Istungidokument
2.3.2016
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
olukorra kohta Eritreas
( 2016/2568(RSP) )
Davor Ivo Stier, Lars Adaktusson, Lara Comi, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Michael Gahler, György Hölvényi, Roberta Metsola, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Fernando Ruas, Antonio Tajani, Bogdan Brunon Wenta, Joachim Zeller
fraktsiooni PPE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Eritreas
( 2016/2568(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 27. mai 2015. aasta arutelu ELi arenguabi üle Eritreale seoses dokumenteeritud inimõigusrikkumistega,
– võttes arvesse Eritrea inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri Sheila B. Keetharuthi 28. oktoobril 2015. aastal ÜRO Peaassamblee 70. istungjärgul tehtud avaldust,
– võttes arvesse ÜRO Eritrea inimõiguste uurimiskomisjoni 4. juuni 2015. aasta aruannet,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1907 (2009), millega kehtestati Eritreale relvaembargo ja selle liidritele reisimiskeeld ning otsustati külmutada mõnede riigi poliitiliste ja sõjaväeametnike varad, süüdistades Eritrea valitsust Somaalia rühmituse Al-Shabaab toetamises ning väidetavas keeldumises vägede äraviimisest vaidlusaluselt piirilt Djiboutiga,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2023 (2011), millega tugevdati Eritrea vastu kehtestatud sanktsioone,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2244 (2015), millega pikendati Somaalia ja Eritrea suhtes kehtestatud relvaembargot,
– võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2010. aasta otsust 2010/127/ÜVJP, mis käsitleb Eritrea vastu suunatud piiravaid meetmeid[1] ja mida on muudetud nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsusega 2010/414/ÜVJP[2] ja uuesti muudetud nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta otsusega 2012/632/ÜVJP[3],
– võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 667/2010, mis käsitleb teatavaid piiravaid meetmeid Eritrea suhtes[4],
– võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 18. septembri 2014. aasta avaldust Eritrea poliitvangide kohta,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 18. veebruari 2016. aasta järeldusi rände kohta,
– võttes arvesse 12. novembri 2015. aasta Valletta tippkohtumise järeldusi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et ELi rajamise aluseks on kindel pühendumine inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamisele ja kaitsmisele kogu maailmas ning arvestades, et need põhimõtted on kindlaks määratud ELi aluslepingutes;
B. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaselt tugineb liidu tegevus rahvusvahelisel areenil põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse austamine, võrdsus ja solidaarsus ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine;
C. arvestades, et ÜRO eriraportööri sõnul võib Eritrea inimõiguste olukorras eristada kolme peamist probleemset valdkonda – majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kasutamine, kaasa arvatud õigus sobivale eluasemele; salakaubavedu ja ebaseaduslik kaubitsemine ning saatjata alaealiste kasvav arv nende rohkem kui 5000 inimese seas, kes igal kuul riigist põgenevad;
D. arvestades, et põgenemise peamine põhjus on endiselt riiklik ajateenistus, mis tegelikult kujutab endast sunnitööd; arvestades, et sellega kaasnevad ebaproportsionaalsed karistused väikseimagi eksimuse eest ning hirm jääda ajateenistusse aastakümneteks; arvestades, et valitsus kasutab ettekäändeks riigi terviklikkuse kaitsmist ja sõltumatuse tagamist;
E. arvestades, et eritrealaste õigust sobivale eluasemele ohustavad sunniviisilised väljatõstmised, mille arv on alates 2015. aasta algusest kasvanud; arvestades, et Asmaras, selle ümbruskonna külades ning teistes linnades, näiteks Adi Keyhis, on lammutatud ligikaudu 800 maja; arvestades, et väljatõstmise ja lammutamise tulemusel on umbes 3000 inimest jäänud kodutuks;
F. arvestades, et 26. juunil 2015. aastal avaldasid sajad Eritrea põgenikud Aafrika Liidu peakorteri ees meelt, nõudes, et piirkondlik organisatsioon avaldaks nende kodumaale survet demokraatlike reformide läbiviimiseks; arvestades, et meeleavaldajad nimetasid Eritrea kauaaegset presidenti Isaias Afewerkit diktaatoriks ja nõudsid, et Aafrika Liit asuks tegevusse;
G. arvestades, et ÜRO Eritrea inimõiguste uurimiskomisjoni teatel on Eritrea valitsus toime pannud süstemaatilisi, ulatuslikke ja raskeid inimõiguste rikkumisi ja nende eest ei ole kedagi vastutusele võetud; arvestades, et õigusriigi täieliku puudumise tingimustes on õiguste ja vabaduste kasutamine tõsiselt takistatud; arvestades lisaks, et toimepandud õigusrikkumised mille hulgas on kohtuvälised hukkamised, piinamine, (sh seksuaalne piinamine), ajateenistus ja sunnitöö, võivad endast kujutada inimsusvastaseid kuritegusid;
H. arvestades, et nagu selgub Ida-Aafrika Arenguühenduse (IGAD) julgeolekusektori programmi ja Nairobis asuva SAHANi fondi aruandest „Inimsmugeldamine ja inimkaubandus Aafrika Sarve piirkonnast Vahemere keskossa suunduval trassil“, on Eritrea diplomaadid ja väljapaistvad kodanikud Aafrika Sarve piirkonnas toimuva inimkaubanduse ja -smugeldamisega ulatuslikult seotud;
I. arvestades, et ühendus Piirideta Reporterid paigutas Eritrea 2015. aastal maailma pressivabaduse indeksis viimasele kohale pärast Põhja-Koread;
J. arvestades, et ühendus Human Rights Watch rõhutab, et Eritreas puudub usuvabadus; arvestades, et valitsus kiusab rängalt taga inimesi, kes praktiseerivad muid usundeid peale nende nelja, mida ta tunnustab; arvestades, et valitsus sekkub isegi tunnustatud usundite järgijate usutavadesse;
K. arvestades, et EL kehtestas esimest korda Eritrea vastu sanktsioonid 2010. aasta märtsis, et täita ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1907 (2009), ja arvestades, et sanktsioonid hõlmasid relvaembargot ning nende isikute reisipiiranguid ja varade külmutamist, kes ohustavad riigis rahu ja rahvuslikku leppimist;
L. arvestades, et 28. jaanuaril 2016 kirjutasid Eritrea riikliku arengu minister ja ELi delegatsiooni juht Asmaras üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi (EAF) raames alla riiklikule soovituskavale, mis hõlmab järgmise viie aasta jooksul 200 miljoni euro ulatuses abi; arvestades, et meetmed peaksid keskenduma taastuvenergiale, valitsemisele ja riigi rahanduse juhtimisele eelkõige energiasektoris;
M. arvestades, et 13. novembril 2015 palus parlamendi arengukomisjon Euroopa Komisjonil ja Euroopa välisteenistusel arvesse võtta EAFi komiteele Eritrea riikliku soovituskava kohta saadetud järeldusi, milles viidati Eritrea võimude poolt toimepandud inimõigusrikkumiste ulatusele ja tõsidusele, nende võimude ebausaldusväärsusele arengukoostööpartnerina, üldisele korruptsioonile ja riigi rahanduse juhtimise peaaegu täielikule läbipaistmatusele, millega seostub rände haldamiseks mõeldud EAFi abi väärtarvitamise oht; arvestades, et arengukomisjon palus EAFi komiteel riiklikku soovituskava mitte vastu võtta, enne kui seda on täiendavalt arutatud;
N. arvestades, et 19. novembril 2015 võttis EAFi komitee Eritrea riikliku soovituskava ühehäälselt vastu, ilma et komisjoni esialgses ettepanekus oleks olulisi muudatusi tehtud;
O. arvestades, et Euroopa riikide valitsused püüavad toime tulla kasvava pagulaste, varjupaigataotlejate ja rändajate lainega, kes saabuvad üle Vahemere ja mööda teisi ebaseaduslikke rändeteid; arvestades, et ÜRO hinnangul on Eritreast põgenenud juba 9% riigi 4,5 miljonist elanikust; arvestades, et 2015. aastal moodustasid eritrealased Euroopas varjupaigataotlejate seas suuruselt neljanda rühma pärast süürlasi, iraaklasi ja afganistanlasi;
1. kutsub Eritrea võime üles vabastama kõiki poliitvange, reformima ja lühendama riikliku ajateenistuse kohustust, täielikult lõpetama väljatõstmised ja kodude lammutamise ning laiendama sotsiaalmajutuse pakkumist; rõhutab, et Eritrea peab austama ja rakendama õigust haridusele ilma sunnita, sest praegune olukord ajendab paljusid noori eritrealasi riigist põgenema;
2. rõhutab, et õigluse defitsiidi kaotamine, demokraatlik valitsemistava ja õigusriigi taastamine tuleb seada esikohale, lõpetades autoritaarse võimu, mis püsib hirmul tähtajatu ajateenistuse, meelevaldse ja suhtlemisõiguseta kinnipidamise, piinamise ja muude inimõigusrikkumiste ees;
3. väljendab tõsist muret sõnavabaduse puudumise ning poliitvangide jätkuva kinnipidamise pärast, millega rikutakse õigusriigi põhimõtteid; nõuab, et viivitamata vabastataks Rootsi-Eritrea ajakirjanik Dawit Isaak, keda hoitakse alates 2001. aastast vangistuses karmides tingimustes ja ilma kohtuprotsessita; rõhutab tungivalt, et see olukord tuleb kiiresti lahendada;
4. tuletab meelde, et usuvabadus on üks põhiõigusi, ning mõistab sügavalt hukka igasuguse vägivalla ja diskrimineerimise usutunnistuse tõttu;
5. rõhutab, et püsivat rahu, arengut ja jõukust ei ole võimalik saavutada ilma inimõigustest kinni pidamata; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, EL ja teised rahvusvahelised abiandjad tagaksid arengukoostöö raames nõuetekohase hoolsuse inimõiguste suhtes;
6. tuletab meelde, et inimõiguste austamine on keskne väärtus nii ELi välispoliitikas kui ka liidu terviklikus lähenemisviisis Aafrika Sarve piirkonna suhtes ning seega tuleks inimõigusi korrapäraselt käsitleda ka Eritreaga peetavas dialoogis; on sellega seoses veendunud, et ELi ja Eritrea vahel hiljuti kooskõlastatud arenguabi tingimustetu iseloom seab ohtu ELi kesksed põhimõtted selle rahutu Aafrika piirkonnaga suhtlemisel;
7. on veendunud, et EAFi komitee oleks pidanud arvesse võtma arengukomisjoni soovitust riiklikku soovituskava mitte vastu võtta ning jätkata läbirääkimisi; on seisukohal, et otsus võtta Eritrea riiklik soovituskava vastu parlamendi vastuseisust hoolimata tõendab demokraatia defitsiiti ja nõrgestab oluliselt parlamendi rolli ELi arengueesmärkide tulemusliku rakendamise tagamisel; nõuab siinjuures, et parlamendile antaks EAFi suhtes kontrollivolitused, kasutades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 295 sätestatud institutsioonidevahelist siduvat kokkulepet; rõhutab, et komisjon peaks arengukomisjoni järeldused programmidokumentide eelnõude kohta automaatselt saatma liikmesriikide alalistele esindustele;
8. rõhutab, et demokraatlik valitsemistava ja Eritrea sotsiaal-majanduslik areng on äärmiselt tähtis, sest võimaldab kaotada vaesuse, suurendades tootlikkust, ergutades investeeringuid ja luues töö- ning ärivõimalusi; nõuab tungivalt, et EL tagaks hiljuti kooskõlastatud abi tingimuslikkuse ja hoolitseks ühtlasi selle eest, et riiklik soovituskava aitaks Eritreal oma energiapoliitikat oluliselt muuta ning teha energia kättesaadavaks kõigile, eelkõige maapiirkondades, kus ikka veel puudub elektrivarustus; on ühtlasi veendunud, et riikliku soovituskava valitsemist käsitlevas osas tuleks suurt tähelepanu pöörata ÜRO juhtimisel toimuva inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise soovituste rakendamisele;
9. nõuab rahvusvaheliste inimõigusnormide ja -standardite täitmist pagulaste suhtes; on kindel, et inimõigusrikkumiste eest põgenevatele eritrealastele tuleks ka edaspidi anda rahvusvahelist kaitset;
10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Eritrea presidendile ja valitsusele, Aafrika Liidu institutsioonidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Peaassambleele, AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele ja Üleaafrikalisele Parlamendile.