Istungidokument
8.2.2017
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
ELi-Kanada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) sõlmimise kohta
( 2017/2525(RSP) )
Yannick Jadot, Ska Keller, Heidi Hautala, Bart Staes, Igor Šoltes, Martin Häusling, Josep-Maria Terricabras, Claude Turmes
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi-Kanada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) sõlmimise kohta
( 2017/2525(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) sõlmimise kohta (C8-0438/2016),
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et ratifitseerimismenetlus Euroopa Parlamendis tuleks peatada, kuni on selgitatud olulised CETAt puudutavad õiguslikud ja institutsioonilised küsimused;
B. arvestades, et endiselt on ebakindel, kas CETA sobib kokku ELi aluslepingutega, eriti investeerimiskohtu süsteemi lisamise tõttu; arvestades, et seda ebakindlust ei lahenda Euroopa Liidu Kohtu oodatav arvamus taotluse 2/15 kohta, mis käsitleb pädevusküsimusi ELi vabakaubanduslepingus Singapuriga;
C. arvestades, et endiselt valitseb ebakindlus ka õigusjõu osas, mis on CETA-le lisatud arvukatel lisadeklaratsioonidel, mis esitati Kanada valitsuse ja Euroopa Komisjoni ühisdeklaratsioonina, nõukogu deklaratsioonidena või ELi üksikute liikmesriikide deklaratsioonidena, millest mõned on omavahel vastuolus;
D. arvestades, et Belgia valitsus on teatanud kavatsusest taotleda Euroopa Liidu Kohtult arvamust CETA kokkusobivuse kohta ELi aluslepingutega, võttes arvesse kohtu arvamust 2/15, mis esitatakse eeldatavasti 2017. aasta aprillis või mais;
E. arvestades, et 2016. aasta aprilli institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 40 rahvusvaheliste lepingute kohta tuleb veel rakendada ning selle rakendamise puudumine toob kaasa ebakindluse seoses Euroopa Parlamendi järelevalvega otsuste üle, mida teeb CETA ühiskomitee, kellel on laialdane otsustusvõime muuta CETA tähtsaid lisasid;
F. arvestades, et põhiseaduskomisjon (AFCO), naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon (FEMM) ning majandus- ja rahanduskomisjon (ECON) otsustasid esitada juhtivale rahvusvahelise kaubanduse komisjonile (INTA) arvamuse, kuid menetluse väga piirava ajakava tõttu ei andnud Euroopa Parlamendi president neile õigust seda teha;
G. arvestades, et ülalmainitud lahendamata küsimuste tõttu on ratifitseerimisprotsessi ajastus halb ning lisaks nõuab üha rohkem Euroopa kodanikke Euroopa kaubanduspoliitikas põhjalikke muutusi ja lükkab tagasi sellised vanamoelised kaubanduslepingud nagu CETA, kuna nendega ei saa luua kestlikku heaoluefekti inimeste ja keskkonna jaoks;
1. ei anna nõusolekut CETA sõlmimiseks järgmistel põhjustel:
CETA võib kahjustada Euroopa demokraatiat
a) CETA sisaldab investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetluse (investeerimiskohtu süsteem) reformitud versiooni, mis ei suuda ikka veel piisavalt kaitsta demokraatia aluspõhimõtteid ja õigusriigi põhimõtet. See võimaldab nõudeid esitada üksnes välisinvestoritel, põhineb äärmistel ulatuslikel välisinvestori õigustel ja kaldub kõrvale rahvusvahelise õiguse aluspõhimõttest, mille kohaselt tuleb eelnevalt ära kasutada riigi tasandi õiguskaitsevahendid. Rohelised on sellise ebavajaliku paralleelse õigussüsteemi vastu, mis peab era-välisinvesteeringuid riigi avalikust huvist tähtsamaks;
b) CETA sisaldab regulatiivse koostöö peatükki, mis allutab olemasolevate ja tulevaste esmaste ja teiseste õigusaktide piiramatu ala tarbetute kaubandus- ja investeerimistõkete kaotamisele. Kui õigusaktid allutatakse majandusliku vajalikkuse esmasele testile, võib tulemus olla tõuge dereguleerimise või standardite alandamise poole. Rohelised on nägemuse vastu, mille kohaselt on demokraatlikud õigusaktid üksnes majanduslik kulufaktor konkreetse kolmanda riigi suhtes;
c) see, et CETAs on ühendatud regulatiivse koostöö nõuded ja püsiv õiguslik oht reguleerivate asutuste jaoks investeerimiskohtu süsteemi tõttu, võib hõlbustada praeguste standardite püsimist ja avaldada samal ajal piiravat mõju võimalikele tulevastele seadusandlikele algatustele, mis soodustavad ümberjagamispoliitikat üldsuse heaolu või keskkonna toetuseks. Roheliste arvates on äärmiselt oluline säilitada ja laiendada kogu demokraatlikku ruumi Euroopas julgete seadusandlike meetmete võtmiseks, mille eesmärk on pöörata ümber kliimamuutused, sotsiaalse olukorra üha tõsisem halvenemine, investorite piiranguteta spekuleerimine ja üldsuse heaolu kahjustamine, selle asemel et piirata selliseid algatusi, allkirjastades õiguslikult siduva rahvusvahelise lepingu, mis mõjutab otseselt kõiki nimetatud teemasid;
CETA võib kahjustada Euroopa keskkonnastandardeid ja üleminekut rohelisele energiale
d) Kanada on juba pikka aega võtnud õiguslikke meetmeid ELi ja liikmesriikide keskkonnaalaste õigusaktide vastu WTOs ning ta on olnud põhimõtteliselt REACHi ja pestitsiide käsitlevate ELi õigusaktide vastu. CETA, mille põhieesmärk on kõrvaldada kaubandustõkked, paratamatult halvendab seda olukorda, sõltumata võimalikest kinnitustest reguleerimisõiguse kohta. Olukorda raskendab veelgi see, et investoritele antakse õigus riike kohtusse kaevata, samas kui keskkonnastandardeid puudutavaid kohustusi ei saa endiselt täitmisele pöörata. Sellega seoses on äärmiselt murettekitav, et CETAs ei kajastu ettevaatuspõhimõte. Selle asemel teeb CETA ettevaatuse tingimuslikuks, viidates rahvusvahelistele lepingutele, mis seda põhimõtet ei sisalda, näiteks codex alimentarius. Rohelised on rahvusvahelise lepingu vastu, mis ohustab ELi aluslepingutes sätestatud ettevaatuspõhimõtte täielikku järgimist;
e) CETA sisaldab koostöömehhanismi, mille eesmärk on muuta ja ühtlustada GMOsid käsitlevaid eeskirju viisil, mis alandaks praeguseid ELi standardeid ning aeglustaks nende kohaldamist ja tulevast arengut. Selgesõnaline eesmärk on „edendada tõhusaid teaduspõhiseid biotehnoloogiatoodete heakskiitmise menetlusi“ – sõnastus, mis otseselt vaidlustab ettevaatuspõhimõtte riskipõhise määratluse. Rohelised on igasuguse rahvusvahelise lepingu vastu, mis võib avada ukse GMOdele;
f) Kanada on koduks rohkem kui pooltele maailma kaevandusettevõtetele ja järgib aktiivselt väga saastavatest õliliivadest saadud kütuste eksportimise poliitikat. Kanada valitsus kasutas CETA läbirääkimisi edukalt selleks, et õõnestada ELi kütusekvaliteedi direktiivi 2011. aasta auahneid eesmärke, et võimaldada importida Kanada õliliivadest saadud kütuseid. Sellega seoses on äärmiselt murettekitav, et CETA keskkonnastandardeid puudutavaid kohustusi ei saa endiselt täitmisele pöörata. Rohelised on igasuguste lepingute või õigusaktide vastu, mis seovad ELi jätkuvate fossiilenergia tarnetega ja ohustavad ELi kliimaeesmärke;
CETA võib kahjustada Euroopa üldsuse heaolu standardeid
g) CETA sisaldab vaikimisi teenuste liberaliseerimist (teenuste liberaliseerimise kohustuste negatiivne loetelu), kusjuures avalikele teenustele tehtavad erandid ei ole piisavad. ELi ja Kanada lisadeklaratsioonis rõhutatakse osaliste õigust määrata kindlaks avalikud teenused ning nende osutamise ja reguleerimise viis, sealhulgas nende uuesti kommunaalseks muutmine. Siiski ei hõlma erand üldist majandushuvi pakkuvate teenuste alal juba asutatud teenuseosutajate diskrimineerimise võimalust ja investorite nõuete võimalust. Rohelised on negatiivse loetelu lähenemisviisi vastu, kuna see piirab tulevasi poliitilisi valikuid selles väga dünaamilises ja olulises majandustegevuse lõigus;
h) CETA teenuste kohustuste negatiivse loetelu lähenemisviis sisaldab rakendamiskeelu klauslit ja sillaklauslit, nii et poliitiliselt vajalikud erinevused riikides rakendamises ei saa langeda allapoole teatavat liberaliseerimismäära. Kuigi avalikud teenused on nendest klauslitest vabastatud, võib juhtuda, et praegu ärilisel eesmärgil osutatavaid teenuseid, näiteks energia, kommunikatsioon, kindlustus või osa tervishoiu- ja haridusteenustest, on vaja tulevikus osutada üldist majandushuvi pakkuvate teenustena. Roheliste arvates peavad kõik poliitikavalikud meie ühiskondade kohandamiseks areneva teenustemajandusega jääma avatuks;
CETA võib kahjustada Euroopa sotsiaalseid standardeid
i) CETA põhineb majandusliku mõju hinnangutel, mis ei kajasta asjakohaselt mõju tööhõivele, kuna need käsitavad modelleerimisel täielikku tööhõivet ja tööjõu piiranguteta liikuvust sõltumatute muutujatena. Sellest puudusest hoolimata näitab 2011. aasta jätkusuutlikkuse mõjuhinnang ümberjagamist kapitaliomanike kasuks ja olulist olukorra halvenemist sektorites, mis lõpptulemusena suurendab pikaajalist töötust. Kuna konkurentsi suurenemist peetakse kõige olulisemaks majanduskasvu teguriks, on oodata sotsiaalse olukorra edasist halvenemist ja sellega kaasnevat süvenevat palgalõhet liht- ja oskustööliste vahel ning seetõttu suuremat ebavõrdsust ja suuremaid sotsiaalseid pingeid. Rohelised pooldavad ennetavat Euroopa poliitikat, millega määratletakse jätkusuutliku, töökohti loova ja tulevikku suunatud tootmistegevuse alad ning mis suunab ELi kaubanduspoliitikat, mitte vastupidi;
j) CETA sisaldab eraldi peatükki kaubanduse ja töö kohta, mis on küll tervitatav, kuid ei sobi kaitsma Euroopa sotsiaalseid standardeid. Selles sätestatakse, et austatakse, edendatakse ja rakendatakse ILO 1998. aasta deklaratsiooni nelja aluspõhimõtet ning edendatakse ja austatakse ILO 2008. aasta deklaratsiooni inimväärse töö tagamise suuniste kohta, kuid seda tuleb pidada arenenud tööstusriikide vahelises kaubanduslepingus vastuvõetavast sotsiaalsete standardite miinimumtasemest allpool olevaks. CETA peaks vähemalt viitama ILO kaheksa tööõiguse põhireegli ratifitseerimisele, siseriiklikus õiguses rakendamisele ja tõhusale kohaldamisele ning inimväärse töö tagamise suuniste elluviimisele ja rakendamisele. Pealegi ei ole see peatükk CETA vaidluste lahendamise mehhanismi raames jõustatav. Rohelised keelduvad nägemast CETA tööpeatükis olulist edasiminekut sotsiaalsete standardite kaitsmisel kaubanduslepingu abil;
CETA võib kahjustada säästvat Euroopa põllumajandust
k) tariifide osalise liberaliseerimisega aitab CETA kaasa intensiivistamisele ja ületootmisele tundlikes põllumajandussektorites, nagu veiseliha, sealiha ja piimatooted. Sellel on negatiivne mõju väikepõllumajandustootjatele mõlemal pool Atlandi ookeani ja säästvatele põllumajandustavadele üldiselt. Rohelised lükkavad tagasi suundumuse põllumajandusmaa üha ekstensiivsema kasutuse poole, mis ei ole toiduga kindlustatuse tagamiseks vajalik. Sellised suundumused häirivad tundlikku ökoloogilist tasakaalu, avaldades tootjatele veelgi hinnal põhinevat konkurentsisurvet, ning kahjustavad kõigi kodanike heaks toimiva multifunktsionaalse põllumajandussüsteemi alust;
l) CETA ei sisalda sätteid loomade heaolu kohta, välja arvatud üleskutse vahetada teavet, eksperditeadmisi ja kogemusi, et edendada koostööd loomade heaolu küsimuses. Kuna tariifide osalise liberaliseerimise tõttu suureneb loomsete saadustega kauplemine, annavad Kanada madalad põllumajandusloomade heaolu standardid Kanada äriühingutele hinnal põhineva konkurentsieelise. See avaldab survet suhteliselt kõrgemate ja seetõttu kulukamate standardite säilitamisele ELis. Rohelised on kaubanduslepingute vastu, milles ei tunnustata loomi aistimisvõimeliste olenditena ega väldita tulemuslikult julmuse kõige halvemaid vorme;
CETA võib kahjustada tulevikku suunatud Euroopa tööstuspoliitikat
m) CETA sisaldab sätteid, millega keelatakse osalistel nõuda välismaistelt investoritelt ja teenuseosutajatelt, et nad hangiksid osa tootmissisendist või müüksid osa toodangust kohalikul tasandil. See keeld laieneb osaliselt ka riigihangete programmidele, mida teostavad välismaised tarnijad, ja sellega piiratakse oluliselt lisandväärtuse lokaliseerimist, riikidevaheliste uuenduslike võrkude rajamist ja teadmiste ülekannet. Kuigi WTO keelab samuti kohaliku sisu nõuded, siis asjaolu, et maailma kahe kõige arenenuma majanduse vahelises kaubanduslepingus korratakse selliseid keelde, kui puututakse kokku ühiste probleemidega üleminekul keskkonnasäästlikule majandusele ning vajadusega arendada uuenduslikke riikidevahelisi tootmiskavasid, tuleb käsitada käestlastud võimalusena. Rohelised pooldavad Euroopa tööstuspoliitikat, mis avalikesse struktuuridesse investeerimise teel loob kohalikku lisandväärtust ja jätkusuutlikke töökohti, mis on võimelised kandma kulud, mis on seotud keskkonnasäästlikule majandusele üleminekuga;
n) CETA ei sisalda ühtegi peatükki konkreetsete meetmetega VKEde toetamiseks. Kuigi tänu CETAs ette nähtud regulatiivsele koostööle toimuva nõuete täitmisega seotud kulude vähenemise positiivne mõju on tugevam VKEde kui suuremate äriühingute puhul, on see mõju piiratud rahvusvahelises kaubanduses osalevate VKEde väikese arvu tõttu. Selgelt rohkem kui pool ekspordimahust on koondunud ainult 1 % eksportijate kätte, kes on suured äriühingud. Lisaks ei ole CETAga loodud heaolu suuremas osas tingitud mitte suurenenud kaubavahetusest, milles kajastuvad lisavõimalused uutele turule sisenejatele, vaid kaubavoogude ümbersuunamisest suurema konkurentsi tõttu. Enamik VKEsid on suurte äriühingute alltöövõtjad ja saavad seetõttu tunda suurenenud konkurentsisurvet. Seetõttu vajavad nad mõningast abi, mida ei ole ette CETAs nähtud. Rohelised on täiendavate kaubanduslepingute vastu, mis soodustavad suurte hargmaiste ettevõtjate huve. Tulevikku suunatud Euroopa tööstuspoliitika põhineb väiketootjate väga uuenduslikel võrgustikel, mis laienevad riikidevaheliselt mitte ainult täiendavate turgude pärast, vaid peamiselt teadmiste omandamiseks;
o) CETA kinnistab praegused Euroopa riigihankeid käsitlevad õigusaktid siduva rahvusvahelise lepinguga ajal, mil on vaja tulevikku suunatud visiooni avaliku sektori investeeringutest suurde rohelisse taristusse. Selline visioon hõlmaks riigihankeid käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamist, mis praegu põhinevad vaikimisi rahvusvaheliselt avatud pakkumiste põhimõttel. Üleminek rohelisele majandusele on hädavajalik, kuid kallis. Avaliku sektori toetus sellele üleminekule on olemas üksnes juhul, kui vajalikud lisatulud hangitakse märgatava täiendava sissetuleku ja töökohakindluse kaudu kohalikul tasandil. Hangete jaoks keskkonna- ja sotsiaalsete kriteeriumide lisamine, nagu on ette nähtud täiendavas ühisdeklaratsioonis, ning rahvusvahelise konkurentsi jaoks kõrgemate piirmäärade kehtestamine on oluline, kuid mitte piisav. Rohelised on rahvusvahelistesse kaubanduslepingutesse hankepeatükkide lisamise vastu;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Kanada valitsusele ja parlamendile.