Istungidokument
5.9.2017
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
suuliselt vastatava küsimuse B8-xxxx/2017 alusel
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5
programmi „Erasmus+“ tuleviku kohta
( 2017/2740(RSP) )
Petra Kammerevert
kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon programmi „Erasmus+“ tuleviku kohta
( 2017/2740(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ[1],
– võttes arvesse oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1288/2013 (millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ) rakendamise kohta[2],
– võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Erasmus+ ja teiste vahendite kohta liikuvuse edendamiseks kutsehariduses ja -koolituses: pidevõppe lähenemisviis[3],
– võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel[4],
– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust programmi „Erasmus+“ tuleviku kohta ( O-00062/2017 – B8-xxxx/2017),
– võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et praeguses kontekstis ei peaks programmi „Erasmus+“ 30. aastapäev olema mitte üksnes tähistamishetk, vaid ka võimalus mõelda selle üle, kuidas muuta see programm paremini juurdepääsetavaks ja kaasavaks ning parandada haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas aktiivsete Euroopa kodanike ja organisatsioonide arengut;
B. arvestades, et haridus on põhiline inimõigus ja avalik hüve, mis peaks olema kättesaadav kõigile taotlejatele, eriti madalama sissetulekuga üliõpilastele;
1. rõhutab, et „Erasmus“ on üks kõige edukamaid ELi programme ja oluline vahend tegevuse toetamiseks haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas ning Euroopa lähendamiseks kodanikele; tunnustab äärmiselt positiivset mõju, mis sellel programmil on olnud viimase 30 aasta jooksul rohkem kui 9 000 000 osaleja isiklikule ja tööalasele elule Euroopas ja väljaspool seda, sealhulgas naaber- ja kandidaatriikides;
2. rõhutab programmi „Erasmus+“ rolli, mis on liikuvuse ja strateegilise koostöö kaudu aidanud parandada ELi haridus- ja koolitusasutuste kvaliteeti, suurendada Euroopa haridussektori konkurentsivõimet, luua tugeva Euroopa teadmistepõhise majanduse ja saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke;
3. on seisukohal, et programm „Erasmus+“ ja selle järglane peaksid keskenduma eelkõige pidevõppele ja liikuvusele, hõlmates formaalset, mitteformaalset ja informaalset haridust, ning et nii toimides saab see toetada oskuste ja põhipädevuste arendamist isikliku, sotsiaalse ja ametialase eneseteostuse huvides, mis käib käsikäes demokraatlike väärtuste, sotsiaalse ühtekuuluvuse, kodanikuaktiivsuse ning rändajate ja pagulaste integreerimise edendamisega ja võimaldab ulatuslikumat kultuuridevahelist dialoogi;
4. rõhutab, et haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna poliitika jaoks kõigis haridussektorites on vaja sidusat lähenemisviisi, eelkõige valdkondadevaheliste meetmete ja sünergia kaudu muude ELi fondide ja programmidega; märgib sellega seoses, et Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö raamistiku eelseisev uuendamine on ideaalne võimalus viia programmi „Erasmus+“ järglase prioriteedid kooskõlla uue ELi noorsoostrateegia ja muude ELi rahastatavate programmidega;
5. on veendunud, et programmi „Erasmus+“ tuleks vaadelda ka kui olulist vahendit kestliku arengu eesmärke ülemaailmselt edendavas ELi strateegias;
6. märgib, arvestades kontinendil ja Ühendkuningriigis asuvate haridusasutuste ja organisatsioonide vahelist suurt liikuvust ja selle tähtsust, et Brexiti läbirääkimistel tuleb saavutada vastastikku rahuldav kokkulepe programmi „Erasmus+“ liikuvuskavades Ühendkuningriigis osalevate ELi üliõpilaste ja õppejõudude staatuse ning ELis osalevate Ühendkuningriigi üliõpilaste ja õppejõudude staatuse kohta;
Noorte töötus ning isiklik ja ühiskondlik eneseteostus
7. on seisukohal, et programm „Erasmus+“ on märkimisväärselt edasi arenenud, võimaldades rohkemal arvul osalejatel saada programmist kasu ning aidates neil parandada oma teadmisi ja kõrvaldada puudusi oskustes ja pädevustes, eelkõige tänu programmi „Erasmus+“ laiendamisele vabatahtlikule tegevusele, mitteformaalsele ja informaalsele haridusele ja koolitusele ning selle geograafilise ulatuse laiendamisele väljapoole ELi;
8. tunnistab, et liikuvuskogemusega üliõpilastel on üks aasta pärast õpingute lõpetamist töökoht kaks korda tõenäolisemalt kui nende mitteliikuvatel eakaaslastel ning peaaegu 90 %[5] kõikidest kutsehariduse ja -koolituse liikuvusprogrammide õppuritest kinnitavad, et nende tööalane konkurentsivõime on selle kogemuse tulemusena suurenenud; märgib siiski kahetsusega, et noorte puhul on töötuse oht kõige suurem; leiab seetõttu, et „Erasmus+“ peaks jõuliselt toetama meetmeid, mille eesmärgiks on paremad tööhõivevõimalused;
9. rõhutab, et vabatahtlik tegevus ergutab kodanikuosalust ja kodanikuaktiivsust, suurendades samas ka osalejate võimalusi töö leidmisel; rõhutab seetõttu, et programmi „Erasmus+“ raames toimuv rahastamine peaks olema osa laiemast poliitilikastrateegiast, mille eesmärk on luua Euroopas vabatahtlikku tegevust soodustav keskkond, mis ei dubleeri, vaid pigem tugevdab olemasolevaid edukaid algatusi;
10. rõhutab asjaolu, et programm „Erasmus+“ peaks keskenduma innovatsioonile ja arengule ning asetama suurema rõhu oluliste oskuste ja pädevuste arendamisele, näiteks enesekindlus, loovus, ettevõtlikkus, kohanemisvõime, kriitiline mõtlemine, suhtlemisoskus, meeskonnatöö ning võime elada ja töötada mitmekultuurilises keskkonnas; rõhutab, et neid pädevusi saab täielikumalt arendada formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe tasakaalustatud kombineerimise kaudu ning et põhipädevuste omandamine juba varases lapseeas on väga oluline ja seda tuleks veelgi tõhustada, suurendades investeeringuid, mis on suunatud liikuvusele hariduse ja koolituse varasemates etappides;
11. rõhutab, et programm „Erasmus+“ peaks soodustama tugevamaid sidemeid haridus- ja koolitusasutuste ja ettevõtjate vahel, et suurendada programmis osalejate oskusi ja tööalast konkurentsivõimet ning Euroopa majanduse konkurentsivõimet;
12. toonitab programmi „Erasmus+“ rolli kutsehariduses ja -koolituses, kuna see aitab osalejatel arendada oskusi ja omandada tööturul vajatavaid kogemusi, aidates seega kaasa suuremale tööalasele konkurentsivõimele ja sotsiaalsele kaasatusele; julgustab parandama „Erasmus+“ kutseharidust ja -koolitust, et muuta see tänapäevasemaks, kättesaadavamaks, lihtsamaks ja digitaalajastusse sobivaks;
13. tõdeb, et kutsehariduse ja -koolituse õppurite liikuvust saaks kergesti laiendada, nii et see hõlmaks lühi- ja pikemaajalist praktikat („Erasmus Pro“), et tugevdada ELi panust noorte töötuse vastasesse võitlusse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama kutsehariduse ja -koolituse õppurite liikuvuse võimalusi ning programmi kutsealase õpipoisiõppe mõõdet, tunnistamaks, et õpipoisiõpe on iseenesest juba väärtus, ning edendamaks kutsealase koolituse ja kutsekvalifikatsioonide arendamise riiklikke reforme ja kvalifikatsioonide tunnustamist; kinnitab samas, et praktika on koolitusvõimalus, mis ei asenda palgatööd;
Sotsiaalne kaasatus ja juurdepääsetavus
14. väljendab kahetsust, et sotsiaalmajanduslike tegurite, piiratud rahastamise, kasvava ebavõrdsuse tõttu liikmesriikide vahel ja sees ning taotlemisprotsesside ja haldusmenetluste keerukuse tõttu saab programmist kasu vähem kui 5 % noortest eurooplastest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles muutma programmi juurdepääsetavamaks ja avatumaks, et lõplikud abisaajad saaksid sellest suuremat kasu ja et suurendada eelkõige ebasoodsa taustaga ja erivajadustega inimeste toetamist;
15. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid muudaksid „Erasmus+“ veelgi kaasavamaks, et jõuda rohkemate noorte inimesteni erinevate vahendite abil, eelkõige digitaalseid vahendeid kasutades, ja organisatsioonide kaudu, sh formaalse ja mitteformaalse hariduse kõigi tasandite õppeasutuste, noorteorganisatsioonide, kunsti- ja rohujuure tasandi spordiorganisatsioonide, vabatahtlike organisatsioonide ja muude kodanikuühiskonna sidusrühmade kaudu, integreerides sotsiaalse kaasatuse ja mitmekesisuse strateegia programmi ja suunates selle erivajadustega ja vähemate võimalustega noortele;
16. tuletab meelde, et koordineerimise ja õiguste ülekandmise võimaluse puudumine ELi sotsiaalkindlustussüsteemide vahel on puuetega inimeste liikuvusele suur takistus, kuigi on tehtud jõupingutusi muuta programm „Erasmus+“ ja muud liikuvusalased algatused kaasavamaks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama koostööd ja parandama seeläbi haavatavate inimeste liikuvust;
17. tunnistab, et üks põhilisi takistusi kõrgharidust omandavate üliõpilaste suuremal kaasamisel on selguse ja järjepidevuse puudumine liikuvuse perioodi jooksul omandatud Euroopa arvestuspunktisüsteemi (ECTS) ainepunktide tunnustamises; kutsub liikmesriike ja pädevaid ametiasutusi, eelkõige kõrgharidusasutusi, täielikult rakendama õppelepinguid kui kohustuslikku osa liikuvusprotsessist ja tagama „Erasmus+“ kõrghariduse liikuvusperioodide käigus omandatud ECTSi ainepunktide sujuva tunnustamise;
18. on veendunud, et noorematel põlvkondadel peaksid olema paremad võimalused programmi tulevikku kujundada, kuna nad sobivad kõige paremini programmi visiooni arendama ja seda järgmisele tasandile viima, nii et see vastaks nende töö, õppimise ja vabatahtliku tegevusega seotud praegustele ja tulevastele vajadustele ja ülesannetele;
19. ergutab kasutama teatavat paindlikkust uue programmi kavandamisel, tagamaks, et programm suudab kiiresti reageerida tekkivatele probleemidele ning Euroopa ja rahvusvahelise tasandi strateegilistele prioriteetidele; rõhutab asjaolu, et kõik uued algatused peaksid täiendama olemasolevaid ja olema varustatud eelarvega, mis on nende tõhusaks toimimiseks piisav;
Euroopa identiteet ja kodanikuaktiivsus
20. on kindlalt veendunud, et programm „Erasmus+“ peaks jätkuvalt ergutama kodanikuaktiivsust, kodanikuharidust ja kultuuridevahelist mõistmist ning kujundama Euroopa identiteedi tunnetuse; nõuab seetõttu, et kõik hariduse ja koolituse ning formaalse ja mitteformaalse õppimisega seotud liikuvustegevused, mida rahastatakse programmist „Erasmus+“, suurendaksid ka noorte teadlikkust Euroopa koostöö lisaväärtusest hariduse valdkonnas ja julgustaksid neid osalema Euroopa küsimuste lahendamisel;
21. on veendunud, et vajaduse korral võiks haridusalase liikuvuse integreerimine kõrg- ja kutsehariduse programmidesse olla kasulik nii õppurite isiklikule arengule ja karjäärile kui ka kultuuridevahelise mõistmise edendamisele;
22. kutsub komisjoni üles töötama välja Euroopa üliõpilaste e-kaarti (eCard), mis annaks üliõpilastele üleeuroopalise juurdepääsu teenustele;
Programmi rahastamine
23. peab kahetsusväärseks, et programmi „Erasmus+“ mõne projekti vähene edu, piiratud toetused ja suur nõudlus programmis osalemise järele võivad ohustada programmi „Erasmus+“ kui ELi juhtalgatuse edu; on kindlalt veendunud, et programmi „Erasmus+“ peaeesmärk on olla suunatud kõigile noortele ning et niisuguse suurema sihiga programmi „Erasmus+“ järgmisel programmitöö perioodil peab kaasnema märkimisväärne täiendav rahastamine, mistõttu tuleks programmi potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks selle eelarvet suurendada; palub seetõttu kõikidel liikmesriikidel, komisjonil ja asjaomastel sidusrühmadel, pidades silmas eelolevaid mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimisi, programmi „Erasmus+“ jõulisemalt ja nähtavamalt toetada;
24. rõhutab, kui tähtis on see, et uus „Erasmus+“ programm käivitataks algusest peale sujuvalt ja strateegiliselt kavandatud eelarvega; soovitab kasutada regionaal- ja sotsiaalfonde, et suurendada liikmesriikide rahalist toetust programmi „Erasmus+“ liikuvustoetustele; tuletab meelde, et programmi eeskirjade järjekindel kohaldamine kõikides riigiasutustes, kaasa arvatud ühiste kvaliteedistandardite, projekti hindamise ja haldusmenetluste järgimine on programmi „Erasmus+“ sidusa rakendamise tagamiseks äärmiselt oluline;
o
o o
25. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.