Istungidokument
14.1.2016
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Colombia rahuprotsessi toetamise kohta
( 2015/3033(RSP) )
Ernest Urtasun, Barbara Lochbihler, Ulrike Lunacek, Tamás Meszerics, Molly Scott Cato, Jordi Sebastià, Igor Šoltes, Josep-Maria Terricabras, Bodil Valero
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon Colombia rahuprotsessi toetamise kohta
( 2015/3033(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma arvukaid resolutsioone Colombia olukorra ja sealhulgas inimõiguste kohta Colombias, samuti resolutsioone varasemate rahuprotsesside toetamise kohta,
_ võttes arvesse ELi ja Colombia vahelisi erilisi sidemeid poliitilisel, kaubanduslikul ja koostöö tasandil,
_ võttes arvesse Havannas seni saavutatud kokkuleppeid, mis käsitlevad terviklikku maareformi, poliitilist osalust ja demokraatlikku avanemist rahu loomiseks, ebaseaduslike uimastite probleemi lahendamist, kuriteoohvrite õigusi ning terviklikku kohtusüsteemi,
_ võttes arvesse Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarses assamblees osaleva Euroopa Parlamendi delegatsiooni Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse ning ELi Brüsseli II tippkohtumisele adresseeritud sõnumi punkti 44, mis käsitleb Colombia valitsuse ja Colombia Revolutsiooniliste Relvajõudude (FARC) vahelise sisekonflikti lõpetamist, ning tippkohtumise lõpus 11. juunil 2015 vastu võetud Brüsseli deklaratsiooni,
_ võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 24. septembri 2015. aasta avaldust Colombia üleminekuperioodi õigusemõistmise kohta ning tema 1. oktoobri avaldust Eamon Gilmoreʼi nimetamise kohta Euroopa Liidu eriesindajaks Colombia rahuprotsessi jaoks,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et ELil ja Colombial on poliitilised suhted, mille aluseks on vastastikusel austusel põhinev dialoog 28. novembri 2009. aasta vastastikuse mõistmise memorandumi raames ning alates 2009. aastast inimõigusi käsitlev eraldi poliitiline dialoog;
B. arvestades, et ELi ja Colombia vahel kehtib alates 2013. aastast tiheda majandus- ja kaubanduskoostöö raamistik, mis on loodud inimõiguste klauslit (artikkel 1) hõlmava kaubanduslepinguga ühelt poolt Colombia ja Peruu ning teiselt poolt ELi ja tema liikmesriikide vahel ning eelkõige kaubandust ja säästvat arengut käsitleva peatükiga;
C. arvestades, et Colombia valitsuse ja FARCi vahelised läbirääkimised algatati 19. novembril 2012 Kuubas Havannas pärast seda, kui allkirjastati konflikti lõpetamist ning stabiilse ja püsiva rahu loomist käsitlev üldkokkulepe, millega täideti Colombia rahva soov elada rahus ning tunnistati eelkõige, et rahu loomine puudutab kogu elanikkonda, riigil on kohustus edendada inimõigusi kogu oma territooriumil ning õiglane majandus- ja sotsiaalne areng tagab rahu ning on samas riigi kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu vajalik eeltingimus;
D. arvestades, et läbirääkijad saavutasid Havannas kokkulepped, mis käsitlevad Colombia maaelu kaasajastamist ja terviklikku maareformi, poliitilist osalust ja demokraatlikku avanemist rahu loomiseks ning ebaseaduslike uimastite probleemi lahendamist;
E. arvestades, et 15. detsembril 2015 teatasid Colombia valitsus ja FARC konfliktiohvreid käsitleva kokkuleppe sõlmimisest, mida nimetatakse tõe, õigluse, heastamise ja mittekordumise terviklikuks süsteemiks ning mis hõlmab rahu erijurisdiktsiooni ja inimõigustealast kohustust; arvestades, et selle kokkuleppega luuakse tõe väljaselgitamist, kooseksisteerimist ja mittekordumist käsitlev komisjon ning konflikti raames ja selle tõttu kadunuks kuulutatud isikute otsimise eriüksus, samuti kuritegelike organisatsioonide ja sealhulgas poolsõjaväeliste rühmituste järglasteks nimetatud organisatsioonide uurimise ja lõhkumise üksus;
F. arvestades, et see kokkulepe on tähtis edusamm stabiilse ja püsiva rahu loomiseks, millega tunnustatakse kõiki konflikti ohvreid, mitte üksnes ohvritena, vaid ühtlasi ja eelkõige õigusi omavate kodanikena, eriti nende õigust osaleda tõe väljaselgitamises ja saada hüvitist sotsiaalse, poliitilise ja relvakonflikti põhjustatud kannatuste eest;
G. arvestades, et Colombias puuduvad tagatised seoses ülesandega kaitsta inimõigusi, eriti nende puhul, kes kaitsevad piirkondi põllumajandustööstuslike ja mäetööstuslike projektide eest;
H. arvestades olulist rolli, mida täidab rahu saavutamiseks organiseeritud kodanikuühiskond, mis hõlmab inimõigusorganisatsioone, naisorganisatsioone, maakogukondi, afrokolumbia kogukondi ja põlisrahvaid, kes on välja töötanud mitu algatust ja ettepanekut kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil;
I. arvestades, et Colombias stabiilse ja püsiva rahu loomise protsess, mis ulatub kaugemale enam kui 50 aastat kestnud ja miljoneid ohvreid kaasa toonud riigisisese relvakonflikti lõpetamisest, on prioriteet eelkõige Colombia jaoks, aga ka Euroopa Liidu ja rahvusvahelise kogukonna jaoks, mida kinnitavad paljud eri riikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organite, sh Euroopa Liidu avaldused rahuprotsessi toetuseks;
1. tervitab seni saavutatud kokkuleppeid, mis on üliolulised lõpliku rahukokkuleppeni jõudmiseks;
2. mõistab hukka kõik kannatused, mida konflikt on põhjustanud, ning on seisukohal, et need kokkulepped on otsustavad sammud stabiilset ja püsivat rahu käsitleva kokkuleppeni jõudmiseks, millega lõpetatakse pool sajandit kestnud riigisisene relvakonflikt ja milles võetakse arvesse eelkõige konfliktiohvrite õigust füüsilise, moraalse ja materiaalse kahju täielikule, tõelisele ja õiglasele hüvitamisele ning millega tagatakse sündmuste mittekordumine;
3. tunnustab nii Colombia valitsuse kui ka FARCi suuri poliitilisi jõupingutusi, realistlikkust ja püsivust, et lähendada oma vastandlikke seisukohti ja luua järk-järgult ruum kompromissideks, mis on võimaldanud läbirääkimistel edusamme teha;
4. väljendab kindlat toetust käimasolevatele kõnelustele, et sõlmida võimalikult kiiresti lõplik relvarahukokkulepe ja lõpetada täielikult kogu vaenutegevus; palub sellega seoses, et kõik Colombia poliitilised jõud teeksid jõupingutusi nimetatud kokkuleppe küsimuses üksmeele saavutamiseks;
5. kutsub üles laiendama käimasolevat protsessi Rahvuslikule Vabastusarmeele või vajaduse korral algatama paralleelseid läbirääkimisi, mis toimuksid sarnastel tingimustel, kuna püsiv rahu ei ole võimalik ilma kõiki konflikti osapooli kaasamata;
6. väljendab erilist heameelt Colombia valitsuse ja Colombia Revolutsiooniliste Relvajõudude (FARC) vahelise üldkokkuleppe kava punkti 5 (kuriteoohvrid) asjus saavutatud kokkuleppe üle, kuna see hõlmab tõe väljaselgitamist, kooseksisteerimist ja mittekordumist käsitleva komisjoni loomist, konflikti raames ja selle tõttu kadunuks kuulutatud isikute otsimise eriüksust, rahu erijurisdiktsiooni, heastamise erimeetmeid ja mittekordumise tagatisi, samuti kuritegelike organisatsioonide ja sealhulgas poolsõjaväeliste rühmituste järglasteks nimetatud organisatsioonide uurimise ja lõhkumise üksust;
7. märgib rahuloluga, et kuna rahukokkuleppega välistatakse igasugune amnestia või armuandmine inimsusevastaste kuritegude, genotsiidi ja raskete sõjakuritegude puhul, näib see olevat kooskõlas rahvusvahelise kriminaal- ja humanitaarõigusega ning inimõiguste valdkonnas kohaldatavate õigusaktide ja rahvusvaheliste standarditega; tuletab meelde inimõigustega tegelevatele mitmepoolsetele organitele ja Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule rahvusvahelise õigusega antud pädevust kontrollida rahvusvaheliste standardite järgimist;
8. rõhutab vajadust võtta kasutusele tõhusad süsteemid, mis võimaldavad hinnata kuritegude ja relvakonflikti vahelist seost, et vältida jurisdiktsiooni kohaldamist selliste tavakuritegude suhtes, mis ei ole toime pandud relvakonflikti raames;
9. väljendab heameelt selle üle, et saavutati kokkulepe tõe väljaselgitamist, kooseksisteerimist ja mittekordumist käsitleva komisjoni loomise asjus, kuna tegemist on sõltumatu ja erapooletu kohtuvälise mehhanismiga, et teha ohvrite seisukohast lähtudes kindlaks sündmuste tõepärane käik, kuna vaid tõese kirjelduse põhjal toimunust ja igakülgse vastutuse võtmisega on võimalik luua üksmeelne tulevik, tagada kõigi kuriteoohvrite õigused ja luua mittekordumise kindlad tagatised;
10. tunnistab ka olulist rolli, mida seni on täitnud Kuuba ja Norra rahuprotsessi suunajatena ning Tšiili ja Venezuela rahuprotsessi kaasatud riikidena;
11. väljendab heameelt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini 1. oktoobri 2015. aasta otsuse üle nimetada Iirimaa endine asepeaminister ja endine välis- ja kaubandusminister Eamon Gilmore Euroopa Liidu eriesindajaks Colombia rahuprotsessi jaoks; kohustub tegema kõik vajalikud jõupingutused, et eraldada uuele eriesindajale võimalikult kiiresti vajalikud eelarvevahendid oma tähtsa ülesande edukaks täitmiseks; palub, et eriesindaja kohtuks mõlema osapoolega ja Colombia organiseeritud kodanikuühiskonnaga;
12. kordab, et on valmis igakülgselt toetama lõpliku rahukokkuleppe rakendamist, ning kutsub selleks liikmesriike ja Euroopa Liitu uuesti üles looma usaldusfondi konfliktijärgse etapi jaoks; on seisukohal, et seda fondi tuleks hallata mõlema osapoolega kooskõlastatult ning kogukondadel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel peaks olema kõnealusele fondile otsene juurdepääs, et tagada kuriteoohvrite väljendatud prioriteetide kajastamine tõe, õigluse, heastamise ja mittekordumise tagatiste vallas, et luua stabiilne ja püsiv rahu;
13. kordab, et vägivald ei ole poliitilise võitluse õiguspärane meetod, ning palub isikutel, kes on asjaomasel seisukohal olnud, võtta omaks demokraatia koos kõigi tagajärgede ja nõudmistega, millest esimene on lõplik loobumine relvadest; kutsub sellega seoses üles austama opositsiooni õigust viia läbi oma poliitilist tegevust ilma süsteemse tagakiusamiseta, mida nad on tavapäraselt pidanud kannatama;
14. nõuab veel kord, et Colombia poliitiline süsteem ja riigiasutused tagaksid kogu riigis täielikult ja püsivalt inimõigused; märgib, et riigis, kus viiskümmend aastat kestnud konflikt on mõnikord põhjustanud mõne riigiasutuse seadusevälise reaktsiooni ning harjumusi ja tegevust, mis ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ja kohustusega austada inimõigusi, tuleb vägivald täielikult likvideerida; nõuab sellega seoses, et tagataks kaitse inimõiguste kaitsjatele Colombias ning õigus vabalt ühineda ja rahumeelselt meelt avaldada; tuletab meelde, et mitmed ÜRO raportöörid kinnitavad, et õigus rahumeelselt meelt avaldada ja ühiselt arvamust avaldada on vaba ja demokraatliku ühiskonna olemasolu alus[1];
15. rõhutab olulist rolli, mida võib täita ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo Colombias, et jälgida inimõiguste olukorda pärast rahukokkulepete sõlmimist;
16. kutsub Colombia riiki üles lõhkuma poolsõjaväelised rühmitused ja täitma seega ÜRO inimõiguste ülemvoliniku vastavat soovitust, mille kohaselt riik peab reageerima vägivallategudele, mida panevad toime demobiliseerimise järgsed rühmitused, mis on seotud organiseeritud kuritegevusega, võttes kasutusele tervikliku lähenemisviisi, milles arvestatakse politsei juhitavat üldsuse julgeolekut, õigusasutuste võitlust karistamatuse vastu, ametiisikute kohustust vältida korruptsiooni ning vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise meetmeid;
17. kutsub Colombia riiki üles mitte võtma vastu õigusakte, mis lähevad vastuollu Havannas toimunud läbirääkimistega, ning kohandama riikliku arengukava vastavalt saavutatud kokkulepetele ning piirkondliku rahu loomisele, järgides õigust eelnevale konsulteerimisele ning tagades riigisiseste põgenike ja pagulaste tagasipöördumiseks sobivad tingimused, samuti maa tagastamise;
18. võtab kohustuse luua parlamendis ühine rühm, et jälgida saavutatud kokkulepete rakendamist ja inimõiguste olukorda Colombias selles niivõrd olulises konfliktijärgses etapis;
19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi ametisolevale eesistujariigile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajale, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Colombia Vabariigi valitsusele ja Kongressile.