Istungidokument
24.10.2017
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
võitluse kohta seksuaalse ahistamise ja kuritarvitamise vastu ELis
( 2017/2897(RSP) )
Arne Gericke
fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon võitluse kohta seksuaalse ahistamise ja kuritarvitamise vastu ELis
( 2017/2897(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine)[1],
– võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega[2], milles määratletakse ja mõistetakse hukka ahistamine ja seksuaalne ahistamine,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et naistega seotud negatiivsed stereotüübid on endiselt laialt levinud ning võivad põhjustada ahistamist ja isegi kehalist või seksuaalvägivalda;
B. arvestades, et seksuaalse ahistamise ohvrite puhul ei tekitata kahju mitte üksnes nende füüsilisele ja vaimsele heaolule, vaid ka nende tööelule;
C. arvestades, et iga kümnes naine on puutunud kokku uute tehnoloogiate kaudu toime pandava seksuaalse ahistamise või jälitamisega ning et 75 % kõrgematel otsustuspädevusega ametikohtadel töötavatest naistest on kogenud seksuaalset ahistamist;
1. on kindlalt veendunud, et naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht Euroopa Liidu põhiväärtust tuleks täielikult austada, edendada ning kohaldada õigusaktides, tegelikkuses ja igapäevaelus;
2. on kindlalt veendunud, et jõupingutused, mida tehakse seksuaalse ahistamise ja seksuaalvägivalla vastu võitlemiseks, moodustavad soolise võrdõiguslikkuse tagamise kohustuse osa; rõhutab, et mis tahes liiki seksuaalse ahistamise ohvrite toetamine peab jääma liikmesriikide ja kõikide ELi institutsioonide prioriteediks;
3. on veendunud, et peamiste seksuaalse ahistamise vastu võitlemise meetmete hulka kuuluvad puuduliku teatamise ja sotsiaalse häbimärgistamise küsimustega tegelemine, töökeskkonnas vastutuse võtmise menetluste kehtestamine, meeste ja poiste aktiivne kaasamine vägivalla ennetamisse ning meetmed, mida võetakse uute vägivalla vormide vastu, nt küberruumis;
4. on arvamusel, et seksuaalse ahistamise kaotamiseks peavad eri tegutsejad, sealhulgas liikmesriigid tegema suuremaid jõupingutusi, et parandada andmete kättesaadavust, kvaliteeti ja usaldusväärsust, tõsta teadlikkust, muuta hoiakuid, ennetada niisugust käitumist, tagada ohvritele parem toetus ja õiguskaitse kättesaadavus ning võtta ELi sellealased õigusaktid täielikult üle ja neid täielikult rakendada;
5. ergutab liikmesriike koguma ja esitama kvaliteetseid andmeid, et kasutada ära seksuaalse ahistamise vastase võitluse kogu potentsiaal; palub liikmesriikidel tagada seksuaalset ahistamist käsitlevate paremate, põhjalike, võrreldavate ja konkreetsete andmete kogumise; ergutab tõhustama asjaomaste institutsioonidega tehtavat koostööd;
6. palub komisjonil luua naiste ja meeste võrdse kohtlemise valdkonna asjakohaste õigusaktide ja kohtupraktika avaliku andmebaasi, mis võimaldab tõsta teadlikkust selle valdkonna õigusnormide kohaldamisest;
7. ergutab liikmesriike kaaluma oma seaduste sätete muutmist, et tagada olukord, kus töötajatele, keda sunnitakse kokkuleppe osana allkirjastama mitteavalikustamise kokkuleppeid, ei saaks niisuguse kokkuleppe osana seada kohustust mitte teatada seksuaalsest ahistamisest või kuritarvitamisest;
8. avaldab kõikidele Euroopa institutsioonides toimunud seksuaalse ahistamise ja kuritarvitamise ohvritele distsiplinaarmenetlustes ja/või kohaliku politsei uurimistes tugevat toetust;
9. kutsub liikmesriike üles tõhustama töötajate kaitset seksuaalse ahistamise ja kuritarvitamise eest, püüdes saavutada paremat tasakaalu mees- ja naissoost tööinspektorite vahel, koolitades inspektoreid olema tähelepanelikud seksuaalse ahistamise tuvastamisel ning luues 24 tundi ööpäevas töötava abitelefoni seksuaalse ahistamise kahtluste alaste teadete saamiseks;
10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.