Istungidokument
22.11.2017
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
olukorra kohta Jeemenis
( 2017/2849(RSP) )
Barbara Lochbihler, Ernest Urtasun, Igor Šoltes, Bodil Valero, Michel Reimon, Yannick Jadot, Molly Scott Cato, Alyn Smith
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Jeemenis
( 2017/2849(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 25. aprillil 2017 Genfis toimunud kõrgetasemelist rahastajate konverentsi Jeemeni humanitaarkriisi leevendamiseks ja ELi antud täiendavat lubadust eraldada 116 miljonit eurot,
– võttes arvesse ÜRO ühepoolsete sunnimeetmete negatiivse mõju valdkonna eriraportööri Idriss Jazairy 12. aprilli 2017. aasta üleskutset lõpetada Jeemeni mereblokaad,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Jeemeni kohta, eelkõige 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni humanitaarolukorra kohta Jeemenis[1] ja 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Jeemenis[2],
– võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni haiglate ja koolide ründamise kui rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise kohta[3] ning oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni relvastatud droonide kasutamise kohta[4],
– võttes arvesse nõukogu 3. aprilli 2017. aasta järeldusi Jeemeni kohta, komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ning Euroopa Komisjoni humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese 10. jaanuari 2016. aasta ühisavaldust rünnaku kohta organisatsiooni Piirideta Arstid (Médecins Sans Frontières – MSF) tervisekeskuse vastu Jeemenis ning volinik Stylianidese 11. novembri 2017. aasta avaldust humanitaarolukorra kohta Jeemenis,
– võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 15. detsembri 2015. aasta avaldust ÜRO vahendatavate Jeemeni-teemaliste kõneluste jätkamise kohta ning asepresidendi ja kõrge esindaja Federica Mogherini ning humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese 2. oktoobri 2015. aasta ühisavaldust Jeemeni kohta,
– võttes arvesse ELi suuniseid rahvusvahelise humanitaariõiguse järgimise edendamiseks,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Jeemeni kohta, eriti resolutsioone 2216 (2015), 2201 (2015) ja 2140 (2014),
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindaja 8. ja 10. jaanuari 2016. aasta avaldusi Jeemeni kohta,
– võttes arvesse 29. aprillist kuni 1. maini 2017 toimunud esimese Arenguliidrite Foorumi (Development Champions Forum) soovitusi Jeemeni majanduse uuendamise kohta („Rethinking Yemen’s Economy“),
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et alates Saudi Araabia juhitava koalitsiooni, mis hõlmab Araabia Ühendemiraate, Marokot, Jordaaniat jt ning mida toetavad Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik, alustatud õhurünnakutest Jeemenile 2015. aasta märtsis on riik mässitud veelgi sügavamalt relvastatud konflikti, mis kahjustab kõige rohkem tsiviilelanikkonda, kes on juba niigi palju aastaid kannatanud ebaturvalisuse ja poliitiliste pingete, vaesuse kõrge taseme, tõsiste keskkonnakahjustuste ja majandusliku seisaku tõttu;
B. arvestades, et konflikti peamisteks osapoolteks on üha enam kujunenud ühelt poolt al-Houthi mässulised liidus endise presidendi Ali Abdullah Salehiga (kelle kontrolli all on territoorium, kus elab ligi 70 % riigi elanikkonnast, seahulgas pealinn Sanaa) ja keda väidetavalt toetab Iraan, ning teiselt poolt – kukutatud, kuid samas rahvusvaheliselt tunnustatud presidendile Abdrabbuh Mansour Hadile lojaalsed jõud, keda toetab Saudi Araabia juhitav koalitsioon;
C. arvestades, et pingeid on veelgi suurendanud see, et al-Houthi mässulistel õnnestus 4. novembril 2017 esimest korda saata Riyadhi lennujaama suunas teele kaugmaarakett, mille Saudi Araabia õhukaitse küll alla tulistas, enne kui see mingit kahju jõudis põhjustada, kuid mis muutis Saudi Araabia pealinna võimalike rünnakute sihtmärgiks; arvestades, et Saudi Araabia süüdistas Iraani mässuliste varustamises selliste rakettidega ning sulges kättemaksuks maal, merel ja õhus kõik juurdepääsuteed Jeemenile;
D. arvestades, et ligi 90 % Jeemeni põhitoiduainetest imporditakse; arvestades, et ühepoolsete sunnimeetmete negatiivse mõju valdkonna ÜRO eriraportöör on juba varem rõhutanud, et koalitsioonivägede poolt Jeemenile kehtestatud õhu- ja mereblokaad on olnud jätkuva humanitaarkatastroofi üks peamisi põhjusi; arvestades, et blokaadi tõttu on piiratud ja häiritud toidu, kütuse ja meditsiinitarvete eksport ja import ning humanitaarabi andmine; arvestades, et põhjendamatud viivitused laevade Jeemeni sadamatesse sisenemisel ja/või koguni selle keelustamine kujutab vastavalt rahvusvahelisele õigusele endast ebaseaduslikku ühepoolset sunnimeedet;
E. arvestades, et veebruaris 2017 kuulutas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), et Jeemenis valitseb maailma suurim toiduga kindlustatusega seotud hädaolukord; arvestades, et humanitaarorganisatsioonide hinnangul vajab 27 miljonist Jeemenis elavast inimesest ligi 70 % humanitaarabi (sh 80 % kõigist lastest) ning toiduga kindlustamata on üle 17 miljoni inimese, kellest 7 miljonit ähvardab otsene näljahäda; arvestades, et vastavalt ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) 2. novembri 2017. aasta avaldusele Jeemeni kohta on kõigi aegade kõige kiiremini laieneva kooleraepideemia käigus haigestunute arv juba 895 000;
F. arvestades, et humanitaarorganisatsioonid on rõhutanud, et teatavate sadamate ja sisenemiskohtade taasavamine rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse kontrolli all olevates piirkondades, millest on teatanud Saudi Araabia, ei lahenda teravat kütuse ja toiduainete nappust, mille all kannatab valdav osa elanikkonnast, kes elab mässuliste kontrolli all oleval territooriumil; arvestades, et kütusepuudus takistab haiglate toimimist;
G. arvestades, et vaatamata 2017. aasta aprillis Genfis toimunud kõrgetasemelisele rahastajate konverentsile Jeemeni humanitaarkriisi leevendamiseks, mille käigus eri riigid ja organisatsioonid andsid 1,1 miljardi USA dollarini küündivaid lubadusi, olid abiandjad 21. novembri 2017. aasta seisuga eraldanud rahalisi vahendeid summas, mis moodustab vaid 56,9 % ÜRO esitatud üleskutsest anda Jeemenile 2017. aastal 2,3 miljardi dollari eest humanitaarabi;
H. arvestades, et ÜRO andmetel on üle 90 % kriisi ohvritest olnud hukkunud tsiviilelanikud, kelle arv on pärast 2015. aastat jõudnud kümnete tuhandeteni; arvestades, et Saudi Araabia juhitud koalitsiooni süüdistatakse sõjakuritegude toimepanemises seoses viimastel aastatel antud ebaseaduslike löökidega koolidele, turgudele, haiglatele, pulmadele, matustele ja elumajadele ning valimatute rünnakutega tsiviilobjektidele; arvestades, et al-Houthi – Salehi liit on valimatult pommitanud Ta’izzi linna elurajoone ja tulistanud suurtükkidega huupi üle piiri Saudi Araabiat, tappes ja vigastades tsiviilelanikke, ning on värvanud isegi 15-aastaseid poisse võitlema lapssõduritena eesliinil;
I. arvestades, et vaatamata rahvusvahelisele survele leida kriisile poliitiline lahendus ei ole vaenupooled suutnud kokkuleppele jõuda;
J. arvestades, et relvaeksporti käsitleva 18. ELi aastaaruande kohaselt on 16 ELi liikmesriiki, sh Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Saksamaa ja Hispaania, oma mitmete miljardite eurodeni küündiva ekspordiga tarninud relvi ja andnud sõjalist abi Saudi Araabia juhitava koalitsiooni liikmetele, sealhulgas Saudi Araabiale ja Araabia Ühendemiraatidele; arvestades, et oma hiljutisel visiidil Saudi Araabiasse valas president Trump veelgi õli tulle, väljendades tingimusteta toetust selle riigi poliitikale piirkonnas, ja lubas eksportida Saudi Araabiale 110 miljardi dollari väärtuses relvi; arvestades, et alates president Trumpi ametiaja algusest on märgatavalt suurenenud surmavate tagajärgedega USA eksterritoriaalsete ja kohtuväliste operatsioonide arv Jeemenis, eelkõige droone kasutades, mille tulemusena on arvukalt teateid tsiviilisikute hukkumisest; arvestades, et on tõendeid selle kohta, et ELi liikmesriigid annavad sellistele surmavatele operatsioonidele otsest või kaudset toetust, pakkudes luureandmeid ja muud abi; arvestades, et relvaeksport ja sõjaline toetus võimaldavad blokaadi ja õhurünnakute jätkumist ning aitavad kaasa humanitaarkriisile ja suutmatusele leida konfliktile poliitiline lahendus;
K. arvestades, et Euroopa Parlament palus oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsioonis humanitaarolukorra kohta Jeemenis, et asepresident ja kõrge esindaja käivitaks algatuse, mille eesmärgiks on kehtestada ELi relvaembargo Saudi Araabia suhtes, kooskõlas nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP; arvestades, et 2017. aasta oktoobris kirjutas neli Euroopa Parlamendi fraktsioonide juhti asepresidendile ja kõrgele esindajale kirja, kutsudes teda tungivalt üles võtma meetmeid seoses parlamendi korduva nõudmisega kehtestada Jeemenit puudutav ELi relvaembargo;
1. väljendab sügavat muret Jeemenis valitseva humanitaarolukorra murettekitava halvenemise pärast; väljendab sügavat kahetsust konflikti põhjustatud inimohvrite ja kõigi nende inimeste kannatuste pärast, kes on võitlevate poolte vahel jäänud ilma humanitaarabi ja elutähtsate kaupadeta, olnud sunnitud kodudest lahkuma või kaotanud oma elatusvahendid, ning avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; kinnitab veel kord oma pühendumust Jeemeni ja jeemenlaste jätkuvale toetamisele;
2. kutsub Saudi Araabia juhitud koalitsiooni üles viivitamatult ja täielikult peatama Jeemeni vastu suunatud mere- ja õhublokaadi ning taasavama eelkõige al-Ḥudaida ja Saleefi sadamad ja Sanaa rahvusvahelise lennujaama, et nälgivale elanikkonnale oleks võimalik toimetada humanitaarabi, vett ja kütust; kutsub samuti al-Houthi – Salehi liitu üles võimaldama takistamatut juurdepääsu abi- ja humanitaartöötajatele;
3. mõistab teravalt hukka valimatud rünnakud tsiviilisikute vastu, sealhulgas pommirünnakud ning kobarlaskemoona ja väidetava jalaväemiinide kasutamise, samuti rünnakud, mille tagajärjel hävib tsiviiltaristu, sealhulgas koolid, meditsiiniasutused, elamurajoonid, turud, veevärgid, sadamad ja lennujaamad; kordab tungivat üleskutset kõigile konfliktiosalistele tagada tsiviilelanike kaitse ning järgida rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelist inimõigustealast õigust;
4. nõuab seetõttu tungivalt kõigilt osalistelt, et nad lepiksid kokku vaenutegevuse lõpetamises ÜRO järelevalve all, mis oleks esimene samm rahukõneluste jätkamiseks ÜRO egiidi all, sest üksnes kiiresti sõlmitav relvarahu võib lõpetada tsiviilelanikkonna äärmuslikud kannatused;
5. tuletab kõigile osalistele meelde, et konfliktist põhjustatud kaose ja ebastabiilsuse jätkumine suurendavad AQAPi ja ISIS/Daeshi taoliste äärmusrühmituste mõju; kinnitab ELi otsustavat vastuseisu äärmusrühmitustele ja nende ideoloogiale ning rõhutab, et piirkonna konfliktiosalised peavad samuti toimima;
6. kordab oma üleskutset asepresidendile ja kõrgele esindajale käivitada algatus, mille eesmärgiks on kehtestada ELi relvaembargo Saudi Araabia juhitud koalitsiooni liikmete suhtes, arvestades koalitsiooni poolt toime pandud rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste alaste õigusaktide tõsiseid rikkumisi Jeemenis ja asjaolu, et jätkuv litsentside väljastamine relvade müügiks neile riikidele on seetõttu vastuolus nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP, ELi liikmesriikide riiklike õigusaktidega ning relvakaubanduslepinguga; nõuab, et komisjoni asepresident ja kõrge esindaja annaks aru meetmetest, mis on võetud Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioonis väljendatud eelmise nõudmise elluviimiseks;
7. väljendab sügavat kahetsust seoses president Trumpi avaldusega suurendada oluliselt relvade eksporti Saudi Araabiasse ja rõhutab, et Jeemeni konflikti õhutavad relvaeksportöörid riskivad sellega, et neist võivad saada sõjakuritegude kaasosalised; peab kahetsusväärseks USA ohvriterohkete terrorismivastaste operatsioonide järsku kasvu Jeemenis; nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriigid väljendaksid oma vastuseisu kohtuvälistele tapmistele, kinnitaksid ELi seisukohta, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel, ja tagaksid, et liikmesriigid ei pane toime ebaseaduslikke surmavaid operatsioone, ei toeta neid ega osale neis ühelgi moel; nõuab tungivalt, et asepresident/kõrge esindaja, liikmesriigid ja kolmandad riigid kooskõlas oma rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega uuriksid usaldusväärseid teateid võimalikest ebaseaduslikest hukkamistest ja võtaksid vastu ühise seisukoha relvastatud droonide kasutamise kohta väljaspool relvastatud konflikti;
8. toetab täielikult ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide jõupingutusi, et luua rahvusvahelised tõendite kogumise mehhanismid ning võtta raskete inimõigusrikkumiste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste toimepanijad vastutusele; rõhutab, et konfliktile pikaajalise lahenduse leidmiseks on ülimalt oluline tagada õiguserikkumiste eest vastutusele võtmine; väljendab seoses sellega rahulolu väljapaistvate rahvusvaheliste ja piirkondlike ekspertide töörühma moodustamise üle, mille ülesanne on jälgida inimõiguste olukorda Jeemenis ja sellest aru anda ning põhjalikult uurida kõiki väidetavaid rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ning muu asjakohase ja kohaldatava rahvusvahelise õiguse rikkumisi ja kuritarvitusi, mida kõik konfliktis osalejad on 2015. aasta märtsist saadik toime pannud;
9. kutsub kõiki konflikti osapooli üles tegutsema selle nimel, et kõrvaldada kõik logistilised ja finantstakistused, mis mõjutavad toidu ja meditsiinitarvete importi ja jagamist abivajavatele tsiviilelanikele;
10. kutsub kõiki osapooli, eelkõige al-Houthi juhtkonda võimaldama ajakirjanikele takistamatut juurdepääsu kõikidesse Jeemeni osadesse, väljendab heameelt seoses Yahya Abdulraqeeb al-Jubeihi, Abed al-Mahziri ja Kamel al-Khozani hiljutise vabastamisega ning nõuab, et viivitamata ja tingimusteta vabastataks ka kõik ülejäänud vangistatud ajakirjanikud;
11. tuletab meelde, et Jeemeni konflikti ei ole võimalik sõjaliselt lahendada ja et seda kriisi saab lahendada ainult läbirääkimiste kaudu, millesse hõlmatakse kõik asjaomased pooled, milles täielikult ja sisuliselt osalevad ka naised, noored jt marginaliseeritud rühmad ning mille tulemuseks on kaasav poliitiline lahendus; kinnitab oma toetust Euroopa välisteenistuse püüdlustele aidata kaasa läbirääkimiste taasalustamisele ning kutsub konflikti kõiki osalisi tungivalt üles osalema nendes jõupingutustes konstruktiivselt ja ilma eeltingimusi esitamata; kutsub ELi ja liikmesriike üles blokaadi ja selle mõju avalikult ja kindlalt hukka mõistma ja käsitlema kõiki konflikti osapooli vastutavana oma tegevuse eest;
12. palub riikidel ja organisatsioonidel, kes 2017. aasta aprillis Genfis toimunud kõrgetasemelisel rahastajate konverentsil andsid lubadusi Jeemeni humanitaarkriisi leevendamiseks, oma lubadused kiiresti täita ja suurendada võetud kohustusi, et tagada ÜRO tuvastatud vajaduste täielik rahastamine;
13. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid lisaks oma humanitaar- ja poliitilistele jõupingutustele ka rahu kindlustamise ja vastupanuvõime meetmeid, toetades muu hulgas kodanikuühiskonna osalejaid ja kohalikke majanduslikke ja juhtimisstruktuure, et tagada põhiteenuste ja taristute kiire taastamine, ergutada kohalikku majandust ja edendada rahu ning sotsiaalset ühtekuuluvust;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Pärsia lahe koostöönõukogu peasekretärile, Araabia Riikide Liiga peasekretärile ja Jeemeni valitsusele.