Istungidokument
5.10.2015
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
suuliselt vastatava küsimuse B8‑0761/2015 alusel
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5
surmanuhtluse kohta
( 2015/2879(RSP) )
Ignazio Corrao, Marco Zullo, Fabio Massimo Castaldo
fraktsiooni EFDD nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon surmanuhtluse kohta
( 2015/2879(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone surmanuhtluse kaotamise kohta, eelkõige 7. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ülemaailmse surmanuhtluse vastase päeva kohta[1],
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid 6 ja 13,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 2,
– võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse küsimuses,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone, eelkõige resolutsioone 62/149 ja 63/138, millega nähakse ette hukkamiste moratooriumi kehtestamine kuni surmanuhtluse lõpliku kaotamiseni,
– võttes arvesse ÜRO 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni,
– võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,
– võttes arvesse 12.–15. juunil 2013 Madridis toimunud surmanuhtluse vastasel viiendal maailmakongressil vastu võetud lõppdeklaratsiooni,
– võttes arvesse 2015. aasta septembris ÜRO inimõiguste ülemvoliniku avaldatud uuringut maailma uimastiprobleemi mõjust inimõigustele,
– võttes arvesse iga aasta 10. oktoobril tähistatavat ülemaailmset ja Euroopa surmanuhtluse vastast päeva;
– võttes arvesse nõukogule esitatud küsimust surmanuhtluse kohta ( O-000103/2015 – B8-0761/2015 ),
– võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Liit esindab jõulist ja põhimõttelist surmanuhtluse vastast seisukohta, mis näeb ette ülemaailmse moratooriumi kehtestamist ja kaugema, liidu inimõiguste poliitika keskse eesmärgina surmanuhtluse kaotamist kogu maailmas;
B. arvestades, et 10. oktoobril 2015 tähistatava ülemaailmse surmanuhtluse vastase päeva keskne eesmärk on tõsta teadlikkust seoses surmanuhtluse kohaldamisega uimastikuritegude eest;
C. arvestades, et 101 riiki on kõigi kuritegude puhul surmanuhtlusest loobunud; arvestades, et 2014. aastal viis vähemalt 22 riiki läbi hukkamisi ja surma mõisteti vähemalt 2466 inimest;
D. arvestades, et 33 riiki kohaldavad uimastikuritegude korral surmanuhtlust, mille tulemusena hukatakse igal aastal umbes 1000 inimest; arvestades, et teadaolevalt hukati 2015. aastal selliste süütegude eest inimesi Hiinas, Iraanis, Indoneesias ja Saudi Araabias; arvestades, et 2015. aastal määrati uimastikuritegude eest jätkuvalt karistuseks surmanuhtlus Hiinas, Indoneesias, Iraanis, Kuveidis, Malaisias, Saudi Araabias, Sri Lankal, Araabia Ühendemiraatides ja Vietnamis; arvestades, et sellised kuriteod võivad hõlmata erinevaid uimastitega kaubitsemise või nende valdamisega seotud süüdistusi;
E. arvestades, et viimase 12 kuuga on maailmas tervikuna surmanuhtluse määramine uimastikuritegude eest sagenenud ning mitmed riigid on hukanud uimastikuritegude eest senisest rohkem inimesi (nt Iraan ja Saudi Araabia), kavatsevad taastada surmanuhtluse karistusena selliste kuritegude eest (nt Omaan) või lõpetavad pikka aega kehtinud surmanuhtluse moratooriumi (Indoneesia ja Pakistan);
F. arvestades, et Iraanis hukati teadete kohaselt 2015. aasta esimese kuue kuuga uimastikuritegude eest 394 inimest (samal põhjusel hukatute arv kogu 2014. aasta jooksul oli 367 inimest); arvestades, et pooled Saudi Araabias sel aastal täide viidud hukkamistest olid määratud uimastikuritegude eest (2010. aastal moodustasid need ainult 4% kõigist hukkamistest); arvestades, et Pakistanis ootab praegu surmanuhtluse täideviimist uimastikuriteo eest vähemalt 112 inimest;
G. arvestades, et ikka veel mõistetakse inimesi surma kividega surnuksloopimise teel ning viimastel aastatel on abielurikkumise eest sel viisil hukatud sadu naisi; arvestades, et kividega surnuksloopimist loetakse piinamiseks;
H. arvestades, et kolmandates riikides ootavad surmanuhtluse täideviimist kümned Euroopa riikide kodanikud, kelles paljud on mõistetud süüdi uimastikuritegude eest;
I. arvestades, et kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 6 lõike 2 kohaselt võib surmanuhtluse määrata vaid „kõige raskemate kuritegude eest”; arvestades, et ÜRO inimõiguste komitee ning ÜRO eriraportöör kohtuväliste, lihtmenetluse korras toimuvate ja meelevaldsete hukkamiste alal ja eriraportöör piinamiste ala on esinenud avaldustega, mille kohaselt ei tohiks uimastikuritegude eest surmanuhtlust määrata;
J. arvestades, et rahvusvaheline narkootikumide kontrolli komitee on surmanuhtlust kasutavatel riikidel soovitanud loobuda selle määramisest uimastikuritegude korral;
K. arvestades, et uimastikuritegude eest surmanuhtluse määramine on seotud mitmete muude inimõiguste rikkumistega (näiteks õigus õiglasele kohtumenetlusele ja õigus mitte olla sunnitud taluma piinamist ja muud väärkohtlemist); arvestades, et kohustuslik surmanuhtlus ja selle kasutamine uimastikuritegude korral on rahvusvahelise õiguse ja normidega vastuolus;
L. arvestades, et komisjon ja liikmesriigid on annetanud ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) uimastivastastele programmidele vähemalt 60 miljonit eurot, mida kasutatakse uimastialase seadusandluse jõustamiseks riikides, kus aktiivselt kohaldatakse uimastikuritegude eest surmanuhtlust;
M. arvestades, et UNODC Iraanis ja Pakistanis teostatud operatsioonide sõltumatud auditid ja hiljutised teated VVOdelt on tekitanud muret seoses sellega, kuidas nimetatud ÜRO asutuse neis riikides tegutsevad bürood täidavad inimõiguste alaseid suuniseid, samuti seetõttu, et uimastitevastase võitluse rahastamine on vahetult seotud nimetatud riikides uimastitega seotud süüdistuste korral langetatud surmaotsustega;
N. arvestades, et komisjon on käivitanud ELi stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ning selle eelkäija, stabiliseerimisvahendi raames kaks ulatuslikku piirkondlikku uimastitevastase võitluse meedet – kokaiini ja heroiini liikumistee programmid, mille kohaldamisala hõlmab ka uimastikuritegude eest surmanuhtlust määravaid riike; arvestades, et vastavalt stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi määruse artiklile 10 on komisjon kohustatud kasutama organiseeritud kuritegevuse vastaste meetmete korral inimõiguste ja humanitaarõiguse järgimise tegevussuuniseid;
1. kordab, et mõistab hukka surmanuhtluse kasutamise ning toetab kindlalt surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamist kui sammu surmanuhtluse kaotamise poole; rõhutab taas, et surmanuhtluse kaotamine aitab inimväärikust suuremasse ausse tõsta;
2. mõistab hukka kõik hukkamised sõltumata nende toimumise kohast; on jätkuvalt sügavalt mures surmanuhtluse määramise pärast alaealistele ja vaimse või intellektipuudega isikutele ning kutsub üles sellistele, rahvusvahelisi inimõigustealaseid norme rikkuvatele tavadele kohe ja otsustavalt lõppu tegema;
3. väljendab sügavat muret Pakistanis, Nigeerias, Afganistanis, Iraanis, Iraagis, Sudaanis, Somaalias ja Saudi Araabias ikka veel karistusena kasutatava kividega surnuksloopimise pärast ning nõuab, et asjaomaste riikide valitsused võtaksid viivitamata vastu seadused, mis keelustavad kividega surnuksloopimise ja muud liiki surmanuhtluse määramise abielurikkumise või muude kuritegude eest süüdimõistetutele, ning taaskehtestaksid hukkamistele moratooriumi;
4. märgib, et kaheksa riigi (Mauritaania, Sudaan, Iraan, Saudi Araabia, Jeemen, Pakistan, Afganistan ja Katar ) õigusaktides on kehtestatud surmanuhtlus homoseksuaalsuse eest ning Nigeeria ja Somaalia provintsides rakendatakse ametlikult surmanuhtlust samasooliste seksuaalvahekorra eest; nõuab, et need riigid lõpetaksid homoseksuaalsuse lugemise kuriteoks ning et Brunei loobuks praegusest kavast kehtestada 2016. aastal homoseksuaalsuse eest surmanuhtlus; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus jätkaks ühe keskse prioriteedina võitlust homoseksuaalsuse kuriteona kvalifitseerimise vastu, juhindudes ELi suunistest lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI-inimesed) kõikide inimõiguste edendamise ja kaitsmise kohta;
5. nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid jätkaksid võitlust surmanuhtluse kasutamise vastu ning nõuaksid jõuliselt, et seni veel ikka surmanuhtlust täide viivad riigid järgiksid rahvusvahelisi miinimumnõudeid, piiraksid surmanuhtluse kohaldamisala ja kasutamist ning avaldaksid selged ja täpsed surmamõistmiste ja hukkamiste arvnäitajad; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus jälgiks valvsalt kõigis riikides toimuvaid muutusi ning kasutaks kõiki tema kasutuses olevaid mõjutusvahendeid;
6. kutsub riike, kes on surmanuhtluse kaotanud või on sellele kehtestanud pikaajalise moratooriumi, üles seda mitte taaskehtestama, ning ergutab neid jagama oma sellealaseid kohemusi;
7. on jätkuvalt täiesti veendunud, et surmanuhtlus ei hoia ära uimastikaubandust ega takista inimesi uimastite kuritarvitamise ohvriks langemast; kutsub surmanuhtlust kohaldavaid riike üles kehtestama uimastikuritegude eest surmanuhtluse asemel muid karistusviise, mille keskmes on eelkõige uimastiennetuse ja kahju vähendamise programmid;
8. on tõsiselt mures selle pärast, et Euroopa rahastatavad uimastivastased programmid surmanuhtlust kohaldavates riikides võivad soodustada surmanuhtluse määramist ja hukkamisi, eelkõige seetõttu, et püstitatakse sihteesmärke ja kasutatakse näitajaid, mis nõuavad suurema arvu kurjategijate tabamist, kinnipidamist ja süüdimõistmist ning karmimate karistuste määramist;
9. kordab oma soovitust komisjonile ja liikmesriikidele, et surmanuhtluse kaotamine uimastikuritegude puhul tuleks muuta uimastivastasele poliitikale antava rahalise ja tehnilise abi, suutlikkuse suurendamise ja muu toetuse eeltingimuseks;
10. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles veel kord kinnitama kategoorilist põhimõtet, mille kohaselt ei tohi Euroopa abi ja toetus hõlbustada õiguskaitsetoiminguid, mille tagajärjeks on vahistatud isikute surmamõistmine ja hukkamine;
11. peab kahetsusväärseks läbipaistvuse puudumist seoses uimastivastaseks võitluseks ette nähtud abi ja toetusega, mida komisjon ja liikmesriigid annavad uimastivastaste toimingute läbiviimiseks riikides, kus uimastikuritegude puhul kohaldatakse agressiivselt surmanuhtlust;
12. palub, et komisjon avaldaks aastaaruande selle kohta, kuidas ta rahastab uimastivastase võitluse programme riikides, kus endiselt kehtib uimastikuritegude eest surmanuhtlus, ning lisaks aruandele kirjeldava kokkuvõtte selle kohta, kuhu need rahalised vahendid suunati, milliseid inimõiguste kaitsemeetmeid kasutati tagamaks, et see ei võimalda määrata surmanuhtlusi ning mil määral on abi saavad riigid täitnud Euroopa tingimusi;
13. nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks viivitamata stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi määruse artiklis 10 sätestatud tegevussuunised, kohaldaks neid rangelt kokaiini ja heroiini liikumistee programmide suhtes, ning peataks need programmid kohe, kui suuniseid ei järgita;
14. palub komisjonil ja liikmesriikidel seada UNODC uimastivastase võitluse programmide edasise rahastamise eeltingimuseks nõue, et UNODC näitaks ära, kuidas rakendatakse selle rahastamise haldamisel inimõiguste alaste suuniste tähtsaimaid põhimõtteid ning konkreetselt, kuidas toimub rahastamise külmutamine või lõpetamine, kui abi saav riik jätkab uimastikuritegude eest surmanuhtluse määramist;
15. nõuab tungivalt, et komisjon järgiks ELi narkootikumidealase tegevuskava (2013–2016) soovitust töötada välja ja rakendada inimõigustealase suunamise ja mõjuhindamise vahend, et tagada inimõiguste tulemuslik integreerimine uimastitega seotud ELi välistegevusse;
16. kümneid kolmandates riikides hukkamist ootavaid Euroopa kodanikke silmas pidades nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus, komisjon ja liikmesriigid esitaksid suunised kõikehõlmava ja tulemusliku Euroopa surmanuhtluse poliitika saavutamiseks, ning et need suunised hõlmaksid tugevaid ja tõhustatud mehhanisme identifitseerimise, õigusabi andmise ja diplomaatilise esindatuse valdkonnas;
17. nõuab ELilt ja liikmesriikidelt selle tagamist, et ÜRO Peaassamblee ülemaailmse uimastiprobleemi teemalisel eriistungil, mis toimub 2016. aasta aprillis, käsitletaks surmanuhtluse kasutamist uimastikuritegude puhul ja mõistetaks hukka selle kohaldamine;
18. kiidab valitsusväliseid organisatsioone, kelle tegevuse eesmärk on surmanuhtluse kaotamine kogu maailmas, ning julgustab neid tööd jätkama; palub komisjonil jätkata demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi prioriteedina selle valdkonna projektide rahastamist;
19. palub oma väliskomisjoni inimõiguste allkomisjonil koostada raport surmanuhtluse kohta maailmas;
20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Peaassamblee presidendile ja ÜRO liikmesriikide valitsustele.