Istungidokument
29.6.2016
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
innovatsioonile suunatud koosmõju kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020‟ ja muude Euroopa innovatsioonifondide vahel
( 2016/2695(RSP) )
Matthijs van Miltenburg, Lieve Wierinck, Iskra Mihaylova, Ivan Jakovčić
fraktsiooni ALDE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek innovatsioonile suunatud koosmõju kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020‟ ja muude Euroopa innovatsioonifondide vahel
( 2016/2695(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eelkõige selle artikleid 4, 162 ning 174–178,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus“)[1],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006[2],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006[3],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil[4],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist[5],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006[6],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005[7],
– võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni aruka spetsialiseerumise ja toimivaks ühtekuuluvuspoliitikaks vajaliku tippkeskuste võrgustiku loomise kohta[8],
– võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni töökohtadesse ja majanduskasvu investeerimise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kohta liidus[9],
– võttes arvesse oma 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise ja tulemuslikkuse suurendamise kohta[10],
– võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2014. aasta teatist „Teadusuuringud ja innovatsioon kui tulevase majanduskasvu allikad“ ( COM(2014)0339 ),
– võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse“,
– võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ ( COM(2014)0903 ),
– võttes arvesse komisjoni talituste 2014. aasta töödokumenti pealkirjaga „Koostoime võimaldamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning liidu muude teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime alaste programmide vahel“ (SWD (2014)0205),
– võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames“ ( COM(2010)0553 ),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 30. juuli 2013. aasta arvamust „Innovatsioonilõhe ületamine“,
– võttes arvesse Regioonide Komitee 20. novembri 2014. aasta arvamust „Toetusmeetmed kõrgtehnoloogia idufirmade ökosüsteemide loomiseks“,
– võttes arvesse valdkondlikku eesmärki 1 (sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toel);
– võttes arvesse valdkondade keskendatust Euroopa Regionaalarengu Fondis ja eelkõige prioriteete, mis puudutavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) toetamist, samuti seoses COSME, programmi „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahendi ja EFSI VKE komponendiga;
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et finantsplaneerimise perioodil 2014–2020 kujutab ühtekuuluvuspoliitika endast jätkuvalt ELi peamist kõiki piirkondi hõlmavat vahendit investeerimiseks reaalmajandusse, ning väljendab samal ajal ka Euroopa solidaarsust, suurendades majanduskasvu ja jõukust ning vähendades majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, mida teravdasid majandus- ja finantskriis;
B. arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika peaks olema täielikult kooskõlas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga „Euroopa 2020“ ning on rajatud oma kolme fondi – Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi – omavahelisele seotusele, koos ühise strateegilise raamistiku alusel toimuva laiema kooskõlastamisega maaelu arengu jaoks toetust andva fondi ehk Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD) ning merendus- ja kalandussektoris toetust andva fondi ehk Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF);
C. arvestades, et ühissätete määrusega kehtestati kõigile neile viiele fondile – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele – ühissätted, samas kui iga üksiku struktuuri- ja investeerimisfondi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi suhtes kohaldatavad eeskirjad põhinevad eraldi määrustel;
D. arvestades, et hiljutise ühtekuuluvuspoliitika reformiga võeti kasutusele piiratud hulk eesmärke ja prioriteete, millega tekitati temaatiline suunitlus / temaatiline keskendatus, kuid võimaldati siiski teataval määral paindlikkust ja konkreetsete asjaoludega kohanemist; arvestades, et lisaks tagati sellega tõhustatud partnerluspõhimõte ja tugev mitmetasandiline valitsemine, täpselt määratletud lähenemisviis territoriaalsele arengule, suurem sünergia viie fondi, aga ka teiste asjakohaste fondide (nt programm „Horisont 2020“, PSCI, COSME, LIFE, Euroopa Ühendamise Rahastu, programm „Erasmus+“ ja NER300) vahel, rakendamiseeskirjade edasine lihtsustamine, tulemuslik järelevalve ja hindamise süsteem, läbipaistev tulemuslikkuse raamistik, rahastamisvahendite kasutamise selge reguleerimine, usaldusväärne haldamis- ja kontrollisüsteem ja tulemuslik finantshalduse süsteem;
E. arvestades, et hõlbustamaks keskendumist strateegia „Euroopa 2020“ tulemuslikkusele ja eesmärkide saavutamisele, võeti iga liikmesriigi jaoks kasutusele tulemusreserv, mis moodustub 6 %-st ERFile (ilma Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgita), ESFile, Ühtekuuluvusfondile, EAFRD-le ja EMKF-le eraldatud vahenditest, ja et on ette nähtud, et 2019. aasta tulemuslikkuse hindamise alusel eraldatakse reserv ainult sellistele programmidele ja prioriteetidele, mis on oma vahe-eesmärgid saavutanud; arvestades, et tihedam seos ühtekuuluvuspoliitika ja liidu majanduse juhtimise vahel võeti samuti kasutusele selleks, et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raamest tehtavate kulutuste tõhusus, samas kui tähelepanelik jälgimine ja hindamine tagavad, et ühtekuuluvuspoliitika on ajavahemikul 2014–2020 ELi eelarves kõige rohkem hinnatud poliitika;
F. arvestades, et 14. detsembril 2015 võttis komisjon vastu teatise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse kohta ELi majanduskasvu strateegia, investeerimiskava ja komisjoni prioriteetide rahastamisel järgmise kümnendi jooksul, mis tegelikult kujutab endast ühissätete määruse artikli 16 kohast aruannet struktuuri- ja investeerimisfondide senise rakendamise kohta ja sisaldab ka kõigi liikmesriikidega partnerluslepingute, rakenduskavade ja iga riigi ees seisvate peamiste ülesannete üle peetud läbirääkimiste tulemusi;
1. kordab, et seoseid ühtekuuluvuspoliitika ning muude ELi poliitikavaldkondade, rahastamisprogrammide ja algatuste (nt „Horisont 2020“, Euroopa Ühendamise Rahastu, digitaalne ühtne turg, maaelu areng, innovatiivne liit ja strateegia „Euroopa 2020“ juhtalgatused) vahel on tugevdatud ühissätete määrusega kasutusele võetud ühises strateegilises raamistikus, seega aitab see kõigi oma vahendite ja eesmärkide kaudu, sh linnade tegevuskava, territoriaalne tegevuskava, investeerimine VKEdesse, arukas majanduskasv ja aruka spetsialiseerumise strateegiad, võimalik üldsuse kaasamine ja investeeringud innovatiivsete lahenduste juurutamisse muu hulgas keskkonna, energia, tervise, kliima, digiteerimise, transpordi ja linnaküsimuste valdkondades, märkimisväärselt kaasa ühtse turu tugevdamisele ja strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisele;
2. rõhutab asjaolu, et eelmainitud koosmõju on ette nähtud juba strateegilisest planeerimisetapist alates ning nõuab seetõttu piirkondadelt ja liikmesriikidelt algusest peale strateegilisi valikuid ja planeerimist, et kindlaks teha ja luua võimalusi, nt tippteadmiste edendamiseks aruka spetsialiseerumise valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et programmi „Horisont 2020“ puhul hõlmab see teadlikkuse suurendamist, teabe jagamist (eelkõige seitsmenda raamprogrammi ja „Horisont 2020“ projektide teadusuuringute tulemuste kohta), teavitamiskampaaniate korraldamist, olemasolevate võrgustike avamist uustulnukatele ning riiklike kontaktpunktide võimalikult head ühendamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide riiklike ja piirkondlike poliitikakujundajate ja haldusasutustega;
3. rõhutab, et aruka spetsialiseerumise strateegiate arendamine, kaasates selleks riiklikke või piirkondlikke korraldusasutusi ja sidusrühmi, näiteks ülikoole ja muid kõrgharidusasutusi, tööstust ja sotsiaalpartnereid ettevõtluse vaimus toimuvasse avastamisprotsessi, on kohustuslik neile piirkondadele ja liikmesriikidele, kes soovivad investeerida ERFi vahendeid teadusuuringutesse ja innovatsiooni; tuletab meelde, et kuna aruka spetsialiseerumise strateegiad peaksid programmis „Horisont 2020“ hõlmama nii eelnevaid (suutlikkuse suurendamine ning riiklike/piirkondlike teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemide parandamine) kui ka järgnevaid (uuringute tulemuste rakendamine, innovatsiooni toetamine ja turulepääs) meetmeid, mis omakorda ergutab koostööd ELi tasandil innovatsioonilõhe kaotamiseks Euroopas ja liidu ülemaailmse konkurentsivõime tugevdamiseks, investeerides samal ajal esirinnas olijate ja mahajäänute vahelistesse sidemetesse tippteadmiste levitamise ja osaluse laiendamise raames, peaks aruka spetsialiseerumise metoodika olema eeskujuks ka 2020. aasta järgsele ühtekuuluvuspoliitika kujundamisele;
4. väljendab rahuolu sellega, et programmitöö perioodil 2014–2020 võimaldab ühtekuuluvuspoliitika etendada rahastamisvahenditel tugevamat rolli, ja märgib, et rahastamisvahenditel on oluline võimendav mõju, sest need täiendavad toetusi ja võivad aidata kaasa parema kasutusmäära saavutamisele, pakkudes vajalikku kaasrahastamist; toonitab siiski asjaolu, et toetused on asendamatud projektide puhul, mis ei ole läbinisti kasumlikud, näiteks teadusuuringute ja innovatsiooni projektid ning projektid, milles keskendutakse peamiselt ühiskonna ees seisvatele probleemidele;
5. palub, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja programmi „Horisont 2020“ kavandamisel ja elluviimisel pidevat tähelepanu VKEde vajadustele ning koosmõjule; tuletab meelde Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta ( P7_TA(2013)0036 ) ning toonitab seepärast, et ELi täiendav rahastamine on äärmiselt soovitav; palub, et komisjon valmistaks ette koordineeritud projektikonkursid, et hõlbustada juurdepääsu rahastamisele mitmest fondist; nõuab samuti asjaomaste VKEde programmide, näiteks COSME, programmi „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahendi ja EFSI VKE komponendi põhjalikku hindamist nii eelarveeraldiste ja projekti edukusmäära kui ka halduskoormuse ja elluviimise hõlpsuse osas;
6. märgib, et koostoimet muude poliitikavaldkondade ja vahenditega tuleb veelgi tõhustada, et investeeringute mõju maksimeerida; tuletab sellega seoses meelde ELi eelarve katseprojekti „Teaduse tipptaseme saavutamine“ (S2E), millest toetatakse jätkuvalt piirkondi ja liikmesriike Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelise koosmõju arendamisel ja ärakasutamisel; nõuab, et liikmesriikidel oleks kvaliteedimärgise kasutamisel piisav paindlikkus; teeb ettepaneku, et kvaliteedimärgisega projekte võiks kasutada katseprojektidena riigiabi- ja riigihanke-eeskirjade ühtlustamise ja suurema sidususe jaoks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja programmi „Horisont 2020“ raames; toonitab, kui tähtis on teha kindlaks ka spetsialiseerumisega seotud alad muudes piirkondades ja liikmesriikides, et nendega koostööd teha ning olla paremini valmis mitut riiki hõlmava projekti võimalusteks ja rahvusvaheliste ühenduste loomiseks;
7. rõhutab, et EFSI peab olema täiendus ja lisa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele ja muudele ELi programmidele, nagu „Horisont 2020“, ning Euroopa Investeerimispanga tavapärasele tegevusele; märgib, et seepärast on EFSI suunatud teistsugustele projektidele kui need, kuhu oleks programmist „Horisont 2020“ suunatud 2,2 miljardit eurot; toonitab, et tuleks tagada täielik sidusus ja koosmõju kõigi ELi vahendite vahel, et saavutada üldine strateegiline eesmärk, milleks on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, ja vältida kattuvust või vastuolu nimetatud vahendite või poliitika elluviimise eri tasandite vahel, täiendades samal ajal riiklikke ja piirkondlikke fonde ja programme; tuletab meelde, et strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamisel tuleb selle küsimusega tegeleda, et kasutada kõiki kättesaadavaid ressursse tõhusalt ning saavutada üldiste strateegiliste eesmärkide osas oodatud tulemused, arvestades, et teadus- ja innovatsioonivaldkonna investeeringuid tuleks suurendada ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja programmi „Horisont 2020“ koordineeritud kasutuse abil; märgib siiski, et tipptase peaks jääma peamiseks projektide valikukriteeriumiks programmi „Horisont 2020“ raames;
8. nõuab, et komisjon jälgiks koosmõju edukust ja teavitaks sellest, et levitada parimaid tavasid ja suurendada nende mõju enne strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamist; osutab asjaolule, et niisugune süsteem ei tohiks suurendada halduskoormust;
9. tõstab esile teaduse ja innovatsiooni voliniku tehtud ettevalmistavat tööd võimaliku Euroopa innovatsiooninõukogu loomiseks, et paremini koordineerida innovatsioonialgatusi Euroopa Liidus;
10. juhib tähelepanu programmi „Horisont 2020“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelise seose küsimusele auditeerimise valdkonnas; palub seepärast, et komisjon kehtestaks selge, ühtlustatud ja koordineeritud lähenemisviisi 2020. aasta järgsele perioodile seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi tulevase arendamisega, keskendudes eriti haldus- ja auditeerimisprotsessidele, proportsionaalsusele ja vastutusele;
11. palub, et komisjon esitaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahehindamise käigus teatise koostoime rakendamise kohta, sest ühissätete määruse artikli 16 kohaselt esitatud aruandes mainitakse vaid selle potentsiaali nappide investeerimisressursside kasutamisel ja tulevikus uute väljakutsetega tegelemise üldisi väljavaateid, kuid muidu seda küsimust ei käsitleta, kuigi riigipõhised soovitused on selle osa;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide ja piirkondade valitsustele.