Istungidokument
30.6.2017
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele
komisjoni 2018. aasta tööprogrammi kohta
( 2017/2699(RSP) )
József Szájer
fraktsiooni PPE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2018. aasta tööprogrammi kohta
( 2017/2699(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2017. aasta tööprogramm. Luues Euroopat, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi“ ( COM(2016)0710 ) ja selle I–V lisa,
– võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,
A. arvestades, et poliitilised prioriteedid peaksid olema vastavuses kasutada olevate rahaliste vahenditega;
B. arvestades, et ELi poliitikal ja meetmetel, mida viiakse ellu koostöös liikmesriikidega ning kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, saab olla ja peab olema kriisidele reageerimisel tegelik mõju ning see peab aitama kodanikel kiirelt muutuvas ühiskonnas muutusi ette näha ja neile reageerida;
C. arvestades, et EL peab halastamatu ülemaailmse konkurentsi tingimustes sihikindlalt taastama oma konkurentsivõimet, säilitades sellega oma sotsiaalse turumajanduse mudeli ja tagades jätkusuutliku kasvu, et luua noorte kodanike järgmisele põlvkonnale töökohti, selle asemel et neile võlgu jätta;
D. arvestades, et ELi ähvardavad mitmed keerulised ohud, mis põhjustavad ebastabiilsust ning tekitavad Euroopa kodanikes seetõttu ebakindlustunde;
1. OSA
1. on veendunud, et suurte probleemidega toimetulekuks ning kodanike usalduse suurendamiseks tuleb Euroopas leida vastutustundlikul ja täiesti demokraatlikul protsessil põhinevad lahendused ning tagada ühtne ja solidaarne, ühtehoidvate liikmesriikidega EL;
2. märgib, et praeguste kriiside ning nende rahaliste, majanduslike, sotsiaalsete ja rändealaste tagajärgede tõttu on rahutus Euroopa kodanike hulgas suurenenud, mis väljendub populistlike erakondade tõusus ja natsionalistliku liikumise levimises; on veendunud, et neid suuri probleeme ei suuda lahendada ükski liikmesriik üksi, vaid pigem peab EL tegutsema ühiselt;
3. on veendunud, et populistid kasutavad ära inimeste kartusi, sest populism põhineb hirmul ning püsib ja levib tänu hirmule ning põhjustab terrorit, sest populistid propageerivad demagoogilisi, ebareaalseid ja ohtlikke võtteid, mis väga lühiajalises perspektiivis tekitavad asjatuid lootusi, kuid millel on tegelikult hävitavad tagajärjed, sest need tekitavad Euroopa ühiskonnas suuremat lõhestumist, ebastabiilsust ja uusi konflikte;
4. tunneb heameelt ühtsuse ja selgete seisukohtade üle, mida 27 liikmesriiki on eesseisvate Brexiti-teemaliste läbirääkimistega seoses väljendanud; rõhutab, et arutelu killustamine eri formaatide või liikmesriikide rühmade vahel oleks kahjulik; palub komisjonil järgida kindlameelselt põhimõtteid, mille 27 liikmesriiki ja Euroopa Parlament üheskoos kindlaks määrasid ja kokku leppisid;
5. on seisukohal, et on aeg liidu liikmeks olemise tegelikule tähendusele uus sisu anda; rõhutab, et tulevikus on vaja selget raamistikku, millega reguleerida ELi suhteid tema naabruses asuvate liitu mittekuuluvate riikidega (Ühendkuningriik, Norra, Šveits, Türgi, Ukraina jt);
6. on seisukohal, et Euroopa ühiskond püsib suure konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel ja sellele toetuvad ka Euroopa meetmed, millest kodanikud saavad igapäevaelus otsest kasu; kavatseb toetada pingutusi, mida komisjon teeb selleks, et muuta töö- ja eraelu tasakaal veel paremaks;
7. palub komisjonil kindlaks teha, millised on kõige tähtsamad meetmed, millega suurendada ELi tööstuse konkurentsivõimet nii, et ettevõtte suudaksid konkureerida nii kodumaistel kui ka üleilmsetel turgudel ning ELi ja selle liikmesriigid ettevõtete arengut rohkem toetada, pöörates eritähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd); on veendunud, et Euroopa tööstuse nüüdisajastamine peab olema ulatuslik ja selle raames tuleks turustada innovatiivseid tooteid ja teenuseid, tehnoloogiaid ja ärimudeleid, mis põhinevad teadustegevusel ja innovatsiooniinvesteeringutel, mille tulemusel on turu jaoks välja töötatud parandatud tooted, teenused ja protsessid;
8. rõhutab, et ühisraha eeliste täielikuks ärakasutamiseks tuleb luua terviklik käsitlus, tagada majandus- ja rahaliidu jätkusuutlikkus ja vastupidavus ning saavutada majanduskasvu ja täieliku tööhõive eesmärk;
9. tuletab meelde, et majandus- ja rahaliidu edasine areng peaks põhinema olemasolevatel õigusaktidel ning lähtuma neist ja nende rakendamisest; rõhutab, et majandus- ja rahaliidu loomine tuleks kiiresti lõpule viia, ning samuti on vaja jõupingutusi, et muuta selle institutsiooniline struktuur legitiimsemaks ja demokraatlikule kontrollile paremini alluvaks;
10. tunnistab, et ELi tasandi ühtse rände- ja varjupaigapoliitika kujundamiseks on seadusandlikus mõttes tehtud suuri edusamme, ja rõhutab, et EL on suutnud oma rände- ja varjupaigapoliitika sõnastamist tulemuslikult alustada ajal, mil kiiret tegutsemist nõudvad tegelikud kriisid on seadnud Euroopa piirid suure surve alla;
11. tuletab meelde, et rände algpõhjuste kõrvaldamiseks tuleb tõhustada arengu- ja koostööpoliitikat, mida EL rakendab Aafrika suhtes, ning EL peab aitama lahendada naaberriikides tekkinud konflikte;
12. rõhutab, et tulemusliku Euroopa rändepoliitika jaoks on vaja õiglasemat varjupaigataotlejate jaotamise mehhanismi, milles peavad osalema absoluutselt kõik liikmesriigid; tunneb heameelt selle üle, et ELi välispiiride haldust ja tõhusat kontrolli on viimasel ajal suudetud tugevdada, sest see on vajalik eeldus selleks, et liikmesriigid suudaksid üksteist jälle – vähemalt mingilgi määral – usaldama hakata;
13. rõhutab, et EL saab uutele julgeolekuohtudele ja -probleemidele tõsiselt vastu astuda, st võidelda terrorismiga ning tuua rahu, stabiilsuse ja korra oma naabrusse ainult siis, kui ühine välis- ja julgeolekupoliitika muutub tõhusamaks;
14. rõhutab, et tänu vabale kaubandusele on ELis ja ka muljal maailmas elatustase märgatavalt tõusnud ja vaesus vähenenud, sest on tekkinud majanduskasv ja töökohad ning poliitilised ja majandussidemed kolmandate riikidega on muutunud tihedamaks; on seisukohal, et EL peab jätkama kogu maailmas protektsionistlike suundumuste vastu võitlemist, ja palub seetõttu, et komisjon muudaks kavandatud ja käimasolevate läbirääkimiste tempo ruttu kiiremaks ja viiks need läbirääkimised lõpule ning uuriks pidevalt uute vabakaubanduslepingute sõlmimise võimalusi;
15. nõuab tungivalt, et komisjon algataks koos teiste institutsioonidega liidu tuleviku laiapõhjalise avaliku arutelu ja võtaks seejuures arvesse iga institutsiooni seisukohta, sh eelkõige Euroopa Parlamendis liidu edasise arengu teemal vastu võetud resolutsioone, Euroopa tulevikku käsitlevat komisjoni valget raamatut ja Rooma deklaratsiooni;
16. rõhutab, et ELis valitsevad kokkulepitud või vastuvõetud õigusaktide rakendamisel endiselt suured probleemid, ja palub komisjonil seetõttu pöörata enim tähelepanu sellele, et ELi õiguse täitmine oleks tagatud kõigis liikmesriikides;
2. OSA
Noored ja pidevõpe
17. kutsub komisjoni üles
– investeerima kaasavatesse ja tulemuslikesse haridussüsteemidesse;
– suurendama programmile „Erasmus+“ ette nähtud rahasummat, mida tuleks kasutada programmi esmaste eesmärkide (liikuvus, haridus ja koolitus, noortemeetmed ja sport) täitmiseks;
– pöörama koos liikmesriikidega suurimat tähelepanu kõigis vanuserühmades ja kõigil kutsealadel toimuvale õppele ning panustama pidevõpperaamistikku, mille keskmes on digitaal- ja ettevõtlusoskused ning meediapädevus ja mille puhul pööratakse eritähelepanu naistele;
– analüüsima tööturge, et selgitada, milline on kutseõppe ja ülikoolihariduse õige tasakaal, ja võtta seega tööturuvajadusi arvesse;
– soodustama ettevõtlust ning arendama ja toetama põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“ arvestades VKEdele sobivat õiguskeskkonda;
– esitama soovitusi ja ettepanekuid selle kohta, kuidas oleks vanemaealisi töötajaid võimalik kauem tööjõu hulgas hoida ning innustada tänu sellele ka kogemuste edasiandmist noorematele põlvkondadele ja soodustada töökohas mentorlust;
– võtma koostöös liikmesriikidega lisameetmeid, millega muuta teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika atraktiivsemaks ning nende valdkondade oskused väärtuslikumaks ning innustada suuremat hulka naisi ja tütarlapsi tundma nende valdkondade – millest võib just eriti IKTs peituda nende jaoks uusi võimalusi – vastu huvi ja hakkama nendega tegelema;
Meremajanduse kasv ja kalandus
18. palub komisjon esitada ettepanekud,
– milles käsitletakse meremajanduse kasvu ja millega toetada kogu mere- ja merendussektoris säästvat kasvu;
– millega täita tühimik, mis on tekkinud seetõttu, et uues ühises kalanduspoliitikas ei ole ette nähtud mitmeaastasi kavasid, mille alusel majandada kõiki ELi vetes olevaid tähtsaid kalavarusid ja ELi vetes toimuvat kalapüüki;
Rahalised vahendid ja 2020. aasta järgne finantsraamistik
19. palub komisjonil tagada, et kõikide ELi programmide rakendamisel jõutaks hiljemalt järgmisel aastal maksimaalse temponi, et korvata pikad viivitused, mis tekkisid praeguse programmitöö perioodi alguses; on eriti mures selle pärast, et viivituste tõttu võivad maksenõuded koonduda kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõppu; on seisukohal, et uut maksekriisi tuleks igati vältida ja selleks tuleks muu hulgas otsustada, et tulevastes aastaeelarvetes nähakse makseteks ette piisav summa;
20. nõuab, et komisjon esitaks 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistikuga seotud seadusandlikud ettepanekud hiljemalt 2018. aasta juuniks, et institutsioonid saaksid omavahel viivitamata sisukaid läbirääkimisi alustada; seab eesmärgiks viia need läbirääkimised tulemuslikult lõpule parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõpuks;
21. palub, et komisjon võtaks arvesse seisukohta, mille Euroopa Parlament võtab mitmeaastase finantsraamistiku vastu kohta enne komisjoni seadusandlikke ettepanekuid; rõhutab, et tulevase mitmeaastase finantsraamistiku üldise suuruse, poliitiliste ja eelarveprioriteetide, ülesehituse ja paindlikkussätete üle tuleb alustada struktureeritud arutelu, mis hõlmab ka seisukoha võtmist finantsraamistiku kestuse kohta;
22. nõuab, et komisjon esitaks kõrgetasemelise omavahendite töörühma soovituste põhjal ELi omavahendite süsteemi tulevase reformi kohta kõikehõlmavad seadusandlikud ettepanekud; rõhutab, et komisjon peaks esitama need seadusandlikud ettepanekud koos 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutega, et mõlema teema üle oleks võimalik pidada ühiseid läbirääkimisi; rõhutab, et Euroopa Parlament kavatseb enne seadusandlike ettepanekute esitamist võtta vastu oma seisukoha, mida ta palub komisjonil arvesse võtta;
23. palub komisjonil esitada
– 2018. aastal võimalikult vara pärast seda, kui on esitatud uus mitmeaastane finantsraamistik, ettepanekud määruste kohta, milles käsitletakse 2020. aasta järgset ELi ühtekuuluvuspoliitikat;
– 2018. aasta alguses jõustatava õigusakti, milles on esitatud läbivaadatud finantsmäärus ja sellega seotud valdkondlikud õigusaktid, sh kehtiv ühissätete määrus (nn koondmäärus); läbivaatamise tulemusel koostatud õigusakt peaks sisaldama sätteid selle kohta, kuidas muuta ühtekuuluvuspoliitika lihtsamaks ning ELi struktuuri- ja investeerimisfonde Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga (EFSI) paremini kombineerida;
– kooskõlas resolutsiooniga, mille Euroopa Parlament võttis sel teemal 7. juunil 2016 vastu suure hääleenamusega[1], viivitamata ettepaneku ELi tasandi raamõigusaktide kohta, mille abil võidelda toiduainete tarneahelas ebaausate kaubandustavadega;
24. kavatseb alustada komisjoniga konstruktiivset arutelu teatise üle, mille komisjon peaks enne 2017. aasta lõppu vastu võtma 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta;
25. rõhutab, et tuleb luua tulemusraamistik;
26. palub, et komisjon selgitaks valge raamatu arutelu raames, mida ta 9. raamprogrammiga taotleb, ja teeks seda 2018. aastal piisavalt vara, et Euroopa Parlament saaks kujundada seisukoha nii selle programmi kui ka Galileo, Copernicuse ja COSME programmi kohta, tänu millele on võimalik hakata kõiki meetmeid 2021. aastast alates ellu viima; loodab, et 9. raamprogrammi ettepanek põhineb programmi „Horisont 2020“ vahehindamise tulemustel ja Euroopa Parlamendi rakendusaruandel;
Digitaalse ühtse turu strateegia elluviimine
27. palub komisjonil
– tagada, et digitaalse ühtse turu ja VKEsid toetava keskkonna väljakujundamine edeneks;
– toetada Euroopa transpordisektori digiteerimist ka selliste algatuste kaudu nagu koostööpõhised transpordisüsteemid, elektrooniline kliendihaldusesüsteem ja muud digisüsteemid;
– esitama küberjulgeoleku ja ka Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) kohta kavandatud algatuse(d); nende algatuste eesmärk peaks olema suurendada küberjulgeolekut ettevõtetes ja muudel tsiviileesmärkidel ning need peaks sisaldama tõhusaid õiguskaitsevahendeid;
– tegema koos liikmesriikidega kiiresti kindlaks, miks sooline digilõhe üha suureneb, ja võtma naiste digitaalse tõrjutuse kaotamiseks globaalsel tasandil midagi ette;
Energialiidu strateegia elluviimine
28. loodab, et komisjon jätkab puhta energia paketi raames praegu toimuvates, väga tähtsates seadusandlikes menetluses tihedat koostööd ja seda ka kolmepoolsete läbirääkimiste etapis, et läbirääkimised jõuaksid 2018. aastal võimalikult vara tulemuslikult lõpule;
Ühtse turu strateegia elluviimine
29. palub komisjonil
– parandada koos liikmesriikidega teenuste direktiivi rakendamist ning sealhulgas kõrvaldada teenustesektorist allesjäänud regulatiivsed ja haldustõkked ning lõpetada ülereguleerimine;
– tagada eelkõige vastuvõetud eeskirjade kohaldamise kaudu kehtivate õigusaktide täitmine, kindlustades sellega võrdsed tingimused ja võimaldades ühtse turu eeliseid täielikult ära kasutada;
30. peab poliitiliselt esmatähtsaks
– arendada sidusa ELi poliitika põhjal kultuuri- ja loomesektori potentsiaali, pidades silmas, et need sektorid koosnevad peamiselt mikroettevõtjatest ja VKEdest ning need on jätkusuutliku majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade seisukohast väga olulised;
– parandada ja toetada meetmeid ja tegevusi, millega soodustada kultuuriturismi ning milles piirkonnad ja kohalikud omavalitsused osaleksid täiel määral;
– hiljemalt aasta lõpuks intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi läbivaatamise kohta ettepaneku esitamist;
– üldise ohutuse määruse läbivaatamist, mis lükati jälle edasi, ning peab kahetsusväärseks, et 29. aprilli 2015. aasta direktiivis (EL) 2015/719 seatud tähtaega eirati[2], ja tuletab komisjonile meelde, et läbivaatamise ja üldisemalt kogu liiklusohutuse nimel tuleb tegutseda selgelt ja kindlameelselt;
– esitada vastavalt leidudele ja ettepanekutele, mis sisalduvad peagi koostatavas läbisõidumõõdikuga seotud pettusi käsitlevas strateegilises algatusraportis, aegsasti konkreetsed ettepanekud, ja tuletab meelde, et tegemist on Euroopa kodanikele suurt muret valmistava teemaga ja teatavates liikmesriikides on toimivad mudelid juba kasutusel;
Tervishoid
31. palub komisjonil
– tegutseda kooskõlas Euroopa Parlamendi 19. mai 2015. aasta resolutsiooniga „Ohutumad tervishoiuteenused Euroopas: patsiendi ohutuse suurendamine ja võitlus antimikroobse resistentsuse vastu“[3] ja seisukohaga, mille parlament võttis 10. märtsil 2016 vastu veterinaarravimite määruse ettepaneku kohta[4], esmajoones antimikroobikumiresistentsuse probleemi lahendamise nimel ning esitada ka konkreetsed seadusandlikud ettepanekud;
– esitada ravimi infolehtede kohta seadusandlik ettepanek, mille eesmärk on muuta infolehed selgemaks ja patsiendi jaoks arusaadavamaks (ravimi teabelahter);
– 31. märtsil 2004. aasta direktiivi 2004/23/EÜ annetatud inimkudede ja -rakkude kvaliteedi- ja ohutusstandardite kohta[5] (inimkudede ja -rakkude direktiiv) kiiresti läbi vaadata, et viia see kooskõlla tasuta annetamise põhimõttega ja 13. novembri 2007. aasta määrusega nr 1394/2007 uudsete ravimite kohta (uudsete ravimite määrus)[6], mille kohaldatavust VKEdele tuleks samuti parandada;
Õiglasem maksustamine
32. palub komisjonil
– esitada ettepanekud lõpliku käibemaksusüsteemi ja käibemaksumäärade kohta;
– esitada liikmesriikide antava maksualase riigiabi jaoks selged suunised;
– hinnata kultuurikaupade ja -teenuste kättesaadavuse tingimusi ning esitada lahendused nende parandamiseks, analüüsides muu hulgas ka tavaliste ja e-raamatute suhtes kohaldatava erineva käibemaksumäära probleemi;
Finantsteenused
33. palub komisjonil esitada ettepaneku, millega ühtlustada finantsteenustealaste õigusaktide valdkonnas ELi põhimõtteid ja kolmandate riikidega seotud küsimusi;
Digiteerimise ja automatiseerimisega kaasnevad probleemid ja võimalused
34. rõhutab, et tuleb arvestada sellega, et töökeskkond muutub, ja tuleb leida lahendus, kuidas luua töökohti nii, et töötajad oleksid sotsiaalselt korralikult kindlustatud, ning ühtlasi tuleb uurida, kuidas oleks töö- ja eraelu tasakaalu toetamiseks võimalik töö paindlikult korraldada;
35. palub komisjonil esitada tööturul toimuva automatiseerimise kohta ELi strateegia ning lisada sellele ideed, kuidas korraldada inimeste ja robotite koostööd, kuidas võib automatiseerimine nii tööandjatele kui ka töötajatele kasulik olla ja kuidas suurendada tootlikkust, ning selgitada, kuidas see mõjutab töö- ja eraelu tasakaalu ning töötervishoidu ja -ohutust;
Demograafia ja vananev rahvastik
36. palub komisjonil esitada Euroopa vananeva rahvastiku probleemi tervikkäsitluse, mis sisaldab ka soovitusi ja ettepanekuid selle kohta, kuidas lahendada vananevast rahvastikust tulenevaid tööturuprobleeme ja parandada liikmesriikide demograafilisi näitajaid;
37. peab äärmiselt tähtsaks koostada soovitused sündimuse suurendamiseks võetavate toetusmeetmete kohta; rõhutab, et kuna algatusi on esitanud paljud liikmesriigid, oleks kasulik vahetada häid tavasid ja teha sellest järeldused kogu ELi jaoks, pöörates teabevahetuse ja teavituskampaaniate kaudu ühtlasi tähelepanu eluaegse tervena vananemise põhimõttele ja ennetavatele tervishoiumeetmetele;
Töö- ja eraelu tasakaal
38. peab komisjoni ettepanekuid heaks aluseks, mida tuleb nüüd hakata arutama, et täita nende Euroopa kodanike ootused, kes soovivad korraga nii töötada kui ka pereelu nautida;
Kaubandus
39. on seisukohal, et USAga sõlmitav tasakaalustatud kaubandus- ja investeerimisleping teenib ELi huve, ja kutsub seetõttu komisjoni üles läbirääkimisi jätkama ja jõudma reaalsete tulemusteni;
Õigusruum ja põhiõigused
40. palub komisjonil võtta kiiresti asjakohaseid järelmeetmeid ja esitada tsiviilkohtumenetluste ühiste miinimumnõuete kohta seadusandlik ettepanek;
41. nõuab, et komisjon esitaks käesoleva aasta lõpuks 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 211/2011 (kodanikualgatuse kohta)[7] läbivaatamise ettepaneku, võttes arvesse ettepanekuid, mille Euroopa Parlament esitas sel teemal juba samasisulises 7. oktoobri 2015. aasta resolutsioonis[8];
42. tunneb heameelt nõukogu antud allkirja üle, mis tähendab, et liit on ühinenud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga; peab aga kahetsusväärseks, et EL ühines konventsiooniga ainult kahe konkreetse valdkonna osas, ja loodab, et komisjon teeb kõik võimaliku, tagamaks, et läbirääkimised jõuavad nõukogus kiiresti lõpule ja tänu sellele saab liit konventsiooniga ühineda laiapõhjaliselt; palub, et komisjon hoiaks Euroopa Parlamenti kõikides etappides läbirääkimiste asjaomaste aspektidega täielikult kursis, et parlament saaks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 218 kasutada korrektselt õigusi, mis talle on aluslepingutega antud;
43. tuletab komisjonile meelde, et 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL[9] (ohvrite õiguste direktiiv) ja 13. detsembri 2011. aasta direktiivi[10] (Euroopa lähenemiskeelu direktiiv) tuleb tingimata rakendada täies mahus;
Edusammud tõhusa ja tõelise julgeolekuliidu väljakujundamisel
44. palub komisjonil esitada konkreetsed algatused selle kohta, kuidas lahendada piiriülese küberkuritegevuse vastase võitlusega seotud probleemid, mis tehakse kindlaks, kui küberjulgeoleku strateegia 2017. aasta sügiseks läbi vaadatakse;
45. peab korruptsioonivastast võitlust üheks poliitiliseks prioriteediks;
Euroopa rände tegevuskava elluviimine
46. palub komisjonil teha koostalitlusalase arutelu järelduste põhjal vajalikud seadusandlikud muudatused, mis puudutavad seda, kuidas oleks olemasolevate ja tulevikus loodavate teabesüsteemide abil võimalik tugevdada ELis välispiirihaldust ja suurendada sisejulgeolekut;
47. palub, et komisjon vaataks koostalitlusalase arutelu tulemusel 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 767/2008[11] (viisainfosüsteemi (VIS) määrus) läbi, sest see on vajalik;
Rände algpõhjuste käsitlemine
48. tuletab komisjonile meelde, et esitada tuleks konkreetne aruandlusmehhanism, mille abil saaks korrapäraselt hinnata, kui tulemuslikud on rände algpõhjustega tegelemiseks võetavad meetmed, ning et Aafrika jaoks mõeldud ELi usaldusfondi ja tulevase Euroopa Kestliku Arengu Fondi rakendamist tuleks tähelepanelikult jälgida;
49. kordab, et toetab praeguse rändekriisi rahastamiseks uuenduslike lahenduste kasutuselevõtmist, ja tunneb erilist heameelt selle üle, et need lahendused tähendavad tihedamat partnerlust erasektoriga; usub, et erasektori kaasamine on arengueesmärkide saavutamiseks väga tähtis ja erasektori rahaliste vahendite kasutamine aitab leida ebaseadusliku rände algpõhjustele lahendusi; nõuab, et usaldusfondide ja muude segarahastamismehhanismide üle tuleb igal juhul tagada parlamentaarne kontroll;
Välispoliitika prioriteedid
50. palub komisjonil
– esitada välispoliitika vahendite talituse (FPI) tegevuse vaheläbivaatamise tulemused;
– tugevdada Atlandi-üleseid sidemeid;
– kinnitada liidu kavatsusi Balkani riikide ning ida- ja lõunapoolsete naaberriikide suhtes;
– toetata kodanikuühiskonda ja võimalusi saada nii ida- kui ka lõunapoolsetes naaberriikides ja mujalgi vaatamata piiratud õigusraamistikele ja piirangutele usaldusväärset teavet;
– viia Euroopa kaitsealane tegevuskava ellu;
– muuta usu- ja veendumusvabadust käsitlevad ELi suunised mõjusamaks;
– arendada ombudsmanide ja inimõiguspartnerluste vahel rahvusvahelist koostööd;
51. pooldab kolmel sambal (tõhustatud poliitiline dialoog, arengukoostöö ja kaubandus) põhineva õiguslikult siduva raamlepingu säilitamist; on seisukohal, et tuleks uurida, kas piirkonnapõhist käsitlust on võimalik süvendada, et võtta iga piirkonna puhul arvesse selle vajadusi ja eripärasid, ning rõhutab ühtlasi, et 2018.–2020. aastaks vastu võetavat uut Aafrika ja ELi strateegiat tuleb hakata ellu viima;
52. nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks väljaspool ELi asuvate riikidega sõlmitud kahepoolsete kalanduselepingutega, mille lõppkuupäev hakkab kätte jõudma;
Kestliku arengu eesmärkide täitmine
53. palub komisjonil
– tähelepanelikult jälgida institutsioonilisi ja poliitilisi muudatusi, mida on vaja, et viia kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 tulemuslikult ellu;
– viia samal ajal ellu uus Euroopa arengukonsensus, millele peaks alla kirjutatama 2017. aasta juunis;
Julgeoleku ja arengu vaheline seos
54. nõuab, et rahu ja õigluse jaoks loodaks uus innovatiivne rahastamisvahend, mille puhul võetakse arvesse läbivaadatud ametliku arenguabi kriteeriume, mis puudutavad rahu- ja julgeolekumeetmete rahastamiskõlblikkust, et näidata arengu- ja julgeolekumeetmete, eelkõige demokraatiat, head valitsemistava ja inimõiguste austamist soodustavate meetmete vahel järjest tihedamaks muutuvat seost;
ELi õiguse täitmise tagamise strateegilisem käsitlus
55. palub, et komisjon esitaks lõpuks Euroopa Liidu avatud, tõhusa ja sõltumatu halduse kohta seadusandliku ettepaneku (nn haldusmenetlusseaduse);
56. palub komisjonil kontrollisüsteeme, eelkõige veamäära osas, parandada;
57. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile sisukamaid ja põhjalikumaid vastuseid, et Euroopa kodanike probleeme saaks üksikasjalikumalt käsitleda;
58. palub komisjonil teha kõik võimaliku, et soodustada nõukoguga Marrakechi lepingu üle kokkuleppele jõudmist, et kasutada kõik lepinguga kaasnevad võimalused ära;
59. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.