Hr Paolo De Castro

Esimees

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/75/EÜ lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise osas (KOM(2010)0666 – C7-0032/2011 – 2010/0326(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud härra esimees

Edastasite oma 10. veebruari 2011. aasta kirjas soovi, et õiguskomisjon esitaks vastavalt kodukorra artikli 37 punktile 2 arvamuse eespool nimetatud komisjoni ettepaneku õigusliku aluse kavandatava muutmise kohta, mille tagajärjel saaks nõukogu direktiivi 92/119/EMÜ artikli 15 asemel õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

Õiguskomisjon arutas eespool mainitud küsimust 28. veebruari 2011. aasta koosolekul.

Taust

Komisjon esitas nõukogule 15. novembril 2010. aastal ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/75/EÜ lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise osas. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimees küsis 18. novembril 2010. aastal Euroopa Parlamendi õigusteenistuse arvamust ettepaneku õigusliku aluse kehtivuse kohta ning õigusteenistus vastas 25. novembril. Järgnevalt saatis põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimees komisjonile ja nõukogule kirja, milles ta väljendas tõsist kahtlust ettepaneku vastuvõtmise menetluse kohta. Ta palus komisjonil oma ettepanek tagasi võtta ja nõukogul ettepanekut mitte vastu võtta, vaid oodata, kuni komisjon esitab uue ettepaneku. Uue ettepaneku aluseks peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2. Kirjas rõhutati, et komisjon oli kasutanud teisesest õigusest tulenevat õiguslikku alust, mis „(…) näib olevat ebaseaduslik, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat (eelkõige kohtuasjas C-133/06 6. mail 2008 langetatud otsust)” ning väideti veel, et „(…) Lissaboni lepingu järgselt jagab parlament nõukoguga seadusandlikku funktsiooni ning pärast EÜ asutamislepingu artikli 202 tühistamist ei ole nõukogul enam ainuisikulist seadusandlikku pädevust. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 kohaldamisalasse jäävad põllumajanduse valdkonna seadusandlikud aktid võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.”

Ettepanekut arutas 2. detsembril 2010 nõukogu juhtivate veterinaarametnike töörühm. Töörühma kohtumisel soovitas nõukogu õigusteenistus delegatsioonidel hoiduda teisese õigusliku aluse kasutamisest ja andis nõu, et ettepaneku õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

Eeltoodut arvesse võttes otsustas nõukogu, et ei kasuta komisjoni poolt esitatud õiguslikku alust. Komisjon selgitas, et ei ole alust eeldada, et ta suudaks ettepaneku tagasi võtta ja esitada uue, ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikel 2 põhineva ettepaneku sellise aja jooksul, mis lubaks parlamendil ja nõukogul ettepaneku vastu võtta 2011. aasta vaktsineerimiskampaania ajaks.

Võttes arvesse eesmärgi kiireloomulisust, edastas nõukogu Euroopa Parlamendi presidendile adresseeritud 26. jaanuari 2011. aasta kirjas ettepaneku parlamendile ja soovitas kaasseadusandjatel muuta direktiivi õigusliku aluse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikeks 2. Nõukogu palus Euroopa Parlamendil võtta seisukoht komisjoni ettepaneku suhtes nimetatud õiguslikul alusel seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Komisjoni esindajad andsid selgelt mõista, et komisjon ei ole sellise lähenemise vastu.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon vastutava komisjonina kavatseb muuta ettepaneku õiguslikku alust vastavalt nõukogu soovitusele.

I. Kõnealused õiguslikud alused

Komisjoni ettepaneku aluseks on nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/119/EMÜ, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega

EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69.

„Artikkel 15

Erandina käesoleva direktiivi üldsätetest:

– on konkreetsed normid sigade vesikulaarhaiguse tõrje ja likvideerimise meetmete kohta sätestatud II lisas,

– võtab konkreetsed normid seoses iga muu I lisas loetletud haiguse tõrje ja likvideerimise meetmetega vastu nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega, võttes aluseks komisjoni ettepaneku.”

I lisa pealkiri on „Haigused, millest tuleb teatada” ja see lisa hõlmab lammaste katarraalset palavikku.

Nõukogu ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon esitasid ettepaneku kasutada õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõiget 2, mis on sõnastatud järgmiselt: „2. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega artikli 40 lõikes 1 ettenähtud ühise põllumajanduse turukorralduse ning muud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted.” (Rõhuasetus lisatud)

II. Komisjoni valitud õiguslik alus

Komisjon tegi ettepaneku kasutada õigusliku alusena nõukogu direktiivi 92/119/EMÜ artiklit 15, ehk nn teisest õiguslikku alust. Komisjon selgitab õigusliku aluse valikut seletuskirjas järgmiselt: „Direktiivi 2000/75/EÜ õiguslik alus on nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/119/EMÜ (millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega – põhiõigusakt) artikli 15 teine taane, milles on sätestatud, et nõukogu võib võtta konkreetsed normid seoses I lisas loetletud haiguste tõrje ja likvideerimise meetmetega vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, võttes aluseks komisjoni ettepaneku. Kuna põhiõigusakt, mis on käesoleval juhul õiguslik alus, kehtib endiselt, ei mõjuta selle õigusaktiga nõukogule antud volituste õiguspärasust Lissaboni lepingu jõustumine ja nõukogu volitused jäävad kehtima.” (Rõhuasetus lisatud) Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi peadirektori 15. novembri 2010. aasta kirjas põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehele kasutati sarnast sõnastust: „Nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, õiguslik alus sisaldub nõukogu direktiivis 92/119/EMÜ, milles on sätestatud, et nõukogu võib võtta konkreetsed normid seoses hulga loomahaiguste, sealhulgas lammaste katarraalse palaviku tõrje ja likvideerimise meetmetega vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, võttes aluseks komisjoni ettepaneku. Kuna põhiõigusakt, mis on käesoleval juhul õiguslik alus, kehtib endiselt, ei mõjuta selle õigusaktiga nõukogule antud volituste õiguspärasust Lissaboni lepingu jõustumine. Neil põhjustel on komisjoni ettepanek suunatud ainult nõukogule.”

III. Euroopa Kohtu lähenemisviis

Euroopa Kohtu praktikast tulenevad teatavad põhimõtted. Esiteks, pidades silmas õigusliku aluse tagajärgi sisulisele pädevusele ja menetlusele, siis on õige õigusliku aluse valik konstitutsioonilise tähtsusega

Arvamus 2/00, Cartagena protokoll, EKL 2001, lk I-9713, punkt 5; otsus kohtuasjas C-370/07: komisjon v. nõukogu, punkt 46-49; arvamus 1/08, Teenustekaubanduse üldleping, EKL 2009, lk I-11129, punkt 110.

Euroopa Kohus keelas oma 6. mai 2008. aasta otsuses kohtuasja C-133/06 kohta ELi institutsioonidel kasutada teisest õiguslikku alust:

„56  Kui pidada lubatavaks, et institutsioonil on võimalus kehtestada tuletatud õiguslikke aluseid – kas akti vastuvõtmisel kohaldatava menetluse rangemaks muutmise või lihtsustamise suunas –, tähendaks see talle suurema seadusandliku pädevuse andmist kui see, mis on asutamislepinguga ette nähtud.

57    Ühtlasi võimaldaks see vastaval institutsioonil kahjustada institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõtet, mille kohaselt on nõutud, et iga institutsioon arvestab oma pädevuse teostamisel teiste institutsioonide pädevusega (22. mai 1990. aasta otsus kohtuasjas C-70/88: parlament vs. nõukogu, EKL 1990, lk I-2041, punkt 22).”

Euroopa Kohtu otsusest järeldub, et ELi seadusandja võib seadusandliku akti vastuvõtmisel toimida üksnes aluslepingutes sätestatud korras ja ei tohi iseseisvalt kehtestada täiendavat õiguslikku alust või menetlusi akti vastuvõtmiseks.

IV. Kavandatavate meetmete eesmärk ja sisu

Ettepaneku eesmärgiks on muuta nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks

EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74.

Tuleb märkida, et õigusakti õigusliku aluse valik ei olene niivõrd asjaomase institutsiooni veendumusest, kuivõrd taotletavast eesmärgist, kuid peab põhinema objektiivsetel teguritel, mida on võimalik kohtulikult läbi vaadata

Otsus kohtuasjas C-45/86: komisjon v. nõukogu, EKL 1987, lk 1493, punkt 11.

Ettepaneku eesmärk on võtta kasutusele lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise täiendavaid võimalusi ning „vähendada selle haiguse negatiivset mõju põllumajandussektorile” (ettepaneku põhjendus 5). Seega kuulub ettepanek põllumajanduspoliitika alla ja tema õiguslikuks aluseks peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

V. Järeldus

Lõplik seisukoht on, et ettepaneku kehtivaks õiguslikuks aluseks ei saa olla direktiivi 92/119/EMÜ artikkel 15, vaid selleks tuleb võtta ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

Õiguskomisjon otsustas 28. veebruari 2011. aasta koosolekul ühehäälselt

Lõpphääletuse ajal olid kohal: Klaus-Heiner Lehne (esimees), Raffaele Baldassarre (aseesimees), Evelyn Regner (aseesimees), Sebastian Valentin Bodu (aseesimees), Piotr Borys, Franēoise Castex, Sergio Gaetano Cofferati, Christian Engström, Eva Lichtenberger, Toine Manders, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészįros, Bernhard Rapkay, Francesco Enrico Speroni, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Zbigniew Ziobro, Tadeusz Zwiefka.

Lugupidamisega

Klaus-Heiner Lehne