Istungidokument
6.12.2017
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
rohingjade olukorra kohta
( 2017/2973(RSP) )
Rolandas Paksas, Isabella Adinolfi, Fabio Massimo Castaldo, Ignazio Corrao
fraktsiooni EFDD nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon rohingjade olukorra kohta
( 2017/2973(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Myanmari ja rohingja moslemite olukorra kohta, eriti 7. juuli 2016. aasta[1] ja 15. detsembri 2016. aasta[2] resolutsioone, ning oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta istungjärkudeks[3] ja 13. juuni 2017. aasta resolutsiooni kodakondsusetuse kohta Lõuna- ja Kagu-Aasias[4] ning 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Myanmari, eriti rohingjade olukorra kohta[5],
– võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi ELi Myanmari/Birma-strateegia kohta,
– võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi strateegia Myanmaris/Birmas: eripartnerlus demokraatia, rahu ja heaolu edendamiseks“ (JOIN(2016)0024),
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 2. detsembri 2016. aasta avaldust vägivalla hiljutise eskaleerumise kohta Myanmaris ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. septembri 2017. aasta avaldust olukorra kohta Arakani osariigis,
– võttes arvesse ühist pressiteadet ELi ja Myanmari vahel 25. novembril 2016. aastal toimunud kolmanda inimõigustealase dialoogi kohta,
– võttes arvesse nõukogu 4. detsembri 2015. aasta järeldusi kodakondsusetuse kohta,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 29. novembri 2016. aasta ja Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 18. novembri 2016. aasta hiljutisi teateid inimõiguste olukorra halvenemise kohta Arakani osariigi põhjaosas,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 20. juuni 2016. aasta aruannet rohingja moslemite ja teiste vähemuste inimõiguste olukorra kohta Myanmaris ning Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 18. märtsi 2016. aasta aruannet,
– võttes arvesse Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri Yanghee Lee lähetuse lõpetuseks tehtud 20. jaanuari 2017. aasta avaldust, milles ta järeldas, et „olukord on praegu halvem kui mõne viimase aasta mis tahes ajahetkel“,
– võttes arvesse Arakani osariigi nõuandekomisjoni lõpparuannet,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja 6. novembri avaldust, milles kutsutakse Myanmari üles lõpetama ülemäärase sõjalise jõu kasutamist ja kogukondadevahelist vägivalda Myanmari Arakani osariigis,
– võttes arvesse 1954. aasta kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni ja 1961. aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni,
– võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmset kodakondsusetuse kaotamise tegevuskava aastateks 2014–2024,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1954. aasta kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni ja 1961. aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni,
– võttes arvesse 1966. aasta rahvusvahelist kodanike ja poliitiliste õiguste pakti ja 1966. aasta rahvusvahelist majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) põhikirja,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Myanmari Arakani osariik on koduks ligikaudu miljonile rohingjale, kes on represseerimise ja jätkuvate tõsiste inimõiguste rikkumiste pärast kannatav vähemusrühm, kelle elu ja turvalisus on ohus, kellele ei anta õigust tervishoiule ja haridusele ning keda ähvardab sunnitöö, seksuaalne vägivald ja poliitiliste õiguste piiramine;
B. arvestades, et rohingjad on maailma üks tagakiusatumaid vähemusi, nad moodustavad maailma kõige suurema kodakondsuseta isikute rühma ja on olnud ametlikult kodakondsusetud alates 1982. aasta Birma kodakondsusseaduse vastuvõtmisest, mis on toonud kaasa tõsised piirangud liikumisvabadusele ja sundinud nad laagritesse;
C. arvestades, et siseriiklikud ja rahvusvahelised reaktsioonid rohingjade üha halvenevale inimõiguste olukorrale ja neid tabanud humanitaarkriisile on olnud seniajani suuresti ebapiisavad ning paljusid probleemi lahendamise vahendeid ei ole veel uuritud;
D. arvestades, et 25. augustil 2017 tegid rohingja võitlejad rohkem kui 30 politseipostile ja Arakani osariigi põhjaosas asuvale sõjaväebaasile mitu koordineeritud rünnakut; arvestades, et ründajad tapsid üle kümne politseiniku ja vastutuse nende rünnakute eest võttis endale Arakani osariigi rohingjade päästearmee (ARSA);
E. arvestades, et sellele järgnes märkimisväärne sõjaline vastulöök, millega kaasnesid rasked ja ulatuslikud inimõiguste rikkumised, sealhulgas tapmised, vägistamised ja piinamised; arvestades, et inimõiguste organisatsioonid, eeskätt Human Rights Watch, on satelliidipiltide põhjal andnud teada elamute ja muude hoonete ulatuslikust hävitamisest Arakani osariigi põhjaosas, kuhu VVOdel ja sõltumatutel vaatlejatel ei ole praegu juurdepääsu; arvestades, et teadete põhjal põletati Arakani osariigi põhjaosas asuvas rohingjade Chein Khar Li külas 700 hoonet, mis tähendab küla peaaegu täielikku hävitamist;
F. arvestades, et pärast neid sündmusi otsis üle 625 000 rohingja varjupaika Bangladeshis; arvestades, et need, kes põgenevad Myanmarist ja kellest paljud on naised ja lapsed, läbivad ohtlikke piirkondi, neid ähvardavad tulevahetused ja ohtlikud rajad, samuti nälg ja arstiabi puudumine; arvestades, et sellel teel on surnud kümneid inimesi, sealhulgas naisi ja lapsi; arvestades, et Bangladeshi rannikuvalve on leidnud kümnete, põgenemisel elu kaotanud inimeste surnukehasid;
G. arvestades, et Bangladesh on juba vastu võtnud ligi 300 000 viimaste aastakümnete jooksul riiki saabunud rohingja pagulast;
H. arvestades, et Bangladesh on esitanud kaebuse Myanmari ametivõimude vastu maamiinide pärast, mis on pandud Myanmari ja Bangladeshi piiri lõigule, et vägivalla eest põgenenud rohingja moslemid ei saaks koju naasta;
I. arvestades, et ÜRO ja rahvusvaheliste VVOde rahvusvahelistel töötajatel on keelatud siseneda konfliktist mõjutatud piirkonda, ning arvestades, et ÜRO ametid ei saa rohingjadele anda humanitaarabi, sealhulgas toitu, vett ja ravimeid; arvestades, et Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele on juurdepääs humanitaarabi andmiseks antud üksnes osaliselt ja abi jõuab vaid 10 %ni abivajajatest; arvestades, et vaatamata 27. oktoobril 2017 saavutatud kokkuleppele Maailma Toiduprogrammiga on humanitaarabi juurdepääs Arakani osariigi põhjaossa endiselt raske;
J. arvestades, et nimetatud juurdepääsupiirangute tõttu on elanikkonna praeguste vajaduste kohta väga vähe andmeid, ning arvestades, et isegi enne praegust kriisi sõltus lisaks 120 000 Kesk-Arakani osariigi siseselt ümberasustatud inimesele humanitaarabist umbes 350 000 inimest;
K. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik Zeid Raad Al Hussein teatas 10. septembril 2017, et olukord Myanmaris „näib olevat õpikunäide etnilisest puhastusest“;
1. mõistab teravalt hukka kõik rünnakud Arakani osariigis;
2. tunneb sügavat muret Bangladeshi ja Myanmari humanitaarolukorra pärast ja nõuab, et Myanmari valitsus lõpetaks viivitamata Arakani osariigi rohingjade kogukonda laastanud ülemäärase sõjalise jõu ja vägivalla;
3. mõistab hukka inimõiguste rikkumiste suureneva raskusastme ja ulatuse, k.a tapmised, vägistamised ja sadade tuhandete tsiviilelanike sundränne;
4. nõuab tungivalt, et sõjavägi ja julgeolekujõud lõpetaksid viivitamata rohingjade tapmise, ahistamise ja vägistamise ning nende kodude põletamise;
5. tuletab meelde, et Myanmari ametivõimud on kohustatud ilma diskrimineerimiseta kaitsma kõiki tsiviilelanikke väärkohtlemise eest ning uurima kooskõlas inimõiguste standardite ja kohustustega inimõiguste raskeid rikkumisi ja süüdlased vastutusele võtma;
6. kordab oma üleskutset Myanmari ametivõimudele tagada sõltumatutele vaatlejatele, rahvusvahelistele inimõigusorganisatsioonidele, ajakirjanikele ja teistele rahvusvahelistele vaatlejatele ja ÜRO-le, eelkõige ÜRO teabekogumismissioonile, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu lõi märtsis 2017 ja mille volitusi pikendati kuni septembrini 2018, kohene ja takistamatu juurdepääs;
7. kordab oma tungivat nõudmist, et humanitaarõiguste organisatsioonidele võimaldataks ilma diskrimineerimiseta juurdepääs kõigile konfliktipiirkondadele ja põgenikele, et humanitaartöötajad saaksid ohus olevaid inimesi aidata;
8. nõuab tungivalt, et Myanmari valitsus kõrvaldaks viivitamata kõik Bangladeshi piirialal asuvad maamiinid;
9. nõuab tungivalt ka seda, et Myanmari valitsus ja eelkõige riiginõunik Aung San Suu Kyi mõistaksid ühemõtteliselt hukka igasuguse rassi- või usuviha õhutamise ning võitleksid rohingja vähemuse vastu suunatud sotsiaalse diskrimineerimise ja vaenutegevusega; nõuab ka, et Myanmari valitsus tagaks usu- ja veendumusvabaduse, mis on üldine õigus; tuletab riiginõunikule meelde, et ta nõuaks tema enda taotlusel Arakani osariigi nõuandekomisjoni poolt koostatud lõpparuandes esitatud soovituste rakendamist; taunib edusammude puudumist alates Aung San Suu Kyi erakonna pressiesindaja poolt 18. mail 2015. aastal tehtud avaldusest, mille kohaselt peaks Myanmari valitsus taastama rohingja vähemuse kodakondsuse;
10. tuletab Sahharovi auhinna 1990. aasta laureaadile Aung San Suu Kyile meelde, et auhind antakse neile, kes peale muude kriteeriumide täitmise kaitsevad inimõigusi ja vähemuste õigusi ning järgivad rahvusvahelist õigust; juhib tähelepanu vajadusele kaaluda, kas Sahharovi auhinna ja Nobeli rahuauhinna võiks tagasi võtta, kui laureaat neid kriteeriume pärast auhinna saamist rikub;
11. tunnustab Bangladeshi poolt selles humanitaarkatastroofis sadade tuhandete rohingja pagulaste kaitsmiseks tehtavaid jõupingutusi; innustab Bangladeshi ja teiste naaberriikide ametiasutusi võtma vastu kõiki, kes põgenevad Arakani osariigis aset leidva vägivalla eest, ning järgima tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet; palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada rahalist ja materiaalset toetust pagulastele;
12. tuletab meelde oma soovitust, et nende riikide valitsused, kuhu suundub rohingja pagulaste vool, teeksid tihedat koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, kellel on tehnilised ekspertoskused pagulasseisundi kontrollimiseks ning volitused pagulaste ja kodakondsuseta isikute kaitsmiseks; palub, et EL ja ÜRO toetaksid selles küsimuses Myanmari naaberriike;
13. peab Bangladeshi ja Myanmari kahepoolse repatrieerimiskokkuleppe sõlmimist 23. novembril 2017. aastal Nay Pyi Taws oluliseks sammuks; julgustab Bangladeshi peaministrit šeik Hasinat ja Myanmari riiginõunikku Aung San Suu Kyid seda kahepoolset repatrieerimiskokkulepet kiiresti rakendama, tagades kohapeal tingimused, mis võimaldavad põgenike vabatahtlikku, turvalist, kestlikku ja väärikat koju tagasipöördumist; kinnitab, et EL jälgib tähelepanelikult nimetatud kokkuleppe rakendamist, tagamaks, et kokkulepe oleks täielikus kooskõlas rahvusvahelise õigusega;
14. märgib, kui oluline on kiiresti rakendada Arakani osariigi nõuandva komisjoni soovitused (nn Annani soovitused); rõhutab komisjoni soovitust vajaduse kohta viia Myanmari kodakondsusseadus vastavusse rahvusvaheliste standardite ja lepingutega, millega Myanmar on ühinenud, sealhulgas lapse õiguste konventsiooni artiklitega 7 ja 8, ja vajaduse kohta viia õigusaktid kooskõlla parimate tavadega, sealhulgas eri liiki kodanike vahelise vahetegemise kaotamine;
15. toetab jõupingutusi tugevdada Annani soovituste rakendamisel põhinevat poliitilist protsessi; palub ÜRO Julgeolekunõukogul ja Peaassambleel võtta tulemuslikke diplomaatilisi ja poliitilisi meetmeid, tagamaks, et Myanmari valitsus täidab rohingja vähemuse suhtes oma kohustusi, mis puudutavad kaitse ja abi kättesaadavuse tagamist; nõuab sellega seoses ÜRO Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu resolutsiooni, milles mõistetakse hukka rikkumised, nõutakse tungivalt pääsu Arakani osariiki ning nõutakse kõigilt asjaosalistelt vastutamist rahvusvahelise õiguse raskete rikkumiste eest;
16. nõuab tungivalt, et Hiina ning teised rahvusvahelised ja piirkondlikud osalejad kasutaksid kõiki võimalusi, et nõuda hirmutegude lõpetamist ja leida olukorrale rahumeelne lahendus;
17. palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ning ELi liikmesriikidel suurendada oluliselt survet Myanmari valitsusele ja julgeolekujõududele, et nad lõpetaksid õiguste rikkumise, teeksid täiel määral koostööd ÜRO uurijate ja rahvusvaheliste humanitaarabiasutustega ning tagaksid vastutuse rahvusvahelise õiguse raskete rikkumiste eest; nõuab sellega seoses, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning ELi liikmesriigid tegutseksid aktiivselt, toetades viivitamatute meetmete võtmist ÜRO tasandil ja tehes selgeks, et EL on valmis kaaluma üksikisikute ja üksuste vastaste sihipäraste sanktsioonide kehtestamist, ning kaaluksid Myanmarile antud kaubandussoodustuste tagajärgi, kui rahvusvahelise õiguse rasked rikkumised karistamatult jätkuvad;
18. kiidab heaks asjaomasele piirkonnale humanitaarabi ja muu toetuse vormis antava ELi rahalise toetuse jätkamise; rõhutab, et kogu Arakani osariigile antav abi sõltub selgelt ja konkreetselt mittediskrimineerimisest, segregatsiooni puudumisest ja võrdsusest ning kõiki projekte ja abi rakendatakse viisil, mis ei võimalda diskrimineerimist ja segregatsiooni juurutada, toetada ega rakendada;
19. palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal anda ÜROs ja ELi välisasjade nõukogu raames tehtud ELi algatuste kohta Euroopa Parlamendile aru;
20. nõuab, et EL ja tema liikmesriigid peaksid rohingjade esindajate saadetud kohapealset olukorda kajastavaid teateid ja avaldusi teretulnuks;
21. toetab jõupingutusi, mille eesmärk on, et kohapeal oleksid sõltumatud ja ÜRO juhitud vaatlejad, et leevendada humanitaarkriisi; palub Myanmari ametiasutustel tagada sõltumatutele vaatlejatele, eriti ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt 2017. aasta märtsis loodud teabekogumismissioonile viivitamatu ja takistamatu juurdepääs;
22. toetab ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo täielike volitustega esinduse loomist Myanmaris;
23. nõuab, et EL ja tema liikmesriigid toetaksid ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmset kodakondsusetuse kaotamise tegevuskava aastateks 2014–2024;
24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Myanmari valitsusele ja parlamendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ASEANi peasekretärile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile, Myanmari inimõiguste olukorraga tegelevale ÜRO eriraportöörile, ÜRO pagulaste ülemvolinikule ning ÜRO Inimõiguste Nõukogule.