Istungidokument
8.2.2017
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) sõlmimise kohta
( 2017/2525(RSP) )
Tiziana Beghin, William (The Earl of) Dartmouth, David Borrelli, Marco Valli, Ignazio Corrao, Fabio Massimo Castaldo, Laura Agea, Marco Zullo, Dario Tamburrano, Piernicola Pedicini, Rosa D’Amato, Isabella Adinolfi, Eleonora Evi, Daniela Aiuto, Laura Ferrara
fraktsiooni EFDD nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) sõlmimise kohta
( 2017/2525(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitusega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele Euroopa Liidu ja Kanada vahelise strateegilise partnerluse lepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta[1],
– võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Kanada kaubandussuhete kohta[2],
– võttes arvesse 2010. aasta jaanuari aruannet „A Critical Assessment of the Proposed Comprehensive Economic and Trade Agreement Between the European Union and Canada – A joint position of the European Federation of Public Service Unions and the Canadian Union of Public Employees, the National Union of Public and General Employees and the Public Service Alliance of Canada“,
– võttes arvesse Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) töödokumenti „CETA and TTIP – Potential impacts on health and social services“, Thomas Fritz, aprill 2015,
– võttes arvesse 2015. aasta veebruari avaldust „Statement from the European Association of Judges (EAJ) on the Proposal from the European Commission on a new Investment Court System“,
– võttes arvesse Euroopa Rahvatervise Liidu (European Public Health Alliance – EPHA) 2016. aasta oktoobri seisukohta „How CETA could Undermine Public Health“,
– võttes arvesse nõukogu esitatud nõusoleku taotlust ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) sõlmimiseks,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et ratifitseerimismenetlus Euroopa Parlamendis tuleks peatada, kuni on selgitatud CETAt ja selle investeeringuid käsitlevat peatükki puudutavad olulised õiguslikud küsimused;
B. arvestades, et CETA sõlmimine näib olevat vastuolus ELi eesmärkidega keskkonnakaitse, ettevaatuspõhimõtte kohaldamise, sotsiaalse ühtekuuluvuse, inimväärse töö ja kodanikuvabaduste kaitse valdkonnas, eelkõige seoses andmekaitse, tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kultuuripoliitika ja kultuurilise mitmekesisuse, toiduga kindlustatuse, loomade heaolu ning põllumajandusliku pereettevõtluse ja väikepõllumajandustootmise kaitsmisega;
C. arvestades, et endiselt valitseb ebakindlus CETA kokkusobivuse osas ELi aluslepingutega;
D. arvestades, et ELi ja Kanada põllumajandusliku toidutööstuse valdkonna standardid on väga erinevad ja standardite lõdvendamine on vastuolus liidu õigustikuga;
E. arvestades, et regulatiivse koormuse lihtsustamisel tuleks alati hoolikalt arvesse võtta tarbijate õigust saada teavet toodete kohta, mida nad ostavad, ja kodanike õigust õiguslikult turvalisele ühiskonnale;
F. arvestades, et nii Euroopa Liidu lepingu artiklis 1 kui ka artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et „otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik“;
G. arvestades, et eri valitsustasandite parlamendiliikmete Atlandi ookeani mõlemal kaldal, samuti kodanikuühiskonna, ajakirjanduse, teadlaste ja kodanike täieliku juurdepääsu puudumine peamistele läbirääkimisdokumentidele on toonud kaasa puuduliku demokraatliku osaluse;
H. arvestades, et 87 % VKEdest ELis sõltuvad sisenõudlusest ja ei osale otseselt rahvusvahelises kaubanduses ja turgudel; arvestades, et ELi VKEde prioriteediks on endiselt kohaliku, piirkondliku ja Euroopa ühisturu edasiarendamine, mitte juurdepääs Kanada turgudele;
I. arvestades, et CETAga kaasnev heaolu kasv on peamiselt tingitud kaubavahetuse ümbersuunamisest, mitte suurenenud kaubavahetusest;
J. arvestades, et CETAs puudub VKEde peatükk;
K. arvestades, et niisugune institutsiooniline regulatiivne koostöö, nagu komisjon praegu soovitab, mõjutab nii Euroopa Parlamendi kui ka liikmesriikide parlamentide seadusandlikke volitusi ning pidurdab seega Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtuste kohaldamist;
L. arvestades, et raske on hinnata CETA tegelikku mõju ELi ja Kanada majandusele, kuna uuringud annavad vastuolulisi tulemusi; arvestades, et CETA ei lahenda pikaajalisi struktuurseid majandusprobleeme ega nende süvapõhjusi ELis;
1. ei anna nõusolekut CETA sõlmimiseks;
2. märgib, et CETA mõjutab negatiivselt ravimite kättesaadavust, eelkõige Kanada kodanike jaoks, kus ravimite hind on juba niigi kalliduse poolest teisel kohal maailmas;
3. nõuab Ühendkuningriigi riikliku tervishoiuteenistuse (NHS) täielikku väljajätmist kõikidest CETA sätetest;
4. märgib, et CETA võib kahjustada üldhuviteenuste kvaliteedistandardeid ja taskukohasust;
5. on vastu segarahastamisega haridusteenuste mis tahes edasisele liberaliseerimisele, sealhulgas koolieelse ja kõrghariduse valdkonnas; on seetõttu vastu negatiivsetele nimekirjadele teenuste liberaliseerimisel, mis võimaldavad kasutada CETA puhul sillaklausleid ja kavatsetud meetmete rakendamiskeelde sisaldavaid sätteid;
6. on seisukohal, et CETA seab ohtu ELi kodanike isikuandmete kaitse, kuna selles on võetud kohustusi seoses andmete liikumisega üle piiride;
7. palub komisjonil tagada, et säästva arengu peatüki eesmärk oleks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kaheksa põhikonventsiooni ja nende sisu, ILO inimväärse töö tagamise suuniste ning põhiliste rahvusvaheliste keskkonnalepingute täielik ja tulemuslik ratifitseerimine, rakendamine ja jõustamine; on seisukohal, et lepingu sätetega tuleb püüda veelgi parandada töö- ja keskkonnastandardite kaitsetaset;
8. tuletab meelde, et töö- ja keskkonnastandardid ei sisaldu üksnes kaubanduse ja säästva arengu peatükis, vaid on lisatud ka lepingu teistesse osadesse;
9. nõuab, et CETA töösätete rakendamise suhtes kohaldataks tõhusat järelevalveprotsessi, millesse kaasatakse sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna esindajad;
10. juhib tähelepanu sellele, et ELi ja Kanada pankade ja muude finantsteenuste osutajate vaheline aktiivne konkurents investeeringute alal muudab finantssüsteemid nii Kanadas kui ka ELis rohkem ühendatuks ja haavatavaks välistele vapustustele ja finantsraskuste ülekandumisele;
11. palub komisjonil taasalustada läbirääkimisi CETA raames, luues VKEsid käsitleva eraldi peatüki, mille aluseks on mõlema läbirääkimiste poole ühine kohustus ja mille eesmärk on luua Kanadas Euroopa VKEde jaoks uusi võimalusi, pidades samal ajal meeles, et alla 1 % Euroopa VKEdest ekspordib Kanadasse;
12. tuletab meelde, et investeeringute kaitse süsteemide küsimuses korraldatud avaliku konsultatsiooni käigus andis 97 % vastanutest negatiivset tagasisidet, kinnitades, et üheks peamistest probleemidest on õigusemõistmine, milles lubatakse osaleda ainult hagejast investoril ja kostjast riigi valitsusel; on vastu investeerimiskohtu süsteemi lisamisele, mis võimaldab hagisid esitada ainult välismaistel investoritel, andes rahvusvahelistele eraõiguslikele äriühingutele prioriteedi kodumaise avaliku huvi suhtes; peab kahetsusväärseks asjaolu, et peale jäävad hargmaiste ettevõtjate ärihuvid, mida toetab vahekohtusüsteem, ning inimlikku aspekti ja patsientide õigusi eiratakse;
13. kinnitab veel kord, et Kanadas ja ELis on olemas täielikult toimivad ja kättesaadavad õiguskaitsevahendid, mis muudab mis tahes vahekohtumenetluse tarbetuks ja äärmiselt küsitavaks;
14. märgib, et vahekohtunikele makstakse tunnitasu ja see motiveerib kohtuvaidlusi venitama, mis tekitab maksumaksjatele märkimisväärseid kulusid;
15. tunnistab lisaks, et 80 % USA ettevõtetest omab olulist osalust mõnes Kanada äriühingus, ning märgib, et käesolev leping annab neile võimaluse alustada maksumaksjate kulul liikmesriikide valitsuste vastu kohtuasju;
16. avaldab kahetsust ebamäärase mõiste „õiglane ja erapooletu kohtlemine“ kasutamise pärast CETAs, kuna selles küsimuses on palju investeeringutega seotud vaidluste lahendamise juhtumeid;
17. on vastu ohtudele, mida CETA põhjustab avaliku poliitika meetmetele rahvatervise valdkonnas, ja lükkab tagasi välismaiste investorite õiguse neid meetmeid välisinvesteeringuid käsitlevate sätete alusel vaidlustada;
18. märgib, et CETA võimaldaks rahvusvahelistel investoräriühingutel ELi liikmesriike kohtusse kaevata nende poolt vastu võetud õigusaktide eest, mis mõjutavad investorite kasumit, sh selliste õigusaktide eest, mille eesmärk on kaitsta rahvatervist, keskkonda või töötajate õigusi; märgib lisaks, et ÜRO sõltumatu ekspert tunnistas CETA õigusriigi põhimõtete, demokraatia ja inimõigustega vastuolus olevaks ja väitis, et kaubanduslepingud tuleks ratifitseerida alles pärast seda, kui on läbi viidud inimõiguste, tervise- ja keskkonnamõju hindamine, mida ei ole CETA puhul tehtud;
19. märgib, et investeerimiskohtu süsteem võimaldaks soodsaima lepingu valimist, mis annab investoritele õiguse valida endale meelepärane leping, mille alusel esitada investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise nõue;
20. märgib, et tõsisasi, et Euroopa Kohtult ei ole palutud õiguslikku arvamust investeerimiskohtu süsteemi kehtivuse kohta mitmepoolse investeerimiskohtu kujul, on kooskõlas ELi aluslepingutega;
21. tuletab meelde, et mõlema poole õiguse suhtes kehtestada õigusnorme kohaldatakse CETA sätteid, mis omakorda ahendab riikide ametiasutuste regulatiivset ruumi;
22. nõuab tagatisi selle kohta, et CETA sisaldab ambitsioonikat, tasakaalustatud ja kaasaegset peatükki intellektuaalomandi õiguste kohta, mis sisaldab geograafiliste tähiste tunnustamist, paremat kaitset ja muutmist, ilma et see takistaks ELi oma autoriõiguse süsteemi vajalikke reforme läbi viimast;
23. kinnitab, et põllumajandusturgude liberaliseerimise kaudu võib CETA nõrgestada toiduohutuse standardeid; peab seetõttu kahetsusväärseks, et CETA ei sisalda konkreetseid sätteid loomade heaolu kohta;
24. palub komisjonil:
● võtta endale kindel kohustus säilitada rangelt praegused ja tulevased toiduohutuse ning inimeste tervise ja taimetervise, saagi- ja keskkonnakaitse ning tarbijakaitse standardid, nagu on sätestatud ELi õigusaktides;
● tagada, et CETA praegune koostöömehhanism GMO alaste eeskirjade läbivaatamiseks ja ühtlustamiseks ei leevenda kehtivaid ELi standardeid;
● tagada, et tulevikus ei kahjustata ELi põhiväärtusi, nagu ettevaatuspõhimõte ja säästev põllumajandus, ning kodanike vabadust saada teavet selle kohta, mida nad ELi turgudel ostavad, kasutades ELi nõuetekohaseid jälgitavuse ja märgistamise eeskirju;
● tagada Euroopa tarbijakaitse-, loomade heaolu ja keskkonnakaitse standardite ning sotsiaalsete miinimumstandardite austamine ja surve nende hõlmamiseks seoses ELi imporditavate põllumajandustoodetega;
25. on vastu asjaolule, et avalikud vee-ettevõtjad ei ole CETA sätetest selgelt välja jäetud, mis loob olukorra, kus valitsuse poliitikat selles valdkonnas puhtale ja ohutule joogiveele juurdepääsu kaitsmiseks võib ohustada investeeringuid käsitleva peatüki „kaubandustõkete“ punkti kohane vaie, mis looks kogu avaliku sektori poliitika jaoks kehtiva pretsedendi;
26. märgib lisaks, et CETAs ei ole toodud avalike teenuste selget ja üksikasjalikku määratlust;
27. märgib, et CETA osalised on lepingu tõlgendamise ja selgitamise eesmärgil esitanud 38 deklaratsiooni, avaldust ja muud dokumenti; märgib lisaks, et enamik neist avaldustest on ühepoolse iseloomuga, mis tähendab, et neil ei ole erilist õigusjõudu ning neid ei saa pidada teksti tõlgendamise seisukohast siduvateks;
28. on arvamusel, et komisjon peaks keskenduma lepingutele ja kokkulepetele, millega kaitstakse pigem inimõigusi ja säästvat arengut kui praegust kaubanduspoliitikat, millest on kasu ainult rahvusvahelistele korporatsioonidele;
29. palub komisjonil säilitada energiajulgeoleku suurendamise kontekstis taastuvate energiaallikate väljatöötamise ja energiatõhususe eesmärgid; rõhutab, et vastav peatükk peab sisaldama selgeid tagatisi, et ELi keskkonnastandardeid ja kliimaalaseid eesmärke ei tohi kahjustada ning et ELile peab jääma vabadus tegutseda tulevaste standardite ja eesmärkide kehtestamisel sõltumatult;
30. palub komisjonil seetõttu lisada lepingusse kahepoolne kaitseklausel, et anda ELi suure energiakasutusega ja süsinikdioksiidi lekkega sektoritele, sealhulgas keemia-, tooraine- ja terasetööstusele sobivad meetmed, et säilitada praegused tollitariifimäärad asjakohaseks kindlaksmääratud üleminekuajaks pärast CETA jõustumist koos kohustusliku läbivaatamise klausliga;
31. märgib, et CETA julgustaks finantssektorit võtma suuremaid riske ja osalema spekulatiivsetes investeeringutes, et tihedama konkurentsiga rahvusvahelisel turul püsima jääda;
32. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Kanada valitsusele ja parlamendile.