Istungidokument
4.7.2016
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele
Euroopa Parlamendi prioriteetide kohta seoses komisjoni 2017. aasta tööprogrammiga
( 2016/2773(RSP) )
Sophia in ‘t Veld
fraktsiooni ALDE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Parlamendi prioriteetide kohta seoses komisjoni 2017. aasta tööprogrammiga
( 2016/2773(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet[1], eriti selle IV lisa,
– võttes arvesse paremat õigusloomet käsitlevat 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet,
– võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi koondaruannet, mis täiendab käesolevat resolutsiooni parlamendikomisjonide vaatepunktist ja mida komisjon peaks oma 2017. aasta tööprogrammi kavandamisel ja vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse võtma,
– võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,
A. arvestades, et komisjoni ülesanne on edendada liidu üldisi huvisid, teha selleks sobivaid algatusi, tagada aluslepingute kohaldamine, jälgida ELi õiguse rakendamist ja jõustamist, pidada kinni õigusriigi põhimõtete kohaldamisest, mis lähtuvad peamistest Euroopa väärtustest ja on eurooplaste rahumeelse kooselu aluseks, täita kooskõlastavat, täidesaatvat ja juhtimisfunktsiooni ning algatada õigusakte;
B. arvestades, et ELil on tulnud taluda pikaajalist majanduskriisi, mida iseloomustab aeglane majanduskasv, vähene töökohtade loomine ja investeeringute nappus ning millest ei ole võimalik väljuda, kasutamata iga õigustatud võimalust Euroopa integratsiooni oluliseks edasiseks süvendamiseks, eelkõige siseturul ning majandus- ja rahaliidu raames, tugevdades ühtlasi demokraatlikku kontrolli ja vastutust;
C. arvestades, et jätkusuutlikkuse ja majanduskasvu vahel ei ole vastuolu ning need võivad teineteist toetada, ning arvestades, et komisjonilt nõutakse tungivalt, et ta koostaks oma tööhõive ja majanduskasvu tegevuskava jätkusuutlikkuse alusel;
1. OSA: horisontaalne tasand
1. kiidab heaks läbirääkimiste tulemusel koostatud institutsioonidevahelise paremat õigusloomet käsitleva kokkuleppe, eelkõige institutsioonide võetud kohustuse parandada mõjuhinnanguid, kasutada pigem määrusi kui direktiive ja lisada aegumisklauslid, tagamaks, et ELi õigusaktid perioodiliselt läbi vaadatakse; seetõttu ootab komisjoni aruannet liidu õigusaktide kohaldamise kohta ja eriti selles esitatavat hinnangut direktiivide ülevõtmise kohta siseriiklikku õigusesse, kaasa arvatud liikmesriikide kohustus muuta kõik täiendavad elemendid (ülereguleerimine) ELi tulemustabelite abil selgesti eristatavaks, aktiivsemalt käsitleda direktiivide nõuetevastase ülevõtmise juhtumeid ning hoolikalt jälgida kehtivate õigusaktide jõustamist ja rakendamist;
2. nõuab kehtivate õigusaktide kvaliteedi ja tulemuslikkuse kontrolli, rõhutades, et õigusaktid peavad olema otstarbekohaselt digiteeritud;
2. OSA: sektoripõhine käsitlus
Euroopa varjupaiga- ja rände- ning piirihalduspoliitika
3. nõuab eraldi ettepaneku esitamist Schengeni ala humanitaarviisade kohta;
4. nõuab nõuetekohase ELi majandusrändepoliitika koostamist, kus võetaks aluseks praegu kehtivad õigusinstrumendid üliõpilaste, teadlaste ja oskustööliste jaoks ja loodaks Schengeni ala töö- ja elamisluba kolmandatest riikidest pärit väheste oskustega ja lihttöölistele;
5. nõuab rakendamis- ja seirearuannete koostamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve ning Schengeni ala toimimise kohta;
Õigusel, turvalisusel ja põhiõigustel rajanev ala
Õigus
6. nõuab veel kord, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku ELi haldusõiguse kohta, millega tagataks avatud, tõhus ja sõltumatu ELi haldus ja võetaks asjakohaselt arvesse parlamendi ettepanekut võtta vastu sellekohane ELi määrus;
7. kiidab heaks peatselt esitatava ettepaneku Brüsseli IIa määruse kohta ja kutsub komisjoni üles kindlaksmääratud ajakavast kinni pidama; rõhutab, et see õigusakt on äärmiselt tähtis seoses liikmesriikide perekonnaõiguse kollisiooniga seotud küsimustega, eriti seoses lapse isikuhooldusõiguse ja rahvusvahelise lapserööviga;
8. palub komisjonil teha ettepanek haavatavate täiskasvanute kaitset käsitleva Euroopa õigusraamistiku kohta, et ühtlustada liikmesriikide erinevad meetmed füüsiliste isikute kohta, kes ei ole suutelised oma isiklikke asju või omandiküsimusi haldama; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi 2008. aasta soovitusele[2] kaitsetute täiskasvanute piiriülese õiguskaitse kohta ei järgnenud konkreetseid meetmeid;
9. nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks võimalusi rikkumisest teatajate kaitse ühtlustamiseks ELi tasandil;
Julgeolek
10. palub komisjonil tagada Euroopa julgeoleku tegevuskava tõhus ja kooskõlastatud rakendamine 2015.–2020. aasta ajavahemikul ja selles esitatud prioriteedid terrorismivastase võitluse ning piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse valdkonnas, keskendudes tõhusatele julgeolekutulemustele; kordab oma üleskutset, et enne uute seadusandlike ettepanekute esitamist Euroopa julgeoleku tegevuskava raames korraldataks põhjalik hindamine, kus keskendutaks asjaomaste kehtivate ELi õigusaktide operatiivsele tõhususele ning allesjäänud lünkadele selles valdkonnas; peab siinjuures kahetsusväärseks mõjuhinnangute süstemaatilist puudumist mitme tegevuskava raames esitatud ettepaneku puhul;
11. palub komisjonil teha ettepanek horisontaalse õigusakti vastuvõtmiseks, millega parandataks õiguskaitseteabe vahetamist ja suurendataks liikmesriikide ning ELi ametite operatiivkoostööd, lähtudes komisjoni teatisest tugevamate ja arukamate infosüsteemide kohta piiride ja julgeoleku jaoks ja sihiga tagada kohustuslik teabevahetus tõsise piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku määruse (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist) muutmiseks, et ühtlustada hoiatuskriteeriumid ja muuta kohustuslikuks hoiatuste andmine inimeste kohta, kes on süüdi mõistetud või keda kahtlustatakse terrorismis või muudes tõsistes rahvusvahelistes kuritegudes;
12. palub, et komisjon asjatult viivitamata esitaks ettepaneku Europoli uue asutamismääruse muutmiseks, et kujundada tõelist Euroopa uurimissuutlikkust, anda ametile õigusvõime, mis lubaks nõuda kriminaaluurimise algatamist, ja toetada teabe jagamist ning koondamist ELi tasandil;
13. kutsub komisjoni üles koondama teadmisi ning tehnilisi ja rahalisi vahendeid, et tagada ELi tasandil kooskõlastamine ja heade tavade vahetamine võitluses vägivaldse äärmusluse ja terroristliku propaganda, radikaalsete võrgustike ning terroriorganisatsioonidesse uute liikmete värbamise vastu nii interneti kaudu kui ka väljaspool seda, keskendudes eelkõige ennetus-, integratsiooni- ja taasintegratsioonistrateegiatele koos soolise aspekti asjakohase arvessevõtmisega;
14. rõhutab, et mis tahes õiguskaitsemeetme ettepanek, millega piiratakse sõnumite levitamist internetis või muul viisil üldsusele kättesaadavaks tegemist või mille eesmärk on juurdepääs isiklikele sidevahenditele, peab piirduma vajalikuga, olema mõõdukas ja kohaldatav kohtu eelneva loa alusel; kutsub komisjoni üles jätkama ja suurendama oma jõupingutusi selliste menetluste täiustamiseks, mis võimaldavad veebis peibutajaid tuvastada ja lapsi nende eest kaitsta;
15. kiidab heaks ELi andmekaitsepaketi vastuvõtmise ja kutsub komisjoni üles tagama selle uue isikuandmete kaitset käsitleva ELi õigusraamistiku kiiret ja ühtlustatud rakendamist; kiidab heaks tervikliku ELi-USA andmekaitse raamlepingu koostamise, kuid peab murettekitavaks, et see ei ole kooskõlas ei ELi esmase õiguse ega ka teiseste õigusaktidega, ning nõuab, et enne lepingu sõlmimist esitaks Euroopa Kohus selle kohta arvamuse; kiidab heaks ettepanekud andmekaitseraamistiku Privacy Shield kohta, millega asendatakse programm Safe Harbour, kuid on arvamusel, et Privacy Shieldi puhul ei ole veel täielikult arvesse võetud Schremsi kohtuasja ning et on vaja edasisi samme, et tagada raamistiku täielik kooskõla ELi õiguse ja kohtupraktikaga;
Põhiõigused
16. palub komisjonil esitada ettepanekud demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste pakti kohta, järgides põhijooni, mille parlament esitab oma peatses seadusandlikus algatusraportis;
17. kutsub komisjoni taas üles andma oma parimat, et horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi ettepanek ummikseisust välja tuua; palub komisjonil kujundada LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loetelu alusel täieulatuslik Euroopa vastus LGBTI-inimeste põhiõigustega seotud probleemidele, andes sellele homofoobia ja seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastase tegevuskava vormi;
18. ergutab komisjoni jätkama pürgimist ELi ühinemise poole Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust selles küsimuses ning leides lahenduse allesjäänud õiguslikele probleemidele; nõuab tungivalt, et komisjon otsiks kiiresti lahendusi kahele kõige problemaatilisemale ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) seotud teemale, milleks on vastastikune usaldus ja kohtulik kontroll;
19. nõuab tugevat eraldiseisvat naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegiat, mis asendaks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2010–2015; kiidab heaks komisjoni ettepaneku, et EL ratifitseeriks Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsiooni), et tagada konventsiooni nõuetekohane ja tulemuslik kohaldamine ning kohustada liikmesriike koguma ja jagama tulemusliku poliitika kujundamiseks ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamiseks vajalikke andmeid;
Majandus- ja rahaliit, majanduskasv ja investeeringud
20. tervitab komisjoni algatust suurendada konkurentsivaldkonna koostööd Euroopa Parlamendiga; kutsub komisjoni üles seda tava jätkama ja tugevdama ning kaaluma parlamendile konkurentsipoliitika vallas kaasotsustamisvolituste andmist, eelkõige siis, kui tegemist on aluspõhimõtete ja siduvate suunistega;
21. palub komisjonil väga kiiresti esitada konkreetsed ettepanekud finantsteenuste jaeturu valdkonnas, märkides, et ELi finantsteenuste jaeturg peaks toimima kodanike huvides ja pakkuma paremaid tooteid ning rohkem valikut;
22. palub komisjonil võtta Euroopa poolaasta raames tulemuslikke meetmeid, tagamaks, et liikmesriigid rakendavad riigipõhiseid soovitusi ja struktuurireforme oma majanduse kaasajastamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ning ebavõrdsuse ja tasakaalustamatuse vähendamiseks;
23. nõuab tingimuslikkusel põhineva Euroopa võlalunastamisfondi loomist;
24. palub komisjonil kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooniga ELi rolli kohta rahvusvaheliste finants-, rahandus- ja reguleerivate asutuste ja organite raamistikus[3] ühtlustada ja kodifitseerida ELi esindatust mitmepoolsetes organisatsioonides ja organites, sihiga suurendada liidu osaluse läbipaistvust, usaldusväärsust ja vastutustundlikkust nendes organites, samuti suurendada liidu mõju ning edendada õigusakte, mille ta on demokraatliku protsessi teel vastu võtnud;
Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine
25. arvestades, et kõigest kaks aastat pärast rakendamise algust on mitmeaastane finantsraamistik saavutanud oma piirid; arvestades, et kui mitmeaastast finantsraamistikku põhjalikult ei muudeta, ei ole ELi eelarvest enam võimalik katta ei lisarahavajadusi ega rahastada uusi poliitilisi prioriteete, samuti pole võimalik vältida uut maksekriisi;
26. palub komisjonil kooskõlas oma õigusliku kohustusega esitada 2016. aasta lõpuks mitmeaastase finantsraamistiku toimimise ülevaade; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks lisaks eelarve läbivaatamisele ka seadusandliku ettepaneku määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) muutmiseks, et vältida uut maksekriisi ja leida täiendavaid rahalisi vahendeid, mis võimaldaksid liidul lahendada uusi sise- ja välisprobleeme;
27. on seisukohal, et noorte tööhõive algatus on vajalik, et vähendada noorte töötust, mis on endiselt ELi kõigi aegade kõrgeimal tasemel; tuletab meelde, et noorte tööhõive algatuse jaoks ei ole ELi 2016. aasta eelarves võetud mingeid uusi kulukohustusi, kuigi abi kasutussuutlikkus on täielik; palub komisjonil kanda ELi 2017. aasta eelarvesse selle programmi pikendamine;
28. märgib Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) märkimisväärset pikaajalist mõju ELi eelarvele, kaasa arvatud programmi „Horisont 2020“ ning Euroopa ühendamise rahastu rahastamise märgatav vähendamine; palub komisjonil tagada, et EFSI raames rahastatavates projektides pandaks suuremat rõhku VKEdele, need võimaldaksid suuremat riski ja pakuksid suuremat strateegilist huvi; tunneb muret programmi „Horisont 2020“ projektide vähese edu pärast, mis tuleneb puudulikust rahastamisest, ja kutsub komisjoni üles nende projektide rahastamistaset taastama;
29. rõhutab, et rände- ja pagulaskriisist tulenevat täiendavat rahastamisvajadust (rubriigid 3 ja 4) ei tohiks täita käimasolevate programmide arvel, ning nõuab ELi tasandi uue erakorralise toetuse rahastamisvahendi alaliseks muutmist mitmeaastase finantsraamistiku uue paindlikkusmehhanismi kujul; ootab, et komisjon esitaks selles valdkonnas asjakohased ettepanekud;
Ühtekuuluvuspoliitika
30. kutsub komisjoni üles hoidma ühtekuuluvusfondi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite eraldamist samal tasemel, mis 2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus kokku lepiti; on seetõttu arvamusel, et tehniliste kohanduste puhul tuleks igati vältida ühtekuuluvuspoliitika eelarve vähendamist, võttes arvesse selle tähtsust majanduskasvu toetamisel ja töökohtade loomisel, ühtekuuluvuse tagamisel ELis ja eelkõige VKEde ning innovatsiooni ja teadusuuringute, samuti vähese CO2-heitega majanduse ja linnapoliitika toetamisel;
31. palub komisjonil kooskõlastada ELi linnade tegevuskava ning seega tagada sidusad ja integreeritud poliitikalahendused, mida linnad Euroopa tasandil vajavad, samuti tagada seos parema õigusloome tegevuskavaga; palub komisjonil tugevdada oma sisemist kooskõlastamist linnapiirkondadega seotud teemade käsitlemisel ja näiteks laiendada mõjuhinnangute instrumenti, et linnamõõdet süstemaatilisemalt hõlmata;
32. palub komisjonil ette valmistada ja rakendada meetmeid, mis reaalselt aitavad kõrvaldada kitsaskohti, mis takistavad tänapäeva peamiste linnakeskkonna probleemide lahendamist; on veendunud, et vajalik on linnamõõtme tõeline läbiv arvessevõtmine ELi otsustamisprotsessis, tehes seda alt üles-lähenemisviisi rakendades kõigis asjakohastes ELi poliitikavaldkondades ja õigusaktides;
Töökohtade loomine ning ohutu ja tervislik töökeskkond
33. palub komisjonil jälgida, kuidas liikmesriigid kasutavad rahalisi vahendeid noorte tööhõive ja töökohtade loomise toetuseks, et tagada tõhusus, eelkõige suure tööpuudusega piirkondades, kasutades noorte tööhõive algatuse ja EFSI raames tehtavaid investeeringuid ning kohaldades Euroopa Investeerimispanga (EIP) rahastatud programme; nõuab erimeetmeid, et edendada mittetöötavate ja mitteõppivate noorte põhikoolitust; lisaks palub komisjonil eraldada piisavad vahendid, et ergutada õpipoiste ning kutsehariduses ja -koolituses osalevate õpilaste liikuvust, samuti esitada ettepanekud üle 50aastaste inimeste töölepääsemise hõlbustamiseks;
34. palub, et komisjon avaldaks rohelise raamatu ebavõrdsuse kohta ja selle kohta, kuidas ebavõrdsus takistab majanduse elavdamist; ergutab komisjoni analüüsima ja hindama seda teemat esimese sammuna enne poliitiliste lahenduste väljapakkumist ja võtma otsekohe meetmeid ebavõrdsussuundumuse ümberpööramiseks;
35. kutsub komisjoni üles liikmesriikide seniseid positiivseid tulemusi täielikult ära kasutama ja jätkama tööd töötajate finantsosaluse võimaliku Euroopa mudeli loomiseks, mis oleks töötuse ennetamise ja ettevõtluse ergutamise vahendiks;
36. palub komisjonil edendada pagulaste sotsiaalset kaasamist ja lõimimist tööturule, eelkõige keeleõppe ning kvalifikatsiooni ja oskuste vastavuste tunnustamise mehhanismi abil; leiab, et neid meetmeid tuleks laiendada ka seaduslikele rändajatele liikmesriikides;
37. kutsub komisjoni üles edasistele sammudele uute oskuste tegevuskava raames, näiteks kohustuslik töökeskne õppimine ja kooskõlastatud dialoog liikmesriikide ja tööturu osaliste, eelkõige ettevõtlus- ja haridussektori vahel, tagamaks, et pööratakse tähelepanu tulevikuvajaduste ennetamisele seoses oskustega ning oskuste ja töökohtade ühitamisega ELi tööturul;
38. nõuab tungivalt, et komisjon looks sobivad mehhanismid noorte liikuvuse suurendamiseks, sealhulgas õpipoisiõppe eesmärgil, et vähendada oskuste mittevastavust tööturu nõudlusele ja parandada juurdepääsu töövõimalustele;
39. palub komisjonil jälgida liikmesriikide esialgseid edusamme töötajate lähetamist käsitleva jõustamisdirektiivi rakendamisel;
Strateegia rahvastikumuutuste mõju arvessevõtmiseks
40. nõuab struktuurset ja pikaajalist ELi strateegiat, et käsitleda demograafilistest muutustest tingitud probleeme, sest praegu vananeb jätkuvalt kõikide liikmesriikide elanikkond; kutsub komisjoni üles sellega seoses põhjalikult hindama tulevasi puudujääke ja ebakõlasid ELi tööturul ning põhjalikult uurima, kuidas neid probleeme kogu Euroopas lahendada, muu hulgas tuleviku oskustevajaduse sihipärase prognoosimise abil, oskusi tööturul pakutavate töökohtadega paremini vastavusse viies ning veelgi tugevdades tööjõu liikuvust;
Ühendatud digitaalne ühtne turg
41. kiidab heaks komisjoni ettepaneku veebisisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse tagamise kohta siseturul, käsitledes seda esimese ja olulise sammuna seaduslikult omandatud veebisisu juurdepääsetavuse tagamiseks kodanike jaoks, vaatamata sellele, kus nad Euroopas asuvad;
42. väljendab heameelt ELi intellektuaalomandiõigust kaitsvate seaduste arendamise ja kaasajastamise püüete üle, eelkõige autoriõiguse valdkonnas, et kohandada need õigusaktid digitaalajastuga ja hõlbustada piiriülest juurdepääsu loovsisule, andes seega õiguskindluse ja kaitstes samas autorite ja esitajate õigusi; kutsub komisjoni üles lähtuma autoriõiguse ajakohastamiseks tehtavates seadusandlikes algatustes sõltumatutest tõenditest selle kohta, kuidas see mõjutab majanduskasvu ja töökohti (pidades eelkõige silmas kõnealuse sektori VKEsid), teadmiste ja kultuuri kättesaadavust ning võimalikke kulusid ja tulusid, samuti tagama piisavat tasustamist ja võitlema digipiraatluse vastu, kaitstes loov- ja kultuurisektori väärtust ja tööhõivet; on seisukohal, et autoriõigus peaks säilitama oma esmase funktsiooni – võimaldada loojatel oma töö eest tasu saada selle kaudu, et teised nende töid kasutavad; rõhutab, et piirkondliku ja Euroopa kultuuri edendamise traditsiooniliste meetodite tähtsat rolli ei tohiks moderniseerimis- või reformiettepanekutega kahjustada;
43. tervitab komisjoni ettepanekut digitaalse sisu lepingute ning kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi lepingute kohta; ootab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi tulemusi, eelkõige tarbekaupade müügi ja garantiide direktiivi asjus, ning rõhutab oma kavatsust ühtlustada eeskirjad, mis käsitlevad kaupade müüki internetis ja väljaspool internetti;
44. kordab oma nõudmisi selle kohta, et koostataks ettepanekud kultuuri- ja loomesektori kui töökohtade ja kasvu allika potentsiaali arendamiseks; rõhutab sellega seoses intellektuaalomandi õiguste jõustamise tähtsust ja nõuab tungivalt, et komisjon võtaks oma intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tegevuskava suhtes järelmeetmeid, mis hõlmavad ka intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi läbivaatamist, sest see ei sobi digitaalajastusse ega ole piisav internetis toime pandavate rikkumiste vastu võitlemiseks, ning võtaks järelmeetmeid ka rohelise raamatu suhtes tagasimaksmise ja sellega seotud süsteemide kohta seoses võimaliku kogu ELi hõlmava õigusega saada tagasi raha, mida on teadmatult kasutatud võltsitud toodete ostmiseks; kutsub komisjoni üles tugevdama veelgi intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse volitusi ja tunneb heameelt selle üle, et komisjon lõi intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamise eksperdirühma;
45. palub komisjonil tagada interneti säilimine avatud, neutraalse, turvalise ja kaasava suhtlus-, tootmis-, osalus- ja loomeplatvormina ning kultuurilise mitmekesisuse ja innovatsiooni pakkujana; tuletab meelde, et see on kõikide ELi kodanike ja tarbijate huvides ning aitab kaasa Euroopa äriühingute ülemaailmsele edukusele; toonitab vajadust tagada ühendatud Euroopa paketis vastu võetud võrgu neutraalsuse põhimõtte range kohaldamine;
46. nõuab tungivalt, et komisjon ei reguleeriks tarbetult jagamismajandust; tuletab meelde, et jagamismajanduse kontekstis on hilisemad parandusmeetmed sageli eelnevast reguleerimisest tõhusamad; palub seetõttu komisjonil kaitsta interneti avatust, põhiõigusi, õiguskindlust ja innovatsiooni, säilitada kehtiv vahendajate piiratud vastutuse alane õiguskord ning edendada avaliku ja erasektori koostööd, et tegeleda olemasolevate jagamismajanduse tõketega;
47. tuletab meelde e-valitsuse tegevuskavas võetud kohustusi rakendada oma töös „vaikimisi digitaalne“ ja ühekordsuse põhimõtteid; nõuab, et lisaks katseprojektile, mis käsitleb ühekordsuse põhimõtte rakendamist ettevõtjate suhtes, esitataks sellekohane algatus kodanike jaoks piiriüleses kontekstis;
48. palub komisjonil tagada, et ühtset digiväravat käsitlevas ettepanekus (mis peaks esitatama 2017. aastal) ning algatuses, mis on kavandatud digilahenduste kasutamise hõlbustamiseks äriühingu kogu olelusringis, keskendutaks e-identimise ja e-allkirjade kasutamisele vormis, mis on vaikimisi koostalitlev ja piiriülene;
Ühtne turg
49. palub komisjonil avaldada Euroopa poolaasta raames iga-aastase aruande ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime kohta ning esitada riigipõhistes soovitustes ühtse turu tõkete kõrvaldamisele keskenduvad soovitused;
50. palub komisjonil hõlbustada piiriülest juurdepääsu digitaalsele infosisule, vaadata läbi vastastikuse tunnustamise määrus ja ajakohastada Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“;
51. rõhutab vajadust vähendada siseturul reguleeritud kutselade arvu tarbetute kutsekvalifikatsiooninõuete kaotamise abil; palub komisjonil esitada teenuste osutamise luba käsitleva ettepaneku;
52. palub komisjonil parandada teatamiskorda teenuste direktiivi raames ning parandada ka olemasolevaid toote kontaktpunkte ja ühtseid kontaktpunkte ning saavutada kooskõla esildatud ühtse digiväravaga;
53. palub komisjonil tagada teenuste direktiivi, riigihangete direktiivi ning hilinenud maksmist käsitleva direktiivi täielik ja kiire rakendamine;
Programm „Horisont 2020“
54. palub, et komisjon teostaks teadusuuringute programmi „Horisont 2020“ otstarbeka vahehindamise; on veendunud, et selles hindamises tuleks võtta arvesse Euroopa Parlamendi soovitusi ja poliitilisi prioriteete, anda aru ELi poolt rahastatavate teadusuuringute laiemast mõjust ning kaaluda sünergiate loomist muude ELi rahastamisvahenditega, näiteks ühtekuuluvuspoliitika fondid, ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) ja programm „Horisont 2020“; on seisukohal, et pikaajalised investeeringud suurde taristusse peaksid hõlmama töökohtade loomist;
Energialiit, kliimamuutuste poliitika ja keskkond
55. kordab, kui tähtis on õiguslikult siduva seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi (2014–2020) täielik rakendamine, ning ootab, et komisjon tagaks keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide kajastatuse 2017. aasta tööprogrammis, seades säästvuse majanduspoliitika keskmesse ja lisades eripeatüki, mis on pühendatud keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamisele; palub komisjonil esitada ettepanekud säästva arengu eesmärkide inkorporeerimiseks ELi poliitikavaldkondadesse;
56. on veendunud, et õiguslikult siduva Pariisi kokkuleppega, mis sõlmiti 2015. aasta detsembris, seatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud pikaajaline ülemaailmse soojenemise piiramise alane eesmärk, millega suunatakse ülemaailmsed investeeringud puhtale energiale üleminekusse ning millega pakutakse tulemuslike meetmete kaasnemise korral märkimisväärseid võimalusi töökohtade loomiseks ja jätkusuutlikuks kasvuks Euroopas;
57. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid kogu liitu hõlmavate meetmete kohta, mis täiendavad ELi kohustust vähendada liidus tekitatavat kasvuhoonegaaside heidet 40 %, pidades silmas 2018. aastal Pariisi kokkuleppe raames tehtavat ülemaailmset tulemuste kokkuvõtet; nõuab ühtlasi tungivalt, et komisjon koostaks sajandi keskpaigani ulatuva heitevabaduse strateegia, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkidega, sh vahe-eesmärgid ELi kliimaeesmärkide kulutõhusa täitmise tagamiseks; palub ka komisjonil hinnata ELi kehtiva poliitika kooskõla Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, hõlmates ELi eelarvet ja fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist; palub komisjonil esitada meetmed nõuetekohaseks üleminekuks vähese CO2-heitega majandusele, et maandada süsteemseid majandusriske, mis on seotud süsinikurikaste finantsvaradega;
58. väljendab oma tugevat toetust ringmajanduse agendale ning nõuab tungivalt, et komisjon liiguks viivitamata edasi tegevuskavas loetletud algatustega, võttes arvesse olulist majanduslikku ja keskkonnaalast kasu, mis tuleb saavutada otsusekindlate ja hästi koordineeritud meetmetega selles valdkonnas; nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks kindla raamistiku tegevuskava täitmisel ja ringmajanduse poole liikumisel liikmesriikides tehtavate edusammude jälgimiseks ja läbivaatamiseks, sh eelkõige Euroopa poolaasta raames;
59. kutsub komisjoni üles võtma kiiremas korras järelmeetmeid ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia vaheläbivaatamise järelduste suhtes ning tegelema läbivaatamisel esile tõstetud puudustega kehtivas poliitikas, et hoida ära strateegia läbikukkumine, võttes arvesse liikmesriikides valitsevaid erinevaid olukordi ning vajadust toetada paremat ja laiaulatuslikumat rakendamist liikmesriikide tasandil;
60. palub komisjonil pärast mitmesuguste energialiitu, energiatõhusust, turukorraldust ja taastuvat energiat käsitlevate ja muude energiaga seotud seadusandlike ettepanekute ja teatiste vastuvõtmist suunata oma tähelepanu selle tagamisele, et liikmesriigid rakendaksid neid täies ulatuses; on seisukohal, et juriidiliste kohustuste selge täitmata jätmise korral peaks komisjon algatama rikkumismenetlused eesmärgiga luua tõeline energialiit;
61. palub, et komisjon teostaks teadusuuringute programmi „Horisont 2020“ otstarbeka vahehindamise ning võtaks seejuures arvesse Euroopa Parlamendi soovitusi ja poliitilisi prioriteete, annaks aru ELi poolt rahastatavate teadusuuringute laiemast mõjust ning kaaluks sünergiate loomist muude ELi rahastamisvahenditega;
62. kutsub komisjoni üles järgima viivitamata Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas T-521/14 seoses sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate tuvastamisega, tehes seda kooskõlas ELi vastuvõetud õigusaktidega;
Integreeritud ja tõhus transpordisektor
Lennundus
63. palub komisjonil võtta kiiresti osa kolmandate riikidega uute lennutranspordilepingute sõlmimiseks peetavatest läbirääkimistest ja viia need lõpule, et vältida Euroopa lennundussektori blokeerimist ja luua võrdsed tingimused; kutsub komisjoni üles tegema nõukoguga tihedat koostööd, et teha edusamme arvukate teemakaustade osas, mis on endiselt nõukogus blokeeritud (reisijate õigused, ühtne Euroopa taevas, lennujaama teenindusajad);
Raudteetransport
64. kutsub komisjoni üles võtma täiendavaid meetmeid kehtivate ja uute ELi raudteetransporti käsitlevate õigusaktide paremaks ja nõuetekohaseks rakendamiseks, et ületada turu jätkuv killustatus, mis aeglustab suuresti edusammude tegemist nõuetekohase ja tulemusliku ühtse Euroopa raudteepiirkonna poole liikumisel;
Maanteetransport
65. nõuab autoveo toimiva siseturu tagamist Eurovignette’i direktiivi ja sellega seotud raamistiku muutmise abil, et edendada Euroopa elektroonilise maksukogumise korda ning õiglast ja tõhusat hinnakujundust; nõuab ühtlasi kindlalt veoauto- ja bussijuhtide puhke- ja sõiduaegu käsitleva määruse (EÜ) nr 561/2006 muutmist, et kohandada kehtivaid eeskirju ja harmoneerida kõnealuse määruse jõustamist eri liikmesriikides;
Mitmeliigiline transport
66. kutsub komisjoni üles ergutama veelgi kõikide transpordiliikide digiteerimise ja automatiseerimise arendamist, et kasutada tõhusamalt olemasolevat taristut, suurendada käitamise ohutust, vähendada halduskoormust (nt nn sinine vöönd, e-CMR) ja aidata kaasa transpordi CO2-heite vähendamisele, sh alternatiivsete jõuallikate arendamise abil, võttes aluseks kõrgemad kütusetõhususe standardit ning elektrisõidukite ja säästvate täiustatud biokütuste edendamise, võttes arvesse tegelikku kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist;
Transpordi rahastamine
67. nõuab mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist arvesse võttes transpordi taristu rahastamise ja Euroopa ühendamise rahastu tuleviku arutamist seoses muude rahastamisallikatega, näiteks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega; jääb kindlaks seisukohale, et ülimalt oluline on tagada ELi eri transpordiametitele iga-aastase eelarvemenetluse raames eraldatud vahendid oleksid kooskõlas seadusandja poolt määratud pädevustega;
Põllumajandus- ja kalanduspoliitika
68. rõhutab, kui tähtis roll on jätkusuutlikul põllumajandus-, kalandus- ja metsandussektoril ELis toiduga kindlustatuse tagamisel, töökohtade pakkumisel ja keskkonnastandardite parandamisel, ning rõhutab samuti Euroopa põllumajanduse potentsiaali kliimamuutuste poliitikale kaasaaitamisel; kutsub komisjoni üles lihtsustama ÜPP rakendamist ning vähendama bürokraatiat, et suurendada selle tõhusust, leevendada põllumajandusettevõtjate halduskoormust ning pakkuda rohkem võimalusi innovatiivseteks lahendusteks, mis on tulevikku suunatud ja konkurentsivõimelise Euroopa põllumajandussektori jaoks hädavajalikud; palub komisjoni esitada konkreetsed ettepanekud selle kohta, kuidas oleks tulevase ÜPP raames võimalik pakkuda rohkem regulatiivseid ja rahalisi stiimuleid põllumajanduslikuks innovatsiooniks kooskõlas parema õigusloome põhimõttega, et tagada õigeaegsed, tõhusad ja tulemuslikud otsustamismenetlused, millega ergutataks tehnoloogia arengut ELis;
69. kordab, kui oluline on Euroopa põllumajandusele uute turgude avamine, ning kutsub sellega seoses komisjoni üles jätkama oma jõupingutusi põllumajanduskriisi leevendamisel, pakkudes Euroopa põllumajandustootjatele rohkem ekspordivõimalusi;
70. rõhutab, kui tähtis on võtta kiiresti meetmeid suurenenud antimikroobikumiresistentsuse kasvava ohu vastu, sest see võib avaldada väga suurt mõju kodanike tervisele ja tööviljakusele ning liikmesriikide tervishoiueelarvetele;
71. palub komisjonil esitada ettepaneku võtta vastu ELi tegevuskava selle kohta, kuidas rakendada Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) antimikroobikumiresistentsuse ülemaailmset tegevuskava liidus;
72. kordab, et 2013. aastal vastu võetud ühise kalanduspoliitika õigeaegse ja nõuetekohase rakendamise tagamiseks peab komisjon jätkama seadusandlike ettepanekute esitamist kalavarude majandamise uuendatud mitmeaastaste kavade vastuvõtmiseks;
73. rõhutab, kui tähtis on tugev kontrollisüsteem, mis on sätestatud kontrollimääruses (nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009), millega ajakohastati ELi lähenemisviisi kalanduskontrolli suhtes kooskõlas meetmetega, mis võeti vastu ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks; tuletab komisjonile meelde oma juriidilist kohustust esitada selle määruse hinnang, et hinnata selle rakendamist ja teha kindlaks, kas kontrollimeetmed on tulemuslikud ja sobivad ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks; palub komisjonil võtta laiaulatuslikke järelmeetmeid ja teha vajaduse korral ettepaneku nende muutmiseks, et tegeleda puudustega ja tagada nõuetekohane rakendamine;
74. on seisukohal, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüük) puhul on tegemist merel toime pandava organiseeritud kuritegevuse vormiga, millel on katastroofilised keskkonnaalased ja sotsiaal-majanduslikud tagajärjed kogu maailmas; palub komisjonil võtta kõik vajalikud meetmed koostööd mittetegevate riikide ja kõikide organisatsioonide vastu, kes aitavad ETR-kalapüügile kaasa;
Vabakaubandus
75. rõhutab oma toetust ambitsioonikale ja väärtuspõhisele kaubanduse tegevuskavale, millega tugevdatakse ülemaailmset reeglitel põhinevat süsteemi ning aidatakse kaasa töökohtade ja kasvu loomisele Euroopas; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni jõupingutuste üle, mida tehakse käimasolevate läbirääkimiste jätkamiseks ning uute algatamiseks, näiteks Austraalia ja Uus-Meremaaga, ning püüdmaks lõpetada muude, näiteks Mercosuri ja Indiaga peetavate läbirääkimiste blokeerimine;
76. palub komisjonil elavdada arutelu WTO Nairobi-järgse tegevuse üle, sest mitmepoolsed kaubandusläbirääkimised peavad jääma ELi jaoks esmatähtsaks küsimuseks, isegi kui need osutuvad keerulisteks; on seisukohal, et uurida tasuks ka uusi valdkondi ja küsimusi WTO raamistikus, näiteks e-kaubandus ja digitaalvaldkonna investeeringud;
77. rõhutab, et ülimalt oluline on kiiremas korras ajakohastada ja tugevdada liidu kaubanduse kaitsevahendeid;
78. kordab, et hädasti on vaja ajakohastada kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli käsitlevaid õigusakte, ning nõuab tungivalt, et komisjon väldiks mis tahes edasisi viivitusi niisuguse ettepaneku alase töö jätkamisel;
79. nõuab tungivalt, et komisjon uuriks viise, kuidas Euroopa kodanikud saaksid olla ELi kaubanduspoliitikasse tihedamalt kaasatud, edendades sealhulgas läbipaistvust koostöös läbirääkimispartneritega ja liikmesriikidega, kes sõnastavad läbirääkimisjuhiseid komisjonile ning võivad omada rolli oma elanikkonna kaasamisel;
80. kutsub komisjoni üles jätkama keskendumist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) nii kõigis käimasolevates kui ka alles alustatavates läbirääkimistes, sest VKEdel puuduvad sageli vahendid kolmandate riikide turgudele pääsemiseks;
Tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil
81. nõuab tungivalt, et komisjon tõendaks ambitsioonikust oma ajakohastatud ELi üldises strateegias ning seaks ELi kiiresti muutuvas maailmas paremale positsioonile; palub ühtlasi esitada teavet kava kohta, mis on seotud tegevuskava 2030 rakendamise, järelevalve, järelmeetmete ja inkorporeerimisega ELi sise- ja välispoliitikasse;
82. palub komisjonil anda ELi välispoliitikale aktiivse ja tulemusliku impulsi; rõhutab, et EL peaks olema põhitegija, kes reageerib tõhusalt Euroopa ees seisvatele probleemidele;
83. tuletab meelde humanitaarabi määruse (nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96) läbivaatamise vajadust, et muuta humanitaarabi tõhusamaks ning tagada säästev tulevik miljonitele inimestele, keda mõjutavad konfliktid, loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud õnnetused;
84. kutsub komisjoni üles suurendama oma koostööd Lääne-Balkani riikidega ning ida- ja lõunapoolsete naaberriikidega, et tagada pikaajaline poliitiline stabiilsus ja tegeleda praeguste konfliktide algpõhjustega;
85. kiidab komisjoni selle rõhuasetuse eest naabruspoliitikale, kuid rõhutab, et see poliitika peab sisu poolest muutuma poliitilisemaks, nimelt kombineerides suuremat finantsabi, tugevamat demokraatia toetamist, turulepääsu ja paremat liikuvust;
86. rõhutab, et ELi poliitikas peab keskseks ühiseks nimetajaks olema inimõiguste, rahvusvahelise õiguse ja põhivabaduste edendamine ja austamine; kutsub komisjoni üles mitte eirama inimõiguste kaitsmise tähtsust terrorismivastaste meetmete raames; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks aktiivselt selle nimel töötamist, et inimõigusi rakendataks tulemuslikult kõikides lepingutes, eelkõige kaubanduslepingutes, poliitilise dialoogi ja koostöölepingutes ning assotsieerimislepingutes, mille EL on allkirjastanud, pidades eelkõige silmas Cotonou lepingu artiklit 8 ja nn demokraatia klauslit;
87. rõhutab, et pidevate ja suurenevate julgeolekuohtude vastu liidu piiridel on võimalik edukalt võidelda üksnes liikmesriikide tõhustatud julgeolekukoostöö abil, mis hõlmab ka NATO raames tehtavat koostööd;
88. palub komisjonil kehtestada vajalikud meetmed, et võimaldada tõelist, tugevat ja mittekeerukat Euroopa kaitsevarustuse turgu, et liikmesriigid saaksid paremini saavutada kaitse- ja julgeolekueelarve maksimeerimise ning alustada konkreetset tööd Euroopa kaitseliidu loomiseks;
89. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks oma teatise kava kohta, mis on seotud tegevuskava 2030 rakendamise, järelevalve, järelmeetmete ja inkorporeerimisega ELi sise- ja välispoliitikasse;
90. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ambitsioonikad ettepanekud Euroopa arengukonsensuse muutmise kohta;
91. nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks ülemaailmse tervisevaldkonna tegevusprogrammi, võttes arvesse niisuguseid epideemiaid nagu ebolat; palub komisjonil lisaks teha algatusi, et parandada ravimite kättesaadavust vähim arenenud riikides;
Liidu kodakondsus, demokraatlik osalus ja kaasatus
92. rõhutab, et paljudel Euroopa Liidu kodanikel on tunne, et institutsioonid ei võta neid kuulda; kutsub komisjoni üles võtma kodanike osalemist tõsiselt petitsioonide esitajate päringutele asjakohaselt reageerides;
93. juhib tähelepanu kodanike suurenevale osalemisele petitsioonide, Euroopa kodanikualgatuste ja rahvahääletuste kaudu, mis käsitlevad Euroopa küsimusi; teeb ettepaneku, mille kohaselt peaks komisjon hindama kodanike osalemise mõju ja vajadust;
94. toonitab, et 30. aprillil 2014. aastal allkirjastas EL Marrakechi lepingu, millega tehakse autoriõigusega kaitstud teosed nägemispuudega inimestele kättesaadavaks; rõhutab, et sellest hoolimata ei ole EL seda veel ratifitseerinud; kutsub komisjoni üles motiveerima liikmesriike, et need kõnealuse lepingu allkirjastaksid;
Kultuur ja parem kommunikatsioon
95. nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks täielikult ja rahastaks programme „Loov Euroopa“ ja „Kodanike Euroopa“, mille puhul on mitmeaastases finantsraamistikus seatud kohustuste osas esinenud mahajäämust;
96. nõuab tungivalt, et komisjon viiks audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi tasemele, mis toetab digilahenduste rakendamist kõnealuses valdkonnas esinevate tehnoloogiliste lõhede sulgemiseks;
97. kutsub komisjoni üles hõlbustama liikmesriikide vahel hariduse ja koolituse valdkonnas tehtavat koostööd, et tegeleda paremini hariduslike vajadustega, mille on tekitanud praegused pagulas- ja humanitaarkriisid; märgib, et see eeldab, et koostöös asjaomaste sidusrühmadega töötatakse välja pagulaste kvalifikatsioonide tunnustamise mehhanism, et nad saaksid alustada oma panuse andmist tööturgu ja ühiskonda võimalikult kiiresti pärast nende saabumist Euroopa Liitu, ning õpetajakoolituse programmid, mis suudavad tagada juurdepääsu mitmekultuurilistele, mittediskrimineerivatele ja kaasavatele haridussüsteemidele;
_____________________
98. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.