Istungidokument
10.5.2016
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
ELi ja Hiina kaubandussuhete ja turumajandusliku staatuse kohta
( 2016/2667(RSP) )
Helmut Scholz, Eleonora Forenza, Fabio De Masi, Stelios Kouloglou, Paloma López Bermejo, Barbara Spinelli, Merja Kyllönen, Patrick Le Hyaric, Lola Sánchez Caldentey, Tania González Peñas, Xabier Benito Ziluaga, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo
fraktsiooni GUE/NGL nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete ja turumajandusliku staatuse kohta
( 2016/2667(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ELi dumpinguvastast õigusakti (nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed)[1],
– võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi 11. istungjärku (CMP11), mis peeti Prantsusmaal Pariisis 30. novembrist kuni 11. detsembrini 2015. aastal, ning Pariisi kokkulepet,
– võttes arvesse komisjoni 16. märtsi 2016. aasta teatist „Terasetööstus: püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“ ( COM(2016)0155 ),
– võttes arvesse Hiina Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemise protokolli,
– võttes arvesse ELi kaubanduspoliitika strateegiat „Kaubandus kõigile“, eelkõige selle suunatust õiglasele kaubandusele,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi ja Hiina kaubandussuhete kohta,
– võttes arvesse Hiina Rahvakongressi otsust Hiina 13. viisaastakuplaani kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Liit ja Hiina on kaks maailma suurima majandusega piirkonda ja kauplejat, kusjuures Hiina on ELi suuruselt teine kaubanduspartner ja EL on Hiina peamine kaubanduspartner ning nende kaubavahetuse maht on suurem kui miljard eurot päevas;
B. arvestades, et Hiinal puudub isegi turumajanduslik staatus, Euroopa kaubandussuhted Hiinaga ei ole tasakaalus ning ELi ja Hiina vaheline kaubandusbilansi puudujääk oli 2015. aastal suurem kui kunagi varem – 180 miljardit eurot;
C. arvestades, et Hiina investeeringud ELi ületasid 2015. aastal esimest korda ELi investeeringud Hiinasse; arvestades, et Hiina turg on olnud paljude ELi tööstusharude ja kaubamärkide jaoks peamine tuluallikas;
D. arvestades, et kõik otsused selle kohta, kuidas toimida Hiinast tuleva impordiga ja Hiinasse viidava ekspordiga pärast 2016. aasta detsembrit, peavad tagama ELi õiguse kooskõla rahvusvahelise õigusega ning kaitsma ELi töökohti ja tööstusharusid, võttes samas arvesse praegu toimuvat liikumist mitmepolaarse maailma poole;
E. arvestades, et vabakaubanduslepingud ja WTO on olnud kaubandussuhete dereguleerimisel ja riikide majanduse liberaliseerimisel töötajate ja rahvaste kahjuks otsustava tähtsusega vahendid; arvestades, et need kaks vahendit on soodustanud nii rikaste ja arenenud riikide hegemooniat kui ka maailma vaeseimate piirkondade ekspluateerimist ning seetõttu ebavõrdsust riikide ja rahvaste vahel;
F. arvestades, et Hiina ühinemisel WTOga lubati ühinemist reguleeriva üleminekukorraga kohaldada dumpingu arvestamiseks erimetoodikat, mis sätestati ühinemisprotokolli 15. jaos ja on Hiina importkauba erikohtlemise alus;
G. arvestades, et Hiina WTOga ühinemise protokolli 15. jao ülejäänud osa peegeldab WTO arusaama, et Hiina suhtes võib dumpinguvastaste uurimiste valdkonnas kohaldada erieeskirju, ning kujutab endast jätkuvalt õiguslikku alust, mille kohaselt Hiina importkaubale kohaldatakse ka pärast 2016. aastat mittestandardset metoodikat; arvestades, et kui Hiina otsustab esitada kaebuse mingi muu WTO liikme poolt ühepoolselt pärast 2016. aasta detsembrit kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kohta, langetab WTO vaekogu otsuse, mis annab teksti tõlgendamise osas selguse;
H. arvestades. et mitmes liikmesriigis valitsev kriis on eelkõige põhjustatud nõudluse puudumisest, mis on tingitud survest hoida töötajate palgad madalal, ja kõrgest töötuse määrast, ning teiseks valedest poliitilistest ja majanduslikest valikutest, nagu dereguleerimine ja liberaliseerimine, mida ühelt poolt on peale surunud ühtne turg ja muud Euroopa mehhanismid ning teiselt poolt osalemine sellistes institutsioonides nagu WTO;
I. arvestades, et Hiina ülemäärane tootmisvõimsus ja ELi sisenõudluse äärmiselt suur langus jätkuva kriisi tõttu on juba praegu toonud ELis kaasa tõsiseid tagajärgi sotsiaalsfäärile, majandusele ja keskkonnale, nagu näitab hiljutine kahjulik mõju ELi terasesektorile; arvestades, et turumajandusliku staatuse andmise sotsiaalne mõju võib olla ELi töökohti silmas pidades arvestatav;
J. arvestades, et komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatises „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ seatakse eesmärgiks tõsta tööstuse osa ELi SKPs aastaks 2020 20 %le;
K. arvestades, et kokkuhoiu- ja uusliberaalne poliitika, mille ELi majandusjuhtimise raamistik on liikmesriikidele ja nende rahvale peale surunud, mõjutab ka liikmesriikide tööstusharusid ning põhjustab pikaajalist majandusseisakut ja -surutist, suurt tööpuudust ja töökohtade kaotust ning sotsiaalsete ja tööga seotud õiguste vähenemist; arvestades, et on vaja kiiresti lahti öelda EL majandusjuhtimise raamistikust, sh ühtsest turust, eelkõige aga praegusest tööstus-, investeerimis- ja fiskaalpoliitikast, et edendada ja toetada majanduse taastumist, töökohtade loomist ja jätkusuutlikku majanduskasvu tõelise avaliku investeerimiskava rakendamise kaudu;
1. peab kahetsusväärseks, et komisjoni korraldatud avalikus konsultatsioonis ei võetud arvesse terasesektori kõige tähtsamaid sidusrühmi;
2. kordab, kui tähtis on vastastikusel ja ausal koostööl põhinev ELi strateegiline partnerlus Hiinaga;
3. palub komisjonil valmistada ette läbirääkimismandaadi projekt ELi ja Hiina vahelise kahepoolse lepingu läbirääkimisteks, mis käsitleb ausa konkurentsi eeskirju ja ühtseid meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase dumpingu vastu;
4. rõhutab, et Hiina ei ole veel täitnud ELi kehtestatud turumajandusliku staatuse määratlemise viiest kriteeriumist nelja;
5. rõhutab, et Hiina määratleb end sotsialistliku turumajandusega riigina; tuletab meelde, et kõikides turumajanduslikes riikides peaks turuvabadus olema piiratud ning vastutustundlikel valitsustel peaks olema reguleeriv pädevus ja õigus sekkuda vähemalt aeg-ajalt, et tagada elanikkonna heaolu ning soodustada või suruda maha nõudlust või edendada konkurentsi, et ära hoida monopolide teke; rõhutab, et ELi kehtestatud turumajanduse määratlemise viis kriteeriumi võivad erineda määrast, mil riik majanduses osaleb ja mis teenib Hiina turumajanduses rahvast kõige paremini;
6. palub komisjonil kooskõlastada oma rahvusvaheliste partneritega, kuidas tagada kõige paremini, et Hiina WTOga ühinemise protokolli 15. jao kõik sätted, välja arvatud lõike 15 punkti a alapunkt ii, omandaksid nende asjakohases siseriiklikus õiguses täieliku õigusliku tähenduse;
7. palub komisjonil võtta nõuetekohaselt arvesse ELi ametiühingute, tööstussektori ja eri sidusrühmade väljendatud muret tagajärgede pärast liidu töökohtadele ja jätkusuutlikule majanduskasvule kõigis asjaomastes tootmissektorites ja ELi tööstusele tervikuna ning tagada töökohtade kaitse ELis ning ELi sotsiaalsete ja keskkonnaalaste standardite kaitsmine;
8. on veendunud, et EL ei tohiks Hiinale seda uusliberaalset turumajanduslikku staatust anda, eelkõige praeguses olukorras, kus EL ei ole välja töötanud tänapäevaseid, läbipaistvaid ja õiglasi õigusakte kaubanduse kaitsevahendite kohta; on veendunud, et EL peaks kasutama kahtlaselt madalate hindadega eksportivate Hiina ettevõtete dumpinguvastastes ja subsiidiumidevastastes uurimistes mittestandardset metoodikat, järgides täielikult Hiina ühinemisprotokolli 15. jao neid osasid, mis ei kaota 2016. aasta detsembris kehtivust;
9. palub nõukogul jõuda Euroopa Parlamendiga liidu kaubanduse kaitsemeetmete ajakohastamise osas kiiresti kokkuleppele;
10. palub komisjonil tagada tugevamad ja mõjusad kaubanduse kaitsemeetmed, et tagada ELi tööstusele Hiinaga ja ka muude kolmandate riikidega võrdsed tingimused;
11. kutsub komisjoni üles vaatama läbi riigiabi eeskirju, et lubada riigil sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kasulike projektide soodustamise huvides sekkuda ning aidata raskustesse sattunud VKEsid ja tööstusharusid, toetades nende kriisi tõttu oluliselt kannatanud tootmisvõimsuse taastamist; nõuab WTOs laiahaardelist kaubanduspoliitika käsitust, mis võimaldaks avaliku sektori osalemist, et säilitada töökohad ja toetada tööstuspoliitikat;
12. kordab oma üleskutset reformida põhjalikult WTO eeskirju, nii et nendes järgitaks täielikult Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamisi tööstandardeid ning rahvusvahelise kaubanduse asjakohaseid keskkonna- ja sotsiaalstandardeid;
13. nõuab, et teatavate importtoodete (nt teras, keraamika, muud metallid, plastid ja vormid) suhtes kehtestataks WTO eeskirju järgides ajutise meetmena süsinikdioksiidi kompenseerimise meetmed piiridel, et täita COP21 kokkulepet ja toetada kõige keskkonnasõbralikumaid tehaseid;
14. nõuab, et töötataks välja meetmed tööstustoodete säästvuse märgistamiseks, et stimuleerida kõige keskkonnasõbralikumaid tehaseid ja tööstuskaupu;
15. palub, et komisjon edendaks sellistel foorumitel nagu WTO ja UNCTAD kokkuleppe saavutamist majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase dumpingu tänapäevase määratluse osas, et leida mitmepoolne lahendus, mis tuleks toime nii tänapäevaste keeruliste omandisuhete mudelite kui ka töötajate ja tarbijate vajadusega kaitse järele uutes globaalsetes väärtusahelates;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.