Istungidokument
22.11.2017
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
olukorra kohta Jeemenis
Charles Tannock
fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Jeemenis
( 2017/2849(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Jeemenis, sealhulgas 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni[1],
– võttes arvesse nõukogu 3. aprilli 2017. aasta järeldusi olukorra kohta Jeemenis,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2216, 2266 ja 2342 olukorra kohta Jeemenis ning ÜRO Julgeolekunõukogu esimehe 9. augusti 2017. aasta avaldust humanitaarolukorra kohta Jeemenis, Somaalias, Lõuna-Sudaanis ja Kirde-Nigeerias,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi olukorra kohta Jeemenis,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri toonase asetäitja humanitaarküsimustes Stephen O’Brieni 12. juuli 2017. aasta avaldust ÜRO Julgeolekunõukogule,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsiooni ja selle lisaprotokolle,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse 20. novembril 1989 vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle 25. mai 2000. aasta fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse,
– võttes arvesse 10. oktoobril 1980 vastu võetud ÜRO teatavate tavarelvade konventsiooni,
– võttes arvesse jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni, mille ÜRO võttis vastu 18. septembri 1997,
– võttes arvesse ÜRO 25. novembri 1981. aasta deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,
– võttes arvesse 25. aprillil 2017 Šveitsis Genfis toimunud, Jeemeni humanitaarkriisi leevendamisele pühendatud kõrgetasemelise rahastajate konverentsi tulemusi,
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta septembri otsust uurida kõiki konflikti käigus Jeemenis väidetavalt toime pandud inimõiguste rikkumisi,
– võttes arvesse nõukogu 3. aprilli 2017. aasta rakendusmäärust (EL) 2017/628, millega rakendatakse määruse (EL) nr 1352/2014 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Jeemenis) artikli 15 lõiget 3[2],
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Jeemenit on laastanud rohkem kui kaks aastat kestnud sõda, mis algas siis, kui Iraani toetusel tegutsenud al-Houthi mässulised hõivasid pealinna Sanaa ja kukutasid president Abd-Rabbu Mansour Hadi valitsuse; arvestades, et 2015. aastal moodustati mässuliste ja nendega liitunud sõjaväeüksuste vastu võitlemiseks Saudi Araabia juhitud rahvusvaheline koalitsioon; arvestades, et sellest tulenevalt on konflikt kujunenud piirkonna kahe suurima võimu vaheliseks teravaks varisõjaks;
B. arvestades, et sõjategevuse tõttu vajab Jeemenis humanitaarabi umbes 20 miljonit inimest ehk ligi 70 % elanikkonnast; arvestades, et sõda on toonud kaasa ka rohkem kui kaks miljonit riigisisest põgenikku, taristu hävinemise, Jeemeni majanduse kokkuvarisemise, elementaarsete tarbekaupade puuduse ning kommunaal- ja kanalisatsiooniteenuste ja puhta joogivee varustuse katkemise;
C. arvestades, et sõda on põhjustanud rohkem kui 10 000 inimese surma, kellest enamik on tsiviilisikud, ning ka vigastatuid on tuhandeid; arvestades, et veekanalisatsiooni süsteeme hävitanud õhurünnakute tulemusel tekkis hiljuti koolerapuhang, mille tõttu on kannatanud rohkem kui 700 000 inimest ja mis on põhjustanud üle 2000 inimese surma;
D. arvestades, et ÜRO andmetel on seitse miljonit inimest, sealhulgas 2,3 miljonit alatoitumuses ja 500 000 raskes alatoitumuses alla viie aastast last, näljahäda äärel ja haigustele vastuvõtlikud;
E. arvestades, et Jeemeni tervishoiusüsteem on kas sõjas tekitatud kahjustuste või vahendite puudumise tõttu kokku varisenud;
F. arvestades, et sõja alguseni on viinud see, et üksteisele järgnenud valitsused ei ole suutnud Jeemeni rahva demokraatlikke, majanduslikke ja sotsiaalseid püüdlusi teoks teha, mis on omakorda õhutanud rahulolematust, ühiskonna lõhestumist ja vägivalda;
G. arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu otsustas 2017. aasta septembris uurida kõiki kõigi osaliste poolt Jeemenis väidetavalt toime pandud inimõiguste rikkumisi;
H. arvestades, et Jeemeni sõda on teinud ruumi äärmusrühmitustele, sealhulgas Araabia poolsaare Al Qaedale, kes on saanud oma haaret laiendada, ohustades seeläbi laiemat piirkonda;
I. arvestades, et mõlemaid sõjas osalevaid pooli on süüdistatud hoonestatud alade raskerelvadest tulistamises, sealhulgas rünnakutes haiglatele, tsiviilhoonetele ja muudele mittesõjalistele struktuuridele;
J. arvestades, et süüdistuste kohaselt on kümnetes Saudi Araabia juhitud õhurünnakutes valimatult, ebaproportsionaalselt ja sõjaseaduste vastaselt tapetud ja haavatud tsiviilelanikke ning seejuures kasutatud ka rahvusvaheliselt keelustatud kobarlahingumoona;
K. arvestades, et sõja ajal on osaliselt või täielikult hävitatud 1600 kooli, iga kümnes kool on olnud sunnitud oma tegevuse lõpetama, hinnanguliselt kahel miljonil lapsel on kool pooleli jäänud ning kolm neljandikku õpetajatest ei ole aasta jooksul palka saanud;
L. arvestades, et ÜRO on kandnud Saudi Araabia juhitud koalitsiooni, Jeemeni valitsusväed ja al-Houthi mässuliste liikumise sõjas lapsi tapvate või sandistavate osapoolte esialgsesse loetellu;
M. arvestades, et Jeemenis rahu saavutamiseks ÜRO egiidi all peetud kõnelused lõppesid 2016. aasta aprillis ilma läbimurdeta ning sõdivaid pooli püütakse rahvusvaheliste jõupingutustega jätkuvalt läbirääkimiste laua taha tagasi tuua;
N. arvestades, et rahvusvahelised rahastajad pakkusid 2017. aasta aprillis Genfis ÜRO juhtimisel toimunud kõrgetasemelisel abistajate konverentsil Jeemeni humanitaarkriisi leevendamiseks 1,1 miljardit USA dollarit;
1. mõistab hukka Jeemenis jätkuva sõja ning selle mõju süütutele meestele, naistele ja lastele, samuti riigi majandusele ja infrastruktuurile;
2. nõuab tungivalt, et kõik konflikti osapooled lakkaksid viivitamata sõdimast ja alustaksid võimalikult kiiresti taas sisukaid läbirääkimisi, et luua kõigi kodanike huvides rahumeelne, pluralistlik ja jõukas Jeemen;
3. väljendab sügavat muret Jeemenis valitseva laastava ja halveneva humanitaarolukorra pärast; nõuab veel kord, et kõik sõjas osalevad pooled täidaksid oma kohustusi, lubades Jeemeni tsiviilisikutele mõeldud humanitaarabi, sealhulgas toidu ja vee takistusteta kohaletoimetamist;
4. tuletab kõigile konflikti osapooltele meelde, et haigla- ja meditsiinitöötajad on sõnaselgelt rahvusvahelise humanitaarõiguse kaitse all ning et tsiviilelanike ja tsiviiltaristu tahtlik ründamine on sõjakuritegu;
5. toetab ÜRO Jeemeni erisaadiku Ismail Ould Cheikh Ahmedi tegevust, mille eesmärk on püüda vahendada vaenupoolte rahukõnelusi ning lõpetada konflikt ja humanitaarkriis;
6. peab kahetsusväärseks al-Houthi võitlejate ja nende liitlaste otsust Ismail Ould Cheikh Ahmedi rahuläbirääkijana mitte tunnistada, ning on veendunud, et peamiste osapoolte soovimatus rahukõneluste alustamiseks head tahet ilmutada võib konflikti ja Jeemeni rahva kannatusi üksnes pikendada;
7. on veendunud, et Saudi Araabia ja Iraan on kriisi lahendamisel keskse tähtsusega, ning nõuab tungivalt, et mõlemad pooled töötaksid kahepoolsete suhete parandamise nimel ja üritaksid teha koostööd sõjategevuse lõpetamiseks Jeemenis;
8. kutsub kõiki osapooli üles austama kõigi Jeemeni kodanike ning kõigi riigis rahu- ja humanitaarmissioonidel osalevate isikute, sh abitöötajate, arstide ja ajakirjanike inimõigusi ja vabadusi;
9. toetab ELi humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese nõudmist lõpetada koalitsioonijõudude blokaadid, mis on takistanud humanitaarabi andmist õhu, mere ja maismaa kaudu;
10. tuletab liikmesriikidele meelde nende ülesandeid ja kohustusi, mis tulenevad Jeemenis toimuva sõja olukorras rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2342;
11. kiidab heaks ELi, ÜRO, USA ja teiste otsused kehtestada Jeemeni sõjaga seotud isikute ja üksuste suhtes sanktsioone ja muid piiravaid meetmeid;
12. taunib teateid, mille kohaselt al-Houthi jõud, valitsuse ja selle toetajate relvajõud ning muud relvarühmitused on kasutanud lapssõdureid, kes moodustavad hinnanguliselt kolmandiku kõigist Jeemeni võitlejatest, ning tuletab kõigile osapooltele meelde nende rahvusvahelisest õigusest ja konventsioonidest tulenevaid kohustusi;
13. tervitab Jeemeni humanitaarkriisi leevendamisele pühendatud kõrgetasemelisel rahastamisüritusel võetud kohustusi ning rõhutab ÜRO juhitud kooskõlastatud humanitaaraktsioonide vajalikkust selleks, et Jeemeni rahva kannatusi kergendada; kordab oma üleskutset, et kõik riigid täidaksid oma rahastamisüritusel antud lubadused humanitaarvajaduste rahuldamiseks;
14. toetab kindlalt ÜRO peasekretäri asetäitja humanitaarküsimustes ja hädaabi koordinaatori Mark Lowcocki ja tema eelkäija Stephen O’Brieni tegevust Jeemeni elanike kannatuste leevendamiseks;
15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Jeemeni presidendile, Jeemeni esindajatekojale ja Pärsia lahe koostöönõukogu peasekretärile.