Istungidokument

 

7.7.2015                                                                                                                  B8‑0721/2015

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

presidendi avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Srebrenica sündmuste mälestamise kohta

( 2015/2747(RSP) )

Fabio Massimo Castaldo, Ignazio Corrao

fraktsiooni EFDD nimel

 

B8‑0721/2015

Euroopa Parlamendi resolutsioon Srebrenica sündmuste mälestamise kohta

( 2015/2747(RSP) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni Srebrenica kohta[1],

–       võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mille allkirjastasid 16. juunil 2008 Luxembourgis ühelt poolt Euroopa ühendused ja nende liikmesriigid ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina ning mille ratifitseerisid kõik liikmesriigid,

–       võttes arvesse nõukogu 16. märtsi 2015. aasta järeldusi Bosnia ja Hertsegoviina kohta,

–       võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 827 (1993), 1551 (2004) ja 1575 (2004),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et 11. juulil 1995 langes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 819 (1993) ohutuks piirkonnaks kuulutatud Ida-Bosnia linn Srebrenica Serblaste Vabariigi tolleaegse presidendi Radovan Karadžići volitusel kindral Ratko Mladići juhitud vägede kätte;

B.     arvestades, et Srebrenica langemise järel mitmeid päevi väldanud veresaunas hukkasid kindral Mladići juhitud Bosnia serblaste väed ja poolsõjalised üksused, sealhulgas ebaseaduslikud politseiüksused koheselt rohkem kui 8000 moslemi meest ja poissi, kes olid tulnud sellesse ÜRO julgestusüksuse (UNPROFOR) kaitse all olevasse piirkonda kaitset otsima; arvestades, et ulatusliku etnilise puhastuse käigus küüditati sunniviisiliselt ligikaudu 30 000 naist, last ja eakat, mis on pärast Teise maailmasõja lõppu Euroopas aset leidnud suurim sõjakuritegu;

C.     arvestades, et kuna endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) poolt genotsiidiks kuulutatud tragöödia leidis aset ÜRO poolt turvapaigaks tunnistatud kohas, sümboliseerib see rahvusvahelise üldsuse suutmatust sekkuda konflikti ja kaitsta süütut tsiviilelanikkonda;

D.     arvestades, et Srebrenica tsiviilelanikkonna suhtes pandi toime arvukaid Genfi konventsiooni rikkumisi, sealhulgas tuhandete naiste, laste ja eakate küüditamine ning suure hulga naiste vägistamine;

E.     arvestades, et massi- ja üksikhaudade avastamiseks ja lahtikaevamiseks tehtud pingutustest hoolimata ei ole ligikaudu 1200 Srebrenica mehe ja poisi surnukehi ikka veel leitud ega tuvastatud;

F.     arvestades, et 30. jaanuaril 2015 mõistis EJRK süüdi viis Bosnia serblaste vägede kõrget ohvitseri seoses nende osalemisega 1995. aasta Srebrenica tragöödias; arvestades, et see on esimene lõplik kohtuotsus genotsiidi kohta; arvestades, et mõned süüdimõistetud ohvitseridest kuulusid toonase väejuhi Ratko Mladići (kelle üle EJRK praegu kohut mõistab) otsesesse alluvusse;

G.     arvestades, et sündmuste kulgemises oli oma negatiivne osa ka ELi otsustusmehhanismide puudustel ning tõelise ühise välis- ja julgeolekupoliitika puudumisel;

H.     arvestades, et ametliku mälestuspäeva väljakuulutamine on parim viis avaldada austust genotsiidi ohvritele ning saata selge sõnum tulevastele põlvkondadele;

1.      mälestab kõiki endises Jugoslaavias sõdade ajal toime pandud metsikuste ohvreid ja avaldab neile austust; avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele ja näitab nende suhtes üles solidaarsust;

2.      rõhutab, et genotsiidide ja muude inimsusevastaste kuritegude õigeaegne ennetamine ja mõjus karistamine selliste kuritegude eest peaks olema üks ELi peamisi prioriteete;

3.      palub nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel teha kõik endast oleneva selleks, et taolised koletud teod ei korduks Euroopas enam kunagi;

4.      rõhutab lepituspoliitika olulisust ning toonitab usujuhtide, meedia ja haridussüsteemide tähtsat ülesannet selles raskes protsessis;

5.      tuletab meelde piirkonna rahu ja stabiilsuse säilitamise tähtsust ja peab oluliseks piirkondliku koostöö suurendamist;

6.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Bosnia ja Hertsegoviina ning selle osade valitsusele ja parlamendile, samuti Lääne-Balkani riikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT C 46 E, 24.2.2010, lk 111.