Istungidokument

 

7.7.2015                                                                                                                  B8‑0719/2015

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

presidendi avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Srebrenica sündmuste mälestamise kohta

( 2015/2747(RSP) )

Gianni Pittella, Tanja Fajon, Knut Fleckenstein, Richard Howitt, Afzal Khan, Martina Werner, Jakob von Weizsäcker, Neena Gill, Daniele Viotti, Ulrike Rodust, Enrico Gasbarra, Hugues Bayet, Evelyne Gebhardt, Jude Kirton-Darling, Marlene Mizzi, Brando Benifei, Jeppe Kofod, Constanze Krehl, Flavio Zanonato, Tibor Szanyi, Theresa Griffin, Kati Piri, Liisa Jaakonsaari, Agnes Jongerius, Costas Mavrides, Roberto Gualtieri, Jutta Steinruck, Maria Grapini, Tonino Picula, Ana Gomes, Pier Antonio Panzeri, Arne Lietz, Elena Valenciano, Anneliese Dodds, Miltiadis Kyrkos, Vincent Peillon, Francisco Assis, Julie Ward, José Blanco López, Miriam Dalli, Doru-Claudian Frunzulică, Vilija Blinkevičiūtė, Krystyna Łybacka, Marc Tarabella, Nicola Caputo, Luigi Morgano, Miroslav Poche, Eric Andrieu, Goffredo Maria Bettini, Zigmantas Balčytis, Elena Gentile, Péter Niedermüller, Demetris Papadakis, Pavel Poc, Damiano Zoffoli, Sergio Gutiérrez Prieto, Christel Schaldemose, Biljana Borzan

fraktsiooni S&D nimel

 

B8‑0719/2015

Euroopa Parlamendi resolutsioon Srebrenica sündmuste mälestamise kohta

( 2015/2747(RSP) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni[1] ja 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni[2] Srebrenica kohta,

–       võttes arvesse 16. juunil 2008 Luxembourgis ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina alla kirjutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis jõustus 1. juunil 2015,

–       võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti sätteid, milles tunnustatakse iga inimese õigust elule, vabadusele ja turvalisusele ning mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et 11. juulil 2015 möödub 20 aastat Bosnia sõja ajal Srebrenicas ja selle ümbruses aset leidnud genotsiidist ja etnilisest puhastusest;

B.     arvestades, et need kuriteod, mille panid toime Serblaste Vabariigi (Republika Srpska) armee üksused kindral Ratko Mladići ja tolleaegse Serblaste Vabariigi presidendi Radovan Karadžići juhtumisel, on veel värske meeldetuletus natsionalismi ja sallimatuse äärmuslike vormide ohtudest ühiskonnas, mis sõjaolukord veelgi võimendab;

C.     arvestades, et traagilised sündmused Srebrenicas jätsid ellujäänutele sügavad emotsionaalsed armid ning tekitasid siiani püsivad tõkked Bosnia ja Hertsegoviina rahvusrühmade poliitilisele leppimisele;

D.     arvestades, et endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) poolt genotsiidiks kuulutatud Srebrenica massimõrv leidis aset ÜRO poolt turvapaigaks tunnistatud kohas, sümboliseerides rahvusvahelise üldsuse suutmatust konflikti sekkuda ja süütut tsiviilelanikkonda efektiivselt kaitsta;

E.     arvestades, et EL rajaneb rahumeelsel kooseksisteerimisel ja liikmesriikide siiral koostööl; arvestades, et Euroopa ühendamise üks peamisi ajendeid on tahe vältida sõdade ja inimsusevastaste kuritegude kordumist Euroopas;

1.      mälestab kõiki Srebrenica-Potočari julmade kuritegude ohvreid ja avaldab neile austust; väljendab oma siirast solidaarsust ohvrite perekondadega;

2.      kinnitab otsustavalt, et sellised kohutavad kuriteid ei tohi enam kunagi korduda;

3.      rõhutab, et genotsiidide ja muude inimsusevastaste kuritegude vältimine ja tõhus karistamine nende eest peaks olema ELi ja rahvusvahelise üldsuse üks peamisi prioriteete;

4.      toonitab leppimise hindamatut olulisust piirkonna tuleviku ja heanaaberlike suhete nimel Bosnia ja Hertsegoviina ning tema naaberriikide Euroopaga integreerumise protsessis; rõhutab EJRK sellealase töö olulisust; rõhutab, et Bosnia ja Hertsegoviina poliitilised esindajad peavad tunnistama minevikku, et edukalt koos tegutseda parema tuleviku nimel riigi kõikide kodanike jaoks; rõhutab naaberriikide, usujuhtide ja -asutuste, kodanikuühiskonna, kunsti, kultuuri, meedia ja haridussüsteemi tähtsat rolli selles raskes protsessis;

5.      peab äärmiselt vajalikuks haridus- ja kultuuriprogrammide väljatöötamist, millega aidataks mõista selliste hirmutegude põhjusi ja parandataks teadlikkust vajadusest hoida alal rahu ning edendada inimõigusi ja religioonidevahelist sallivust;

6.      usub, et piirkondlik koostöö ja Euroopa integratsiooniprotsess on parim viis leppimise edendamiseks ning vihast ja lahkhelidest ülesaamiseks; kutsub nõukogu ja komisjoni selle genotsiidiakti aastapäeva eelõhtul üles rõhutama ELi pühendumust Bosnia ja Hertsegoviina ja kõikide Lääne-Balkani riikide Euroopa-perspektiivile, järjekindlalt edendama tihedamat piirkondlikku koostööd ning toetama ühinemisprotsessi;

7.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Bosnia ja Hertsegoviina ning selle osade valitsusele ja parlamendile, samuti Lääne-Balkani riikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 468.
[2] ELT C 46 E, 24.2.2010, lk 111.