Istungidokument
6.12.2017
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
rohingjade olukorra kohta
( 2017/2973(RSP) )
Elena Valenciano, Victor Boştinaru, Soraya Post
fraktsiooni S&D nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon rohingjade olukorra kohta
( 2017/2973(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Myanmari ja rohingja moslemite olukorra kohta, eelkõige 14. septembri 2017. aasta[1], 7. juuli 2016. aasta[2] ja 15. detsembri 2016. aasta[3] resolutsiooni,
– võttes arvesse nõukogu 16. oktoobri 2017. aasta järeldusi Myanmari/Birma kohta,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 19. novembril 2017. aastal Bangladeshis Cox’s Bazari linnas tehtud märkusi,
– võttes arvesse ühist pressiteadet ELi ja Myanmari vahel 25. novembril 2016. aastal toimunud kolmanda inimõigustealase dialoogi kohta,
– võttes arvesse nõukogu 4. detsembri 2015. aasta järeldusi kodakondsusetuse kohta,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja 6. novembri 2017. aasta avaldust vägivalla kohta Arakani osariigis,
– võttes arvesse ÜRO peaassamblee kolmanda komitee 16. novembril 2017. aastal vastu võetud resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Myanmaris,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 20. juuni 2016. aasta aruannet rohingja moslemite ja teiste vähemuste inimõiguste olukorra kohta Myanmaris, ning Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 18. märtsi 2016. aasta aruannet,
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 27. erakorralist istungjärku Myanmaris Arakani osariigi rohingja moslemivähemuse ja teiste vähemuste inimõiguste olukorra teemal, ning 5. detsembri 2017. aasta resolutsiooni rohingja moslemite ja teiste vähemuste inimõiguste olukorra kohta Myanmaris,
– võttes arvesse ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli,
– võttes arvesse 1954. aasta kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni ja 1961. aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni,
– võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmset kodakondsusetuse kaotamise tegevuskava aastateks 2014–2024,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse Arakani osariigi küsimustega tegeleva nõuandekomisjoni (Annani komisjoni) lõpparuannet,
– võttes arvesse 1966. aasta rahvusvahelist kodanike ja poliitiliste õiguste pakti ja1966. aasta rahvusvahelist majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse ASEANi hartat,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Myanmari Arakani osariik on koduks ligikaudu miljonile rohingjale, kes on valdavalt moslemi usku kuuluv vähemus, kellele ei anta Myanmari kodakondsuse seadusest lähtuvalt täielikke kodakondsusõigusi, mille tagajärjel puudub neil kodakondsus;
B. arvestades, et rohingjad on maailma üks tagakiusatumaid vähemusi, kes on suures osas suletud laagritesse ja kelle vabale liikumisele nii Arakani osariigis kui ka väljaspool seda on kehtestatud ranged piirangud; arvestades, et sellise vabaduse piiramise tõttu on nende elu ja turvalisus ohus, nad on jäetud ilma õigusest tervishoiule ja haridusele ning neid ähvardab alatoitumus, toiduga kindlustamatus, sunnitöö, seksuaalne vägivald ja poliitiliste õiguste piiramine;
C. arvestades, et kõige hiljutisem pingete süvenemine 2017. aasta augustis tõi kaasa Myanmari ametivõimude valdavalt ebaproportsionaalse reaktsiooni, mille tulemusel pandi rohingjade vastu toime tõsiseid inimõiguste rikkumisi, sealhulgas nende kodude ulatuslikku hävitamist, tapmisi, vägistamist ja piinamist;
D. arvestades, et alates 2017. aasta augustist on üle 626 000 rohingjat põgenenud turvapaiga otsingul naaberriiki Bangladeshi, mistõttu on rohingja pagulaste koguarv Bangladeshis kasvanud 838 109-ni, ning eeldatavasti peaks see arv 2017. aasta lõpuks ületama miljoni; arvestades, et põgenejad peavad rändama mööda ohtlikke teid ja neid ähvardavad tulevahetused, ebaturvaline maastik, sooline vägivald, nälg ja arstiabi puudumine; arvestades, et kümned rohingjad, sealhulgas naised ja lapsed, on teel surnud;
E. arvestades, et enam kui 400 000 inimest vajavad arsti- ja toiduabi, ning hinnanguliselt 300 000 inimest, sealhulgas rohkem kui 150 000 alla viieaastast last vajab toitumisalast abi;
F. arvestades, et Bangladesh on esitanud Myanmari ametivõimude vastu kaebuse seoses maamiinide paigutamisega Myanmari ja Bangladeshi piiri lõigule;
G. arvestades, et teadete kohaselt blokeeritakse jätkuvalt ÜRO ametite tegevust, mistõttu nad ei saa anda rohingjadele humanitaarabi, sealhulgas toitu, vett ja ravimeid;
H. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik Zeid Ra'ad Al Hussein teatas 10. septembril 2017. aastal, et Myanmari olukord näib olevat klassikaline näide etnilise puhastuse kohta, ning 5. detsembril 2017. aastal, et ei saa välistada, et Myanmari riigi väed panevad rohingja moslemite vastu toime genotsiidi; arvestades, et Amnesty International on kirjeldanud Arakani osariigi vähemuste olukorda kui apartheidi ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu on hukka mõistnud asjaolu, et Myanmaris pannakse väga tõenäoliselt toime inimsusevastaseid kuritegusid; arvestades, et USA holokausti memoriaalmuuseumi ja Kagu-Aasia põhise inimõiguste organisatsiooni Fortify Rights raportis märgitakse, et üha rohkem on tõendeid selle kohta, et rohingjate vastu pannakse toime genotsiidi;
1. mõistab hukka Arakani osariigis jätkuva vägivalla, inimõiguste rikkumise ning inimeste hukkumise, elatusvahendite ja peavarju kaotamise; avaldab rohingjatele sügavat kaastunnet ja täielikku toetust; tuletab meelde, et Myanmari ametivõimud on kohustatud kooskõlas inimõiguste standardite ja kohustustega kaitsma vahet tegemata kõiki tsiviilelanikke väärkohtlemise eest, korraldama inimõiguste raskete rikkumiste uurimist ja süüdlased vastutusele võtma;
2. nõuab tungivalt, et Myanmari sõjavägi ja julgeolekujõud lõpetaksid viivitamata rohingjade tapmise, ahistamise ja vägistamise ning nende kodude hävitamise;
3. nõuab tungivalt, et Myanmari ametivõimud võimaldaksid rahvusvahelise humanitaarabi viivitamatut ja takistamatut juurdepääsu Arakani osariigile, sealhulgas spetsiaalset toetust haavatavatele rühmadele nagu lapsed, eakad ja seksuaalse vägivalla ohvrid; nõuab tungivalt, et valitsus rakendaks kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2106 (2013) meetmeid seksuaalse vägivalla juhtumite ennetamiseks ja nendele reageerimiseks;
4. kutsub Myanmari ametivõime üles võimaldama juurdepääsu sõltumatutele vaatlejatele, eelkõige ÜRO teabekogumismissioonile, mis moodustati 2017. aasta märtsis ÜRO Inimõiguste Nõukogus, et tagada kõigi osaliste väidetavate raskete inimõiguste rikkumiste sõltumatu ja erapooletu uurimine;
5. kordab nõudmist, et Myanmari valitsus kõrvaldaks viivitamata kõik Bangladeshi piirile paigutatud maamiinid;
6. tunnustab Bangladeshi jõupingutusi humanitaarkriisis, mis toimub ühes tema naaberriikidest; peab tervitatavaks kaitset, mida see riik on pakkunud Myanmarist põgenevatele rohingjatele ja julgustab jätkama seda toetust koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, kellel on tehnilised ekspertoskused pagulasseisundi kontrollimiseks ning volitused pagulaste ja kodakondsuseta isikute kaitsmiseks; kutsub Bangladeshi üles jätkama rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide humanitaaroperatsioonide hõlbustamist, kergendades bürokraatlikku koormust, lihtsustades registreerimisprotsessi ja vähendades liikumispiiranguid;
7. nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid rahalist ja materiaalset toetust pagulaste majutamiseks, tagades samal ajal, et abi ei anta pagulaste ja tagasipöördujate jaoks vastuvõetamatute lahenduste jaoks, näiteks nn turvaalade loomiseks Birma poole piiri; on seetõttu mures Bangladeshi otsuse pärast valmistada Bengali lahel ette isoleeritud ja üleujutusohtlik saar, et seal ajutiselt majutada 100 000 rohingja pagulast, kuna see jätaks pagulased ilma nende õigustest;
8. lisaks palub Bangladeshi valitsusel, ELil, selle liikmesriikidel ja rahvusvahelistel finantseerimisasutustel korraldada pikaajaline rahastamine, mis aitaks jätkusuutlikult reageerida ümberasustatud rohingjade ja vastuvõtvate kogukondade vajadustele, võimaldades neile juurdepääsu asjakohastele ja täiustatud teenustele; juhib erilist tähelepanu kiireloomulisele rahastamisvajadusele, mis ulatub hinnanguliselt 10 miljoni euroni, eesmärgiga pakkuda vägistamise ja soolise vägivalla ohvritele eriotstarbelist arstiabi ja vaimse tervise alaseid teenuseid; kutsub komisjoni üles toetama täielikku uurimist seksuaalse vägivalla ja muude rohingjade vastaste kuritegude ulatuse kohta;
9. väljendab sügavat muret rohingja naiste ja tütarlastega kaubitsemise pärast Myanmaris ja Bangladeshis, ning nõuab tungivalt, et mõlema riigi ametivõimud teeksid ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja inimõiguste organisatsioonidega koostööd inimkaubanduse lõpetamiseks ning kaitsetutele naistele ja tüdrukutele kaitse ja toetuse pakkumiseks;
10. võtab teadmiseks Bangladeshi ja Myanmari vahel 23. novembril 2017. aastal sõlmitud kahepoolse tagasisaatmislepingu, milles tunnustatakse rohingjade õigust naasta Myanmari ja jätkata seal elamist; nõuab siiski, et ei korraldataks sunniviisilisi tagasisaatmisi, eriti olukorras, kus jätkuvad vägivald ja repressioonid, mida nimetatakse samaväärseks etnilise puhastusega; nõuab tungivalt, et Bangladeshi ametivõimud tagaksid, et Myanmaris oleks enne tagasisaatmiste alustamist põhjalik strateegia rohingjate tagasipöördumiseks ja integreerimiseks, mis põhineb Annani komisjoni raporti peamiste soovituste elluviimisel; nõuab kindlalt, et Myanmari ametivõimud annaksid usaldusväärsed tagatised, et tagasipöördujaid ei ohusta tagakiusamine ega sunniviisiline saatmine etnilisel või usulisel alusel segregeeritud laagritesse, ning et ametivõimud tagaksid inimõiguste küsimustega tegelevate organite sõltumatu ja erapooletu järelevalve; usub, et praeguses olukorras ei ole tingimused ohutuks ja vabatahtlikuks tagasipöördumiseks täidetud;
11. rõhutab vajadust tagada, et kui kõnealuse lepingu raames toimuvad mis tahes tagasisaatmised, kehtestatakse kogu protsessi üle täieulatuslik ÜRO järelevalve, et tagada sellise tagasipöördumise vabatahtlikkus, turvalisus ja teadlikkus; nõuab tungivalt, et Myanmari valitsus koostaks mõjutatud kogukondadega konsulteerides igakülgse strateegia kõigi riigisiseselt ümberasustatud isikute laagrite sulgemiseks Arakani osariigi keskosas, ning hõlbustaks Myanmaris ümberasustatud isikute tagasipöördumist, lähtudes Annani komisjoni aruande soovitustest ja tehes seda selgelt määratletud ajakava alusel;
12. märgib, et rohingjate tagasipöördumise ja nende üldiste inimõiguste tagamiseks on vaja igakülgset jõupingutust, et võidelda institutsionaliseeritud diskrimineerimise ja segregatsiooniga Myanmaris; rõhutab, et ilma aluspõhjuseid kõrvaldamata on võimatu rohingjate katsumusi lõpetada; märgib sellega seoses, et Myanmari vähemuste õigustest ilmajätmine ei piirdu ainult rohingjadega, vaid puudutab ka Kachini ja Shani osariikide rahvusrühmi;
13. väljendab sügavat kahetsust Myanmari 1982. aasta kodakondsusseaduse jätkuva rakendamise üle, mis on jätnud rohingjad ilma põhilistest inimõigustest, muutes nad kodakondsuseta isikuteks; nõuab tungivalt, et Myanmari valitsus muudaks kodakondsusseadust ja annaks rohingjatele seaduslikult tunnustatud kodakondsusdokumendid, et neid tunnustataks kui kogukonda ja austataks nende enesemääramise õigust; nõuab tungivalt, et valitsus annaks välja isikutunnistused, kuhu ei oleks märgitud usutunnistus;
14. nõuab, et Myanmari rohingja elanikkonna segregatsioon tuleb lõpetada; nõuab, et rohingjatele kehtestatud liikumispiirangud tühistatakse ja kõik, välja arvatud vajalikud kontrollpunktid, likvideeritakse; nõuab tungivalt, et Myanmari valitsus tagaks, et rohingja rahvusest elanikud saaksid kogu Arakani osariigis ja ülejäänud riigis vabalt reisida, ning et eelkõige peetakse kinni nende õigusest tervishoiule, toidule, haridusele ja tööhõivele;
15. tuletab meelde, et Annani komisjon loodi riigikantsleri palvel; soovitab Myanmari ametivõimudel määrata võimalikult kiiresti ametisse rakendusorgan Annani komisjoni soovituste täielikuks rakendamiseks; julgustab ELi ja ÜROd seda protsessi toetama;
16. rõhutab vajadust tagada, et ELi investeeringud, sealhulgas arenguabi, aitavad kaasa kogu elanikkonnale universaalteenuste kättesaadavaks tegemisele, ning rõhutab, et sellised investeeringud ei tohi kinnistada Myanmaris segregatsiooni, mis on juba viinud institutsionaliseeritud diskrimineerimise ja inimsusevastaste kuritegudeni; nõuab seetõttu, et EL hindaks kõiki projekte ja abitoiminguid, et tagada nende nõuetekohane rakendamine, ning palub ELil toetada segregatsiooni ja diskrimineerimise vastu võitlevaid osalejaid ja projekte, mille eesmärk on kaasavam ja võrdsem ühiskond;
17. nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid kiiresti vastu finantssanktsioonid konkreetsete isikute vastu sõjaväe- ja julgeolekuteenistustes, kes vastutavad inimõiguste laialdaste rikkumiste jätkumise eest Myanmaris;
18. kutsub ÜRO Julgeolekunõukogu üles kehtestama Myanmari suhtes ülemaailmse laiaulatusliku relvaembargo ning peatama kõikide relvade, laskemoona ja muu sõjalise ja julgeolekuvarustuse mis tahes otsese või kaudse tarne, müügi ja üleandmise, sealhulgas transiidi ja ümberlaadimise, samuti koolituse ning muu sõjalise ja julgeolekuabi pakkumise;
19. nõuab tungivalt Myanmari valitsuselt selle tagamist, et inimsusevastaste kuritegude ja inimõiguste rikkumiste eest võetakse vastutusele ning ohvrid saaksid õigluse; julgustab ÜROd ja ELi jälgima ja toetama Myanmari poolt läbiviidavaid uurimisi, ning juhul kui Myanmari ametivõimud ei suuda tagada vastutuselevõtmist oma riigis, kaaluma võimalust uurimise korraldamiseks ja süüdistuse esitamiseks rahvusvahelises või välisriigi kohtus;
20. palub Myanmari valitsusel, sealhulgas riigikantsleril mõista hukka vihakõne ja ahistamine, eesmärgiga edendada kultuuridevahelist ja religioonidevahelist dialoogi ning tagada usu- ja veendumusvabaduse, mis on üldine õigus;
21. lisaks nõuab, et ASEAN ja piirkondlikud valitsused võtaksid viivitamata meetmeid surve suurendamiseks Myanmari valitsusele ja sõjaväele, et lõpetada õiguste rikkumised ning kaitsta kõiki tsiviilisikuid Arakani osariigis ja kogu Myanmaris;
22. kutsub Sahharovi auhinna laureaati Aung San Suu Kyid üles mõistma hukka kõik tõsised inimõiguste rikkumised rohingja vähemuse vastu; tuletab meelde 18. mail 2015. aastal Aung San Suu Kyi erakonna pressiesindaja poolt tehtud avaldust, mille kohaselt Myanmari valitsus peaks taastama rohingja vähemuse kodakondsuse; tuletab meelde, et Sahharovi auhind antakse neile, kes muude kriteeriumide hulgas kaitsevad inimõigusi ja vähemuste õigusi ning järgivad rahvusvahelist õigust; juhib tähelepanu selle kaalumisele, kas Sahharovi auhinna võiks tagasi võtta, kui laureaat rikub pärast auhinna saamist neid kriteeriume;
23. julgustab osapoolte peamisi rahvusvahelisi toetajaid, eelkõige Hiinat ja teisi piirkondlikke osalejaid nõudma kõigi diplomaatiliste kanalite kaudu vägivalla lõpetamist;
24. taunib ÜRO Julgeolekunõukogu suutmatust leppida kokku otsustavates meetmetes ning nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid survet sisuliste meetmete blokeerijatele, sealhulgas Hiinale ja Venemaale;
25. kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat ning liikmesriike üles avaldama jätkuvalt survet Myanmari ametivõimudele ja julgeolekuteenistustele, et lõpetada vägivald ja diskrimineerimine rohingjate vastu, ning suhtlema ÜRO, ASEANi, piirkondlike omavalitsuste ja Hiinaga, et lõpetada segregatsioon Myanmaris;
26. palub asepresidendil ja kõrgel esindajal teavitada parlamenti ELi delegatsiooni tegevusest ASEMi välisministrite kohtumisel Naypyidaw’s 21. novembril 2017;
27. nõuab, et EL ja tema liikmesriigid toetaksid ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmset kodakondsusetuse kaotamise tegevuskava aastateks 2014–2024;
28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Myanmari valitsusele ja parlamendile, Bangladeshi valitsusele ja parlamendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ASEANi peasekretärile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile, Myanmari inimõiguste olukorraga tegelevale ÜRO eriraportöörile, ÜRO pagulaste ülemvolinikule ning ÜRO Inimõiguste Nõukogule.