Istungidokument

 

B8-0242/2017

31.3.2017

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

millega lõpetatakse arutelu läbirääkimiste üle, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda

( 2017/2593(RSP) )

Syed Kamall

fraktsiooni ECR nimel

 

B8-0242/2017

Euroopa Parlamendi resolutsioon läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda

( 2017/2593(RSP) )

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 50,

–  võttes arvesse teadet, mille Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi peaminister vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 2 esitas 29. märtsil 2017,

–  võtab teadmiseks Ühendkuningriigi 2. veebruaril 2017 avaldatud valge raamatu „Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust ja uus partnerlus Euroopa Liiduga“;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

Läbirääkimiste põhimõtted

1.  usub, et läbirääkimiste peamine eesmärk peab olema luua Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline pikaajaline tihe eripartnerlus, mis vastab kõigi poolte vajadustele ja püüdlustele;

2.  rõhutab, et läbirääkimisi peetakse kauaste sõprade ja liitlaste vahel, kes on ühiselt palju saavutanud; peab tervitatavaks Ühendkuningriigi konstruktiivset ja positiivset lähenemist, mille Ühendkuningriigi valitsus edastas oma 29. märtsi 2017. aasta kirjas Euroopa Liidust välja astumise teatega; tunneb heameelt Euroopa Ülemkogu eesistuja vastuse üle; loodab, et kõik asjaomased pooled suudavad säilitada sellise suhtumise kogu läbirääkimisprotsessi vältel ja läbirääkimisi väljaastumislepingu üle saab kõigi poolte huvides pidada rahulikus, konstruktiivses ja positiivses vaimus;

3.  on otsustanud täita toetavat rolli protsessis, hoidudes bürokraatiast ja ülemäärastest nõudmistest, et mitte kahjustada EL-27 ühtsust ega komisjoni volitusi läbirääkijana;

4.  märgib, et artikli 50 kohaselt on nõutav väljaastuva riigiga lepingu sõlmimine, „võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku“, ning seepärast on vaja läbirääkimisprotsessi varajases järgus määrata kindlaks uue partnerluse raamistik; nõuab, et väljaastumise tingimuste ja tulevase partnerluse raamistiku üle peetavad läbirääkimised toimuksid samal ajal;

Läbirääkimiste põhimõtted

5.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Ühendkuningriigi ja teiste liikmesriikide valitsused on märkinud, et esmajärjekorras tuleb jõuda kokkuleppele Ühendkuningriigis viibivate ELi kodanike ja Euroopa Liidus viibivate Ühendkuningriigi kodanike seisundi suhtes; toetab kindlalt õiglase ja vastastikku võrdse lepingu põhimõtet ning nõuab seepärast lepingu sõlmimist läbirääkimiste varases järgus;

6.  on seisukohal, et läbirääkimistel tuleks kohe hakata töötama pikaajaliste tihedate majandussuhete nimel, mille abil edendada kõigi 28 riigi heaolu; nõuab kõrgete eesmärkidega julge kaubandus- ja investeerimislepingu sõlmimist, millega nähakse ette vastastikune juurdepääs kaupade ja teenuste turule ning milles võetakse arvesse kaubanduse mahtu ja vabakaubandus- ja investeerimislepinguid, mille Euroopa Liit on sõlminud kolmandate riikidega; nõuab uuenduslikku lähenemist, et tulevastes kaubandussuhetes oleks võimalikult vähe tolliprobleeme; rõhutab tõsiasja, et erinevalt teistest riikidest, kellega Euroopa Liit on läbirääkimisi pidanud, alustab Ühendkuningriik õiguslikult ja normatiivselt võrdselt positsioonilt ning tal on sobivad seadusandlikud standardid;

7.  usub, et leidub valdkondi, mille suhtes Euroopa Liit ja Ühendkuningriik lepivad kokku, et neil on vastastikune huvi jätkata tihedat koostööd, mis võib näiteks hõlmata konkreetseid meetmeid hariduse ja teadusuuringute vallas;

8.  rõhutab Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise tulevase kooperatiivse julgeoleku alase koostöö tähtsust, eriti ajal, kui on suurenenud püsiv terrori- ja hübriidoht;

9.  märgib ära Euroopa Liidu panuse Põhja-Iirimaa rahuprotsessi, eriti programmi PEACE ja Põhja-Iirimaa töörühma kaudu; rõhutab, et oluline on hoida piir Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel võimalikult probleemitu; rõhutab, et ühine reisipiirkond, mis võimaldas sisekontrolli hoida minimaalsena, on kehtinud Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahel alates 1952. aastast; märgib, et Belfasti kokkuleppes sätestati nõusoleku põhimõte, mille kohaselt Põhja-Iirimaa on Ühendkuningriigi osa nii kaua, kui suurem osa nende elanikest seda soovib;

10.  märgib, et väljaastumislepingus tuleks samuti arvesse võtta Gibraltari elanike vajadusi seoses selle piirkonna kauaaegse staatusega;

11.  usub, et õiglane rahaline arveldus tuleb tagada objektiivsete kriteeriumide põhjal, milles võetakse arvesse nii varasid kui ka kohustusi;

12.  peab tervitatavaks Euroopa Parlamendi komisjonide tööd peamiste arutatavate küsimuste loendi koostamisel; peab kahetsusväärseks, et tehtud tööd ei ole ametlikult komisjonile esitatud, kuid palub sellele vaatamata nimetatud panust läbirääkimistel arvesse võtta; nõuab, et Euroopa Parlamenti teavitataks nõuetekohaselt ja korrapäraselt läbirääkimiste käigust, et arvesse saaks võtta kõigi fraktsioonide seisukohti ning et parlamendil oleks võimalik teha oma panus läbirääkimiste protsessi heas usus ja täiesti läbipaistvalt;

13.  nõuab, et loodaks vaidluste lahendamise süsteem, mille puhul võetakse arvesse mõlema poole põhiseaduslikke ja muid õiguslikke aspekte;

Euroopa Liidu reformimise vajalikkus

14.  rõhutab, et ühe liikmesriigi eesseisev lahkumine peaks ergutama mõtlema põhjalikult Euroopa Liidu olukorra peale; usub, et Euroopa Liit tegi suurema osa olulistest saavutustest oma ajaloo esimese 40 aasta jooksul ja oli seejärel suuteline vastu võtma uusi liikmeid Kesk- ja Ida-Euroopast, mis on üks liidu suurimaid saavutusi; peab kahetsusväärseks, et viimasel 20 aastal on Euroopa Liidu mainet kahjustanud otsustava tähtsusega poliitikavaldkondade ebaõnnestumised, nagu

–  vead euro kasutuselevõtul ja haldamisel;

–  ebatõhus rändekriisi lahendamine;

–  Euroopa majanduse seisak, mistõttu ei ole olnud võimalik luua piisavalt uusi töökohti, saavutada suuremat majanduskasvu ja lahendada Euroopa konkurentsivõime kriisi;

–  volituste liigne koondumine institutsioonide kätte, mistõttu liikmesriikide kodanikud tunnevad end kõrvaliste ja võimust ilmajäetutena;

15.  märgib, et Euroopa rahvad tahavad, et liikmesriigid teekisid sõltumatute riikidena vaba koostööd ühistes institutsioonides, mis piirduvad teatava hulga neile delegeeritud konkreetsete ülesannete täitmisega; usub, et viimastel aastatel kõikjal Euroopas toimunud rahvahääletuste ja valimiste tulemused on näidanud, et Euroopa inimesed on vastu liigselt tsentraliseeritud Euroopa föderaalriikide mudelile, mis põhineb igavesel „üha tugevama liidu“ põhimõttel;

16.  nõuab Euroopa Liidu reformimist, et see oleks riikide ühendus, kus tehakse koostööd liidu ühistes institutsioonides järgmiste põhimõtete alusel:

–  Euroopa Liit austab oma liikmesriike;

–  Euroopa Liit peaks keskenduma valdkondadele, kus ta suudab anda lisaväärtust;

–  Euroopa Liit peaks olema paindlikum;

–  Euroopa Liit peaks suurendama oma demokraatlikku vastutust;

–  Euroopa Liit peaks olema kulutõhus;

–  Euroopa Liit peaks olema rohkem väljapoole avatud;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Ülemkogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.