Istungidokument
30.6.2017
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele
komisjoni 2018. aasta tööprogrammi kohta
( 2017/2699(RSP) )
Rosa D’Amato, Laura Agea, Marco Valli, Isabella Adinolfi, Dario Tamburrano, Rolandas Paksas
fraktsiooni EFDD nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2018. aasta tööprogrammi kohta
( 2017/2699(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet[1], eriti selle IV lisa,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet[2],
– võttes arvesse 13. detsembri 2016. aasta ühisavaldust ELi 2017. aasta seadusandlike prioriteetide kohta,
– võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi koondaruannet, mis täiendab käesolevat resolutsiooni parlamendikomisjonide vaatepunktist ja mida komisjon peaks oma 2018. aasta tööprogrammi kavandamisel ja vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse võtma,
– võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,
A. arvestades, et ELi seisab endiselt silmitsi suurima majandus-, sotsiaal- ja poliitilise kriisiga alates liidu loomisest;
B. arvestades, et liikmesriikidel on probleeme majanduslanguse, deflatsiooni ja töötusega;
C. arvestades, et ELi institutsioonide pakutud lahendused on veelgi süvendanud majandus-, demokraatia ja sotsiaalkriisi ELis;
D. arvestades, et jätkusuutlik majanduskasv ning sotsiaalselt jätkusuutlike, hästi tasustatud ja kvaliteetsete töökohtade loomine võiks olla ELi eelarve prioriteedid, pidades samas kinni subsidiaarsuse põhimõttest;
E. arvestades, et kõiki kodanikke puudutava kokkuhoiu tingimustes ei ole üksnes hädavajalik vähendada ELi halduskulusid, vaid samuti on vaja järgmises mitmeaastases finantsraamistikus kärpida programme, mis ei ole andnud mingit lisaväärtust;
F. arvestades, et ELi eelarvet mõjutav vea- ja pettuste määr on jätkuvalt kõrge ega ole märkimisväärselt vähenenud ning 22 aastat järjest on maksed olnud olulisel määral vigadest mõjutatud, kuna järelevalve- ja kontrollisüsteemid on ainult osaliselt mõjusad;
G. arvestades, et Euroopa kodanikualgatuse algatus ei ole kaugeltki olnud tõhus ja seda ei ole täielikult ellu viidud, selle toimimise reeglid ei ole selged ega läbipaistvad, mida kinnitas hiljutine Üldkohtu otsus Euroopa kodanikualgatuse „STOP TTIP“ kohta;
H. arvestades, et nõukogu õigustalituse 11. jaanuari 2017. aasta arvamuses nr 5151/17, milles käsitletakse komisjoni institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanekut kohustusliku läbipaistvusregistri kohta, märgitakse, et institutsioonid ei või kasutada institutsioonidevahelisi kokkuleppeid selleks, et õiguslikult reguleerida küsimust, mille puhul on aluslepingutega antud institutsioonidele seadusandlik pädevus koos selge materiaalõigusliku alusega, ning et institutsioonidevahelised kokkulepped on siduvad ainult osalevatele institutsioonidele ja nendega ei või kehtestada kohustusi kolmandatele pooltele;
I. arvestades, et nende isikute kaitse, kes avalikult paljastavad kuritegelikku ja pettustega seotud tegevust avaliku sektori asutustes või ettevõtetes, on äärmiselt oluline võitluses korruptsiooni ja valgekraede kuritegude vastu;
J. arvestades, et hiljutistest komisjoni uuringutest nähtub, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta[3] (keskkonnavastutuse direktiiv) on rakendatud liikmesriikides väga erinevalt ja probleemid püsivad seoses direktiivi kohaldamisega ulatuslike õnnetusjuhtumite ja vastutavate ettevõtjate maksejõuetuse suhtes;
K. arvestades, et teatavate õhu saasteainete ELi piirnormid on leebemad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatutest;
L. arvestades, et Euroopa suurimate seaduslike ja ebaseaduslike prügilate, nt nn põleva maa piirkonnas (Napoli) ja Tarantos asuva ILVA tööstusobjekti läheduses elavad inimesed puutuvad kokku väga suure kantserogeense ohuga;
M. arvestades, et komisjon on märkinud, et nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/105/EMÜ, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist siseriiklike tervisekindlustussüsteemidega[4], ei ole enam kooskõlas ravimite hinnakujunduse ja hüvitamise korra suurenenud keerukusega liikmesriikides;
N. arvestades, et komisjon jätkab geneetiliselt muundatud toidu ja sööda müügilubade andmist, ehkki liikmesriikide seas ei ole selles üksmeelt;
O. arvestades, et mitte kõigil energiaallikatel, mida käsitletakse kehtiva õigusraamistiku kohaselt taastuvate energiaallikatena, ei ole paremat keskkonna-, tervise- ja sotsiaalset mõju kui samaväärsetel fossiilsetel allikatel;
P. arvestades, et tuleb teha rohkem jõupingutusi, et saavutada kaasav digitaalühiskond, mis on võimeline ära kasutama tekkivaid võimalusi ning tulema toime digiteerimisest tulenevate probleemidega kodanike ja ettevõtete jaoks;
Q. arvestades, et tööstuse digiteerimine võib aidata suurendada meie majanduse vastupanuvõimet, energia- ja ressursitõhusust ja innovatsiooni jätkusuutlikkust; arvestades, et ELi ees seisab palju kaubandusest, üleilmastumisest ja tehnoloogia innovatsioonist tulenevaid probleeme;
R. arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu 21. detsembri 2016. aasta otsus arvamusmenetluses 2/15[5] selgitab ELi pädevust kaubandusläbirääkimistel;
S. arvestades, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata petitsiooni esitamise õigusele, sest see on alus osalusdemokraatiale, kus igal kodanikul peaks olema õigus osaleda vahetult liidu demokraatlikus elus; arvestades, et tegelik demokraatlik ja kaasav valitsemine peab tagama põhiõiguste tõhusa kaitse, täieliku läbipaistvuse ja kõigi kodanike tulemusliku kaasamise otsustusprotsessi;
T. arvestades, et petitsiooni esitajad on üldjuhul kodanikud, kes tegelevad põhiõiguste kaitse ning meie ühiskonna praeguse ja edasise heaolu suurendamisega; arvestades, et töö petitsioonidega on äärmiselt oluline kodanike ELi institutsioonidesse suhtumise ja ELi õigusega sätestatud petitsiooniõiguse järgimise seisukohast;
U. arvestades, et hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks peavad liidu institutsioonid, organid ja asutused töötama võimalikult läbipaistvalt ja demokraatlikult;
V. arvestades, et vaja on kindlustada isevastutust ning liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike tõhusat kontrolliEuroopa ettevõtjate üle;
W. arvestades, et kohalikel lennujaamadel on palju majandusraskusi, ning on vaja tagada nõuetekohane lennuühendus kõigile Euroopa kodanikele, eelkõige kaugetes ja eraldatud äärepoolseimates piirkondades;
X. arvestades, et on esinenud mitmesuguseid raskusi kabotaaži käsitlevate ELi õigusaktide jõustamisega, mis on suurendanud sotsiaalset dumpingut liikmesriikides; arvestades, et on vaja tagada õiglane konkurents autovedude turul ja kaitsta töötajate õigusi;
Y arvestades, et mõned suuremad platvormid tasuvad Euroopas oma kasumiga võrreldes tühiselt vähe makse;
Z. arvestades, et praegu on tollikontrolliprotseduurid killustatud ja liikmesriigiti väga erinevad ning erinevad karistused tekitavad ettevõtjatele turul olulisi erinevusi ja see suunab kaubavood kõige lihtsamalt läbitavatesse piiriületuspunktidesse;
AA. arvestades, et Euroopa Parlament võttis 25. oktoobril 2016. aastal ülekaaluka häälteenamusega vastu resolutsiooni juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides[6], milles kutsuti komisjoni võtma mitmesuguseid meetmeid, kuid nende võtmist oodatakse komisjonilt ikka veel; arvestades, et 11. aprillil 2017. aastal esitas raportöör inimõiguste allkomisjoni koosolekul komisjonile suuliselt vastatava küsimuse, et teha kindlaks, kas parlamendile on edastatud teavet järelmeetmete kohta, kuid ta ei saanud sellele rahuldavat vastust; arvestades, et samal päeval, esitas ta volinik Mimicale arengukomisjoniga toimunud struktureeritud dialoogi raames sama küsimuse ja ka seekord ei saanud ta rahuldavat vastust;
Prioriteedid
1. toonitab, et ühisraha avaldab nõrgema majandusega riikidele asümmeetrilist ja hävitavat mõju, kuna nende majandus on sunnitud tegema läbi valulise kohandamise sisemise devalveerimise kaudu vääringu tõttu, mis on nende majanduse suhtes üle hinnatud, lubades hargmaistel ettevõtetel tugevamates euroala liikmesriikides kasutada ära teiste euroala liikmesriikide konkurentide suhtes alahinnatud vääringust tulenevat ebaõiglast konkurentsieelist, millega tekitatakse ebavõrdsust ja makromajanduslikku tasakaalustamatust ELis;
2. kutsub liikmesriike üles otsustama demokraatlikult fiskaalkokkuleppe siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise üle, et hoida ära kokkuhoiumeetmete kahjulikku mõju reaalmajandusele;
3. rõhutab pakilist vajadust taastada liikmesriikide rahaline vastutus oma tegevuse eest, nii et nad saaksid täiel määral kasutada oma raha- ja eelarvepoliitika vahendeid, et tõhusalt toetada majanduse elavdamist ning tagada põhiliste majanduslike otsuste demokraatlik ja poliitiline legitiimsus;
4. toonitab, et kiiresti on vaja kavandada rahaliidu korrapärane laialisaatmine ja näha koheselt ette demokraatlikud mehhanismid riigi vabatahtlikuks lahkumiseks euroalast;
5. nõuab läbirääkimiste hoogustamist pangandussektori struktuurireformi üle, mis põhineb investeerimise ja äritegevuse selgel ja kohustuslikul lahutamisel, mis on oluline, et kaitsta hoiustajaid ja säästjaid, hoida ära süsteemsete riskide kuhjumist ja säilitada finantsstabiilsus;
6. on veendunud, et kokkuhoiumeetmed tuleb lõpetada ja taastada liikmesriikide vastutus finantsküsimustes, et reageerida asjakohaselt ja tõhusalt mitmele kriisile korraga; nõuab pooleliolevate programmide põhjalikku läbivaatamist, et jätta kõrvale programmid, millel ei ole tegelikku lisaväärtust; juhib tähelepanu tõsiasjale, et mõnel juhul on programme võimalik paremini rahastada ja ellu viia riigi tasandil vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele;
7. rõhutab, et ELi rahastamisvahendeid ei tohi kasutada selleks, et rahastada vastuolulisi või kulukaid projekte;
8. kordab, et maksumaksja raha tuleb paremini kasutada; rõhutab, et oluline on vähendada ELi halduskulusid, eriti jätkuva kriisi ajal; nõuab märkimisväärseid kaalutud kärpeid, et lõpetada raha raiskamine ja saavutada kokkuhoid nii, et see ei mõjutaks seadusandlikku tööd;
9. nõuab ELi eelarve paremat kontrollimist ja auditeerimist; kordab oma nõudmist saada kontrollikojalt positiivne kinnitav avaldus (DAS); väljendab kahetsust ELi eelarvet mõjutava vea- ja pettuste määra üle, eriti avalike hangete osas, ning toonitab tungivat vajadust võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu riikideülesel tasandil; rõhutab, et oluline on ELi kulutuste suurem läbipaistvus, ning nõuab kogu teabe avaldamist Euroopa rahaliste vahendite kasutamise kohta ja selle kättesaadavaks tegemist;
10. nõuab meetmete võtmist, et võidelda vaesuse ja ebavõrdsuse vastu; kordab nõudmist hinnata ebavõrdsust ja selle majanduse taastumist pidurdavat mõju;
11. taunib kõiki ELi õigusakte, millega kehtestatakse tarbetut halduskoormust VKEdele – kes on töökohtade loomise ja majanduskasvu peamine allikas – ning millega tekitatakse neile täiendavaid bürokraatlikke takistusi; rõhutab, et rohkem tuleb toetada VKEsid, tagades samal ajal piisava sotsiaalkaitse taseme;
12. nõuab töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist ning mis tahes puuduste kõrvaldamist asjakohasel viisil, samuti kantserogeenide ja mutageenide direktiivi läbivaatamise raames kolmanda ainete rühma viivitamata esitamist ning teaduslike ja tehniliste andmete põhjal direktiivile reproduktiivtoksiliste ainete piirväärtuste ja mõjuhinnangu lisamist, et tagada nõuetekohane parlamentaarne järelevalve;
13. rõhutab tõsiasja, et selleks, et kodanikud saaksid igapäevaelus kasutada oma õigusi, peavad õigusaktid olema kavandatud selliselt, et järjepidevalt ja tulemuslikult võidelda ebakindluse, tööpuuduse, majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse, diskrimineerimise ja vaesuse vastu, tagades sellega sotsiaalse õigluse kõrgema taseme; nõuab, et kõik ELi tasandi otsustusprotsessid oleksid täielikult läbipaistvad, erapooletud ja sõltumatud;
14. palub komisjonil lahendada õigeaegselt tähtajalist tööd käsitleva direktiivi 1999/70/EÜ nõuetekohase rakendamise probleemid kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, et tagada töötajate õiguste täielik ja tõhus õiguskaitse ja tulemuslikult tegelda igasuguse kuritarvitamise, diskrimineerimise, puuduste ja seaduslünkadega;
15. ei nõustu makromajanduslike tingimustega ja rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide peatamine, mis on tingitud majandusjuhtimise nõuete täitmatajätmisest, on kahekordne karistus ELi piirkondadele, mis tühistab majanduslikuks ja sotsiaalseks taastumiseks tehtud jõupingutused ning tuleks seetõttu tühistada, võttes samuti arvesse tõsiasja, et praegu kehtivas määruses kehtestatud sanktsioonid mitte ainult ei häiri finantsplaanimist programmi tasandil, vaid võib peatada kohapeal ka projektid;
16. palub komisjonilt investeeringute klausli läbivaatamist, mis võimaldaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu kaasrahastatud piirkondlikke ja riiklikke investeeringuid riikide eelarvepuudujäägi arvutamisel Euroopa poolaasta raames mitte arvestada;
17. on vastu igasugustele ELi programmidele, mille eesmärk on toetada struktuurireforme, eriti siis, kui neid rahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest;
18. palub esitada võimalikult kiiresti edasised ettepanekud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta, et anda nõuetekohaselt aega parlamentaarseks kontrolliks;
19. on seisukohal, et enam ei ole võimalik viivitada Euroopa kodanikualgatuse määruse (EL) nr 211/2011 muutmisega, kuna kõnealune vahend vajab kiiresti reformimist;
20. peab vajalikuks vaadata aegsasti läbi määrus (EL) nr 211/2011 Euroopa kodanikualgatuse kohta, et kõrvaldada kõik selle puudused, pakkudes välja tõhusad lahendused, et Euroopa kodanikualgatuse menetlused ja tingimused oleksid täiesti selged, lihtsad, hõlpsalt kohaldatavad ja proportsionaalsed;
21. nõuab kohustusliku läbipaistvusregistri loomist, sest selle kohta esildatud institutsioonidevahelisel kokkuleppel oleks vastavalt aluslepingutele ja nõukogu õigustalituse arvamusele vaid piiratud mõju ja sellega ei ole võimalik kehtestada kohustusi kolmandatele isikutele, olenemata sellest, kas tegemist on teiste institutsioonide, liikmesriikide või eraisikutega;
22. rõhutab, et tuleb võtta meetmeid selleks, et oluliselt suurendada ELi demokraatlikku toimimist, tagades igale kodanikule õiguse osaleda liidu demokraatlikus elus, nagu kinnitati hiljuti ka Euroopa Liidu Üldkohtu 10. mai 2017. aasta otsuses, mis käsitleb Euroopa kodanikualgatust „Stop TTIP“[7];
23. rõhutab, et kiiresti on vaja tugevamaid kaitsemeetmeid rikkumisest teatajatele, et tagada sellistele isikutele, eelkõige nende peredele, nõuetekohane kaitse survemeetmete eest;
24. on mures keskkonnavastutuse direktiivi (2004/35/EÜ) rakendamise pärast, sest see ei hõlma kõiki inimestele ja looduskeskkonnale tekitatava kahju liike;
25. kutsub komisjoni selgitama, milliseid meetmeid ta kavatseb võtta seoses digitaalse ühtse turuga; rõhutab vajadust edendada ausat konkurentsi kõnealusel turul, et hoida ära hargmaiste ettevõtjate võimu kuritarvitamist;
26. tuletab meelde, et määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele[8] põhineb võimalikult laiaulatusliku juurdepääsu põhimõttel; on seisukohal, et läbipaistvus ja ELi institutsioonide dokumentidele täielik juurdepääs peab olema norm, mis tagab, et kodanikud saavad oma demokraatlikke õigusi täielikult kasutada; peab kahetsusväärseks, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamine on seisma jäänud; on seisukohal, et edasise viivituseta tuleks teha edusamme, sest määrus ei vasta enam praegusele õigusolukorrale ega institutsioonilistele tavadele;
27. väljendab sügavat muret Euroopa rahvusvaheliste korporatsioonide vähese juriidilise isiku vastutuse pärast arengumaades nende tegevusega seotud inimõiguste rikkumiste eest; märgib, et see võib sellise väärkohtlemise ohvritele põhjustada kaitse, õiguskaitse ja õiguskaitsevahendite kättesaadavuse puudumist;
28. väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et oma resolutsioonis (juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides)[9] komisjonile esitatud mitmesugustele üleskutsetele ei ole järgnenud komisjoni poolt järelmeetmeid, ning mõistab hukka tema tegevusetuse selles valdkonnas viimase kaheksa kuu jooksul; nõuab tungivalt põhjalike järelmeetmete võtmist;
29. märgib murega, et praeguste rõivasektori globaalse tarneahela jätkusuutlikkuse edendamiseks käivitatud vabatahtlike algatuse käigus ei ole tulemuslikult tegeletud inimõiguste ja töötaja õigustega seotud küsimustega selles sektoris;
30. on arvamusel, et heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) ei täida oma eesmärki ja seda tuleb kiiresti muuta;
31. juhib tähelepanu WHO aruandele vajaduse kohta ühtlustada õhu saasteainete piirväärtusi rangemate kontsentratsioonidega;
32. kritiseerib ELi poliitikat, mis on Euroopas valitseva nõudluse tõttu biokütuste järele metsade hävitamise peamine põhjus, ja nõuab selle muutmist;
33. nõuab kooskõlas parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsiooniga[10] Euroopa turul olevate nanomaterjalide eri liikide, kasutuse ja turuosa käsitlevat avalikku andmikku ning seda, et nanomaterjale käsitletaks REACH-määruse (määrus (EÜ) nr 1907/2006)[11] raames;
34. nõuab, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) algataks uurimise, et hinnata, kas Euroopa vahendeid, mille eesmärk on puhastada nn põlev maa ja ILVA Taranto tööstuspiirkond, on kasutatud õiguspäraselt; nõuab samuti, et siseaudit kontrolliks, kas rahastatud projektid on andnud oodatud tulemusi;
35. nõuab suuremat läbipaistvust meetmeis, millega reguleeritakse inimtervishoius kasutatavate ravimite hindu, ja nende lisamist siseriiklike tervisekindlustussüsteemide kohaldamisalasse, et asendada nõukogu direktiiv 89/105/EMÜ[12] eesmärgiga tagada tõhus kontroll ja täielik läbipaistvus menetlustes, millega määratakse kindlaks ravimite hindu ja ravimite hüvitamist kõigis liikmesriikides;
36. nõuab terviklikku poliitilist raamistikku, et tegeleda Lyme’i tõvega, võttes arvesse kõigi liikmesriikide erinevaid konkreetseid probleeme ja poliitikat;
37. rõhutab, et on ülioluline tagada andmebaaside koostalitlusvõime terrorismi ja üldisemalt kuritegevuse vastu võitlemiseks; nõuab, et suurendataks olemasolevate teabesüsteemide kasu tagamaks, et liikmesriigid teevad koostööd terrorismi ja raskete kuritegude vastu võitlemisel;
38. tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid võtma üle ja rakendama terrorismi, organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastase võitluse valdkonnas rahvusvahelisel tasandil olemasolevaid vahendeid;
39. juhib tähelepanu jätkuvale tõsisele rändekriisile, mis mõjutab kõiki liikmesriike Euroopas; on seisukohal, et eelkõige Kreekat ja Itaaliat mõjutab see kriis ebaproportsionaalselt; nõuab paremat rahvusvahelist koostööd, et aidata olukorda leevendada;
40. rõhutab vajadust jälgida Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vahendite jagamist ja tagada selles osas suurem läbipaistvus, ning rangelt jälgida ja korrapäraselt hinnata ELi ja Türgi kokkuleppe raames Türgile antava ELi rahastamise kasutamist, ja kõiki nn „rände kokkuleppeid“ kolmandate riikidega;
41. peab Itaaliaga seoses äärmiselt oluliseks käsitleda konkreetseid geotermilise energia soojus- ja elektrijaamade juhtumeid, kus CO2 võrdväärsed heitkogused on suuremad kui sama võimsusega gaasielektrijaamade puhul, ja kus teised äärmiselt kahjulikud saasteainete heitkogused, näiteks muu hulgas vesiniksulfiid, arseen ja elavhõbe, on suuremad kui sama võimsusega söeelektrijaama puhul; kutsub sellega seoses komisjoni üles töötama välja konkreetsed lahendused, et määrata kindlaks geotermiliste elektrijaamade heitkoguste normid ning suhtelised kestlikkuse kriteeriumid geotermilise energia käsitamiseks taastuvenergiaallikana, minimeerides samal ajal Itaalias mõju keskkonnale ja inimeste tervisele;
42. kinnitab veel kord, et digiteerimise võimalustest peaksid ennekõike saama kasu kodanikud, ning et tuleb teha suuremaid jõupingutusi digitaalse ja ühenduvuse lõhe vähendamiseks piirkondade vahel, parandada juurdepääsu traadita ühenduvusele ning edendada digitaalset kirjaoskust; nõuab sellega seoses tungivalt, et suurendataks jõupingutusi 5G tehnoloogiate teadusuuringute ja rakendamise vallas, edendades samal ajal tõhusat konkurentsi, mis toob kasu lõpptarbijatele ja ettevõtluse arengule;
43. peab esmatähtsaks luua ettevõtlussõbralik keskkond, et aidata idufirmadel ning mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel areneda ning kasutada täiel määral ära digiteerimise ja innovatsiooni pakutavaid võimalusi; nõuab selleks nende osaliste sihipärast, piisavat ja kergesti kättesaadavat toetamist asjakohaste ELi vahendite abil;
44. on arvamusel, et vaja oleks kaubanduse kaitsemeetmete tasakaalustatud, tõhusat, õiglast, läbipaistvat ja proportsionaalset reformi, et kaitsta Euroopa tootjaid, importijaid ja tarbijaid;
45. nõuab tungivalt meetmete võtmist kaubandustavade vastastikkuse vallas koos kohustusega edendada arutelu, ning nõuab tõhusaid lahendusi selle osas, kuidas reguleerida riigihanketurge ja investeeringuid Euroopa kaubanduspartneritega; rõhutab sellega seoses vajadust vaadata läbi ettepanek võtta vastu määrus rahvusvaheliste riigihanke vahendite reguleerimise kohta ( COM(2012)0124 ) ning käivitada mehhanism välisinvesteeringute sõelumiseks strateegilistes valdkondades, kaasates sinna otseselt kodanikuühiskonna; kordab, et tuleb leida tasakaal, et vältida protektsionismi, kuid samal ajal suurendada ka vastastikkust;
46. nõuab välismaiste otseinvesteeringute paremat järelevalvet eriti selliste investeeringute puhul, mis on suunatud Euroopa strateegilistesse või kõrgtehnoloogilistesse varadesse ja äriühingutesse, et leida ühine alus erinevate siseriiklike tavade rakendamiseks, teabevahetuseks ja paremaks koordineerimiseks, et vältida kõlvatut konkurentsi või moonutatud lähenemist niisuguste äriühingute ja ettevõtete omandamisele, mis on riikliku või rahvusvahelise julgeoleku seisukohast strateegilise tähtsusega;
47. kordab oma sügavat muret võimaluse pärast, et mis tahes ELi ja USA vahelised kaubanduskõnelused jätkuvad, ilma et muudetaks praegust mandaati; palub komisjonil võtta arvesse Euroopa Liidu Kohtu kõige hiljutisemat kohtuotsust arvamusemenetluses 2/15, ja säilitada kõik lepingud segalepingutena, et vältida erivolitusi investeeringuid käsitlevate peatükkide puhul ning rahvusvahelise investeerimiskohtu kaasamist mis tahes vabakaubanduslepingu läbirääkimistesse;
48. palub laiendada Hiinaga läbiräägitud geograafiliste tähiste loetelu, et kaitsta kohalikke ja piirkondlikke põllumajandustooteid ja veine; rõhutab vajadust teha koostööd Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), et määrata kindlaks selliste mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste loetelu, mis tuleb lisada tulevastesse kaubanduslepingutesse, ja seda tunnustada;
49. kordab oma muret vabakaubanduslepingute andmete liikumist käsitleva peatüki pärast; rõhutab, kui tähtis on tagada tarbijate eraelu puutumatus ja luua õiglased digitaalsed platvormid, mille eesmärk on edendada Euroopa VKEde arengut ja kaubandustegevust; täheldab, et tasakaalustatud ettepanek digitaalkaubanduse strateegia kohta võiks olla vahend ebaausate tavade ja küberterrorismi vähendamiseks ning võidelda ebaseaduslike ja võltsitud kaupadega kauplemise vastu internetis;
50. kordab, kui tähtsad ja väärtuslikud on valgurikkad kultuurid külvikorras, nende mõju mulla viljakusele, toitainete vähemale kasutusele ja umbrohu tekkele ning mikroelementidele; rõhutab vajadust suurendada tootlikkust ja valgusisaldust ELis ad hoc strateegia abil;
51. nõuab suuremat toetust mesinikele, et tagada sektori kestlikkus, samuti noorte põllumajandustootjate tegevusele selles sektoris; väljendab muret võltsitud toodete kasvu pärast turul, kusjuures need sisaldavad ainult väikest osa mett;
52. tuletab meelde, kui oluline on jätkata arutelu, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi poolt suure häälteenamusega heaks kiidetud kloonimismäärust; rõhutab vajadust kaitsta tarbijaid ja tootjaid globaliseerunud majanduses ning tagada ausat konkurentsi ELi partneritega;
53. palub komisjonil tegeleda kaubanduse tegevuskavaga, mis pakub Euroopa tootjatele ekspordivõimalusi; kutsub komisjoni üles andma asjakohast toetust kõige tundlikumate põllumajandustoodete tootjatele praegu Mercosuri riikidega peetavate vabakaubandusläbirääkimiste raames;
54. rõhutab, et veelgi tuleb tõhustada tulevase ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) riskijuhtimist, et tegeleda mitte ainult kliimaga, vaid ka turu ja bioturvalisusega seotud riskidega;
55. mõistab hukka ELi poliitika, millel on olnud kahjulik mõju loomade heaolule; juhib tähelepanu näidetele, nagu REACH-programm, mis on loonud ühe suurima loomkatsete korra maailmas; juhib lisaks tähelepanu kahjulikele ELi eeskirjadele, mis võimaldavad elusloomade eksporti, mistõttu loomi võidakse vedada üle kogu Euroopa kuni kaheksa tunni jooksul või kauemgi halbades tingimustes; nõuab sellise poliitika ja vastavate õigusaktide põhjalikku muutmist;
56. on arvamusel, et Euroopa kodanike Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonides väljendatud arvamused on äärmiselt olulised ja ELi seadusandjad peaksid neid esmatähtsaks pidama; tuletab meelde, et demokraatia põhimõte on üks liikmesriikide põhiväärtusi, ja et mis tahes õigusaktile, millega püütakse muuta ELi õiguskorda, peab eelnema kaasav ja osalusel põhinev mõttevahetus seoses parema valitsemisega, mis suudab tagada täieliku läbipaistvuse ja kõigi kodanike otsese kaasamise;
57. tunnistab, et petitsioonid on väga tähtsad teabeallikad mitte üksnes liikmesriikides ELi õiguse kohaldamisel ilmnevate rikkumiste ja puuduste kohta, vaid ka kodanike põhiõiguste võimalike rikkumiste kohta; rõhutab, et petitsioonide asjakohase käsitlemisega peab kaasnema parem suutlikkus reageerida ja lahendada probleeme, mis on seotud kodanike põhiõiguste nõuetekohase kaitsega;
58. nõuab, et kõigi nende ametnike nimed, kes on seotud nn pöördukse efekti juhtumitega, avaldataks õigeaegselt, ja et tagataks kogu sellega seotud teabe täielik läbipaistvus; on veendunud, et teised Euroopa institutsioonid ja asutused peavad sama tegema; nõuab, et avaldataks ennetavalt ja täielikult läbipaistvalt endiste volinike ametiajale järgnenud ametikohad ja kõik sellega seotud teave; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjoni endine president José Manuel Barroso nimetati Goldman Sachs Internationali nõunikuks ja tegevülesanneteta esimeheks; rõhutab, et Barroso juhtum suurendas kodanike umbusaldust komisjoni vastu seoses selle usaldusväärsuse ja sõltumatusega erasektori rahalistest huvidest;
59. rõhutab, et praegused õigusaktid, milles käsitletakse ebaausaid tavasid ja riigiabi, ei ole piisavad ega tulemuslikud; nõuab seetõttu olemasolevate eeskirjade suuremat muutmist; võtab teadmiseks määruse (EÜ) nr 1008/2008[13] tõlgendamise juhised, milles rõhutatakse vajadust hoida kolmandate riikide ja nende kodanike ELi ettevõtete omandilise kuuluvuse piirmäära 49 %, et tagada liikmesriikidele ja nende kodanikele omandiõigust ja tõhusat kontrolli;
60. nõuab suuremat toetust piirkondlike lennujaamade majandus-, finants- ja tegevusalasele kestlikkusele piisava ja läbipaistva korra abil, järgides ausat konkurentsi kõigi õhutranspordi ettevõtete vahel, mille puhul kõigil lennuettevõtjatel oleksid samased ja avatud võimalused;
61. võtab teadmiseks tööjõu liikuvuse paketi, mille komisjon on vastu võtnud; peab vajalikuks uurida edasi kõiki parimaid lahendusi, et tulla toime ebaseadusliku kabotaažiga, pidades meeles, et tõhusat kontrolli saaks läbi viia nüüdisaegseid vahendeid, nagu globaalset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) kasutades, et jälgida raskeveokeid ärilistel eesmärkidel;
62. rõhutab vajadust muuta sotsiaalõigusnorme, mida kohaldatakse maanteetranspordi sektoris, eesmärgiga leida nõuetekohane tasakaal maanteetranspordi töötajate sotsiaalse kaitse ja transpordiettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse vahel;
63. nõuab, et hinnataks ja selgitataks Saksamaa ja Prantsusmaa siseriiklikke õigusakte, mis käsitlevad autojuhtide palga alammäära;
64. on kindlalt veendunud, et nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus 2014/221/EL, mis käsitleb Marrakechi lepingu (avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele) Euroopa Liidu nimel allkirjastamist,[14] tuleks võtta viivitamata vastu;
65. nõuab, et võetaks vajalikud meetmed, et tagada veebi juurdepääsetavuse standardite täielik kohaldamine kõikide ELi institutsioonide veebisaitide suhtes ning pakkuda ametlikus suhtluses puuetega inimestele teavet viipekeeles, reljeefses punktkirjas, augmentatiivse ja alternatiivse suhtluse vahendite ning muude juurdepääsetavate suhtlusvahendite, -viiside ja -vormingute abil, kaasa arvatud lihtsalt loetavad formaadid; rõhutab, et Euroopa Liit peab tegema edusamme selle nimel, et võetaks vastu ettepanek võtta vastu direktiiv avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavuse kohta[15];
66. on seisukohal, et rohkem tuleks toetada kultuuri- ja loomesektori mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid; märgib, et probleeme, millega need ettevõtted kokku puutuvad, on teravdanud ELi kokkuhoiupoliitika; peab kahetsusväärseks, et ükski seni võetud Euroopa Liidu meede ei ole suutnud saavutada eesmärki märkimisväärselt parandada kultuuri- ja loomesektori tingimusi, ning on seisukohal, et praegused ELi rahastamismehhanismid ei vasta ikka veel tõhusalt selle sektori vajadustele;
67. on kindlalt veendunud, et ELi kokkuhoiupoliitika on põhjustanud hariduse ja kultuuri valdkonna jätkuva halvenemise; rõhutab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on haridussektorile äärmiselt kahjulik;
68. väljendab muret selle pärast, et Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ei täideta; tuletab meelde, et Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 46 lõike 1 kohaselt on kõrged konventsiooniosalised võtnud endale õigusriigi põhimõtteid järgides ilma piiranguteta pühaliku ja siduva kohustuse järgida kohtu lõplikke otsuseid kõigis nende osalusega kohtuasjades; taunib viivitamist ja teatavatel asjaoludel poliitilise tahte puudumist kohtu teatavate otsuste täitmisel;
69. kutsub liikmesriike üles täitma võetud rahvusvahelisi kohustusi ning tagama, et kodaniku- ja poliitilisi õigusi ei rikutaks; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks inimõiguste, kodaniku- ja poliitiliste vabaduste ning demokraatia põhimõtete austamise riikides, kus neid väärtusi eiratakse;
°
° °
70. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.