Istungidokument
15.5.2017
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
ümberpaigutamise toimimise kohta
( 2017/2685(RSP) )
Auke Zijlstra, Lorenzo Fontana, Gilles Lebreton, Harald Vilimsky
fraktsiooni ENF nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon ümberpaigutamise toimimise kohta
( 2017/2685(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 16. mai 2017. aasta avaldusi ümberpaigutamise toimimise kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et sisserände- ja varjupaigapoliitika kuulub suveräänsete liikmesriikide ainupädevusse;
B. arvestades, et ELi poolt ergutatav massiline sisseränne kolmandatest riikidest on osutunud märkimisväärselt problemaatiliseks ning poliitiliselt, majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt kahjulikuks;
C. arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel anti 2016. aastal Itaaliasse saabunud rändajatest vaid 2,65 %-le varjupaik kui tõelistele pagulastele ning 181 436 sisserändajast 90 334 kadus varimajandusse ilma varjupaigataotlust esitamata või vastust ära ootamata[1];
D. arvestades, et Eurofound on empiiriliselt välja selgitanud, et Euroopa noortel on vähem võimalusi sotsiaalses plaanis ülespoole liikuda[2];
E. arvestades, et ELi jõustatav massilise sisserände poliitika ei suuda mingil juhul lahendada demograafilisi probleeme, mida on kinnitanud ka Madalmaade majanduspoliitiliste analüüside büroo CPB[3], märkides, et rändajate sissevool ei lahenda majanduslikke probleeme, mis tulenevad demograafilistest muutustest seoses vananeva rahvastikuga;
F. arvestades, et IMF on soovitanud ELil maksta sisserändajatele ajutiselt madalamaid palku[4]; arvestades, et sotsiaalne dumping avaldab kahjulikku mõju tööturule, suurendades konkurentsi sisserändajate ja eurooplaste vahel ja põhjustades sotsiaalkindlustuse halvenemist ja ulatuslikku vaesust, eriti vähemkvalifitseeritud töötajate hulgas;
G. arvestades, et Ungari on olnud väga edukas rändajate sissevoolu haldamisel ja vähendamisel oma territooriumile;
H. arvestades, et Austraalia kasutatav lähenemisviis on olnud üha edukam ebaseadusliku rände vähendamisel Austraaliasse, tehes samas lõpu ka rändajate hukkumisele merel;
I. arvestades, et ELi ümberpaigutamisprogramm on Schengeni süsteemi ja avatud piiride poliitika nurjumise otsene tagajärg;
J. arvestades, et seoses massiliste seksuaalsete kallaletungidega, mida rändajad on Euroopa naiste vastu toime pannud Kölnis ja paljudes teistes Euroopa linnades, on paljude naiste turvalisus ohustatud;
K. arvestades, et kohustuslikul ümberpaigutamisprogrammil puudub õiguslik alus;
L. arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus muudab liikmesriikide jaoks võimatuks rändevoogude juhtimise ning isegi trahvib neid, mida illustreerib Itaalia trahvimine 2009. aastal[5];
1.rõhutab põhimõtet, et iga riigi suveräänsus hõlmab ka õigust otsustada oma varjupaiga- ja sisserändepoliitika üle;
2.on seisukohal, et liidu avatud piiride poliitika kujutab endast stiimulit, mis julgustab üha uusi rändajaid Vahemerd ületama;
3.ei nõustu sunniviisilise ümberasustamise põhimõttega ja rõhutab, et palju tõhusam on majutada pagulasi ja rahvusvahelist kaitset otsivaid inimesi nende endi päritoluriigi ohututes osades või nende kodupiirkonnas;
4.märgib, et igal riigil on legitiimne õigus käsitleda ebaseaduslikku riiki sisenemist ja selle territooriumil elamist seaduserikkumisena ning selle eest vastutusele võtta ja karistada;
5.taunib ebaselget rolli, mida mõned vabaühendused etendavad Vahemerel;
6.ergutab liikmesriike rakendama sisserände valdkonnas Austraalia lähenemisviisi;
7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.