muudetud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ seoses teenuste osutamise kohaga

(KOM(2005)0334 – C6‑0322/2005 – 2003/0329(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0334)

ELTs seni avaldamata.

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris parlamendiga (C6–0322/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6-0153/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui ta kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist;

4.  palub nõukogul uuesti pidada nõu Euroopa Parlamendiga, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepaneku esitaja(d): Jules Maaten

Muudatusettepaneku esitaja(d): Zsolt László Becsey

I. Õiguslik raamistik

2000. aasta juulis kehtestas komisjon uue käibemaksupoliitika strateegia.

KOM(2000)0348, 7.7.2000 “Käibemaksusüsteemi tõhustamise strateegia siseturu konkekstis”.

Selle põhimõtte edasiandmise ajal olid sellisest tagasipööratud kohaldamisest tulenevad võimalikud moonutused minimaalsed, sest selle tulemusena laekus maks riiki, kus tarbimine toimus. Siseturu väljakujunemise edenedes, kiire globaliseerumise ning kaugmüügi populaarsuse kasvades hakkasid aga erandid reeglist sagedasemaks muutuma. Arvestades neid arenguid ning pärast 2002. aasta avalikku arutelu tegi komisjon ettepaneku

KOM(2003)0822, 23.12.2003.

Selle asemel, et lappida olemasolevaid eeskirju ja tühistada seniseid akte, tegi komisjon oma eelnõus ettepaneku pöörduda tagasi algse põhimõtte juurde ning määratleda teenuste osutamise kohana maksukohustuslaste vahel (nn B2B) kliendi asukoht, kusjuures reegliks saab, et maksukohustuslane ise arvutab käibemaksu.

II. Algse ettepaneku eesmärgid

Komisjoni algse ettepaneku aluspõhimõtteks oli, et kõik muudatused teenuste maksustamise koha eeskirjades peaksid, niipalju kui see on võimalik, muutma maksustamise kohaks tegeliku tarbimise koha. Selle oodatavaks tulemiks on piiriüleste teenuste sektoriga seotud praktiliste külgede oluline lihtsustamine.

Komisjoni algne ettepanek keskendus ainult maksukohustuslastele osutatud teenuseid – B2B – puudutavatele sätetele. Ettevõtte–tarbija (B2C) küsimuse käsitlemine jäeti edaspidiseks. Arutelu käigus selgus aga, et nende kahe sektori suures osas sarnaste kaalutluste tõttu oleks ebaloogiline mitte käsitleda viimast, kes erisätete puudumisel kuulub maksustamisele teenuse osutaja asukohas. Arvestades, et me elame globaliseerumise ning kaugmüügi populaarsuse ajastul, võib tekkida konkurentsimoonutuse oht. Seetõttu otsustas komisjon oma algset ettepanekut muuta ning laiendada selle reguleerimisala ka B2C sektorile.

III. Muudetud ettepaneku eesmärgid

Esitatud muudatusettepanekud, mida kohaldatakse B2C sektorile, peaksid suuremalt jaolt olema kooskõlas B2B teenuste kavandatavate eeskirjadega. Et aga vältida ülemäärast bürokraatiat, mida teenuseosutajatele tekitaks vajadus järgida mitut erinevat käibemaksusüsteemi, tuleb vajalik kaasnev mehhanism jõustada selle ettepanekuga paralleelselt. Seetõttu soovib raportöör, järgides komisjoni, tugevalt rõhutada esitatud muudatuste ühilduvust komisjoni poolt 2005. aastal esitatud universaalmehhanismiga, mille kohta parlament on juba esitanud toetava arvamuse. Kava põhieesmärk oli lihtsustada piiriülese kaubanduse käibemaksukohustusi, lubades tarnijail täita mis tahes piiriülese tegevusega seotud maksukohustused oma asukoha-liikmesriigis, kus nende maksudeklaratsioonid esitatakse automaatselt sellele liikmesriigile, kus teenuseid tegelikult osutati. See aitab vältida konkurentsimoonutust, sest mittemaksukohustuslastele osutatud teenuste maksustamine tarbimiskohas tagab, et käibemaksumäärade mõju teenuste osutamise kohale on alati neutraalne.

IV. Raportööri arvamus

Raportöör kinnitab oma varasemat toetust komisjoni algsele ettepanekule, mis tema arvates tagab teenuste osutamise koha reeglite pakiliselt vajaliku uuendamise ning hädavajaliku paindlikkuse, võimaldades asjakohastel õigusaktidel reageerida teenindussektoris toimunud arengule. Samuti tagab see käibemaksumäärade neutraalsuse ning kõrvaldab võimaliku konkurentsimoonutuse.

Ta tervitab ka algatust, milles käsitletakse mittemaksukohustuslastele osutatavaid teenuseid kooskõlas maksukohustuslaste vahelistele teenustele ette nähtud sätetega, kuna see kõrvaldab käibemaksumäära algatusest põhjustatud võimaliku konkurentsimoonutuse.

Lisaks rõhutab raportöör, et käibemaksu kehtestatakse vastavalt selle definitsioonile tarbimisele ning seda põhimõtet tuleb kohalda võimalikult laialt. Ta nõustub, et teatavad teenused – nagu ühendusesisene kauba- ja reisijatevedu või laevade, lennukite või rongide pardal osutatud toitlustusteenused – ei saa sellele põhimõttele vastata ning seetõttu on tarvis erisätteid. Raportöör toetab esitletud erandeid, kuid rõhutab siiski, et vaja on paremat tasakaalustatust tarbimiskoha põhimõtte ja haldusmenetluste vahel. Ühendusesiseste vedude või kaugteenuste näidetes on kehtivad sätted endiselt üsna koormavad ja raskesti kohaldatavad.

Ülalmainitud muresid arvesse võttes nõuab raportöör tungivalt, et nõukogu rakendaks uusi sätteid ühiselt universaalkavaga, võimaldades väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel vältida üleliigset bürokraatiat piiriüleste tehingute korral ning vähendada halduskoormust eespool loetletud teatavat liiki teenuste puhul.

Selle teatavaks teinud, ei kavatse raportöör teha komisjoni muudetud ettepanekusse muudatusettepanekuid ning soovitab Euroopa Parlamendi liikmetel ettepanek selle praegusel kujul vastu võtta.