Istungidokument
29.6.2016
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
struktuurifondide ja programmi „Horisont 2020“ vahelise koostoime kohta
( 2016/2695(RSP) )
Rosa D’Amato, David Borrelli, Isabella Adinolfi, Rolandas Paksas
fraktsiooni EFDD nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon struktuurifondide ja programmi „Horisont 2020“ vahelise koostoime kohta
( 2016/2695(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikleid 4, 162 ning 174–190,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta[1] (edaspidi „ühissätete määrus“),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid[2],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi[3],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil[4],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist[5],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi[6],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005[7],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ[8],
– võttes arvesse Regioonide Komitee 30. juuli 2013. aasta arvamust „Innovatsioonilõhe ületamine“ (2013/C 218/03),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 20. novembri 2014. aasta arvamust „Toetusmeetmed kõrgtehnoloogia idufirmade ökosüsteemide loomiseks“ (2014/C 415/02),
– võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni aruka spetsialiseerumise ja toimivaks ühtekuuluvuspoliitikaks vajaliku tippkeskuste võrgustiku loomise kohta[9],
– võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2014. aasta teatist „Teadusuuringud ja innovatsioon kui tulevase majanduskasvu allikad“ ( COM(2014)0339 ),
– võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse“,
– võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ ( COM(2014)0903 ),
– võttes arvesse komisjoni 2014. aasta suuniseid „Koostoime võimaldamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning liidu muude teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime alaste programmide vahel“,
– võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni töökohtadesse ja majanduskasvu investeerimise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kohta liidus[10],
– võttes arvesse oma 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise ja tulemuslikkuse suurendamise kohta[11],
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et programmitöö perioodil 2014–2020 kujutab ühtekuuluvuspoliitika endast jätkuvalt ELi peamist kõiki piirkondi hõlmavat vahendit investeerimiseks reaalmajandusse, ning peaks aitama vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, mida teravdab jätkuv majandus- ja finantskriis ning kokkuhoiupoliitika ja eelarvekärped;
B. arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika oli rajatud oma kolme fondi – Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi – omavahelisele seotusele, koos ühise strateegilise raamistiku alusel toimuva laiema kooskõlastamisega maaelu arengu jaoks toetust andva fondi ehk Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD) ning merendus- ja kalandussektoris toetust andva fondi ehk Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF);
C. arvestades, et ühissätete määrusega kehtestati kõigile neile viiele fondile – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele – ühissätted, samas kui iga üksiku struktuuri- ja investeerimisfondi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi suhtes kohaldatavad eeskirjad põhinevad eraldi määrustel;
D. arvestades, et teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas liidu eelarvest täielikult või osaliselt rahastatavate investeeringute lisandväärtuse optimeerimiseks tuleks püüda saavutada koostoimet eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi „Horisont 2020“ toimimise vahel;
E. arvestades, et arukat spetsialiseerumist saab määratleda kui strateegilist lähenemisviisi majanduslikule arengule teadustegevuse ja innovatsiooni eesmärgistatud toetuste kaudu, ning arvestades, et see seab esmatähtsale kohale investeeringud teadus- ja innovatsioonitegevusse, mis lähtuvad piirkondade olemasolevast või potentsiaalsetest tugevustest, tagades seeläbi avaliku sektori vahendite tõhusama kasutamise, ning stimuleerib erasektori investeeringuid;
F. arvestades, et programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelise koostoime tugevdamise kaugeleulatuvam eesmärk on sisukate seoste loomine investeerimisstrateegiate ja sekkumiste vahel, mis annaks võimaluse mõjutada märkimisväärselt majandust, ühendades kohapõhised innovatsioonialased investeeringud aruka spetsialiseerumise prioriteetidesse tipptasemel teadusuuringute ja innovatsioonialgatustega, mis aitab tagada fondide suurema mõju;
G. arvestades, et uuel programmitöö perioodil 2014–2020 on liikmesriikidel ja piirkondadel kohustus kehtestada piirkondliku aruka spetsialiseerumise innovatsioonistrateegia, mis on Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) teadus- ja innovatsioonitegevuse investeerimisvahendite saamise eeltingimus;
H. arvestades, et koostoime edendamise protsessis tuleks kaaluda kolme tegevustasandi – strateegia, programmitöö ja projekti tasandi – omavahelist ühendamist; arvestades, et strateegia ja programmitöö tasand täidavad strateegia rakendamisel poliitilise järjepidevuse ja pikaajalise nägemuse ning otsusekindluse tagamisel esmatähtsat rolli;
I. arvestades, et kuna kavandamis- ja saavutamismeetodid on raamprogrammi / programmi „Horisont 2020“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul erinevad, pakuvad koostoime suunised koostoimet pakkuva viie meetmetüübi taksonoomiat projekti rakendamise tasandil;
J. arvestades, et komisjon võttis vastu teatise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse kohta ELi majanduskasvu strateegia, investeerimiskava ja komisjoni prioriteetide rahastamisel järgmise kümnendi jooksul, mis tegelikult kujutab endast ühissätete määruse artikli 16 kohast aruannet struktuuri- ja investeerimisfondide senise rakendamise kohta ja sisaldab ka kõigi liikmesriikidega partnerluslepingute ja-programmide ning iga riigi ees seisvate peamiste ülesannete üle peetud läbirääkimiste tulemusi;
1. rõhutab, et on äärmiselt oluline on tagada programmi „Horisont 2020“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel võimalikult suur koostoime, et tulla toime ülemaailmsete turgude järjest suureneva konkurentsisurvega ning maksimeerida avaliku sektori rahastamise mõju ja tõhusust;
2. rõhutab, et ühissätete määrus, mis on seotud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, annab esmakordselt seadusliku volituse koostoime maksimeerimiseks mitte ainult nende kahe instrumendi vahel, vaid ka muude programmidega, nagu COSME, Erasmus+ ja Euroopa ühendamise rahastu; tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika uues raamistikus keskendutakse piiratud arvule poliitilistele eesmärkidele ja neljale prioriteetsele valdkonnale, millel on suur majanduskasvu potentsiaal, nimelt teadusuuringud ja innovatsioon, VKEd, teabe- ja kommunikatsioonipoliitika, tehnoloogia ning vähese CO2-heitega majandus;
3. märgib, et koostoime peaks aitama kaasa aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamisele, mis on teadus- ja innovatsioonitegevuse investeeringute eeltingimus;
4. rõhutab, et koostoime edendamiseks on vältimatult vajalik stimuleerida programmide väljatöötamise eest vastutavate avaliku sektori asutuste vahelist strateegilist koostööd, nagu ka teha kookõlastatud investeeringuid teadusesse ja innovatsioonitegevusse kindlaksmääratud prioriteetsetes valdkondades, mis toetavad konkurentsivõimet ja majanduskasvu;
5. rõhutab, et tuleks tagada kõigi ELi vahendite täielik kooskõla ja koostoime, et vältida kattumist või vastuolusid nende vahel või poliitika rakendamise eri tasandite vahel; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) loomine tõi kaasa mitte ainult programmi „Horisont 2020“ eelarve vähendamise 2,2 miljardi euro võrra, piirates seeläbi programmi võimalusi oma eesmärke saavutada ja õõnestades liidu väljakuulutatud poliitikat, milles kinnitatakse, et investeeringud teadusuuringutesse on parim mitmekordistav tegur kriisist väljumiseks, vaid on ka näidanud, et see fond ei ole ühitatav aluslepingutes sätestatud sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega;
6. võtab teadmiseks, et programmitöö perioodil 2014–2020 annab ühtekuuluvuspoliitika tugevama rolli rahastamisvahenditele, kuid tuletab meelde, et vastavalt määruse nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) põhjendusele 53 tuleks rahastamisvahendeid kasutada täiendavate vahenditena ning nende kasutamine peaks põhinema eelhindamisel, millega tõendatakse, et rahastamisvahendid on liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tõhusamad kui muud liidu rahastamisviisid, sealhulgas toetused;
7. juhib tähelepanu sellele, et koostoime alase tulemusliku poliitika rakendamine eeldab selgelt operatiivset määratlust selle kohta, mis koostoime on ja mis see ei ole, ning sellele, et lihtsalt fondide lisamine või vahendite ümbersuunamine ühest fondist teise ei kvalifitseeru kindlasti mingiks koostoimeks; rõhutab, et koostoime struktuur peab olema lihtne ja eesmärgipärane, et saavutada ühendatud panuste abil selgelt rohkem, kui see oleks olnud võimalik eraldiseisvate panuste abil; rõhutab, et koostoimele eelneva olukorra pakutavate võimaluste täielik ärakasutamine on koostoime saavutamise eeltingimus; kutsub sellest lähtuvalt üles ühendama koostoime strateegiat nii struktuurifondide kui ka programmi „Horisont 2020“ rakendamise üksikasjaliku läbivaatamisega, et tagada, et koostoimet ei kasutataks ettekäändena paljusid liikmesriike puudutavate, põhjalikult dokumenteeritud ja sageli korduvate rakendamisprobleemide eiramiseks;
8. märgib, et koostoimet muude poliitikavaldkondade ja vahenditega tuleb veelgi tõhustada, et investeeringute mõju maksimeerida; tuletab sellega seoses meelde ELi eelarve katseprojekti „Teaduse tipptaseme saavutamine“ (S2E), millest jätkuvalt toetatakse 13 liikmesriigi piirkondi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelise koosmõju arendamisel ja ärakasutamisel; toonitab, kui tähtis on teha kindlaks ka spetsialiseerumisega seotud alad muudes piirkondades ja liikmesriikides, et nendega koostööd teha ning olla paremini valmis mitut riiki hõlmava projekti võimalusteks ja rahvusvaheliste ühenduste loomiseks;
9. tuletab meelde, et programmi „Horisont 2020“ raames ei ole piisavalt vahendeid ja paljud projektid, mida on hinnatud kvaliteetseteks, ei saa rahastamist; rõhutab, et tuleb leida alternatiivseid rahastamisvahendeid, näiteks võiks kvaliteetsetele „Horisont 2020“ projektidele anda kvaliteedimärgise abil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetust; teeb ettepaneku, et selliste projektide taset, mis on programmi „Horisont 2020“ raames on kvaliteetseks hinnatud, tunnustataks juba eelnevalt, sest hindamiskriteeriumid vastavad ühissätete määruses asjaomase valdkondliku eesmärgi (st teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine) jaoks sätestatud kriteeriumidele;
10. kinnitab sellega seoses, kui tähtis on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamise sisu ja valikukriteeriumite kooskõlastamine programmi „Horisont 2020“ tüüpi meetmetega, et pakkuda Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetust projektidele, mis on täitnud programmi „Horisont 2020“ hindamiskünnise nõuded, kuid mida ei saadud programmi „Horisont 2020“ puuduliku eelarve tõttu rahastada;
11. nõuab seiresüsteemi loomist koostoime edukuse jälgimiseks, et levitada parimaid tavasid ja suurendada nende mõju enne strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamist;
12. rõhutab asjaolu, et teaduse ja innovatsiooni volinik peab märkimisväärselt suurendama innovatsioonialgatuste kooskõlastamist ELis, tehes osades ulatuslikke õiguslikke ja tegevuslikke kohandusi ning tagades, et innovatsiooniga seotud tegevuste rahastamine on tihedalt seotud tegelike tulemustega ning suunatud käegakatsutavate tulemuste saavutamisele kogu liidus; rõhutab sellega seoses, et enne uue organi või organisatsiooni asutamist selles valdkonnas on poliitiliselt seisukohalt äärmiselt tähtis kasutada täielikult ära kõiki olemasolevate organite pakutavaid võimalusi;
13. juhib tähelepanu programmi „Horisont 2020“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelisele seosele turvalisuse valdkonnas (vajadus IKT taristu ühtlase taseme järele kogu ELis) ning selle seose tootmisalasele mõõtmele; tunneks heameelt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvastruktuuride ühtlustamise üle, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide järgmise programmitöö perioodi määrustes ka neid aspekte käsitletaks, ning rõhutab, et sel eesmärgil tuleb eraldada piisavalt rahalisi vahendeid;
14. nõuab, et komisjon esitaks teatise koostoime rakendamise kohta, pidades silmas, et ühissätete määruse artikli 16 kohaselt esitatud aruandes mainitakse vaid selle potentsiaali nappide investeerimisressursside kasutamisel ja tulevikus uute väljakutsetega tegelemise üldisi väljavaateid, kuid muidu seda küsimust ei käsitleta, kuigi riigipõhised soovitused on selle osa;
15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.