Istungidokument

 

B8-0150/2018

12.3.2018

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Süüria kohta

( 2018/2626(RSP) )

Javier Couso Permuy, Paloma López Bermejo, Merja Kyllönen, Takis Hadjigeorgiou, Neoklis Sylikiotis, Younous Omarjee, Ángela Vallina, Miguel Urbán Crespo, Tania González Peñas, Xabier Benito Ziluaga, Lola Sánchez Caldentey, Estefanía Torres Martínez, Sofia Sakorafa

fraktsiooni GUE/NGL nimel

 

B8-0150/2018

Euroopa Parlamendi resolutsioon Süüria kohta

( 2018/2626(RSP) )

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Süürias ning Islamiriigi rühmituse pealetungi kohta, eelkõige 11. juuni 2015. aasta resolutsiooni Süüria kohta, olukorra kohta Palmyras ja Mazen Darwishi juhtumi kohta[1], 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Yarmouki pagulaslaagris Süürias[2], 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitusega Islamiriik (IS)[3] ja 13. septembri 2017. aasta resolutsiooni relvaekspordi kohta: ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rakendamine[4],

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaseid resolutsioone,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Genfi pagulasseisundi konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2017. aasta ühisteatist „ELi Süüria strateegia alused“(JOIN(2017)0011),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 26. veebruari 2018. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ja volinik Christos Stylianidese 6. märtsi 2018. aasta avaldust olukorra kohta Ida-Ghoutas ja mujal Süürias,

–  võttes arvesse ÜRO majandus- ja sotsiaalkomisjoni jaoks koostatud 16. mai 2016. aasta aruannet „Süüriat puudutavate ühepoolsete piiravate meetmete mõju humanitaarolukorrale“,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Süüria konflikti teravnemise on põhjustanud välismaised piirkondlikud ja rahvusvahelised jõud, kes olukorda oma huvides ära kasutavad, ning see on kaasa toonud verise sõja;

B.  arvestades, et Süüria kriisi seitsmendal aastal on vajaduste ulatus, tõsidus ja keerukus kogu riigis endiselt tohutu; arvestades, et 13,1 miljonit inimest vajab humanitaarabi; arvestades, et nendest 5,6 miljonit inimest vajab abi kiirkorras ja on sundrände, vaenutegevusele jalgujäämise ning hädavajalike kaupade ja teenuste puudumise tõttu mitmekordselt ohtlikus olukorras;

C.  arvestades, et ohtlik ja murettekitav vägivalla teravnemine jätkub nii Astana garantide kehtestatud pingeleevendustsoonides kui ka neist väljaspool; arvestades, et sõjategevus kestab, eriti Idlibis ja Hamas; arvestades, et maa kirdeosas ja Ida-Ghoutas toimuvad pikad ja ägedad õhurünnakud;

D.  arvestades, et sõjategevuses on hukkunud või vigastada saanud õudustäratavalt palju tsiviilisikuid – teadete kohaselt sai ainuüksi veebruari esimesel nädalal surma üle tuhande tsiviilisiku – ja rünnakud on korduvalt tabanud haiglaid, koole ja turge; arvestades, et väidetavalt on Ghoutas, Idlibis ja Afrinis toimunud mitmeid kloorirünnakuid; arvestades, et sõjategevuse tagajärjel on ainuüksi kahe kuu jooksul Idlibist põgenenud vähemalt 320 000 inimest, ning arvestades, et sisepõgenike arv selles piirkonnas ulatub juba üle poolteise miljoni; arvestades, et kõigist Damaskuse elurajoonidest tuleb teateid ränkadest mürsurünnakutest ning nendes hukkunud ja haavatud linnaelanikest ja kahjustatud taristutest;

E.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2401 kutsuti üles relvarahule, et võimaldada pikemat, vähemalt 30-päevast pausi lahingutegevuses üle kogu Süüria ja anda tsiviilisikutele humanitaarabi, mida nad vajavad; arvestades, et 5. veebruaril 2018 jõudis Ida-Ghoutasse esimene relvarahuüleskutse järgne ÜRO humanitaarkonvoi, tuues kaasa tervishoiuvarustust ja põhitoiduaineid ning toitu 70 000 inimesele; arvestades, et terrorirühmituste surve tõttu ei olnud kahjuks võimalik kogu saadetise sisu kohale toimetada; arvestades, et praegu valmistatakse ette järgmist saadetist;

F.  arvestades, et Islamiriik/Daesh ja muud džihaadirühmitused on toime pannud julmusi, sealhulgas jõhkraid hukkamisi ja kirjeldamatut seksuaalset vägivalda, inimrööve ja piinamisi, sundinud inimesi usuvahetusele ning orjastanud naisi ja tütarlapsi; arvestades, et relvarühmitused on värvanud lapsi ja kasutanud neid terrorirünnakutes; arvestades, et tõsist muret teeb Islamiriigi/Daeshi kontrolli alla jäänud elanikkonna olukord ja oht, et neid kasutatakse vabastamiskampaania ajal inimkilbina; arvestades, et sellised kuriteod võivad endast kujutada sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid;

G.  arvestades, et rahvusvahelise inimõigusi käsitleva õiguse ja humanitaarõiguse ränki rikkumisi on toime pannud kõik osalised; arvestades, et terrorirühmitused on sihilikult rünnanud tsiviilpiirkondi, koole, haiglaid, humanitaartöötajaid ja põgenikelaagreid; arvestades, et tegu on sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegudega ning neid tuleks uurida;

H.  arvestades, et konflikt kandub ka eri suundades üle Süüria piiride ning suurenenud on mitmetest allikatest lähtuv sõjaline sekkumine; arvestades, et on saadud teateid tulevahetustest Türgi ja Süüria valitsuse relvajõudude vahel Idlibis ning USA juhitud koalitsiooni ja Süüria valitsust pooldavate vägede vahel Eufrati orus; arvestades, et vastuseks Iraani drooni väidetavale sisenemisele Iisraeli territooriumile on Iisraeli lennukid rünnanud sihtmärke Süürias;

I.  arvestades, et vägivalla teravnemine jätkub ja pärsib jõupingutusi poliitilise lahenduse leidmiseks; arvestades, et Genfi kommünikee ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide kohaselt tuleb kõigile osalistele taas meelde tuletada, kui hädavajalik on lahendada Süüria konflikt Süüria juhitud poliitilise protsessi teel, et saavutada rahukokkulepe, mis vastab Süüria rahva püüdlustele;

J.  arvestades, et kolm kõige rohkem Süüria pagulasi vastu võtnud riiki on Türgi (2 973 980 inimest), Liibanon (1 011 366 inimest) ja Jordaania (659 246 inimest);

K.  arvestades, et mitu liikmesriiki keeldub endiselt Süüriast ja teistest riikidest pärit pagulastele varjupaika andmast, rikkudes sellega Euroopa Liidu poliitika põhimõtteid ja väärtusi;

L.  arvestades, et EL ja liikmesriigid soodustavad kriminaalset ja ohtlikku inimkaubandust sellega, et ehitavad kaitsetarasid ning sulgevad rändajate ja pagulaste eest üha tihedamalt oma välispiire, nägemata ette võimalusi turvaliseks ja seaduslikuks Euroopa Liitu sisenemiseks; arvestades, et seega ei suuda EL ja selle liikmesriigid oma naabruses toimuvale pagulaskriisile adekvaatselt reageerida; arvestades, et kuna Türgi rikub süstemaatiliselt inimõigusi, kujutab ELi-Türgi rändeleping endast Genfi konventsiooni rikkumist;

M.  arvestades, et Ameerika Ühendriikide ja ELi ühepoolsed nn majandussanktsioonid Süüria suhtes kujutavad endast kõigi aegade keerukaimat ja ulatuslikemat sanktsioonirežiimi; arvestades, et need sanktsioonid avaldavad tsiviilelanikkonnale katastroofilist mõju ja takistavad humanitaarabi kohaletoimetamist; arvestades, et ÜRO aruandes „Süüriat puudutavate ühepoolsete piiravate meetmete mõju humanitaarolukorrale“ nõutakse selle sanktsioonipoliitika läbivaatamist;

N.  arvestades, et piirkondlike ja rahvusvaheliste võõrvõimude huvides toimuva sekkumise tõttu Süüria konflikt aina süveneb; arvestades, et sõda on Süüria killustanud eraldatud ja konkureerivateks piirkondadeks, mida valitsevad eri relvarühmitused ja mis võimaldab Islamiriigi/Daeshi taolistel terrorirühmitustel jõudsalt areneda; arvestades, et Ameerika Ühendriigid, Türgi ja teised on Süüriat pommitades rahvusvahelist õigust rikkunud;

1.  kordab oma tõsist muret jätkuva humanitaarkriisi pärast Süürias, sealhulgas Ida-Ghoutas, Idlibi ja Põhja-Hama kubernerkonnas, Rukhbanis ja Raqqas ning selle pärast, et kiireloomulist humanitaarabi, sealhulgas arstiabi, vajab Süürias juba üle 13,1 miljoni inimese, kellest 6,1 miljonit on sisepõgenikud, 2,5 miljonit, nende seas Palestiina põgenikud, elavad raskesti ligipääsetavates piirkondades ning sajad tuhanded tsiviilisikud on ümberpiiratud aladele lõksu jäänud;

2.  väljendab pahameelt talumatu vägivalla pärast, mis riigi mitmes osas, eelkõige Idlibi kubernerkonnas ja Ida-Ghoutas, aga ka Damaskuse linnas aina kasvab, ning tsiviilisikute ja -objektide ja meditsiinirajatiste vastu suunatud rünnakute pärast, mis kannatusi veelgi suurendavad ja suuri inimhulki põgenema ajavad; tuletab sellega seoses meelde kõigi asjaosaliste õiguslikke kohustusi rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse alusel, samuti kõiki Julgeolekunõukogu asjakohaseid otsuseid, eelkõige kõigi tsiviilisikute ja -objektide, sealhulgas koolide ja meditsiinirajatiste vastu suunatud rünnakute lõpetamise kohta;

3.  rõhutab, et humanitaarolukorra halvenemine jätkub, kui Süüria konfliktile resolutsiooni 2254 (2015) kohast lahendust ei leita; kutsub kõiki osalisi üles selles valdkonnas edusamme tegema ja usaldust suurendavaid meetmeid võtma, sealhulgas varakult vabastama kõik meelevaldselt kinnipeetud isikud, eelkõige naised ja lapsed;

4.  rõhutab, et sõja lõpetamiseks ja konfliktidele poliitilise lahenduse leidmiseks on vaja dialoogi Süüria ühiskonna kõigi osadega, kedagi kõrvale jätmata; tuletab ELi institutsioonidele meelde, et kui nad tahavad konfliktis vahendajaks olla, ei saa nad keelduda ühegi konfliktiosalisega dialoogi pidamast;

5.  lükkab ühemõtteliselt tagasi arvamuse, nagu oleks sõjategevuse abil võimalik Süüria konfliktile pikaajaline lahendus leida; kutsub osalisi üles kiiresti kinnitama oma kindlaksjäämist poliitilise lahenduse leidmisele ning ÜRO korraldatud Genfi kõnelustel edusamme tegema; toetab kindlalt rahumeelset poliitilist dialoogi ning rõhutab, et Süüria ise peab juhtima protsessi, mis vastab Süüria rahva kõigi kihtide õiguspärastele ootustele ja tahtele;

6.  nõuab, et kõik osalised viivitamata lõpetaksid vaenutegevuse ja kohustuksid sellest nõudest täielikult ja terviklikult kinni pidama;

7.  mõistab hukka kõik konfliktiosalised, kes rikuvad ÜRO Julgeolekunõukogus kokkulepitud relvarahu;

8.  kutsub kõiki ÜRO liikmesriike üles oma mõjujõudu kasutama, et tagada vaenutegevuse lõpetamine ja võetud kohustuste täitmine ning toetada jõupingutusi kindla ja kestva relvarahu tingimuste loomiseks; rõhutab, et kõnealustelt liikmesriikidelt on vaja asjakohaseid tagatisi;

9.  nõuab, et kõik osalised võimaldaksid ÜRO ja selle partnerite humanitaarsaadetiste, sealhulgas meditsiini- ja operatsioonivarustuse ohutut, takistamatut ja pidevat juurdepääsu kõigile nõutavatele aladele ja kogukondadele; nõuab, et kõik osalised lubaksid ÜRO-l ja selle partneritel ohutult ja tingimusteta teostada meditsiinilisest vajadusest ja kiireloomulisusest lähtuvaid meditsiinilisi evakueerimisi, võttes arvesse ÜRO standardseid julgeolekuhinnanguid;

10.  nõuab, et tehtaks lõpp tsiviilisikute röövimisele terrorirühmituste poolt, samuti nõuab, et kõik osalised võimaldaksid humanitaarabi, sealhulgas arstiabi andmist, eelkõige Ida-Ghoutas, Yarmukis, Fouas ja Kefrayas;

11.  nõuab, et kogu Süürias kiiresti hoogustataks miinidevastaseid humanitaarmeetmeid;

12.  toetab kindlalt Süüria territoriaalset terviklikkust ja Süüria rahva õigust määrata oma tulevikku ilma välismaise sekkumiseta; väljendab muret selle pärast, et järjestikused ÜRO juhitud rahukõnelused ei ole viinud sõja lõpetamise kokkuleppeni;

13.  rõhutab, et relvakaubandus ja relvade tarnimine on konflikti teravdanud; mõistab teravalt hukka lääneriikide viimaste aastate sekkumiste mõju eraisikute radikaliseerumise soodustamisel, eriti Lähis-Idas ja lõunapoolsetes naaberriikides; rõhutab, et niisugune poliitika soodustab, mitte ei pärsi terrorismi, ja seetõttu tuleks sellest loobuda; nõuab, et ELi piirkondlikus raamistikus kehtestataks relvaembargo, et vältida olukorda, kus veelgi rohkem Euroopa relvi satub terroristide kätte; on veendunud, et eksport Saudi Araabiasse on vastuolus ELi õigusaktidega, võttes arvesse Saudi Araabia osalemist ränkades rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumistes, mida ÜRO pädevad asutused on sedastanud; kordab oma 26. veebruari 2016. aasta üleskutset, mis käsitleb tungivat vajadust kehtestada Saudi Araabia suhtes relvaembargo;

14.  mõistab teravalt hukka otsese ja kaudse toetuse (rahaliste vahendite, relvade, väljaõppe jms kujul), mida USA, EL, Türgi ja Pärsia lahe piirkonna monarhiad on terrorirühmitustele andnud; palub eriti Ameerika Ühendriike, ELi liikmesriike ja piirkondlikke osalejaid, eelkõige Saudi Araabiat ning Türgit, lõpetada kõigi relvastatud rühmituste rahastamine ja konkreetsemalt lõpetada Islamiriigi/Daeshi kontrolli all olevatelt naftaväljadelt nafta ostmine, mida veokitega Türgi kaudu välja veetakse, nagu ÜRO Julgeolekunõukogule esitatud aruannetest on selgunud; usub, et on vaja mehhanisme, mille eesmärk on lõpetada terrorismi rahastamine offshore-üksuste kaudu, millesse on kaasatud riigid ja finantseerimisasutused, ning lõpetada relvakaubandus ning energiaressursside ja tooraine ostmine ja müümine, millest saavad kasu terrorirühmitused;

15.  mõistab hukka Süüria suveräänsuse rikkumised Iisraeli poolt, mis on pärast Golani kõrgendike okupeerimist püsivaks kujunenud;

16.  väljendab sügavat muret Türgi sekkumise pärast Süüria aladel, mida kontrollivad kurdi relvajõud, eelkõige Afrini piirkonnas; nõuab tungivalt, et Türgi lõpetaks Türgis kurdi elanikkonna vastu toimuvate seadusvastaste ja vägivaldsete rünnakute laiendamise kurdi rahvaga asustatud piirkondadesse Süürias ja Iraagis; mõistab hukka selle, et Türgi represseerib kurdi elanikkonda ja sekkub Süüria sõtta, samuti Türgi toetuse terrorirühmitustele, mis väljendub selles, et riik ei ole oma kergesti läbitavate piiride sulgemiseks midagi ette võtnud;

17.  kordab, et terrorismi on võimalik kaotada üksnes siis, kui tegeldakse selle algpõhjustega, s.t vaesuse, ärakasutamise ja ühiskonna võimetusega inimeste vajadusi rahuldada; usub, et Süüria taoliste riikide iseseisvuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse ning nende ühiskonna mitmekultuurilisuse austamine on ainus vahend, mis aitab terroristliku ideoloogia levikut vältida;

18.  mõistab kindlalt hukka keemiarelvade kasutamise Süüria sõjategevuses; nõuab sõltumatut uurimist, sealhulgas sündmuspaikades, et kindlaks teha nende rünnakute tegelik päritolu; võtab teadmiseks Süüria keemiarelvitustamise, mis toimub Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) järelevalve all ning Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahendusel;

19.  ergutab ELi liikmesriike Süüria pagulastele kaitset ja humanitaarabi pakkuma; mõistab hukka de facto keeldumise Euroopa Liitu saabuvatele süürlastele rahvusvahelise kaitse andmisest ELi-Türgi lepingu jõustumise tõttu, mille kohaselt „kõik Türgist Kreeka saartele saabuvad uued ebaseaduslikud migrandid saadetakse alates 20. märtsist 2016 Türgisse tagasi“, sest eeldatakse, et Türgi on turvaline kolmas riik – eeldus, mille Euroopa Parlament tagasi lükkab; tuletab meelde, et EL ja liikmesriigid vastutavad pagulaste ja sisserändajate ees, kes põgenevad sõja, kaose, majandusliku viletsuse, nälja ja surma eest ning kellele ülemaailmne neoliberaalne majanduspoliitika kannatusi põhjustab;

20.  nõuab, et ELi saatkonnad ja konsulaarbürood viivitamata annaksid Süüriast pärit varjupaigataotlejatele humanitaarviisad ning leiaksid turvalised ja seaduslikud varjupaiga saamise võimalused – mida ELi-Türgi leping välistab – ning nõuab, et EL ja selle liikmesriigid täidaksid rahvusvahelised kohustused, mille nad on rände valdkonnas võtnud, tehes seda ELi tasandi ümberasustamisprogrammide kaudu; nõuab, et kõik niisugustes programmides osalevad ELi liikmesriigid teeksid täielikku koostööd; rõhutab, et Süüria rahvas peaks kaasava ja usaldusväärse dialoogi teel kindlaks määrama asjakohase protsessi ja mehhanismid, et saavutada õiglus, leppimine, tõde ja vastutuselevõtmine rahvusvahelise õiguse jõhkrate rikkumiste ja kuritarvituste eest, samuti tuleks kindlaks määrata hüvitised ja tõhusad õiguskaitsevahendid ohvrite jaoks;

21.  taunib ühepoolsete piiravate meetmete katastroofilist mõju tsiviilelanikkonnale; nõuab tungivalt, et nõukogu lõpetaks viivitamata kõik Süüria vastu suunatud majandussanktsioonid, mis on tõendatult mõjutanud eelkõige tsiviilelanikkonda;

22.  kutsub ELi üles toetama Süüria leppimisprotsessi ja jõupingutusi, mis on edukalt aidanud taastada rahu maa-aladel, kus elab üle 3 miljoni kodaniku, samuti paigutada terroristlikud võitlejad ümber Idlibi piirkonda ja anda rohkem kui 100 000 endisele terroristile amnestia, et võimaldada neil normaalsesse tsiviilellu tagasi pöörduda;

23.  nõuab, et EL aitaks koostöös Süüria ametiasutustega aktiivselt kaasa Süüria taasülesehitamisele, osaledes konfliktijärgses kavandamises, mis on Süüria strateegia keskmes, ning aidates kaasa eelkõige rekonstrueerimisel, töökohtade ja ärivõimaluste loomisel, hariduses ja Süüria laste ning noorte psühhosotsiaalsel toetamisel, samuti edendades tüdrukute võrdset juurdepääsu haridusele; kutsub komisjoni üles parlamenti tihedalt nende meetmete strateegilisse kavandamisse kaasama;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjoni presidendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide parlamentide esimeestele, Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile, ÜRO peasekretärile, Vahemere Liidu peasekretärile ning Araabia Riikide Liigale.

[1] ELT C 407, 4.11.2016, lk 61.
[2] ELT C 346, 21.9.2016, lk 103.
[3] ELT C 310, 25.8.2016, lk 35.
[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0344