Istungidokument

A7-0113/2011

1.4.2011

RAPORT

Komisjoni roheline raamat „Metsade kaitse ja metsateave ELis: metsade ettevalmistamine kliimamuutusteks”

( 2010/2106(INI) )

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Kriton Arsenis

Arvamuse koostaja (*):

Rare-Lucian Niculescu, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

PR_INI

SISUKORD

Lehekülg

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK................................................3

SELETUSKIRI..........................................................................................................................18

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonI ARVAMUS (*)......................24

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS............30

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS.......................36

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

komisjoni rohelise raamatu „Metsade kaitse ja metsateave ELis: metsade ettevalmistamine kliimamuutusteks“ kohta

( 2010/2106(INI) )

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Metsade kaitse ja metsateave ELis: metsade ettevalmistamine kliimamuutusteks” ( KOM(2010)0066 );

- võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2010. aasta järeldusi metsade kliimamuutusteks ettevalmistamise kohta;

- võttes arvesse nõukogu 15. märtsi 2010. aasta järeldusi bioloogilise mitmekesisuse kohta pärast 2010. aastat;

- võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik” ( KOM(2009)0147 ) ja oma 6. mai 2010. aasta resolutsiooni selle kohta[1];

- võttes arvesse Euroopa metsade kaitset käsitlevat ministrite konverentsi Forest Europe, selle eri resolutsioone ja asjatundlikku tööd metsade säästva majandamise juhiste, kriteeriumide ja näitajate loomisel;

- võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 1999. aasta resolutsiooni ELi metsandusstrateegia kohta[2] ja komisjoni aruannet selle rakendamise kohta ( KOM(2005)0084 );

- võttes arvesse Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava 2006–2011 ( KOM(2006)0302 ) ja selle täitmise vahehindamist välise hindaja poolt[3];

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta[4], elupaigatüüpide ja liikide kaitsestaatust käsitlevat ühendaruannet vastavalt loodusdirektiivi artiklile 17 ( KOM (2009)0358 ) ning oma 21. septembri 2010. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise kohta[5] ja oma 3. veebruari 2009. aasta resolutsiooni Euroopa põlislooduse kohta[6];

- võttes arvesse 2010. aasta oktoobris Nagoyas toimunud ÜRO Keskkonnaprogrammi osaliste 10. konverentsi bioloogilise mitmekesisuse teemal ja Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärke, iseäranis kohustust kaitsta 17% maismaast ja siseveekogudest suuremate maastikualadega seostatud tõhusate kaitsemeetmetega;

- võttes arvesse uuringut „Metsateabe levitamine Euroopa Liidus: üldsuse arusaam metsadest ja metsandusest”[7];

- võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) aruannet, mis käsitleb hea tava juhiseid maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse kohta;

- võttes arvesse ELi biomassi tegevuskava ( KOM(2005) 0628 );

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (taastuvenergia direktiiv)[8], Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (saastekvootidega kauplemise süsteemi direktiiv)[9], Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsust nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ühiste jõupingutuste otsus)[10], komisjoni aruannet säästlikkusnõuete kohta tahkete ja gaasiliste biomassiallikate kasutamisel elektritootmiseks, kütmiseks ja jahutamiseks ( KOM (2010)0011 lõplik), ning IPCC neljanda hindamisaruande 9. peatükki metsanduse kohta ja biomassi energiaalase kasutusega seotud säästlikkuskava käsitleva aruande koostamise raames korraldatud avaliku arutelu tulemusi;

- võttes arvesse Euroopa kliimamuutuse programmi ja kliimapoliitika ekspertrühma tööd maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse valdkonnas[11];

- võttes arvesse oma uuringut nr 449.292, milles hinnatakse rohelist raamatut metsade kaitse ja metsateabe kohta ELis, uuringut nr 440.329 metsanduse ja ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi kohta ja uuringut nr 449.237, milles käsitletakse ELi metsade tulekaitse strateegiat, samuti 13. juulil 2010 Brüsselis toimunud kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse ja säästevarengu laiendatud töörühma metsanduse alarühma koosoleku järeldusi;

- võttes arvesse 2000. aasta Euroopa maastikukonventsiooni (Firenze konventsioon);

- võttes arvesse nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta[12] ja ELi taimetervise korra läbivaatamist;

- võttes arvesse ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitleva uuringu (The Economics of Ecosystems and Biodiversity – TEEB) koondaruannet pealkirjaga „Loodusökonoomika süvalaiendamine“ ja TEEBi aruannet kliimaprobleemide ajakohastamise kohta;

- võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2010. aasta järeldusi metsatulekahjude ennetamise kohta Euroopa Liidus;

- võttes arvesse nõukogu 8. ja 9. novembri 2010. aasta järeldusi õnnetuste ärahoidmise meetmete rahastamise uudsete lahenduste kohta;

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu[13];

- võttes arvesse aruannet nn Forest Focuse määruse lõpliku rakendamise kohta ( KOM(2010)0430 );

- võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti tehnilist aruannet nr 9/2006 „Euroopa metsatüübid: kategooriad ja tüübid metsade säästva majandamise aruandluse ja poliitika jaoks”;

- võttes arvesse komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadile esitatud aruannet „Kliimamuutuse mõju Euroopa metsadele ja kohanemisvõimalused”[14];

- võttes arvesse komisjoni keskkonna peadirektoraadile 2009. aastal esitatud aruannet ”ELi võimalikud tegevuspoliitikad Euroopa metsade kaitsmiseks kahjulike mõjude eest”[15];

- võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 9/2004 metsamajandusmeetmete kohta maaelu arengu poliitikas (koos komisjoni vastustega);

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused[16];

- võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ekspertide võrgustiku soovitusi metsade säästvaks majandamiseks;

- võttes arvesse Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi Helsingi resolutsiooni H1, mille kohaselt on metsa säästev majandamine „metsade ja metsamaade majandamine ja kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja globaalsel tasandil muudele ökosüsteemidele kahju tekitamata”;

- võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

- võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi ( A7-0113/2011 ),

A.       arvestades, et metsad ja metsamaa katavad üle 42% ELi pinnast ning metsapõhised majandusvaldkonnad, mille käive on üle 300 miljardi euro, annavad, enamasti maal, tööd enam kui kahele miljonile inimesele ning puitu ja turismivõimalusi tagades edendavad majanduskasvu, tööhõivet ja jõukust;

B.       arvestades, et ELi metsad on täielikud looduslikud kooslused, mis ei koosne üksnes puudest, mis annavad selliseid hindamatuid ökosüsteemiteenuseid nagu näiteks süsiniku sidumine, vooluvete reguleerimine, maastikukaitse, mullaviljakuse säilitamine, pinnase kaitse erosiooni ja kõrbestumise eest ning kaitse loodusõnnetuste vastu, mis kõik omavad suurt tähtsust põllumajanduse, maaelu arengu ja Euroopa kodanike elukvaliteedi seisukohalt;

C.       arvestades, et umbes 40% ELi metsadest kuulub avalikule sektorile ning umbes 60% enam kui 10 miljonile erametsaomanikule, mistõttu nii eraõiguslikud kui ka avalik-õiguslikud sidusrühmad kannavad vastutust metsade kaitse ja säästva kasutamise eest metsade kohapealse säästva majandamise kaudu;

D.       arvestades, et samas kui mitmel pool maailmas kaovad metsad murettekitava kiirusega, valitseb ELis pikaajaline püsiv metsasuse suurenemise trend ning arvestuste kohaselt kasvab puidu biomassis talletunud süsiniku kogus; arvestades, et üldisele positiivsele suundumusele vaatamata on süsiniku talletamine Euroopa metsades selle looduslikust potentsiaalist palju väiksem ja metsad võivad muutuda süsinikuheite allikaks, kuna surve raiemahtude suurendamiseks kasvab ja igal aastal kaotatakse ELis tulekahjude ja ebaseadusliku raie tõttu 500 000 hektarit metsa;

E.        arvestades, et 30% Natura 2000 aladest on metsa- ja muud metsamaaelupaigad, millel on suur tähtsus biotoopide võrgustiku ühenduslülidena; ning arvestades, et 66%-l ELi jaoks olulistest metsaelupaigatüüpidest on ebasoodne kaitsestaatus;

F.        arvestades, et mägimetsad moodustavad kolmandiku kogu ELi metsade pindalast ja et need metsad on loodusmaastike oluline osa, kuna need aitavad kaitsta pinnast ja reguleerida veevarustust; arvestades, et neil metsadel on keskne tähtsus kohalikus majanduses;

G.       arvestades, et viimaste säilinud põlisloodusalade kaitsmine võib aidata peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ning ökosüsteemiteenuste halvenemist ELis 2020. aastaks;

H.       arvestades, et prognooside kohaselt moodustavad tahke biomass ja biojäätmed 2020. aastaks 58% ELi taastuvatest energiaallikatest, ning kuigi metsandusliku biomassi suhteline osakaal eeldatavalt kahaneb, kasvab pidevalt nõudlus puidu kui energiaallika järele; seepärast tuleb olla valvas ja tõkestada ebaseaduslik raie ning metsamajanduse intensiivistamine, mille tulemusena võib raiemaht mõnes liikmesriigis ületada puidu juurdekasvu, mis on vastuolus kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkidega; arvestades, et biomassist energia tootmine peaks vähem sõltuma metsa biomassist;

I.         arvestades, et metsade ja nende funktsioonide kaitset tuleks võtta arvesse kõigis metsi mõjutavates ELi poliitikavaldkondades;

J.        arvestades, et metsad on elavad ja arenevad ökosüsteemid, mis sageli ulatuvad üle riigipiiride, neid võib erinevalt liigitada näiteks bioklimaatiliste vööndite ja metsatüüpide järgi ning arvestades, et Euroopa Keskkonnaamet on ELi poliitiliste otsuste abivahendina koostanud spetsiaalse metsade nomenklatuuri; arvestades, et metsi mõjutavate ELi tegevuspoliitikate juures tuleks arvestada kõigi erialade uusimaid teadustulemusi (nt nn kontinentaalset veelahet), ning et sellised tegevuspoliitikad ei tohiks olla nii laiahaardelised, et muutuvad kasutuks;

K.       arvestades, et eri metsatüüpe ja metsandussektorit ähvardavad erinevad ja ettearvamatud kliimamuutusest tingitud biootilised ja abiootilised ohud, näiteks kahjurid, tormid, põud ja tulekahjud, mistõttu metsakaitse aluseks on metsade vastupanuvõime;

L.        arvestades, et poliitikameetmete ja kavandamise oluline eeltingimus on usaldusväärne ja võrreldav teave ELi metsade seisundi, kliimamuutuse mõjude ja metsade kasvumudelite kohta, sealhulgas metsade panuse kohta kliimamuutuse leevendamisel ja sellega kohanemisel;

M.      arvestades, et metsatulekahjud ja tihtipeale muudel ajenditel toime pandud süütamised hävitavad aastas üle 400 000 hektari metsa, eriti Vahemere piirkonnas, kuid ka mujal, ja teevad suurt kahju inimeludele, varadele, tööhõivele, bioloogilisele mitmekesisusele ja metsade kaitsefunktsioonidele; arvestades, et tulekahjujärgne taasmetsastamine on väga raske kõigis metsades ja et Natura 2000 võrgustiku aladel ei lase see täita võrgustiku eesmärke;

N.       arvestades, et eelnimetatud kliimamuutustega kohanemist käsitlevas valges raamatus loetakse metsad üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks ja rõhutatakse vajadust ELi metsandusstrateegiat ajakohastada, et see hõlmaks kliimamuutusega seotud aspekte;

O.       arvestades, et Euroopa metsamaast moodustavad põlis-, ürg- ja inimtegevusest puutumata metsad kõigest 5%; arvestades, et selliste metsade väike osakaal ning ülejäänud metsatüüpide puistute üha suurem killustatus muudab metsad kliimaohtudele vastuvõtlikumaks ja selgitab osalt, miks paljude üleeuroopalise tähtsusega metsapuuliikide kaitse olukord on jätkuvalt vilets;

P.        arvestades, et metsade kaitsefunktsioonide parandamine peaks olema osa ELi ja liikmesriikide kodanikukaitse strateegiatest, eriti seoses selliste kliimaga seotud äärmuslike nähtustega nagu tulekahjud ja üleujutused;

Q.       arvestades, et TEEBi (ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslike aspektide) aruandes esitati mõjuvaid argumente kuludest ja kasudest, mida annavad avaliku sektori investeeringud kliimamuutuse leevendamisele ja sellega kohanemisele suunatud ökosüsteemipõhistesse lahendustesse, eeskätt keskkonnahoidlikesse infrastruktuuridesse, näiteks metsade taastamisse ja kaitsesse;

R.       arvestades, et mitmesuguste riiklike, piirkondlike ja kohalike metsamajandamis-süsteemide kohanemisvõime suurendamiseks tuleb neid tunnustada ja toetada;

S.        arvestades, et Euroopa metsade potentsiaal CO2, NH3 ja NOX tõhusate sidujatena ei leia ikka veel täielikku kasutamist ning et säästvalt majandatud metsadest saadud puit võib oluliselt leevendada kliimamuutust, kuna see on ringlussevõetav, suure süsinikusisaldusega ja võib asendada ehituses ja mujal tööstuses tarbitavaid energiamahukaid materjale, näiteks metallisulameid, plastikut ja betooni;

T.        arvestades, et komisjoni kogutud andmetel soojenevad suved Lõuna-Euroopas edaspidi kaks korda kiiremini kui mujal Euroopas ning suvised sademed vähenevad lõunas 10 aasta jooksul 5% võrra;

U.       arvestades, et ELi metsanduse tegevuskaval on neli eesmärki: pikaajalise konkurentsivõime parandamine, keskkonnakaitse, elukvaliteeti panustamine ja kooskõlastamise edendamine, ning arvestades, et märkimisväärset edu on saavutatud peamiselt esimese eesmärgi täitmisel;

V.       arvestades, et Forest Europe’i protsessi raames on juba saavutatud Euroopas vabatahtlik üksmeel metsade säästva majandamise küsimuses; arvestades, et metsade säästvat majandamist ei ole praegu täielikult tunnustatud ega järjepidevalt rakendatud;

W.      arvestades, et Forest Europe’i protsessi raames viidi läbi ulatuslikke eeltöid läbirääkimisteks, et võtta vastu siduv õigusakt, ja et järgmisel konverentsil, mis toimub Oslos 2011. aasta juunis, on oodata sellekohaseid otsuseid;

X.       arvestades, et metsatulekahjude ennetamise määrus[17] ja Forest Focuse määrus[18] on muutunud kehtetuks, mille tulemuseks on erakorraline aruandlus ja ebapiisav rahastamine;

Y.       arvestades, et geneetilise valiku protsessi suund ja eesmärk peaks olema metsaökosüsteemide kohanemisvõime parandamine,

Z.        arvestades, et vaja on rohkem teavet metsade mõju kohta ilmastikutingimustele Euroopa tasandil,

AA.    arvestades, et eelnimetatud, komisjonile 2009. aastal esitatud aruandes „ELi poliitikavalikud Euroopa metsade kaitseks kahjulike mõjude eest“ esitati ja uuriti nelja võimalikku stsenaariumit (praeguse lähenemisviisi jätkamine, avatud kooskõlastamismeetod, seire tugevdamine ja metsade raamdirektiivi kehtestamine),

1.        tunneb rahulolu seoses komisjoni rohelise raamatuga „Metsade kaitse ja metsateave ELis: metsade ettevalmistamine kliimamuutusteks”; on seisukohal, et ELi metsandusstrateegiat tuleb tugevdada selleks, et parandada metsade säästvat majandamist ja kaitset kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega;

2.        rõhutab siiski, et Euroopa Liidu lepingu artikli 5 kohaselt võib EL sekkuda neis valdkondades, mille puhul on tõendatud, et liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke;

3.        väljendab heameelt komisjoni seisukoha üle, et metsi tuleks vaadelda olulise panustajana kliimakriisi lahendamisse; rõhutab, et metsade säästev majandamine on ELi kliimaeesmärkide täitmise ning vajalike ökosüsteemiteenuste, näiteks bioloogilise mitmekesisuse, looduskatastroofide eest kaitsmise ning õhus oleva CO2 sidumise jaoks keskse tähtsusega;

4.        tuletab meelde, et metsad moodustavad biosfääre, mis hõlmavad palju enamat kui ainult puid, ning nende vastupanuvõime sõltub seega mitte ainult puude, vaid kõigi metsa elusorganismide, eriti metsloomade bioloogilisest mitmekesisusest, ning et metsad on Euroopa ühiskonna kliimamuutusega kohanemiseks hädavajalikud;

5.        tuletab meelde, et metsad on peamised süsiniku sidujad ning neil on võitluses kliimamuutuse vastu keskne osa; rõhutab, et seetõttu on oluline, et EL tugevdaks oma strateegiat võitluseks selliste metsade hävimist põhjustavate teguritega nagu tulekahjud ja õhusaaste;

6.        on veendunud, et ökoloogiline jätkusuutlikkus on ELi metsade majanduslike ja sotsiaalsete funktsioonide jätkumise eeltingimus;

7.        rõhutab metsade bioloogilise mitmekesisuse tähtsust kliimamuutusega kohanemisel ning vajadust parema kohandumise huvides parandada teadmisi metsade bioloogilise mitmekesisuse näitajatest, sealhulgas eelkõige metsade geneetilisest võimekusest;

8.        tunnustab komisjoni rohelises raamatus sisalduva biootiliste ja abiootiliste ohtude põhjaliku analüüsi eest ning juhib tähelepanu vajadusele uurida lisaks muid tegureid, mis otseselt seonduvad kliimamuutuse mõjuga metsadele, näiteks lehtede enneaegset varisemist, tuletades meelde, et lehtedeta puuvõrade pind on Lõuna-Euroopas viimase 20 aastaga kahekordistunud ning selle otseseks tagajärjeks on süsiniku sidumise võime ja tõhususe vähenemine ja metsade põuda või kuumalaineid leevendava mõju kahanemine lehtede enneaegse varisemise tõttu;

9.        tunnistab olemasolevate ülemaailmsete sertifitseerimiskavade, näiteks metsahooldenõukogu (Forest Stewardship Council) ja metsade sertifitseerimissüsteemide toetusprogrammi (Programme for the Endorsement of Forest Certification Schemes) olulist panust säästvasse metsamajandusse;

ELi metsandusstrateegia ja metsanduse tegevuskava

10.      rõhutab, et eelnimetatud ELi metsandusstrateegiat ja metsanduse tegevuskava tuleks ajakohastada, et need hõlmaksid kliimamuutuse mõõdet ja laiemaid metsakaitse küsimusi; tuletab meelde, et igasugusele sellisele läbivaatamisele peab eelnema põhjalik metsapoliitika alane arutelu liikmesriikide ja kõigi kavandatud meetmete rakendamisest mõjutatud sidusrühmadega;

11.      väljendab heameelt ELi edukate jõupingutuste üle Euroopa metsatööstuse ülemaailmse konkurentsivõime saavutamiseks;

12.      kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rohkem pingutama, et täita metsanduse tegevuskava keskkonna ja elukvaliteedi eesmärgid, mille täitmine praegu venib;

13.      palub komisjonil analüüsida ELi poliitikavaldkondade mõju ELi metsadele, et uurida, kas need on sidusad ja tagavad metsade kaitse;

14.      palub komisjonil analüüsida metsade ja metsanduse praegust rahastamist ning paigutada ümber olemasolevad vahendid, mis eelnimetatud nõukogu 2010. aasta märtsist järelduste kohaselt mõjuvad halvasti metsade bioloogilisele mitmekesisusele;

15.      kutsub komisjoni ja liikmesriike intensiivsemalt rakendama meetmeid, mis on esitatud komisjoni 27. veebruari 2008. aasta teatises uuendusliku ja jätkusuutliku metsatööstuse kohta Euroopa Liidus ( KOM(2008)113 lõplik), arvestades seejuures, et liigne reguleerimine võib vähendada puidutootmise konkurentsivõimet mittetaastuvate ja energiamahukate materjalidega võrreldes;

16.      rõhutab, et metsakaitsemeetmete juures tuleks arvestada biootiliste ja abiootiliste ohtude piiriülest iseloomu sõltuvalt ohu liigist, bioklimaatilisest vööndist ja piirkondlikest tingimustest; lisaks rõhutab, et EL peaks kooskõlas Euroopa Keskkonnaameti koostatud metsade nomenklatuuriga toetama, kooskõlastama ja täiendama liikmesriikide ja piirkondade poliitilisi algatusi seal, kus see annab lisandväärtust;

17.      rõhutab, et metsade kaitse sõltub liikmesriikide, piirkondade, metsatööstuse ning avaliku ja erasektori metsaomanike pikaajalisest pühendumusest;

18.      on seisukohal, et põhjapoolsed taigametsad ja Vahemere piirkonna metsad on üliväärtuslikud Euroopa bioloogilise mitmekesisuse jaoks ning õhus leiduva süsinikdioksiidi sidujatena ning et nende kaitset tuleks tugevdada;

19.      on seisukohal, et metsanduse pikaajaline planeerimine peaks olema paindlik, kohanduv ja osalev, võtma arvesse kõiki mõeldavaid stsenaariume, võimaldama kaaluda mitmeid tulevasi arenguvõimalusi, ning looma realistliku ja usaldusväärse aluse majandamisotsuste toetamiseks; arvab lisaks, et metsade pikaajalise kaitse tagamiseks peaks see ELi tasandil toimuma alalise metsandusfoorumi kujul;

Metsade säästev majandamine

20.      rõõmustab Forest Europe’i edu üle metsade säästva majandamise edendamisel ning metsade säästva majandamise juhiste, kriteeriumide ja näitajate osas Euroopas üksmeele saavutamisel; märgib siiski, et metsade säästvat majandamist ei rakendata järjepidevalt;

21.      tuletab meelde, et metsade säästva majandamise eesmärk on tootmise ja kaitse ühildamine, mis tagab metsade majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste funktsioonide järjepidevuse vastavalt riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele prioriteetidele; märgib murega, et kasvav suundumus vaadelda metsi vaid majanduslikust seisukohast ning unustada nende ökoloogilised ja sotsiaalsed aspektid on metsade säästva majandamise põhimõtetega vastuolus;

22.      nõuab, et komisjon teeks ettepanekuid eelnimetatud puidumääruse (EÜ) 995/2010 täiendamiseks, tagamaks et kogu Euroopa turule lastav puit ja puittooted on saadud säästvalt majandatavatest metsadest;

23.      õhutab liikmesriike ja komisjoni jätkama jõupingutusi ebaseadusliku metsaraie ja sellest saadud puiduga kauplemise likvideerimiseks, sest seeläbi aitavad nad võidelda metsaraadamise, metsade seisundi halvenemise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu;

24.      nõuab riiklike metsaprogrammide ja metsanduse tegevuskava vahelise seose tugevdamist alalisele metsakomiteele esitatavate liigendatud aruannete abil;

25.      peab metsade säästvat majandamist oluliseks selle jaoks, et ELi metsad suudaksid jätkuvalt majanduslikke, ökoloogilisi ja sotsiaalseid funktsioone täita; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles väljendama toetust Forest Europe’i protsessile ning muutma metsade säästva majandamise rakendamise ELis kohustuslikuks; lisaks arvab, et selline kohustus aitaks sulandada metsandusse säästvuse põhimõtteid ning toetaks parimal mõeldaval viisil Forest Europe’i protsessi ning Forest Europe’i ja ÜRO metsafoorumi raames kaalutud õiguslikult siduvaid lepinguid;

26.      toetab aktiivse säästva metsamajanduse täiemahulist rakendamist pikaajaliste riiklike metsaprogrammide raames, mis sisaldavad riiklikke ja piirkondlikke prioriteete, mõõdetavaid sihteesmärke ja hindamiskriteeriume ning milles arvestatakse kliimamuutusest metsadele tulenevate kasvavate ohtudega;

27.      rõhutab, et et maaelu arengu kavasid ja tegevuskavasid ei tohiks võrdsustada riiklike metsaprogrammidega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et riiklikes metsaprogrammides võetaks arvesse nende uuringute tulemusi ja soovitusi, milles käsitletakse kliimamuutuse mõju veevarudele, ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele, ning tagama maaelu arengu strateegiate ja programmide kooskõla metsandusprogrammide, bioloogilise mitmekesisuse strateegiate ja taastuvenergia tegevuskavadega;

28.      märgib, et kõigis bioklimaatilistes vööndites, säästva majandamise süsteemides ja metsatüüpides sõltub metsa kohanemisvõime geneetilisest mitmekesisusest, looduslikust uuenemisest ning kõigi metsa elusorganismide struktuurilisest ja liigilisest mitmekesisusest; märgib veel, et metsa säästev majandamine tagab majandusmetsade majandusliku elujõu, kuid ei pruugi samamoodi mõjuda metsades, mille esmane funktsioon ei ole puidu tootmine;

29.      on seisukohal, et metsade pikaajaline kaitse sõltub liigiliselt, vanuseliselt ja struktuuriliselt mitmekesise puudekooslusega metsaökosüsteemide loomisest või säilitamisest;

30.      kutsub komisjoni üles andma soovitusi riiklike kodanikukaitsesüsteemide kohandamiseks, et leevendada kliimamuutuse mõju metsadele; nõuab komisjonilt eelkõige meetmete võtmist Euroopa metsatulekahjude taktikalise reservi ressursside ja võimekuse suurendamiseks;

31.      hoiatab metsavarude ohjeldamatu ärieesmärkidel kasutamise eest, mis viib sageli metsade, eriti looduslike metsade pöördumatu hävimiseni;

32.      on seisukohal, et arvestades nende olulisust süsinikdioksiidi sidumisel, tuleks agrometsandussüsteemide puistute tähtsust kliimamuutusega võitlemisel hinnata samuti nagu tavapäraste mittetootlike metsamaade oma;

Üldised ettepanekud

33.      kutsub komisjoni jätkama ELi metsakaitse valge raamatu koostamist, võttes arvesse rohelise raamatu avaliku arutelu tulemusi, laialdaselt tunnetatud vajadust valmistuda kliimamuutuse vastu, uuringut poliitikavalikute ja uuringut kohanemisvariantide kohta; leiab, et peale selle, et kinnitada metsade majanduslikku panust puiduga seotud ja mitteseotud toodete ja teenuste kaudu, tuleks valges raamatus keskenduda Euroopa metsade säilitamisele ja laiendamisele, sest metsad aitavad Euroopa ühiskondadel kliimamuutust leevendada ja selle tagajärgedega kohaneda; lisaks on seisukohal, et kvaliteetsetele looduslikele elupaikadele ja kaitsemetsadele, mille eesmärk on kaitse üleujutuste, maalihete, tule, kõrbestumise, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja äärmuslike kliimakatastroofide eest, tuleb tagada parem kaitsetase; arvab, et komisjoni ettepanek peab vältimatult hõlmama piisavaid rahalisi vahendeid, teadmiste vahetust ning teadusuuringute ja teabe edendamist;

34.      kinnitab veel kord oma seisukohta vajadusest tõsta ELi metsakaitsemeetmete rahastamise taset ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu samba kaudu; juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutusest tingitud uued probleemid näitavad selgelt, et metsakaitse vajab paremat rahastamist ja et võidakse vajada uusi toetuse vorme;

35.      nõuab tungivalt, et komisjon uuriks hoolikalt selliseid ökosüsteemi teenuste eest tasumise variante, millega tunnistatakse nende majanduslikku väärtust ning tasustatakse metsade bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja metsaökosüsteemide taastamist, ning koostaks selle kohta aruande parlamendile ja nõukogule; juhib tähelepanu selle tähtsusele, et äriühingud endale teadvustaksid, et tegelemine bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja metsakaitsega tõstab nende usaldusväärsust, teeb neile reklaami ja toob muud rahalist kasu;

36.      nõuab tungivalt, et komisjon esitaks metsatulekahjude ennetamist käsitleva õigusakti ettepaneku, mis hõlmab ennetuskavade ja riskianalüüside rahastamist, Euroopa metsatulekahjude infosüsteemi (EFFIS), tulekahjude avastamist, infrastruktuuri, haridust ja koolitust ning tulekahjujärgset metsataastamist, sealhulgas võimalikku 30-aastast ehituskeeldu piirkonnas, kus toimus metsatulekahju;

37.      nõuab tungivalt, et komisjon esitaks õigusakti ettepaneku, millega keelatakse ehitamine maale, kus mets on hävinud tõestatud süütamisest tekkinud tulekahju tõttu;

38.      nõuab säästvat majandamist segavate õiguslike takistuste kõrvaldamist;

39.      osutab vajadusele kehtestada finantsraamistik, mida on vaja metsatulekahjude tõrjumise parandamiseks, ning nõuab suuremat paindlikkust solidaarsusfondi mobiliseerimisel;

40.      nõuab tungivalt, et komisjon esitaks metsateavet käsitleva õigusakti ettepaneku, milles võetakse arvesse kliimaga seotud ohte ning metsasust, bioloogilist mitmekesisust, biootilisi ja abiootilisi ohte ja maakasutust kajastavate asjakohaste, ühtlustatud ja võrreldavate andmete kogumise ja levitamise vajadust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning keskkonnaalase arvepidamise raames; lisaks palub komisjonil koguda ja jälgida metsade kaitsefunktsioone, näiteks vee- ja pinnasekaitse funktsiooni kajastavaid näitajaid;

41.      palub komisjonil toetada teadusuuringuid, mis käsitlevad metsade mõju ELi piirkondade ilmastikule, et anda metsamajandamise strateegiate jaoks vajalikku teavet metsade suuruse, koosseisu ja paiknemise muutustest ning selliste muutuste mõjust;

42.      palub, et komisjon ja liikmesriigid koostaksid ja levitaksid säästva majandamise põhimõtetele tuginevaid heade tavade suuniseid, et rahuldada riiklike ja eraomanike ning kohalike kogukondade vajadusi kliimamuutuse suhtes vastupanuvõime tagamisel; märgib k,, kui tähtis on vahetada häid tavasid selle kohta, kuidas ettevõtted ja tööstusvaldkonnad saavad aidata täita bioloogilise mitmekesisuse sihteesmärke ja tugevdada olelusringipõhist mõtteviisi ning ühendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist tulu teenimisega; juhib tähelepanu vajadusele tugevdada kommunikatsiooni- ja teabepoliitikat, et tagada metsade säästev majandamine, teavitada üldsust ja edendada säästvalt majandatud metsast saadud puidu kasutamist;

43.      rõhutab vajadust tõhustada metsakaitse küsimustes teavitamist ja kooskõlastamist; arvab, et tuleb teha rohkem, tagamaks ELi siseste metsi puudutavate meetmete kooskõla välispoliitiliste avaldustega (koostöö, areng, eksootilise puiduga kauplemine jms);

44.      arvab, et metsad on osa inimkonna ühisest kultuuri- ja keskkonnapärandist, ning et silmatorkavaid puid tuleks kaitsta, olgu siis metsas või mujal; sellega seoses palub komisjonil ja liikmesriikidel koostada nende kaitsmiseks sobivad strateegiad, sealhulgas kaaluda metsapärandi seirekeskuste võimalust; lisaks õhutab liikmesriike oma riiklike poliitikate raames edendama metsade ja looduslike alade võrdset ja üldist juurdepääsetavust, tunnistades, et paljudes liikmesriikides tavapärane üldsuse juurdepääs metsadele ja loodusaladele (igameheõigus) toob palju kasu demokraatlike puhkevõimaluste ning ökosüsteemide ja looduspärandi väärtustamise näol;

45.      riiklike metsade tegevuskavadega seotud ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks palub kõigil liikmesriikidel või piirkondadel koostada metsastrateegiad, mis hõlmavad jõekallaste taasmetsastamist, vihmavee akumuleerimist, põllumajandustegevust ja teadusuuringuid kõige põuakindlamate traditsiooniliste puu- ja taimeliikide ja -sortide väljavalimiseks;

Metsateadus

46.      rõhutab, et Euroopal on kahtlemata pikaajalistest tavadest tulenevat metsanduslikku oskusteavet, kuid rohkem tuleb rahastada teadusuuringuid, mis käsitlevad kliimamuutuse mõju metsadele; arvab, et teadlaste ebakindluse tõttu eri piirkondade metsi ähvardavate ohtude ulatuse ja ajaskaala osas tuleb vajalike teadmiste parandamiseks kliimauuringute rahastamine suunata konkreetsetele vajadustele ja lahendustele, mida saab kohaldada eri bioklimaatilistes vööndites;

47.      palub liikmesriikidel käivitada pikaajalised teadusuuringute ühisprogrammid, et paremini tundma õppida mõjusid ja nõrkusi ning toetada metsasektori kohanemismeetmeid; kutsub komisjoni üles aitama kaasata mitmeaastasesse teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamistikku projekte, mis on seotud teadmistega metsa ökosüsteemidest ja nende võimest kohaneda kliimamuutuse tagajärgedega;

48.      palub komisjonil koostada tegevuskava ELi metsade kaitsmiseks, et ennetada kliimamuutusest tingitud haiguste ja putukkahjurite leviku kahjulikke tagajärgi;

49.      kutsub liikmesriike üles edendama teadusuuringuid, mis käsitlevad kliimamuutust ja selle mõju metsadele; tugevdama laiemat teadlikkust metsade mitmekesisuse ja nende säästva majandamise tähtsusest, toetama metsandustöötajate esialgset ja kohapealset väljaõpet, milles keskendutakse kliimamuutuse tõttu eeldatavalt vajalikele erioskustele (mitmekesisuse edendamine, kahjustuste ennetamine ja likvideerimine) ning toetama teadmiste ja kogemuste vahetust;

50.      on seisukohal, et arvestades vajadust uurida tõhusalt metsa ökosüsteemide kaitsepotentsiaali ning prognoosida ja uurida kliimamuutusest kogu metsandus- ja puidusektorile tuleneva mõju leevendamise strateegiaid, on vaja koordineerimist ja rahastamist ELi tasandil;

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teine sammas

51.      juhib tähelepanu vajadusele arvestada ÜPP 2013. aasta järgset tulevikku arutades asjaoluga, et metsad täidavad tähtsaid keskkonnafunktsioone ning aitavad täita liikmesriikide majanduste ja maaelu arengu sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke; palub seepärast liikmesriikidel ja piirkondadel teha metsaasutuste ja üldsusega täiel määral koostööd maaelu arengukavade koostamisel, et tagada ELi valdkonnapoliitikate sidusus, arvestades, et metsandus võib mõnel juhul olla iseseisev maamajanduse valdkond;

52.      tuletab meelde metsade keskset osa sotsiaalmajanduslike ja ökoloogiliste avalike hüvede pakkujana ühiskonna ja arengu hüvanguks, eriti maapiirkondades; palub komisjonil välja töötada poliitiline lähenemisviis, mille puhul üheaegselt tunnustatakse seda rolli ja omanike omandiõigust;

53.      tunneb heameelt tõsiasja üle, et uusimas komisjoni teatises ÜPP reformi kohta[19] tunnustatakse põllumeeste tähtsust ja asendamatust metsatulekahjude ärahoidmisel, metsaökosüsteemide korraldajatena, kes kaitsevad neid bioloogilist mitmekesisust ohustavate tegurite, näiteks kahjurite eest, ja eelkõige keskse piirkondliku jõuna, sest nende elatusvahendite püsimine on parim viis vältida rahvaarvu vähenemist;

54.      väidab, et maapiirkondade tootjad, tootjarühmad ja avalikud asutused tuleb muuta ÜPP teise samba raames metsandusmeetmete osas abikõlblikuks; on arvamusel, et EL peab riiklike maaelu arengu programmide raames jätkama metsaistutamise toetamist, kandes samal ajal hoolt, et need algatused ei häiri turgu ning et metsa uuendamisel kasutatakse kohalikku tulele ja kahjuritele vastupidavat materjali ja kaitstakse bioloogilist mitmekesisust; rõhutab ka vajadust eelistada metsastamisel puuliike, mis parandavad oluliselt mulla kvaliteeti ja bioloogilist mitmekesisust, arvestades seejuures istutuskoha iseärasuste ja kohalike liikidega ning vajadusega segametsade järele;

55.      juhib, nii nagu ka nõukogu oma 11. juuni 2010. aasta järeldustes, tähelepanu sellele, et metsa hülgamisest võivad tekkida tõsised probleemid, kuna hiljem võib olla võimatu tagada, et metsad täidavad jätkuvalt oma funktsioone;

56.      peab vajalikuks õhutada ja toetada metsa säästvalt majandavate tootjate ühenduste ja metsamajandusorganite moodustamist, eriti väikeste metsadega piirkondades, kuna see aitab tasakaalustada nende arvukate kaupade ja teenuste pakkumist, mida metsad võivad anda; arvab, et sellised organid ja ühendused parandavad tootjate läbirääkimispositsiooni puidu tarneahelas, aitavad luua ja tagada võrdseid konkurentsi-tingimusi ning samas tegeleda majanduskriisist, rahvusvahelisest konkurentsist ja kliimamuutusest tingitud probleemidega ning võidelda ebaseadusliku metsaraiega;

57.      väidab, et tuleb anda rohkem abi metsa liikide, elupaikade ja ökosüsteemiteenuste bioloogilist mitmekesisust kaitsvatele avaliku ja erasektori osapooltele, ning see peab hõlmama vabatahtlikke kaitsemeetodeid ja Natura 2000 alasid ühendavaid piirkondi, kuna bioloogiline mitmekesisus on põllumajanduse säilitamise, arendamise ja kohandamise jaoks vältimatu;

58.      nõuab arvepõhise tasustamiskorra asendamist standardkulude või pindalapõhiste kulude süsteemiga;

59.      nõuab metsanduse heade tavade standardi väljatöötamist, mis oleks kõigi metsaga seotud meetmete toetamise lähtealuseks;

60.      nõuab metsakeskkonna ja Natura 2000 meetmete kohustuslikku lisamist maaelu arengu programmidesse ja Natura 2000 võrgustike toetamist pindalapõhiste otsemaksetega;

61.      nõuab, et ÜPPsse lisatakse uus meede „identifitseeritava lähtekohaga geneetilise metsamaterjali kohapealne ja elu- või kasvukohaväline kaitse”;

62.      lükkab otsustavalt tagasi intellektuaalomandi õiguste kohaldamise metsageneetiliste ressursside suhtes;

63.      nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et kõik ELi rahastatavad metsanduse ja metsakaitse projektid on pikaajalise perspektiiviga;

Kodanikukaitse ja tulekahjude ennetamine

64.      on veendunud, et hoopis ökonoomsem on metsatulekahjusid ennetada kui nendega võidelda;

65.      juhib tähelepanu tungivale vajadusele viia ellu parlamendi poolt hiljuti vastu võetud soovitused loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamise kohta[20], eelkõige need, mis puudutavad metsastamis- ja taasmetsastamiskavade toetamist, eelistades kohalikke liike ja segametsi ning soodustades bioloogilist mitmekesisust ja suuremat tulekahju-, tormi- ja haiguskindlust; juhib tähelepanu ka saarte ja äärepoolseimate piirkondade lisaraskustele tulekahjudega võitlemisel; nõuab selliste piirkondade erikohtlemist, milleks tuleb kasutada olemasolevaid rahastamisvahendid, sh solidaarsusfondi;

66.      on seisukohal, et metsatulekahjude ennetamine maastiku planeerimise ja ühenduvuse ning infrastruktuuri ja väljaõppe kaudu peaks kindlalt seonduma ELi metsakaitse-, kohandumis- ja kodanikukaitse poliitikaga;

67.      juhib tähelepanu sellele, et kuivade ja kõrbestumise ohus olevate piirkondade taasmetsastamine tootlike liikidega toob kasu elanikkonnale ja tagab elanike osalemise metsakaitses ja metsatulekaitses;

68.      rõhutab metsaalade vaieldamatut tähtsust avaliku julgeoleku jaoks, sest nad kaitsevad inimasustust loodusnähtuste negatiivsete mõjude eest;

Heidet käsitlev aruandlus ja arvepidamine

69.      on seisukohal, et heitkogustega kauplemise süsteem selle praegusel kujul ei sobi kokku maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse alase arvepidamisega, eelkõige sellepärast, et nõuded tööstuskäitistele kehtestatakse siin üheks aastaks, kuid maaomandi süsinikuvarudes muutuste ilmnemiseks ja märkamiseks kulub kauem aega; seetõttu ei tohiks vastavaid seoseid tekitada; sellega seoses palub komisjonil uuesti kaaluda, kuidas oleks maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsandusega seotud tegevustest saadavat süsinikukoguste säästu kõige parem rahastada;

70.      tunnistab probleeme, mis seonduvad võimalusega lisada maakasutus, maakasutuse muutmine ja metsandus ühiste jõupingutuste otsusest tulenevatesse liikmesriikide eesmärkidesse; on eriti mures selle pärast, et erinevused arvestuste täpsuses ja suured looduslikud erinevused võivad õõnestada nimetatud otsuse täitmise korda; nõuab seepärast maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse valdkonnale eraldi eesmärkide seadmist;

71.      väljendab otsustavust täita ELi 2020. aasta taastuvenergia eesmärk ja kliimamuutuse 2 C eesmärk; on aga mures selle pärast, et praeguses kasvuhoonegaaside arvutamise metoodikas kasutatavad lühikesed tähtajad ja siit tulenev puidu biomassi süsinikuneutraalsuse eeldus võivad nende täitmist takistada; palub komisjonil arutada seda küsimust rahvusvahelise kliimamuutuste rühmaga ja kehtestada uus kasvuhoonegaaside arvutamise metoodika, mille puhul süsinikuvoogude arvutamiseks riigi tasandil jälgitakse pikemaid ajavahemikke, arvestatakse maakasutusest, maakasutuse muutmisest ja metsandusest tulenevaid biomassi emissioone ning võetakse arvesse metsandustegevuse eri staadiumid (metsauuendus, harvendus- ja lõppraie);

72.      väidab, et praegused komisjoni koostatud nn biokütuse kriteeriumid ei ole puidu biomassi jaoks sobivad ning nõuab energia tootmiseks soovitatava biomassi jaoks uute, õiguslikult siduvate säästvuskriteeriumide väljatöötamist; väidab, et komisjon peaks tutvuma Forest Europe’i töö ja järeldustega selliste kriteeriumide loomiseks, mille puhul välditakse taastuvenergia turu moonutamise ohtu, ei lähtuta süsinikuneutraalsuse eeldusest, võetakse arvesse kaudsed heitkogused ning ei seata ohtu ELi 2020. aasta taastuvenergia ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmist; märgib, et kriteeriumide rakendamise üksikasjad tuleks jätta kohaliku tasandi hooleks, arvestades sealjuures paikkondlikke iseärasusi;

73.      nõuab selliste metsa määratluste kohaldamist, mis baseeruvad metsade ökoloogilisel klassifikatsioonil, näiteks sellel, mille Euroopa Keskkonnaamet pakkus välja 2007. aastal ning mis võimaldab bioomide ja arengustaadiumite põhjal eristada süsinikurikkaid põlismetsi, intensiivselt majandatavaid monokultuure ja muid metsatüüpe, sealhulgas Vahemere piirkonna võsametsi;

74.      rõhutab, kui tähtis on kaitsta mitmekesisust ELi metsade kõigis arengustaadiumites, et tagada metsasisene ja metsadevaheline bioloogiline mitmekesisus, kuna igas staadiumis kujunevad järgneva staadiumi tingimused ja ilma nende kõigi kooskõlastatud kaitseta on hilisemate staadiumite kujunemine tõsiselt ohustatud;

Välistegevus

75.      palub komisjonil ja liikmesriikidel teha tööd rahvusvahelisel tasandil, et kehtestada ÜRO uus metsade määratlus, milles bioomipõhiselt muudetakse selgemaks loodusliku metsa määratlused ja tehakse vahet kohalikest liikidest koosnevatel metsadel ning valdavalt monokultuursetel ja võõrpuuliikidest koosnevatel metsadel; sellega seoses ning kuna ELi avalik sektor on suurim arengumaade abistaja (metsasektorit toetati 2003. aastal enam kui 600 miljoni euroga), märgib, et metsa määratlus suurendaks oluliselt poliitika sidusust ja tasuvust; kahetseb seda, et rohelises raamatus ei kõnelda edasiminekust seoses vajadusega kooskõlastada ELi liidusisest ja välistegevust ning jõuda ÜRO metsafoorumil õiguslikult siduva kokkuleppeni;

76.      märgib, kui tähtis on nii haldus- kui teadustasandil ülemaailmne koostöö standardite kehtestamisel, parimate tavade ning teadusliku ja tehnilise oskusteabe edasiandmisel, eriti seoses raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamisega (Reducing Emissions from Deforestation and Forest Degradation – REDD); osutab lisaks, et REDDist saadava kasu õiglane jagunemine ei ole võimalik ilma aktiivse koostöö ja parimate tavade vahetamiseta; rõhutab ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire programmi (Global Monitoring for Environment and Security – GMES) üleeuroopalist ja rahvusvahelist tähtsust seoses metsaalade kaardistamise, järelevalve ja registreerimisega ning panust, mida selle programmiga kogutav teave võib anda ÜRO kliimamuutuste alastel läbirääkimistel;

0

0    0

77.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile     ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

SELETUSKIRI

ELi metsade seisund ja haldus

Metsad ja muu metsamaa katavad ELi pinnast rohkem kui 42%[21].

Metsad annavad elatist miljonitele töötajatele ja ettevõtjatele ning 16 miljonile metsaomanikule. Metsatööstus annab tööd rohkem kui 2 miljonile inimesele, peamiselt väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ning nende käive on 300 miljardit eurot. Metsamajanduse valdkonnas töötab 350 000 inimest[22]. Lisaks on 40% ELi metsadest riigimetsad.

ELi raiemahu ja juurdekasvu suhe on stabiilselt ligikaudu 60%[23]. Prognoositakse, et see näitaja suureneb mitmes riigis kuni 100% ja üle selle ning see toob kaasa metsade järkjärgulise vähenemise pärast 2020. aastat[24].

Euroopa metsad saab jagada viide bioklimaatilisse vööndisse: boreaalne, parasvöötme mereline, parasvöötme mandriline, vahemereline ja mäestikuvöönd[25], kooskõlas Euroopa Keskkonnaameti metsatüpoloogiaga, mis on poliitiliste otsuste suunamise jaoks välja töötatud[26].

Euroopa metsi ja metsandust majandatakse mitme piirkondliku ja riikliku mudeli abil, mis on rühmitatud oma tootliku või kaitsealase suunitluse järgi[27]. Metsad annavad ressursse ja täidavad ökosüsteemi funktsioone.

Metsi mõjutavad ohud

Kliimaga seotud ohud jagatakse üldiselt abiootilisteks (tormid, tormimurrud, põud, suurenenud tulekahjuoht) ja biootilisteks ohtudeks (kahjurid, seenhaigused). Ohud võimendavad üksteist, näiteks kahjurite puhul pikeneb kõrgematel temperatuuridel mitme patogeense liigi paljunemistsükkel.

Metsa tootlikkust mõjutab sademete puudumine suvel kõigis vööndites peale boreaalse. Eeldatakse, et okasmetsa pindala ja tootlikkus väheneb kogu Mandri-Euroopas. Arvatavasti ei sobi kuusk varsti madalamatel aladel enam põllukultuuriliigiks ja pöök ei kasva tulevikus enam vahemerelises vööndis. Mäestikuvööndis mõjutavad põuaperioodid kõigi tähtsamate puuliikide kasvu ja elujõudu. Kogu Euroopas vähenevad järsult korgitootmine ja mittepuiduliste metsasaaduste (nt seened, maitsetaimed) varud.

Oodatavate massiliste kahjuripuhangute mõju boreaalsetele metsadele ei ole teada, sest kahjurid levivad põhja poole. Pehmete talvede ja tormimurdudele vastuvõtlikkuse tõttu väheneb metsade kättesaadavus raieks. Prognoositakse ka, et boreaalse vööndi kasemetsad katavad aastaks 2100 vaid 1/10 nende praegusest pindalast[28],[29].

Lisaks kõigi puuliikide kahjurite ettearvamatule levikule suureneb tuleoht kogu Mandri-Euroopas, eriti vahemerelises vööndis. Pöök kaob selles vööndis arvatavasti peaaegu täielikult.

Kahjuripuhangud kahjustavad kõiki okasmetsi.

Mandrilise vööndi metsadele on suureks ohuks metsade liigendatus, mis suurendab loodusmaastiku ning maa- ja linnapiirkondade kokkupuudet.

Kõige selle tulemuseks on metsade kadumine ja liigilise koosseisu muutused.

Vähe on läbi viidud uuringuid selle kohta, millised ohud võivad tekkida laiema üldsuse jaoks metsa kaitsefunktsioonide kaotamise tõttu. Mäestikuvööndis, kus ei saa vee äravoolu maksimumi enam piisavalt kontrolli all hoida, tekitatakse oodatavasti kahju mitmele kaitsefunktsioonile (eelkõige seoses üleujutustega ja vee kvaliteediga). Vahemerelises vööndis põhjustab tulekahjude ja üleujutuste koosmõju taimede uuenemise vähenemise tõttu erosiooni, suurendades nii kõrbestumist.

Energeetikatööstuse nõudlus puidupõhise biomassi järele muutub ohuks metsadele ja traditsioonilisele metsatööstusele. Oletuse puhul, et puidupõhine biomass on CO2 suhtes neutraalne[30], ei pöörata tähelepanu pikendatud ajavahemikele, mida on vaja „süsinikuvõla” äratarbimiseks, mis sõltub puude tootlikkusest ning eelnevast maakasutusest ja -korraldusest[31]. See oht on seotud sarnaste puudujääkidega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sätetes ja maakasutust, maakasutuse muutmist ja metsandust käsitlevates õigusnormides.

ELi perspektiiv

Metsi mõjutava ühise poliitika hulka kuuluvad ühine põllumajanduspoliitika (8 miljardit eurot teises sambas), keskkonnapoliitika (eeskätt bioloogiline mitmekesisus ja veemajandus), energeetika, tööstus, kaubandus, teadusuuringud ja ühtekuuluvuspoliitika, sealhulgas piirkondlik poliitika ja solidaarsusfond, millel puudub sageli metsade kaitse alane sidusus.

Nõukogu ja Euroopa Parlamendi metsade kaitse alast pühendumust on väljendatud tulekahjude ennetamist (2158/1992), järelevalvet (2152/2003) ja puitu turule laskvate ettevõtjate nõuetekohast hoolsust (995/2010) käsitlevate määrustega Euroopa Liidu lepingu artikli 175, nüüdse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192[32] alusel. Metsade kaitset tuleks samuti vaadelda loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamise[33] ja kohanemise strateegia[34],[35] raames. 1998. aasta ELi metsandusstrateegia[36] tulemuseks oli 2006. aasta mittesiduv ELi metsanduse tegevuskava[37], mille eesmärk on

1)  parandada pikaajalist konkurentsivõimet;

2)  muuta paremaks / kaitsta keskkonda;

3)  parandada elukvaliteeti;

4)  soodustada kooskõlastamist ja teabevahetust.

Komisjon järeldab ELi metsanduse tegevuskava vahehindamises, et kuigi edasiminek on olnud suur esimese eesmärgi meetmete puhul, siis kõiki teisi meetmeid on rakendatud halvasti[38]. Suured puudujäägid esinevad metsade kaitse edendamisel ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel: 66% metsaelupaikade staatus on „ebasoodne või halb/ebapiisav”[39]. Väga vähe on tehtud hariduse, teabe, kaitsefunktsioonide ning linnametsade ja linnaümbruse metsade valdkonnas.

Olukord on Euroopa kodanike prioriteetidele vastupidine. Komisjoni avalike arusaamade uuringu järgi peetakse ülekaalukalt kõige tähtsamaks metsanduspoliitika teemaks metsade kaitset (44%), millele järgnevad metsade tervis ja saastatus (15,4%), kliimamuutused (12,5%) ja metsade majanduslik kasutus (8%)[40].

ELi metsanduse tegevuskava kooskõlastamine ja teabevahetus edenevad aeglaselt, sest alalisele metsakomiteele ei ole esitatud piisaval hulgal riiklikke metsaprogramme.

Kõik ELi liikmesriigid osalevad Forest Europe’i protsessis, mille raames on viimase 20 aasta jooksul töötatud välja metsade säästva majandamise ühised meetodid.

Töö jätkudes võib ELi tasandil muutuda kohustuslikuks aktiivne ja ennetav metsade säästev majandamine, mis jätab ruumi riiklikele ja piirkondlikele prioriteetidele. Arvestades Forest Europe’i raames tehtud teadustöö edukust, kaasnevad protsessi rakendamisega vähesed kulutused ja halduskoormus.

Biomassialase poliitika puhul: „kogu ELi hõlmav tegevus võib kindlustada, et saavutatakse ühine keskkonnakaitse ja välditakse samas siseturu moonutusi”[41].

Raportööri seisukoht on, et tegevuse üheks tulemuseks võiks olla õiguslikult siduvad säästvuse kriteeriumid, mis põhinevad CO2 neutraalsuse oletuse läbivaatamisel ja teaduslikult kindlal kasvuhoonegaaside heite arvutusmetoodikal, mis võtab arvesse mitme aasta pikkust aega puidupõhise biomassi saamiseks ning maakasutuse ja metsamajandamise muudatuste tõttu tekkinud heitkoguste muutusi. Välja tuleks töötada ka maakasutuse kaudse muutumise tegurid igasuguse biomassi puhul.

Eespool öeldut silmas pidades on sobitamise probleemide tõttu küsitav, kas maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse valdkond tuleks kaasata ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, mis on loodud peamiselt tööstuskäitiste iga-aastaste heitkoguste jaoks.

EL peaks rahvusvahelisel tasandil tegema tööd mitmekülgsete metsandusega seotud ja bioomide alusel liigitatud määratluste loomiseks, milles võetakse arvesse bioloogilist mitmekesisust, pinnast, sotsiaalset mõõdet ja keskendutakse süsinikurikaste põlismetsade kaitsmisele. See on hädavajalik, tagamaks et bioloogilise mitmekesisuse ja REDD+ raamistiku jaoks mõeldud finantskohustusi ei paigutata ümber küsitava väärtusega projektidesse.

Metsateave: otsustamise alus

Metsateave on ebapiisav, sest puuduvad piisav rahastamine ja aruandluskohustused, mis on ette nähtud aegunud määruses 2152/2003. See määrus tuleks taaskehtestada, sest väga on vaja teavet kliimaga seotud ohtude kohta ning bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni jaoks rohkem teavet selleks, et oleks võimalik kirjeldada täpselt metsade bioloogilist mitmekesisust ja muutusi CO2 talletamise võimes. Teabe kogumine ELi tasandil peaks põhinema kooskõlastatud mehhanismidel, ühtlustatud määratlustel ning riikide metsainventuuride ja muude asjakohaste allikate võrreldavatel andmetel.

Metsateave on vajalik ka keskkonnaalase arvepidamise, SKP täiustamise algatuse ja ökosüsteemi teenuste toetuste elluviimise jaoks.

Kohanemisvõime tugevdamine metsade säästva majandamise kaudu

Ühiselt tehakse vahet (ökosüsteemi) sisemisel kohanemisvõimel, mis sõltub metsade geneetilisest mitmekesisusest, ja metsandussektori sotsiaal-majanduslikul kohanemisvõimel, mis on seotud oskusteabe ja kapitalimahukusega.

Raportöör tunnustab ELi metsanduse kohanemisvõimet, kuid märgib, et see sõltub lõpuks ikkagi metsade sisemisest kohanemisvõimest – erinevatele ohtudele tagantjärele reageerimine võib olla võimalik, kuid ei ole majanduslikult mõttekas ei avaliku ega erasektori osalejatele.

Pikaajalise puidutootmisega tegelevat metsade säästvat majandamist kasutatakse mitmes, kuid kaugeltki mitte kõigis ELi liikmesriikides. Aktiivne või ennetav metsade säästev majandamine loob raamistiku, milles järgitakse ka riiklikke ja piirkondlikke prioriteete.

Samu aktiivseid kohanemisvõimalusi, nagu looduslik uuenemine, geneetiline mitmekesisus, ning elupaikade ja liikide mitmekesisuse suurendamine, tuuakse olenemata majandamissüsteemi suunast ja metsatüübist välja metsa vastupanuvõime suurendamise meetmetena[42].

Täiendavad meetmed on näiteks puidu ülestöötamine ja veotehnoloogia boreaalses piirkonnas ning kogunenud kütuse käitlemine vahemerelises vööndis.

Raportöör on seisukohal, et kõigi ökosüsteemide vastupanuvõime tugevdamine on majanduslikult tõhusaim vastus kliimamuutustele, hõlmates nii muutuste leevendamist kui ka nendega kohanemist[43],[44],[45],[46],[47] ja et kõigi sidusrühmade asjakohase teadmiste baasi laiendamine on majandamisel põhinõue. Kõiki mõeldavaid stsenaariume arvestavat kõigi sidusrühmade koostööd tuleb jätkata viivitamata, et tagada sidusus, pidades silmas kogu Euroopa ühiskonna kohanemisvajadusi.

Täiendav ELi panus metsade kaitsesse

Juba kliimamuutuse olemuse tõttu on liikmesriikide poliitika metsade kaitsel ebapiisav.

Nõudeid tuleb täita: kõik ELi eraldatud toetused peavad hoolimata kindlast vahendist olema n-ö kliimakindlad ning võtma arvesse bioloogilist mitmekesisust[48],[49], Euroopa veemõõdet ja põlislooduse olemasolu vajalikkust[50].

Raportöör toetab kohustuslikke riiklikke metsaprogramme, sest nii kindlustatakse nõuetele vastavus ja toetutakse edasises tegevuses Forest Europe’i konsensusele metsade säästva majandamise valdkonnas. Riiklikud metsaprogrammid peaksid hõlmama vähemalt viieaastast perioodi ning põhinema täpsetel ja mõõdetavatel eel- ja järelhindamise kriteeriumidel ning kohanemisvõimelisel ja ennetuslikul metsade majandamisel. Komisjonil tuleks riiklike metsaprogrammide kohta väljastada suunised, et integreerida need laiemasse metsade kohanemise raamistikku.

Arvestades ohtude ja ELi metsade kogupindala ulatust, tuleks ÜPP teise samba kaudu rahastamist suurendada, olenevalt riiklike metsaprogrammide olemasolust ja metsamajandamise tegevuskavadest, kuhu kuuluvad ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja pikad ajavahemikud säästva majandamise metsandusprojektidele. Toetusi tuleks hakata andma ka avaliku sektori osalejatele ja tootjarühmadele, tuleks üle minna pindalapõhistele tasudele ning kohapealsetele ja asukohavälistele kaitsemeetmetele.

Aktiivset metsade säästvat majandamist tuleb kindlalt süvalaiendada, muuta see prioriteediks teadustöös ja praktikas, samuti tuleks seda kasutada ka nendes 40% ELi metsades, mis on riigiomandis. Liikide kaitse ja puukoolide tegevus peaks laienema ka omavahel seotud mikroobi- ja seeneliikidele. Mükorriisse sümbioosi kohapeal teostatavaid uuringuid tuleks aktiivselt toetada.

Ökosüsteemi teenuste toetused tuleks tulevast finantsperspektiivi arvestades ning metsade ja veemajanduse alaste projektide edule tuginedes muuta ametlikuks[51].

Kodanikukaitse poliitika peaks samuti tugevdama metsade kaitsefunktsioone, sealhulgas suurendama metsa istutamist üleujutuste, tulekahjude ja erosiooni ennetamise eesmärgil.

Viivitamata tuleks uuesti kehtestada tulekahjude ennetamise määrus, mis ei piirduks praeguste maaelu arengut käsitlevate sätetega ning käsitleks maastikukaitset ja kohalike tuld taluvate liikide, näiteks Quercus Spp, järkjärgulist kasutuselevõttu.

ELi kohanemise fondi loomisel tuleb pöörata erilist tähelepanu metsade kohanemisele ja vastupanuvõimele.

Direktiiv 105/1995, mis koos ühise põllumajanduspoliitika arvepõhise süsteemiga võib eelistada tulemuslikkust kohanemisvõimele, tuleb läbi vaadata, et leevendada kohalike liikide turustamise eeskirju. Metsade geneetiliste ressursside kohapealne kaitse on põhiline kollektiivne ettevõtmine, mis võimaldab metsadest sõltuvatel kogukondadel ja tööstustel edukalt toime tulla.

8.12.2010

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonI ARVAMUS (*)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

Komisjoni rohelise raamatu „Metsade kaitse ja metsateave ELis: metsade ettevalmistamine kliimamuutusteks” kohta

( 2010/2106(INI) )

Arvamuse koostaja (*): Rareş-Lucian Niculescu

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kiidab heaks komisjoni rohelise raamatu „Metsade kaitse ja metsateave ELis: metsade ettevalmistamine kliimamuutusteks”; rõhutab tihedat seost metsanduse ja põllumajanduse vahel, mida nimetatud nähtus oluliselt mõjutab; on arvamusel, et ELi metsanduse strateegiat tuleks tugevdada, kuna eesmärk on muuta metsade majandamine ja säilitamine paremaks, mistõttu peaks kõnealuse strateegiaga keskenduma nii metsade kaitsmisele kui ka puiduressursside säästvale kasutamisele, kuna metsad pakuvad lahendust kliimamuutustele ja uutele probleemidele ning sellise strateegia eesmärk peaks olema kõrgetasemeline vastupanuvõime saavutamine;

2.  rõhutab, et vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peaks metsanduse strateegia jääma peamiselt liikmesriikide vastutusalasse, millele lisandub Euroopa Liidu toetus; rõhutab vajadust võtta meetmeid asjakohasel kohalikul, piirkondlikul, liikmesriigi või ELi tasandil; rõhutab, et selline strateegia raamistik suurendaks siseriiklike ja ühenduse meetmete koordineerimist ning tugevdaks Euroopa Liidu mainet rahvusvahelistes läbirääkimistes kliimamuutustega võitlemise üle;

3.  on seisukohal, et Euroopa Liit peaks võtma meetmeid, et toetada, koordineerida ja täiendada liikmesriikide metsandust käsitlevaid poliitilisi algatusi, võttes arvesse piirkondade erinevaid olukordi; eesmärk oleks tagada metsade jätkusuutlik areng ning aidata kaasa Euroopa kodanike elukvaliteedi paranemisele ja maapiirkondade arengu edendamisele, koondades ühtsesse raamistikku kõik majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja keskkonnaalased hüved ja teenused, mida metsad pakuvad;

4.  märgib, et kliimamuutus avaldab erinevat mõju erinevatele Euroopa metsaliikidele, mistõttu tuleb kohanemis- ja leevendamisstrateegiad välja töötada piirkondlikul või kohalikul tasandil, kuid sellisel juhul, kus ühenduse meetmetel on selge lisandväärtus, tuleks meetmeid koordineerida ELi tasandil; on seisukohal, et kõnealustes strateegiates tuleks võtta arvesse metsanduse olukorda erinevates piirkondades ning eriti tuleks arvesse võtta Põhja- ja Lõuna-Euroopa metsakeskkondade erinevaid võimalusi ja ohte;

5.  märgib, et Euroopa metsad katavad 45% Euroopa Liidu pindalast, samuti annavad metsad koos peamiste metsatööstustega tööd ligikaudu 2,5 miljonile inimesele ning toodavad 300 miljardi euro suurust käivet, et metsad ei ole hädavajalikud ainult keskkonna seisukohalt, vaid aitavad kaasa ka sotsiaal- ja majandusvaldkonna eesmärkide saavutamisele, näiteks tootes puitu, parandades üldist elukeskkonda ning kaitstes põllukultuure ja arenevaid maapiirkondi, ning et metsad ei ole ainult maakogukondade, vaid ka rahvamajanduse suur sissetulekuallikas, kuna tulu toodetakse puidu jätkusuutliku ülestöötamise ning metsanduse, jahipidamise, kalastamise, turismi ja marjakorjamisega seotud tegevuste teel, ning märgib, et metsad on olulised ka tulekahjude ning põua, kõrbestumise ja mullaerosiooni ärahoidmisel;

6.  on seisukohal, et metsandus on põllumajandusega tihedalt seotud, sest Euroopas on valdav enamik metsaomanikke ühtlasi põllumajandustootjad; tunnistab siiski, et metsandus on iseseisev maamajanduse haru, eriti piirkondades, kuhu ei ulatu põllumajandus või mis on eriti väärtuslikud looduskaitse või vaba aja veetmise seisukohast;

7.  rõhutab, et kuna metsandust käsitlevad õigusaktid mõjutavad miljoneid väikemetsaomanikke, peaks metsapoliitika omanike omandiõiguse austamise alati tasakaalustama avalike hüvede pakkumise nõudega;

8.  on arvamusel, et põllumajandust ja metsandust saab panna toimima ühtse tervikuna, kuigi tootmisega seotud aspektid on väga olulised, ei ole nad vastuolus metsade kaitsmisega ega muude nendest tulenevate eelistega, ning et väga oluline on leida kahe sektori vahel õige tasakaal ning tagada nende vaheline koostöö, näiteks jagades olemasolevaid rahalisi vahendeid tõhusamalt; rõhutab, et metsade kaitsmine täidab mitut poliitilist eesmärki; märgib, et enamikku metsandusega seotud Euroopa Liidu meetmetest rahastatakse ühise põllumajanduspoliitika teisest sambast, mistõttu tuleb ELi põllumajanduse rahastamist jätkata vähemalt samal tasemel, samal ajal on selles valdkonnas vajalik leida ka muid vahendeid;

9.  juhib tähelepanu asjaolule, et metsad kujutavad endast põhilist süsinikdioksiidi sidujat ning mängivad väga olulist rolli võitluses kliimamuutuste vastu; seepärast peab väga oluliseks, et Euroopa Liit käivitaks ühise strateegia võitluseks metsi kahjustavate tegurite vastu, nagu metsatulekahjud ja õhusaaste;

10. märgib, et põllumajanduse ja metsade ökosüsteemid on kliimamuutuste ees tundlikud, mille kohta on arvuliselt, sageduselt, tõsiduselt ja intensiivsuselt kasvav tõendite hulk, kuna metsadele tekitatakse kahju metsatulekahjude ja kahjurite ning tohutute ja kontrollimatute raiete näol paljudes kohtades maailmas; märgib siiski, et uuringu „Euroopa metsade seisund 2007. aastal” kohaselt on metsadega kaetud ala Euroopas viimase 15 aasta jooksul suurenenud ligikaudu 13 miljoni hektari võrra; juhib tähelepanu asjaolule, et metsadel on oluline roll vooluveekogude vooluhulga reguleerimisel, vee kvaliteedi tagamisel, veeallikate kaitsmisel, maastikukaitsel, mullaviljakuse säilitamisel ning erosiooni (eriti mägipiirkondades) ja kõrbestumise (eriti kuivades piirkondades) takistamisel, mis on kõik põllumajanduse seisukohast olulised aspektid;

11. juhib tähelepanu asjaolule, et liigirohkus on põllumajanduse säilitamise ja arengu seisukohalt ülioluline ning et metsad etendavad bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel esmatähtsat rolli; rõhutab, et metsade ökosüsteemide tagatavat bioloogilist mitmekesisust ja nende täidetavaid ökoloogilisi funktsioone võib käsitleda kui inimpärandi osa;

12. rõhutab, et ELi 1998. aasta metsandusstrateegia ja 2006. aasta metsanduse tegevuskava tuleks ajakohastada, et need hõlmaksid kliimamuutuste probleeme ja laiemaid metsade kaitse küsimusi;

13. on arvamusel, et metsade aktiivne majandamine on oluline, kuna sellega panustatakse ELi 2020. aasta strateegiasse ning selle põhielementi, milleks on majanduskasvu ja töökohtade loomine, ning ELi energiastrateegiasse, ning et metsade suurt potentsiaali taastuva energiaallikana ning loomulikult taastuvate materjalide allikana kasutatakse praegu liiga vähe; seda arvesse võttes pooldab komisjoni algatust, mille eesmärk on innustada avalikku arutelu põllumajanduse ja metsanduse rolli üle kliimamuutustega seotud eesmärkide täitmisel;

14. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid selle kohta, kuidas optimeerida süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist nende toodete ja ehitusmaterjalide asendamise abil, mille tootmine põhjustab suurt süsinikdioksiidiheidet, ning kuidas optimeerida süsinikdioksiidi kõrvaldamist puidu suurema kasutamise abil; on seisukohal, et metsade kaasamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi võimaldab metsandussektoril anda maksimaalse panuse võitlusse kliimamuutustega, andes metsandusele juurepääsu CO2-krediidi turumehhanismidele;

15. juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon peab kiiresti tegelema ebakõladega metsandust ja põllumajanduspoliitikat mõjutavate õigusaktide eesmärkide vahel; nõuab sidusust ELi eri poliitikavaldkondade vahel – eriti metsandus- ja põllumajanduspoliitika, aga ka taastuvenergiat, bioloogilist mitmekesisust, tööstust, teadustegevust ja Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitleva poliitika vahel;

16. tuletab meelde, et põllumajandustootjad aitavad suurendada metsaressursse, istutades puid, luues agrometsandussüsteeme, istutades metsa degradeerunud või efektiivseks põllumajanduseks sobimatutele maadele, rajades konkreetseid kaitsesüsteeme ja tehes kindlaks vastupidavaid liike; on arvamusel, et Euroopa Liit peab jätkama metsaistutamise toetamist riiklike maaelu arengu programmide raames, kandes samal ajal hoolt, et need algatused ei häiri turgu;

17. on seisukohal, et metsaomanikud peaksid pöörama erilist tähelepanu metsade moodustatud erilist elukeskkonda looduslikult asustavatele liikidele, kuna need aitavad säilitada bioloogilist mitmekesisust;

18. on seisukohal, et arvestades vajadust metsa ökosüsteemide kaitsevõime tõhusaks uurimiseks, on vaja prognoosivaid teadusuuringuid, uuringuid kliimamuutuse poolt kogu metsandus- ja puidusektorile avaldatavate mõjude leevendamisstrateegiate alal, koordineerimist ja rahastamist ELi tasandil;

19. on arvamusel, et metsad pakuvad hindamatuid avalikke hüvesid, mida turg ei ole seni piisavalt arvesse võtnud, ning et Euroopa Liit peaks rahastamisvahendite raames pakkuma metsaomanikele abi, teavet ja stiimuleid hüvitisena nende jõupingutuste eest rakendada meetmeid, et kaitsta metsade geneetilist mitmekesisust; kinnitab veel kord oma seisukohta, et ELi metsanduse meetmeid on vaja piisaval tasemel rahastada, tasudes põllumajandustootjatele ja metsandusettevõtjatele nende avalike hüvede pakkumise eest, sealhulgas võttes arvesse süsiniku säilitamise ja asendamise mõjusid seoses puidu kasutamisega; rõhutab, et Euroopa stiimulimehhanismid ei tohiks häirida hästi toimivat puittoodete, paberi, puidumassi ja energia tootmise turgu;

20. on arvamusel, et EL saab toetada, koordineerida ja täiendada liikmesriikide võetud meetmeid, et määrata kindlaks parimate tavade suunised eesmärgil aidata tagada metsade vastupanu kliimamuutuste mõjudele, ning et sellised suunised tuleks kohandada vastavalt omanike ja kohalike kogukondade vajadustele ning peaksid põhinema säästva majanduse põhimõtetele; rõhutab, et ülemäärane reguleerimine kahjustab puittoodete konkurentsivõimet võrreldes taastumatute ja energiamahukate materjalidega nagu plast, alumiinium ja betoon, ning raskendab seetõttu ELi kliimaalaste eesmärkide saavutamist;

21. on seisukohal, et tuleb tõhustada ja innustada metsaomanike ühendusi tegelema metsade säästva majandamisega, mis on põhiline vahend metsast saadavate mitmete toodete ja teenuste pakkumise tasakaalustamiseks, olles samas ka alus kliimamuutusega kohanemiseks, ning et need ühendused peaksid ka arendama puidu kasutamata potentsiaali ning tugevdama metsaomanike turupositsiooni puiduturustusahelas; on arvamusel, et tuleb innustada metsaomanike organisatsioonide võrgustiku loomist Euroopas, et edendada teabe ja parimate tavade vahetamist ja koondada pakkumist;

22. on seisukohal, et EL peaks toetama metsa säästvat majandamist, rahastades seda soodustavaid metsanduse tegevusalasid, ning et tuleks innustada metsamajandusorganite loomist, eriti piirkondades, mida iseloomustavad väikesed metsad, ning et eritähelepanu tuleks selles osas pöörata metsandusettevõtetele, kellest enamik on väikesed või keskmise suurusega ettevõtted ning keda tuleb julgustada ajakohastama ja ümberstruktureerima, et astuda vastu kliimamuutuse põhjustatud raskustele, võidelda ebaseadusliku raide vastu ning tulla toime majanduskriisi ja rahvusvahelise konkurentsiga;

23. rõhutab ka põllumajandustootjate väga suurt rolli tulekahjude vältimises; seepärast peab vajalikuks tagada, et põllumajandustootmine jääks elujõuliseks tegevuseks, et piirata tootmise lõpetamist ja rahvaarvu vähenemist maapiirkondades, kuna see muudaks olukorra metsatulekahjude osas tunduvalt raskemaks;

24. rõhutab, et kliimamuutuste tagajärjel tekkinud pidevad põuad on viimastel aastatel põhjustanud teatavates liikmesriikides tulekahjude arvu suurenemise; tuletab meelde metsatulekahjudega seotud ettepanekud, mis tehti arvamuses loodusõnnetuste ja inimeste põhjustatud katastroofide ennetamise kohta, eriti seoses vajadusega saavutada solidaarsus liikmesriikide vahel, ning tuletab meelde eelised, mille toovad kaasa Euroopa töökond ning majandus- ja sotsiaalkatastroofide Euroopa andmebaas, sealhulgas ohustatumate piirkondade kaardistamine; tuletab meelde, kui oluline on metsastamise ja metsa uuendamise projektides eelistada võõrliigirohkeid metsasid, liigirohkeid metsasid ja segametsasid; tuletab samuti meelde ettepanekud, mis on seotud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi parema toimimisega ning vajadusega suurema toimevõime ja koordineerimise järele erinevate ühenduse rahastamisvahendite vahel looduskatastroofide valdkonnas;

25. juhib tähelepanu lisaraskustele, mis esinevad saartel ja äärepoolseimates piirkondades tulekahjudega toimetulemisel; nõuab sellistele piirkondadele erikohtlemist, milleks tuleb kasutada olemasolevaid rahastamisvahendid, sh solidaarsusfondi;

26. rõhutab, et kliimamuutuste tagajärgede leevendamiseks on vaja võtta meetmeid metsandusse investeerimise finantsstabiilsuse toetamiseks, näiteks kindlustusabi näol;

27. toetab ELi tasandi meetmeid seoses metsaseiresüsteemi loomise, metsade majandamise parandamist hõlbustava metsaalase teavitamise ning riigiüleste, nii abiootiliste kui ka biootiliste ohtude seirega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

12.11.2010

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

Komisjoni rohelise raamatu „Metsade kaitse ja metsateave ELis: metsade ettevalmistamine kliimamuutusteks” kohta

( 2010/2106(INI) )

Arvamuse koostaja: Lena Ek

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et kasvavad puud seovad atmosfäärist süsinikku ja on märkimisväärsed süsinikuvoo allikad ja talletajad, ning arvestades, et kuna Euroopa metsade pindala suureneb, kasvab süsiniku hulk puidupõhises biomassis Euroopas praegu hinnanguliselt koguses 116 miljonit tonni aastas;

B.  arvestades, et ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) andmetel on metsaga kaetud ala suurenemine Euroopa Liidus pika-ajaline stabiilne suundumus;

C. arvestades, et Euroopa metsade ja muu metsamaa pindala moodustab kokku 177 miljonit hektarit ehk 42% maismaast;

D. arvestades, et looduslikud tingimused on Euroopa eri metsapiirkondades tohutult erinevad, ulatudes lähisarktilistest vahemerelisteni, mägismaast madalikeni, sealhulgas lammid ja deltad;

E.  arvestades, et metsad on elatusvahendiks miljonitele töötajatele, ettevõtjatele ja metsaomanikele ning aitavad märkimisväärselt kaasa majanduskasvule, töökohtade loomisele ja heaolule;

F.  arvestades, et 2005. aastal oli sektori käive ligikaudu 380 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu 9% Euroopa SKPst;

G. arvestades, et metsade säästev majandamine, sealhulgas metsakaitse on metsade mitmekesisuse, tervise ja vastupanuvõime säilitamiseks äärmiselt oluline;

H. arvestades, et aktiivselt ja säästvalt majandatud metsad on üheks kõige tõhusamaks atmosfäärist süsinikdioksiidi sidumise viisiks;

I.   arvestades, et metsandussektor on eriti oluline maapiirkondades ja et 350 000 metsatööstusettevõtet annavad tööd ligikaudu 3 miljonile inimesele, st 8,6% Euroopa tootvast tööjõust;

1.  peab tervitatavaks komisjoni seisukohta, et metsi tuleks pidada üheks peamiseks kliimamuutust soodustavate tegurite ohjeldajaks, näiteks seetõttu, et metsad seovad atmosfäärist süsinikdioksiidi; rõhutab, et metsade säästev majandamine, sh metsakaitse ja Euroopa eri tingimustega kohandatud metsade taastamine, on ELile ülioluline, kuna see aitab saavutada seatud kliimaeesmärke ja kaitsta metsade bioloogilist mitmekesisust, mis tagab arvukad ühiskonnale olulised ökosüsteemi teenused (puiduvaru puidukasutajatele ning süsinikdioksiidi sidumisega seotud teenused ja kaitse loodusõnnetuste eest) ja kultuuriteenused (säästva turismi kujul).

2.  on seisukohal, et jõuline kliimamuutuse vastu võitlemise poliitika on täiesti kooskõlas eesmärgiga arendada edasi metsatööstust kui olulist Euroopa tööstusharu; on seisukohal, et metsatööstust tuleks edasi arendada, nii et see aitaks ka tulevikus kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule, uute töökohtade loomisele ja kliimamuutuse vastu võitlemisele;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et mõnedes liikmesriikides põhineb metsandus juba kindlalt säästvuse põhimõttel, kuid teisalt on liikmesriike, kus säästvuse põhimõtet ei ole veel täielikult metsandusse integreeritud; püsib arvamusel, et EL peab tagama, et iga liikmesriik aitab metsa säästvat majandamist tegelikkuses rakendada; juhib tähelepanu, et EL võiks asutada teabekeskuse, mis jagaks liikmesriikidele vajalikku teavet;

4.  rõhutab, et Euroopa metsandusalgatused peaksid olema suunatud nii metsade kliimamuutustega kohandamisele kui ka metsade kaitse parandamisele ja selle järelevalvele, eelkõige näiteks juhul, kui on tegemist kvaliteetsete kasvu- või elupaikadega;

5.  märgib, et metsateabe ning kliimamuutustega kohandamise ja selle leevendamise eesmärkide ja taastuvenergia eesmärkide järelevalve ning polüfunktsionaalse ja säästva metsade majandamise parimate tavade üle-euroopaline koordineerimine võib luua lisaväärtust, eriti arvestades olemasolevate probleemide piiriülest iseloomu;

6.  kutsub üles erinevate metsandust, põllumajandust, taastuvenergiat, bioloogilist mitmekesisust ja muid keskkonnaga seotud teemasid käsitlevate ELi poliitikavaldkondade ning tööstus- ja teaduspoliitika ning ELi 2020. aasta strateegia suuremale sidususele;

7.  rõhutab vajadust suurendada metsandussektori konkurentsivõimet, investeerides uuendus- ja teadustegevusse ning saadud teadmiste levitamismehhanismide väljatöötamisse;

8.  osutab, et Euroopa metsade suurimateks probleemideks on metsatulekahjud, metsade hävitamine, bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja sellest tingitud metsade vastupanuvõime vähenemine, invasiivsete võõrliikide, parasiitide ja kahjurite ning muude metsahaiguste sissetung; märgib, et EL peaks neid probleeme lahendama koostöö- ja teabevahetusalgatuste abil;

9.  nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja piirkondlikud asutused tooksid senisest suuremal määral välja metsade kui üleujutuste, maalihete, tulekahjude, bioloogilise mitmekesisuse kadumise ja äärmuslike ilmastikutingimuste tekitatud katastroofide eest kaitsja rolli, võttes kaitset üleujutuste eest ühtlasi arvesse metsateabesüsteemide arendamisel ja metsanduse rahalise toetuse süsteemide kujundamisel;

10. märgib, kui tähtis on nii haldus- kui teadustasandil globaalne koostöö standardite kehtestamise, parimate tavade ning tehnoloogia ja teadusliku oskusteabe edasiandmise seisukohast, eriti seoses süsteemiga raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamiseks arengumaades (REDD); osutab lisaks, et süsteemist REDD tuleneva kasu õiglane jaotumine saavutatakse üksnes aktiivse koostöö ja parimate tavade vahetamise abil; rõhutab ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire programmi (GMES) olulisust seoses metsade kaardistamise, järelevalve ja registreerimisega Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil ning asjaolu, et programmi kaudu kogutud teave võib anda olulise panuse kliimamuutustealastesse ÜRO läbirääkimistesse;

11. rõhutab vajadust tagada metsa säästev majandamine, metsade tootva ja kaitsva funktsiooni säilitamine ning metsade üldine elujõulisus; tõstab esile vajaduse suurendada ELi metsade vastupanuvõimet kliimamuutusele ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele;

12. rõhutab vajadust võtta arvesse metsanduspoliitika erinevaid probleeme kogu ELi tasandil; juhib eriti tähelepanu erinevatele ökosüsteemidele, erinevustele metsa omandistruktuuris ja mitmesugustele kliimaprobleemidele, millega Euroopa eri osad silmitsi seisavad; osutab vajadusele teha mõõtmisi ja teostada järelevalvet asjakohasel tasandil – kohalikul, piirkondlikul, liikmesriigi või ELi tasandil;

13. hoiatab metsaressursside piiramatu ärieesmärgil kasutamise eest, mis viib sageli metsade, eriti looduslike metsade pöördumatu hävimiseni;

14. rõhutab metsade tähtsat rolli piirkondlikus arengus, eriti maapiirkondades, kus metsandussektor annab märkimisväärse panuse majanduskasvu, töökohtade loomisse, jõukuse kasvu, konkurentsivõimesse ja piirkondade atraktiivsusse;

15. rõhutab, et kuna metsandust käsitlevad õigusaktid mõjutavad miljoneid väikemetsaomanikke, peaks metsapoliitika omanike omandiõiguse austamise alati tasakaalustama üldise hüve pakkumise nõuetega;

16. juhib tähelepanu sellele, et metsandus on integreeritud maaelu arengu ja regionaalpoliitika loomulik osa ning seda asjaolu tuleks arvesse võtta aruteludel ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle pärast 2013. aastat; lisaks on vaja kindlaks määrata metsandust käsitlevate meetmete võtmise vajadus;

17. tunnistab, et paljudel juhtudel saaks metsaaladele rajada tuuleenergiaparke; on seisukohal, et taastuvate energiaallikate alased projektid ja metsade kaitse on pigem vastastikku teineteist täiendavad kui teineteisele vastukäivad meetmed;

18. tunnistab ELi metsaressursside säilitamise või suurendamise olulisust, eelkõige nendes liikmesriikides, kus äärmuslikud ilmastikutingimused ja kliimamuutus rohkem mõju avaldavad, sest metsad ja metsamaad seonduvad märkimisväärsete sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste hüvedega; on lisaks seisukohal, et metsakaitsemeetmete abil tuleks keskenduda ennetusele ja kohandamisele nii, et metsad ei kaotaks oma tootvaid, ökoloogilisi ja sotsiaalseid funktsioone;

19. on seisukohal, et puidupõhine tooraine võiks olla vähese energiakuluga aseaineks ehituses ja muudes tööstusharudes laialdaselt kasutatavatele energiamahukatele materjalidele, nagu metallisulamid, plast ja betoon; juhib tähelepanu ohule, et ülemäärane reguleerimine võib kahjustada puittoodete konkurentsivõimet võrreldes nimetatud taastumatute materjalidega;

20. rõhutab vajadust pöörata tähelepanu toorme ja valmistoodete tarneahelale, et tagada seaduslik kauplemine ja metsakaitse; rõhutab, et tarneahela haldamine võib aidata luua õiglasemaid, võrdseid võimalusi ning sidusrühmade kaasatusel ja koostööpingutustel on selles otsustav roll;

21. nõuab metsaressursside puhul valvsust ja tähelepanelikku järelevalvet, veendumaks, et bioenergiastrateegia ja biomassi kogumise suurenemine ei viiks metsade süsinikdioksiidi sidumise võime vähenemiseni ning ei töötaks vastu kliimamuutusega seotud eesmärkide saavutamisele;

22. rõhutab, et metsaalad on vaieldamatult olulised avaliku julgeoleku jaoks, sest nad kaitsevad inimasustust loodusnähtuste negatiivse mõju eest;

23. juhib tähelepanu sellele, et äriühingutel oleks oluline endale teadvustada, et kui nad on kaasatud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisse ja metsakaitsesse, toob see neile olulist tunnustust usaldusväärsuse, reklaami ja rahaliste soodustuste kujul;

24. tõstab esile vajadust tugevdada kommunikatsiooni- ja teabepoliitikat, et tagada metsade säästev majandamine, kliimamuutustega kohandumine, üldsuse teavitamine ja soodustada säästlikku puidukasutust;

25. märgib, et oluline on vahetada häid tavasid selle kohta, kuidas ettevõtted ja tööstussektorid saavad kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisele olelusringipõhise mõtteviisi abil ning ühendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja tulu teenimise;

26. märgib, et Euroopal on metsanduse valdkonnas vaieldamatud oskusteadmised, mis pärinevad pikaaegsest traditsioonilisest metsandustegevusest; nõuab siiski, et piirkondlikud asutused ja liikmesriigid jätkaksid koostöös sidusrühmade ja komisjoniga meetmete võtmist metsadele ja metsandussektorile kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide kohta teadusuuringute, koolituse, teabe ja teabevahetuse tagamiseks, ning pikaajalist planeerimist; on seisukohal, et endiselt on vajalikud edasised teadusuuringud erinevate metsaliikide süsinikdioksiidi sidumise võime kohta;

27. nõuab, et metsandustööstus, piirkonnad ja liikmesriigid jätkaksid tegutsemist metsadele ja metsandussektorile kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide kohta teadusuuringute, koolituse ja teabe tagamiseks; rõhutab, et metsadele ja metsandussektorile kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide valdkonnas oleks vaja Euroopa tasandi ja siseriiklike teadusprogrammide paremat koordineerimist; kutsub komisjoni üles uurima võimalust luua veebisait, millel on digitaalselt kaardistatud metsaalad koos nende lubatud kasutusviisiga, Natura võrgustiku alad ja haruldased ökosüsteemid, et anda valitsustele, kodanikele ja ettevõtetele rohkem teavet;

28. rõhutab, et metsade kohanemisvõime võib ülemaailmses kliimamuutuses avaldada metsakompleksidele ja metsatööstusele positiivset mõju, ning kutsub seetõttu üles rahastama rohkem kohanemisvõimet uurivat teadustegevust;

29. rõhutab vajadust nii ELi sisese kui ka ELi ja liikmesriikide vahelise tõhustatud koostöö ja teavitamismeetmete järele; on seisukohal, et üks võimalus seda eesmärki saavutada oleks see, kui üksainus komisjoni üksus võtaks endale kogu liidu metsandusalase tegevuse aktiivse koordineerija rolli; kutsub komisjoni üles uurima võimalust ja esitama ettepanekut sellise üksuse loomiseks ühe peadirektoraadi juures;

30. tõstab esile vajadust töötada välja strateegia koos rahastamisvahenditega ülemaailmsete ja ELi eesmärkide kohta metsanduse valdkonnas, sealhulgas heade tavade vahetamine liikmesriikide vahel; palub komisjonil esitada 2011. aasta lõpuks uuring;

31. on seisukohal, et puiduressursside tööstuslik kasutamine keemiatööstuse toorainena või ehitusmaterjalide pooltootena peaks piirduma eeskätt metsaistanduste puidu kasutamisega; hoiatab liikmesriikide loodusvarade, sealhulgas metsade, erastamise tagajärgede eest;

32. kutsub komisjoni üles koguma ja jälgima Euroopa ja siseriikliku tasandi näitajaid metsade ja nende funktsioonide kohta (näiteks metsaga kaetus, metsade taastumisvõime, pinnase veemahutavus, erosioonikiirus, metsa uuendamise alad jne);

33. juhib tähelepanu sellele, et kuivades ja kõrbestumise ohuga piirkondades tuleks metsi uuendada tootlike liikidega, sest see tooks elanikkonnale kasu ja tagaks inimeste osaluse säilitustegevuses ja tuletõrjes;

34. tunnistab, et Vahemere-äärsetes riikides on metsad eriti olulised, sest nad alandavad temperatuuri ja tasakaalustavad veeringet, ning on seetõttu seisukohal, et metsade uuendamisele peaksid eelnema teadusuuringud, et teha kindlaks liigid ja paigad, mis sobivad kõige paremini muldade kaitseks ja sademevee kogumiseks;

35. ergutab liikmesriike ja komisjoni jätkama jõupingutusi ebaseadusliku metsaraie ja sellisel teel saadud puiduga kauplemise likvideerimiseks, sest selle kaudu aitavad nad võidelda metsade hävitamise, metsade seisundi halvenemise ja bioloogilise mitmekesisuse kadumise vastu;

36. on seisukohal, et arvestades nende olulisust süsinikdioksiidi sidumise seisukohast, tuleks agrometsandussüsteemide puistute panust kliimamuutusega võitlemise valdkonnas hinnata samamoodi nagu kõigi mitteproduktiivsete metsamaade oma.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS