Istungidokument
1.2.2016
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
suuliselt vastatava küsimuse B8-0105/2016 alusel
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5
kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides
( 2015/3013(RSP) )
Iskra Mihaylova
regionaalarengukomisjoni nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides
( 2015/3013(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 174–178,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus“)[1],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006[2],
– võttes arvesse Regioonide Komitee 9. juuli 2015. aasta arvamust partnerluslepinguid ja rakenduskavasid käsitlevate läbirääkimiste tulemuste kohta,
– võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2015. aasta teatist „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine“ ( COM(2015)0639 ),
– võttes arvesse Regioonide Komitee valget raamatut mitmetasandilise valitsemise kohta,
– võttes arvesse küsimust komisjonile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides ( O-000012/2016 – B8-0105/2016 ),
– võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on programmitöö perioodil 2014–2020 jätkuvalt peamine kõiki ELi piirkondi hõlmav investeerimisvahend ja see on võimalus luua rohkem alt üles protsess jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks, mis toetab töökohtade loomist, ettevõtlust ja innovatsiooni kohalikul ja piirkondlikul tasandil, parandab kodanike elukvaliteeti ning loob ELi piirkondades solidaarsust ja kiiremat arengut;
B. arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on ELi toimimise lepingu kohaselt ka vähendada kaasava strateegia abil majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi ELi liikmesriikide ja nende piirkondade vahel;
C. arvestades, et perioodiks 2014–2020 loodi esimest korda sidus raamistik – ühissätete määrus –, milles on sätestatud ühised eeskirjad kõigi viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi – Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) – jaoks;
D. arvestades, et ühissätete määruse alusel kehtestatud ühine strateegiline raamistik aitab maksimeerida avaliku sektori kulutuste mõju ja tõhusust ning võimaldab luua sünergiat, ühendades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid muude ELi rahastatavate programmidega;
E. arvestades, et Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse artiklis 7 on märgitud, et vähemalt 5 % ERFi vahenditest eraldatakse linnade säästva arengu integreeritud meetmete jaoks, kus linnad, allpiirkondade või kohalikud asutused, kes vastutavad säästvate linnastrateegiate rakendamise eest, vastutavad ülesannete eest, mis on seotud vähemalt tegevuste valimisega;
F. arvestades, et praegusel programmitöö perioodil (2014–2020) võivad ERFi ja ESFi alusel toetust saada ka kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad ja kohalikud algatusrühmad;
G. arvestades, et ühissätete määruse artiklis 5 sätestatud partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtted kuuluvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide aluspõhimõtete hulka;
1. toonitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsat rolli ELi strateegiate koostamisel ja rakendamisel, tunnistades samal ajal ka mitmesuguste sidusrühmade rolli alates liikmesriikidest kuni kogukonnarühmadeni; on lisaks veendunud, et nende omavalitsuste lähedus kodanikele ning valitsemise mitmekesisus kohalikul ja piirkondlikul tasandil on ELi jaoks väärtuslik;
2. toetab sünergiat ja täiendavust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude ELi programmide vahel, mille puhul kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad täita kasulikku rolli ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisel; rõhutab siiski, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ümberjaotamine peaks toimuma vastavalt ühissätete määruse eeskirjadele ning et uued algatused ei tohiks nõrgestada kõnealuste fondide tuuma;
3. osutab tugevdatud partnerluse põhimõttele ja Euroopa partnerluse käitumisjuhendile, mis sätestavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks õiguskeskkonna ja miinimumnõuded nende osalemiseks rakenduskavade koostamise ja rakendamise igas etapis; tunnistab, et ehkki partnerluslepingute ja rakenduskavade läbirääkimistel konsulteeriti enamasti kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, ei saa nende osalemist pidada täielikuks partnerluseks; nõuab seetõttu, et liikmesriigid täidaksid täielikult neid nõudeid ning suurendaksid jõupingutusi puuduste kõrvaldamiseks;
4. rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkuse suurendamine ja struktuursete puuduste käsitlemine on tähtsal kohal nii rakenduskavade koostamise kui ka rakendamise etapis ning selleks, et suurendada suutlikkust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ära kasutada; palub seepärast komisjonil tagada toetuse andmine kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning nende haldusüksuste ja institutsioonide suutlikkuse suurendamiseks, et neil oleks võimalik täita sisulist rolli ühtekuuluvuspoliitikas, eriti rakendamisülesannete edasi delegeerimise puhul madalama tasandi haldusüksustele, eelkõige linnavalitsustele;
5. märgib, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on hea näide alt üles lähenemisviisi kasutava mitmetasandilise valitsemise kohta, kus kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused leiavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega tegeledes tasakaalu liidu suurema majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi ning ELi poliitika piirkondliku mõju vahel;
6. rõhutab kohalike omavalitsustega partnerluses toimuva kogukonna juhitud kohaliku arengu algatuse tähtsust; toonitab, et jätkuvalt tuleks kasutada alt üles lähenemisviisi ning samal ajal määrata kindlaks eesmärgid kohalike ja piirkondlike vajadustega seotud sekkumiseks;
7. on seisukohal, et uued integreeritud territoriaalsete investeeringute ja kogukonna juhitud kohaliku arengu algatused tähendavad edusamme seoses kohalike sidusrühmade võimalusega kombineerida rahastamisallikaid ja kavandada hästi suunatud kohalikke algatusi;
8. on veendunud, et mitmetasandiline valitsemine toetab ELi peamisi poliitilisi eesmärke, nagu majanduskasv, sotsiaalne edasiminek ja säästev areng, ning et see tugevdab ELi demokraatlikku mõõdet ja suurendab tema poliitiliste meetmete tõhusust;
9. juhib tähelepanu väljakutsetele, millega kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kokku puutuvad, näiteks globaliseerumine, kliimamuutused, energiajulgeolek, rändevood ja kasvav linnastumine, võttes arvesse, et igal piirkonnal on oma konkreetsed vajadused ja tunnused;
10. on veendunud, et linnaalad mängivad tänapäeva maailmas üha suuremat rolli ning et ELi poliitikal on tähtis ülesanne kujundada sobiv raamistik, milles Euroopa linnaalad saaksid oma kasvupotentsiaali ära kasutada;
11. palub komisjonil jälgida teraselt ERFi määruse artikli 7 rakendamist ja anda parlamendile selle kohta aru;
12. on veendunud, et ELi linnade tegevuskava võib parandada poliitika ja programmide kujundamist ja elluviimist ning tagada seeläbi ühtsema mõju ja toetuse linnadele, andes samal ajal panuse ühiste Euroopa eesmärkide ja riiklike eesmärkide saavutamisse, austades täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet; rõhutab, kui tähtis on Amsterdami pakt ja liikumine selle eesmärkide poole; märgib siiski, et jõupingutusi kitsaskohtade ja ebakõlade kaotamiseks tuleks teha nii linnu kui ka maapiirkondi mõjutava ELi poliitika puhul;
13. palub komisjonil kasutada ka edaspidi ära varasemate ja jätkuvate algatuste tulemusi, muu hulgas avalikke konsultatsioone, et määrata kindlaks meetmed, mis tugevdavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamises ja rakendamises partnerluslepingute ja rakenduskavade kaudu;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Regioonide Komiteele ning liikmesriikide riiklikele ja piirkondlikele parlamentidele.