Istungidokument
14.1.2016
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
rahuprotsessi kohta Colombias
( 2015/3033(RSP) )
Javier Couso Permuy, Neoklis Sylikiotis, Paloma López Bermejo, Angela Vallina, Marina Albiol, Sofia Sakorafa, Takis Hadjigeorgiou, Fabio De Masi, Rina Ronja Kari, Helmut Schölz, Katerina Konecna, Jiri Mastalka, Marie-Christine Vergiat, Miguel Urban, Tania González, Xabier Benito, Lola Sánchez, Estefanía Torres, Barbara Spinelli, Inês Zuber, Kostas Chrysogonos, Dimitrios Papadimoulis, Stelios Kouloglou
fraktsiooni GUE/NGL nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon rahuprotsessi kohta Colombias
( 2015/3033(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Colombia kohta,
– võttes arvesse ühisavaldust nr 60 rahu erijurisdiktsiooni loomise lepingu kohta, mis allkirjastati Havannas 23. septembril 2015. aastal,
– võttes arvesse ühisavaldusi nr 61, 62 ja 63 ning eelkõige ühisavaldust nr 64 konflikti ohvreid käsitleva kokkuleppe kohta „Sistema Integral de Verdad, Justicia, Reparación y No Repetición”, mis hõlmab rahu erijurisdiktsiooni ja inimõigustealast kohustust, mis allkirjastati 15. detsembril 2015. aastal, ning ühise kokkuleppe projekti „Punkt 5: konflikti ohvreid käsitlev kokkulepe”, mis allkirjastati samal kuupäeval,
– võttes arvesse Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee vasakpoolsete parlamendiliikmete koostatud Brüsseli deklaratsiooni seoses rahuprotsessiga Colombias 2016. aastal,
– võttes arvesse Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee juures tegutseva Euroopa Parlamendi delegatsiooni Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse (CELAC) ja ELi Brüsselis toimuvale II tippkohtumisele esitatava dokumendi punkti 44 Colombia valitsuse ja FARCi vahelise sisekonflikti lõpetamise kohta,
– võttes arvesse Brüsseli deklaratsiooni, mis võeti vastu CELACi-ELi II tippkohtumise lõpus, 11. juunil 2015. aastal,
– võttes arvesse ELi kõrge esindaja Federica Mogherini 16. detsembri 2015. aasta avaldust Colombia konflikti ohvreid käsitleva kokkuleppe kohta ja 24. septembri 2015. aasta avaldust üleminekuperioodi õigusemõistmise alase kokkuleppe kohta Colombias ja 1. oktoobri 2015. aasta deklaratsiooni Eamon Gilmore nimetamise kohta Euroopa Liidu erisaadikuks Colombia rahuprotsessis,
– võttes arvesse Brüsselis 26. juulil 2012. aastal allkirjastatud mitmepoolset kaubanduslepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahel,
– võttes arvesse 2015. aastal Colombia inimõiguste olukorda uurima saadetud Astuuria delegatsiooni XI aruannet,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Colombia valitsuse ja FARCi vahelistele läbirääkimistele pandi alus 19. novembril 2012. aastal Havannas (Kuuba Vabariigis) pärast seda, kui 26. augustil 2012. aastal allkirjastati konflikti lõpetamist ning stabiilse ja püsiva rahu ülesehitamist käsitlev üldkokkulepe, millega täideti Colombia rahva soov elada rahus ning tunnistati, et rahu ülesehitamine puudutab kogu elanikkonda, riigil on kohustus edendada inimõigusi kogu oma territooriumil ning õiglane majandus- ja sotsiaalne areng tagab rahu;
B. arvestades, et Havannas toimunud läbirääkimiste eri etappide käigus saavutasid Colombia valitsus ja FARC üksmeele kokkuleppe eelnõu osas, kus käsitletakse Colombia maaelu kaasajastamist ja terviklikku maareformi, poliitilist osalust ja demokraatlikku avanemist rahu loomiseks, ebaseaduslike uimastite probleemi lahendamist, rahu erijurisdiktsiooni loomist ning konflikti ohvreid käsitlevat kokkulepet;
C. arvestades, et konflikti ohvreid käsitlev viimane osaline kokkulepe on väga oluline, ja selles nähakse ette rahu erijurisdiktsioon ja eriotstarbeline rahukohus, kellel on õigus mõista kohut kõigi konflikti toimepanijate üle, sealhulgas sõjaväelased, poolsõjaväelised rühmitused, mässulised ja tsiviilisikud, ning arvestades, et tegemist on tõenäoliselt kolme läbirääkimisaasta jooksul tehtud kõige olulisema edusammuga;
D. arvestades, et praeguses etapis on peamised lahendamata küsimused seotud kahepoolse relvarahu sõlmimise tingimuste ning mehhanismiga, millega rahvas kiidab heaks valitsuse ja FARCi vahelised kokkulepped;
E. arvestades, et läbirääkimised jätkusid Havannas 13. jaanuaril, ning Colombia valitsuse juhtiva läbirääkija sõnul peab relvarahu ja sõjategevuse lõpetamine olema kahepoolne, püsiv ja kontrollitav ning selle saavutamine võib toimuda juba sellel kuul;
F. arvestades, et Colombia valitsus ja FARC teatasid 23. septembril 2015 kokkuleppe sõlmimisest, millega luuakse rahu erijurisdiktsioon, et arvestada ohvrite õigusi ja aidata kaasa stabiilse ning püsiva rahu loomisele; sellel eesmärgil nõustusid osalised rakendama terviklikku süsteemi tõe väljaselgitamiseks, õigluse jaluleseadmiseks, hüvitiste maksmise tagamiseks ja konflikti kordumise ärahoidmiseks (Sistema Integral de Verdad, Justicia, Reparación y No Repetición), mis näeb muu hulgas ette komisjoni loomise, mille ülesanne on selgitada välja tõde, teha võimalikuks kooseksisteerimine ja hoida ära konflikti kordumine (Comisión para el Esclarecimiento de la Verdad, la Convivencia y la No Repetición) ning millega tagatakse konflikti ja sellest põhjustatud kannatanuks langemise mittekordumine;
G. arvestades, et nimetatud rahu erijurisdiktsiooni ja konflikti ohvreid käsitlevate kokkulepete sõlmimisega astusid läbirääkijad otsustava ja tundub et pöördumatu sammu rahu suunas, kuna mõlemad pooled kohustusid saavutama rahu maksimaalselt kuue kuu jooksul pärast rahu erijurisdiktsiooni loomist käsitleva kokkuleppe sõlmimist, ja hinnanguliseks tähtajaks määrati 23. märts 2016;
H. arvestades, et ohvritele kahju heastamise ja sündmuste mittekordumise tagamine on peamised tegurid õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks;
I. arvestades, et rahu erijurisdiktsiooni loomisega reageeritakse vajadusele seada sisse rahvusvahelise õigusega kooskõlas olev õiguslik erisüsteem, mille kaudu karistatakse konflikti ajal aset leidnud tõsiste inimõiguste rikkumiste ja rahvusvaheliste inimõiguste ränkade rikkumiste toimepanijaid ja makstakse hüvitist ohvritele, lihtsustades samas relvadest loobumist;
J. arvestades, et rahu erijurisdiktsiooni loomisega
– tunnistatakse, et konflikti ajal kuritegusid toime pannud isikud tuleb anda kohtu alla ja kasutusele tuleb võtta taastavad ja tasakaalustavad õigusmehhanismid;
– luuakse vabaduse piiramist ja vabadusevõtmist eristav süsteem, mille kohaselt kinnipidamise pikkus määratakse kindlaks selle alusel, kas vastutus tõsiste kuritegude eest võetakse varakult või hilja või ei võeta seda üldse, nii et süüdimõistva otsuse korral määratakse karistuseks vastavalt viis kuni kaheksa või kuni 20 aastat, kusjuures vastutuse tunnistamisest sõltub vabaduse piiramise või reaalse vabadusevõtmise korral ka karistuse kandmise koht ja tingimused;
– nähakse ette, et vaenutegevuse lõppemise korral kuulutab Colombia riik vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele välja võimalikult ulatusliku amnestia poliitiliste ja poliitikaga seotud kuritegude toimepanijatele, kuid amnestia ei laiene inimsusevastaste kuritegude, genotsiidi ega tõsiste sõjakuritegude toimepanijatele ega neile, kes on pannud toime muid tõsiseid kuritegusid, nagu pantvangide võtmine, piinamine, sunniviisiline ümberasustamine, kadunuks jääma sundimine, kohtuvälised hukkamised, lapseröövid ja seksuaalvägivald;
K. arvestades, et 2014. aastal ja osaliselt ka 2015. aastal suurenesid Colombias inimeste sunnitud kadunuks jäämised; arvestades, et puuduvad konsolideeritud andmed Colombias kadunud isikute kohta ning arvud vahelduvad kadunud isikute riikliku registri esitatud 21 000 isikust ühtse ohvrite registri esitatud 44 841 isiku ning riigiprokuratuuri esitatud 69 000 isikuni; arvestades, et sunnitud kadunuks jäämiste uurimine ei edene, võttes arvesse, et üle 80% kaebuste puhul on uurimine algetapis ja olulisi edusamme ei ole tehtud;
L. arvestades, et poolsõjaväelised rühmitused valitsevad endiselt Colombia majanduslikku, poliitilist ja ühiskondlikku elu; arvestades, et Colombia poliitiline ja majanduslik eliit ning hargmaised ettevõtjad on kasutanud ja kasutavad praegugi neid relvastatud poolsõjaväelisi rühmitusi, ning on nende abil maade sundvõõrandamise kaudu teostanud kaevandus- (ulatuslik kaevandustegevus), intensiivse loomakasvatuse ja monokultuuridel põhineva põllumajandustööstuse valdkonnas majandusprojekte, põhjustades sellega elanikkonna ulatusliku ümberasumise, näiteks Vaikse ookeani ranniku piirkonnas;
M. arvestades, et Colombia on maamiinide põhjustatud tsiviilohvrite arvult Afganistani järel maailmas teisel kohal, ning arvestades, et pärast rahu saavutamist on oluline riik kiirelt ja tõhusalt demineerida, et vältida uusi ohvreid ja kustutada konflikti jäljed;
N. arvestades, et ELi ja Colombia vahel kehtib 2013. aastast mitmepoolne kaubandusleping, mis on saanud nii Ladina-Ameerika kui ka Euroopa Liidu ühiskondlike ja ametiühinguliikumiste kriitika ja vastuväidete osaliseks;
O. arvestades, et üle 47 miljoni elanikuga Colombia, kus elab 102 põlisrahvast, kes räägivad oma territooriumil 64 ametlikku keelt, ja 4,4 miljonit afrokolumbia ja 5000 roma kogukonda kuuluvat isikut, on ÜRO Arenguprogrammi andmetel üks suurima ebavõrdsusega riike maailmas, ning arvestades, et vabakaubanduslepingute ning kaevandus- ja energiaprojektidesse tehtavate investeeringute mõjul ebavõrdsus suureneb;
P. arvestades, et riigi majanduskasv ei too kaugeltki kasu suuremale osale elanikkonnast, mis suurendab sotsiaalset konflikti, kuna vaesuse määr on üle 30,7%; arvestades, et ajalooline tõrjutus ja ebavõrdsus ning riigipoolne vägivald on mõned relvakonflikti otsestest põhjustest;
Q. arvestades, et valitsuse otsused anda lubasid suurtele investeerimisprojektidele on suurendanud sotsiaalset konflikti, kuna projektide sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta puudub läbipaistvus ja üldsust ei teavitata ning elanike ja kogukondadega ei konsulteerita Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioonis nr 169 ette nähtud viisil;
R. arvestades, et hargmaised ettevõtjad käituvad riigis vägivaldsete ekspluateerijatena, kasutades seaduslikke mehhanisme, tehes seejuures koostööd riiklike asutustega, kes legaliseerivad maa sundvõõrandamise, meelevaldseid kinnipidamisi ja otsuste täideviimist kaebuste alusel;
S. arvestades, et vägivaldselt sundvõõrandatud maa tagastamine edeneb aeglaselt, kuna puudub kohapealne poliitiline tahe, kuna relvastatud rüüstajate käes on võim;
T. arvestades, et riigis jätkub ametiühingutegelaste mitmel viisil tagakiusamine ning valitseb ametiühinguvastane kultuur, mida võimulolevad jõud toidavad eelarvamusega, et ametiühingutesse kuuluvad töötajad kujutavad endast ohtu riigi stabiilsusele; arvestades, et ametiühingutegelasi tapetakse maailmas kõige enam Colombias ning alates 1986. aastast on ohvrite arv olnud umbes 4000 inimest, kellest suur osa on olnud talupoegade juhid; arvestades, et viimaste aastate ühiskondlike liikumiste laine on saanud repressiivse reageeringu osaliseks ning mõningal juhul on riik jõhkrat jõudu kasutanud;
U. arvestades, et sunniviisilise ümberasustamise määr Colombias on ühtlane, enam kui 6 miljonit sunniviisilist ümberasustamist igal aastal, ning riigis valitsev humanitaarkriis on nii suur, et ÜRO pagulaste ülemvoliniku andmetel asub riik selles osas Süüria järel teisel kohal;
V. arvestades, et ohvrite ühtse registri andmetel asustati ajavahemikus 1985–2012 ümber ligikaudu 2 520 000 alaealist ning viimase 20 aasta jooksul värbasid ebaseaduslikud relvarühmitused ligikaudu 13 000 alaealist;
1. kinnitab oma täielikku toetust Colombia valitsuse ja FARCi vahelisele rahuprotsessile; peab seda oluliseks sammuks lõpliku kokkuleppe saavutamisel, millega lõpetataks relvastatud sisekonflikt Colombia Vabariigis;
2. toetab konflikti poliitilist lahendamist, millega tagataks õiglus ja ohvritele tekitatud kahju heastamine, sealhulgas lahendatakse maakasutusõigustega seotud probleem, mis on konflikti peamine põhjus, et saavutada kindel ja püsiv rahu, mis hõlmab sotsiaalset õiglust ja mittekordumise tagatisi;
3. soovib näha, et läbirääkimised jõuaksid peatselt lõpule, kui on kokku lepitud kõiges, mis puudutab ohvritele tekitatud kahju heastamist ja õiglust;
4. kutsub üles leppima võimalikult kiiresti kokku valitsuse ja FARCi vahelises kahepoolses relvarahus, et luua lõpliku kokkuleppe sõlmimiseks soodne keskkond, nagu Colombia ühiskondlik liikumine on mitmes oma avalduses osutanud;
5. palub nii valitsusel kui ka FARCil loobuda vägivalla ja relvade kasutamisest poliitilises tegevuses ning kaitsta oma ideid ja püüdlusi demokraatia reegleid ja õigusriigi põhimõtet järgides;
6. tunnustab nii Colombia valitsuse kui ka FARCi suuri poliitilisi jõupingutusi ja nende poolt üles näidatud püsivust, samuti ohvrite organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste olulist rolli, sest see on aidanud lähendada vastandlikke seisukohti ja luua järk-järgult ruumi kompromissideks, mis on võimaldanud rahuläbirääkimistel edusamme teha;
7. kutsub üles laiendama käimasolevat protsessi, et kaasata ka Rahvuslik Vabastusarmee (ELN) või vajaduse korral alustada paralleelseid läbirääkimisi;
8. kinnitab oma veendumust, et rahuprotsess peab hõlmama kogu Colombia rahvast ning et protsessis peavad lisaks kahele läbirääkimiste osapoolele osalema ka Colombia ühiskondlikud liikumised;
9. tunnistab ka Kuuba ja Norra olulist rolli rahuleppe tagajatena ning rahuprotsessis osalevate Tšiili ja Venezuela rolli;
10. on seisukohal, et ehkki kokkulepe valitsuse ja FARCi vahel on hädavajalik ja vältimatu tingimus riigis rahu saavutamiseks, on konflikt palju sügavam kui mässuliste ja valitsuse vaheline vastasseis ning selleks, et riigis tegelikult rahu saavutada, on vaja astuda palju samme, et vähendada ebavõrdsust ja edendada konfliktijärgse rahu kultuuri;
11. väljendab muret poolsõjaväeliste üksuste vägivalla jätkumise pärast, milles on oma süü ka riigi majanduslikul eliidil ja välismaistel rahvusvahelistel, sh Euroopa äriühingutel; rõhutab vajadust likvideerida Colombias poolsõjaväelised üksused, mis on hädavajalik samm rahu saavutamiseks;
12. tuletab Colombia valitsusele meelde tema kohustust kaitsta oma elanikke ning eelkõige ühiskondlike ja poliitiliste liikumiste aktiviste, ametiühingutegelasi ja inimõiguste kaitsjaid ohtude eest, millega nad oma tegevuse tõttu kokku puutuvad;
13. nõuab, et kõik Colombia jõud ning ühiskondlikud organisatsioonid ja liikumised teeksid täielikku koostööd lepitusel põhineva ühiselu taastamiseks;
14. väljendab heameelt otsuse üle kuulutada välja laiaulatuslik amnestia või armuandmine konfliktiga seotud poliitiliste või poliitikaga seotud kuritegude puhul, ning palub Colombia valitsusel võtta vastu seadus, milles määratletakse selgelt nö üldised kuriteod ning täpsustatakse ühtlasi muid kuritegusid, nagu uimastikaubandus ja selle seoseid poliitiliste kuritegudega;
15. märgib rahuloluga, et amnestia ja armuandmise välistamisega inimsusevastaste kuritegude, genotsiidi ja raskete sõjakuritegude puhul on leping kooskõlas rahvusvahelise kriminaal- ja humanitaarõigusega ning inimõiguste valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste eeskirjade ja normidega;
16. peab vältimatuks, et kuritegude toimepanijatele määratud karistused aitaksid kaasa ohvritele kahju heastamise ja poliitilise leppimise eesmärgi saavutamisele, ning toetab seetõttu mõtet võtta kasutusele õiguspärase olukorra taastamiseks mõeldud õigusmehhanismid, et need raskete kuritegude toimepanijad, kes tunnistavad oma tegusid ja vastutust, saaksid osaleda ohvritele kahju heastamises ja taastada sidemed kogukonnaga;
17. kordab, et on vastu ELi ning Colombia ja Peruu vahelisele mitmepoolsele kaubanduslepingule, sest see ei toeta inimesi, vaid vastupidi, suurendab Colombia tavakodanike omandi vähenemist ja vaesumist, samuti ametiühingutegelaste ja talupidajate juhtide tagakiusamist; on seisukohal, et lepingu tingimuseks peab olema inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine, mis on sätestatud ka lepingu artiklis 1, mida aga praegu ei tehta;
18. on seisukohal, et rahuprotsessile antava ELi võimaliku rahalise abi tingimuseks peab olema tervikliku rahulepingu tegelik allkirjastamine ning rahvusvaheliste mehhanismide loomine selle täitmise kontrollimiseks;
19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi eesistujariigile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarsele Assambleele, Lõuna-Ameerika Riikide Liidule, Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühendusele ning Colombia Vabariigi valitsusele ja kongressile.