Istungidokument
29.6.2016
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
innovatsioonile suunatud koosmõju kohta struktuurifondide, programmi „Horisont 2020‟ ja muude Euroopa innovatsioonifondide vahel
( 2016/2695(RSP) )
Ruža Tomašić, Evžen Tošenovský, Angel Dzhambazki
fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek innovatsioonile suunatud koosmõju kohta struktuurifondide, programmi „Horisont 2020‟ ja muude Euroopa innovatsioonifondide vahel
( 2016/2695(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eelkõige selle artikleid 4, 162 ning 174–178,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus“)[1],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006[2],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006[3],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil[4],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist[5],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006[6],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005[7],
– võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni aruka spetsialiseerumise ja toimivaks ühtekuuluvuspoliitikaks vajaliku tippkeskuste võrgustiku loomise kohta[8],
– võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni töökohtadesse ja majanduskasvu investeerimise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kohta liidus[9],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise ja tulemuslikkuse suurendamise kohta[10],
– võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2014. aasta teatist „Teadusuuringud ja innovatsioon kui tulevase majanduskasvu allikad“ ( COM(2014)0339 ),
– võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse“,
– võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ ( COM(2014)0903 ),
– võttes arvesse komisjoni 2014. aasta suuniseid „Koostoime võimaldamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning liidu muude teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime alaste programmide vahel“,
– võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames“ ( COM(2010)0553 ),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 30. juuli 2013. aasta arvamust „Innovatsioonilõhe ületamine“,
– võttes arvesse Regioonide Komitee 20. novembri 2014. aasta arvamust „Toetusmeetmed kõrgtehnoloogia idufirmade ökosüsteemide loomiseks“,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et programmitöö perioodil 2014–2020 kujutab ühtekuuluvuspoliitika endast jätkuvalt ELi peamist kõiki piirkondi hõlmavat vahendit investeerimiseks reaalmajandusse, on ELi majanduspoliitika kolmiku (eelarve konsolideerimine, struktuurireformid ja investeerimine majanduskasvu) tugisammas ning väljendab samal ajal ka Euroopa solidaarsust, suurendades majanduskasvu ja jõukust ning vähendades majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, mida teravdasid majandus- ja finantskriis;
B. arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on täielikult kooskõlas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga „Euroopa 2020“ ning on rajatud oma kolme vahendi – Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi – omavahelisele seotusele, koos ühise strateegilise raamistiku alusel toimuva laiema kooskõlastamisega maaelu arengu jaoks toetust andva fondi ehk Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD) ning merendus- ja kalandussektoris toetust andva fondi ehk Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF);
C. arvestades, et ühissätete määrusega kehtestati kõigile neile viiele fondile – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele – ühissätted, samas kui iga üksiku struktuuri- ja investeerimisfondi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi suhtes kohaldatavad eeskirjad põhinevad eraldi määrustel;
D. arvestades, et hiljutise ühtekuuluvuspoliitika reformiga võeti kasutusele piiratud hulk eesmärke ja prioriteete, millega tekitati temaatiline suunitlus / temaatiline keskendatus, kuid võimaldati siiski teataval määral paindlikkust ja teatud asjaoludega kohanemist; arvestades, et lisaks tagati sellega tõhustatud partnerluspõhimõte ja tugev mitmetasandiline valitsemine, täpselt määratletud lähenemisviis territoriaalsele arengule, suurem sünergia viie fondi, aga ka teiste asjakohaste fondide (nt „Horisont 2020“, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, COSME, LIFE) vahel, rakendamiseeskirjade edasine lihtsustamine, tulemuslik järelevalve ja hindamise süsteem, läbipaistev tulemuslikkuse raamistik ja rahastamisvahendite kasutamise selged eeskirjad, usaldusväärne haldamis- ja kontrollisüsteem ning tulemuslik finantsjuhtimise süsteem;
E. arvestades, et hõlbustamaks keskendumist strateegia „Euroopa 2020“ tulemuslikkusele ja eesmärkide saavutamisele, võeti iga liikmesriigi jaoks kasutusele tulemusreserv, mille moodustab 6 % ERFile (ilma Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgita), ESFile, Ühtekuuluvusfondile, EAFRD-le ja EMKF-le eraldatud vahenditest, ja et on ette nähtud, et 2019. aasta tulemuslikkuse hindamise alusel eraldatakse reserv ainult sellistele programmidele ja prioriteetidele, mis on oma vahe-eesmärgid saavutanud; arvestades, et tihedam seos ühtekuuluvuspoliitika ja liidu majanduse juhtimise vahel võeti samuti kasutusele selleks, et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raamest tehtavate kulutuste tõhusus, samas kui range jälgimine ja hindamine tagavad, et ühtekuuluvuspoliitika on ajavahemikul 2014–2020 ELi eelarves kõige rohkem hinnatud poliitika;
F. arvestades, et 14. detsembril 2014 võttis komisjon vastu teatise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse kohta ELi majanduskasvu strateegia, investeerimiskava ja komisjoni prioriteetide rahastamisel järgmise kümnendi jooksul, mis tegelikult kujutab endast ühissätete määruse artikli 16 kohast aruannet struktuuri- ja investeerimisfondide senise rakendamise kohta ja sisaldab ka kõigi liikmesriikidega partnerluslepingute ja iga riigi ees seisvate peamiste ülesannete üle peetud läbirääkimiste tulemusi;
1. kordab, et seoseid ühtekuuluvuspoliitika ning muude ELi poliitikavaldkondade ja algatuste vahel (programm „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, maaelu areng, digitaalne ühtne turg, energialiit) on ühissätete määrusega kasutusele võetud ühises strateegilises raamistikus tugevdatud, ning see asjaolu aitab kõigi vahendite ja eesmärkide kaudu – kaasa arvatud linnade tegevuskava, territoriaalne tegevuskava, investeerimine VKEdesse, arukas majanduskasv ja aruka spetsialiseerumise strateegiad – oluliselt tugevdada ühtset turgu ja saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke;
2. rõhutab asjaolu, et eelmainitud koostoime on ette nähtud juba strateegilisest planeerimisetapist alates ning nõuab seetõttu piirkondadelt ja liikmesriikidelt algusest peale strateegilisi valikuid ja kavasid, et kindlaks teha ja luua võimalusi, nt tippteadmiste edendamiseks aruka spetsialiseerumise valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et „Horisont 2020“ puhul tähendab see programmide rakendamist koostoimet soodustaval viisil, suurendades teadlikkust, jagades teavet, korraldades teabekampaaniaid ning tagades riiklike kontaktpunktide võimalikult head sidemed Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide riiklike ja piirkondlike poliitikajuhtide ja haldusasutustega;
3. rõhutab, et aruka spetsialiseerumise strateegiate arendamine, kaasates selleks riiklikke või piirkondlikke korraldusasutusi ja sidusrühmi, näiteks ülikoole ja muid kõrgharidusasutusi, tööstust ja sotsiaalpartnereid ettevõtluse vaimus toimuvasse avastamisprotsessi, on kohustuslik neile piirkondadele ja liikmesriikidele, kes soovivad investeerida Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, kuna aruka spetsialiseerumise strateegiad peaksid programmis „Horisont 2020“ hõlmama nii eelnevaid (suutlikkuse suurendamine, riiklikud/piirkondlikud teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemid) kui ka järgnevaid (innovatsioon/turg) meetmeid, mis omakorda ergutab koostööd ELi tasandil, tuginedes esirinnas olijate ja mahajäänute vahelistesse sidemetesse, ning aruka spetsialiseerumise metoodika peab saama eeskujuks 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika kujundamisele;
4. väljendab rahuolu sellega, et programmitöö perioodil 2014–2020 võimaldab ühtekuuluvuspoliitika etendada rahastamisvahenditel tugevamat rolli, ja märgib, et rahastamisvahendid võivad tõhusa rakendamise korral oluliselt suurendada vähemarenenud piirkondade rahastamise mõju;
5. rõhutab, et kuna Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ning
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide poliitikad (ühtekuuluvus, kuid ka maaelu areng ja kalandus) on suunatud erinevatele poliitika- ja institutsioonilistele tasanditele, peavad need üksteist tugevdama, muu hulgas ka ressursside osas;
6. märgib, et koostoimet muude poliitikavaldkondade ja vahenditega tuleb veelgi tõhustada, et investeeringute mõju maksimeerida; tuletab sellega seoses meelde ELi eelarve katseprojekti „Teaduse tipptaseme saavutamine“ (S2E), millest jätkuvalt toetatakse 13 liikmesriigi piirkondi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelise koosmõju arendamisel ja ärakasutamisel; toonitab, kui tähtis on teha kindlaks ka spetsialiseerumisega seotud alad muudes piirkondades ja liikmesriikides, et nendega koostööd teha ning olla paremini valmis mitut riiki hõlmava projekti võimalusteks ja rahvusvaheliste ühenduste loomiseks;
7. peab kiiduväärseks, et programmi „Horisont 2020“ eelarve oluliste osade rakendamine delegeeritakse avaliku sektori sisestele ning avaliku ja erasektori partnerlustele, mis pakub võimalusi kasutada avaliku sektori siseste partnerluste juhtimismehhanisme koostoime optimeerimiseks RIS3 ja programmidega, kujundades iga-aastaseid tööplaane;
8. rõhutab, et EFSI peab olema täiendus ja lisa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele ja muudele ELi programmidele, nagu „Horisont 2020“, ning Euroopa Investeerimispanga tavapärasele tegevusele; rõhutab, et tuleks tagada kõigi ELi vahendite täielik kooskõla ja koostoime, et vältida kattumist või vastuolusid nende vahel või poliitika rakendamise eri tasandite vahel; tuletab meelde, et strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamisel tuleb selle küsimusega tegeleda, et kasutada kõiki kättesaadavaid ressursse tõhusalt ning saavutada üldiste strateegiliste eesmärkide osas oodatud tulemused, arvestades, et teadus- ja innovatsioonivaldkonna investeeringuid tuleks suurendada ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja programmi „Horisont 2020“ koordineeritud kasutuse abil;
9. meenutab Euroopa Parlamendis toimunud Euroopa 7. innovatsiooniteemalisel tippkohtumisel (detsembris 2015) algatatud innovatsioonipakti, milles nõutakse horisontaalset lähenemisviisi ELi innovatsioonipoliitikas, maksimaalse koostoime saavutamist tööstus-, digitaal- ja regionaalpoliitika vahel ning ühiseid jõupingutusi innovatsiooni soodustavate tingimuste loomiseks, et saada jagu üldteada nõrkadest külgedest teadusuuringute ja leiutiste muutmisel innovatsiooniks, luues sellega Euroopa majanduse ja kodanike jaoks lisaväärtust;
10. märgib ära teaduse ja innovatsiooni voliniku ettevalmistava töö võimaliku Euroopa innovatsiooninõukogu loomiseks, et paremini koordineerida innovatsioonialgatusi Euroopa Liidus (detsember 2015); märgib, et Euroopa innovatsiooninõukogu peamine eesmärk peaks olema turustamise tõkete vähendamine Euroopas ning innovatsioonilõhe kaotamine; rõhutab, et Euroopa Innovatsiooninõukogu peaks kaasama kõiki asjaomaseid sidusrühmi, konsulteerima ja langetama otsuseid läbipaistvalt ja kiiresti ning täiendama teisi ELi organeid, vältides kattumist; lisaks rõhutab, et programmi „Horisont 2020“ eelarves praegu ette nähtud assigneeringute osas ei tohiks teha enam mingeid täiendavaid vähendamisi, arvestades, et neid on EFSI osana juba kärbitud;
11. nõuab seiresüsteemi loomist koostoime edukuse jälgimiseks, et levitada parimaid tavasid ja saada kogemusi enne strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamist;
12. juhib tähelepanu programmi „Horisont 2020“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelisele seosele turvalisuse valdkonnas (vajadus IKT taristu ühtlase taseme järele kogu ELis) ning selle seose tootmisalasele mõõtmele; tunneks heameelt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvastruktuuride ühtlustamise üle, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide järgmise programmitöö perioodi määrustes ka neid aspekte käsitletaks, ning rõhutab, et sel eesmärgil tuleb eraldada piisavalt rahalisi vahendeid;
13. nõuab, et komisjon esitaks teatise koostoime rakendamise kohta, pidades silmas, et ühissätete määruse artikli 16 kohaselt esitatud aruandes mainitakse vaid selle potentsiaali nappide investeerimisressursside kasutamisel ja tulevikus uute väljakutsetega tegelemise üldisi väljavaateid, kuid muidu seda küsimust ei käsitleta, kuigi riigipõhised soovitused on selle osa;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.