Istungidokument
1.7.2015 B8‑0656/2015
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele
komisjoni 2016. aasta tööprogrammi kohta
( 2015/2729(RSP) )
József Szájer
fraktsiooni PPE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2016. aasta tööprogrammi kohta
( 2015/2729(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Komisjoni 2015. aasta tööprogramm – Uus algus” ( COM(2014)0910 ) ja selle lisasid 1–4,
– võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,
A. arvestades, et poliitilised prioriteedid peaksid olema vastavuses kasutada olevate rahaliste vahenditega;
B. arvestades, et ELi poliitika ja tegevus, mis toimub koostöös liikmesriikidega ning kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, aitab ja peabki reaalselt aitama kodanikel kiireid ühiskondlikke muutusi ette näha ning neile reageerida;
C. arvestades, et EL peab järgima sotsiaalse turumajanduse mudelit ja tagama jätkusuutliku majanduskasvu, et pärandada järgmisele põlvkonnale töökohad, mitte võlad;
1. OSA
1. rõhutab, et kodanike ja ettevõtete halduskoormust on võimalik märgatavalt vähendada ainult seadusandlike ettepanekute arvu vähendamise ja selle asemel peamistele eesmärkidele keskendumise teel;
2. tuletab meelde ELi kohustust võtta õigusakte vastu ainult siis ja sel määral, kui see on vajalik, vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 5 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamise kohta; on seetõttu kindlalt veendunud, et jõupingutused tuleb koondada vähestele võtmeülesannetele, ning kutsub komisjoni üles hoiduma kõrvalistest algatustest, et ELi tegevus oleks alati suunatud peamistele eesmärkidele, millest kodanikud otseselt kasu saavad;
3. kinnitab, et peab väga tähtsaks ühendusemeetodit, seadusandliku protsessi läbipaistvust, demokraatlikku õiguspärasust ning liikmesriikide parlamentide osalust ja vastutust;
4. toetab meetodi muutmist nii, et tehakse ruumi tõeliselt tähtsatele asjadele ega raisata ressursse vananenud või ebaadekvaatsetele seadusandlikele ettepanekutele, mis enam ei vasta põhieesmärkidele ega ELi kodanike muredele;
5. nõuab seetõttu, et bürokraatliku koormuse kulusid vähendataks 25 % võrra ning moodustataks kõigile kolmele institutsioonile ühine sõltumatu väline õiguskontrolliasutus, kuhu kuuluksid sõltumatud eksperdid ja mis jälgiks kogu poliitikatsüklit ning institutsioonide mõjuhinnanguid, et mõõta halduskoormust ja uute ettepanekutega seotud kulusid, kaasa arvatud kohustuslik VKE-test, kuna mõlemad meetmed aitavad vähendada bürokraatiat kõigil tasanditel – nii Euroopa, riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil – ning kõigi ettevõtjate ja kodanike jaoks nende igapäevaelus, toetades seega töökohtade loomist;
6. rõhutab vajadust rakendada ja kohaldada kehtivaid õigusakte täielikult, kiiresti ja tõhusalt sellistes valdkondades nagu ühtne turg, keskkonnaõigus, läbivaadatud ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), ühine kalanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika ning finants- ja pangandussektor; kutsub komisjoni üles paremini jälgima liikmesriikide edusamme õigusaktide rakendamisel;
7. on seisukohal, et edasised sammud majandus- ja rahaliidu arendamisel peavad lähtuma kehtivatest õigusaktidest, nagu esimene ja teine majanduse juhtimise pakett ning pangandusliit, ning neid edasi arendama, et kõik liikmesriigid saaksid neid täielikult ja sidusalt kohaldada, samuti on seisukohal, et majanduse juhtimise ja Euroopa poolaasta eest vastutuse võtmist ning nende demokraatlikku legitiimsust tuleb veel parandada ning et parlamentaarset kontrolli tuleb rakendada sellel tasandil, kus otsuseid vastu võetakse või rakendatakse, kusjuures liikmesriikide parlamendid jälgiksid oma valitsuste tegevust;
8. nõuab lähenemisseadustiku vastuvõtmist, milles määrataks kindlaks struktuurireformide peamised eesmärgid viieaastaseks ajavahemikuks, mis võetaks vastu seadusandliku tavamenetluse korras ja mis koos iga-aastase majanduskasvu analüüsiga peaks moodustama riigipõhiste soovituste aluse;
9. on veendunud, et maksupoliitika läbivaatamine peab olema liikmesriikide struktuurireformide lahutamatu osa ning et maksu- ja konkurentsipoliitikat tuleks pidada sama nähtuse eri aspektideks, mis peavad kõigile ELi tarbijatele ja kodanikele kasu tooma ja töökohtade loomist toetama; pooldab maksukoormuse ümbersuunamist tööjõult muudele kestliku maksustamise viisidele;
10. peab ELi riigiabi kontrollimist tähtsaks vahendiks võitluses maksutavade vastu, mis ühtset turgu moonutavad;
11. kiidab heaks eelotsused ja rõhutab, et kui neid kasutatakse seaduspärastel eesmärkidel selleks, et hõlbustada maksude tasumist neis liikmesriikides, kus toimub tegelik väärtuse loomine ja majandustegevus, on eelotsused tähtis vahend majanduses osalejatele ja ettevõtetele õiguskindluse tagamiseks, kuid rõhutab ühtlasi, et eelotsuste väärkasutamine läbirääkimisvahendina on lubamatu;
12. toetab kindlalt maksupettuse ja maksudest hoidumise vastu võitlemise vahendeid ning rõhutab, et maksumaksjate raha tuleb tõhusamalt kasutada ning tuleb võtta edasisi meetmeid liidu finantshuvide kaitsmiseks, mis peaks olema peamine eesmärk, et tagada ELi kulutuste õiguspärasus; on seetõttu seisukohal, et komisjoni töös tuleks rõhku panna pettusevastastele meetmetele;
13. ootab huviga kõrgetasemelise omavahendite töörühma töö tulemusi, mida kavatsetakse tutvustada 2016. aastal korraldataval institutsioonidevahelisel konverentsil; rõhutab, et komisjon on otsustanud nende tulemuste põhjal hinnata uute omavahendite asjakohasust ja et see hindamine peaks toimuma samaaegselt mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise või muutmisega 2016. aastal; kinnitab oma toetust ELi omavahendite süsteemi reformimisele enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kasutuselevõtmist, et muuta süsteem lihtsamaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks;
14. rõhutab, et lõplikult ja üheselt tuleb lahendada aina uuesti korduv probleem seoses aasta lõpuks maksmata jäänud arvetega, sest see on õõnestanud ELi usaldusväärsust; ootab, et 2015.–2016. aasta maksegraafiku abil vähendatakse niisuguseid arveid 2016. aasta lõpuks jätkusuutlikule tasemele; kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima nimetatud maksegraafiku rakendamist ning esitama viivitamata paranduseelarveid, kui osutub, et 2016. aasta autoriseeritud maksete tase ei ole piisav;
15. tuletab komisjonile meelde tema kohustust reageerida kasvavale survele ELi välispiiridel, sealhulgas kindlate meetmetega seadusvastase rände, inim- ja salakaubanduse vastu, ning juhib tähelepanu sellele, et rände paremaks haldamiseks tuleks ELi rändepoliitika paremini välispoliitikaga seostada;
16. toetab paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe läbivaatamist ning välja pakutud ühist programmitööd komisjoni ja nõukoguga, et muuta õigusloomeprotsess tõhusamaks;
17. tuletab meelde, et hiljemalt 2016. aasta lõpuks peab komisjon esitama ülevaate 2014-2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku toimimisest koos seadusandliku ettepanekuga mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmiseks; rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku kohustuslik õiguslik läbivaatamine oli finantsraamistiku läbirääkimistel üks parlamendi peamisi nõudmisi; peab nimetatud protsessi seetõttu väga tähtsaks ja on valmis konstruktiivseks tööks, et leida lahendus reale probleemidele, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tagatisfondi rahastamise küsimus;
2. OSA
Uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute suurendamisele
18. ergutab komisjoni lõpule viima tööjõu liikuvuse paketi koostamist ja asuma tegevusse Euroopa töötajate integratsiooni ja töölesobivuse edendamiseks ning pikaajaliste töötute probleemi lahendamiseks; lükkab tagasi mis tahes algatused, mis oleksid vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, nagu üleeuroopalised töötushüvitise skeemid, liikmesriikidele kohustuslikud sotsiaalsed näitajad ja Euroopa miinimumpalk või -sissetulek;
19. kiidab heaks komisjoni ettepaneku seostada kiirem töökohtade loomine majanduskasvu ja investeeringutega; tuletab meelde, et kõigis uutes seadusandlikes ettepanekutes tuleks tagada ühest küljest tööandjatele ja teisest küljest töötajatele nõuetekohane paindlikkuse ja turvalisuse tasakaal;
20. nõuab konkreetseid meetmeid, et kaotada tööturul visalt püsiv diskrimineerimine, mis ilmneb eelkõige eakate töötajate, naiste, puuetega töötajate ja noorte suhtes;
21. palub komisjonil ühtlustada ja parandada ELi haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti, tulemuslikkust ning juurdepääsetavust; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata pidevõppele, duaalsetele süsteemidele, diplomite tunnustamisele ning koolist väljalangemise vähendamise meetmete toetamisele, tagamaks, et õpilased omandavad kirjaoskuse alused, mis on määratletud OECD rahvusvahelises õpilaste hindamise programmis (PISA);
22. palub komisjonil aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” raames jätkata jõupingutusi töökohtade loomiseks, kohaldades ringmajanduse kontseptsiooni ja luues koostoimet mere- ja merendusvaldkonnas (nn sinine majanduskasv);
23. palub, et komisjon esitaks mitmeaastased juhtimiskavad, mis on üks peamisi vahendeid kalavarude säästva kasutamise eesmärgil reformitud ühise kalanduspoliitika rakendamiseks, samuti palub seadusandliku tavamenetluse teel esitada tehniliste meetmete seadusandlik raamistik, mis peaks valmima juba 2015. aastal;
24. rõhutab, et ühises turukorralduses ette nähtud Euroopa ühtse ökomärgise eesmärki tuleb kalandus- ja vesiviljelustoodete puhul taotleda raporti ja komisjoni ettepaneku kaudu;
25. tuletab meelde komisjoni lubadust kasutada kõiki võimalikke vahendeid, sealhulgas ELi eelarvet, et edendada töökohtade loomist ja majanduskasvu arukate investeeringute abil ning tihedas koostöös liikmesriikide, parlamentide, piirkondade ja linnadega, et parandada kehtivate meetmete rakendamist ja suurendada kohaliku tegevuse tulemuslikkust, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika uus programmiperiood, mis toetub kindlalt Euroopa poolaastale ja majanduse juhtimise protsessile, on ka edaspidi niisuguste avaliku sektori investeeringute peamine allikas;
26. kiidab heaks komisjoni pühendumise paremale õigusloomele ja esitatud ettepanekutele ÜPP toimivuskontrolliks ning hindamiseks, et vähendada bürokraatiat ja regulatiivset koormust; palub esitada ettepanek, mis hõlbustaks reformi rakendamist, tagamaks, et põllumajandusettevõtjate ja liikmesriikide ametiasutuste halduskoormus püsib võimalikult väike ning et säilib ÜPP tähtis roll toiduga kindlustatuse tagamisel;
27. nõuab, et ELi eelarvet kasutataks tulemuslikult, keskendudes kehtivate kontrollimeetodite paremale rakendamisele, kontrolli hindamisele, bürokraatliku koormuse vähendamise meetmetele, kus see on võimalik, ning toimivuse ja lisaväärtuse tagamise viisidele ELi maksumaksjate raha kasutamisel, ja rõhutab, et tulemusi tuleb väärtustada rohkem kui eelarveassigneeringute võimalikult ulatuslikku ärakasutamist;
28. toetab komisjoni jõupingutusi kõigil käimasolevatel kahe- ja mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel, et saavutada 2016. aastal positiivne tulemus laiahaardeliste ja vastastikku kasulike kaubanduslepingute näol, mis suurendaksid märkimisväärselt ELi kaubandusväljavaateid ja liidu ettevõtjate võimalusi kogu maailmas; on siiski seisukohal, et ELil tuleb teha pidevaid jõupingutusi, et ära kasutada 2013. aastal Doha vooru mitmepoolsete läbirääkimiste käigus kooskõlastatud Bali paketi tulemusel alanud protsess, mis peaks võimaldama saavutada ülemaailmse majandusliku stabiilsuse;
29. peab kaubandus- ja investeerimistõkete kõrvaldamist kogu maailmas endiselt ELi kaubandusstrateegia keskseks eesmärgiks; märgib sellega seoses, et komisjoni 2014. aasta kaubandus- ja investeerimistõkete aruandes tuuakse välja olulised ja põhjendamatud takistused ELi kaubandussuhetes tähtsamate kolmandate riikidega; kordab seetõttu üleskutset, et komisjon jätkaks selle tegevuskava elluviimist ja võitlust põhjendamatute protektsionistlike meetmete vastu;
Ühendatud digitaalne ühtne turg
30. rõhutab, et komisjoni uus ettepanek, millega asendatakse Euroopa ühist müügiõigust käsitlev ettepanek, mis esitati Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia teatises, peab põhinema parlamendi esimese lugemise seisukohal;
31. palub komisjonil jätkuvat tehnoloogilist lähenemist arvesse võttes esitada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamisel asjakohased soovitused õigusraamistiku kohandamiseks ja tulevikukindlaks muutmiseks;
32. loodab, et universaalteenuste direktiivi põhjaliku läbivaatamise abil suudetakse ajakohastada lõppkasutaja õigused;
Vastupidavam energialiit ja tulevikkuvaatav kliimamuutuste poliitika
33. nõuab, et valitsustevaheliste energiateemaliste lepingutega seoses vaadataks õigeaegselt läbi gaasitarnekindlust käsitlev määrus ja teabevahetusmehhanismi loomise otsus;
34. palub komisjonil teha rida seadusandlikke ja mitteseadusandlikke algatusi, et luua 2030. aastaks ulatuslik kliima- ja energiaraamistik, mis oleks ELi panus ülemaailmse kliimakokkuleppe sõlmimisse enne Pariisis toimuvat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tippkohtumist;
35. palub komisjonil kaasata parlament täielikult ühisesse võitlusse ülemaailmse kliima soojenemise vastu, tagades, et kliimameetmeid võetakse arvesse kogu ELi poliitikas, kohandades seda kliimamuutuse tõsiasjadega, ja palub esitada seadusandlikud ettepanekud 2030. aasta kliima- ja energiapaketi rakendamiseks seadusandliku tavamenetluse teel;
36. palub teostada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) terviklik 2020. aasta järgne struktuurireform, mis peaks hõlmama konkreetseid ja ühtseid meetmeid süsinikdioksiidi lekke asjus, et kaitsta ELi tööstust, tagades, et parimate tulemustega ettevõtjatel ei teki otseseid ega kaudseid HKSiga seotud kulusid, ja võttes arvesse muutuvat tootmistaset;
37. palub esitada seadusandlik ettepanek 2030. aasta kasvuhoonegaaside heite eesmärkide jaotamise kohta HKSi mittekuuluvates sektorites ja energiatõhususe õigusraamistiku läbivaatamise kohta, kaasa arvatud hoonete energiatõhusus, energiatõhususe direktiiv ja muud 2030. aasta raamistiku majanduse juhtimisega seotud aspektid, samuti taastuvenergia direktiivi läbivaatamise kohta, et luua taastuvate energiaallikate ELi tugisüsteem, mis võimaldaks parandada praegust olukorda, kus kehtib arvukalt riiklikke toetussüsteeme, mis on osutunud energia siseturu suhtes kulukaks ja ebatõhusaks;
38. nõuab säästvas transpordis õiglast ja tõhusat hinnakujundust Eurovignette'i direktiivi läbivaatamise, Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse edendamise raamistiku ning koostalitlevate intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmise üldkava koostamise abil;
39. nõuab keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamist käsitleva direktiivi ning maanteetranspordi turulepääsu eeskirjade läbivaatamist, et parandada maanteetranspordi energiatõhusust;
40. kiidab heaks komisjoni ettepaneku õhu kvaliteedi paketi kohta ning REACH-määruse rakendamise jätkamise;
41. nõuab hoolikamat ja tasakaalustatumat suhtumist ökodisaini meetmetesse, mis on põhjustanud üldsuses kasvavat skeptitsismi Euroopa tasandi reguleerimise suhtes, ning on seisukohal, et nende meetmete puhul tuleks lähtuda energiasäästu potentsiaalist ning vastavusest turu vajadustele, sekkumata kodanike käitumisharjumustesse; toetab kindlalt selget energiamärgistust, et anda tarbijatele valikuvõimalus, ning nõuab uue ettepaneku esitamist ringmajanduse paketi asjus;
42. rõhutab vajadust kiiresti läbi vaadata inimkudede ja -rakkude direktiiv, et viia see vastavusse põhiõiguste hartaga, eelkõige seoses tasuta annetamise põhimõttega; leiab, et sama kehtib uudsete ravimite määruse kohta, mille kohaldatavust VKEdele tuleks samuti parandada; rõhutab, et komisjon peab esitama ettepaneku ravimite tervishoiutehnoloogia hindamise suhtes ühtsema seisukoha võtmiseks, mis ei tekitaks uut bürokraatiakoormust, vaid hõlbustaks ettevõtete ja liikmesriikide asutuste tööd, nõudes neilt niisugust hindamist ainult üks kord Euroopa tasandil, mitte aga eraldi 28 liikmesriigis; ootab, et tubakatoodete direktiivis ette nähtud teisesed õigusaktid võetaks õigeaegselt vastu; rõhutab, et komisjon peaks seadma ravimiresistentsuse vastase võitluse oma tegevuskavas esikohale, ning palub teha nende tõsiste probleemide lahendamiseks konkreetsed seadusandlikud algatused, mis täiendaksid veterinaarvaldkonnas juba esitatud ettepanekuid; nõuab ühtlasi suuremat tähelepanu inimtervishoiule, näiteks inimtervishoius kasutatavaid antibiootikume hõlmava õigusvahendi näol, mis oleks samalaadne veterinaarvaldkonnas juba esitatud ettepanekuga;
43. pidades silmas toidu kohta esitatavaid toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitleva määruse (EÜ) nr 1924/2006 rakendamisel tekkivaid tõsiseid ja püsivaid probleeme, sh konkurentsi moonutamise probleemid, palub komisjonil selle määruse teaduslik alus läbi vaadata ja kaotada vajaduse korral toitainelise koostise mõiste või määrus tervikuna tühistada; on seisukohal, et kõnealuse määruse eesmärgid, nagu toiduga seotud teabe õigsuse tagamine ja konkreetsete andmete esitamine rasva-, suhkru- ja soolasisalduse kohta, on tänaseks saavutatud määrusega (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele;
44. ootab looma- ja taimetervist, ametlikke kontrolle, uuendtoitu, kloonimist, veterinaarravimeid ja ravimsööta käsitlevate seadusandlike ettepanekute peatset lõplikku vastuvõtmist;
Integreeritum ja õiglasem siseturg, millel on tugevam tööstusbaas
45. nõuab turgude põhjalikku analüüsi (k.a praegused arengusuundumused), et teha kindlaks kas, ja millisel kujul tuleks nende teenustega tegeleda, või kas kehtivate õigusaktide (sh teenuste direktiivi ja kontsessioonide direktiivi) kohaldamine ja uuesti tõlgendamine on tegelikult proportsionaalne;
46. nõuab prospektidirektiivi läbivaatamist, ettepanekut kvaliteetse väärtpaberistamise ning ettepanekut finantsturgude infrastruktuuri seisundi taastamise ja kriisilahenduse kohta;
Mõistlik ja tasakaalus vabakaubandusleping USAga
47. toonitab Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse geopoliitilist ja strateegilist tähtsust, sest see on viimase aja olulisim USA-ELi projekt, mis eduka lõpuleviimise puhul annab lisaks kaubandusalastele aspektidele ka Atlandi-ülesele partnerlusele tervikuna uue hoo, võimaldades sel saada võrdlusaluseks maailmas tugevamate partnerluste institutsionaliseerimisel ülemaailmsete kaubanduseeskirjade kehtestamise abil tõhusa mitmepoolse liberaliseerimise tulevase taaskäivitamise jaoks; toetab sellega seoses ELi läbirääkija jõupingutusi ambitsioonika ja mõlemale poolele kasuliku lepingu sõlmimiseks, mis vähendab olulisel määral tariifseid ja mittetariifseid tõkkeid, austades samal ajal ELi sotsiaalseid ja tarbijaohutuse standardeid ning keskkonnanorme;
Vastastikusel usaldusel põhinev õigusel ja põhiõigustel rajanev ala
48. toonitab vajadust komisjoni ettepaneku järele, mis käsitleb tsiviilkohtumenetluste ühiseid miinimumnõudeid, ja Brüsseli II määruse läbivaatamise järele, mille puhul pöörataks erilist tähelepanu piiriülesele vanemlikule vastutusele;
49. märgib sellega seoses, et Brüsseli II määruse väidetavate rikkumiste kohta on esitatud märkimisväärne arv petitsioone; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon hoiaks ära nn lasterööve vahendussüsteemi abil ning edendaks erikoolitust lapsi puudutavate riikidevaheliste kohtumenetlustega tegelevate vahendajate ja kohtunike jaoks, ja ergutab liikmesriike koondama lasterööve käsitlevad kohtuasjad spetsialiseeritud kohtutesse;
50. nõuab Euroopa juurdepääsetavuse akti lõpuleviimist;
51. kordab, et komisjon peaks tagama ELi seadusandluse täieliku rakendamise ülevõtmise tähtaegade piires, ja palub, et komisjon võtaks asjakohaseid meetmeid nende liikmesriikide vastu, kes ei ole laste seksuaalse kuritarvitamise direktiivi nõuetekohaselt üle võtnud; palub komisjonil võtta täiendavaid seadusandlikke meetmeid internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu;
52. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks jätkuvalt ELi õigusvaldkonna seadusandluse nõuetekohast rakendamist ning teeks süstemaatilisemalt tööd tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas ning Euroopa õigusvaldkonna edasiarendamiseks;
53. palub komisjonil tegeleda nii järelejäänud soolise palgalõhega kui ka suureneva soolise pensionilõhega, mis jõudis 2014. aastal ELis keskmiselt 39 %-ni;
54. ootab, et komisjon kuulutaks 2017. aasta naistevastase vägivalla kaotamise aastaks ning teeks suuremaid jõupingutusi, et takistada inimkaubandust ja sellega võidelda ning kaitsta niisuguse kaubanduse ohvreid; palub sellega seoses komisjonil algatada menetlus ELi ühinemiseks Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga (Istanbuli konventsioon);
55. on kindel, et soolise tasakaaluga tuleb edasi tegeleda majanduslike otsuste tegemise protsessiga seotud kohustuste osas; palub komisjonil käsitleda tegureid, mis takistavad naistel tegeleda ettevõtlusega, edendada naisettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, koolitusele ja tugiteenustele ning ergutada ja abistada nõukogu, et võtta vastu ühine seisukoht ettepaneku suhtes võtta vastu nn naissoost juhatuse liikmete direktiiv;
Uue rändepoliitika suunas
56. kordab oma üleskutset komisjonile esitada uus seadusandlik ettepanek e-piiride paketi kohta niipea, kui katseprojekt on lõpetatud, et kiirendada, lihtsustada ja tõhustada ELis reisivate välismaalaste piirikontrollimenetlusi; rõhutab, et EL peab liikuma kaasaegsema ja tõhusama piirihalduse suunas, kasutades tipptehnoloogiat ning pakkudes samal ajal kodanikele piisavaid tagatisi;
57. toonitab, et Euroopa meetmeid tuleb veelgi tugevdada seoses hiljutiste õnnetustega Vahemerel, k.a rangemad meetmed merel hukkumiste ärahoidmiseks, rahvusvahelist kaitset taotlejate toetuseks, ELi piiride kaitse tagamiseks, inimkaubitsejate tabamiseks ning koostöö tõhustamiseks kolmandate riikidega;
Suurem roll ülemaailmsel tasandil
58. palub, et vaadataks läbi Euroopa naabruspoliitika, mille puhul tuleks käsitleda järgmisi punkte:
a) laienemis- ja naabruspoliitika selge eristamine;
b) diferentseerimine ning põhimõte „rohkem rohkema eest”;
c) tegutsemine naabrusest kaugemal;
d) demokraatia, kohtureformi, õigusriigi ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamise toetamine;
e) hajutatud pakkumine: prioriteetsed sektorid;
f) julgeolekumõõde;
g) piirkondliku integratsiooni edendamine;
59. toonitab, kui oluline on toetada ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP) tõelise kaitse- ja julgeolekuvaldkonna siseturuga, süvakoostööga Euroopa kaitsetööstuses, konkurentsivõimelise Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasiga ning koostöövalmima lähenemisega julgeoleku- ja kaitsevaldkonna uurimis- ja arendustegevusele ja riigihangetele; toonitab, et komisjon peab tegema ettepaneku kogu ELi hõlmava varustuskindluse režiimi loomise kohta, mis on vältimatu elutähtsa kaitsevõime väljatöötamise, säilitamise ja edasiandmise jaoks ning väljendab solidaarsust ja usaldust liikmesriikide vahel; väljendab täielikku toetust ÜJKP-ga seotud kaitsealase uurimistegevuse ning parlamendi esildatud katseprojekti ettevalmistava tegevuse käivitamisele;
60. palub komisjonil tagada inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) „Keeping human rights at the heart of the EU agenda” (Inimõiguste keskne koht ELi tegevuskavas) nõuetekohane rakendamine;
61. nõuab, et pandaks suuremat rõhku religioonidevahelisele dialoogile, mille eesmärk on analüüsida ja mõista religioonide arengusuundumusi, et edendada ELi välispoliitika raames sallivust ning vägivalla ja äärmusliku radikaliseerumise vastast aktiivset tegevust;
62. toonitab, kui oluline on tagada, et demokraatia toetust, õigusriiklust ning inimõiguste ja põhivabaduste universaalsuse ja jagamatuse austamist edendatakse aktiivselt kõikide ELi delegatsioonide kaudu, teadvustades siiski ka riigipõhiseid inimõiguste strateegiaid;
63. toonitab, et lennunduspaketi osas on esmatähtsad konkurentsivõime strateegia, määruse (EÜ) nr 868/2004 (mis käsitleb ebaõiglast hinnakujundust lennunduses) ja määruse (EÜ) nr 216/2008 (Euroopa Lennundusohutusameti määruse) läbivaatamine;
64. toonitab, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki (ETR-kalapüüki) käsitlev määrus on olnud edukas ning selle rakendamist tuleks 2016. aastal jätkata; palub komisjonil tagada kõikide ELi poliitikavaldkondade sidusus, k.a ühine kalanduspoliitika ja kaubanduspoliitika;
65. märgib, et ebaseaduslik kapitalivoog arengumaadest moodustab ligi miljard US dollarit aastas, mis on peaaegu 10 korda rohkem kui antav ametlik arenguabi; on seisukohal, et arenguabi tuleb seepärast keskendada jõupingutustele, mille eesmärk on edendada head valitsemistava, luua õigusriik, võidelda korruptsiooniga ning suurendada kõikide huvirühmade läbipaistvust ja vastutust, k.a arenguriikide valitsused ja erasektor; palub seepärast komisjonil töötada välja tervikliku strateegia ja tegevuskava, et tegeleda selle probleemiga arengumaades;
66. palub komisjonil viia läbi esimene arengukoostöö õigustepõhise töövahendi hindamine, mis hõlmaks ka selle rakendamist, kõnealuses valdkonnas võetud konkreetseid meetmeid ning õigustepõhise lähenemisviisi kasutamise mõju; tuletab meelde, et selle lähenemisviisi eesmärk on integreerida kõik inimõiguste põhimõtted ELi arenguvaldkonna operatiivtegevusse, mis hõlmab nii peakorteris kui ka kohapeal toimivat korda inimõiguste ja arengukoostöö tegevuse sünkroniseerimiseks, ning inimõiguste dialoogide ja tingimuslikkuse kasutamist võimendusena, olgu positiivse või negatiivsena (stiimuli või takistava asjaoluna), et ergutada inimõiguste põhimõtete ja standardite järgimist, sidudes abi andmise niisuguse järgimisega;
67. mõistab hukka asjaolu, et haridus, mis on laste kaitsmise vahend eriolukordades ja kriisiolukordades, sh loodusõnnetustes, on kõige vähem rahastatud sektor, kuigi hinnanguliselt ei käi 101 miljonit algkooliealist last algkoolis ja ligi 60 miljonit neist elab 33 riigis, kus praegu käivad relvakonfliktid; nõuab seepärast, et tegeletaks vajadusega parema sidususe järele ELi poliitikavaldkondades, ja vajadusega vähendada lõhet humanitaar- ja arenguabi vahel, ühendades hädaabi, taastus- ja arenguabi;
68. juhib tähelepanu asjaolule, et VKEd on arenguriikides töökohtade ja jõukuse loomisel käimapanevaks jõuks, luues ligi 90 % töökohtadest; julgustab võtma meetmeid, et vabastada arengumaade VKEd ülemäärasest regulatiivsest koormusest, edendada sellega seoses ettevõtluse ja innovatsiooni vaimu ning tõhustada veelgi juurdepääsu mikrolaenudele ja mikrorahastamisele;
69. on selle poolt, et puue lisataks arengukoostöösse kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, võttes arvesse asjaolu, et arengumaades elab ebaproportsionaalselt palju puudega inimesi, ja et paljud neist on tõrjutud, elavad äärmises vaesuses ega saa kasutada kõiki inimõigusi, ja toonitab, et Euroopa arenguaasta on selle põlvkonna võimalus seista hea kõigi inimeste õiguste ja vajaduste eest, k.a kõige kaitsetumad ja tõrjutumad ning eelkõige puudega inimesed, sh puudega lapsed, noored ja naised;
Demokraatlike muutuste liit
70. nõuab tungivalt, et komisjon viiks kõik enne Lissaboni lepingut (kontrolliga regulatiivmenetluse korras) vastu võetud dokumendid kooskõlla Lissaboni lepinguga delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide osas;
71. kordab uuesti oma palvet komisjonile esitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 298 ettepanek võtta vastu määrus Euroopa Liidu haldusmenetluse kohta;
72. palub komisjonil hinnata edukate Euroopa kodanikualgatuste väikest osakaalu, mis avaldab negatiivset mõju kodanike suhtumisele sellesse piiriülese osalusdemokraatia vahendisse, ja tagada, et otsused Euroopa kodanikualgatuste vastuvõetavuse kohta vastavad ELi õiguspädevusele, ning ootab, et komisjon võtaks iga eduka Euroopa kodanikualgatuse puhul nõuetekohased järelmeetmed, kui ta on võtnud endale kohustuse seda teha, ja tegeleks üldisemalt selle vahendi nõrkuste ja piirangutega Euroopa kodanikualgatuse määruse viivitamatu läbivaatamise abil, et muuta see usaldusväärseks tegevuskava koostamise vahendiks;
73. palub komisjonil analüüsida põhjalikumalt ELi õigusaktide väidetavaid rikkumisi, millest on teada antud petitsioonides, ja tugevdada samal ajal parlamendi ja komisjoni ühist kontrolliõigust seoses sellega, kuidas liikmesriigid ELi õigust üle võtavad ja rakendavad, teha tihedat ja õigeaegset koostööd vastavate uurimiste ajal ning vajaduse korral algatada rikkumismenetlus, tehes parlamendiga täielikult läbipaistvat koostööd; on lisaks arvamusel, et institutsioonidevahelise kokkuleppega tuleks kohustada avaliku sektori asutusi vastama põhjalikult ja vastutustundlikult ning kolme kuu jooksul parlamendi uurimistele, mis on seotud ELi kodanike petitsioonidega;
74. palub, et komisjon esitaks õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames ulatusliku loetelu õigusaktidest ja ettepanekutest, mis tuleb läbi vaadata või kehtetuks tunnistada, kui nende asjakohasus või ELi lisaväärtus ei näi enam paika pidavat;
75. märgib, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi poliitilist kohustust teha tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja eelkõige väliskomisjoniga (nt enne ja pärast välisasjade nõukogu kohtumisi) rakendatakse tegelikkuses;
76. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.