Istungidokument

 

B8-0851/2016

29.6.2016

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

innovatsioonile suunatud koostoime kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020‟ ning muude Euroopa innovatsioonifondide ja ELi programmide vahel

( 2016/2695(RSP) )

Ernest Maragall, Davor Škrlec, Bronis Ropė

fraktsiooni Verts/ALE nimel

 

B8-0851/2016

Euroopa Parlamendi resolutsioon innovatsioonile suunatud koostoime kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020‟ ning muude Euroopa innovatsioonifondide ja ELi programmide vahel

( 2016/2695(RSP) )

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eelkõige selle artikleid 4, 162 ning 174–178,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus“)[1],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006[2],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006[3],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil[4],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist[5],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006[6],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005[7],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ[8],

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni aruka spetsialiseerumise ja toimivaks ühtekuuluvuspoliitikaks vajaliku tippkeskuste võrgustiku loomise kohta[9],

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni töökohtadesse ja majanduskasvu investeerimise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kohta liidus[10],

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise ja tulemuslikkuse suurendamise kohta[11],

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2014. aasta teatist „Teadusuuringud ja innovatsioon kui tulevase majanduskasvu allikad“ ( COM(2014)0339 ),

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse“,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ ( COM(2014)0903 ),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 20. juuni 2014. aasta töödokumenti pealkirjaga „Koostoime võimaldamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning liidu muude teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime alaste programmide vahel“ (SWD (2014)0205),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames“ ( COM(2010)0553 ),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 30. juuli 2013. aasta arvamust „Innovatsioonilõhe ületamine“,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 20. novembri 2014. aasta arvamust „Toetusmeetmed kõrgtehnoloogia idufirmade ökosüsteemide loomiseks“,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et finantsplaneerimise perioodil 2014–2020 kujutab ühtekuuluvuspoliitika endast jätkuvalt ELi peamist kõiki piirkondi hõlmavat vahendit investeerimiseks reaalmajandusse, ning väljendab samal ajal ka Euroopa solidaarsust, suurendades majanduskasvu ja jõukust ning vähendades majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, mida teravdasid majandus- ja finantskriis;

B.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on täielikult kooskõlas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga „Euroopa 2020“ ning on rajatud oma kolme vahendi – Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi – omavahelisele seotusele, koos ühise strateegilise raamistiku alusel toimuva laiema kooskõlastamisega maaelu arengu jaoks toetust andva fondi ehk Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD) ning merendus- ja kalandussektoris toetust andva fondi ehk Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF);

C.  arvestades, et ühissätete määrusega kehtestati kõigile neile viiele fondile – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele – ühissätted, samas kui iga üksiku struktuuri- ja investeerimisfondi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi suhtes kohaldatavad eeskirjad põhinevad eraldi määrustel;

D.  arvestades, et hiljutise ühtekuuluvuspoliitika reformiga võeti kasutusele piiratud hulk eesmärke ja prioriteete, millega tekitati temaatiline suunitlus / temaatiline keskendatus, võimaldades samas siiski teataval määral paindlikkust ja teatud asjaoludega kohandamist; arvestades, et lisaks tagati sellega tõhustatud partnerluspõhimõte ja tugev mitmetasandiline valitsemine, täpselt määratletud lähenemisviis territoriaalsele arengule, suurem sünergia viie fondi, aga ka teiste asjakohaste fondide (nt „Horisont 2020“, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, COSME ja LIFE) vahel, rakendamiseeskirjade edasine lihtsustamine, tulemuslik järelevalve ja hindamise süsteem, läbipaistev tulemuslikkuse raamistik, rahastamisvahendite kasutamise selged eeskirjad, usaldusväärne haldamis- ja kontrollisüsteem ning tulemuslik finantsjuhtimise süsteem;

E.  arvestades, et hõlbustamaks keskendumist strateegia „Euroopa 2020“ tulemuslikkusele ja eesmärkide saavutamisele, võeti iga liikmesriigi jaoks kasutusele tulemusreserv, mille moodustab 6 % ERFile (ilma Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgita), ESFile, Ühtekuuluvusfondile, EAFRD-le ja EMKF-le eraldatud vahenditest; arvestades, et kavandatud on, et 2019. aasta tulemuslikkuse hindamise alusel eraldatakse reserv ainult sellistele programmidele ja prioriteetidele, mis on oma vahe-eesmärgid saavutanud, ning arvestades, et kehtestati eeltingimused, et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames tehtavate kulutuste tõhusus, samas kui tähelepanelik jälgimine ja hindamine tähendavad, et ühtekuuluvuspoliitika on ajavahemikul 2014–2020 ELi eelarves kõige rohkem hinnatud poliitika;

F.  arvestades, et 14. detsembril 2015 võttis komisjon vastu teatise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse kohta ELi majanduskasvu strateegia, Euroopa investeerimiskava ja komisjoni prioriteetide rahastamisel järgmise kümnendi jooksul, mis tegelikult kujutab endast ühissätete määruse artikli 16 kohast aruannet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide senise rakendamise kohta ja sisaldab ka kõigi liikmesriikidega partnerluslepingute, rakenduskavade ja iga riigi ees seisvate peamiste ülesannete üle peetud läbirääkimiste tulemusi;

G.  arvestades, et toetustega on õige toetada suure positiivse välismõjuga projekte, s.t neid projekte, mis annavad kasu ühiskonnale tervikuna ning mida on seetõttu keeruline mõõta nende lühi- ja keskpika perspektiivi majandusliku kasu seisukohast, ning arvestades, et rahastamisvahenditega on õige toetada väiksema positiivse välismõjuga projekte, mida tuleb eelkõige hinnata nende majandusliku kasu seisukohast;

1.  kordab, et seosed ühtekuuluvuspoliitika ning muude ELi poliitikavaldkondade ja algatuste vahel (programm „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, maaelu areng, digitaalne ühtne turg ja energialiit) on ühissätete määrusega kasutusele võetud ühises strateegilises raamistikus tugevnenud ning seega kõigi selle vahendite ja eesmärkide kaudu, kaasa arvatud linnade tegevuskava, territoriaalne tegevuskava, investeerimine VKEdesse, arukas majanduskasv ja aruka spetsialiseerumise strateegiad, aitab see saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke;

2.  rõhutab, et eespool nimetatud koostoime on ette nähtud juba strateegilisest planeerimisetapist alates ja seetõttu on vaja, et piirkonnad ja liikmesriigid teeksid algusest peale strateegilisi valikuid ja koostaksid kavasid, et võimalusi kindlaks teha ja luua; juhib tähelepanu sellele, et „Horisont 2020“ puhul tähendab see teadlikkuse tõstmist, teabe jagamist, teabekampaaniate korraldamist ning riiklike kontaktpunktide võimalikult head sidumist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide riiklike ja piirkondlike poliitikakujundajate ja korraldusasutustega;

3.  rõhutab, et aruka spetsialiseerumise strateegiate arendamine, kaasates selleks riiklikke või piirkondlikke korraldusasutusi ja sidusrühmi, näiteks ülikoole ja muid kõrgharidusasutusi, tööstust ja sotsiaalpartnereid ettevõtluse vaimus toimuvasse avastamisprotsessi, on kohustuslik neile piirkondadele ja liikmesriikidele, kes soovivad investeerida Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, kuivõrd aruka spetsialiseerumise strateegiad peaksid programmis „Horisont 2020“ hõlmama nii eelnevaid (suutlikkuse suurendamine ning riiklike/piirkondlike teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemide parandamine) kui ka järgnevaid (innovatsioon/turg) meetmeid, mis omakorda ergutab koostööd ELi tasandil innovatsioonilõhe kaotamiseks Euroopas ja millega investeeritakse eelkõige esirinnas olijate ja mahajäänute vahelistesse sidemetesse tippteadmiste levitamise ja osaluse laiendamise raames, samas kui aruka spetsialiseerumise metoodika võib saada olulisemaks eeskujuks 2020. aasta järgsele ühtekuuluvuspoliitika kujundamisele;

4.  on veendunud, et ühtekuuluvuspoliitika tulemustele suunatust tuleks veelgi tugevdada; rõhutab tungivat vajadust suurendada sünergiat ELi muude konkurentsivõimet käsitlevate poliitikameetmetega, eelkõige teadus- ja arendustegevuse, IKT, taastuvate energiaallikate ja VKEde valdkonnas, et suurendada ELi teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõttu, luues uusi kvaliteetseid töökohti ja säilitades olemasolevaid ning edendades keskkonnahoidlikku majandust; kutsub komisjoni üles hindama ELi eri vahendite koostoimet võimaldava kasutamise suurendamise võimalusi, eelkõige programmi „Horisont 2020“ ja aruka spetsialiseerumise algatuste (RIS3) vahel;

5.  märgib, et programmitöö perioodil 2014–2020 võimaldab ühtekuuluvuspoliitika etendada rahastamisvahenditel tugevamat rolli, ja et rahastamisvahendid võivad tõhusa rakendamise korral suurendada innovatsiooni kasutuselevõtu rahastamise mõju, näiteks energiatõhususe valdkonnas; rõhutab siiski, et vaja on rohkem tõendeid, et mõista, kuidas selliseid rahastamisvahendeid saab tõhusalt kasutada; tuletab meelde, et toetuste ja rahastamisvahenditega rahastatakse erinevat liiki tegevusi ning et need eri toetusliigid on suunatud erinevat liiki toetusesaajatele ja projektidele; on väga mures toetuste rahastamise tuleviku pärast ELi programmides; rõhutab seda, kui oluline on jätkata toetuste andmist teatavatele sektoritele või teatud tüüpi tegevustele; toonitab, et tulevikus on vaja säilitada õige tasakaal toetuste ja rahastamisvahendite vahel; peab vajalikuks rahastamisvahendite usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja tulemustele suunatuse edasist tugevdamist;

6.  rõhutab, et kuna Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide poliitika (ühtekuuluvus, maaelu areng ja kalandus) on suunatud erinevatele poliitika- ja institutsioonilistele tasanditele, peavad need teineteist tugevdama, muu hulgas ka ressursside osas; tunneb muret seoses komisjoni ettepanekuga, mille kohaselt tuleks investeeringu see osa, mille puhul võetakse kõige rohkem riske, katta vahendite kombineerimisel Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, mitte EFSIst; on veendunud, et see toob kaasa õiguskindlusetuse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel ning on vastuolus EFSI algse eesmärgiga anda ELi investeeringutele uus riskivõtmisvõime;

7.  märgib, et koostoimet muude poliitikavaldkondade ja vahenditega tuleb veelgi tõhustada, et investeeringute mõju maksimeerida; tuletab sellega seoses meelde ELi eelarve katseprojekti „Teaduse tipptaseme saavutamine“ (S2E), millest jätkuvalt toetatakse 13 liikmesriigi piirkondi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelise koosmõju arendamisel ja ärakasutamisel; toonitab, kui tähtis on teha kindlaks ka spetsialiseerumisega seotud alad muudes piirkondades ja liikmesriikides, et nendega koostööd teha ning olla paremini valmis mitut riiki hõlmava projekti võimalusteks ja rahvusvaheliste ühenduste loomiseks;

8.  juhib tähelepanu sellele, et programmi „Horisont 2020“ raames ei ole piisavalt vahendeid ja projektid, mida on hinnatud kvaliteetseteks, ei saa rahastamist; rõhutab, et tuleb leida alternatiivseid rahastamisvahendeid, näiteks võiks kvaliteetsetele „Horisont 2020“ projektidele anda kvaliteedimärgise abil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetust;

9.  rõhutab asjaolu, et EFSI peab olema täiendus ja lisa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele ning muudele ELi programmidele, nagu „Horisont 2020“; rõhutab, et tuleks tagada kõigi ELi vahendite täielik kooskõla ja koostoime, et vältida kattumist või vastuolusid nende vahel või poliitika rakendamise eri tasandite vahel; tuletab meelde, et strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamisel tuleb selle küsimusega tegeleda, et kasutada kõiki kättesaadavaid ressursse tõhusalt ning saavutada üldiste strateegiliste eesmärkide osas oodatud tulemused, arvestades, et teadus- ja innovatsioonivaldkonna investeeringute hulka, kvaliteeti ja mõju tuleks ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja programmi „Horisont 2020“ koordineeritud kasutuse abil suurendada;

10.  märgib ära teaduse ja innovatsiooni voliniku ettevalmistava töö võimaliku Euroopa innovatsiooninõukogu loomiseks, et paremini koordineerida innovatsioonialgatusi ELis (detsember 2015); hoiatab täiendavate tasandite lisamise eest juba niigi keerukasse ELi rahastatavate vahendite korraldusse, kuhu kuuluvad Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT), tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiate (FET) kavad, lepingulised avaliku ja erasektori partnerlused, ühised tehnoloogiaalgatused, Euroopa innovatsioonipartnerlused, InnovFin ning ESFI poolne rahastamine; tuletab komisjonile meelde, et innovatsioon toimub piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning seetõttu ei oleks keskne vahend või otsuseid tegev organ tõenäoliselt kõige tõhusam vahend;

11.  juhib tähelepanu käimasolevale piirkondade majandusliku lähenemise projektile (TREC), mille eesmärk on tuua kokku ELi eri piirkondade – nii juhtivate kui ka mahajäänumate – tööstusklastrid ja tehnoloogiakeskused, et soodustada saavutuste võrdlemist, parimate tavade vahetust, innovatsiooni ja järelejõudmist soodustavaid strateegiaid; nõuab, et jälgitaks tähelepanelikult selle tulemusi ja juhul, kui kava on edukas, otsitaks viise, kuidas lisada see olemasolevatesse rahastamisvahenditesse konkurentsivõimet käsitleva eelarverubriigi raames;

12.  toonitab, et nagu kontrollikoda tõdes, on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) liigselt koondunud vaid mõnda riiki ning piiratud arvu teadmis- ja innovaatikakogukonna partnerite juurde, kuivõrd viis riiki saavad 73 % EIT poolsest rahastamisest; kutsub komisjoni ja EITd üles suurendama oluliselt rahastamist ja tegevusi piirkondlike innovatsioonikavade raames, et toetada innovatsiooni suuremas arvus piirkondades ja jagada laiemalt EIT toetusmeetmeid;

13.  nõuab, et komisjon esitaks teatise koostoime rakendamise kohta, pidades silmas, et ühissätete määruse artikli 16 kohaselt esitatud aruandes mainitakse vaid selle potentsiaali nappide investeerimisressursside kasutamisel ja tulevikus uute väljakutsetega tegelemise üldisi väljavaateid, kuid muidu seda küsimust ei käsitleta, kuigi riigipõhised soovitused on selle koostoime osa;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
[2] ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
[3] ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
[4] ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
[5] ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.
[6] ELT L 347, 20.12.2013, lk 281.
[7] ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.
[8] ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.
[9] Vastuvõetud tekstid, P7_TA (2014)0002.
[10] Vastuvõetud tekstid, P8_TA (2015)0308.
[11] Vastuvõetud tekstid, P8_TA (2015)0419.