ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

(KOM(2007)0580 – C6‑0391/2007 – 2007/0209(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0580);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 300 lõiget 2;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0391/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A6‑0053/2008),

1.  kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus muudetud kujul ja kiidab heaks lepingu sõlmimise;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Guinea-Bissau Vabariigile.

SISSEJUHATUS

Euroopa Ühendus ja Guinea-Bissau pidasid läbirääkimisi ja parafeerisid 23. mail 2007. aastal kalandusalase partnerluslepingu, millega nähakse ette ühenduse kalurite kalapüügivõimalused Guinea-Bissau kalastusvööndis. Partnerlusleping ning sellele lisatud protokoll ja lisad on sõlmitud neljaks aastaks ning neid võib pikendada.

Lepinguga tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse selle jõustumise hetkest alates Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse ja Euroopa Ühenduse vaheline Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise leping, mis jõustus 29. augustil 1980, ning mis on üks Euroopa Ühenduse sõlmitud vanemaid lepinguid.

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau vahelisele kalanduslepingule lisatud eelmise protokolli kehtivusaeg pärast lepingu ühe aasta võrra pikendamist lõppes 15. juunil 2007

Nõukogu 11. juuli 2006. aasta otsus 2006/511/EÜ ning nõukogu 10. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1491.

Alljärgnevas tabelis on esitatud kokkuvõte eelnevatest protokollidest, alates esimese raamlepingu jõustumisest 1980. aastal.

EÜ JA GUINEA-BISSAU KALANDUSPROTOKOLLID AASTATEL 1980–2007

HINDAMINE

2005. aasta detsembris lõpetati sõltumatutest nõustajatest koosneva hindamiskomisjoni abil 2001–2006. aasta protokolli põhjalik hindamine, et võimaldada võimalike läbirääkimiste alustamist uue protokolli sõlmimiseks.

Eelhinnangus jõuti järeldusele, et Euroopa laevastike vajadustele vastu tulles aitab kalandusleping Guinea-Bissauga toetada ühenduse traalipüügi ja tuunikalatööstuse elujõulisust Atlandi ookeanis, pakkudes sellest sõltuvatele ühenduse laevadele ja tööstustele keskpikas plaanis stabiilset õigusraamistikku ja läbipaistvust.

Hindamisel jõuti järeldusele, et Guinea-Bissau huvid seoses lepinguga on järgmised: kalandusleping aitas tugevdada kalandussektori asutuste suutlikkust, parandades ekspordikontrolli, teadusuuringuid ning seire- ja kontrollialast tegevust, ning avaldas ühtlasi olulist mõju riigi eelarve ja poliitilisele stabiilsusele.

Vastavalt aruandele tulenesid peamised lepingu täitmisel ette tulnud probleemid Guinea-Bissau kalandussektori asutuste infrastruktuurilisest vajakajäämisest ning ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügiga seotud raskustest.

Hinnanguaruandes soovitatakse vähendada püügikoormust krevetipüüki käsitlevas peatükis ning säilitada kalade ja peajalgsete püügikoormus 2001–2006. aasta protokolliga ettenähtud tasemel. Tuunipüügi puhul soovitatakse aruandes samuti säilitada juurdepääsuõigus samale arvule laevadele (seinerid ja ritvõngelaevad) ning kaaluda triivõngejadaga laevade kalapüügivõimaluste tühistamist.

Guinea-Bissau kalavarude uuringute keskuse (CIPA) 2006. aasta lõpus koostatud teadusalaste nõuannete põhjal, analüüsi põhjal kalapüügivõimaluste kohta alates 2004. aastast ning liikmesriikide taotluste põhjal näib olevat võimalik säilitada uues protokollis krevettide ning kalade ja peajalgsete püügivõimalus eelmise protokolliga samal tasemel, kuid tuunipüügilaevade kalapüügivõimalusi on protokollis vähendatud.

LEPINGU, PROTOKOLLI JA NENDE LISADE PÕHIOSAD

Uue partnerluslepingu peamine eesmärk on tugevdada koostööd Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahel, et luua mõlema osapoole huvides partnerlusraamistik jätkusuutliku kalapüügi ja kalavarude vastutustundliku haldamise poliitika väljaarendamiseks Guinea-Bissau kalastusvööndis.

Lepinguosalised on otsustanud astuda poliitilisse dialoogi kalandussektoris vastastikust huvi pakkuvates küsimustes. Samuti kohustuvad lepinguosalised tagama kalavarude säästva kasutamise ning Guinea-Bissau Vabariigi kalastusvööndite järelevalve ja kontrolli, ning võtma meetmeid Guinea-Bissau Vabariigi asutuste suutlikkuse tõstmiseks, eesmärgiga viia ellu tõelist kalandussektoripõhist poliitikat.

Lepinguosalised lepivad selleks kokku esmatähtsates ülesannetes ning määravad kindlaks eesmärgid, eesmärkidega seotud ühe- ja mitmeaastased programmid ning tulemuste hindamise kriteeriumid, pidades silmas sektori jätkusuutliku ja vastutustundliku juhtimise tagamist. Protokolli IV lisas on esitatud strateegiliste telgede, eesmärkide ja tulemuslikkusnäitajate peamised üksikasjad, mida tuleb protokolli puhul arvesse võtta.

Rahalise toetuse suuruseks on kehtestatud 7 miljonit eurot aastas (nelja aasta kohta kokku 28 miljonit eurot). Nimetatud summast 35 %, mis on 2,45 miljonit eurot (9,8 miljonit eurot nelja aasta kohta), suunatakse Guinea-Bissau valitsuse kindlaksmääratud kalanduspoliitika raames tehtud algatuste toetamisele ja elluviimisele. Selleks et kindlustada sektori säästev ja vastutustundlik majandamine, on lepinguosalised otsustanud keskenduda järgmistele sekkumisvaldkondadele: kalanduse seire, kontroll ja järelevalve, teadusuuringud ja püügipiirkondade haldamine.

Ette on nähtud ka täiendav eritoetus summas 500 000 eurot aastas (2 miljonit eurot nelja aasta kohta), mis suunatakse eelkõige kalastussaaduste käitlemise tervishoiu- ja hügieenitingimuste parandamisele. Samas võib seda toetust kasutada ka kontrolli ja järelevalvetegevuse toetamiseks. Protokolliga on ühtlasi ette nähtud rahastamiskava ülemmääraga 1 miljon eurot aastas, mille abil püütakse parandada kalapüügivõimaluste kasutamist laevaomanike poolt.

Guinea-Bissau kalastusvööndis püütud ühe tonni tuunikala eest on seinerite ja triivõngejadaga laevade omanike makstav tasu 35 eurot (eelmise protokolli kohaselt tuli maksta 25 eurot tonni kohta) ning ritvõngelaeva puhul 25 eurot tonni kohta (sama summa kui eelmises protokollis). Aastase ettemaksu suuruseks on kehtestatud 3 150 eurot tuunipüügiseineri ja triivõngejadaga laeva kohta (90 tonni püüdmiseks aastas) ja 500 eurot tuunipüügi ritvõngelaeva kohta (20 tonni püüdmiseks aastas). Iga-aastased tasud kala- ja peajalgseid püüdvate traalerite ning krevetipüügitraalerite eest on vastavalt 229 eurot ja 307 eurot brutoregistertonnaaži (brt) kohta. Eelmise protokolliga võrreldes võib täheldada tasude 10%list tõusu krevetipüügitraalerite ning kala-/ peajalgseid püüdvate traalerite puhul, ning ligikaudu 33% ja 40%list aastase ettemaksu tõusu tuunipüügi ritvõngelaevade, tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga laevade püügilitsentside eest. Hinnanguliselt maksavad laevaomanikud litsentside saamiseks kokku ligikaudu 1 700 miljonit eurot.

Mis puutub kalapüügivõimalusse, siis kalastada lubatakse 19 tuunipüügiseineril, 14 ritvõngelaeval ja 4 triivõngejadaga laeval (litsentside koguarvu, mis eelmises protokollis oli 70, tõstetakse üksnes 37 võrra), samuti ka krevetipüügitraaleritel ning kala-/ peajalgseid püüdvatel traaleritel, juhul kui iga vastavat liiki laeva kogutonnaaž aasta kohta on kuni 4 400 brutoregistertonni (brt-d). Ühenduse taotlusel võib lepingu raames korraldada katsepüügi kampaaniaid. Kui katsepüük annab häid tulemusi, võivad lepinguosalised anda ühenduse laevadele uusi püügivõimalusi.

Alljärgneva tabeli abil on võimalik võrrelda uues ja eelmises protokollis sisalduvaid kalapüügivõimalusi, nende jagunemist liikmesriikide vahel ning kalapüügivõimaluste keskmist kasutamismäära aastatel 2004–2006.

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED AASTATEL 2007–2011

Guinea-Bissau kohustus täitma protokollile lisatud (III lisa) kalanduse haldamise kavas osutatud tingimused, vähendades krevettide ja peajalgsete püügikoormust, ning eelkõige: säilitama 2007. aastal kehtivad lepingud kolmandate riikide ja Euroopa Ühendusega; vältima nende kalapüügivõimaluste ülekandmist 2008. aastale ja järgmistele aastatele, mis määrati kolmandatele riikidele 1. jaanuaril 2007 ning mida ei ole ära kasutatud; mitte andma nende kalapüügiliikide puhul ühtegi võimalust prahtimiseks; ametlikult üles ütlema ja lõpetama kõik lepingud Euroopa äriühingute või ühingute/ettevõtetega. Lisaks on II lisas – kala- ja peajalgseid püüdvate traalerite ning krevetipüügitraalerite suhtes kohaldatavas 1. ja 2. teabelehes nähtud ette võimalus taotleda bioloogilise taastumise perioodi. Krevetipüügi osas võtab Guinea-Bissau samuti kohustuse kasutada 40–50 mm suurust võrgusilma, mis on vastavalt alampüügiregioonis kehtivatele õigusaktidele väikseim lubatud võrgusilma suurus.

Loodud on ühenduse ja Guinea-Bissau esindajatest koosnev ühiskomitee, kes vastutab lepingu täitmise kontrollimise eest ning eelkõige partnerluslepingu panuse hindamise eest Guinea-Bissau kalanduspoliitika elluviimisesse ning sellega seotud järelevalve eest.

Partnerluslepinguga nähakse samuti ette majandus-, teadus-, tehnika- ja haldusalase koostöö soodustamine kalanduse ja sellega seotud valdkondades.

Lepingu kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ning Guinea-Bissau jälgida kalavarude seisundi muutumist Guinea-Bissau kalastusvööndis. Selleks korraldatakse igal aastal ühine teaduskohtumine, mis tuleb kokku vaheldumisi ühenduses ja Guinea-Bissaus.

Ühenduse laevu, kellel on lubatud kalastada Guinea-Bissau kalastusvööndis, kontrollitakse väga põhjalikult ning igast sisenemisest kalastusvööndisse ning sealt väljumisest tuleb teatada pädevale ministeeriumile. Protokolli I lisa hõlmab sätteid litsentside taotlemise ja väljaandmise korra, püügiaruannete korra, vaatlejate pardal viibimise, kontrollimenetluse, laeva peatamise, ümberlaadimise ja satelliitseiresüsteemi kohta. Traaleritel teostatakse regulaarselt tehnilist kontrolli.

ELi laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni.

Meremeeste pardale võtmise suhtes on I lisas sätestatud, et iga traaleriomanik kohustub tööle võtma teatava arvu Guinea-Bissau meremehi (kolm kuni kuus meremeest sõltuvalt laeva kogutonnaažist.)

Ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoontest.

RAPORTÖÖRI JÄRELDUSED

Raportöör on seisukohal, et leping, protokoll ja nende lisad on kasulikud mõlemale poolele ning et need võimaldavad edendada partnerlussuhet, mis põhineb eelneval konsulteerimisel, vastastikusel huvil ning vastutustundliku kalapüügi ja Guinea-Bissau kalastusvööndi kalavarude säästva kasutamise põhimõttel.

Kalandusleping on samuti väga tähtis Guinea-Bissau majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele, kuna see tagab olulise osa kõnealuse riigi eelarvevahenditest.

Kalanduskomisjoni nimel soovitab raportöör Euroopa Parlamendil kiita heaks käesolev ettepanek võtta vastu nõukogu määrus ja esitatud muudatusettepanekud, mille eesmärk on juhtida tähelepanu Euroopa Parlamendi parema teavitamise olulisusele ning parlamendi rolli tugevdamisele.