Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettevaatusprintsiipi, mis on üks ELi ühise tarbija- ja keskkonnakaitse alussambaid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjonile esitatud tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Kanada ja teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimise kohta

EMPL_AD(2016)593983

–  võttes arvesse Euroopa ja Kanada kodanike mitmesuguseid algatusi selle lepingu vastu,

–  võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2017. aasta avaldust ELi-Kanada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et CETA läbirääkimiste voorusid on algusest peale iseloomustanud tõsine läbipaistvuse puudumine, mistõttu on avalikkusel ja selle demokraatlikult valitud esindajatel olnud raske käimasolevaid kõnelusi aktiivselt jälgida;

B.  arvestades, et investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise (ISDS) menetluste sunnitud rakendamine on jätkuvalt tõsine probleem, sest see toob kaasa paralleelse õigusemõistmise süsteemi, mis annab võimsatele ettevõtetele võimaluse rünnata liikmesriikide suveräänsuse ühte alustala: õigusriigi põhimõtteid;

C.  arvestades, et CETA raames ei ole ettevaatusprintsiipi rakendamist võimalik tagada;

D.  arvestades, et tootmiskulud Kanada põllumajanduse mitmetes harudes, näiteks karjakasvatuses tegutsevatel tootjatel, on oluliselt madalamad kui Euroopa tootjatel, mis ohustab viimaste ellujäämist;

E.  arvestades, et institutsioonid, mis tuleks CETA alusel luua, on riigiülesed ega kuulu ELi kodanike demokraatliku kontrolli alla, nagu märkis Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus CETA ühiskomitee puhul;

1.  peab vajalikuks mitte anda oma nõusolekut CETA sõlmimisele;

2.  rõhutab jõuliselt, et enne mis tahes edasiste kaubandusläbirääkimiste alustamist on vaja avalikku arutelu ning määratleda selgelt vaieldamatud standardid, mille seas ettevaatusprintsiip on vaid üks näide;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele ning Kanada parlamendile ja valitsusele.