Istungidokument
11.1.2017
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
liidu tolliseadustiku rakendamisega seotud probleemide lahendamise kohta
( 2016/3024(RSP) )
Vicky Ford
siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon liidu tolliseadustiku rakendamisega seotud probleemide lahendamise kohta
( 2016/3024(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik[1], ning sellega seotud delegeeritud õigusakti (komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 2015/2446[2]), rakendusakti (komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) nr 2015/2447[3]), üleminekuperioodi delegeeritud õigusakti (komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 2016/341) ning tööprogrammi (komisjoni 11. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) nr 2016/578[4]),
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta ( COM(2013)0884 ),
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Sotsiaal- ja Majanduskomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia” ( COM(2015)0192 ),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003[5],
– võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaubanduse lihtsustamise lepingu ratifitseerimist ELi poolt,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et tolliliit on üks Euroopa Liidu nurgakive, sest EL on üks maailma suurimaid kaubandusblokke ning arvestades, et tolliliit on hädavajalik ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks nii ELi äriühingute kui ka kodanike huvides;
B. arvestades, et digitaalse ühtse turu eesmärk on pakkuda kõikjal Euroopas tarbijatele ja äriühingutele paremat juurdepääsu digitaalsetele kaupadele ja teenustele;
C. arvestades, et tolliliit peaks seda juurdepääsu veelgi parandama, et maksimeerida maailmakaubanduse võimalusi;
D. arvestades, et keerukad tollieeskirjad ja -menetlused on eriti kahjulikud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele);
E. arvestades, et erinevad tollisüsteemid (eelkõige tollimaksude ja tollivormistuse osas) tekitavad killustatust, täiendavat halduskoormust ja viivitusi, mis põhjustavad ebakindlust ja turuerinevusi, mis omakorda võib viia selleni, et ettevõtjad ei täida liidu tollialaseid õigusakte;
F. arvestades, et liidu tolliseadustiku sisulised sätted jõustusid 1. mail 2016 ning praegu on üleminekuperiood, mis kestab kuni 31. detsembrini 2020 – selleks kuupäevaks peab kõikide liikmesriikide IT-taristu toetama tolliandmete elektroonilist edastamist;
G. arvestades, et komisjon tegi parlamendile juba ettepaneku ELi tolliseadustiku muutmiseks (nt hiljuti vastu võetud muudatused seoses kaubaga, mis on meritsi või õhuteed pidi ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja viidud) ning arvestades, et ta võib jätkata ettepanekute esitamist lähitulevikus;
H. arvestades, et uuesti sõnastamise tehnika tõttu ei ole liidu tolliseadustik läbinud kulude-tulude analüüsi ning arvestades, et sellega seotud delegeeritud õigusakti (delegeeritud määrus (EL) nr 2015/2446), rakendusakti (rakendusmäärus (EL) nr 2015/2447), üleminekuperioodi delegeeritud õigusakti (delegeeritud määrus (EL) nr 2016/341) ning tööprogrammi (rakendusotsus (EL) nr 2016/578) kohta ei ole tehtud eelnevat mõjuhinnangut;
I. arvestades, et tulemuslik tollikoostöö liikmesriikide tolliasutuste vahel, kolmandate riikidega ja mitmepoolsel tasandil mängib väga olulist rolli märkimisväärsete kaubavahetuse mahtude ning tolliliidule pärast selle loomist tekkinud uute väljakutsete tõttu;
J. arvestades, et komisjon tegi lisaks ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta;
1. palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada selge, sidus ja ambitsioonikas strateegia ja ajakava selle tagamiseks, et kõik ELi tollisüsteemide jõustamiseks vajalikud elemendid oleksid hõlmatud asjakohaste ettepanekutega, mis on kooskõlas ja sobivad maailmakaubanduse praeguse arenguga ning ELi kaubanduspoliitika tegevuskava rakendamisega;
2. soovitab eelkõige suurendada jõupingutusi, et luua ELi tasandil ühtsemad elektroonilised tollinõuded ja riskihindamisprogrammid liidu tolliseadustiku poolt antava aja jooksul, eesmärgiga tagada, et kaupade saabumine, transiit ja väljumine on registreeritud ELis võimalikult tõhusalt – kahjustamata siiski julgeolekut – tänu liikmesriikide süsteemide omavahelisele ühendamisele, nii et need moodustavad sidusa elektroonilise süsteemi, mis põhineb samal andmemudelil ja ühistel liikumissüsteemidel; on veendunud, et komisjon peaks võtma selles osas ennetava lähenemisviisi, eelkõige kaasrahastamise kaudu, et tagada koostalitlusvõimeliste IT-süsteemide arendamine ning kindlustada koostalitlusvõime muude IT-süsteemidega tervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide valdkonnas;
3. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid teeksid liidu tolliseadustiku rakendamise igas etapis ning liidu tolliseadustiku delegeeritud õigusaktide muutmise protsessi käigus tihedat koostööd ettevõtjatega, ning toetab sel eesmärgil korrapärast konsulteerimist kaubanduskontaktide töörühmaga;
4. tuletab komisjonile meelde ELi kohustusi seoses WTO kaubanduse lihtsustamise lepinguga, mille eesmärk on hõlbustada kaupade liikumist üle piiride, vähendada kaubanduskulusid piiridel ning tõhustada kaubanduse lihtsustamise ja tollieeskirjade järgimise küsimustes tulemuslikku koostööd liikmete vahel;
5. tuletab komisjonile meelde tema kohustust luua tõeline digitaalne ühtne turg, mille puhul e-kaubanduse hõlbustamine peaks olema võtmetähtsusega komponent; rõhutab, et iga ettevõtja peaks austama tolliprotsesside standardeid, et vältida tollimenetluste lünki, ning tunnistab, et olemasolevaid lihtsustatud tollimenetlusi ei tohiks ettevõtjatelt ära võtta, kui need sobivad kokku ohutust, julgeolekut ja intellektuaalomandit käsitlevate eeskirjadega, näiteks odavate saadetiste kiirkulleriteenuste pakkujate puhul, kelle suhtes liidu tolliseadustiku sätete kohaselt hakatakse kohaldama standardseid tollimenetlusi, mis võivad endast kujutada bürokraatiat ja takistada e-kaubanduse kasvu;
6. palub komisjonil kasutada praegust rakendusmeetmete koostamist selleks, et käsitleda eespool nimetatud eesmärke ning kiiresti parandada kõik õiguslikud puudused, et maksimeerida tolliliidu võimalusi ja tõeliselt lihtsustada maailmakaubandust;
7. soovitab komisjonil täpsustada, et eeskirjade täitmata jätmisest tingitud tollivõlga võib ka kustutada, kui on võimalik asjakohaste tõendite abil näidata, et tegemist ei olnud pettusekatsega – see puudutab ka ajutist ladustamist ning liiduvälise kauba toomist liidu tolliterritooriumile;
8. palub komisjonil esitada aastaks 2017 vahearuande, milles hinnatakse põhjalikult ELi tollipoliitikat (see peaks hõlmama täielikku ülevaadet kõikidest tuvastatud probleemidest, kattuvustest, lünkadest, ebakõladest ja vananenud meetmetest, tolliasutustele esitatud kaebustest ja liidu tolliseadustiku rikkumistest, mis on tingitud vigadest ja lünkadest määruses (EL) nr 952/2013 ning on pärast 1. maid 2016 parandatud) ning aastaks 2021 toimivuskontrolli, sh sõltumatu mõjuhinnangu, mis tagaks, et ELi tollipoliitika reguleeriv raamistik, sh uus liidu tolliseadustik, oleks tõhus, proportsionaalne ja asjakohane nii liikmesriikide kui ka kaubandusettevõtjate seisukohast;
9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.