Istungidokument
15.5.2017
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamise kohta Lähis-Idas
( 2016/2998(RSP) )
Tamás Meszerics, Margrete Auken, Ernest Urtasun, Klaus Buchner, Florent Marcellesi, Bart Staes, Jordi Solé, Pascal Durand
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Laura Agea, Rosa D’Amato, Ignazio Corrao, Fabio Massimo Castaldo
Euroopa Parlamendi resolutsioon kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamise kohta Lähis-Idas
( 2016/2998(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iisraeli ja Palestiina konflikti kohta,
– võttes arvesse välisasjade nõukogu järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta, kaasa arvatud 18. jaanuari 2016. aasta järeldusi,
– võttes arvesse ELi rahvusvahelise humanitaariõiguse alaseid suuniseid,
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini avaldusi olukorra kohta Iisraelis ja Palestiinas,
– võttes arvesse Rootsi valitsuse otsust tunnustada alates 30. oktoobrist 2014 Palestiina riiki, ja ühines seeläbi 136 riigiga, sh kaheksa ELi liikmesriiki, Island ja Vatikan, kes on Palestiinat tunnistanud,
– võttes arvesse 2015. aasta novembris avaldatud ELi teatist okupeeritud Palestiina aladelt pärinevate toodete märgistamise kohta,
– võttes arvesse Euroopa välisteenistuse poolt 5. aprillil 2017. aastal avaldatud poolaasta aruannet ELi rahastatud rajatiste lammutamise ja konfiskeerimise kohta piirkonnas C 2016. aasta septembrist kuni 2017. aasta veebruarini,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Iisraeli ja Palestiina konflikti teemal, eelkõige 26. detsembri 2016. aasta resolutsiooni nr 2334,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste alaseid konventsioone ning rahvusvahelisi humanitaarõiguse alaseid kokkuleppeid, mille osalisriigid on Iisrael, Palestiina ja Euroopa Liidu liikmesriigid,
– võttes arvesse Araabia rahualgatust, mille 2002. aasta märtsis võttis vastu Araabia Riikide Liiga nõukogu,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. juuni 2015. aasta uuringut, milles käsitletakse territooriumi okupeerimist ja annekteerimist, inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamist ning ELi poliitika sidusust,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et väljavaated jätkata tõsiseltvõetavaid läbirääkimisi nn Lähis-Ida rahuprotsessi raames Iisraeli ja Palestiina konfliktile kõikehõlmava lahenduse leidmiseks on kesised, vaatamata USA uue administratsiooni esialgsetele diplomaatilistele sammudele;
B. arvestades, et vastavalt veebruari 2017. aasta arvamusküsitlusele, mille viisid läbi Palestiina sotsiaalhoolekandepoliitika ja -uuringute keskus ning teadusuuringute ja Tami Steinmetzi nimeline rahu-uuringute keskus, eelistab enamik palestiinlasi ja iisraellasi endiselt kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevat lahendust, ning vaid vähesed mõlema poole esindajad toetavad kahel rahvusel ja ühel riigil põhinevat lahendust;
C. arvestades, et Amnesty Internationali 2016/2017 aasta aruande kohaselt „panid palestiinlased sel aastal Iisraelis ja Läänekaldal iisraellaste vastu toime pussitamisi, sõidukiga rammimisi, tulistamisi ja muid rünnakuid. Rünnakutes, mille enamasti panid toime relvastatud rühmitustega mitteseotud palestiinlased, sai surma 16 iisraellast ja üks välismaalane, neist enamik tsiviilelanikud. Iisraeli väed tapsid kõnealusel aastal 110 palestiinlast ja 2 välisriikide kodanikku. Mõned neist tapeti ebaseaduslikult, kuigi puudus oht inimelule. Palestiina relvastatud rühmitused Gazas tulistasid Iisraeli territooriumi perioodiliselt ja valimatult rakettide ja mortiiridega, kuid ei põhjustanud surmajuhtumeid ega raskeid vigastusi. Iisraeli väed reageerisid õhurünnakute ja suurtükitulega, mille käigus hukkus Gazas kolm Palestiina tsiviilisikut, sealhulgas kaks last“;
D. arvestades, et ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsiooni Büroo (OCHA) andmetel on 2017. aastal okupeeritud Palestiina aladel Iisraeli vägede rünnakutes siiani saanud surma 16 ja vigastada 525 palestiinlast, samas kui palestiinlaste rünnakute tõttu hukkus okupeeritud Palestiina aladel ja Iisraelis viis iisraellast, ning iga kahe nädala kohta sai vigastada keskmiselt seitse iisraellast;
E. arvestades, et aasta algusest peale on Iisraeli valitsus teatanud uue ebaseadusliku asunduse rajamisest ning ehitanud juurde ligikaudu 6000 eluaset juba olemasolevatesse asundustesse, sealhulgas Ida-Jeruusalemma aladel, mille kohta on EL korduvalt rõhutatud, et ta peab seda vastuvõetamatuks; arvestades, et Knessetis võeti 6. veebruaril 2017. aastal vastu seadus, millega anti tegelik õigus eraomanduses oleva Palestiina maa konfiskeerimiseks asunduste ja eelpostide rajamise ja laiendamise eesmärgil; arvestades, et kodanikuühiskonna rühmad hoiatavad, et Ida-Jeruusalemma, sealhulgas Givat Hamatosi kavatsetakse rajada täiendavalt kuni 15 000 eluaset;
F. arvestades, et Jordani Läänekalda palestiinlastest elanikud seisavad silmitsi oma õiguste tõsise rikkumisega, muu hulgas asunike vägivallaga, ning vaba liikumise õiguse ja juurdepääsu tõsise piiramisega olulistele teenustele (sh veele); arvestades, et praegu hoitakse Iisraeli vanglates kinni 6300 palestiinlast, sealhulgas 300 last, 61 naist ja 536 halduskorras kinnipeetavat; arvestades, et alates 17. aprillist 2017 on käimas Palestiina vangide massiline näljastreik oma põhiõiguste toetuseks;
G. arvestades, et ELi esindaja büroo Palestiinas teatas, et Iisraeli ametivõimud on viimaste kuude jooksul piirkonnas C ja Ida-Jeruusalemmas lammutanud enneolematult palju palestiinlaste rajatisi, sealhulgas 440 palestiinlaste omanduses olevat rajatist, mis tõi kaasa 1628 inimese, sealhulgas 772 lapse ümberasustamise ning avaldas negatiivset mõju veel 7216 palestiinlasele; arvestades, et ELi esindaja büroo teatel on ELi või ELi liikmesriikide poolt rahastatud rajatiste lammutamine erakorraliselt sagenenud ning 2016. aastal on lammutatud kokku 182 rajatist väärtusega 557 378 eurot; arvestades, et nende kahjude hüvitamist ei ole taotletud;
H. arvestades, et Gaza jätkuv blokaad avaldab laastavat mõju 1.8 miljonile Gazas elavale inimesele ja kujutab endast Rahvusvahelise Punase Risti Komitee sõnul „kollektiivset karistamist, mida kohaldatakse, rikkudes ilmselgelt Iisraeli rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaseid kohustusi“;
I. arvestades, et jõupingutused palestiinlaste omavaheliseks lepitamiseks pole toonud käegakatsutavaid tulemusi; arvestades, et Palestiina omavalitsus ei ole suutnud kehtestada oma võimu Gaza sektori üle; arvestades, et palestiinlaste juhtkond on endiselt takerdunud sisemisse võimuvõitlusse; arvestades, et Palestiina omavalitsust süüdistatakse üha enam üleolevas suhtumises, autoritarismis, kriitikute vahistamises ja korruptsioonis;
J. arvestades, et alates 1993. aasta Oslo kokkulepetest alates on rahastajad investeerinud arenguabisse ja rahusse Palestiinas üle 23 miljardi euro; arvestades, et ebavõrdsuse, tööpuuduse ja vaesuse määr on palestiinlaste seas nimetatud ajavahemikul järjekindlalt kasvanud;
K. arvestades, et Euroopa Komisjoni tellimisel hinnati 2014. aasta mais ELi koostööd okupeeritud Palestiina aladega ning jõuti järeldusele, et kehtiv koostöösuund on end ammendanud, kuna ELil puudub paralleelne poliitiline protsess, et leida lahendus takistustele, mida kujutavad endast Iisraeli okupatsiooni- ja asunduspoliitika ning Jordani Läänekalda ja Gaza poliitiline eraldatus;
L. arvestades, et vastavalt rahvusvahelisele õigusele ei tohi kolmandad pooled, sealhulgas ELi liikmesriigid soodustada, aidata või abistada asunduste rajamist ning peavad tegema mõistlikkuse piires kõik võimaliku, et vältida uute asunduste rajamist ja lõpetada see ebaseaduslik tegevus;
1. on kindlalt veendunud, et ainus püsiv lahendus Lähis-Ida konfliktile on kaks demokraatlikku riiki, Iisrael ja Palestiina, mille ühine pealinn on Jeruusalemma ja mis eksisteerivad turvalistes ja tunnustatud piirides rahulikult kõrvuti, võttes aluseks 1967. aasta rohelise joone;
2. on seisukohal, et jätkuv kinnistumine ühe riigi mudelisse koos sellega kaasnevate ebavõrdsete õiguste, Jordani Läänekalda lõppematu okupeerimise ja järk-järgulise annekteerimise, ning üha kahaneva väljavaatega saavutada Palestiina omariiklus, teeb vajalikuks ELi selle konflikti alase poliitika ümberhindamise;
3. rõhutab taas, et vägivallatud meetmed on ainus viis, kuidas saavutada rahu iisraellaste ja palestiinlaste vahel; mõistab hukka kõik vägivallaaktid tsiviilelanike vastu, sealhulgas mõlema poole terroriaktid, vägivallale õhutamise, provokatsioonid ja hävitamise;
4. taunib Iisraeli asunduste jätkuvat laiendamist, mis on ilmses vastuolus rahvusvahelise humanitaarõigusega, mis suurendab palestiinlaste pahameelt ja meeleheidet ning kujutab endast kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamise eesmärgi elujõulisusele ja väljavaadetele üht kõige olulisematest takistustest;
5. rõhutab rahvusvahelise üldsuse kindlat tahet, mida detsembris 2016 veelkord väljendas ÜRO Julgeolekunõukogu, mitte tunnustada 1967. aasta piiride muudatusi, sealhulgas ka Jeruusalemmas, peale nende muudatuste, milles osapooled on läbirääkimiste teel kokku leppinud; kutsub Iisraeli võime üles oma asunduspoliitika koheselt peatama ja tagasi pöörama; lükkab tagasi Iisraeli valitsuse nn vaoshoituse poliitika seoses asunduste ehitamisega ja kutsub ELi üles jääma selles küsimuses oma seisukohale kindlaks;
6. väljendab tõsist muret Palestiina loodusvarade Iisraeli-poolse ekspluateerimise ning laialt levinud sunniviisilise ümberasustamise pärast, eelkõige piirkonnas C, mis kujutab endast Genfi konventsioonide tõsist rikkumist; kutsub Iisraeli võime üles täielikult austama piirkonnas C asuvate Palestiina elanike, sealhulgas beduiinide õigusi, ning viivitamata tühistama kõik plaanid nende sunniviisiliseks ümberpaigutamiseks ja kõik neid puudutavad lammutus- ja ümberasustamiskorraldused, sealhulgas Khan-Al-Ahmar ja Susya kogukonnas;
7. nõuab tungivalt, et EL täidaks oma ülemaailmseid kohustusi ja teeks kõnealuse piirkonna suhtes julge ja kõikehõlmava rahualgatuse; rõhutab, et selles ELi uues poliitikas tuleks keskenduda kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõulisuse säilitamisele pikas perspektiivis;
8. kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles jõustama oma mittetunnustamise õiguslikku kohustust ning kohaldama kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 2334 Iisraeli ja selle asunduste suhtes ELi tõhusat ja kõikehõlmavat diferentseerimispoliitikat, mis põhineb rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu põhimõtete rangel järgimisel;
9. kutsub komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles Iisraeli asunduste suhtes rakendatava ELi jõulisema poliitika raames võtma järgmisi meetmeid:
a. tugevdama vastuseks asundustegevusele avalikku diplomaatiat ning väljendama selgelt, et selline poliitika tuleneb ELi-Iisraeli suhete sügavusest ning põhineb õiguslikul kohustusel;
b. vaatama täies ulatuses läbi ELi ja Iisraeli suhted tagamaks, et diferentseerimise poliitikat kohaldatakse tõhusalt kahepoolsete suhete igas aspektis;
c. kehtestama asundustest pärit kaubanduse suhtes ELi kindla järelevalve- ja vastavusmehhanismi ja andma igal aastal aru, kuidas täidetakse ELi suuniseid Iisraeli asunduste toodete märgistamise kohta; paluma komisjonil nõuete mittetäitmise korral algatada rikkumismenetlus;
d. kordama ELi tasandil liikmesriikide ärivaldkonna erasektorile antud hoiatust õiguslikest ja majanduslikest riskidest, mis kaasnevad asundusi toetava tegevusega;
e. töötama välja suunised finantskoostööks Euroopa ja Iisraeli juriidiliste isikute vahel, millega tagatakse, et ELi investeerimisfondid või pangad ei toetaks äriühinguid või fonde, mis tegutsevad asundustes;
f. mitte aktsepteerima Iisraeli asundustes väljastatud juriidilisi dokumente, näiteks omandiõigust või haridustaset kinnitavaid dokumente;
g. vaatama assotsieerimislepingu artikli 2 seisukohast üle ELi ja Iisraeli suhted;
h. tagama, et ELi ja Iisraeli vaheliste suhete süvendamine sõltuks ka edaspidi tegutsemisest kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamiseks, ning et tulevase ELi-Iisraeli partnerluse prioriteetide hulgas oleks territoriaalne klausel;
10. nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid tunnustaksid tingimusteta Palestiina riiki; on kindlalt veendunud, et Palestiina riigi üleeuroopaline tunnustamine edendaks rahu väljavaateid ja ergutaks jõupingutusi, sh Iisraeli kodanikuühiskonna poolt, kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamiseks;
11. peab kahetsusväärseks, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu eriesindaja nimetamine Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks ei ole aidanud konkreetselt kaasa ELi diplomaatilistele jõupingutustele ja nähtavusele, ning leiab, et see mandaat tuleks põhjalikult üle vaadata;
12. väljendab muret humanitaarabi suurenenud hävitamise ja konfiskeerimise pärast piirkonnas C; avaldab kahetsust selle üle, et nagu rõhutas kontrollikoda, ei ole Euroopa välisteenistus ja komisjon ilmutanud otsustuskindlust, et saada Iisraeli võimudelt hüvitist ja mittekordumise tagatisi; loodab, et komisjon arvab kõnealuste kahjudega samaväärse summa maha ELi kahepoolsest abist Iisraelile; rõhutab, kui ülioluline on, et komisjon peaks seoses oma kahepoolse abiga Palestiinale kinni kõige rangematest läbipaistvuse ja aruandekohustuse nõuetest ja tagaks, et kõiki väiteid ebaseadusliku rahastamise kohta uuritakse nõuetekohaselt;
13. väljendab rahulolu seoses ELi toetusega kogukondade, keda ähvardab sunniviisiline ümberasustamine, ja nõuab täiendavat investeerimist piirkonda C; kutsub komisjoni üles tagama, et sellist abi antakse viisil, mis pööraks ümber killustatuse, hõlmaks täielikult okupatsiooni poliitilist mõõdet ja toetaks tulemuslikult Palestiina enesemääramist; rõhutab sellega seoses, kui kriitiliselt tähtis on tagada Palestiina juurdepääs piirkonnale C, et tagada majanduse taastumine ja jätkusuutlik kasv;
14. kutsub Iisraeli valitsust üles viivitamata, tingimusteta ja täielikult lõpetama Gaza sektori ebaseaduslik blokaad; mõistab hukka Iisraeli kehtestatud jätkuvaid piirangud ehitusmaterjalide sisseveole Gazasse;
15. väljendab muret seoses teadetega, et inimõigustega tegelevate vabaühenduste ja progressiivne jõudude olukord nii Iisraelis kui ka Palestiinas järjest halveneb, ning et võimud püüavad üha enam lämmatada teisitimõtlemist ja sõltumatuid arvamusi; kutsub ELi delegatsiooni ja liikmesriikide diplomaatilisi missioone üles jätkama suhtlemist ametiasutustega ning süstemaatiliselt kohtuma inimõiguste ja rahu kaitsjatega ja neid toetama, sest ilma nendeta jääks kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus saavutamata;
16. rõhutab, et Palestiina araabia kogukonnal Iisraelis on iisraellaste ja palestiinlaste vahelise püsiva rahu saavutamisel ainulaadne roll; nõuab, et lõpetataks Palestiina araabia päritolu Iisraeli kodanike diskrimineerimine; väljendab sügavat muret seoses rahvusriigi seaduse eelnõuga, mis lisandub muudele hiljuti vastu võetud diskrimineerivatele õigusaktidele, ning nõuab tungivalt, et Knesseti liikmed oleksid selle vastuvõtmise vastu; kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles märkimisväärselt suurendama oma toetust ja pühendumust Iisraeli vähemustele ning toetama nende püüdlusi kindlustada võrdsed õigused ja saavutada parem poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne osalus;
17. taunib palestiinlaste jätkuvat killustatust ning kutsub kõiki Palestiina jõude üles jätkama jõupingutusi leppimise saavutamiseks, eelkõige korraldades selleks kogu Palestiina territooriumil ammu oodatud seadusandliku kogu ja presidendivalimised; kutsub Iisraeli ametivõime üles vabastama kõik Palestiina seadusandliku kogu liikmed ja samuti kõik muud palestiinlased, keda hoitakse süüdistust esitamata haldusarestis; väljendab sügavat muret jätkuvalt näljastreiki pidavate Palestiina vangide pärast ja kutsub Iisraeli ametiasutusi üles austama nende põhiõigusi; kutsub ELi üles võtma leppimisprotsessi edendamiseks uuenduslikke meetmeid;
18. otsustab, märgina oma kindlast pühendumusest kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele, kutsuda 2017. aasta juunis Jeruusalemmas kokku oma esimeeste konverentsi erakorralise koosoleku, ja luua ELi diferentseerimispoliitika hindamiseks järelevalverühm;
19. tuletab meelde oma otsust käivitada algatus „Parlamendiliikmed rahu eest”, mille eesmärk on koondada Euroopa, Iisraeli ja Palestiina parlamendiliikmeid, et aidata edendada rahu käsitlevat tegevuskava ja täiendada ELi diplomaatilisi jõupingutusi;
20. väljendab pahameelt seoses asjaoluga, et Iisraeli ametivõimud jätkavad Euroopa Parlamendi ametlike organite mis tahes Gaza-visiitide põhjendamatut takistamist;
21. otsustab saata Gaza sektorisse / Palestiinasse ja Iisraeli ajutise delegatsiooni, et hinnata piirkonnas C ja Gazas kohapealset olukorda seoses ELi poolt rahastatud projektide hävinemisega, ning võimalusi vaadata üle ELi poliitika selle konflikti suhtes;
22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Lähis-Ida nelikule, Iisraeli valitsusele, Knessetile, Palestiina omavalitsuse presidendile, Palestiina seadusandlikule kogule ja Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee organitele.