Istungidokument

 

7.7.2015                                                                                                                  B8‑0720/2015

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

presidendi avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Srebrenica sündmuste mälestamise kohta

( 2015/2747(RSP) )

Miloslav Ransdorf, Kateřina Konečná, Barbara Spinelli

fraktsiooni GUE/NGL nimel

 

B8‑0720/2015

Euroopa Parlamendi resolutsioon Srebrenica sündmuste mälestamise kohta

( 2015/2747(RSP) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et Bosnia linnas Srebrenicas, mis oli ÜRO poolt turvaliseks pelgupaigaks kuulutatud, tapeti 1995. aasta juulis umbes 8000 Bosnia moslemit ning tuhanded naised, lapsed ja vanurid küüditati; arvestades, et kõnealuse juhtumi puhul on tegemist suurima massimõrva ja sõjakuriteoga Euroopas pärast teise maailmasõja lõppemist; arvestades, et 11. juulil 2015 möödub 20 aastat massimõrva toimepanemisest;

B.     arvestades, et selle traagilise sündmusega kulmineerus Bosnia serblaste ja moslemite vahel aastatel 1992–1995 toime pandud natsionalistlike metsikuste ja sõjategude rida;

C.     arvestades, et Jugoslaavia lagunemise tagajärg oli verine sõda ning väliste jõudude sekkumine Lääne-Balkani riikide piirkonnas; arvestades, et Lääne-Balkani riikides tol ajal aset leidnud sündmused peegeldasid ka ELi, liikmesriikide ja kogu rahvusvahelise kogukonna läbikukkumist, kuna ei suudetud luua meetmeid kriiside ärahoidmiseks;

D.     arvestades, et traagilised sündmused Srebrenicas jätsid ellujäänutele sügavad emotsionaalsed haavad ning tekitasid püsivaid takistusi Bosnia ja Hertsegoviina rahvusrühmade poliitilisele leppimisele; arvestades, et massi- ja üksikhaudade avastamiseks ja lahtikaevamiseks tehtud pingutustest hoolimata ei ole ligikaudu 1200 Srebrenica mehe ja poisi surnukehi ikka veel leitud ega tuvastatud;

1.      mälestab ja austab metsikuste ohvreid; avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele ja väljendab solidaarsust nendega, kellest paljud elavad lõpliku kinnituseta oma isade, poegade, abikaasade ja vendade saatuse kohta;

2.      märgib, et 20 aastat tagasi Srebrenicas toimunud massimõrv on siiani värske haav selle piirkonna ajaloos; nõuab tungivalt, et kõik riigid ja kogukonnad teeksid täiendavaid pingutusi leppimise ja koostöö suunas; rõhutab taoliste metsikuste põhjuseid käsitlevate ning inimõigusi ja rahvustevahelist sallivust edendavate haridusprogrammide olulisust;

3.      leiab, et ÜRO volitusel tegutsenud rahvusvahelised jõud etendasid traagilist rolli, suutmata ära hoida Srebrenicas toime pandud sõjakuritegusid; leiab, et kriiside ärahoidmiseks on vaja välja töötada paremaid mehhanisme;

4.      nõuab, et uuritaks täiendavalt aastatel 1992–1995 Srebrenicas aset leidnud konfliktis osalenud Bosnia serblaste ja moslemite sõjaväejuhtide vastutust;

5.      rõhutab, et Bosnia ja Hertsegoviina sõjas toime pandud sõjakuritegude eest vastutavate isikute kohtu alla andmine on oluline samm leppimise saavutamiseks piirkonnas; tunnistab siiani tehtud pingutusi ja peab kahetsusväärseks, et kõigi osapoolte toime pandud kuritegude, sh Naser Orici juhtumi, uurimisi ei ole lõpule viidud;

6.      märgib, et kaks aastakümmet pärast Daytoni lepingu sõlmimist on elutähtsad poliitilised probleemid endiselt lahendamata; on seisukohal, et Bosnia ja Hertsegoviina jaoks on kiiresti vaja uut poliitilist algatust ja probleemide lahendamiseks tuleb liikuda eemale rahvuskesksest lähenemisviisist ning erisuste lahendamiseks tuleb leida rahulik, elujõuline ja püsiv lahendus, mis pälviks iga erineva Bosnia ja Hertsegoviina grupi toetuse; on seisukohal, et viimane aeg on lõpetada välisriikide vägede kohalviibimine Bosnia ja Hertsegoviinas; kutsub riigi poliitilist eliiti üles võtma rohkem vastutust oma tegude eest;

7.      väljendab tõsist muret majandusliku ja sotsiaalse olukorra pärast; rõhutab, et selle ülitähtsa küsimuse lahendamine on võtmetähtsusega, et saavutada piirkonnas stabiilne areng; kutsub piirkonna riikide valitsusi ja ELi üles tunnistama, et piirkonna inimeste jaoks on kõige olulisem majanduslik ja sotsiaalne areng, ning ka vastavalt sellele käituma; rõhutab regionaalse ja piiriülese koostöö suurendamise vajadust;

8.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Bosnia ja Hertsegoviina ning selle osade valitsustele ja parlamendile, samuti Lääne-Balkani riikide valitsustele ja parlamentidele.