Istungidokument

 

B8-1159/2016

24.10.2016

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

olukorra kohta Põhja-Iraagis Mosulis

( 2016/2956(RSP) )

Charles Tannock, Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Anna Elżbieta Fotyga, Angel Dzhambazki, Notis Marias, Ruža Tomašić, Branislav Škripek

fraktsiooni ECR nimel

 

B8-1159/2016

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Põhja-Iraagis Mosulis

( 2016/2956(RSP) )

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraagi kohta, eelkõige 27. veebruari 2014. aasta[1] ja 17. juuli 2014. aasta[2] resolutsioone olukorra kohta Iraagis,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu järeldusi Iraagi kohta, eelkõige 2016. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri avaldusi Iraagi kohta,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aastal sõlmitud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Iraak on ühinenud,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2170 (2014) ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsiooni S-22/L.1 (2014),

–  võttes arvesse 24. juunil 2013. aastal vastu võetud ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta,

–  võttes arvesse 15. septembril 2014. aastal Pariisis toimunud Iraagi rahu ja julgeolekut käsitleva rahvusvahelise konverentsi järeldusi,

–  võttes arvesse ÜRO Lapse Õiguste Komitee 3. märtsi 2015. aasta lõppjäreldusi Iraaki käsitlevate perioodiliste aruannete nr 2–4 kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi Iraagi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 23. mai 2016. aasta järeldusi Süüriat ja Iraaki ning Daeshi ohtu käsitleva uue ELi piirkondliku strateegia kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 27. jaanuaril 2016. aastal vastu võetud resolutsiooni 2091 (2016) välisvõitlejate kohta Süürias ja Iraagis,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Iraagi peaministri Haider al-Abadi teatel alustati 16. oktoobril 2016. aastal Iraagi vägede juhtimisel ning kurdi, USA, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vägede kaasabil operatsiooni Mosuli tagasivõitmiseks ja vabastamiseks Iraagi ja Süüria Islamiriigi (ISIS) käest;

B.  arvestades, et Mosul on Iraagi suuruselt teine linn ja sel on riigi jaoks strateegiline tähtsus; arvestades, et kogu see piirkond, sh Niineve tasandik, Sinjar ja Tal Afar, on väga oluline kaubanduskeskus, mis asub Süüria ja Türgi piiri lähedal ja mille läheduses asuvad mõned olulisimad Iraagi naftaväljad ja Türgit varustav naftajuhe;

C.  arvestades, et Mosul langes ISISe vägede kätte 10. juunil 2014. aastal ja seda peetakse ISISe kõige suuremaks võiduks;

D.  arvestades, et ISISe võimu all on Mosulist saanud koht, kus rohkem kui 2,5 miljoni inimese kallal pannakse toime jubedusi, sh korraldatakse avalikke pea maharaiumisi, homoseksuaalseid mehi visatakse hoonete katuselt surnuks ning habemeta mehi ja islamiriietust (nt burkat) mittekandvaid naisi pannakse vangi; arvestades, et see on viimase kahe aasta jooksul põhjustanud massilise väljarände, mis on üldist pagulaskriisi järsult süvendanud, sest sajad tuhanded inimesed on linnast põgenenud ja ümberasustatud kas riigi teistesse piirkondadesse või elavad mõnes välisriigis;

E.  arvestades, et Iraagi rahvaarv on 38 miljonit, millest 65 % moodustavad šiiidid ja 35 % sunniidid, ning sunniidid elavad Iraagi selles osas, mis jääb Bagdadist loodesse; arvestades, et etnilised ja usulised piirid ei ole endiselt paigas, mis tekitab paljudes piirkondades, sh Mosuli linnas, lahkarvamusi;

F.  arvestades, et 2003. aastal oli Iraagis üle 1,5 miljoni kristlase, kuid praeguseks on nende arv vähenenud nii palju, et neid on alla 200 000–350 000 ja paljud neist elavad vaesuses; arvestades, et kristlaste ja teiste vähemuste olemasolu on Iraagi ühiskonna jaoks alati väga tähtis olnud, sest nad on aidanud märkimisväärselt kaasa poliitilise stabiilsuse saavutamisele, ja arvestades, et nende vähemuste kadumine piirkonnast muudab olukorra veel ebastabiilsemaks;

G.  arvestades, et kristlased on moodustanud omakaitseväed, kes võitlevad kohapeal ja teevad koostööd Iraagi armee või pešmerga võitlejatega;

H.  arvestades, et Euroopa Parlament tunnistas oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsioonis, et „nn ISIS/Daesh teostab genotsiidi kristlaste ja jeziidide ning teiste usu- ja etniliste vähemuste vastu, kes ei nõustu ISISe/Daeshi islamitõlgendusega“, ning et „selline tagakiusamine, julmused ja rahvusvahelised kuriteod kujutavad endast sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid“;

I.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on praeguse Mosuli tagasivallutamisoperatsiooniga seoses hoiatanud, et kui võitlus jõuab linna ja üle ühe miljoni inimese on sunnitud pealetungi tõttu ümber asuma, on oodata humanitaarkatastroofi puhkemist;

J.  arvestades, et Kanada valitsusväline organisatsioon RINJ Foundation, kes korraldab Mosulis haiglate tööd, on teatanud, et linnas toime pandud vägistamistel on genotsiidi tunnused ja selle eest mõistetakse ISIS Rahvusvahelises Kriminaalkohtus, mis on alaline rahvusvaheline kohus isikute süüdimõistmiseks sõja ajal toimunud vägistamise, genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja agressiooni eest, genotsiidis süüdi;

K.  arvestades, et sellesse piirkonda, eriti Niineve tasandikule maha jäetud maamiinid on nii kohalike kui ka rahvusvaheliste vägede jaoks endiselt suur probleem;

1.  väljendab Iraagi Vabariigile ja rahvusvahelisele ISILi-vastasele koalitsioonile toetust Mosuli vabastamisel ISISe vägede käest; toetab Iraagi ja eelkõige selle põhjapiirkondade territoriaalset terviklikkust;

2.  rõhutab, et praeguse sõjalise tegevuse puhul, mille eesmärk on vabastada Mosul, tuleb rangelt järgida rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelist inimõigustealast õigust;

3.  nõuab tungivalt, et rahvusvaheline ISILi-vastane koalitsioon püüaks linna vabastamise operatsiooni käigus igati hoolikalt vahet teha tsiviilisikute ja võitlejate vahel, et vältida ohvreid tsiviilisikute hulgas, eelkõige nende hulgas, keda kasutatakse inimkilbina, ning aidata tsiviilisikutel, kes ei soovi linna jääda, ohutult lahkuda;

4.  mõistab karmilt hukka inimõiguste pidevad ja levinud kuritarvitamised ja rikkumised, muu hulgas pantvangide tapmised, igasuguse vägivalla, mis põhineb usulisel või etnilisel kuuluvusel, ning naiste ja LGBTI-inimeste vastu suunatud vägivalla, mida panevad Iraagis ja eelkõige Mosulis toime ISISe terroristid ja teised džihaadirühmitused;

5.  kutsub Iraaki üles kirjutama alla Rooma statuudile ning kutsub Iraagi ametivõime üles esitama (nagu statuudis lubatud) hagid Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, kui ISISe sõjakurjategijate üle ei ole võimalik kohapeal kohut mõista;

6.  rõhutab, et selles piirkonnas elavatel Iraagi põliskogukondadel – kristlased, jeziidid, türkmeenid jt – on õigus elada oma elu Iraagi Vabariigi föderaalses struktuuris ohutult ja turvaliselt; rõhutab veel kord, et mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on üks põhilisi inimõigusi;

7.  on veendunud, et Niineve tasandiku kogukondade ja eelkõige kristlaste, jeziitide, mandalaste ja šabakkide enesemääramine kohalikul tasandil taastaks ja säilitaks selle piirkonna põlisrahvaste põhilised inimõigused; kutsub Iraagi ametivõime üles tagama nimetatud vähemustele isevalitsemisõiguse, nagu see on lubatud föderaalse põhiseaduse kohaselt;

8.  innustab piirkondlikke omavalitsusi ja rahvusvahelist kogukonda koostama humanitaarabikavasid, milles käsitletakse Mosulist pärit pagulasi ja nende võimalikku tagasipöördumist linna, mis sõltub muidugi uue valitsuse stabiilsusest ja linnas valitsevast julgeolekuolukorrast; rõhutab, et kodukohta tagasi pöörduvate Niineve tasandiku, Tal Afari ja Sinjari põlisrahvaste ja vähemuste põhilised inimõigused tuleks taastada täielikult, sh tuleks omandiõiguse andmisel eelistada omandiõiguse taotlejate hulgas just neid rahvaid ja vähemusi;

9.  nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid vähemuste esindatuse uues Mosuli valitsuses; rõhutab, et vähemustel on seaduspärane õigus poliitikas osaleda; nõuab tungivalt, et piirkondlikud ja rahvusvahelised ametivõimud tagaksid kristlaste omakaitsevägede vajaliku varustamise, et neil oleks oma kodukoha vabastamisel ja pikaajalisel kaitsmisel võimalik oma osa täita;

10.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles seadma esmatähtsale kohale maa miinidest puhastamise selles piirkonnas koostöös vähemusi esindavate kohalike nõukogudega, et pagulased saaksid koju tagasi pöörduda;

11.  on veendunud, et Mosuli vabastamine võiks olla üks verstaposte islamiäärmuslastest lähtuva ohu kõrvaldamisel kogu piirkonnas ja selles väljaspool ning samuti on see oluline terrorismivastaseks võitluseks ELis, sest selle saavutatud edu aitab tegelikult kaasa ELis toimuvale radikaliseerumisele;

12.  rõhutab, et globaalset võitlust ISISe/Daeshi vastu tuleb jätkata pikaajalise strateegia, sh terrorismivastase võitluse rahastamise kaudu;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Iraagi valitsusele ja esindajatekogule, Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning ja kõikide Põhja-Iraagi konfliktiga ja eelkõige Mosuli vabastamisega seotud osapoolte valitsustele ja ametiasutustele.

[1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0171
[2] ELT C 224, 21.6.2016, lk 25.