Istungidokument
24.10.2016
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
olukorra kohta Põhja-Iraagis Mosulis
( 2016/2956(RSP) )
Javier Nart, Petras Auštrevičius, Beatriz Becerra Basterrechea, Dita Charanzová, Marielle de Sarnez, Gérard Deprez, José Inácio Faria, María Teresa Giménez Barbat, Marian Harkin, Ivan Jakovčić, Alexander Graf Lambsdorff, Valentinas Mazuronis, Louis Michel, Urmas Paet, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Carolina Punset, Marietje Schaake, Jasenko Selimovic, Hannu Takkula, Pavel Telička, Ramon Tremosa i Balcells, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Paavo Väyrynen, Ilhan Kyuchyuk
fraktsiooni ALDE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Põhja-Iraagis Mosulis
( 2016/2956(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1981. aasta ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,
– võttes arvesse 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast ÜRO konventsiooni,
– võttes arvesse 1998. aasta riigisisest ümberasustamist käsitlevaid ÜRO juhtpõhimõtteid,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Navi Pillay 16. juuni 2014. aasta avaldust, milles mõistetakse hukka ISILi korraldatud kiirhukkamised ja väljendatakse seisukohta, et üsna kindlasti on tegemist sõjakuritegudega,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri asetäitja ja üksuse UN Women tegevdirektori Phumzile Mlambo-Ngcuka avaldust, milles väljendatakse muret naiste ja tütarlaste turvalisuse pärast Iraagis ja eelkõige ISISe/Daeshi valduses olevates piirkondades,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Iraagi kohta, eelkõige resolutsioone 2299 (2016) ja 2249 (2015), milles mõistetakse hukka ISISe/Daeshi hiljutised terrorirünnakud,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 27. jaanuaril 2016 vastu võetud resolutsiooni 2091 (2016) välisvõitlejate kohta Süürias ja Iraagis,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone – 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Iraagis[1], 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Iraagis ja Süürias[2] ning 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias[3],
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini märkusi pärast ELi ja Iraagi partnerlus- ja koostöölepingu alusel toimunud ELi-Iraagi koostöönõukogu teist istungit,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et hiljuti on alanud operatsioon Mosuli linna vabastamiseks nn ISISe/Daeshi käest; arvestades, et see pealetung võib põhjustada äärmiselt murettekitava humanitaarolukorra; arvestades, et kõik Põhja-Iraagi sisepiire käsitlevad lahendamata vaidlused, kui nende lahendamises ei osale asjaomased ISISe vastu võitlevad sõjalised jõud ja rahvusvaheline kogukond tervikuna, võivad takistada piirkonna ülesehitamist ja põgenike tagasipöördumist, kujutades seega ohtu piirkonna kõige haavatavamate vähemuste püsimajäämisele tulevikus; arvestades, et Põhja-Iraak on olnud kauaaegseks koduks rahvus- ja usuvähemustele, ning vägivalla- ja tagakiusamisperioodidest hoolimata on seda iseloomustanud mitmekesisus, stabiilsus ja kogukondade vaheline koostöö;
B. arvestades, et Mosul on olnud juba ammusest ajast paljurahvuseline linn, kus sunniidi araablastest enamus on elanud kõrvuti kaldealaste/assüürlaste/süürlaste, kurdide, jeziidide ja türkmeenidega; arvestades, et linna ümbritsevatel aladel on samuti mitmekesine rahvuslik-usuline ajalugu, kusjuures kristlased on koondunud Ninive tasandikule, jeziidid Sinjari mägedesse ning moslemitest türkmeenid Tall ‘Afari;
C. arvestades, et Euroopa Parlament tunnistas 4. veebruaril 2016. aastal, et „nn ISIS/Daesh teostab genotsiidi kristlaste ja jeziidide ning teiste usu- ja etniliste vähemuste vastu, kes ei nõustu ISISe/Daeshi islamitõlgendusega“, ning et „selline tagakiusamine, julmused ja rahvusvahelised kuriteod kujutavad endast sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid“;
D. arvestades, et koos Euroopa Parlamendiga on ka Euroopa Nõukogu, USA välisministeerium, USA kongress, Ühendkuningriigi parlament, Austraalia parlament ning teised riigid ja institutsioonid tunnistanud, et ISISe/Daeshi sooritatud julmused usu- ja rahvusvähemuste vastu Iraagis hõlmavad sõjakurjategusid, inimsusevastaseid kuritegusid ja genotsiidi;
E. arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel on alates 2014. aastast sõja tõttu olnud sunnitud kodust lahkuma ligi 3,3 miljonit iraaklast ning Mosulis ähvardab veel 1,5 miljonit inimest piirkonna tagasivallutamise operatsiooni vahetu tagajärjena otsene ümberasustamise oht;
F. arvestades, et UNHCR on avanud viis laagrit ja on valmis pakkuma peavarju 45 000 Mosulist ja seda ümbritsevatelt aladelt põgenevale inimesele ning et organisatsioon kavandab lähinädalatel avada kokku 11 laagrit, mis mahutaksid 120 000 inimest, eeldusel et õnnestub selleks eraldada maad ohutus piirkonnas rindest kaugemal; arvestades, et UNHCRi Mosuli operatsiooni eelarve on praegusel hetkel kaetud vaid 38 % ulatuses; arvestades, et rahastamist ei ole vaja mitte üksnes esialgseteks ettevalmistuseks, vaid ka ulatusliku sundrändega tegelemiseks, mis võib kesta kogu talve;
G. arvestades, et Mosuli ja selle ümbruskonna lapsed on eriti haavatavad, kuna neid ähvardab vigastus- või surmaoht lahingute tagajärjel, aga samuti seksuaalne vägivald, lapseröövid ja värbamine relvastatud rühmade poolt;
H. arvestades, et Euroopa Liit etendab ülemaailmse ISISe/Daeshi-vastase koalitsiooni tegevuses Iraagis keskset rolli, osutades humanitaarset ja stabiliseerivat abi; arvestades, et EL on tänase seisuga andnud Iraagile 134 miljonit eurot humanitaarabi, sellest 50 miljonit eurot Mosulile;
I. arvestades, et Euroopa Parlament on rõhutanud selle olulisust, et rahvusvaheline üldsus osutaks kooskõlas rahvusvahelise õigusega kaitset ja abi, sealhulgas sõjalist kaitset ja abi kõigile, keda nn ISIS/Daesh ja muud terroriorganisatsioonid Lähis-Idas ründavad, nt rahvus- ja usuvähemustele, ja kindlustaks nende inimeste osaluse tulevastes püsivates poliitilistes lahendustes;
J. arvestades, et sõjaline operatsioon nn ISISe/Daeshi vastu Põhja-Iraagis toimub ühise riikliku julgeoleku tagamise missiooni raames, mis ühendab Iraagi julgeolekujõude, Kurdistani piirkondliku omavalitsuse pešmerga rühmitusi ja kohalikke julgeolekujõude; arvestades, et ülemaailmne koalitsioon osutab neile nõustamist, õhu- ja luuretoetust;
K. arvestades, et Põhja-Iraagi kogukondade identiteedi säilitamine ja neile turvalisuse kaitse tagamine föderaalse Iraagi Vabariigi raames taastaks ja säilitaks selle piirkonna põlisrahvaste põhilised inimõigused, sh omandiõigused;
L. arvestades, et Iraagi põhiseaduse artikliga 2 on kõigile tagatud täielikud usulised õigused, usuvabadus ja usutavade järgimise vabadus;
M. arvestades, et ELi ja Iraagi vahelises partnerlus- ja koostöölepingus ning eriti selle inimõiguste klauslis rõhutatakse, et ELi ja Iraagi vahelises poliitilises dialoogis tuleks keskenduda inimõigustele ja demokraatlike institutsioonide tugevdamisele;
1. mõistab teravalt hukka ISISe/Daeshi jätkuva vägivalla ja massilised hukkamised Iraagis; väljendab sügavat muret jätkuvate teadete pärast selle kohta, et ISIS/Daesh kasutab lapsi, vanureid, naisi ja kaitsetuid isikuid kaitsekilbina Iraagi põhjaosas jätkuvate sõjaliste vabastamisoperatsioonide vastu; mõistab karmilt hukka tuhandete iraaklaste, sh Põhja-Iraagis elavate rahvus- ja usuvähemuste ümberasustamise; täheldab äärmise murega, et ISIS/Daesh jätkab rünnakuid kristlaste (kaldealased/süürlased/assüürlased, melkiidid ja armeenlased), jeziidide, türkmeenide, šiiitide, šabakkide, saabalaste, kakaide ja sunniitide kogukondade vastu, püüdes oma kontrolli all olevates piirkondades hävitada kõik usu- ja rahvusvähemused;
2. rõhutab tsiviilisikute kaitse olulisust Mosulis ja selle ümbruses toimuvate sõjaliste operatsioonide ajal;
3. tunnistab Iraagi Vabariigi valitsuse õigust kaitsta oma suveräänset territooriumi; nõuab tungivalt, et Iraagi julgeolekujõud tegutseksid rahvusvahelise ja riikliku õiguse raames ning kooskõlas Iraagi kohustustega, mis tulenevad inimõiguste ja põhivabaduste alastest rahvusvahelistest kokkulepetest;
4. nõuab, et EL, ÜRO ja rahvusvaheline üldsus tervikuna toetaksid jätkuvalt Iraagi valitsust püsiva humanitaar- ja sõjalise abiga mitmetes Iraagi piirkondades toimuvate vabastusoperatsioonide ajal; väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liit andis 50 miljonit eurot humanitaarabi Mosuli piirkonnale, mida on tabanud erakordne ja enneolematu humanitaarkatastroof;
5. rõhutab Mosuli tähtsust kogu Iraagi jaoks ning nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid vähemuste esindatuse uues Mosuli valitsuses; on seisukohal, et pagulaste ja riigisiseste põgenike tagasipöördumine sõltub uue valitsuse stabiilsusest; toonitab rahvus- ja usuvähemuste seaduspärast õigust osaleda poliitilises tegevuses ning saada tagasi omandiõigus;
6. nõuab tungivalt, et Iraagi valitsus ja Kurdistani piirkondlik omavalitsus, samuti EL ja selle liikmesriigid, rahvusvaheline kogukond ja rahvusvahelised osalejad tagaksid Ninive tasandiku territoriaalse puutumatuse ja julgeoleku;
7. nõuab, et kõik osalised, kes Iraagi Vabariigis ISISe/Daeshi vastu võitlevad, arendaksid välja jätkusuutliku, pikaajalise ja kaasava poliitilise koostöö ning dialoogi, et luua alus sellisele Iraagile, mis on vaba radikaalsetet ja äärmuslikest liikumistest; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid, ülemaailmne ISILi-vastane koalitsioon, rahvusvaheline kogukond ja rahvusvahelised osalejad teeksid koostööd Iraagi Vabariigi keskvalitsuse ja piirkondlike omavalitsustega, et saavutada Ninive tasandikul, Tall ‘Afaris ja Sinjaris jätkusuutlik julgeolekukokkulepe;
8. nõuab, et Euroopa Liit, ÜRO ja rahvusvaheline üldsus tervikuna teeksid koostööd Iraagi Vabariigi keskvalitsuse ja piirkondlike omavalitsustega, et teostada kontrolli kõigi ümberasustatud iraaklaste ning rahvus- ja usuvähemuste taasintegreerimise üle; on seisukohal, et tõsist probleemi, kuidas Süüria ja Iraagi konfliktipiirkondadest põgenenud miljonitele inimestele ajutist kaitset pakkuda, võiks aidata lahendada ÜRO mandaadiga üksuste kaitse all olevate turva-alade loomine;
9. rõhutab vajadust austada inimõigusi ja põhivabadusi, sh sõnavabadust, ajakirjandusvabadust ja digitaalseid vabadusi; on seisukohal, et tasakaalustatud meedia olemasolu Iraagis ja kõigis selle piirkondades on äärmiselt oluline selleks, et edendada rahu ja võidelda igasuguste radikaliseeriva mõjuga ideoloogiate vastu pärast seda, kui ISIS/Daesh on likvideeritud;
10. kutsub kõiki piirkondlikke osalejaid üles tegema kõik endast olenev, et peatada igasugune ametlike või eraorganisatsioonide tegevus, mille eesmärk on islamiäärmusliku ideoloogia propageerimine ja levitamine; nõuab, et EL soodustaks piirkondlikku dialoogi Lähis-Ida probleemide teemal ja kaasaks sellesse kõik olulised osapooled, eelkõige Iraani, Saudi Araabia ja Türgi; tunnustab Iraani otsustavat panust Iraagis, tänu millele peatati ISISe/Daeshi edasiliikumine ning saadi tagasi džihadistide terrorismi mõju all olnud territooriumid;
11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Iraagi valitsusele ja esindajatekogule, Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele, Türgi valitsusele, ÜRO peasekretärile ja ÜRO Inimõiguste Nõukogule.