Istungidokument
8.2.2017
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) sõlmimise kohta
( 2017/2525(RSP) )
Gianni Pittella, Sorin Moisă
fraktsiooni S&D nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) sõlmimise kohta
( 2017/2525(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse kavandatavat Kanada ja Euroopa Liidu vahelist laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingut (CETA),
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimise kohta,
– võttes arvesse 30. oktoobril 2016. aastal toimunud ELi ja Kanada 16. tippkohtumise ühisdeklaratsiooni,
– võttes arvesse ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) 27. oktoobri 2016. aasta tõlgendavat ühisdokumenti,
– võttes arvesse 38 avaldust, mis kantakse nõukogu 27. oktoober 2016. aasta istungi protokolli,
– võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Kanada kaubandussuhete kohta[1],
– võttes arvesse CETA läbirääkimistega seotud jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu lõpparuannet (juuni 2011),
– võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ ( COM(2015)0497 ),
– võttes arvesse oma 28. juuni 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta[2],
– võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse kohta[3],
– võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes[4],
– võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes[5],
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 3, artikleid 218 ja 168 ning artiklit 191, kus käsitletakse ettevaatusprintsiipi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et ELi ja Kanada läbirääkimised laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) üle jõudsid lõpule 2014. aasta oktoobris pärast seitse aastat kestnud läbirääkimisi ning selle lõplik allkirjastamine toimus 30. oktoobril 2016;
B. arvestades, et CETA on ELi esimene laiaulatuslik majandusleping lääne kõrgelt arenenud tööstusriigiga ning pakub ELi eksportijatele uusi ekspordivõimalusi, mis võivad edendada töökohtade loomist ja majanduskasvu ELis; arvestades, et esineb oht, et CETA võib mõjuda teatavatele tundlikele sektoritele negatiivselt;
C. arvestades, et ELi ja Kanada on sarnaselt mõtlevad partnerid, kes jagavad samu põhiväärtusi, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik, inimõiguste austamine, tervise ja ohutuse kaitse ning keskkonnakaitse, samuti kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ning meediavabadus ja pluralism, mis kõik on CETA preambulis ära märgitud;
D. arvestades, et CETA toob kaasa tollitariifide kaotamise 98,6 %-l kõigist Kanada tariifiridadest ja 98,7 %-l kõigist ELi tariifiridadest, kusjuures tööstuskaupade tollitariifid kaotatakse 100 % ulatuses; arvestades, et Kanada kaotab pärast CETA jõustumist 90,9 % ja EL 93,8 % põllumajandustoodete tariifiridadest, mõned tundlikud tooted lisatakse tariifikvootide kaudu või jäetakse üldse välja ning EL suurendab impordikvoote sealihale ja hormoonivabale veiselihale; arvestades, et CETAga avavad Kanada provintsid esimest korda avalike hangete turud välismaistele pakkujatele, mis annab ELile suuremad võimalused; arvestades, et CETA lubab kasutada avalike hangete lepingutes keskkonna- ja tööalaseid kriteeriumeid;
E. arvestades, et CETA aitab parandada tööalast liikuvust, muutes ettevõtetele lihtsamaks töötajate ajutise lähetamise EList Kanadasse ja vastupidi ning edendades vastastikuse tunnustamise lepinguid, mis võimaldavad kvalifitseeritud töötajatel töötada nii ELis kui ka Kanadas;
F. arvestades, et pidev kriitika ja avalikkuse skeptitsism kaubandusläbirääkimiste meetodi suhtes on muude ELi kaubanduslepingute puhul kaasa toonud uue läbipaistvuse taseme, parema juurdepääsu dokumentidele, korrapärase aruandluse ning parema teabevahetuse; arvestades, et tuleks teha veel täiendavaid parandusi; arvestades, et CETA üle peetud läbirääkimised näitasid, et kaubanduslepingute üle ei saa enam suletud uste taga läbi rääkida;
G. arvestades, et nii Kanada parlament kui ka Euroopa Parlament on korrapäraselt aktiivselt jälginud ja kujundanud läbirääkimisi ning teinud kodanikelt, ametiühingutelt, VKEdelt ja muudelt kodanikuühiskonna rühmadelt saadud tagasiside põhjal kogu protsessi käigus kuuldavaks ideid ja muresid;
H. arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonid on kaasatud aruteludesse lepingu säästva arengu aspektide üle CETA kodanikuühiskonna foorumi kaudu, ning arvestades, et kodanikuühiskonna foorumitel tuleb alati püüelda asjaomaste sidusrühmade ja muude huvitatud isikute tasakaalustatud esindatuse poole; arvestades, et CETA on üks esimesi ELi kaubanduslepinguid, mis sisaldab mõlema lepinguosalise kohustust arvestada ka rahva arvamust lepinguga seotud säästva arengu küsimustes;
I. arvestades, et vaba ja õiglane kaubandus on tähtis jõukuse allikas ning seda võib kasutada, et edendada sotsiaalse õigluse ja säästva arengu eesmärke nii ELis kui ka kogu maailmas; arvestades, et CETA võiks anda ELi ja liikmesriikide jaoks võimaluse täiendavalt edendada oma kaubanduslepingutes ühiseid kõrgeid ELi standardeid, eelkõige töötajate õiguste, keskkonnakaitse, tarbijate õiguste ning kodanike heaolu valdkonnas; arvestades aga, et CETAs ei sisaldu sanktsioonidel põhinevat mehhanismi rikkumiste heastamiseks, kuid mõlemad pooled on nõustunud seda küsimust varasel läbivaatamisel käsitlema;
J. arvestades, et vabakaubandus kui globaliseerumise oluline element on olnud avaliku arutelu keskmes, kusjuures kodanikuühiskond on väljendanud muret CETA võimaliku negatiivse mõju pärast tarbijatele ja selle pärast, et kasu lõikavad sellest valdavalt ettevõtted; arvestades, et eri metoodikat kasutavate erinevate uuringute tulemused CETA mõju kohta töökohtade loomisele on erinevad; arvestades, et ELi olemasolevaid vahendeid, mis aitavad töötajatel, kes on kaotanud töökoha globaliseerumise tagajärjel, kohaneda uute võimaluste ja muutustega, sealhulgas kahepoolsetes kaubanduslepingutes, nagu CETA, tuleb veelgi tõhusamaks muuta ja täiendada uute mehhanismidega, mille eesmärk on ennetada negatiivset mõju;
K. arvestades, et CETA säilitab ELi ja selle liikmesriikide võimaluse võtta vastu ja rakendada oma seadusi ja eeskirju, et saavutada õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, näiteks rahvatervise kaitse ja edendamise, sotsiaalteenuste, hariduse, ohutuse, keskkonna, avaliku kõlbluse, sotsiaal- ja tarbijakaitse, eraelu puutumatuse, andmekaitse ja kultuurilise mitmekesisuse edendamise valdkonnas; arvestades, et EL ja Kanada on pööranud erilist tähelepanu selle tagamisele, et CETA tekst ja tõlgendav ühisdokument peegeldaksid selgelt ühist arusaama, et riikide valitsusi ja parlamente ei tohi takistada ja ei takistata õiguspärase avaliku poliitika edendamisel;
L. arvestades, et CETA tunnistab liikmesriikide õigust igal tasandil määratleda ja pakkuda avalikke teenuseid sellistes valdkondades nagu riiklik tervishoid, haridus, sotsiaalteenused, eluase ja veevarustus; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid jätavad endale õiguse võtta vastu või muuta meetmeid seoses selliste teenustega, mida rahastab avalik sektor või mis saavad mis tahes vormis avalikku toetust; arvestades, et parlament võttis juba oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis seisukoha, et „negatiivse loetelu lähenemisviisi“ CETAs tuleks käsitleda erandina ja see ei tohiks olla pretsedent tulevaste kaubandusläbirääkimiste puhul; arvestades, et WTO teenuskaubanduse üldleping (GATS) põhineb positiivse loetelu lähenemisviisil;
M. arvestades, et on olnud püsivaid kahtlusi seoses kahe küpse demokraatia vahelise investeeringute vaidluste lahendamise mehhanismi vajadusega; arvestades, et algselt sisaldas CETA ad hoc eraõigusliku vahekohtu süsteemi (nn investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise (ISDS) mehhanismi), mis pälvis suurt avalikku kriitikat, sest ei saavutanud õiget tasakaalu investorite kaitse ning ELi ja liikmesriikide õiguse ja võime vahel reguleerida avalikes huvides, ei olnud piisavalt läbipaistev ega sisaldanud tagatisi vahekohtunike ametialase pädevuse ja erapooletuse kohta;
N. arvestades, et tänu fraktsiooni S&D juhtrollile Euroopa Parlamendis ning kodanikuühiskonna ja avalikkuse murele ISDSi pärast nõudis parlament sellest loobumist ning komisjon tegi 2015. aasta septembris ettepaneku, et see asendatakse investeerimiskohtu süsteemiga (IKS); arvestades, et CETAs sisalduv IKS kujutab endast olulist sammu edasi viisis, kuidas investeerimisvaidlusi lahendatakse, tagades, et luuakse alaline kohus, mis määrab iga juhtumi jaoks juhuslikult kohtunikud, alaline apellatsioonikohus, ranged eeskirjad huvide konfliktide kohta ning käitumisjuhend, mida jõustab Rahvusvahelise Kohtu president; arvestades, et IKSi muid elemente on vaja parandada võimalikult kiiresti, enne kui avaldatakse lõplik teatis CETA jõustumise kooskõlas artikliga 30.7(2) – näiteks tuleb parandada kohtunike ametisse nimetamist ja tasustamist, võtta vastu eetilise käitumise täielikud eeskirjad ning karistusmehhanism juhuks, kui nimetatud eeskirju ei järgita;
O. arvestades, et CETA on parandanud ka mõningaid investeeringute kaitset käsitlevaid sisulisi sätteid; arvestades, et läbipaistvusega seotud tõhustatud sätted annavad piisava tagatise, et vaidluseid ei lahendata enam suletud uste taga; arvestades, et CETAs sisalduvad uuendatud investeeringute kaitse sätted ja IKS asendavad kaheksat kehtivat kahepoolset investeerimislepingut liikmesriikide ja Kanada vahel, mis on varem tekitanud muret läbipaistvuse ja piisavate tagatiste puudumise tõttu seoses valitsuse õigusega reguleerida ja mis hõlmavad vastuolulist ISDS-süsteemi;
P. arvestades, et selgesõnaline reguleerimisõiguse tunnustamine, mis algselt sisaldus ainult CETA preambulis, lisati lõplikku tekstis, et vältida nn õiguslikku seisakut, mille puhul valitsused tunnevad, et nad ei saa edendada õiguspäraseid avaliku poliitika meetmeid ja reguleerida, et saavutada õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke näiteks rahvatervise, ohutuse, keskkonna, avaliku kõlbluse, sotsiaal- ja tarbijakaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamise valdkonnas;
Q. arvestades, et Belgia valitsus on lubanud lasta IKSi hinnata Euroopa Kohtul, et kontrollida selle vastavust ELi õigusele;
R. arvestades, et komisjon peaks ametlikult taotlema volitusi alustada läbirääkimisi mitmepoolse investeerimiskohtu üle enne 2017. aasta lõppu; arvestades, et liikmesriikide parlamendid võtavad seda asjaolu tulevastel aastatel CETAt hinnates arvesse; arvestades, et Euroopa Parlament peab mängima keskset rolli ELi positsiooni määramisel nendel läbirääkimistel;
S. arvestades, et ELi ja Kanada on kinnitanud CETAs oma ühist eesmärki saavutada koos teiste kaubanduspartneritega mitmepoolse investeerimiskohtu ja apellatsioonimehhanismi loomine; arvestades, et EL ja Kanada kohtusid 13. detsembril 2016 Genfis kolmandate riikide esindajatega, et teha üheskoos ettepanek luua alaline mitmepoolne asutus investeerimisvaidluste lahendamiseks, eemaldudes sellega veelgi investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise ad hoc süsteemist, mis sisaldub praegu umbes 3200 kehtivas investeerimislepingus; arvestades, et selle raames tuleks uurida ka võimalust, et muud osalejad kasutaksid mitmepoolset asutust investorite kohtusse kaebamiseks;
T. arvestades, et Kanada on võtnud endale kohustuse teha jätkuvaid ja järjepidevaid jõupingutusi, et ratifitseerida ja rakendada kõik Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamised konventsioonid, olles ratifitseerinud kolm ILO konventsiooni CETA läbirääkimiste protsessi käigus; arvestades, et Kanada on alustanud, kuid ei ole veel lõpule viinud riigisisest protsessi, et ratifitseerida konventsioon nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kohta;
U. arvestades, et 145 Euroopa geograafilist tähist, mis olid seni suuresti kaitseta, kaitstakse Kanada turul, võimalusega täiendada kaitstud geograafiliste tähiste nimekirja, et kaitsta ELi mõningaid kõige tuntumaid tooteid, suurendada VKEde võimalusi ja edendada tarbijakaitset; arvestades, et CETA ei muuda ELi õigusakte seoses geneetiliselt muundatud toidu riskihindamise ja loamenetluse, märgistamise ja jälgitavusega; arvestades, et geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) või keemilise töötlemise kasutamine on ELis endiselt vastuoluline;
V. arvestades, et CETA ühiskomitee, mille kaasesimehed on Kanada rahvusvahelise kaubanduse minister ja ELi kaubandusvolinik, koondab endas esindajaid mõlemalt poolt, et kontrollida ja hõlbustada lepingu rakendamist ja kohaldamist ning teostada järelevalvet CETA raames loodud erikomiteede ja muude asutuste üle; arvestades, et tema otsused tohi eeldada ega nõuda ELi institutsioonidelt kohustust võtta vastu või muuta ELi õigusakte; arvestades Euroopa Parlamendi õigusi vastavalt ELi aluslepingutele tuleb täielikult järgida; arvestades, et parlamendil peavad olema piisavad võimalused kontrollida CETA rakendamist ja eelkõige ühiskomitee otsuseid;
1. on veendunud, et ELi kaubanduspoliitika peab aitama luua inimväärseid töökohti, jätkusuutlikku arengut, edendada ELi standardeid, kindlustada avalikke teenusteid ning austada demokraatlikke menetlusi, edendades samal ajal ELi ekspordivõimalusi; on seisukohal, et CETA eesmärgid on aluseks progressiivse globaalse kaubanduse tegevuskava väljatöötamisele, mis tugineb ELi ja Kanada ühistele väärtustele, nagu inimõiguste kaitse ning tarbijate, töötajate ja keskkonnakaitse kõrged standardid; rõhutab, et EL ja Kanada on kokku leppinud, et nad ei vähenda tööjõu- ja keskkonnakaitse taset, et kaubandust soodustada või investeeringuid ligi meelitada;
2. peab kahetsusväärseks, et CETA tekst ei ole selge küsimuses, et CETA sätted ei reguleeri olemasolevaid avalikke teenuseid ega teenuseid, mis võivad tekkida tulevikus; tunneb siiski heameelt kõigi poolte võetud kohustuse üle, et EL ja selle liikmesriikide valitsused säilitavad kõigil tasanditel õiguse määrata kindlaks, tagada ja reguleerida avalikke teenuseid sellistes valdkondades nagu tervishoid, haridus, sotsiaalteenused, eluase ja veevarustus; tuletab meelde, et CETA ei nõua valitsustelt ühegi teenuse erastamist ega takista neil tuua varem erastatud teenuseid tagasi avaliku sektori omandisse, haldusalasse või muul viisil avaliku sektori kontrolli alla; on põhimõtteliselt seisukohal, et alati on eelistatav positiivse loetelu lähenemisviisi kasutamine, nagu GATSi puhul;
3. võtab teadmiseks CETAs sisalduva pühendumise kaubandusele ja säästvale arengule, sealhulgas lubaduse saavutada maksimaalne töötajate õiguste ja keskkonnakaitse; peab kahetsusväärseks, et CETAs ei sisaldu sanktsioonidel põhinevat mehhanismi; loodab siiski, et CETA annab reaalseid positiivseid tulemusi, et viia maksimumini eelised töötajate ja keskkonna jaoks; kutsub seetõttu mõlemat osapoolt üles leppima 2017. aasta keskpaigaks kokku ettepanekus tõhustada CETA kaubandust, tööhõivet ja keskkonda käsitlevate sätete tegelikku jõustatavust, võttes eelkõige kasutusele asjakohase sanktsioonide mehhanismi; rõhutab, et sidusrühmade, sealhulgas ametiühingute, töötajate organisatsioonide ja keskkonnaorganisatsioonide roll CETA rakendamise hindamisel ja läbivaatamisel peab olema väga suur, eelkõige kodanikuühiskonna foorumi ja riiklike nõuanderühmade kaudu; rõhutab, et töö- ja keskkonnastandardite hindamine ja läbivaatamine ei peaks piirduma üksnes nende peatükkidega, mis käsitlevad konkreetselt neid küsimusi, vaid peaks töö- ja keskkonnastandardite osas horisontaalselt käsitlema lepingu neid ja teisi valdkondi, nagu investeeringud, teenuskaubandus, regulatiivne koostöö ja avalikud hanked; kutsub liikmesriike üles täielikult toetama kaubandust ja säästvat arengut käsitlevate sätete selliseid reforme;
4. märgib, et Kanada teeb edusamme ILO konventsioon nr 98 (organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kohta) ratifitseerimisel; tunnistab, et konventsiooni peamised põhimõtted on juba sätestatud Kanada tööõiguses; loodab siiski, et konventsioon võimalikult kiiresti täies ulatuses ratifitseeritakse ning kutsub nõukogu üles mitte saatma lõplikku teadet CETA jõustumise kohta vastavalt artiklile 30.7(2), kuni Kanada on viinud lõpule konventsiooni nr 98 ratifitseerimise menetluse;
5. võtab teadmiseks asjaolu, et ELi ettevaatusprintsiipi, mis on sätestatud ELi aluslepingutes, kohaldatakse jätkuvalt ning see kaitseb ELi ja selle liikmesriikide õigust kohaldada oma aluspõhimõtteid seoses regulatiivse tegevusega; peab ülimalt tähtsaks komisjoni deklaratsiooni seoses ettevaatusprintsiibi kaitsmisega CETAs (avaldus 7 nõukogu protokolli lisatavate avalduste hulgas) ning eelkõige avaldust, et „mitte ükski CETA lepingu säte ei takista Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud ettevaatusprintsiibi kohaldamist Euroopa Liidus“; rõhutab, et kogu import Kanadast ELi peab vastama kõigile ELi standarditele; märgib, et CETA raames võib teha regulatiivset koostööd vabatahtlikkuse alusel; rõhutab, et mis tahes koostöö ei tohiks kahjustada ELi sisest seadusandlikku protsessi, sealhulgas asjakohaseid konsultatsioone ELi sidusrühmadega, ega mõjutada mingil viisil parlamendi õigusi vastavalt ELi aluslepingutele;
6. tuletab meelde, et CETA sisaldab investeeringute kaitse standardite määratlusi ning selget viidet valitsuste õigusele reguleerida, et saavutada õiguspäraseid poliitilisi eesmärke, näiteks rahvatervise ja avaliku julgeoleku, keskkonna ja avaliku kõlbluse, sotsiaal- ja tarbijakaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitse valdkonnas; tuletab meelde, et CETA lepinguosalised tunnistavad selgesõnaliselt asjaolu, et kui lepinguosaline reguleerib viisil, mis mõjub investeeringule kahjulikult või on vastuolus investori kasumiootustega, ei ole tegu investeeringute kaitse standardite rikkumisega ning sellest ei tulene mingit hüvitist; tunnistab siiski, et „õigusliku seisaku“ oht ei ole CETAs täielikult välistatud; kutsub komisjoni üles kasutama vajaduse korral täiel määral ära investeeringute kaitse standardite siduvaid tõlgendusi, tagamaks, et tõlgendus vastab ELi ja Kanada eesmärgile (nagu on märgitud tõlgendavas ühisdokumendis), et CETA ei too kaasa olukorda, kus välisinvestoreid koheldakse soodsamalt kui kohalikke investoreid;
7. nõuab Euroopa Parlamendi täielikku kaasamist IKSi loomise ja tulevaste läbivaatamiste kõikidesse etappidesse, sealhulgas vahekohtu ja apellatsioonikohtu kohtunike ametisse nimetamisse ning muu hulgas nende sõltumatuse ja pädevuse tagamisse, samuti selliste korralduslike aspektide järelevalvesse nagu kohtunike töötasu; nõuab, et komisjon ja nõukogu tagaksid, et parlament oleks kaasatud üksikasjalike käitumiseeskirjade koostamisse, mida kohaldatakse vahekohtu või apellatsioonikohtu liikme kandidaatide ametisse määramise suhtes, ning karistusmehhanismi loomisse juhuks, kui rikutakse käitumiseeskirju, et järgida täielikult kohtuvõimu sõltumatust; peab kahetsusväärseks, et IKSi loomine, sealhulgas kõik eespool nimetatud küsimused, ei ole lõplikult lahendatud enne CETA teksti esitamist Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks; kutsub liikmesriike üles täielikult toetama IKSi rakendamisega seotud meetmeid;
8. võtab teadmiseks Belgia valitsuse lubaduse paluda Euroopa Kohtul kontrollida IKSi kooskõla ELi õigusega; kutsub parlamenti üles esitama selle tulevase kohtuasja kohta kirjalikke märkusi kodukorra artikli 141 lõike 4 alusel;
9. väljendab suurt heameelt asjaolu üle, et Kanada on täielikult omaks võtnud eesmärgi saavutada mitmepoolne lahendus investeeringute kaitse küsimusele ning temast on saanud ELi lähedane partner, kes aitab aktiivselt kaasa selle eesmärgi elluviimisele, et kaotada praegu kogu maailmas kehtivate tuhandete erinevate rahvusvaheliste investeerimislepingutega seotud killustatus ja järjekindlusetus; on arvamusel, et CETAs kokku lepitud uus IKS on vahend selle eesmärgi saavutamiseks, ning nõuab tungivalt, et perioodi kuni lepingu täieliku jõustumiseni, mille jooksul uut süsteemi ajutiselt ei kohaldata, kasutataks selleks, et kehtestada kõik vajalikud meetmed, et kaitsta otsustavalt avalikult ametisse määratavate kohtunike sõltumatust ja tagada piisavad eeskirjad eetika kohta;
10. kutsub komisjoni üles korrapäraselt teavitama parlamenti CETA ajutise kohaldamise kohta, esitades igal aastal avalikult üksikasjaliku rakendamisaruande, tagamaks, et CETA aitaks luua inimväärseid töökohti, edendada töötajate õigusi ja keskkonnakaitset; kordab oma üleskutset komisjonile kehtestada täpsed näitajad, et tagada järelevalve CETA ja muude sarnaste kokkulepete rakendamise üle ning nende mõju üle ELi eri tööstusharudele ja sektoritele seoses nende turuosaga;
11. märgib, et CETA sisaldab tariifikvootide kaudu mõningaid tundlikke põllumajandussektoreid, nagu looma- ja sealiha; tuletab meelde, et komisjoni uuring „Tulevaste kaubanduslepingute kumulatiivne majanduslik mõju ELi põllumajandusele“ osutas nende toodete erakordsele tundlikkusele ja vajadusele neid kaitsta; loodab, et ELi kaubanduspoliitika raames pööratakse väga suurt tähelepanu kohalike tootjate ja põllumajanduslike pereettevõtete vajadustele;
12. tuletab meelde, et paljude arenguriikide suhtes kehtivad ELi ja Kanada poolsed tariifsed soodustused; kutsub komisjoni seetõttu üles jälgima, millist mõju võib CETA avaldada arenguriikidele, eriti seoses võimaliku eeliskohtlemise kadumise, kaubavahetuse häirete ja nende säästva arengu eesmärkide saavutamisega, ning andma parlamendile selle kohta korrapäraselt aru; palub komisjonil toetada algatusi, mis aitavad kaasata arenguriike üleilmsetesse väärtusahelatesse ja CETA kaudu loodud võimalustesse, kasutades asjakohaseid arenguinstrumente, nagu kaubandusabi;
13. tunnustab ELi ja Kanadat ühise lubaduse eest teha CETA raames koostööd ning olla teerajajaks kaubandusega seotud keskkonnaküsimustes, eelkõige seoses Pariisi kokkuleppe rakendamisega; kutsub komisjoni üles kasutama läbivaatamismehhanismi, et täpsemalt selgitada, kuidas CETA raames koostööd teha, eelkõige seoses kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkidega, kasutades ka sanktsioonidel põhinevat mehhanismi;
14. on veendunud, et võtmetähtsusega läbipaistvuse standardid seoses maksusüsteemidega peaksid olema siduvad ning suunama ELi kaubanduspoliitikat ja kaubanduslepinguid; palub komisjonil lisada kaubandus- ja partnerluslepingutesse hea valitsemistava klauslid, milles käsitletakse eelkõige asjaomaste Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovituste täitmist maksustamise valdkonnas (näiteks maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega seotud algatus) ja millega tagatakse, et ettevõtjad või vahendajad ei saa kaubandus- ja partnerluslepinguid kuritarvitada maksustamise vältimiseks ja maksudest kõrvalehoidumiseks või ebaseaduslikust tegevusest saadud raha pesuks;
15. nõuab, et tulevane institutsioonidevaheline kokkulepe rahvusvaheliste läbirääkimiste kohta annaks parlamendile täielikud volitused kontrollida CETA rakendamist, eelkõige ühiskomitee otsuse kaudu;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Kanada föderaalvalitsusele ja parlamendile ning Kanada provintside ja territooriumite valitsustele ja parlamentidele.