Istungidokument

A7-0287/2010

12.10.2010

***I

RAPORT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast ühenduse terviklikust lähenemisviisist

( KOM(2009)0593 – C7‑0271/2009 – 2009/0173(COD) )

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Martin Callanan

Arvamuse koostaja(*): Werner Langen, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

PR_COD_1am

Kasutatud tähised

  *  Nõuandemenetlus

  ***  Nõusolekumenetlus

  ***I  Seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

  ***II  Seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

  ***III  Seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele abiks õigusakti eelnõu ettevalmistamisel ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või puudused antud tõlkeversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.

Õigusakti eelnõuga muudetava õigusakti muudatusettepaneku päises märgitakse kolmandale reale kehtiva õigusakti pealkiri ja number ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].

SISUKORD

lehekülg

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT  5

SELETUSKIRI  35

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS  37

transpordi- ja turismikomisjonI ARVAMUS  62

MENETLUS  81

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast ühenduse terviklikust lähenemisviisist

( KOM(2009)0593 – C7‑0271/2009 – 2009/0173(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( KOM(2009)0593 );

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0271/2009);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” ( KOM(2009)0665 );

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 192 lõiget 1;

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2010. aasta arvamust;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi ( A7‑0287/2010 ),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Komisjoni ettepanek

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Komisjon vaatas läbi säästva arengu strateegia, keskendudes säästva arengu valdkonna kõige pakilisematele probleemidele, nagu transport, kliimamuutus, rahvatervis ja energia säästmine. Need probleemid on kõik vastastikku seotud ja neid on võimalik leevendada energiatõhususe meetmete kaudu transpordisektoris.

Selgitus

Tuleks viidata Euroopa Liidu üldistele strateegiatele – säästva arengu strateegia on tähtis strateegiadokument, mida põhjendustes ei ole veel nimetatud.

Muudatusettepanek 2

Komisjoni ettepanek

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Euroopa autotööstuse konkurentsivõime tõstmiseks peaks karistuse ähvardusega keeldude asemel panustama eelkõige sellistesse stimuleerimissüsteemidesse nagu ökoinnovatsiooni korvamine ja erisoodustuste tegemine.

Selgitus

Enamik kliente on ärikliendid, kelle jaoks on ostuotsuse tegemisel oluline kriteerium sõiduki kütusekulu.

Muudatusettepanek    3

Komisjoni ettepanek

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Kõnealustes teatistes tehti ettepanek tervikliku lähenemisviisi kohta, et ühenduses registreeritud uute sõiduautode puhul saavutada 2012. aastaks keskmine CO2-heite tase 120 g CO2/km, keskendudes kohustuslikule CO2-heite vähendamisele, et saavutada eesmärk – uute sõidukite puhul keskmine heitetase 130 g CO2/km sõidukite mootoritehnoloogia parandamise abil ning CO2-heite vähendamine veel 10 g CO2/km või samaväärse koguse võrra, kui see on tehniliselt vajalik, muude tehnoloogiliste täiustuste abil, sh väikeste tarbesõidukite kütusesäästlikkuse parandamisega.

(5) Kõnealustes teatistes tehti ettepanek tervikliku lähenemisviisi kohta, et ühenduses registreeritud uute sõiduautode puhul saavutada 2012. aastaks keskmine CO2-heite tase 120 g CO2/km, keskendudes kohustuslikule CO2-heite vähendamisele, et saavutada eesmärk – uute sõidukite puhul keskmine heitetase 130 g CO2/km sõidukite mootoritehnoloogia parandamise abil ning CO2-heite vähendamine veel 10 g CO2/km või samaväärse koguse võrra, kui see on tehniliselt vajalik, väikeste tarbesõidukite ja muud tüüpi sõidukite muude tehnoloogiliste täiustuste abil, sh kütusesäästlikkuse parandamisega.

Selgitus

Nagu mootorsõidukite üldist ohutust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 661/2009 põhjenduses 16 selgelt märgitakse, peaks komisjon hindama võimalust paigaldada kohustuslikus korras mõni olemasolev kõrgtehnoloogiline seade ka muudele sõidukikategooriatele, sh väikestele tarbesõidukitele.

Amendment    4

Komisjoni ettepanekPõhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivis 1999/94/EÜ, milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel1, nõutakse juba praegu, et sõiduautode reklaammaterjalides esitataks lõppkasutajale ametlikud andmed sõiduki CO2-heite ja kütusekulu kohta. Komisjon on tõlgendanud seda nii, et tema 26. märtsi 2003. aasta soovitus 2003/217/EÜ (direktiivi 1999/94EÜ reklaammaterjale käsitlevate sätete muudele meediavaldkondadele kohaldamise kohta)2 hõlmab ka reklaami. Direktiivi 1999/94EÜ kohaldamisala tuleks seetõttu laiendada väikestele tarbesõidukitele, nii et kõigi väikeste tarbesõidukite reklaamimisel tuleks energia- või hinnaalase teabe avaldamisel esitada lõppkasutajale ametlikud andmed sõiduki CO2-heite ja kütusekulu kohta.
	1 EÜT L 12, 18.1.2000, lk. 16. 2 ELT L 82, 29.3.2003, lk 33.

Muudatusettepanek    5

Komisjoni ettepanek

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Selle tagamiseks, et sihttasemed kajastavad väike- ja nišitootjate eripära ja on kooskõlas tootja vähendamisvõimalustega, tuleks kõnealustele tootjatele kehtestada alternatiivsed heite vähendamise sihttasemed, mille puhul võetakse arvesse konkreetse tootja sõidukite tehnilisi võimalusi seoses CO2 eriheite vähendamisega ja mis on vastavuses asjaomaste turusegmentide näitajatega. See erand tuleks kaasata I lisas sätestatud eriheite sihttasemete läbivaatamisse, mis tuleks lõpule viia hiljemalt 2013. aasta alguseks.

(14) Selle tagamiseks, et sihttasemed kajastavad väike- ja nišitootjate eripära ja on kooskõlas tootja vähendamisvõimalustega, tuleks kõnealustele tootjatele kehtestada alternatiivsed heite vähendamise sihttasemed, mille puhul võetakse arvesse konkreetse tootja sõidukite tehnilisi võimalusi seoses CO2 eriheite vähendamisega ning kõikide tootjate väikeste tarbesõidukite CO2-heite keskmist taset, mis on vastavuses asjaomaste turusegmentide näitajatega. See erand tuleks kaasata I lisas sätestatud eriheite sihttasemete läbivaatamisse, mis tuleks lõpule viia hiljemalt 2013. aasta alguseks.

Selgitus

Alternatiivsete heite vähendamise sihttasemete kehtestamisega nõutakse asjaomastelt tootjatelt suurtootjatega võrreldes suuremaid jõupingutusi, kuid see loob neile ka õiglased tingimused, kui võrdlusaluseks võetakse kõigi tootjate väikeste tarbesõidukite CO2-heite keskmine tase.

Muudatusettepanek    6

Komisjoni ettepanek

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Komplekteeritud sõidukite CO2-heidet ja kütusesäästlikkust iseloomustavate arvväärtuste esinduslikkuse tagamiseks ja vältimaks CO2-heite tegeliku suuruse alahindamist, peaks komisjon esitama konkreetse arvutusmetoodika kõigi sõidukitüüpide heite suuruse kindlaksmääramiseks ja vajaduse korral kaaluma tüübikinnitusi reguleerivate õigusaktide läbivaatamist.

Selgitus

Komisjon on ühes mitteametlikus dokumendis tunnistanud, et praegune ettepanek mitmeastmeliselt komplekteeritavate sõidukite kohta ei ole rakendatav. Käesoleva muudatusettepaneku ning 3., 4., 12. ja 13. muudatusettepanekuga kõrvaldatakse esialgne, halvasti koostatud ettepanek ja palutakse komisjonil esitada 2011. aastaks uus ettepanek.

Et võtta arvesse eritingimusi seoses mitmeastmeliselt komplekteeritavate sõidukitega, mis pärast esimest tootmisfaasi peavad läbima veel vähemalt ühe komplekteerimisfaasi erineva tootja juures, on komisjon esitanud esialgsele ettepanekule soovitavad muudatused. Käesolev muudatusettepanek kajastab neid soovitusi.

Muudatusettepanek 7

Komisjoni ettepanek

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Maanteesõidukite kiirusel on suur mõju nende kütusetarbimisele ja CO2-heitele. Lisaks võib väikeste tarbesõidukite kiiruse piirangute puudumise korral tekkida konkurents seoses maksimumkiirusega, mille tulemuseks võivad olla ülemõõdulised jõuseadmed ja ebatõhusus aeglasemal töörežiimil. Seepärast on asjakohane uurida, kuivõrd otstarbekas on laiendada nõukogu direktiivi 92/6/EMÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses) reguleerimisala nii, et see hõlmaks ka käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid väikesi tarbesõidukeid.

(24) Maanteesõidukite kütusetarbimist ja CO2-heidet mõjutab ka sõidukiirus. Vastavalt põhimõttele, mille kohaselt CO2-heite vähendamisel panustatakse keeldude asemel rohkem majanduslikele stiimulitele, võib vabatahtlik eeskiri, millega tootjatele pakutakse vastutasuna kiiruspiirikute paigaldamise eest nn välditud CO2-heite alusel teatud soodustusi, aidata edendada ELis kütusesäästlikumat ja keskkonnasõbralikumat väikeste tarbesõidukite autoparki. Enne tuleks siiski kiiremas korras võtta meetmeid, et teaduslikult uurida, kas kiiruspiirikute paigaldamine aitab CO2-heidet oluliselt vältida ning kas seega on võimalik laiendada nõukogu direktiivi 92/6/EMÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses) reguleerimisala vastava stimuleerimissüsteemiga vabatahtliku korra raames nii, et see hõlmaks ka käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid väikesi tarbesõidukeid.

Selgitus

Kiiruspiirikute paigaldamine peaks toimuma vaid vabatahtlikkuse alusel ühendatult vastavate stimuleerimissüsteemidega ja vaid eeldusel, et on teaduslikult tõestatud, et kiiruspiirikute kasutamisega saab CO2-heidet oluliselt vähendada.

Muudatusettepanek    8

Komisjoni ettepanek

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ1, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.	(25) Keskmiste heitkoguste üle järelvalve teostamiseks ja vastava aruandluse korraldamiseks tuleb tagada ühesugused tingimused üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmiseks, millega reguleeritakse keskmiste heitkoguste kohta andmete kogumist, registreerimist, esitamist, ülekandmist, arvutamist ja edastamist ning II lisas sätestatud nõuete kohaldamist.
	Ning selleks, et kindlaks teha, mil määral aitab ökoinnovatsioon tootjale seatud eriheite sihttaset saavutada, tuleks käesolevas määruses seatud kriteeriumide alusel võtta vastu üksikasjalikud rakendussätted.
	Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklile 291 sätestatakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetava määruse abil eelnevalt eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. Kuni sellise uue määruse vastuvõtmiseni kohaldatakse jätkuvalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, välja arvatud selles sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlus, mis ei ole kohaldatav.

Muudatusettepanek    9

Komisjoni ettepanek

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus muuta seire- ja aruandlusnõudeid, arvestades käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemusi, kehtestada meetodid ülemäärase heite maksu sissnõudmiseks, võtta vastu üksikasjalikud sätted teatavate tootjate suhtes kohaldatavate erandite kohta ning kohandada I lisa, et võtta arvesse ühenduses registreeritud uute väikeste tarbesõidukite massi autonoomset suurenemist ja kajastada iga muudatust seoses CO2 eriheite taseme kindlaksmääramise arvutustega, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 715/2007. Kuna tegemist on üldmeetmetega, millega muudetakse käesoleva määruse vähem olulisi sätteid ja lisatakse uusi vähem olulisi sätteid, tuleks need vastu võtta nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras.

(26) Lisade kohandamiseks tuleks vajaduse korral komisjonile anda volitus võtta ELTLi artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte. Komisjonil tuleks käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemusi arvestades täiendada või muuta II lisas kehtestatud seire- ja aruandlusnõudeid, kehtestada meetodid ülemäärase heite maksu sissenõudmiseks, kehtestada sätted, mis reguleerivad erandite tegemise kriteeriumide tõlgendamist, eranditaotluste sisu ning CO2 eriheite vähendamise programmide sisu ja hindamist, ning võtta meetmeid I lisas toodud valemite kohandamiseks, nii et need kajastaksid CO2 eriheite mõõtmiseks kasutatava regulatiivse katsemenetluse muudatusi. Eriti tähtis on, et komisjon viiks oma ettevalmistustööde käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

Muudatusettepanek    10

Komisjoni ettepanek

Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Käesolev määrus on osa ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames sätestatud täiendavatest meetmetest.

Selgitus

Käesolev ettepanek kujutab endast jätku komisjoni 2007. aastal algatatud regulatiivmenetlusele sõidukite poolt kliimamuutusele avaldatava mõju käsitlemiseks. Selles käsitletakse ühte teatises KOM(2007) 19 (lõplik) esitatud tehnilist täiustust.

Muudatusettepanek    11

Komisjoni ettepanek

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesoleva määrusega kehtestatakse, et alates 2020. aastast on ühenduses registreeritud uute väikeste tarbesõidukite puhul keskmine heitetase 135 g CO2/km.	2. Käesoleva määrusega kehtestatakse, et alates 2020. aastast on ühenduses registreeritud uute väikeste tarbesõidukite puhul keskmine heitetase 140 g CO2/km.

Muudatusettepanek    12

Komisjoni ettepanek

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Arvesse ei võeta eelnevat registreerimist väljaspool ühendust vähem kui kolm kuud enne ühenduses registreerimist.	2. Arvesse ei võeta eelnevat registreerimist väljaspool ühendust, mis toimus vähem kui kolm kuud enne ühenduses registreerimist.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on keeleline selgus ja kooskõla sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva määrusega (EÜ) nr 443/2009.

Muudatusettepanek    13

Komisjoni ettepanek

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) „CO2 eriheite keskmine tase” – kõigi tootja toodetud uute väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite keskmine tase;	a) „CO2 eriheite keskmine tase” – kõigi tootja toodetud artiklis 2 osutatud uute väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite keskmine tase;

Muudatusettepanek    14

Komisjoni ettepanek

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) „CO2 eriheide” – väikese tarbesõiduki heide, mida on mõõdetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ning mis on kindlaks määratud vastavustunnistusel CO2 heite kogusena (kombineeritult);	f) „CO2 eriheide” – väikese tarbesõiduki heide, mida on mõõdetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ning mis on kindlaks määratud valmis või komplekteeritud sõiduki vastavustunnistusel CO2 heite kogusena (kombineeritult);

Selgitus

Komisjon on ühes mitteametlikus dokumendis tunnistanud, et praegune ettepanek mitmeastmeliselt komplekteeritavate sõidukite kohta ei ole rakendatav. Käesoleva muudatusettepaneku ning 1., 4., 12. ja 13. muudatusettepanekuga kõrvaldatakse esialgne mitterahuldav ettepanek ja palutakse komisjonil esitada 2011. aastaks uus ettepanek.

Muudatusettepanek    15

Komisjoni ettepanek

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) „eriheite sihttase” – tootja puhul kõigi tootja valmistatud uute väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite soovituslik keskmine tase, mis määratakse kindlaks vastavalt I lisale.	g) „eriheite sihttase” – tootja puhul kõigi tootja valmistatud uute väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite soovituslik keskmine tase, mis määratakse kindlaks vastavalt I lisale või, kui tootja suhtes kohaldatakse erandit vastavalt artiklile 10, kõnealuse erandi kohaselt kindlaks määratud eriheite sihttase.

Selgitus

Teksti tuleks lisada viide nende tootjate eriheite sihttasemetele, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 10 kohast erandit, et tekst oleks kooskõlas sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva määrusega (EÜ) nr 443/2009.

Muudatusettepanek    16

Komisjoni ettepanek

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g a) „sõiduki katteala” – keskmine rööbe korda teljevahe, mis on märgitud vastavustunnistusel ja määratletud direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktides 2.1 ja 2.3;

Selgitus

Tähtis on määratleda sõiduki katteala, mida on mainitud II lisa B osa punktis 5.

Muudatusettepanek    17

Komisjoni ettepanek

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g b) „kasulik koormus“ – direktiivi 2007/46/EÜ III lisa kohase suurima tehniliselt lubatud täislastis sõiduki massi ja sõiduki massi vahe;

Selgitus

Tagamaks kooskõla II lisa B osa punktidega 5 ja 6.

Muudatusettepanek    18

Komisjoni ettepanek

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g c) „komplekteeritud sõiduk” – mis tahes sõiduk, mida pole vaja komplekteerida selleks, et see vastaks direktiivis 2007/46/EÜ sätestatud asjaomastele tehnilistele nõuetele.

Selgitus

Komplekteeritud sõidukid kuuluvad õigusakti ettepaneku reguleerimisalasse.

Muudatusettepanek 19

Komisjoni ettepanek

Artikkel 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komplekteeritud sõidukite puhul peab tootja esitama vaid baassõidukite CO2 eriheited ja neist vastavalt esimesele lõigule kinni pidama.

Selgitus

Komisjon on ühes mitteametlikus dokumendis tunnistanud, et määruse ettepanekus mainitud meetod ei ole komplekteeritud sõidukite CO2 eriheite määramiseks sobiv. Kui sõidukeid toodetakse mitmes etapis, ei saa baassõiduki tootja kuidagi mõjutada komplekteeritud sõidukite CO2-heidet.

Muudatusettepanek    20

Komisjoni ettepanek

Artikkel 4 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui andmed komplekteeritud sõiduki eriheite kohta ei ole kättesaadavad, määrab baassõiduki tootja selle keskmise CO2 eriheite baassõiduki eriheite alusel.

Selgitus

Komisjon on ühes mitteametlikus dokumendis tunnistanud, et praegune ettepanek mitmeastmeliselt komplekteeritavate sõidukite kohta ei ole rakendatav. Käesoleva muudatusettepaneku ning 1., 3., 12. ja 13. muudatusettepanekuga kõrvaldatakse esialgne, mitterahuldav ettepanek ja komisjonil palutakse 2011. aastaks esitada uus ettepanek.

Muudatusettepanek    21

Komisjoni ettepanek

Artikkel 4 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Iga tootja CO2 eriheite keskmise taseme määramiseks võetakse ühe tootja puhul ja ühe kalendriaasta jooksul arvesse määruses (EÜ) nr 443/2009 sätestatud tootja keskmise CO2-heite taseme võimalikku ületäitmist – juhul kui tootja seda soovib. Sellisel juhul määratakse CO2 eriheite keskmine tase järgmiselt:
	vaadeldava tootja väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite keskmisest tasemest arvestatakse maha 80% tootja eriheite sihttaseme ja tema eriheite keskmise taseme (vastavalt määrusele (EÜ) nr 443/2009) vahest. Direktiiviga 2009/33/EÜ on sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kogu kasutusiga hõlmava läbisõidu suhteks sätestatud 80%.

Selgitus

Kuna väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamist rakendati algselt osana täiendavatest meetmetest sõiduautode CO2-heite vähendamiseks, on mõlema sõidukiliigi jaoks ühe keskmise näitaja kasutamine loogiline. Tootjate sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite keskmistamine peaks olema võimalik, kuna ELi mõjuhinnangust nähtuvalt vähendab see tootjate jaoks nõuete täitmise kulukust. Ökoloogilisest ja poliitilisest seisukohast ei ole vahet, kas CO2 heidet piiratakse sõiduautodel või väikestel tarbesõidukitel. Niisugune keskmistamine ei sea halvemasse olukorda neid väikeste tarbesõidukite tootjaid, kes ei tooda sõiduautosid, kuna artikkel 10 kehtib nende kõigi kohta. 80% kajastab väikeste tarbesõidukite suuremat läbisõitu ning käesoleva määrusega sätestatud meetmeid CO2-heite vähendamiseks (vt direktiivi EÜ/2009/33 lisa tabelit 3).

Muudatusettepanek    22

Komisjoni ettepanek

Artikkel 4 – lõik 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Alates 1. jaanuarist 2016 võetakse iga tootja CO2 eriheite keskmise taseme kindlaksmääramisel arvesse ka komplekteeritud sõidukid.

Selgitus

Kuna väikeste tarbesõidukite arendus- ja tootmistsükkel on palju pikem kui sõiduautodel, on vaja pikemat üleminekuaega ja juurutusperioodi. Kogu sõiduki tüübikinnitust (direktiiv 2007/46/EÜ) kohaldatakse kõigi komplekteeritud sõidukite tüüpide suhtes alles alates 2013. aasta maist. Seega on 2014. aasta esimene terviklik kalendriaasta, mil tehakse komplekteeritud sõidukite seiret ja kogutakse andmeid nende CO2 heite kohta uue korra kohaselt. Seetõttu saavad tootjad andmed komplekteeritud sõidukite kohta ja saavad hinnata nende mõju kogu oma sõidukipargi heitkogustele alles 2015. aasta teisel poolel. Komplekteeritud sõidukite heitkoguste lisamine tootjate keskmistele näitajatele ei tohiks seetõttu toimuda enne 2016. aastat, kuna varem puuduvad andmed ja esialgsetes andmetes võib olla vigu.

Muudatusettepanek    23

Komisjoni ettepanek

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
CO2 keskmise eriheite arvutamisel vastab iga uus väike tarbesõiduk, mille CO2 eriheide on väiksem kui 50 g CO2/km:	CO2 keskmise eriheite arvutamisel vastab iga uus väike tarbesõiduk, mille CO2 eriheide on väiksem kui 50 g CO2/km:
– 2,5-le väikesele tarbesõidukile 2014. aastal,	– 3,5-le väikesele tarbesõidukile 2015. aastal,
– 1,5-le väikesele tarbesõidukile 2015. aastal,	– 2,5-le väikesele tarbesõidukile 2016. aastal,
– 1-le väikesele tarbesõidukile 2016. aastal.	– 2-le väikesele tarbesõidukile 2017. aastal,

Muudatusettepanek    24

Komisjoni ettepanek

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 5 a
	Eriheite sihttasemed alternatiivkütustega käitatavate sõidukite puhul
	Et teha kindlaks, kas tootja peab kinni artiklis 4 nimetatud talle määratud eriheite sihttasemest, vähendatakse 31. detsembriks 2015 CO2 eriheidet 5% võrra iga sõiduki kohta, mis vastab liidu asjaomastele õigusaktidele või Euroopa tehnilistele normidele ning mis võib kasutada 85% bioetanooli sisaldusega bensiini („E85’’), võttes arvesse biokütuste kasutamisega seotud suuremaid tehnilisi ja heitkoguste piiramise võimalusi. Nimetatud vähendamist kohaldatakse ainult juhul, kui vähemalt 30% bensiinijaamadest liikmesriigis, kus sõiduk on registreeritud, pakub sellist alternatiivkütust, mis vastab ühenduse asjaomastes õigusaktides biokütuste suhtes kehtestatud säästvuse kriteeriumidele.

Selgitus

Praegune biokütuste infrastruktuuri arendamine võib viia sõidukipargi CO2-heite olulise piiramiseni kogu olelustsükli arvestuses. Seepärast tuleks sarnaselt sõiduautode CO2-heite vähendamise määrusele (EÜ) nr 443/2009 lisada alternatiivkütust kasutavaid väikesi tarbesõidukeid puudutav säte.

Muudatusettepanek    25

Komisjoni ettepanek

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Uute väikeste tarbesõidukite tootjad, kelle suhtes ei kohaldata artikli 10 kohast erandit, võivad artikli 4 kohaste kohustuste täitmiseks moodustada heiteühenduse.	1. Tootjad, kelle suhtes ei kohaldata käesoleva määruse artikli 10 või määruse (EÜ) 443/2009 artikli 11 kohast erandit, võivad käesoleva määruse artikli 4 kohaste kohustuste täitmiseks moodustada heiteühenduse.

Selgitus

Nagu ELi mõjuhinnangus näidati, peaks tootjate jaoks nõuete täitmisega seotud kulude vähendamiseks saama moodustada tootjate sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heiteühenduse. Ökoloogilisest ja poliitilisest seisukohast ei ole vahet, kas piiratakse sõiduautode või väikeste tarbesõidukite CO2-heidet. Niisugune keskmistamine ei sea halvemasse olukorda neid väikeste tarbesõidukite tootjaid, kes ei tooda sõiduautosid, kuna artikkel 10 kehtib nende kõigi kohta. Koefitsient 0,8 väljendab väikeste tarbesõidukite suuremat läbisõitu ning käesoleva määrusega sätestatud meetmeid CO2-heite vähendamiseks (vt direktiivi EÜ/2009/33 lisa tabelit 3).

Muudatusettepanek    26

Komisjoni ettepanek

Artikkel 6 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Lõiget 5 ei kohaldata, kui kõik heiteühendusse kuuluvad tootjad moodustavad osa samast seotud tootjate rühmast.	6. Lõiget 5 ei kohaldata, kui kõik heiteühendusse kuuluvad tootjad moodustavad osa samast seotud tootjate kontsernist või kui heiteühenduse moodustavad vaid ühe tootja sõiduautod ja väikesed tarbesõidukid.

Selgitus

Vt artikli 6 lõiget 1 puudutava muudatusettepaneku selgitust.

Muudatusettepanek    27

Komisjoni ettepanek

Artikkel 6 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Tootjale seatud eraldi sihttasemete asemel kohaldatakse sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite heiteühenduse olemasolu korral tootja suhtes ühte muudetud sihttaset.
	Muudatus tehakse järgmiselt:
	tootja väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite keskmisele sihttasemele liidetakse 80% tootja eriheite sihttaseme ja tema eriheite keskmise taseme (vastavalt määrusele (EÜ) nr 443/2009) vahest. Direktiiviga 2009/33/EÜ on sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kogu kasutusiga hõlmava läbisõidu suhteks sätestatud 80%.

Selgitus

Vt artikli 6 lõiget 1 puudutava muudatusettepaneku selgitust.

Muudatusettepanek    28

Komisjoni ettepanek

Artikkel 7 – lõige 9 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib muuta II lisa, et võtta arvesse käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemusi. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	välja jäetud

Muudatusettepanek    29

Komisjoni ettepanek

Artikkel 7 – lõige 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	10 a. Alates 1. jaanuarist 2014 laiendatakse seiret komplekteeritud sõidukitele.

Selgitus

Sõltuvalt valitud lahendusest ei anna tüübikinnituse raamdirektiiv ja praegune seiresüsteem tõenäoliselt toimivat lahendust komplekteeritud sõidukite osas. Kogu sõiduki tüübikinnitust (2007/46/EÜ) kohaldatakse kõigile komplekteeritud sõidukite liikidele alates 2013. aasta maist. Seetõttu laiendatakse alates 2014. aasta jaanuarist seiret komplekteeritud sõidukitele. 2014. aasta on esimene terve kalendriaasta, mil olemasoleva uue korra järgi teostatakse komplekteeritud sõidukite seiret ja kogutakse andmeid nende CO2-heite kohta.

Muudatusettepanek 30

Komisjoni ettepanek

Artikkel 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7 a
	Teave
	1. jaanuaril 2014 algaval kalendriaastal ja igal järgneval kalendriaastal tagab iga väikeste tarbesõidukite tootja, et kliendid saavad teavet tema toodetavate sõidukimudelite keskmise CO2 eriheite ja kütusekulu kohta.

Selgitus

Enamik kliente on ärikliendid, kelle jaoks on ostuotsuse tegemisel oluline kriteerium sõiduki kütusekulu. Seetõttu tuleb vastav teave ostjatele esitada.

Muudatusettepanek    31

Komisjoni ettepanek

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) kui ülemäärane heide on suurem kui 3 g CO2/km:	i) kui ülemäärane heide on suurem kui 3 g CO2/km:
((ülemäärane heide – 3) × 120 eurot + 45 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;	((ülemäärane heide – 3) × 95 eurot + 45 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;

Muudatusettepanek    32

Komisjoni ettepanek

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) alates 2019. aastast:	b) alates 2019. aastast:
(ülemäärane heide × 120 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;	(ülemäärane heide × 95 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;

Selgitus

Vt artikli 8 lõike 2 punkti a puudutava muudatusettepaneku selgitust.

Muudatusettepanek    33

Komisjoni ettepanek

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
kus käesoleva artikli kohaldamisel:	kus käesoleva artikli kohaldamisel:
„ülemäärane heide” – selline grammide positiivne lähima kolme kümnendkohani ümardatud arv kilomeetri kohta, mille võrra tootja CO2 eriheite keskmine tase, võttes arvesse artikli 11 kohaselt kinnitatud innovatiivsete tehnoloogialahenduste abil saavutatud CO2-heite vähenemist, ületas tootja eriheite sihttaset kalendriaastal või kalendriaasta osal, mille suhtes kohaldatakse artiklis 4 sätestatud kohustust; „uute väikeste tarbesõidukite arv” – asjaomase tootja valmistatud ja kõnealuses ajavahemikus registreeritud uute väikeste tarbesõidukite arv vastavalt artiklis 4 sätestatud järkjärgulise suurendamise kriteeriumile.	„ülemäärane heide” – selline lähima kolme kümnendkohani ümardatud positiivne grammide arv kilomeetri kohta, mille võrra tootja CO2 eriheite keskmine tase, võttes arvesse artikli 11 kohaselt kinnitatud innovatiivsete tehnoloogialahenduste abil saavutatud CO2-heite vähenemist ning CO2-heite vähenemist allapoole määruses (EÜ) nr 443/2009 näidatud sihttaset, ületas tootja eriheite sihttaset kalendriaastal või kalendriaasta osal, mille suhtes kohaldatakse artiklis 4 sätestatud kohustust; „uute väikeste tarbesõidukite arv” – asjaomase tootja valmistatud ja kõnealuses ajavahemikus registreeritud uute väikeste tarbesõidukite arv vastavalt artiklis 4 sätestatud järkjärgulise suurendamise kriteeriumile.

Selgitus

Autode ja väikeste tarbesõidukite vahel heiteühenduste moodustamine (sihttaseme ja tegeliku heitetaseme erinevuste keskmistamine) vähendab tootjate jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid, nagu on näidatud ELi mõjuhinnangus. Ökoloogilisest ja poliitilisest seisukohast ei ole vahet, kas piiratakse sõiduautode või väikeste tarbesõidukite CO2-heidet. Niisugune heiteühenduste moodustamine ei sea halvemasse olukorda neid väikeste tarbesõidukite tootjaid, kes ei tooda sõiduautosid, kuna artikkel 10 kehtib nende kõigi kohta. Koefitsient 0,8 väljendab väikeste tarbesõidukite suuremat läbisõitu ning käesoleva direktiiviga sätestatud meetmeid CO2-heite vähendamiseks.

Muudatusettepanek    34

Komisjoni ettepanek

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek    35

Komisjoni ettepanek

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Alates 31. oktoobrist 2014 on lõike 1 kohaselt avaldatud nimekirjas esitatud ka teave selle kohta, kas tootja on eelmisel kalendriaastal täitnud artikli 4 nõudeid.	2. Alates 31. oktoobrist 2015 on lõike 1 kohaselt avaldatud nimekirjas esitatud ka teave selle kohta, kas tootja on eelmisel kalendriaastal täitnud artikli 4 nõudeid.

Selgitus

See muudatusettepanek on seotud muudatusettepanekuga artikli 7 lõigetele 1 ja 2 (selliseid muudatusettepanekuid käesolevas tekstis ei ole – tõlk.).

Muudatusettepanek    36

Komisjoni ettepanek

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 9 a Autosisene teave juhile
	Alates 1. jaanuarist 2012 peavad tootjad, kes taotlevad vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 tüübikinnitust direktiivis 2007/46/EÜ määratletud N1-kategooria mootorsõidukitele, varustama kõik sõidukid kütusekulumõõdikuga.

Selgitus

Juhtidel on tähtis teada oma sõiduki tegelikku kütusekulu, mis sageli ületab ELi katsetsükli käigus mõõdetud kütusekulu. Kütusekulumõõdik aitab sellist teavet anda ning samas suunab juhte kasutama kütusesäästlikumat sõidustiili. Komisjon valmistab praegu ette nõudeid selliste seadmete paigaldamiseks sõiduautodele. Neid nõudeid tuleks kohaldada ka väikestele tarbesõidukitele.

Muudatusettepanek    37

Komisjoni ettepanek

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) eriheite sihttase, mis on kooskõlas tootja võimalustega vähendada heidet, sealhulgas majanduslike ja tehnoloogiliste võimalustega vähendada CO2 eriheidet ja võttes arvesse toodetava väikese tarbesõiduki tüübi turu eripära.	d) eriheite sihttase, mis on kooskõlas ühelt poolt tootja võimalustega vähendada heidet, sealhulgas majanduslike ja tehnoloogiliste võimalustega vähendada CO2 eriheidet, ja teiselt poolt kõigi tootjate väikeste tarbesõidukite CO2-heite keskmise tasemega, võttes arvesse toodetava väikese tarbesõiduki tüübi turu eripära.

Selgitus

Alternatiivsete heite vähendamise sihttasemete kehtestamisega nõutakse asjaomastelt tootjatelt suurtootjatega võrreldes suuremaid jõupingutusi, kuid see loob neile ka õiglased tingimused, kuna võrdlusaluseks võetakse kõigi tootjate väikeste tarbesõidukite CO2-heite keskmine tase.

Muudatusettepanek    38

Komisjoni ettepanek

Artikkel 10 – lõige 7 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	välja jäetud

Muudatusettepanek    39

Komisjoni ettepanek

Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võtab 31. detsembriks 2012 vastu selliste innovatiivsete tehnoloogialahenduste heakskiitmise menetluse üksikasjalikud sätted vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Need üksikasjalikud sätted põhinevad järgmistel innovatiivsete tehnoloogialahenduste kriteeriumidel:	2. Komisjon võtab 31. detsembriks 2012 vastu selliste innovatiivsete tehnoloogialahenduste heakskiitmise menetluse üksikasjalikud sätted vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Need üksikasjalikud sätted peavad olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 lõike 2 sätetega ja põhinema järgmistel innovatiivsete tehnoloogialahenduste kriteeriumidel:

Selgitus

Määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 lõike 2 kohaselt võtab komisjon 2010. aastaks vastu selliste uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise menetluse üksikasjalikud sätted. Praegu arutluse all olevaid sõiduautode heakskiitmise menetluse sätteid tuleks kohaldada ka väikeste tarbesõidukite suhtes. Ei tuleks eristada sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite ökoinnovatsiooni, samuti ei tohiks olla erinevusi heakskiitmise menetluses. Igasugust topelttööd tuleks vältida.

Muudatusettepanek    40

Komisjoni ettepanek

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hiljemalt 31. oktoobriks 2016. aastal ja pärast seda iga kolme aasta järel võetakse vastu meetmed I lisa muutmiseks, et kohandada selles osutatud arvu M0 uute väikeste tarbesõidukite keskmise massiga eelmisel kolmel kalendriaastal.	1. Hiljemalt 31. oktoobriks 2016. aastal ja pärast seda iga kolme aasta järel võetakse vastu meetmed I lisa muutmiseks, et kohandada selles osutatud arvu M0 eelmisel kolmel kalendriaastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmise massiga.

Muudatusettepanek    41

Komisjoni ettepanek

Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– viisid, kuidas saavutada 2020. aastaks kaugema tuleviku sihttase 135 g CO2/km kulusäästlikult, kui mõjuhinnangu ajakohastatud tulemuste alusel kinnitatakse kõnealuse sihttaseme otstarbekus; ning	– viisid, kuidas saavutada 2020. aastaks kaugema tuleviku sihttase 140 g CO2/km kulusäästlikult, kui mõjuhinnangu ajakohastatud tulemused näitavad kõnealuse sihttaseme otstarbekust; ning

Muudatusettepanek 42

Komisjoni ettepanek

Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– kinnitab direktiivi 2007/46/EÜ II lisa määratlusele vastavate M2- ja N2-kategooria mootorsõidukite (tuletatud massiga kuni 2610 kg) ja selliste sõidukite lisamise käesolevasse määrusesse, millele laiendati tüübikinnitust kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 2 lõikega 2.	– teeb ettepaneku lisada käesolevasse määrusesse direktiivi 2007/46/EÜ II lisa määratlusele vastavad M2- ja N2-kategooria mootorsõidukid (tuletatud massiga kuni 2610 kg) ja sõidukid, millele laiendati tüübikinnitust kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 2 lõikega 2, pidades silmas pikaajalise eesmärgi täitmist alates 2020. aastast.

Selgitus

Täpsete väärtuste kehtestamine kaugema tuleviku sihttasemete jaoks ning M2- ja N2-kategooria väikeste tarbesõidukite lisamine käesoleva määruse kohaldamisalasse sõltuvad teostatavusest, mida peab eelnevalt kinnitama vastav mõjuhinnang.

Muudatusettepanek    43

Komisjoni ettepanek

Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Meetmed käesoleva määruse vähem oluliste sätete muutmiseks võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesoleva määruse oluliste sätete muutmiseks kavandatud meetmete kohta.

Muudatusettepanek 44

Komisjoni ettepanek

Artikkel 12 – lõige 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Meetmed käesoleva määruse vähem oluliste sätete muutmiseks võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek    45

Komisjoni ettepanek

Artikkel 12 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komisjon vaatab 2015. aastaks läbi komplekteeritud sõidukite CO2 eriheite määramise meetodi, mis on esitatud II lisas B osa punktis 7, ning vajaduse korral esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku II lisa muutmiseks.	7. Seirekaalutlustel kehtestab komisjon 2011. aastaks menetluse komplekteeritud sõidukite CO2-heite, kütusesäästlikkuse ja massi representatiivsete väärtuste saamiseks.

Selgitus

Komisjoni kohustus peaks olema esitada enne õigusakti ettepaneku vastuvõtmist sobiv lahendus. Komisjoni ettepanekus nähakse ette CO2 sihttaseme järgimine alates 2014. aastast. Komplekteeritud sõidukid moodustavad umbes 15–16 % väikeste tarbesõidukite koguturust. Kuna nende turuosa on suur ja mõju originaalseadmete tootja sõidukipargile ei ole praegu teada, tuleb võimalikult kiiresti kehtestada sobiv menetlus komplekteeritud sõidukite CO2-heite ja massi representatiivsete väärtuste saamiseks.

Muudatusettepanek    46

Komisjoni ettepanek

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12 a
	Rakendusmeetmed
	Keskmiste heitkoguste seireks ja vastava aruandluse korraldamiseks tuleb tagada ühesugused tingimused üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmiseks, millega reguleeritakse keskmiste heitkoguste kohta andmete kogumist, registreerimist, esitamist, ülekandmist, arvutamist ja edastamist ning II lisa kohaldamist vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud menetlusele.
	Ning selleks, et kindlaks teha, mil määral aitab ökoinnovatsioon tootjale seatud eriheite sihttaset saavutada, tuleb käesolevas määruses kehtestatud kriteeriumide alusel vastu võtta üksikasjalikud rakendussätted.

Muudatusettepanek    47

Komisjoni ettepanek

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjoni abistab otsuse 93/389/EMÜ artikli 8 alusel asutatud komitee.	1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta)1 artikli 9 alusel asutatud komitee.
	1 ELT L 49, 19.2.2004, lk 1.

Selgitus

Tegemist on tehnilise muudatusega, sest otsuse 93/289/EMÜ artikkel 8 asendati otsuse 280/2004/EÜ artikli 9 praeguse sõnastusega ning sellele tuleks viidata sarnaselt määrusega (EÜ) nr 443/2009 sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamise kohta.

Muudatusettepanek    48

Komisjoni ettepanek

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.	välja jäetud

Muudatusettepanek    49

Komisjoni ettepanek

Artikkel 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13 a
	Delegeeritud õigusaktid
	1. Tehnilise progressi arvessevõtmiseks võib komisjon vastavalt artiklile 13 b ning artiklites 13 c ja 13 d sätestatud tingimustel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega teha II lisas muudatusi, arvestades seejuures vastavalt artikli 7 lõike 9 teises lõigus sätestatule käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemusi, võib kehtestada meetodid, mille alusel nõutakse sisse ülemäärase heite maks (artikli 8 lõige 3), võtta vastu rakendussätted, milles käsitletakse muu hulgas erandi tegemise kriteeriumide tõlgendamist taotluste sisu põhjal ning CO2 eriheite keskmise taseme vähendamise kava sisu ja hinnangut (artikli 10 lõige 7) ning võtta vastu meetmeid I lisas esitatud valemites vajalike kohanduste tegemiseks, et võtta arvesse CO2 eriheite mõõtmise regulatiivse katsemenetluse muudatusi (artikli 12 lõige 6).
	2. Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel toimib komisjon vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Muudatusettepanek    50

Komisjoni ettepanek

Artikkel 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13 b Delegeeritud volituste kasutamine
	1. Komisjonile antakse viieks aastaks alates käesoleva direktiivi jõustumisest õigus võtta vastu artikli 7 lõike 9 teises lõigus, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 7, artikli 12 lõikes 6 ja artiklis 13 a osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud volituste kasutamise kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt sama pikaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu kooskõlas artikliga 13 c delegeerimise tagasi võtab.
	2. Kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teavitab ta sellest üheaegselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
	3. Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile artiklites 13 c ja 13 d sätestatud tingimustel.

Muudatusettepanek    51

Komisjoni ettepanek

Artikkel 13 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13 c
	Delegeerimise tagasivõtmine
	1. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 7 lõike 9 teises lõigus, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 7, artikli 12 lõikes 6 ja artiklis 13 a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
	2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.
	3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek    52

Komisjoni ettepanek

Artikkel 13 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13 d
	Vastuväited delegeeritud õigusaktidele
	1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.
	Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda perioodi kahe kuu võrra.
	2. Kui pärast lõikes 1 viidatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.
	Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.
	3. Kui kas Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid lõikes 1 viidatud ajavahemiku jooksul, õigusakt ei jõustu. Vastuväited esitanud institutsioon põhjendab oma vastuväiteid.

Muudatusettepanek    53

Komisjoni ettepanek

I lisa – punkt 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. CO2 eriheite soovituslikud tasemed (mõõdetuna grammides kilomeetri kohta) iga väikese tarbesõiduki jaoks määratakse vastavalt järgmistele valemitele:	1. CO2 eriheite tasemed (mõõdetuna grammides kilomeetri kohta) iga väikese tarbesõiduki jaoks määratakse vastavalt järgmistele valemitele:

Muudatusettepanek    54

Komisjoni ettepanek

II lisa – A osa – punkt 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Alates 1. jaanuarist 2011 ja igal järgmisel aastal talletavad liikmesriigid iga oma territooriumil registreeritud uue väikese tarbesõiduki kohta järgmised andmed:	1. Alates 1. jaanuarist 2013 ja igal järgmisel aastal talletavad liikmesriigid iga oma territooriumil registreeritud uue väikese tarbesõiduki kohta järgmised andmed:

Selgitus

Sidususe tagamiseks. Seire peaks toimuma paralleelselt määruse rakendamisega, et vältida turumoonutusi ja tootjate diskrimineerimist.

Muudatusettepanek    55

Komisjoni ettepanek

II lisa – A osa – punkt 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. 1. jaanuaril 2011 algava kalendriaasta ja iga järgmise kalendriaasta kohta määrab iga liikmesriik vastavalt B osas kirjeldatud meetoditele iga tootja kohta kindlaks järgmised andmed:	3. 1. jaanuaril 2013 algava kalendriaasta ja iga järgmise kalendriaasta kohta määrab iga liikmesriik vastavalt B osas kirjeldatud meetoditele iga tootja kohta kindlaks järgmised andmed:

Selgitus

Sidususe tagamiseks. Seire peaks toimuma paralleelselt määruse rakendamisega, et vältida turumoonutusi ja tootjate diskrimineerimist.

Muudatusettepanek    56

Komisjoni ettepanek

II lisa – A osa – punkt 3 – alapunkt d – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) CO2 eriheite tase;	ii) CO2 eriheite tase ja artikli 11 kohaste innovatiivsete tehnoloogialahenduste abil saavutatud CO2-heite vähenemise osakaal;

Selgitus

Sidususe tagamiseks. Seire peaks toimuma paralleelselt määruse rakendamisega, et vältida turumoonutusi ja tootjate diskrimineerimist.

Muudatusettepanek    57

Komisjoni ettepanek

II lisa – B osa – punkt 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komplekteeritud sõidukite eriheide
Komplekteeritud sõiduki eriheide määratakse vastavalt direktiivile 2004/3/EÜ. Kui kõnealune väärtus ei ole kättesaadav, on komplekteeritud sõiduki eriheide võrdne kõikide sama tüüpi komplekteeritud sõidukite eriheite suurima väärtusega, mis on sama tüüpi sõidukid kui mittekomplektne sõiduk, mille baasil komplekteeritud sõiduk on ehitatud, ja mis on registreeritud ELis samal seireaastal, kusjuures „sõiduki tüüp” on määratletud vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 3. Kui kõikide komplekteeritud sõidukite kohta on esitatud rohkem kui kolm eriheite väärtust, kasutatakse suuruselt teist väärtust.	7. Mitmeastmeliselt komplekteeritavate sõidukite puhul vastutab komplekteeritud sõiduki tootja kogu sõiduki eest. Kuid CO2-heite põhinäitajate ja sõiduki tuletatud massi kindlaksmääramiseks võtab komplekteerimata sõiduki tootja käesoleva määruse kohaselt vastutuse CO2 sihttaseme järgimise eest. Sealjuures ei tohi komplekteerimata sõiduki tootjat liigselt koormata.
	Seire-eesmärgil esitab komplekteeritud sõiduki tootja vastavatele järelevalveasutustele komplekteeritud sõiduki nn tuletatud järelevalvemassi ning sellele vastava CO2 näitaja, mille aluseks olevad andmed saadakse komplekteerimata sõiduki tootjalt, kes esitab kas siis erinevatele lõpliku inertsmassi klassidele vastavad CO2 näitajad tabeli kujul või ainult ühe komplekteerimata sõidukite CO2 näitaja, millele liidetakse massi vaikeväärtus (300 kg III klassi sõidukite, 200 kg II klassi sõidukite ja 100 kg I klassi sõidukite puhul). Sama massi kasutatakse ka C osas.
	Komisjon teeb direktiivis 2007/46/EÜ selle protsessi jaoks vajalikud muudatused 31. detsembriks 2011. Protsessi kehtivuse tagamiseks peab komisjon esimesel kalendriaastal pärast käesoleva määruse jõustumist selle protsessi valideerima ja vajaduse korral seda kohandama. Mitmeastmeliselt komplekteeritavad sõidukid saab sihttaseme saavutamisega siduda alles pärast nimetatud kohanduste jõustumist.

SELETUSKIRI

Ettepanekut väikeste tarbesõidukite CO2-heidet käsitlevate õigusnormide kohta on oodatud juba sõiduautosid puudutavate samasisuliste normide vastuvõtmisest alates.

Väikesi tarbesõidukeid kasutavad peamiselt ettevõtted, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, ning praegu on selliseid sõidukeid ligikaudu 12 % sõidukite üldarvust. Tuleb ka tunnistada, et sõidukiparkide ostjad ostavad väikesi tarbesõidukeid sageli suurtes kogustes ning seetõttu jälgitakse hoolikalt ka nende tulemuslikkust ja jooksvaid kulusid.

Aastatel 2002–2007 vähenes väikeste tarbesõidukitega seotud CO2-heide keskmiselt 0,4–0,5 % aastas, vastukaaluks paranenud kütusesäästlikkusele on aga suurenenud transpordinõudlus ja sõidukite mõõtmed.

Seetõttu on vaja uutele väikestele tarbesõidukitele kehtestada sihttasemed kogu ühenduse ulatuses, et vältida siseturu killustumist, mis tuleneks mitmesuguste üksteisest erinevate meetmete võtmisest liikmesriikides. Lisaks on vaja uute väikeste tarbesõidukite puhul kehtestada CO2-heite normid selleks, et vältida regulatiivse tühiku ohtu, mis on tingitud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite teataval määral kattuvast registreerimisest. Peale selle kutsus nõukogu 28. juunil 2007 komisjoni üles esitama ettepanekut väikeste tarbesõidukite kütusesäästlikkuse suurendamise kohta. Ja lõpuks on oluline innustada autotööstust investeerima uutesse tehnoloogilistesse lahendustesse.

Raportöör suhtub ettepanekusse üldiselt pooldavalt ja hindab eriti positiivselt mõistlikku lähenemisviisi – nimelt seda, et suures osas lähtutakse väikeste tarbesõidukite CO2-heidet sätestavatest normidest, mis võeti vastu eelmisel istungil. Sarnaselt sellele, mida on tehtud sõiduautode heidete piiramiseks, tuleks toimida ka väikeste tarbesõidukite puhul.

Oluline on aga märkida, et need kaks valdkonda – sõiduautod ja väikesed tarbesõidukid – ei funktsioneeri mitte täiesti ühtemoodi. Väikeste tarbesõidukite sektori arendus- ja tootmistsükkel on sõiduautode omaga võrreldes pikem. Peale selle kasutatakse väikesi tarbesõidukeid tõepoolest tarbevedudeks ehk kaubanduslikeks vedudeks ning võimalused nende kuju või kaalu heidete vähendamise eesmärgil muuta on väiksemad kui sõiduautode puhul. Väikeste tarbesõidukite puhul saab seda teha põhiliselt mootorit ja mehhaanikat täiustades, mis on tunduvalt pikaajalisem ja kulukam protsess kui lihtsalt sõiduki kere muutmine. Tuleb ka märkida, et väikestes tarbesõidukites kasutatakse juba praegu rohkem diislikütust kui sõiduautodes.

Raportöör ei soovi mitte seda, et ettepanekus sisalduvaid sihttasemete näitajaid veel kaugemale tulevikku lükataks. Lähedasem eesmärk aitab keskenduda ja võimaldab nähtavaid tulemusi. Kuid raportöör kahtleb selles, kas eesmärgiks seatud heitetaset – 135 g CO2/km – on tegelikult võimalik ettenähtud aja jooksul saavutada. Arvestades asjaolu, et uute väikeste tarbesõidukite puhul on CO2 heite vähendamise kulud suuremad kui sõiduautode puhul ning arenduseks ja tootmiseks kuluv aeg on pikem, on 150g CO2/km nõudlik, ent saavutatav eesmärk.

Esildatud õigusakt annab tootjatele võimaluse moodustada sihttasemete saavutamiseks omavahelisi nn heiteühendusi. Selline paindlikkus on tervitatav. Lähtudes põhimõttest, et üks gramm CO2 vähem on gramm vähem sõltumata sellest, kuidas see saavutati, teeb raportöör ettepaneku, et tootja, kes valmistab nii sõiduautosid kui ka väikesi tarbesõidukeid, peaks saama heiteühenduse moodustada ka ettevõttesiseselt, kahe sõidukikategooria ühendusena. Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite vahel heiteühenduste moodustamine (sihttasemete keskmistamine) vähendab tootjate jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid, nagu on näidatud ELi mõjuhinnangus. Ökoloogilisest ja poliitilisest seisukohast ei ole vahet, kas CO2 heidet piiratakse sõiduautodel või väikestel tarbesõidukitel. Niisugune heiteühenduste moodustamine ei sea halvemasse olukorda neid väikeste tarbesõidukite tootjaid, kes ei tooda sõiduautosid, kuna nende kõigi kohta kehtib artikkel 10. Tootjale sellise täiendava võimaluse andmine on ühteaegu ökoloogiliselt kasulik ja esindab head äritava.

Raportöör on rahul sellega, et komisjon esildab möönduste tegemist nendele tootjatele, kelle toodang on alla 22 000 sõiduki aastas. Raportöör on arvamusel, et ettepanekuga seatakse mõistlik sihttase. Määruses tuleks aga selgelt ära näidata, et need tootjad, kellele on tehtud mööndusi, peavad jõudma heite vähendamiseni võrdväärselt oma konkurentidega; Euroopa Komisjonil ei tohiks lasta esildada ebarealistlikke vähendusi. Seda silmas pidades on raportöör teinud ühe muudatusettepaneku.

Raportöör peab üllatavaks, et ettepaneku kohaselt tuleks trahvid nendele tootjatele, kes ei suuda vähendada oma väikeste tarbesõidukite CO2-heiteid, arvutada kõrgemalt kui nendele tootjatele, kes ei suuda vähendada sõiduautode heidet. Sanktsioonid nende kahe sektori suhtes peaksid olema kooskõlas. Komisjoni ettepanek ei sisalda selgitusi selle kohta, miks peaks N1-kategooria sõidukite puhul rakendama suuremaid sanktsioone. Seetõttu teeb raportöör muudatusettepaneku, et viia määruse tekst selles osas kooskõlla sõiduautosid puudutavate õigusnormidega.

Käesoleva määruse-eelnõuga taotletakse väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamist. Nagu juba öeldud, on seda sõiduautodega võrreldes raskem teha, kuna väikese tarbesõiduki keret ei saa sama lihtsalt ja odavalt muuta, et seda efektiivsemaks muuta. Muutusi tuleb teha hoopis mootori ja mehhaanika osas. Teine moodus probleemi lahendamiseks oleks paigaldada väikestele tarbesõidukitele kohustuslikus korras kiiruspiirikud. Sellekohane tehnoloogia on olemas ning see on odav ja tõhus viis, kuidas heidet saaks kohe vähendada ja kuidas paljud ärilised organisatsioonid saaksid oma sõidukeid ajakohastada. Raportööri ettepanek puudutab üksnes väikesi tarbesõidukeid, kuna neid kasutatakse peaaegu eranditult kaubanduslikel eesmärkidel ja neil ei ole vaja sõita kiiremini kui 120 km/h. Seda ettepanekut ei tule käsitada pretsedendina kiiruspiirikute rakendamiseks sõiduautodel.

Ja lõpuks, ühes mitteametlikus dokumendis on komisjon tunnistanud rakendamiskõlbmatuks oma esialgsed ettepanekud seoses mitmeastmeliselt komplekteeritavate sõidukitega (st sõidukid, mis komplekteerimine toimub mitmes etapis ja eri tootjate poolt). Ilmselt ei ole õiglane karistada baassõiduki tootjat, kui tema ei vastuta selle eest, mida tehakse sõidukiga hilisemas tootmisfaasis. Komisjon on lubanud uued ettepanekud esitada 2014. aastaks, raportöör paneb aga ette, et komisjon teeks oma ettepanekud mitmeastmeliselt komplekteeritavate sõidukite kohta 2011. aastaks. Selleks tuleks luua süsteem komplekteeritud sõidukite tegelike heidete mõõtmiseks.

28.6.2010

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast ühenduse terviklikust lähenemisviisist

( KOM(2009)0593 – C7‑0271/2009 – 2009/0173(COD) )

Arvamuse koostaja (*): Werner Langen

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

LÜHISELGITUS

Ühendusel on alates 1995. aastast olemas strateegia sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamiseks. Juba keskkonnanõukogu 10. oktoobri 2000. aasta järeldustes nõuti, et komisjon uuriks meetmeid väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamiseks. Määruses (EÜ) nr 443/2009 määrati kindlaks sõiduautode CO2-heite vähendamise eesmärgid ning juhiti samal ajal tähelepanu vajadusele kehtestada väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamise sihttasemed.

Väikesi tarbesõidukeid kasutavad peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, ning praegu on selliseid sõidukeid sõidukipargis ligikaudu 12%. Tegemist on transpordisõidukitega, mida kasutavad tööndusega tegelevad ettevõtjad, kuller- ja kiirpostiteenuste osutajad ning ka jaemüüjad, nagu floristid, toitlustusettevõtjad jne. Väikesed tarbesõidukid on inimeste igapäevavajaduste rahuldamiseks hädavajalikud ning toetavad töökohtade loomist ja majanduskasvu paljudes ELi piirkondades.

1. Õiguslik alus

Arvamuse koostaja on veendunud, et õiguslikku alust tuleb täiendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 114 (varem EÜ asutamislepingu artikkel 95), sest õigusliku reguleerimise üheks eesmärgiks on ka siseturu ühtlustamine.

2. Määruse ettepaneku eesmärgid

Käesoleva ettepanekuga võtta vastu määrus tahab Euroopa Komisjon vähendada ajavahemikus 2014–2016 väikeste tarbesõidukitega seotud CO2-heidet järk-järgult ühtsele tasemele 175 g CO2/km. Lisaks nähakse ettepanekus väikeste tarbesõidukite puhul pikaajalise eesmärgina ette taseme 135 g CO2/km saavutamine aastal 2020, kui mõjuhinnangu ajakohastatud tulemused kinnitavad selle taseme otstarbekust. Euroopa Parlament toetab komisjoni püstitatud üldisi eesmärke, kuid peab pikemat üleminekuperioodi siiski hädavajalikuks. Nõukogu ja parlamendi poolt vastu võetav määrus peab püüdlema konkurentsi seisukohast neutraalsete, sotsiaalselt võrdsete ja jätkusuutlike heite vähendamise eesmärkide poole, mis on õiglased Euroopa erinevate autotootjate ja nende positsiooni suhtes rahvusvahelises konkurentsis ning võtavad samal ajal arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate õigustatud vajadusi.

3. Sissejuhatav etapp

Autotööstuse hinnangul kulub tarbesõidukite uute tüüpide ja platvormide väljatöötamiseks kuni kümme aastat ning lisaks on tootmistsüklid pikemad kui sõiduautode puhul. Komisjon on teinud ettepaneku saavutada eesmärgiks seatud tase 175 g CO2/km alates 2014. aastast mitmeaastase üleminekuaja jooksul. Pikemate tsüklite tõttu tuleks heitenormi järkjärgulise kasutuselevõtuga alustada 2015. aastal, sest 2014. aastal müüdavad sõidukid on juba arendus-või tootmisetapis. Üleminekuperioodi kestus aastatel 2015–2018 ja sarnaselt uuele autopargile kehtestatud 65%, 75%, 80% ja 100% järgustatud eesmärk on lisaks sellele kooskõlas sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitlevas määruses (EÜ) nr 443/2009 kehtestatud üleminekuaja kestusele ja eesmärgi järkjärgulise saavutamise nõudele. Korrigeeritud pikaajalise eesmärgi 150 g CO2/km saavutamise poole tuleks järk-järgult liikuda alates 2018. aastast, et pakkuda tootjatele üleminekuperioodi ning võimaldada uuenduslike ja kütusesäästlike tehniliste lahenduste jätkuvat rakendamist.

4. Mitmes etapis valmistatud sõidukid

Tarbesõidukid valmistatakse tavaliselt mitmes etapis. Autotootja esitab kõigepealt šassii, mida kerevalmistaja saab siis kasutada kogu sõiduki valmistamiseks. Umbes 25% väikestest tarbesõidukitest valmistatakse mitmes etapis ja raskeveokite puhul on see osakaal veelgi suurem. Nimetatud sõidukid kuuluvad määruse ettepaneku reguleerimisalasse. Kogu sõiduki heite määratlemiseks kohaldatakse ajutist meetodit, mille puhul vastutavad tootjad valmisehitatud sõiduki CO2-heite eest. Pakutud meetod ei sobi siiski kogu sõiduki heite usaldusväärsel viisil kindlaksmääramiseks. Lisaks ei ole tootjatel kõiki selleks vajalikke andmeid. Komisjon on juba ühes töödokumendis arutanud alternatiivseid meetodeid mitmes etapis valmistatud sõidukite CO2 eriheite kindlaksmääramiseks, ning komisjonil palutakse esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaks 2011 ettepanek kõnealuste sõidukite CO2 eriheite määramiseks sobiva meetodi kohta.

5. Karistused

Juba sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitlevas määruses nähti kehtestatud sihttasemete ületamise eest ette maksu tasumine. 6-aastase üleminekuperioodi jooksul tuleb sõltuvalt taseme ületamise suurusest maksta 5–95 eurot grammi eest, pärast üleminekuperioodi lõppu aga 95 eurot esimese ületatud grammi eest. Komisjon tahab kasutada sama lähenemist ka väikeste tarbesõidukite puhul, kuid suurim makstav summa oleks nende puhul 120 eurot. Väikeste tarbesõidukite ülemäärase heite eest tasutav maks ei tohi sõiduautodele kehtestatud maksust suurem olla. Seetõttu tuleks maksete suurust ja ajalist erinevust kohandada vastavalt sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitlevas määruses (EÜ) nr 443/2009 sätestatud maksudele ja ajakavale.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,	– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

Selgitus

Tehniline kohandus, sest määruse ettepanek esitati enne Lissaboni lepingu jõustumist.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Komisjon vaatas läbi säästva arengu strateegia, keskendudes säästva arengu valdkonna kõige pakilisematele probleemidele, nagu transport, kliimamuutus, rahvatervis ja energia säästmine. Need probleemid on kõik vastastikku seotud ja neid on võimalik leevendada energiatõhususe meetmete kaudu transpordisektoris.

Selgitus

Tuleks viidata Euroopa Liidu üldistele strateegiatele – säästva arengu strateegia on tähtis strateegiadokument, mida põhjendustes ei ole veel nimetatud.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Maanteeliikluse tihenemine ja sellest tulenevad ohud ning inimeste häirimine seavad kõigi liikmesriikide ette tõsised liiklusohutuse ja keskkonnaprobleemid.

Selgitus

Euroopa Keskkonnaagentuuri uues TERM aruandes rõhutatakse, et liiklus põhjustab Euroopas jätkuvalt tõsiseid keskkonnaprobleeme. Tuleks rõhutada ka liiklusohutuse aspekti.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9 a) Direktiivis 1994/94/EÜ juba nõutakse, et autode reklaamväljaannetes tuleb lõppkasutajale esitada andmed sõiduki ametliku CO2-heite ja ametliku kütusekulu kohta. Komisjon on tõlgendanud seda reklaami lisamisega oma soovitusse 2003/217/EÜ. Direktiivi 19994/94EÜ kohaldamisala tuleks seetõttu laiendada väikestele tarbesõidukitele, nii et mis tahes väikese tarbesõiduki reklaamimisel tuleks energia- või hinnaalase teabe avaldamisel esitada lõppkasutajale andmed sõiduki ametliku CO2-heite ja kütusekulu kohta.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Tootjal peaks olema võimalus otsustada, kuidas ta käesoleva määruse kohase sihttaseme saavutab, ja tal peaks olema lubatud saavutada keskmine CO2-heite tase kõikide tema uute sõidukite jaoks kokku, mitte iga üksiku sõiduki puhul. Seepärast peaks tootja tagama, et kõigi selliste ühenduses registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmine eriheite tase, mille eest tootja vastutab, ei ületa selliste sõidukite jaoks kehtestatud keskmist heite sihttaset. Ülemineku hõlbustamiseks tuleks kõnealune nõue kehtestada järk-järgult ajavahemikus 2014. aastast kuni 2016. aastani. See on kooskõlas määruses (EÜ) nr 443/2009 esitatud tähtaegade ja järkjärgulise üleminekuperioodi kestusega.

(13) Tootjal peaks olema võimalus otsustada, kuidas ta käesoleva määruse kohase sihttaseme saavutab, ja tal peaks olema lubatud saavutada keskmine CO2-heite tase kõikide tema uute sõidukite jaoks kokku, mitte iga üksiku sõiduki puhul. Seepärast peaks tootja tagama, et kõigi selliste ühenduses registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmine eriheite tase, mille eest tootja vastutab, ei ületa selliste sõidukite jaoks kehtestatud keskmist heite sihttaset. Ülemineku hõlbustamiseks tuleks kõnealune nõue kehtestada järk-järgult ajavahemikus 2015. aastast kuni 2018. aastani. See on kooskõlas määruses (EÜ) nr 443/2009 esitatud tähtaegade ja järkjärgulise üleminekuperioodi kestusega.

Selgitus

Väikeste tarbesõidukite pikemate tootmistsüklite tõttu tuleks heitenormi järkjärgulise kasutuselevõtuga alustada 2015. aastal, sest 2014. aastal müüdavad sõidukid on juba arendus-või tootmisetapis. Üleminekuaeg 2015. aastast kuni 2018. aastani ja alternatiivne 65%, 75%, 80% ja 100% järgustatud eesmärk vastab ka sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitlevas määruses (EÜ) nr 443/2009 kehtestatud üleminekuajale ja eesmärgi järkjärgulise saavutamise nõudele.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Selle tagamiseks, et sihttasemed kajastavad väike- ja nišitootjate eripära ja on kooskõlas tootja vähendamisvõimalustega, tuleks kõnealustele tootjatele kehtestada alternatiivsed heite vähendamise sihttasemed, mille puhul võetakse arvesse konkreetse tootja sõidukite tehnilisi võimalusi seoses CO2 eriheite vähendamisega ja mis on vastavuses asjaomaste turusegmentide näitajatega. See erand tuleks kaasata I lisas sätestatud eriheite sihttasemete läbivaatamisse, mis tuleks lõpule viia hiljemalt 2013. aasta alguseks.

(14) Selle tagamiseks, et sihttasemed kajastavad väike- ja nišitootjate eripära ja on kooskõlas tootja vähendamisvõimalustega, tuleks kõnealustele tootjatele kehtestada alternatiivsed heite vähendamise sihttasemed, mille puhul võetakse arvesse konkreetse tootja sõidukite tehnilisi võimalusi seoses CO2 eriheite vähendamisega ning kõikide tootjate väikeste tarbesõidukite CO2-heite keskmist taset, ja mis on vastavuses asjaomaste turusegmentide näitajatega. See erand tuleks kaasata I lisas sätestatud eriheite sihttasemete läbivaatamisse, mis tuleks lõpule viia hiljemalt 2013. aasta alguseks.

Selgitus

Alternatiivsete heite sihttasemete kehtestamisega nõutakse nimetatud tootjatelt suuremaid jõupingutusi, kui teevad sõidukiparkide tootjad, kuid see pakub neile ka õiglaseid tingimusi, kui võrdlusena kohaldataks kõikide tootjate väikeste tarbesõidukite CO2-heite keskmist taset.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Tootjate kinnipidamist käesoleva määruse kohastest sihttasemetest tuleks hinnata ühenduse tasandil. Tootja, kelle puhul CO2 eriheite keskmine tase ületab käesoleva määrusega lubatud taset, peaks alates 2014. aasta 1. jaanuarist iga kalendriaasta kohta tasuma ülemäärase heite maksu. Maksu summa peaks sõltuma sellest, mil määral tootja heite sihttaset ületas. Kooskõla tagamiseks peaks maksusüsteem olema analoogne määruses (EÜ) nr 443/2009 sätestatud süsteemiga. Ülemäärase heite maksude summad peaksid Euroopa Liidu üldeelarves kajastuma tuluna.

(20) Tootjate kinnipidamist käesoleva määruse kohastest sihttasemetest tuleks hinnata ühenduse tasandil. Tootja, kelle puhul CO2 eriheite keskmine tase ületab käesoleva määrusega lubatud taset, peaks alates 2015. aasta 1. jaanuarist iga kalendriaasta kohta tasuma ülemäärase heite maksu. Maksu summa peaks sõltuma sellest, mil määral tootja heite sihttaset ületas. Kooskõla tagamiseks peaks maksusüsteem olema analoogne määruses (EÜ) nr 443/2009 sätestatud süsteemiga. Ülemäärase heite maksude summad peaksid Euroopa Liidu üldeelarves kajastuma tuluna.

Selgitus

Väikeste tarbesõidukite pikemate tootmistsüklite tõttu tuleks heitenormi järkjärgulise kasutuselevõtuga alustada 2015. aastal, sest 2014. aastal müüdavad sõidukid on juba arendus-või tootmisetapis. Analoogselt tuleks ülemäärase heite maks kehtestada alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) Et tagada komplekteeritud sõidukite CO2-heite ja kütusesäästlikkuse näitajate representatiivsus ja et CO2-heite tegelikku suurust ei alahinnataks, peaks komisjon esitama konkreetse arvutusmetoodika iga sõidukitüübi heite suuruse kindlaksmääramiseks.

Selgitus

Komisjoni pakutud meetod komplekteeritud sõidukite CO2 eriheite määramiseks hinnati ebasobivaks juba komisjoni töödokumendis, milles soovitati töötada välja alternatiivne meetod. Kuna turuosa on suur, tuleb võimalikult kiiresti kindlaks määrata sobiv menetlus komplekteeritud sõidukite CO2-heite ja massi representatiivväärtuste saamiseks.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tuleks kaaluda uusi meetodeid, eelkõige sõltuvuse tõusu, kasulikkuse parameetrit ja ülemäärase heite maksu kava.	välja jäetud

Selgitus

Viitamine uute meetodite kehtestamisele on määruse ettepaneku süstemaatikaga vastuolus.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Maanteesõidukite kiirusel on suur mõju nende kütusetarbimisele ja CO2-heitele. Lisaks võib väikeste tarbesõidukite kiiruse piirangute puudumise korral tekkida konkurents seoses maksimumkiirusega, mille tulemuseks võivad olla ülemõõdulised jõuseadmed ja ebatõhusus aeglasemal töörežiimil. Seepärast on asjakohane uurida, kuivõrd otstarbekas on laiendada nõukogu direktiivi 92/6/EMÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses) reguleerimisala nii, et see hõlmaks ka käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid väikesi tarbesõidukeid.

välja jäetud

Selgitus

Sõidukite kiiruse piiramise sätted kuuluvad liikmesriikide pädevusse. Lisaks võetakse sellised meetmed kasutusele mitte keskkonnakaitse, vaid liiklusohutuse seisukohast.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesoleva määrusega kehtestatakse, et alates 2020. aastast on ühenduses registreeritud uute väikeste tarbesõidukite puhul keskmine heitetase 135 g CO2/km.	2. Käesoleva määrusega kehtestatakse, et alates 2020. aastast on ühenduses registreeritud uute väikeste tarbesõidukite puhul keskmine heitetase 150 g CO2/km.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Ühenduse integreeritud lähenemisviisi osana täiendatakse käesolevat määrust lisameetmetega, mis vastavad vähendamisele 10 g CO2/km.

Selgitus

Käesolev ettepanek on järg komisjoni 2007. aastal alustatud regulatiivprotsessile, mille eesmärgiks on käsitleda maanteesõidukite mõju kliimamuutusele.

Tegemist on järjega ja lisaks, nagu selgelt tunnistatakse käesoleva määruse ettepaneku põhjenduses 6 ja artiklis 11, peaksid sätted olema kooskõlas õigusliku raamistikuga, millega rakendatakse uute sõiduautode heitega seotud eesmärke, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 443/2009.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Arvesse ei võeta eelnevat registreerimist väljaspool ühendust vähem kui kolm kuud enne ühenduses registreerimist.	2. Arvesse ei võeta eelnevat registreerimist väljaspool ühendust, mis on tehtud vähem kui kolm kuud enne ühenduses registreerimist.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on keeleline selgus ja kooskõla sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva määrusega (EÜ) nr 443/2009.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) „CO2 eriheide” – väikese tarbesõiduki heide, mida on mõõdetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ning mis on kindlaks määratud vastavustunnistusel CO2 heite kogusena (kombineeritult);	f) „CO2 eriheide” – väikese tarbesõiduki heide, mida on mõõdetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ning mis on kindlaks määratud komplektse või komplekteeritud sõiduki vastavustunnistusel CO2-heite kogusena (kombineeritult);

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) „eriheite sihttase” – tootja puhul kõigi tootja valmistatud uute väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite soovituslik keskmine tase, mis määratakse kindlaks vastavalt I lisale.	g) „eriheite sihttase” – tootja puhul kõigi tootja valmistatud uute väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite soovituslik keskmine tase, mis määratakse kindlaks vastavalt I lisale või, kui tootja suhtes kohaldatakse artikli 10 kohast erandit, kõnealuse erandi kohaselt kindlaks määratud eriheite sihttase.

Selgitus

Teksti tuleks lisada viide nende tootjate eriheite sihttasemetele, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 10 kohast erandit, et tekst oleks kooskõlas sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva määrusega (EÜ) nr 443/2009.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g a) „jalajälg” – sõiduki rööpme ja teljevahe korrutis, nagu see on märgitud vastavustunnistusel ja määratletud direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktides 2.1 ja 2.3.

(Tõlkija märkus: II lisa B osa punktis 5 on mõiste erinevalt tõlgitud ja tuleks ära muuta.)

Selgitus

Määratlus on lisatud kooskõla tagamiseks II lisa B osa punktidega 5 ja 6.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g b) „kasulik koormus” – direktiivi 2007/46/EÜ III lisa kohase suurima tehniliselt lubatud täismassi ja sõiduki massi vahe.

Selgitus

Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks määruse artiklile 3 (Mõisted) lisada kõik määruses sätestatud asjakohased mõisted.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. jaanuaril 2014 algaval kalendriaastal ja igal järgmisel kalendriaastal tagab iga väikeste tarbesõidukite tootja, et keskmine CO2 eriheide ei ületa eriheite sihttaset, mis on kindlaks määratud vastavalt I lisale või, kui tootja suhtes on tehtud artikli 10 kohane erand, siis vastavalt kõnealusele erandile.	1. jaanuaril 2015 algaval kalendriaastal ja igal järgmisel kalendriaastal tagab iga väikeste tarbesõidukite tootja, et keskmine CO2 eriheide ei ületa eriheite sihttaset, mis on kindlaks määratud vastavalt I lisale või, kui tootja suhtes on tehtud artikli 10 kohane erand, siis vastavalt kõnealusele erandile.
Iga tootja puhul võetakse CO2 eriheite kindlaksmääramisel arvesse järgmisi protsendimäärasid, mis näitavad, kui palju on asjakohasel aastal registreeritud iga tootja uusi väikesi tarbesõidukeid:	Iga tootja puhul võetakse CO2 eriheite kindlaksmääramisel arvesse järgmisi protsendimäärasid, mis näitavad, kui palju on asjakohasel aastal registreeritud iga tootja uusi väikesi tarbesõidukeid:
	– 65% 2015. aastal,
– 75 % 2014. aastal,	– 75% 2016. aastal,
– 80 % 2015. aastal,	– 80% 2017. aastal,
– 100 % alates 2016. aastast.	– 100% alates 2018. aastast.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
CO2 keskmise eriheite arvutamisel vastab iga uus väike tarbesõiduk, mille CO2 eriheide on väiksem kui 50 g CO2/km:	CO2 keskmise eriheite arvutamisel vastab iga uus väike tarbesõiduk, mille CO2 eriheide on väiksem kui 50 g CO2/km:
– 2,5-le väikesele tarbesõidukile 2014. aastal,	– 3,5-le väikesele tarbesõidukile 2015. aastal,
– 1,5-le väikesele tarbesõidukile 2015. aastal,	– 2,5-le väikesele tarbesõidukile 2016. aastal,
	– 2,0-le väikesele tarbesõidukile 2017. aastal,
– 1-le väikesele tarbesõidukile 2016. aastal.	– 1,0-le väikesele tarbesõidukile alates 2018. aastast.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 5 a
	Kiiruspiirikud
	Iga väikeste tarbesõidukite tootja tagab 1. jaanuaril 2014. aastal algavaks kalendriaastaks ja igaks järgnevaks kalendriaastaks, et tema väikesed tarbesõidukid on varustatud kiiruspiirikutega, mille maksimaalseks kiiruseks on seadistatud 120 km/h.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Alates 1. jaanuarist 2012 ja igal järgmisel kalendriaastal talletavad liikmesriigid andmed iga oma territooriumil registreeritud uue väikese tarbesõiduki kohta vastavalt II lisa A osale. Nimetatud andmed tehakse kättesaadavaks tootjatele ja nende määratud importijatele või esindajatele liikmesriikides. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et tagada aruandvate asutuste läbipaistev tegutsemine.

1. 1. jaanuaril 2013 algaval kalendriaastal ja igal järgmisel kalendriaastal talletavad liikmesriigid andmed iga oma territooriumil registreeritud uue väikese tarbesõiduki kohta vastavalt II lisa A osale. Nimetatud andmed tehakse kättesaadavaks tootjatele ja nende määratud importijatele või esindajatele igas liikmesriigis. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et tagada aruandvate asutuste läbipaistev tegutsemine.

Selgitus

Seire peaks toimuma paralleelselt määruse rakendamisega, et vältida turumoonutust ja tootjate diskrimineerimist.

As multi-stage vehicles will be covered by Directive 2007/46/EC (Type-approval) only as of April 2013, it will not be possible to monitor multi-stage vehicles satisfactorily before this date. A pilot exercise should cover a monitoring of multi-stage vehicles and include the same lead-time as for other vehicle categories (e.g. M1).

Vehicle manufacturers should get permanent access to the manufacturer specific data monitored by Member States already during the monitoring year. Such a regular data provision to manufacturers helps the industry to correct data already during the monitoring year and thus reduces the possibilities of data inconsistencies when the Commission provisionally calculates the average CO2 emissions in the preceding year.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Alates 2013. aastast iga aasta 28. veebruariks määravad liikmesriigid eelmise kalendriaasta kohta kindlaks II lisa B osas loetletud andmed ja esitavad need komisjonile. Andmed edastatakse II lisa C osas esitatud vormi kohaselt.	2. Alates 2014. aastast määravad liikmesriigid iga aasta 28. veebruariks eelmise kalendriaasta kohta kindlaks II lisa B osas loetletud andmed ja esitavad need komisjonile. Andmed edastatakse II lisa C osas esitatud vormi kohaselt.

Selgitus

Seire peaks toimuma paralleelselt määruse rakendamisega, et vältida turumoonutust ja tootjate diskrimineerimist.

As multi-stage vehicles will be covered by Directive 2007/46/EC (Type-approval) only as of April 2013, it will not be possible to monitor multi-stage vehicles satisfactorily before this date. A pilot exercise should cover a monitoring of multi-stage vehicles and include the same lead-time as for other vehicle categories (e.g. M1).

Vehicle manufacturers should get permanent access to the manufacturer specific data monitored by Member States already during the monitoring year. Such a regular data provision to manufacturers helps the industry to correct data already during the monitoring year and thus reduces the possibilities of data inconsistencies when the Commission provisionally calculates the average CO2 emissions in the preceding year.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon peab käesoleva artikli alusel liikmesriikide esitatud andmete keskregistrit ja nimetatud register on avalik. 30. juuniks 2013 ja igal järgmisel aastal arvutab komisjon iga tootja kohta esialgu välja:	4. Komisjon peab käesoleva artikli alusel liikmesriikide esitatud andmete keskregistrit ja nimetatud register on avalik. 30. juuniks 2014 ja igal järgmisel aastal arvutab komisjon iga tootja kohta esialgu välja:

Selgitus

Sidususe tagamiseks. Seire peaks toimuma paralleelselt määruse rakendamisega, et vältida turumoonutust ja tootjate diskrimineerimist. Kogemused seoses sõiduautosid käsitleva määrusega näitavad seire keerukust. Usaldusväärse seiresüsteemi loomiseks on vaja pikemat tähtaega, eriti arvestades seda, et praegu puuduvad N1-kategooria sõidukite kohta EL-27 tasandil täielikud andmed, st et lähtealus on probleemsem kui sõiduautode puhul.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. 2012. ja 2013. kalendriaasta kohta teatab komisjon lõike 5 kohastele arvutustele tuginedes tootjale, kui komisjoni arvates tootja keskmine CO2 eriheide ületab tootja eriheite sihttaset.	7. 2013. ja 2014. kalendriaasta kohta teatab komisjon lõike 5 kohastele arvutustele tuginedes tootjale, kui komisjoni arvates ületab tootja keskmine CO2 eriheide tootja eriheite sihttaset.

Selgitus

Sidususe tagamiseks. Seire peaks toimuma paralleelselt määruse rakendamisega, et vältida turumoonutust ja tootjate diskrimineerimist.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	10 a. Alates 1. jaanuarist 2014 laiendatakse seiret komplekteeritud sõidukitele.

Selgitus

Kogu sõiduki tüübikinnitust (2007/46/EÜ) kohaldatakse kõigi komplekteeritud sõidukite tüüpide suhtes alles alates 2013. aasta maist. Seega laieneb seire komplekteeritud sõidukitele alates 2014. aasta jaanuarist. 2014 on esimene täispikk kalendriaasta, kui toimub komplekteeritud sõidukite CO2-heite ja massi seire ning asjakohaste andmete kogumine vastavalt uuele olemasolevale menetlusele.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Alates 1. jaanuarist 2014 ja seejärel iga järgmise kalendriaasta kohta kehtestab komisjon ülemäärase heite maksu tootja või vajaduse korral heiteühenduse juhataja jaoks, kui tootja keskmine CO2 eriheide ületab tema eriheite sihttaset.	1. Alates 1. jaanuarist 2015 ja seejärel iga järgmise kalendriaasta kohta kehtestab komisjon ülemäärase heite maksu tootja või vajaduse korral heiteühenduse juhataja jaoks, kui tootja keskmine CO2 eriheide ületab tema eriheite sihttaset.
2. Lõikes 1 sätestatud ülemäärase heite maksu summa arvutatakse järgmise valemi abil:	2. Lõikes 1 sätestatud ülemäärase heite maksu summa arvutatakse järgmise valemi abil:
(a) 2014. aastast kuni 2018. aastani:	a) 2015. aastast kuni 2019. aastani:
i) kui ülemäärane heide on suurem kui 3 g CO2/km:	i) kui ülemäärane heide on suurem kui 3 g CO2/km:
((ülemäärane heide – 3) × 120 eurot + 45 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;	((ülemäärane heide – 3) × 95 eurot + 45 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;
ii) kui ülemäärane heide on suurem kui 2 g CO2/km, kuid väiksem kui 3 g CO2/km:	ii) kui ülemäärane heide on suurem kui 2 g CO2/km, kuid väiksem kui 3 g CO2/km:
((ülemäärane heide – 2) × 25 eurot + 20 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;	((ülemäärane heide – 2) × 25 eurot + 20 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;
iii) kui ülemäärane heide on suurem kui 1 g CO2/km, kuid väiksem kui 2 g CO2/km:	iii) kui ülemäärane heide on suurem kui 1 g CO2/km, kuid väiksem kui 2 g CO2/km:
((ülemäärane heide – 1) × 15 eurot + 5 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;	((ülemäärane heide – 1) × 15 eurot + 5 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;
iv) kui ülemäärane heide on kuni 1 g CO2/km:	iv) kui ülemäärane heide on kuni 1 g CO2/km:
ülemäärane heide × 5 eurot × uute väikeste tarbesõidukite arv;	ülemäärane heide × 5 eurot × uute väikeste tarbesõidukite arv;
(b) alates 2019. aastast:	b) alates 2020. aastast:
(ülemäärane heide × 120 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;	(ülemäärane heide × 95 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;
3. Komisjon kehtestab meetodid, mille alusel nõutakse sisse lõike 1 kohane ülemäärase heite maks.	3. Komisjon kehtestab meetodid, mille alusel nõutakse sisse lõike 1 kohane ülemäärase heite maks.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
4. Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse Euroopa Liidu üldeelarves tuluna.	4. Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse Euroopa Liidu üldeelarves tuluna.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon avaldab 31. oktoobriks 2013 ja iga järgmise aasta 31. oktoobriks nimekirja, milles on esitatud iga tootja kohta järgmised andmed:	1. Komisjon avaldab 31. oktoobriks 2014 ja iga järgmise aasta 31. oktoobriks nimekirja, milles on esitatud iga tootja kohta järgmised andmed:

Selgitus

Sidususe tagamiseks. Turumoonutuste ja tootjate diskrimineerimise vältimiseks peaks avaldamine olema kooskõlas määruse rakendamisega.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Alates 31. oktoobrist 2014 on lõike 1 kohaselt avaldatud nimekirjas esitatud ka teave selle kohta, kas tootja on eelmisel kalendriaastal täitnud artikli 4 nõudeid.	2. Alates 31. oktoobrist 2016 on lõike 1 kohaselt avaldatud nimekirjas esitatud ka teave selle kohta, kas tootja on eelmisel kalendriaastal täitnud artikli 4 nõudeid.

Selgitus

Muudatus on tingitud sellest, et järkjärgulise kasutuselevõtu etapi tõttu toodi alguskuupäev 2015. aastasse.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. I lisa kohaselt arvutatud eriheite sihttasemest tehtava erandi kohaldamise taotluse võib esitada tootja, kelle valmistatud uusi väikesi tarbesõidukeid on ühenduses kalendriaasta kohta registreeritud vähem kui 22 000 ja kes:	1. I lisa kohaselt arvutatud eriheite sihttasemest tehtava erandi kohaldamise taotluse võib esitada tootja, kelle valmistatud uusi väikesi tarbesõidukeid on ühenduses kalendriaasta kohta registreeritud vähem kui 25 000 ja kes:

Selgitus

Registreeritud tarbesõidukite arvu suurendamine 25 000 sõidukini vastab paremini väiketootjate olukorrale kui piirväärtusena kehtestatud 22 000 sõidukit.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kuulub sellisesse seotud tootjate rühma, kelle poolt kokku valmistatud uusi väikesi tarbesõidukeid on ühenduses registreeritud vähem kui 22 000 kalendriaasta kohta; või	b) kuulub sellisesse seotud tootjate rühma, kelle poolt kokku valmistatud uusi väikesi tarbesõidukeid on ühenduses registreeritud vähem kui 25 000 kalendriaasta kohta; või

Selgitus

Registreeritud tarbesõidukite arvu suurendamine 25 000 sõidukini vastab paremini väiketootjate olukorrale kui piirväärtusena kehtestatud 22 000 sõidukit.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) eriheite sihttase, mis on kooskõlas tootja võimalustega vähendada heidet, sealhulgas majanduslike ja tehnoloogiliste võimalustega vähendada CO2 eriheidet ja võttes arvesse toodetava väikese tarbesõiduki tüübi turu eripära.	d) eriheite sihttase, mis on kooskõlas tootja võimalustega vähendada heidet, sealhulgas majanduslike ja tehnoloogiliste võimalustega vähendada CO2 eriheidet, ning kõikide tootjate väikeste tarbesõidukite CO2-heite keskmise väärtusega, ja võttes arvesse toodetava väikese tarbesõiduki tüübi turu eripära.

Selgitus

Alternatiivsete heite sihttasemete kehtestamisega nõutakse nimetatud tootjatelt suuremaid jõupingutusi, kui teevad sõidukiparkide tootjad, kuid see pakub neile ka õiglaseid tingimusi, kui võrdlusena kohaldataks kõikide tootjate väikeste tarbesõidukite CO2-heite keskmist taset.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon võtab 31. detsembriks 2012 vastu selliste innovatiivsete tehnoloogialahenduste heakskiitmise menetluse üksikasjalikud sätted vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Need üksikasjalikud sätted põhinevad järgmistel innovatiivsete tehnoloogialahenduste kriteeriumidel:

2. Komisjon võtab 31. detsembriks 2012 vastu selliste innovatiivsete tehnoloogialahenduste heakskiitmise menetluse üksikasjalikud sätted vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Need üksikasjalikud sätted on kooskõlas vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 lõikele 2 kehtestatud sätetega ja põhinevad järgmistel innovatiivsete tehnoloogialahenduste kriteeriumidel:

Selgitus

Sõiduautode süsinikdioksiidiheidet reguleeriva määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 lõikes 2 sätestatakse, et 2010. aastaks võtab komisjon vastu selliste uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise menetluse üksikasjalikud sätted. Praegu arutluse all olevaid heakskiitmise menetluse sätteid, mis on mõeldud kohaldamiseks sõiduautode suhtes, tuleks kohaldada ka väikeste tarbesõidukite suhtes. Ei tuleks eristada sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite ökoinnovatsiooni, samuti ei tohiks olla erinevusi heakskiitmise menetluses. Tuleks vältida mis tahes töö dubleerimist.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hiljemalt 31. oktoobriks 2016. aastal ja pärast seda iga kolme aasta järel võetakse vastu meetmed I lisa muutmiseks, et kohandada selles osutatud arvu M0 uute väikeste tarbesõidukite keskmise massiga eelmisel kolmel kalendriaastal.	1. Hiljemalt 31. oktoobriks 2016. aastal ja pärast seda iga kolme aasta järel võetakse vastu meetmed I lisa muutmiseks, et kohandada selles osutatud arvu M0 uute väikeste tarbesõidukite keskmise massiga eelmisel kolmel kalendriaastal.
Kõnealused meetmed jõustuvad esimest korda 1. jaanuaril 2018 ja pärast seda iga kolme aasta järel.	Kõnealused meetmed jõustuvad esimest korda 1. jaanuaril 2019 ja seejärel iga kolme aasta järel.
Meetmed käesoleva määruse vähem oluliste sätete muutmiseks võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	Meetmed käesoleva määruse vähem oluliste sätete muutmiseks võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
2. Komisjon käsitleb ka väikesi tarbesõidukeid määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 13 lõike 3 kohasel CO2-heite mõõtemenetluste läbivaatamisel.	2. Komisjon käsitleb ka väikesi tarbesõidukeid määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 13 lõike 3 kohasel CO2-heite mõõtemenetluste läbivaatamisel.
CO2-heite läbivaadatud mõõtemenetluse kohaldamise kuupäevast alates ei kiideta innovatiivseid tehnoloogialahendusi enam artiklis 11 sätestatud korras heaks.	CO2-heite läbivaadatud mõõtemenetluse kohaldamise kuupäevast alates ei kiideta innovatiivseid tehnoloogialahendusi enam artiklis 11 sätestatud korras heaks.
3. Komisjon käsitleb ka väikesi tarbesõidukeid määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 13 lõike 4 kohasel direktiivi 2007/46/EÜ läbivaatamisel.	3. Komisjon käsitleb ka väikesi tarbesõidukeid määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 13 lõike 4 kohasel direktiivi 2007/46/EÜ läbivaatamisel.
4. 1. jaanuariks 2013 lõpetab komisjon I lisas sätestatud CO2 eriheite sihttaseme ja artiklis 10 sätestatud erandite läbivaatamise, mille eesmärk on määratleda:	4. 1. jaanuariks 2013 lõpetab komisjon I lisas sätestatud CO2 eriheite sihttaseme ja artiklis 10 sätestatud erandite läbivaatamise, mille eesmärk on määratleda:
– viisid, kuidas saavutada 2020. aastaks kaugema tuleviku sihttase 135 g CO2/km kulusäästlikult, kui mõjuhinnangu ajakohastatud tulemuste alusel kinnitatakse kõnealuse sihttaseme otstarbekus; ning	– viisid, kuidas saavutada 2020. aastaks kaugema tuleviku sihttase 150 g CO2/km kulusäästlikult, kui mõjuhinnangu ajakohastatud tulemuste alusel kinnitatakse kõnealuse sihttaseme otstarbekus; ning
– nimetatud sihttaseme rakendamise aspektid, sealhulgas ülemäärase heite maks.	– nimetatud sihttaseme rakendamise aspektid, sealhulgas ülemäärase heite maks.
Sellise läbivaatamise ja mõju hindamise, sealhulgas autotööstusele ja sellest sõltuvatele tööstusharudele avalduva mõju hindamise alusel toimib komisjon vajaduse korral järgmiselt:	Sellise läbivaatamise ja mõju hindamise, sealhulgas autotööstusele ja sellest sõltuvatele tööstusharudele avalduva mõju hindamise alusel toimib komisjon vajaduse korral järgmiselt:
– esitab käesoleva määruse muutmise ettepaneku viisil, mis on konkurentsi seisukohast võimalikult neutraalne ning sotsiaalselt õiglane ja säästev,	– esitab käesoleva määruse muutmise ettepaneku viisil, mis on konkurentsi seisukohast võimalikult neutraalne ning sotsiaalselt õiglane ja säästev,
– kinnitab direktiivi 2007/46/EÜ II lisa määratlusele vastavate M2- ja N2-kategooria mootorsõidukite (tuletatud massiga kuni 2610 kg) ja selliste sõidukite lisamise käesolevasse määrusesse, millele laiendati tüübikinnitust kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 2 lõikega 2.	– määrab kindlaks meetodid direktiivi 2007/46/EÜ II lisa määratlusele vastavate M2- ja N2-kategooria mootorsõidukite (tuletatud massiga kuni 2610 kg) ja selliste sõidukite lisamiseks käesolevasse määrusesse, millele laiendati tüübikinnitust kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 2 lõikega 2.
Meetmed käesoleva määruse vähem oluliste sätete muutmiseks võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku nende meetmete kohta, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse olulisi sätteid.
5. Pärast mõju hindamist avaldab komisjon 2014. aastaks aruande sõiduki katteala ja kasuliku koormuse andmete kättesaadavuse ja nende kasutamise kohta kasulikkuse parameetrina, et määrata kindlaks eriheite sihttasemed, ning vajaduse korral esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku I lisa muutmiseks.	5. Pärast mõju hindamist avaldab komisjon 2014. aastaks aruande sõiduki jalajälje ja kasuliku koormuse andmete kättesaadavuse ja nende kasutamise kohta kasulikkuse parameetrina, et määrata kindlaks eriheite sihttasemed, ning vajaduse korral esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku I lisa muutmiseks.
6. Võetakse vastu meetmed I lisas esitatud valemites vajalike kohanduste tegemiseks, et võtta arvesse CO2 heite mõõtmise regulatiivse katsemenetluse muudatusi.	6. Võetakse vastu meetmed I lisas esitatud valemites vajalike kohanduste tegemiseks, et võtta arvesse CO2-heite mõõtmise regulatiivse katsemenetluse muudatusi.
Meetmed käesoleva määruse vähem oluliste sätete muutmiseks võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	Meetmed käesoleva määruse vähem oluliste sätete muutmiseks võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
7. Komisjon vaatab 2015. aastaks läbi komplekteeritud sõidukite CO2 eriheite määramise meetodi, mis on esitatud II lisas B osa punktis 7, ning vajaduse korral esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku II lisa muutmiseks.	7. Komisjon esitab 2011. aastaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta vastu menetlus komplekteeritud sõidukite CO2 eriheite määramiseks.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjoni abistab otsuse 93/389/EMÜ artikli 8 alusel asutatud komitee.	1. Komisjoni abistab otsuse 280/2004/EÜ artikli 9 alusel asutatud komitee.

Selgitus

Tegemist on tehnilise muudatusega, sest otsuse 280/2004/EÜ artikkel 9 oma praegusel kujul asendab otsuse 93/389/EMÜ artikli 8 ning sellele tuleks viidata analoogselt sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva määrusega (EÜ) nr 443/2009.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. CO2 eriheite soovituslikud tasemed (mõõdetuna grammides kilomeetri kohta) iga väikese tarbesõiduki jaoks määratakse vastavalt järgmistele valemitele:	1. CO2 eriheite tasemed (mõõdetuna grammides kilomeetri kohta) iga väikese tarbesõiduki jaoks määratakse vastavalt järgmistele valemitele:
(a) 2014. aastast kuni 2017. aastani:	a) 2015. aastast kuni 2018. aastani:
CO2 eriheite soovituslik tase = 175 + a × (M – M0),	CO2 eriheite soovituslik tase = 175 + a × (M – M0),
kus:	kus:
M = sõiduki mass kilogrammides (kg),	M = sõiduki mass kilogrammides (kg),
M0 = 1706,0,	M0 = 1 706,0,
a = 0,093	a = 0,093
(b) alates 2018. aastast:	b) alates 2019. aastast:
CO2 eriheite soovituslik tase = 175 + a × (M – M0),	CO2 eriheite tase = 175 + a × (M – M0),
kus:	kus:
M = sõiduki mass kilogrammides (kg),	M = sõiduki mass kilogrammides (kg),
M0 = artikli 12 lõike 1 kohaselt vastuvõetud väärtus,	M0 = artikli 12 lõike 1 kohaselt vastu võetud väärtus,
a = 0,093	a = 0,093

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – A osa – punkt 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Alates 1. jaanuarist 2011 ja igal järgmisel aastal talletavad liikmesriigid iga oma territooriumil registreeritud uue väikese tarbesõiduki kohta järgmised andmed:	1. Alates 1. jaanuarist 2013 ja igal järgmisel aastal talletavad liikmesriigid iga oma territooriumil registreeritud uue väikese tarbesõiduki kohta järgmised andmed:

Selgitus

Sidususe tagamiseks. Seire peaks toimuma paralleelselt määruse rakendamisega, et vältida turumoonutust ja tootjate diskrimineerimist.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – A osa – punkt 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. 1. jaanuaril 2011 algava kalendriaasta ja iga järgmise kalendriaasta kohta määrab iga liikmesriik vastavalt B osas kirjeldatud meetoditele iga tootja kohta kindlaks järgmised andmed:	3. 1. jaanuaril 2013 algava kalendriaasta ja iga järgmise kalendriaasta kohta määrab iga liikmesriik vastavalt B osas kirjeldatud meetoditele iga tootja kohta kindlaks järgmised andmed:

Selgitus

Sidususe tagamiseks. Seire peaks toimuma paralleelselt määruse rakendamisega, et vältida turumoonutust ja tootjate diskrimineerimist.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – B osa – punkt 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komplekteeritud sõidukite eriheide	välja jäetud
Komplekteeritud sõiduki eriheide määratakse vastavalt direktiivile 2004/3/EÜ. Kui kõnealune väärtus ei ole kättesaadav, on komplekteeritud sõiduki eriheide võrdne kõikide sama tüüpi komplekteeritud sõidukite eriheite suurima väärtusega, mis on sama tüüpi sõidukid kui mittekomplektne sõiduk, mille baasil komplekteeritud sõiduk on ehitatud, ja mis on registreeritud ELis samal seireaastal, kusjuures „sõiduki tüüp” on määratletud vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 3. Kui kõikide komplekteeritud sõidukite kohta on esitatud rohkem kui kolm eriheite väärtust, kasutatakse suuruselt teist väärtust.

Selgitus

Komisjoni pakutud meetod komplekteeritud sõidukite CO2 eriheite määramiseks hinnati ebasobivaks juba komisjoni töödokumendis, milles soovitati töötada välja alternatiivne meetod.

MENETLUS

Pealkiri	Uute väikeste tarbesõidukite heitenormid
Viited	KOM(2009)0593 – C7-0271/2009 – 2009/0173(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ITRE 24.11.2009
Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev	20.5.2010
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Werner Langen 11.2.2010
Arutamine parlamendikomisjonis	7.4.2010		28.4.2010	31.5.2010
Vastuvõtmise kuupäev	24.6.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	41 14 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Ioan Enciu, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Edit Herczog, Lena Kolarska-Bobińska, Béla Kovács, Philippe Lamberts, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Niki Tzavela, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Matthias Groote, Andrzej Grzyb, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Werner Langen, Marian-Jean Marinescu, Vladko Todorov Panayotov, Markus Pieper, Mario Pirillo, Vladimír Remek, Frédérique Ries, Hermann Winkler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Izaskun Bilbao Barandica, Jacqueline Foster, Jan Zahradil

1.7.2010

transpordi- ja turismikomisjonI ARVAMUS

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast ühenduse terviklikust lähenemisviisist

( KOM(2009)0593 – C7‑0271/2009 – 2009/0173(COD) )

Arvamuse koostaja: Oldřich Vlasák

LÜHISELGITUS

1. Määruse ettepanek põhineb eeldusel, et väikeste tarbesõidukite kütusekulu vähendamine vähendab transpordisektori üldist CO2-heite taset ja leevendab seega kliimamuutust.

2. Ettepanekuga määratakse uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite piirmäärad ELis. Igale tootjale või importijale, kes kindlaksmääratud tähtajaks nõudeid ei täida, määratakse trahv.

3. Euroopa Komisjoni eesmärgiks on kindlustada, et tootjad tooksid turule uusi, väiksema CO2-heitega sõidukeid. See võimaldab kasutajatel oma sõidukiparki uuendada ja vähendada oma osa transpordisektori CO2-jalajäljest.

4. Samas on kaheldav, kas käesoleva ettepaneku abil see eesmärk saavutatakse, sest:

i) kliimamuutusena kirjeldatud suundumuste ja inimtegevuse (k.a transport) seos on üldtunnustatud, kuid seda ei ole veel lõplikult tõestatud;

ii) CO2 heitkogused sõltuvad suurel määral sõidukite kütusekulust ja ei ole seega seotud üksnes mootoritehnoloogiaga, vaid ka sõiduki muude omadustega (rehvid, kütuse kvaliteet) ja kasutustingimustega (infrastruktuuri kvaliteet, kiirus, liiklustihedus, koorma mass jne);

iii) seetõttu ei tarvitse ainuüksi tehnoloogiale keskendumine soovitud tulemust anda;

iv) ettepanekus, mis on koostatud sõiduautode määruse (määrus (EÜ) nr 443/2009) alusel, ei võeta piisavalt arvesse põhilisi erinevusi sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite vahel, samas aga on eesmärgid veelgi nõudlikumad – tähtajad on lühemad ja trahvid suuremad (120 eurot 95 euro asemel);

v) esitatud meetmed on keskendatud majandusahela pakkumispoolele, ei püüta aga õhutada nõudmist täiustatud väikeste tarbesõidukite järele (stiimulid kasutajatele ja ostjatele) ega käsitleta muid olulisi kütusekuluga seotud küsimusi;

vi) eesmärkide 175 (2016) ja 135 (2020) g CO2/km saavutamiseks tuleb autotööstusel teha suuremaid investeeringuid uue tehnoloogia arendamisse;

vii) need investeeringud mõjutavad sõidukite hinda (kuni 10% suurune hinnatõus), vähendades nende taskukohasust ja seega kasutajate huvi neid osta (see sunnib neid kasutama oma olemasolevat sõidukiparki, mille kütusekulu ja CO2-heite näitajad on suuremad, ning mõnes riigis võib viia isegi kasutatud autode impordi suurenemiseni);

viii) autotööstusele tekitab raskusi ka see, et nõudmine uute autode järele on majanduskriisi tõttu kiiresti vähenenud; potentsiaalseid kohustuslikke investeeringuid uude tehnoloogiasse on seetõttu raske saavutada ja see vähendab tööstusharu tulusust (eriti kui arvesse võtta 2020. aastaks seatud 135 g CO2/km eesmärki);

ix) pealegi on autotööstus juba kohustatud kasutama suure osa teadus- ja arendustegevuse kuludest Euro 5 ja Euro 6 eesmärkide saavutamiseks.

5. On tekkinud tõsiseid kahtlusi, kas kavandatud meetmed aitavad saavutada esialgse eesmärgi, milleks on kliimamuutuse ennetamine, ja kas esitatud eesmärgid ning tähtajad on realistlikud ning saavutatavad.

6. Tuleks võtta arvesse järgmist:

i) määrusi n r 2007/46, 715/2007 ja 443/2009;

ii) kõnealuse sektori suhteliselt väikest osa CO2 heite kogumahust;

iii) vajadust suurendada kütusetarbimise tõhusust ja seega vähendada transpordisektori CO2-heite taset, et parandada õhu kvaliteeti;

iv) varem võetud vabatahtlikke kohustusi (nt Rahvusvahelise Maanteeveo Liidu resolutsioon vabatahtliku kohustuse kohta vähendada CO2-heidet 2030. aastaks 30% võrra);

v) käitajate nõudmisest tulenevat üldist kütusetarbimise tõhususe suurenemist selles ülimalt konkurentsitihedas tööstusharus;

vi) asjaolu, et väikeste tarbesõidukite kütusekulu on juba püütud optimeerida ja seega on edasise täiustamise võimalused vähenenud;

vii) väikeste tarbesõidukite spetsiifilist tootmistsüklit (ligikaudu 10 aastat), mis on pikem kui sõiduautodel;

viii) ohtu, et väikeste tarbesõidukite klassid, mille puhul ei suudeta eesmärke saavutada, kaovad kasutuselt, sest kasutajad eelistavad suuremat tüüpi sõiduki asemel osta mitu väiksema heitega sõidukit;

ix) ohtu, et spetsiifiliste väikeste tarbesõidukite liikide puhul, mida kasutavad nt politsei, päästeteenistused või muud üldhuvi pakkuvad teenistused, ei suudeta eesmärke täita;

x) majanduslangust ja selle ränka mõju autotootjatele ning kasutajatele;

xi) tööstuse (tootjate) toetamise vajadust, selle asemel et koormata neid kulukate meetmetega (või isegi trahvidega);

xii) vajadust toetada ettevõtjaid (kasutajaid), selle asemel et küsitavate poliitiliste meetmetega lisakulusid tekitada;

xiii) täiendavate stiimulite vajadust, et toetada nõudmist tõhusama kütusetarbimisega sõidukite järele ja niisuguste sõidukite kasutamist;

xiv) ohtu, et uuendusliku, kuid ebapraktilise poliitikaga suurendatakse tööstuse ja sellega seotud valdkondade praktilist koormust;

xv) transpordi- ja turismikomisjoni rolli liikuvuse edendajana ELis.

Raportööri ettepaneku põhipunktid on seega:

·lükata määruse jõustumist edasi (175 g CO2/km eesmärgi jaoks kolme aasta võrra);

·vähendada 2020. aasta eesmärki, seades135 g CO2/km asemel sihiks 162g CO2/km;

·kasutada ülemäärase heite maksust saadud tulu projektide rahastamiseks, mille eesmärgiks on transpordi keskkonnamõju vähendamine;

·lisaks muudele muudatustele täiustada erisoodustuste meetmeid ning ühtlustada väikeste tarbesõidukite ja sõiduautode puhul määratavaid trahve.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamist käsitleva ühenduse strateegiaga kehtestati terviklik lähenemisviis, millega püütakse saavutada ühenduse sihttase 120 g CO2/km 2012. aastaks ning samal ajal ka esitada pikemaajaline kava heite edasise vähendamise kohta. Määruses (EÜ) nr 443/2009 on kõnealust pikemaajalist seisukohta arvesse võetud ja kehtestatud uute autode keskmiseks heitetasemeks 95 g CO2/km. Selleks et tagada kooskõla kõnealuse lähenemisviisiga ja ettevõtjatele plaanimiskindlus, tuleks kehtestada väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite pikaajaline sihttase, mis tuleb saavutada 2020. aastal.

(15) Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamist käsitleva ühenduse strateegiaga kehtestati terviklik lähenemisviis, millega püütakse saavutada ühenduse sihttase 120 g CO2/km 2012. aastaks ning samal ajal ka esitada pikemaajaline kava heite edasise vähendamise kohta. Määruses (EÜ) nr 443/2009 on kõnealust pikemaajalist seisukohta arvesse võetud ja kehtestatud uute autode keskmiseks heitetasemeks 95 g CO2/km. Selleks et tagada kooskõla kõnealuse lähenemisviisiga ja ettevõtjatele plaanimiskindlus, tuleks kehtestada samuti väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite pikaajaline sihttase, mis tuleb saavutada 2022. aastal. Keskmise heitetaseme eesmärk 135 g CO2/km tuleb saavutada 2022. aastaks.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Tootjate kinnipidamist käesoleva määruse kohastest sihttasemetest tuleks hinnata ühenduse tasandil. Tootja, kelle puhul CO2 eriheite keskmine tase ületab käesoleva määrusega lubatud taset, peaks alates 2014. aasta 1. jaanuarist iga kalendriaasta kohta tasuma ülemäärase heite maksu. Maksu summa peaks sõltuma sellest, mil määral tootja heite sihttaset ületas. Kooskõla tagamiseks peaks maksusüsteem olema analoogne määruses (EÜ) nr 443/2009 sätestatud süsteemiga. Ülemäärase heite maksude summad peaksid Euroopa Liidu üldeelarves kajastuma tuluna.	(20) Tootjate kinnipidamist käesoleva määruse kohastest sihttasemetest tuleks hinnata ühenduse tasandil. Tootja, kelle puhul CO2 eriheite keskmine tase ületab käesoleva määrusega lubatud taset, peaks alates 2014. aasta 1. jaanuarist iga kalendriaasta kohta tasuma ülemäärase heite trahvi. Trahvi summa peaks sõltuma sellest, mil määral tootja heite sihttaset ületas. Kooskõla tagamiseks peaks trahvide süsteem olema analoogne määruses (EÜ) nr 443/2009 sätestatud süsteemiga. Ülemäärase heite trahvide summad peaksid Euroopa Liidu üldeelarves kajastuma tuluna.
	(Selle muudatusettepaneku eesmärgiks on asendada mõiste „maks” mõistega „trahv”. Terminit kohaldatakse kogu teksti ulatuses.)

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärgiks on asendada mõiste „maks” mõistega „trahv”. Terminit kohaldatakse kogu teksti ulatuses (põhjendused 23 ja 26 ning artiklid 6, 8, 10 ja 12).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) Et tagada komplekteeritud sõidukite CO2-heite ja kütusesäästlikkuse näitajate representatiivsus, peaks komisjon vajaduse korral kaaluma tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide läbivaatamist.

Selgitus

Et võtta arvesse tingimusi, mis on seotud mitmeastmeliselt komplekteeritavate sõidukitega, mis pärast esimest tootmisfaasi peavad läbima veel vähemalt ühe komplekteerimisfaasi erineva tootja juures, on Euroopa Komisjon esitanud esialgsele ettepanekule soovitavad muudatused. Käesolev muudatusettepanek kajastab neid soovitusi.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Kiiruspiirikute kasulik mõju keskkonnakaitse ja energiatarbimise, mootori ja rehvide kulumise ning liiklusohutuse seisukohast aitab käesoleva määruse eesmärke saavutada.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Maanteesõidukite kiirusel on suur mõju nende kütusetarbimisele ja CO2-heitele. Lisaks võib väikeste tarbesõidukite kiiruse piirangute puudumise korral tekkida konkurents seoses maksimumkiirusega, mille tulemuseks võivad olla ülemõõdulised jõuseadmed ja ebatõhusus aeglasemal töörežiimil. Seepärast on asjakohane uurida, kuivõrd otstarbekas on laiendada nõukogu direktiivi 92/6/EMÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses) reguleerimisala nii, et see hõlmaks ka käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid väikesi tarbesõidukeid.

(24) Maanteesõidukite kiirusel on suur mõju nende kütusetarbimisele ja CO2-heitele. Lisaks võib väikeste tarbesõidukite kiiruse piirangute puudumise korral tekkida konkurents seoses maksimumkiirusega, mille tulemuseks võivad olla ülemõõdulised jõuseadmed ja ebatõhusus aeglasemal töörežiimil. Seepärast on asjakohane laiendada nõukogu direktiivi 92/6/EMÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses) reguleerimisala nii, et see hõlmaks ka käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid väikesi tarbesõidukeid.

Selgitus

Raskeveokitest erinevalt ei ole väikesed tarbesõidukid praegu kiiruspiirikutega varustatud. Kiiruspiirikud on väga kulusäästlik viis vähendada kütusekulu ja CO2 heitkoguseid ning aidata kaasa liiklusohutusele. Direktiivi 92/6/EMÜ (mida on muudetud direktiiviga 2002/85/EÜ) reguleerimisala tuleb laiendada, nii et see hõlmaks ka väikeseid tarbesõidukeid käesoleva määruse sätete raames.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesoleva määrusega kehtestatakse, et alates 2020. aastast on ühenduses registreeritud uute väikeste tarbesõidukite puhul keskmine heitetase 135 g CO2/km.	2. Käesoleva määrusega kehtestatakse, et alates 2022. aastast on ühenduses registreeritud uute väikeste tarbesõidukite puhul keskmine heitetase 135 g CO2/km.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) „CO2 eriheite keskmine tase” – kõigi tootja toodetud uute väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite keskmine tase;	a) „CO2 eriheite keskmine tase” – kõigi tootja toodetud artiklis 2 osutatud uute väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite keskmine tase;

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) „CO2 eriheide” – väikese tarbesõiduki heide, mida on mõõdetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ning mis on kindlaks määratud vastavustunnistusel CO2 heite kogusena (kombineeritult);	f) „CO2 eriheide” – väikese tarbesõiduki heide, mida on mõõdetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ning mis on kindlaks määratud komplektse või komplekteeritud sõiduki vastavustunnistusel CO2-heite kogusena (kombineeritult);

Selgitus

Et võtta arvesse tingimusi, mis on seotud mitmeastmeliselt komplekteeritavate sõidukitega, on Euroopa Komisjon esitanud esialgsele ettepanekule soovitavad muudatused. Käesolev muudatusettepanek kajastab neid soovitusi.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g a) „komplektne sõiduk” – sõiduk, mida ei ole vaja komplekteerida, et täita direktiivi 2007/46/EÜ asjakohaseid tehnilisi nõudeid;

Selgitus

Õigusakti ettepanek hõlmab komplektseid sõidukeid.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g b) „jalajälg” – sõiduki rööpme ja teljevahe korrutis, nagu see on märgitud vastavustunnistusel ja määratletud direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktides 2.1 ja 2.3.

(Tõlkija märkus: II lisa B osa punktis 5 on mõiste erinevalt tõlgitud ja tuleks ära muuta.)

Selgitus

Kooskõlla viimiseks II lisa B osa punktiga 5.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui andmed komplekteeritud sõiduki eriheite kohta ei ole kättesaadavad, kasutab baassõiduki tootja selle keskmise CO2 eriheite määramiseks baassõiduki eriheidet.

Selgitus

Et võtta arvesse tingimusi, mis on seotud mitmeastmeliselt komplekteeritavate sõidukitega, on Euroopa Komisjon esitanud esialgsele ettepanekule soovitavad muudatused. Käesolev muudatusettepanek kajastab neid soovitusi.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 2 – taanded 1, 2 ja 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– 75 % 2014. aastal,	– 50% 2014. aastal,
– 80 % 2015. aastal,	– 75% 2015. aastal,
– 100 % alates 2016. aastast.	– 100% alates 2016. aastast.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erisoodustused	Erisoodustused ja finantssoodustused

Selgitus

Määruse kohaldamisala tuleb laiendada, et ergutada väikeste tarbesõidukite pargi uuendamist.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1 a. Liikmesriigid võivad ette näha käesoleva määruse ning selle rakendamismeetmetega kooskõlas olevate sõidukite seeriatootmisele kohaldatavaid finantssoodustusi.
	Need soodustused kehtivad kõikide uute sõidukite suhtes, mida pakutakse liikmesriigi turul müügiks ja mis vastavad vähemalt I lisas sätestatud eriheite sihttasemetele enne I lisas sätestatud kuupäevi, ja nende soodustuste kehtivus lõpeb I lisas sätestatud kuupäevadel.

Selgitus

Eesmärkide saavutamiseks tuleb stimuleerida sõidukipargi uuendamist.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige -1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1 b. Liikmesriigid võivad anda finantssoodustusi kasutusel olevate sõidukite moderniseerimiseks ning käesoleva määruse nõuetele mittevastavate sõidukite lammutamiseks.

Selgitus

Eesmärkide saavutamiseks tuleb stimuleerida sõidukipargi uuendamist.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige -1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1 c. Lõigetes -1 a ja -1 b osutatud finantssoodustused ei tohi ühegi sõidukitüübi puhul ületada täiendavat kulu I lisas märgitud eriheite sihttasemetele vastamiseks kasutusele võetud tehnilistele seadmetele, kaasa arvatud seadmete sõidukile paigaldamise kulu.

Selgitus

Finantssoodustused peavad olema seotud lisakuludega tehnilistele seadmetele, mis paigaldatakse, et tagada vastavus heitkoguste piirväärtustele.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige -1 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1 d. Komisjonile teatakse lõigetes -1 a ja ‑1 b osutatud finantssoodustuste kehtestamise või muutmise kavadest piisava aja jooksul ette.

Selgitus

Komisjonil on koordineeriv roll.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – sissejuhatav osa – taanded 1, 2 ja 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– 2,5-le väikesele tarbesõidukile 2014. aastal,	– 2,5-le väikesele tarbesõidukile 2014. aastal,
– 1,5-le väikesele tarbesõidukile 2015. aastal,	– 1,5-le väikesele tarbesõidukile 2016. aastal,
– 1-le väikesele tarbesõidukile 2016. aastal.	– 1-le väikesele tarbesõidukile 2018. aastal.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 5 a
	Kiiruse piiramine
	Väikeste tarbesõidukite tootjad tagavad alates 2018. aastast, et kõik artikli 2 sätete alusel käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad uued väikesed tarbesõidukid on varustatud kiiruspiirikutega, mille maksimaalseks kiiruseks on seadistatud 120 km/h.

Selgitus

Raskeveokitest erinevalt ei ole väikesed tarbesõidukid praegu kiiruspiirikutega varustatud. Kiiruspiirikud on väga kulusäästlik viis vähendada kütusekulu ja CO2 heitkoguseid ning aidata kaasa liiklusohutusele.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Alates 1. jaanuarist 2014 ja seejärel iga järgmise kalendriaasta kohta kehtestab komisjon ülemäärase heite maksu tootja või vajaduse korral heiteühenduse juhataja jaoks, kui tootja keskmine CO2 eriheide ületab tema eriheite sihttaset.	1. Alates 1. jaanuarist 2014 ja seejärel iga järgmise kalendriaasta kohta kehtestab komisjon rangelt ülemäärase heite maksu iga tootja või vajaduse korral heiteühenduse juhataja jaoks, kui tootja keskmine CO2 eriheide ületab tema eriheite sihttaset.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) 2014. aastast kuni 2018. aastani:	a) 2014. aastast kuni 2018. aastani:
i) kui ülemäärane heide on suurem kui 3 g CO2/km:	i) kui ülemäärane heide on suurem kui 3 g CO2/km:
((ülemäärane heide – 3) × 120 eurot + 45 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;	((ülemäärane heide – 3) × 95 eurot + 45 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;

Selgitus

Ülemäärase heite maks peaks olema kooskõlas määruses (EÜ) nr 443/2009 (autode süsinikdioksiidiheide) tooduga.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) alates 2019. aastast:	b) alates 2019. aastast:
(ülemäärane heide × 120 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;	(ülemäärane heide × 95 eurot) × uute väikeste tarbesõidukite arv;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2 – esimene punkt

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„ülemäärane heide” – selline grammide positiivne lähima kolme kümnendkohani ümardatud arv kilomeetri kohta, mille võrra tootja CO2 eriheite keskmine tase, võttes arvesse artikli 11 kohaselt kinnitatud innovatiivsete tehnoloogialahenduste abil saavutatud CO2-heite vähenemist, ületas tootja eriheite sihttaset kalendriaastal või kalendriaasta osal, mille suhtes kohaldatakse artiklis 4 sätestatud kohustust; ning

„ülemäärane heide” – selline grammide positiivne lähima kolme kümnendkohani ümardatud arv kilomeetri kohta, mille võrra tootja CO2 eriheite keskmine tase, võttes arvesse artikli 11 kohaselt kinnitatud innovatiivsete tehnoloogialahenduste ja artikli 5 a kohaste kiiruspiirikute kasutamise abil saavutatud CO2-heite vähenemist, ületas tootja eriheite sihttaset kalendriaastal või kalendriaasta osal, mille suhtes kohaldatakse artiklis 4 sätestatud kohustust; ning

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse Euroopa Liidu üldeelarves tuluna.	4. Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse Euroopa Liidu üldeelarves tuluna ja neid kasutatakse ainult selliste projektide rahastamiseks, mille eesmärgiks on innovatiivsete tehnoloogialahenduste abil vähendada transpordi kahjulikku mõju keskkonnale.

Selgitus

Ülemäärase heite maksudest saadav tulu tuleks eraldada uuringuteks, mille eesmärgiks on parandada veelgi valdkonna keskkonnatoimet.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
I lisa kohaselt arvutatud eriheite sihttasemest tehtava erandi kohaldamise taotluse võib esitada tootja, kelle valmistatud uusi väikesi tarbesõidukeid on ühenduses kalendriaasta kohta registreeritud vähem kui 22 000 ja kes:	I lisa kohaselt arvutatud eriheite sihttasemest tehtava erandi kohaldamise taotluse võib esitada tootja, kelle valmistatud uusi väikesi tarbesõidukeid on ühenduses kalendriaasta kohta registreeritud vähem kui 25 000 ja kes:

Selgitus

Võttes arvesse, et väiketootjate osa väikeste tarbesõidukite turust moodustab ainult 5%, soovitab arvamuse koostaja tõsta piirarvu 22 000 registreeritud sõidukilt (1% väikeste tarbesõidukite kogumüügist ELis) 25 000-le (u 1,4%). See oleks ikka veel väiksem kui arv, mis kiideti heaks määrusega (EÜ) nr 443/2009 uute sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamist kohta (võrdväärne 2%-ga kogumüügist). See annaks väikeettevõtjatele suurema paindlikkuse majanduskriisist väljumiseks.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kuulub sellisesse seotud tootjate rühma, kelle poolt kokku valmistatud uusi väikesi tarbesõidukeid on ühenduses registreeritud vähem kui 22 000 kalendriaasta kohta; või	b) kuulub sellisesse seotud tootjate rühma, kelle poolt kokku valmistatud uusi väikesi tarbesõidukeid on ühenduses registreeritud vähem kui 25 000 kalendriaasta kohta; või

Selgitus

Võttes arvesse, et väiketootjate osa väikeste tarbesõidukite turust moodustab ainult 5%, soovitab arvamuse koostaja tõsta piirarvu 22 000 registreeritud sõidukilt (1% väikeste tarbesõidukite kogumüügist ELis) 25 000-le (u 1,4%). See oleks ikka veel väiksem kui arv, mis kiideti heaks määrusega (EÜ) nr 443/2009 uute sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamist kohta (võrdväärne 2%-ga kogumüügist). See annaks väikeettevõtjatele suurema paindlikkuse majanduskriisist väljumiseks.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) eriheite sihttase, mis on kooskõlas tootja võimalustega vähendada heidet, sealhulgas majanduslike ja tehnoloogiliste võimalustega vähendada CO2 eriheidet ja võttes arvesse toodetava väikese tarbesõiduki tüübi turu eripära.	d) eriheite sihttase, mis on kooskõlas tööstusharu keskmiste näitajatega ja tootja võimalustega vähendada heidet, sealhulgas majanduslike ja tehnoloogiliste võimalustega vähendada CO2 eriheidet ja võttes arvesse toodetava väikese tarbesõiduki tüübi turu eripära.

Selgitus

Samal ajal kui tööstusharul tuleb 175 g CO2/km eesmärgi saavutamiseks vähendada heidet 14%, peavad mõned väiketootjad toime tulema üle kahe korra suurema vähendamisega. Et mitte väiketootjaid diskrimineerida, tuleks erandi heakskiitmisel arvesse võtta tööstusharu keskmist näitajat.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon võtab 31. detsembriks 2012 vastu selliste innovatiivsete tehnoloogialahenduste heakskiitmise menetluse üksikasjalikud sätted vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Need üksikasjalikud sätted põhinevad järgmistel innovatiivsete tehnoloogialahenduste kriteeriumidel:

2. Komisjon võtab 31. detsembriks 2012 vastu selliste innovatiivsete tehnoloogialahenduste heakskiitmise menetluse üksikasjalikud sätted vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Need üksikasjalikud sätted on kooskõlas vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 lõikele 2 kehtestatud sätetega ja põhinevad järgmistel innovatiivsete tehnoloogialahenduste kriteeriumidel:

Selgitus

Sõiduautode süsinikdioksiidiheidet reguleeriva määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 lõikes 2 sätestatakse, et 2010. aastaks võtab komisjon vastu selliste uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise menetluse üksikasjalikud sätted.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hiljemalt 31. oktoobriks 2016. aastal ja pärast seda iga kolme aasta järel võetakse vastu meetmed I lisa muutmiseks, et kohandada selles osutatud arvu M0 uute väikeste tarbesõidukite keskmise massiga eelmisel kolmel kalendriaastal.	Hiljemalt 31. oktoobriks 2016. aastal ja pärast seda iga kolme aasta järel võetakse vastu meetmed I lisa muutmiseks, et kohandada selles osutatud arvu M0 eelmisel kolmel kalendriaastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmise massiga.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
viisid, kuidas saavutada 2020. aastaks kaugema tuleviku sihttase 135 g CO2/km kulusäästlikult, kui mõjuhinnangu ajakohastatud tulemuste alusel kinnitatakse kõnealuse sihttaseme otstarbekus; ning	viisid, kuidas saavutada 2022. aastaks kaugema tuleviku sihttase 135 g CO2/km kulusäästlikult, kui mõjuhinnangu ajakohastatud tulemuste alusel kinnitatakse kõnealuse sihttaseme otstarbekus; ning

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komisjon vaatab 2015. aastaks läbi komplekteeritud sõidukite CO2 eriheite määramise meetodi, mis on esitatud II lisas B osa punktis 7, ning vajaduse korral esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku II lisa muutmiseks.	7. Vajaduse korral kehtestab komisjon 2014. aastaks menetluse komplekteeritud sõidukite CO2-heite ja kütusesäästlikkuse representatiivväärtuste määramiseks.

Selgitus

Et võtta arvesse tingimusi, mis on seotud mitmeastmeliselt komplekteeritavate sõidukitega, on Euroopa Komisjon esitanud esialgsele ettepanekule soovitavad muudatused. Käesolev muudatusettepanek kajastab neid soovitusi.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – A osa – punkt 3 – alapunkt d – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(ii) CO2 eriheite tase;	ii) CO2 eriheite tase ja artikli 11 kohaselt innovatiivsete tehnoloogialahenduste abil saavutatud heite vähenemise osakaal;

Selgitus

Teksti sidususe huvides.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – B osa – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Komplekteeritud sõidukite eriheide Komplekteeritud sõiduki eriheide määratakse vastavalt direktiivile 2004/3/EÜ. Kui kõnealune väärtus ei ole kättesaadav, on komplekteeritud sõiduki eriheide võrdne kõikide sama tüüpi komplekteeritud sõidukite eriheite suurima väärtusega, mis on sama tüüpi sõidukid kui mittekomplektne sõiduk, mille baasil komplekteeritud sõiduk on ehitatud, ja mis on registreeritud ELis samal seireaastal, kusjuures „sõiduki tüüp” on määratletud vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 3. Kui kõikide komplekteeritud sõidukite kohta on esitatud rohkem kui kolm eriheite väärtust, kasutatakse suuruselt teist väärtust.

välja jäetud

Selgitus

Et võtta arvesse tingimusi, mis on seotud mitmeastmeliselt komplekteeritavate sõidukitega, on Euroopa Komisjon esitanud esialgsele ettepanekule soovitavad muudatused. Käesolev muudatusettepanek kajastab neid soovitusi.

MENETLUS

Pealkiri	Uute väikeste tarbesõidukite heitenormid
Viited	KOM(2009)0593 – C7-0271/2009 – 2009/0173(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	TRAN 24.11.2009
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Oldřich Vlasák 9.11.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	27.4.2010		21.6.2010
Vastuvõtmise kuupäev	22.6.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 4 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Ville Itälä, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Eva Lichtenberger, Gesine Meissner, Hella Ranner, Vilja Savisaar, Debora Serracchiani, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Thomas Ulmer, Dominique Vlasto, Artur Zasada
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Zigmantas Balčytis, Philip Bradbourn, Frieda Brepoels, Spyros Danellis, Tanja Fajon, Jelko Kacin, Dominique Riquet, Alfreds Rubiks, Janusz Władysław Zemke
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Morten Løkkegaard, Traian Ungureanu

MENETLUS  

Pealkiri	Uute väikeste tarbesõidukite heitenormid
Viited	COM(2009)0593 – C7-0271/2009 – 2009/0173(COD)
EP-le esitamise kuupäev	28.10.2009
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 24.11.2009
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ITRE 24.11.2009		TRAN 24.11.2009
Kaasatud komisjon(id) istungil teada andmise kuupäev	ITRE 20.5.2010
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Martin Callanan 9.12.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	17.3.2010		3.5.2010
Vastuvõtmise kuupäev	28.9.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 25 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	János Áder, Kriton Arsenis, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sandrine Bélier, Sergio Berlato, Milan Cabrnoch, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Bairbre de Brún, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Julie Girling, Nick Griffin, Françoise Grossetête, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Corinne Lepage, Peter Liese, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Sirpa Pietikäinen, Mario Pirillo, Pavel Poc, Frédérique Ries, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Daciana Octavia Sârbu, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Catherine Soullie, Salvatore Tatarella, Anja Weisgerber, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Christofer Fjellner, Matthias Groote, Rebecca Harms, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Miroslav Mikolášik, Thomas Ulmer, Marita Ulvskog, Kathleen Van Brempt