Istungidokument

 

A7-0177/2011

6.6.2011

***II

SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE

Nõukogu esimese lugemise seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 87/250/EMÜ, 90/496/EMÜ, 1999/10/EÜ, 2000/13/EÜ, 2002/67/EÜ, 2008/5/EÜ ja määrus (EÜ) nr 608/2004

(17602/1/2010 – C7‑0060/2011 – 2008/0028(COD) )

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Renate Sommer

 

PR_COD_2am

 

 

Kasutatud tähised

  *  nõuandemenetlus  

  ***  nõusolekumenetlus

  ***I  seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

  ***II  seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

  ***III  seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

 

 

 

 

 

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.

 

Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].

 

 

 

SISUKORD

lehekülg

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT  5

MENETLUS  69

 

 

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 87/250/EMÜ, 90/496/EMÜ, 1999/10/EÜ, 2000/13/EÜ, 2002/67/EÜ, 2008/5/EÜ ja määrus (EÜ) nr 608/2004

(17602/1/2010 – C7‑0060/2011 – 2008/0028(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (17602/1/2010 – C7‑0060/2011);

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[1] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku ( KOM(2008)0040 ) kohta;

–  võttes arvesse komisjoni poolt Euroopa Parlamendi [… 2011. aasta] täiskogu istungil võetud kohustust võtta üle Euroopa Parlamendi teisel lugemisel vastu võetud seisukoht ja nõukogu esindaja poolt [… 2011. aasta] kirjas võetud kohustust kiita nimetatud seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 8 punktile a;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 66;

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele ( A7‑0177/2011 ),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek    1

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(2) Ohutu ja täisväärtusliku toidu vaba liikumine on siseturu tähtis osa ning mõjutab olulisel määral kodanike tervist ja heaolu ning nende sotsiaalseid ja majanduslikke huve.

(2) Ohutu toidu vaba liikumine on siseturu tähtis osa ning mõjutab olulisel määral kodanike tervist ja heaolu ning nende sotsiaalseid ja majanduslikke huve. Käesolev määrus teenib siseturu huve, lihtsustades õiguskorda, tagades õiguskindluse ja vähendades halduskoormust, ja toob ka kasu kodanikele, sätestades toiduainete selge, arusaadava ja loetava märgistamise.

 

Muudatusettepanek    2

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 10

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(10) Toitumise ja tervise vahelise seose ning isiklikele vajadustele sobiva toiduvaliku vastu valitseb avalik huvi. Komisjoni 30. mai 2007. aasta valges raamatus „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia” („komisjoni valge raamat”) märgiti, et toitumisalase teabega märgistamine on oluline vahend, mis teavitab tarbijaid toidu koostisest ja aitab neil teha teadlikke valikuid. Komisjoni 13. märtsi 2007. aasta teatises „ELi tarbijapoliitika strateegia 2007-2013. Tarbijate mõjukuse suurendamine, heaolu edendamine ja tõhus kaitse” rõhutatakse, et tarbijate teadlike valikute soodustamine on oluline nii tõhusa konkurentsi tekke kui ka tarbijate heaolu seisukohast. Teadmised toitumise põhimõtete kohta ja asjakohane toitumisalane teave toiduainetel aitaksid tarbijaid teadlike valikute tegemisel oluliselt.

(10) Toitumise ja tervise vaheline seos ning isiklikele vajadustele sobiv toiduvalik on üldsusele huvi pakkuvad küsimused. Komisjoni 30. mai 2007. aasta valges raamatus „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia” („komisjoni valge raamat”) märgiti, et toitumisalase teabega märgistamine on üks vahend, mille abil teavitada tarbijaid toidu koostisest ja aidata neil teha teadlikke valikuid. Tarbijate toidualasest teabest arusaamise parandamisel on oluliseks mehhanismiks selgitus- ja teavituskampaaniad. Komisjoni 13. märtsi 2007. aasta teatises „ELi tarbijapoliitika strateegia 2007–2013. Tarbijate mõjukuse suurendamine, heaolu edendamine ja tõhus kaitse” rõhutatakse, et tarbijate teadlike valikute soodustamine on oluline nii tõhusa konkurentsi tekke kui ka tarbijate heaolu seisukohast. Teadmised toitumise põhimõtete kohta ja asjakohane toitumisalane teave toiduainetel aitaksid tarbijaid teadlike valikute tegemisel oluliselt. Lisaks on see mõttekas ja õige, et tarbijatel oleks liikmesriikides võimalik kasutada erapooletut teabeallikat oma toitumisalaste küsimuste selgitamiseks. Liikmesriigid peaksid seetõttu looma asjakohased infotelefonid, mille rahastamist võiks toetada toiduainetööstus.

 

Muudatusettepanek    3

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 11

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(11) Õiguskindluse tugevdamiseks ning jõustamise ratsionaalsuse ja järjekindluse tagamiseks on asjakohane direktiivid 90/496/EMÜ ja 2000/13/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada need ühe määrusega, mis tagab kindlustunde nii tarbijatele kui ka tööstusele ja vähendab halduskoormust.

(11) Õiguskindluse tugevdamiseks ning jõustamise ratsionaalsuse ja järjekindluse tagamiseks on asjakohane direktiivid 90/496/EMÜ ja 2000/13/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada need ühe määrusega, mis tagab kindlustunde nii tarbijatele kui ka sidusrühmadele ja vähendab halduskoormust.

 

Muudatusettepanek    4

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 15

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(15) Liidu eeskirju tuleks kohaldada ainult nendele ettevõtjatele, kelle tegevuse puhul on täheldatav teatav järjepidevus ja teatav organisatoorne tase. Selline tegevus nagu juhuslik toidu käitlemine, selle pakkumine või müük eraisikute poolt heategevusüritustel või kohalikel laatadel ja kogunemistel ei peaks kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(15) Liidu eeskirju tuleks kohaldada ainult nendele ettevõtjatele, kelle tegevuse puhul on täheldatav teatav järjepidevus ja teatav organisatoorne tase. Selline tegevus nagu juhuslik toidu käitlemine ja tarnimine, einete pakkumine või toidu müük eraisikute poolt näiteks heategevusüritustel või kohalikel laatadel ja kogunemistel ning toiduainete müük põllumajandustootjate poolse otseturustuse eri vormide kaudu ei tohi kuuluda käesoleva määruse kohaldamisalasse.

 

Muudatusettepanek    5

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 18

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(18) Et toidualast teavet käsitlevaid õigusnorme saaks kohandada tarbijate muutuvate teabevajadustega, peaks kohustusliku toidualase teabe vajalikkust kaaludes arvesse võtma ka enamiku tarbijate laialt väljendatud huvi teatava teabe avalikustamise vastu.

(18) Et toidualast teavet käsitlevaid õigusnorme saaks kohandada tarbijate muutuvate teabevajadustega ning et vältida täiendavaid pakendijäätmeid, peaks kohustuslik toidu märgistamine piirduma põhiteabega, millest enamik tarbijaid on tõendatult väga huvitatud.

 

Muudatusettepanek    6

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 23

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(23) Et võtta arvesse toidualase teabe valdkonnas toimunud muutusi ja arengut, tuleks ette näha sätted, millega antakse komisjonile volitused võimaldada teatavate andmete esitamist alternatiivsete vahendite abil. Konsulteerimine sidusrühmadega peaks hõlbustama toidualase teabega seotud nõuete õigeaegset ja sihipärast muutmist.

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    7

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 24

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(24) Teatavad koostisosad või muud ained või tooted (näiteks abiained), mida toidu tootmisel kasutatakse ja mis säilivad toidus, põhjustavad tarbijatel allergiat või talumatust ning mõned neist allergiatest või talumatustest ohustavad tarbijate tervist. On oluline anda teavet lisaainete, abiainete ja muude allergiat või talumatust põhjustada võivate ainete või toodete sisalduse kohta, et võimaldada toiduallergia või -talumatusega tarbijail teha teadlikke ja ohutuid valikuid.

(24) Teatavad koostisosad või muud ained või tooted (näiteks abiained), mida toidu tootmisel kasutatakse ja mis säilivad toidus, võivad põhjustada mõnedel inimestel allergiat või talumatust ning mõned neist allergiatest või talumatustest ohustavad tarbijate tervist. Seetõttu on oluline anda teavet lisaainete, abiainete ja muude teaduslikult tõendatud allergeenilise toimega või allergiat või talumatust põhjustada võivate ainete või toodete sisalduse kohta, et võimaldada eelkõige toiduallergia või -talumatusega tarbijail teha teadlikke valikuid, mis on nende jaoks ohutud. Märgistusele tuleks kanda isegi selliste ainete jääkide olemasolu, et raskemaid allergiaid põdevad inimesed saaksid teha ohutuid valikuid. Selliste jääkide märgistusele kandmiseks tuleks välja töötada ühised eeskirjad.

 

Muudatusettepanek    8

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 25

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(25) Toidu märgistus peaks olema selge ja arusaadav, et aidata tarbijatel teha teadlikumaid toidu- ja toitumisvalikuid. Uuringutest ilmneb, et loetavus on oluline tegur, mis suurendab võimalust, et märgistusel olev teave võib selle lugejaid mõjutada, ning väike kirja suurus on üks peamisi põhjusi, miks tarbijad toiduainete märgistusega rahul ei ole. Siiski tuleks välja töötada kõikehõlmav lähenemisviis kõigi loetavusega seotud aspektide arvesse võtmiseks.

(25) Toidu märgistus peaks olema selge ja arusaadav, et aidata tarbijatel teha teadlikumaid toidu- ja toitumisvalikuid. Uuringutest ilmneb, et hea loetavus on oluline tegur, mis suurendab võimalust, et märgistusel olev teave võib selle lugejaid mõjutada, ning loetamatu tootekirjeldus on üks peamisi põhjusi, miks tarbijad toiduainete märgistusega rahul ei ole. Seetõttu tuleks välja töötada kõikehõlmav lähenemisviis kõigi loetavusega seotud aspektide, sealhulgas kirjatüübi, värvi ja kontrastsuse arvesse võtmiseks.

 

Muudatusettepanek    9

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 27 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(27 a) Kooskõlas Euroopa Parlamendi resolutsiooni, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse1, komisjoni töö ning üldsuse murega seoses alkoholist tingitud kahjuga eelkõige noortele ja tundlikele tarbijatele peaks komisjon koos liikmesriikidega kehtestama selliste konkreetselt noortele inimestele suunatud jookide nagu nn alcopop-joogid (alkoholisisaldusega karastusjoogid) määratluse. Nende jookide alkoholisisaldusest tulenevalt peaksid nende suhtes kehtima rangemad märgistusnõuded ja need peaksid olema poodides karastusjookidest selgelt eraldatud.

 

ELT C 77, 31.3.2009, lk 81.

Selgitus

Tegu on esimese lugemise muudatusettepanekuga 21.

Muudatusettepanek    10

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 29

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(29) Samal viisil on tarvis käsitleda veinide, aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide, aromatiseeritud veinikokteilide ja piiritusjookidega võrreldavaid jooke ning tagada nende jookide suhtes samade toidualast teavet käsitlevate õigusnormide kohaldamine. Seetõttu tuleks koostisosade loetelu ja toitumisalane teabe esitamise kohustuse suhtes erandit kohaldada ka jookide puhul, mille alkoholisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi ning mis on saadud puu- või köögiviljade kääritamise teel, ning mõdu ja igat liiki õlle puhul.

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    11

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 30

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(30) Siiski peaks komisjon koostama viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist aruande, milles käsitletakse küsimust, kas mõnda liiki jookide suhtes tuleks kohaldada erandit, eelkõige energiasisaldust käsitleva teabe esitamise nõudest, ning esitatakse põhjendused võimalike erandite kohaldamiseks, võttes arvesse vajadust tagada sidusus muude asjaomaste Euroopa Liidu poliitikameetmetega. Samuti võib komisjon teha ettepaneku käesoleva määrusega seoses erinõuete kehtestamiseks.

(30) Siiski peaks komisjon koostama viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist aruande, milles käsitletakse küsimust, kas mõnda liiki alkohoolsete jookide suhtes tuleks kohaldada erandit, eelkõige energiasisaldust käsitleva teabe esitamise nõudest, ning esitatakse põhjendused võimalike erandite kohaldamiseks, võttes arvesse vajadust tagada sidusus muude asjaomaste Euroopa Liidu poliitikameetmetega. Samuti peaks komisjon vajaduse korral tegema ettepaneku käesoleva määrusega seoses erinõuete kehtestamiseks.

 

Muudatusettepanek    12

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 31

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(31) Märge toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta tuleks esitada alati, kui selle puudumine võiks tarbijaid eksitada toote tegeliku päritoluriigi või lähtekoha suhtes. Igal juhul peaks märge toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta olema esitatud nii, et tarbijat ei peteta ning see teave tuleks esitada selliste selgelt määratletud kriteeriumide alusel, mis tagavad tööstusele võrdsed võimalused ja parandavad tarbijate arusaamist toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta esitatud teabest. Neid kriteeriume ei tuleks kohaldada toidukäitleja nime või aadressiga seonduva märgistuse suhtes.

(31) Märge toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta tuleks esitada kohustusliku nõudena vastavalt artiklile 25 alati, kui selle puudumine võiks tarbijaid eksitada toote tegeliku päritoluriigi või lähtekoha suhtes. Igal juhul peaks märge toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta olema esitatud nii, et tarbijat ei peteta ning see teave tuleks esitada selliste selgelt määratletud kriteeriumide alusel, mis tagavad tööstusele võrdsed võimalused ja parandavad tarbijate arusaamist toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta esitatud teabest. Neid kriteeriume ei kohaldata toidukäitleja nime või aadressiga seonduva märgistuse suhtes.

Selgitus

Vt parlamendi esimese lugemise seisukohas esitatud muudatusettepanekut 309.

Muudatusettepanek    13

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 34

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(34) Kohustuslik päritolumärgistus on välja töötatud vertikaalsete lähenemisviiside alusel, näiteks mee, puu- ja köögiviljade, kala, veiseliha ja veiselihatoodete ja oliiviõli kohta. Vaja on uurida võimalust laiendada päritolumärgistuse kohustust muudele toiduainetele. Seetõttu on asjakohane paluda komisjonil koostada aruanne, mis hõlmab järgmisi toiduaineid: muud liiki liha peale veise-, sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha; piim; piimatoodete koostisosana kasutatav piim; koostisosana kasutatav liha; töötlemata toiduained; ühest koostisosast koosnevad tooted; ning koostisosad, mis moodustavad toidus rohkem kui 50 %. Kuna piim on üks nendest toodetest, mille päritolu näitamine pakub erilist huvi, tuleks komisjoni aruanne selle toote kohta teha võimalikult kiiresti kättesaadavaks. Kõnealustes aruannetes tehtud järelduste põhjal võib komisjon esitada ettepanekuid asjaomaste liidu sätete muutmiseks või teha uusi algatusi, tehes seda vajaduse korral valdkondade kaupa.

(34) Kohustuslik päritolumärgistus on välja töötatud vertikaalsete lähenemisviiside alusel, näiteks mee, puu- ja köögiviljade, kala, veiseliha ja veiselihatoodete ja oliiviõli kohta. Vaja on uurida võimalust laiendada päritolumärgistuse kohustust muudele toiduainetele. Tarbijate kaitsmise eesmärgil peab päritolumärgistus olema kohustuslik järgmiste toiduainete puhul: muud liiki liha peale veise-, sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha; piim; piimatoodete koostisosana kasutatav piim; koostisosana kasutatav liha; töötlemata toiduained; ühest koostisosast koosnevad tooted; ning koostisosad, mis moodustavad toidus rohkem kui 50 %. Kuna piim on üks nendest toodetest, mille päritolu näitamine pakub erilist huvi, tuleks komisjoni aruanne selle toote kohta teha võimalikult kiiresti kättesaadavaks. Kõnealustes aruannetes tehtud järelduste põhjal võib komisjon esitada ettepanekuid asjaomaste liidu sätete muutmiseks või teha uusi algatusi, tehes seda vajaduse korral valdkondade kaupa.

 

Muudatusettepanek    14

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 36

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(36) Toitumisalane teave toidu kohta käsitleb toidu energiasisaldust ja teatavate toitainete sisaldust toidus. Toitumisalase teabe kohustuslik esitamine peaks abistama avalikkusele suunatud toitumisõpetuse alaste meetmete rakendamist ja toetama teadlikku toidu valikut.

(36) Toitumisalane teave toidu kohta käsitleb toidu energiasisaldust ja teatavate toitainete ning koostisosade sisaldust toidus. Toitumisalase teabe kohustuslikku esitamist pakendil peaksid toetama liikmesriikide meetmed, näiteks toitumisalane tegevuskava kui rahvatervise poliitika osa, milles antakse konkreetseid soovitusi avalikkusele suunatud toitumisõpetuse alaste meetmete rakendamiseks ja toetatakse teadlikku toidu valikut.

 

Muudatusettepanek    15

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 36 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(36 a) Selleks et eri suurusega pakendites tooteid saaks võrrelda, on otstarbekas siduda toitumisalane teave edaspidigi kohustuslikus korras kogusega 100g/100ml ning vajaduse korral lubada täiendavaid portsjonipõhiseid andmeid. Kui toit on pakendatud üksikportsjonina, peaks toitumisalane teave portsjoni kohta olema täiendavalt kohustuslik. Et vältida eksitavaid portsjonipõhiseid andmeid, peaks komisjon konsultatsioonimeetodit rakendades kehtestama portsjonite suuruse standardiseerimise eeskirjad kogu liidus.

 

Muudatusettepanek    16

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 41

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(41) Tööstuse asjatu koormamise vältimiseks on asjakohane vabastada teatavat liiki toidud (töötlemata toiduained või toiduained, mille puhul toitumisalane teave ei määra tarbija valikuid) toitumisalase teabega märgistamise kohustusest, välja arvatud juhul, kui sellise teabe esitamine on ette nähtud liidu muude eeskirjadega.

(41) Toidutootjate ja -kaubanduse asjatu koormamise vältimiseks on asjakohane vabastada teatavat liiki toidud (töötlemata toiduained või toiduained, mille puhul toitumisalane teave ei määra tarbija ostuvalikuid või mille pakend või märgistus on liiga väike kohustusliku märgistuse esitamiseks) toitumisalase teabega märgistamise kohustusest, välja arvatud juhul, kui sellise teabe esitamine on ette nähtud liidu muude õigusaktidega.

 

Muudatusettepanek    17

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 42

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(42) Esitatav toitumisalane teave peaks olema lihtne ja kergesti arusaadav, et see oleks keskmisele tarbijale meelepärane, täidaks oma kasutuselevõtu eesmärki ja arvestaks olemasolevate toitumisalaste teadmiste taset. Toitumisalane teave, mis on osaliselt pakendi esiküljel ja osaliselt pakendi tagaküljel, võib tarbijaid eksitada. Seepärast peaks toitumisalane teave olema märgistusel samas vaateväljas. Lisaks võib teavet vabatahtlikult osaliselt korrata, näiteks pakendi esiküljel. Kui korratava teabe valik jäetakse vabaks, võib see tarbijaid eksitada. Seetõttu tuleb selgitada, millist teavet võib korrata, et tarbijad toitu ostes peamist toitumisalast teavet hõlpsasti näeksid.

(42) Esitatav toitumisalane teave peaks olema lihtne ja kergesti arusaadav, et see oleks keskmisele tarbijale meelepärane, täidaks oma kasutuselevõtu eesmärki ja arvestaks olemasolevate toitumisalaste teadmiste taset. Toitumisalase teabe kõige olulisemad elemendid tuleks esitada pakendi esiküljel ning kogu toitumisalane teave pakendi tagaküljel. Sellega tagatakse, et tarbijad toitu ostes peamist toitumisalast teavet hõlpsasti näeksid.

Selgitus

Selleks et tarbijatel oleks lihtne sarnaseid tooteid võrrelda ning teha teadlik otsus tervislikuma valikuvõimaluse kohta, peab kõige olulisem teave olema märgitud selgelt toote esiküljel.

Muudatusettepanek    18

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 50

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(50) Käesoleva määrusega konkreetselt ühtlustatavates küsimustes ei tohiks liikmesriikidel olla võimalust võtta vastu siseriiklikke sätteid, kui liidu õigusaktidega ei ole seda lubatud. Käesolev määrus ei peaks takistama liikmesriikidel selle määrusega konkreetselt ühtlustamata küsimusi käsitlevate siseriiklike sätete vastuvõtmist.

(50) Käesoleva määrusega konkreetselt ühtlustatavates küsimustes ei tohiks liikmesriikidel olla võimalust võtta vastu siseriiklikke sätteid, kui liidu õigusaktidega ei ole seda lubatud. Kuna riiklikud märgistusnõuded võivad tekitada takistusi vabale liikumisele siseturul, peaksid liikmesriigid täiendavalt põhjendama, miks kõnealused nõuded on vajalikud, ja kavandama meetmed, mida nad võtavad, et tagada nõuete kohaldamine kaubandust kõige vähem piiraval viisil.

 

Muudatusettepanek    19

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 55 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(55 a) Ka käsitöönduslike toidutootjate valmistatud tooted ja toiduainete jaemüügiettevõtete poolt otse müügikohas valmistatavad värsked toidud võivad sisaldada aineid, mis põhjustavad tundlikel inimestel allergiat või talumatust. Kuna aga eelnevalt pakendamata tooteid müüakse siiski kliendiga otse suheldes, tuleks anda vastavat teavet nt müügivestluse käigus või müügisaalis selgelt nähtava sildi abil või välja pandud teabematerjali kaudu.

 

Muudatusettepanek    20

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 58

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(58) Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis muuhulgas käsitlevad teatavate kohustuslike andmete kättesaadavust muul viisil kui pakendil või märgistusel esitatuna, toitude loetelu, mille puhul ei ole nõutav koostisosade märkimine, allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete loetelu uuesti läbivaatamist või nende toitainete loetelu, mille sisalduse märkimine on vabatahtlik. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(58) Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis muuhulgas käsitlevad teatavate kohustuslike andmete kättesaadavust muul viisil kui pakendil või märgistusel esitatuna, toitude loetelu, mille puhul ei ole nõutav koostisosade märkimine, allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete loetelu uuesti läbivaatamist või nende toitainete loetelu, mille sisalduse märkimine on vabatahtlik. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide koostamisel ja ettevalmistamisel tagama vajalike dokumentide üheaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

Muudatusettepanek    21

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 59

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(59) Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, peaks komisjonil olema volitused võtta vastu rakenduseeskirjad, mis muu hulgas käsitlevad ühe või mitme andmeühiku puhul väljendamisviisi piktogrammide või sümbolite abil sõnade või numbrite asemel, kontrasti trükiteksti ja tausta vahel, minimaalse säilimisaja kuupäeva märkimise viisi, päritoluriigi või lähtekoha märkimise viisi liha puhul, toitumisalases teabes deklareeritud väärtuste tähtsust või toitumisalase teabe väljendamist portsjoni või tarbimisühiku kohta. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291 sätestatakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt eelnevalt määruse abil eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes. Kuni sellise uue määruse vastuvõtmiseni kohaldatakse jätkuvalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused1, välja arvatud selles sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlus, mis ei ole kohaldatav.

(59) Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, mis muu hulgas käsitlevad ühe või mitme andmeühiku puhul väljendamisviisi piktogrammide või sümbolite abil sõnade või numbrite asemel, kontrasti trükiteksti ja tausta vahel, minimaalse säilimisaja kuupäeva märkimise viisi, päritoluriigi või lähtekoha märkimise viisi liha puhul, toitumisalases teabes deklareeritud väärtuste tähtsust või toitumisalase teabe väljendamist portsjoni või tarbimisühiku kohta. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes1.

EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

 

 

Muudatusettepanek    22

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – lõige 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Käesolevat määrust kohaldatakse toidukäitlejatele toiduahela kõigis etappides, mille puhul nende tegevus on seotud toidualase teabe esitamisega tarbijatele. Seda kohaldatakse igasuguse lõpptarbijatele ette nähtud toidu suhtes, sealhulgas toitlustusettevõtete poolt tarnitava toidu ja toitlustusettevõtetele tarnimiseks ette nähtud toidu suhtes.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse toidukäitlejatele toiduahela kõigis etappides, mille puhul nende tegevus on seotud toidualase teabe esitamisega tarbijatele. Seda kohaldatakse igasuguse lõpptarbijatele ette nähtud toidu suhtes, sealhulgas toitlustusettevõtete poolt tarnitava toidu ja toitlustusettevõtetele tarnimiseks ette nähtud toidu suhtes.

 

 

 

Käesolevat määrust kohaldatakse transpordiettevõtete pakutavate toitlustusteenuste suhtes üksnes juhul, kui neid teenuseid pakutakse liidu territooriumil asuva kahe punkti vahelisel marsruudil.

 

Muudatusettepanek    23

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

3 a. Käesolevat määrust kohaldatakse üksnes toidu suhtes, mis on valmistatud ettevõtlustegevuse käigus, mille puhul on täheldatav teatav järjepidevus ja organisatoorne tase. Selline tegevus nagu juhuslik toidu käitlemine, selle pakkumine või müük eraisikute poolt heategevusüritustel või kohalikel laatadel ja kogunemistel ei peaks kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

 

Muudatusettepanek    24

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

d) „toitlustusettevõte” – ettevõte (sealhulgash sõiduk või paikne või mobiilne lett), nagu näiteks restoran, söökla, kool ja haigla, kus äritegevuse käigus valmistatakse toitu lõpptarbija toitmiseks ja kus toit on ilma edasise töötlemiseta valmis tarbimiseks;

d) „toitlustusettevõte” – ettevõte (sealhulgas sõiduk või paikne või mobiilne lett), nagu näiteks restoran, söökla, kool, haigla või toitlustusasutus, kus äritegevuse käigus valmistatakse toitu, mis on mõeldud lõpptarbijale koheseks tarbimiseks;

 

Muudatusettepanek    25

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

e) „müügipakendis toit” – iga lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele valmis kujul esitatav artikkel, mis koosneb toidust ning pakendist, millesse toit on pakitud enne müüki andmist, olenemata sellest, kas pakend ümbritseb toitu täielikult või ainult osaliselt, kuid igal juhul sellisel viisil, mis ei võimalda pakendit avamata või muutmata selle sisu muuta.

e) „müügipakendis toit” – iga lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele valmis kujul esitatav artikkel, mis koosneb toidust pakendis, olenemata sellest, kas pakend ümbritseb toitu täielikult või ainult osaliselt, kuid igal juhul sellisel viisil, mis ei võimalda pakendit avamata või muutmata selle sisu muuta. Müügipakendis toidu hulka ei arvata otse müügikohas pakitavad toiduained;

 

Muudatusettepanek    26

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

e a) „käsitööna valmistatud toit”– kõik töödeldud toiduained, mille tootmine põhineb traditsioonilistel meetoditel ning hõlmab vähemalt ühte tootmisetappi, kus toitu valmistatakse käsitsi või kasutades käsi-tööriistu ja nendega seotud ainulaadseid tehnikaid. Et toit kuuluks selle määratluse alla, peaks vähemalt 50% selle tootmises osalenud töötajat omama nõuetekohast kvalifikatsiooni, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aastal direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta1.

 

ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

 

Muudatusettepanek    27

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt k

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

k) „vaateväli” – pakendi kõik sellised pinnad, mis on loetavad ühest vaatepunktist ning mis võimaldavad kiire ja lihtsa juurdepääsu märgistusel olevale teabele, nii et tarbija saab lugeda seda teavet, ilma et pakendit oleks vaja üht- ja teistpidi pöörata;

k) „vaateväli” – pakendi kõik sellised pinnad, mis on loetavad ühest vaatepunktist;

Selgitus

Kooskõlas muudatusettepanekuga, mille EP esitas esimesel lugemisel (52). Sõnastus on piisavalt selge ka ilma teise lauseosata.

 

Muudatusettepanek    28

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt k a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

k a) „peamine vaateväli” või „pakendi esikülg” – pakendi vaateväli, mis on tarbijale ostu sooritamise ajal esmapilgul kõige tõenäolisemalt nähtav ja mis võimaldab tarbijal kohe toodet identifitseerida selle omaduste või olemuse ning vajaduse korral ka kaubamärgi järgi. Kui pakendil on mitu samasugust peamist vaatevälja või esikülge, loetakse neid kõiki pakendi esikülgedeks;

 

Muudatusettepanek    29

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt k b (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

k b) „loetavus” – selliselt kirjutatud, trükitud, sissepressitud, märgistatud, graveeritud või tembeldatud tekst, mida normaalse nägemisega tarbija on võimeline lugema. Loetavus sõltub kirjasuurusest, kirjalaadist, kirja joonetugevusest, sõna-, tähe- ja reavahest, tähelaiuse ja -kõrguse suhtest ning kirja ja tausta vahelisest kontrastsusest;

 

Muudatusettepanek    30

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt o

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

o) „põhiline koostisosa” – toidu koostisosa/koostisosad, mis moodustab rohkem kui 50 % sellest toidust või mida tarbijad tavaliselt seostavad selle toidu nimetusega ja mille puhul on enamasti nõutav koguse märkimine;

välja jäetud

Selgitus

Vt parlamendi esimese lugemise seisukohas esitatud muudatusettepanekuid 56, 57 ja 58.

 

Muudatusettepanek    31

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt o a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

o a) „ühest koostisosast koosnev toode” – toit, mis koosneb ainult ühest koostisosast, välja arvatud sool, suhkur, maitseained, vesi, lisandid, lõhna- ja maitseained või ensüümid;

 

Muudatusettepanek    32

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt p a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

p a) „tarvitamise lõpptähtpäev” – kuupäev, milleni toit tuleb ära tarvitada. Pärast kõnealust kuupäeva ei tohi toitu sellisena tarbijatele enam tarnida ega edasi töödelda;

 

Muudatusettepanek    33

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt q a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

q a) „toidu imitatsioon” – toit, mis jätab mulje mõnest teisest toidust, milles tavaliselt kasutatav koostisaine on täielikult või osaliselt segatud või asendatud mõne teise koostisainega;

Selgitus

Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht.

 

Muudatusettepanek    34

Nõukogu seisukoht

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

1 a. Toidu märgistus peab olema tarbijale hõlpsasti äratuntav, loetav ja arusaadav.

 

Muudatusettepanek    35

Nõukogu seisukoht

Artikkel 3 – lõik 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Kui toidualast teavet käsitlevates õigusaktides kehtestatakse uued nõuded, tuleb kaaluda vajadust kehtestada pärast uute nõuete jõustumist üleminekuperiood, mille jooksul võib turule viia uutele nõuetele mittevastava märgistusega toitu ja mille jooksul sellise toidu varusid, mida on enne üleminekuperioodi lõppu turule viidud, võib müüa kuni varude lõppemiseni.

3. Kui toidualast teavet käsitlevates õigusaktides kehtestatakse uued nõuded, kehtestatakse pärast uute nõuete jõustumist üleminekuperiood, mille jooksul võib turule viia uutele nõuetele mittevastava märgistusega toitu ja mille jooksul sellise toidu varusid, mida on enne üleminekuperioodi lõppu turule viidud, võib müüa kuni varude lõppemiseni.

Selgitus

Kui kasutusele võetakse uued märgistusnõuded, kehtestatakse siseturu sujuva toimimise soodustamiseks ning võimalikult väikese hulga pakendijäätmete tekitamiseks tavaliselt üleminekuperiood. Selles jõuti kokkuleppele parlamendi esimesel lugemisel.

 

Muudatusettepanek    36

Nõukogu seisukoht

Artikkel 4 – punkt 1 – punkt b

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

b) teave tarbijate tervise kaitse ja toidu ohutu kasutamise kohta. Eelkõige puudutab see järgmist teavet:

b) teave tarbijate tervise kaitse ja toidu ohutu kasutamise kohta. Eelkõige puudutab see järgmist teavet:

i) koostisosade omadused, mis võivad olla kahjulikud teatud tarbijarühmadele;

i) koostisosade omadused, mis võivad olla kahjulikud teatavate tarbijarühmade tervisele;

ii) säilimisaeg, säilitamine ja ohutu kasutamine;

ii) säilimisaeg, säilitamine, vajaduse korral säilitamistingimused pärast toote avamist, ja ohutu kasutamine;

iii) mõju tervisele, sealhulgas toidu kahjuliku ja ohtliku tarbimisega seotud ohud ja tagajärjed;

 

 

Muudatusettepanek    37

Nõukogu seisukoht

Artikkel 7 – lõige 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Toidualane teave ei tohi olla eksitav, eelkõige:

1. Toidualane teave ei tohi olla eksitav, eelkõige:

a) toidu selliste iseloomulike tunnuste osas nagu toidu olemus, määratletus, omadused, koostis, kogus, säilivus, päritoluriik või lähtekoht, valmistamis- või tootmismeetod;

a) toidu selliste iseloomulike tunnuste osas nagu toidu olemus, määratletus, omadused, koostis, kogus, säilivus, päritoluriik või lähtekoht, valmistamis- või tootmismeetod;

b) omistada toidule mõju või omadusi, mida toidul ei ole;

b) omistada toidule mõju või omadusi, mida toidul ei ole;

c) andes mõista, et toidul on eriomadused, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud;

c) andes mõista, et toidul on eriomadused, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud;

 

c a) konkreetselt rõhutades teatavate koostisosade ja/või toitainete puudumist, mida see toit loomulikult ei peakski sisaldama;

d) andes kirjelduses või piltkujutisega mõista teatava toidu või koostisosa olemasolust, ehkki tegelikkuses on tegemist toiduga, milles loomulikult sisalduv komponent või tavaliselt kasutatav koostisosa on asendatud sellest erineva komponendi või koostisosaga.

d) andes välimuses, kirjelduses või piltkujutisega mõista teatava toidu või koostisosa olemasolust, ehkki tegelikkuses on tegemist toiduga, milles loomulikult sisalduv komponent või tavaliselt kasutatav koostisosa on asendatud sellest erineva komponendi või koostisosaga;

 

d a) selgesõnaliselt reklaamides oluliselt vähendatud suhkru- ja/või rasvasisaldust, kui kõnealuse toidu energiasisaldus ei ole vastavalt vähenenud;

 

Muudatusettepanek    38

Nõukogu seisukoht

Artikkel 7 – lõige 1 – alapunkt b a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

b a) jättes tarbijale nimetuse või pakendil avaldatud piltkujutistega mulje teatava kindla toote või koostisaine olemasolu kohta, kuigi tegelikult on tegemist selle toiduaine imitatsiooni või asendusainega, mida on kasutatud tootes tavaliselt kasutatava koostisaine asemel. Sellistel juhtudel peab toote pakendile nähtavale kohale lisama märke „imitatsioon” või „(asendatud aine nimetus) asemel on kasutatud (asendusaine nimetus)”;

Selgitus

Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht.

 

Muudatusettepanek    39

Nõukogu seisukoht

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b b (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

b b) lihatoodete puhul ei tohi tekitada muljet, et tegemist on tervikliku lihatükiga, kui toode on kokku pandud mitmest lihatükist; sellistel juhtudel peab toote pakendile nähtavale kohale lisama märke „vormitud liha – koosneb lihatükkidest”;

Selgitus

Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht.

 

 

Muudatusettepanek    40

Nõukogu seisukoht

Artikkel 8 – lõik 6

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

6. Toidukäitlejad tagavad oma kontrolli all olevas ettevõttes, et teave lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele tarnimiseks ette nähtud pakendamata toidu kohta antakse edasi toidukäitlejale, kes toidu vastu võtab, et vajaduse korral saaks lõpptarbijale anda kohustuslikku toidualast teavet.

6. Toidukäitlejad tagavad oma kontrolli all olevas ettevõttes, et teave pakendamata toidu kohta oleks kättesaadav ettevõtjale, kes käitleb toitu edasimüügiks või edasiseks töötlemiseks, selleks et nõudmise korral oleks ettevõtjal võimalik lõpptarbijale anda kohustuslikku toidualast teavet.

Selgitus

Tegu on esimese lugemise muudatusettepanekuga 88.

 

 

Muudatusettepanek    41

Nõukogu seisukoht

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt f a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

f a) töötlemata liha, linnuliha ja kala puhul esmakordse külmutamise kuupäev;

 

Muudatusettepanek    42

Nõukogu seisukoht

Artikkel 9 – lõige 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud andmed märgitakse sõnade ja numbritega. Kui komisjon on lõike 3 alusel vastu võtnud rakendusmeetmed, võib neid andmeid alternatiivselt ning selliste rakendusmeetmetega kooskõlas väljendada sõnade ja numbrite asemel ka piktogrammide või sümbolite abil.

2. Lõikes 1 osutatud andmed märgitakse sõnade ja numbritega.

 

Muudatusettepanek    43

Nõukogu seisukoht

Artikkel 9 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9a

 

Erandid mikroettevõtetele

 

Mikroettevõtetes käsitööna valmistatud tooted vabastatakse artikli 9 lõike 1 punktis l sätestatud nõudest. Need tooted võib vabastada ka artikli 9 lõike 1 punktides a–k sätestatud teavet käsitlevatest nõuetest, kui tooteid müüakse nende valmistamiskohas ja müüjad oskavad nõudmisel vajalikku teavet anda. Teise võimalusena võib teavet esitada ka riiulitel olevatel märgistel.

Selgitus

Tuleks lubada erandeid mikroettevõtete jaoks, kus valmistatakse tooteid käsitsi. See oli ka Euroopa Parlamendi seisukoht esimesel lugemisel.

 

Muudatusettepanek    44

Nõukogu seisukoht

Artikkel 10 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Et tagada tarbija teavitamine teatavate toiduliikide või -gruppide osas ning võtta arvesse tehnilist progressi, teaduse arengut, tarbijate tervise kaitset või toidu ohutut tarbimist, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50, 51 ja 52 sätestatud tingimustel III lisa muuta.

2. Et tagada tarbija teavitamine teatavate toiduliikide või -gruppide osas ning võtta arvesse tehnilist progressi, teaduse arengut, tarbijate tervise kaitset või toidu ohutut tarbimist, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 III lisa muuta.

 

Tungiva kiireloomulisuse korral kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 52 sätestatud menetlust.

 

Muudatusettepanek    45

Nõukogu seisukoht

Artikkel 12 – lõige 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Et tagada tarbijale võimalus saada kasu muudest kohustusliku toidualase teabe esitamise viisidest, mis on teatavate kohustuslike andmete esitamiseks paremini kohandatud, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel kehtestada eeskirjad teatavate kohustuslike andmete esitamiseks muul viisil kui selle esitamisena pakendil või märgistusel.

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    46

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 – lõige 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Kohustuslik toidualane teave märgitakse silmatorkavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja vajaduse korral kulumiskindlalt, ilma et see piiraks artikli 42 lõike 2 kohaselt vastu võetud eeskirjade kohaldamist. Seda ei tohi mingil viisil peita, varjata, kahjustada või segada muu teksti- või kujundlike elementidega või mis tahes muu vahepeale lisatud materjaliga.

1. Kohustuslik toidualane teave märgitakse silmatorkavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja vajaduse korral kulumiskindlalt, ilma et see piiraks artikli 42 lõike 2 kohaselt vastu võetud eeskirjade kohaldamist. Seda ei tohi mingil viisil peita, varjata, kahjustada või katkestada muu teksti- või kujundlike elementidega või mis tahes muu segava materjaliga, näiteks toidupakendi enda osadega.

 

 

Muudatusettepanek    47

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 – lõiked 2-5

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Ilma et see piiraks teatava toidu suhtes kohaldatavate liidu erisätete kohaldamist artikli 9 lõike 1 punktides a kuni k loetletud nõuete osas, trükitakse artikli 9 lõikes 1 loetletud kohustuslikud andmed, kui need on esitatud pakendil või sellele kinnitatud märgistusel, pakendile või märgistusele tähtedes, mille tähemärgisuuruse IV lisas määratletud x-kõrgus on 1,2 mm või suurem. Kohustuslikud andmed esitatakse viisil, millega on tagatud selge kontrast trükiteksti ja tausta vahel.

2. Ilma et see piiraks teatava toidu suhtes kohaldatavate liidu erisätete kohaldamist artikli 9 lõike 1 punktides a kuni k loetletud nõuete osas, trükitakse artikli 9 lõikes 1 loetletud kohustuslikud andmed, kui need on esitatud pakendil või sellele kinnitatud märgistusel, pakendile või märgistusele selliselt, et on tagatud nende selge loetavus, ja tähtedes, mille tähemärgisuuruse IV lisas määratletud x-kõrgus on 1,2 mm või suurem. Arvesse tuleks võtta ka muid kriteeriume kui tähemärgi suurus, näiteks kirjatüüp, kontrast tähemärgi suuruse ja tausta vahel, tähemärkide ja reavahe.

3. Pakendite või mahutite puhul, mille suurima külje pindala on väiksem kui 60 cm2, on lõikes 2 osutatud tähemärgisuuruse x-kõrgus 0,9 mm või suurem.

3. Pakendite või mahutite puhul, mille suurima trükkimiseks sobiva külje pindala on väiksem kui 80 cm2, on lõikes 2 osutatud tähemärgisuuruse minimaalne x-kõrgus 0,9 mm või suurem.

4. Käesoleva artikli lõike 2 ühetaolise rakendamise tagamiseks võib komisjon artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad trükiteksti ja tausta vahelise kontrasti kohta.

välja jäetud

5. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks kehtestab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel loetavuse kriteeriumid lisaks käesoleva artikli lõikes 2 esitatud kriteeriumidele.

5. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks kehtestab komisjon koos sidusrühmade ja asjaomaste tarbijaorganisatsioonidega delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel siduvad eeskirjad loetavuse kohta.

Samal eesmärgil kui esimeses lõigus osutatud võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel laiendada käesoleva artikli lõike 6 kohaseid nõudeid täiendavate kohustuslike andmete suhtes teatavate toidugruppide- või liikide puhul.

Samal eesmärgil kui esimeses lõigus osutatud võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel laiendada käesoleva artikli lõike 6 kohaseid nõudeid täiendavate kohustuslike andmete suhtes teatavate toidugruppide- või liikide puhul.

 

 

Muudatusettepanek    48

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 – lõige 6

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

6. Artikli 9 lõike 1 punktides a, e, f ja k loetletud andmed esitatakse märgistusel samas vaateväljas.

Artikli 9 lõike 1 punktides a, e ja k loetletud andmed esitatakse märgistusel samas vaateväljas.

 

Muudatusettepanek    49

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 – lõige 7

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

7. Käesoleva artikli lõiget 6 ei kohaldata artikli 16 lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel.

7. Käesoleva artikli lõiget 6 ei kohaldata artikli 16 lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel. Liikmesriigid, kus on kasutusel rohkem kui üks ametlik keel, võivad selliste pakendite või mahutite suhtes kehtestada oma riiklikud erisätted.

 

 

Muudatusettepanek    50

Nõukogu seisukoht

Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

2 a. Toitu, mida müüakse tollimaksuvabalt, võib turule viia ka ainult ingliskeelse märgistusega.

 

Muudatusettepanek    51

Nõukogu seisukoht

Artikkel 16 – lõik 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Korduvkasutamiseks mõeldud klaaspudelite puhul, mis on püsivalt märgistatud ja millel seetõttu ei ole märgistus- või kaelaetiketti, on kohustuslik märkida ainult artikli 9 lõike 1 punktides a, c, e, f ja l loetletud andmed.

1. Korduvkasutamiseks mõeldud klaaspudelite puhul, mis on püsivalt märgistatud ja millel seetõttu ei ole märgistus- või kaelaetiketti, on kohustuslik märkida ainult artikli 9 lõike 1 punktides a, c, e ja f loetletud andmed.

Selgitus

Vt parlamendi esimese lugemise seisukohas esitatud muudatusettepanekut 124.

 

Muudatusettepanek    52

Nõukogu seisukoht

Artikkel 16 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Pakenditele või mahutitele suurima küljepindalaga alla 10 cm² on pakendil või märgistusel kohustuslik esitada ainult artikli 9 lõike 1 punktides a, c, e ja f loetletud andmed. Artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud andmed esitatakse teiste vahendite abil või tehakse kättesaadavaks tarbija nõudmise korral.

2. Pakenditele või mahutitele suurima trükkimiseks sobiva küljepindalaga alla 80 cm² on pakendil või märgistusel kohustuslik esitada ainult artikli 9 lõike 1 punktides a, c, e ja f loetletud andmed. Muude andmete esitamine pakendil on võimalik vabatahtlikkuse alusel. Artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud andmed esitatakse teiste vahendite abil või tehakse kättesaadavaks tarbija nõudmise korral.

Selgitus

 

Suurim trükkimiseks sobiv pindala on pakendi ainuke suurim ala, millele saab tehniliselt midagi trükkida. Märgistuse puhul on suurim trükkimiseks sobiv pindala üksikpakendi suurim võimalik märgistus. Juhul kui suurim trükkimiseks sobiv pindala on alla 80 cm2 ja ei ole piisavalt ruumi soovitatud tähemärgisuuruse (x-kõrgus) kasutamiseks, pannakse rohkem rõhku teksti värvile ja kontrastile, fondivalikule, nt kergesti loetavatele fontidele (sans serif), vajadusel rasvase ja kaldkirjas teksti kasutamisele, teksti paigutusele ning teabe lühidusele ja selgusele.

 

Muudatusettepanek    53

Nõukogu seisukoht

Artikkel 16 – lõige 4 – lõik 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Ilma et see piiraks muude koostisosade loetelu või kohustuslikku toitumisalast teavet nõudvate liidu õigusnormide kohaldamist, ei ole artikli 9 lõike 1 punktides b ja l nimetatud üksikasjad kohustuslikud järgmiste toodete puhul:

4. Ilma et see piiraks muude koostisosade loetelu või kohustuslikku toitumisalast teavet nõudvate liidu õigusnormide kohaldamist, ei ole artikli 9 lõike 1 punktides b ja l nimetatud üksikasjad alkohoolsete jookide puhul kohustuslikud;

a) määruse (EÜ) nr 1234/2007 XI b lisaga hõlmatud veinid;

 

b)määrusega (EMÜ) nr 1601/91 hõlmatud tooted;

 

c) käesoleva lõike punktides a ja b osutatud jookidele sarnased joogid, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi ja mis on saadud marjade, puu- või köögiviljade kääritamise teel;

 

d) mõdu;

 

e )igat liiki õlu ning

 

f) määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 2 lõikes 1 määratletud piiritusjoogid.

 

 

Muudatusettepanek    54

Nõukogu seisukoht

Artikkel 16 – lõige 4 – lõik 2 ja lõik 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Komisjon koostab hiljemalt …* aruande, milles käsitletakse artikli 18 ja artikli 29 lõike 1 kohaldamist käesolevas lõikes osutatud toodete suhtes ning küsimust, kas mõnda liiki jookide suhtes tuleks kohaldada erandit, eelkõige energiasisaldust käsitleva teabe esitamise nõudest, ning põhjendusi võimalike erandite kohaldamiseks, võttes arvesse vajadust tagada sidusus muude asjaomaste liidu poliitikameetmetega.

Komisjon koostab hiljemalt …* aruande, mis sisaldab ka nn alcopop-jookide määratlust ning milles käsitletakse artikli 18 ja artikli 29 lõike 1 kohaldamist käesolevas lõikes osutatud toodete suhtes ning küsimust, kas edaspidi tuleks kaasata ka alkohoolsed joogid, eelkõige seoses energiasisaldust käsitleva teabe esitamise nõudega, ning põhjendusi võimalike erandite kohaldamiseks, võttes arvesse vajadust tagada sidusus muude asjaomaste liidu poliitikameetmetega.

Komisjon võib sellele aruandele lisada seadusandliku ettepaneku, millega määratakse kindlaks eeskirjad kõnealuste toodete koostisosade loetelu või neid käsitleva kohustusliku toitumisalase teabe esitamise kohta.

Komisjon lisab sellele aruandele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, millega määratakse kindlaks eeskirjad kõnealuste toodete koostisosade loetelu või neid käsitleva kohustusliku toitumisalase teabe esitamise kohta.

* ELT: palun lisada kuupäev: viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

* ELT: palun lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

 

Muudatusettepanek    55

Nõukogu seisukoht

Artikkel 19 – lõige 2

 

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Selleks et võtta arvesse teatavate toiduliikide või -gruppide puhul koostisosade loetelu asjakohasust tarbija jaoks, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel erandkorras täiendada käesoleva artikli lõiget 1, tingimusel et teabe esitamata jätmine ei vähenda lõpptarbija ja toitlustusettevõtete piisavat informeeritust.

2. Selleks et võtta arvesse teatavate toiduliikide või -gruppide puhul koostisosade loetelu asjakohasust tarbija jaoks, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 erandkorras täiendada käesoleva artikli lõiget 1, tingimusel et teabe esitamata jätmine ei vähenda lõpptarbija ja toitlustusettevõtete piisavat informeeritust.

 

 

Muudatusettepanek    56

Nõukogu seisukoht

Artikkel 21 – lõige 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks artikli 42 lõike 2 kohaselt vastu võetud eeskirjade kohaldamist, esitatakse artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmed vastavalt artikli 18 lõikes 1 sätestatud eeskirjadele koostisosade loetelus, viidates selgesõnaliselt II lisas loetletud aine või toote nimetusele.

Ilma et see piiraks artikli 42 lõike 2 kohaselt vastu võetud eeskirjade kohaldamist, esitatakse artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmed koostisosade loetelu vahetus läheduses järgmiselt: „sisaldab (järgneb II lisas loetletud aine või toote nimetus)”.

Koostisosade loetelu puudumise korral sisaldavad artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmed sõna „sisaldab”, millele järgneb II lisas loetletud aine või toote nimi.

 

Kui II lisas loetletud ühest ainest või tootest on saadud mitu koostisosa või abiainet, tuleb märgistusel seda iga asjaomase koostisosa või abiaine kohta selgelt märkida.

 

Artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmete märkimine ei ole nõutav juhul, kui toidu nimetuses asjaomasele ainele või tootele selgesõnaliselt osutatakse.

 

 

 

Muudatusettepanek    57

Nõukogu seisukoht

Artikkel 21 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Et tagada tarbija parem teavitamine ning võtta arvesse uusimaid teaduslikke arenguid ja tehnikaalaseid teadmisi, vaatab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50, 51 ja 52 sätestatud tingimustel korrapäraselt läbi II lisas sisalduva loetelu ning vajaduse korral ajakohastab seda.

2. Et tagada tarbijate parem teavitamine ning võtta arvesse uusimaid teaduslikke arenguid ja tehnikaalaseid teadmisi, vaatab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 korrapäraselt läbi II lisas sisalduva loetelu ning vajaduse korral ajakohastab seda.

 

Tungiva kiireloomulisuse korral kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 52 sätestatud menetlust.

 

Muudatusettepanek    58

Nõukogu seisukoht

Artikkel 23 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Selleks et tagada, et tarbija jaoks toidualase teabe märgistusest parem arusaamine, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel kehtestada teatavate konkreetsete toitude puhul käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud viisist erineva netokoguse väljendamise viisi.

2. Selleks et tagada, et tarbija jaoks toidualase teabe märgistusest parem arusaamine, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 kehtestada teatavate konkreetsete toitude puhul käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud viisist erineva netokoguse väljendamise viisi.

 

Muudatusettepanek    59

Nõukogu seisukoht

Artikkel 24 – pealkiri

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Minimaalse säilimisaja lõpptähtpäev ning realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev

Minimaalse säilimisaja lõpptähtpäev, realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev ning töötlemata liha, linnuliha ja kala puhul esmakordse külmutamise kuupäev

 

Muudatusettepanek    60

Nõukogu seisukoht

Artikkel 24 – lõik 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Selleks et tagada X lisa punkti 1 alapunktis c osutatud minimaalse säilimisaja lõpptähtpäeva märkimise viisi ühtne kohaldamine, võib komisjon artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt võtta selle kohta vastu rakenduseeskirjad.

3. Selleks et tagada X lisa punkti 1 alapunktis c osutatud minimaalse säilimisaja lõpptähtpäeva märkimise viisi ühtne kohaldamine, võib komisjon artikli 46 lõikes 2 osutatud läbivaatamismenetluse kohaselt rakendusaktidega võtta selle kohta vastu rakenduseeskirjad.

 

 

Muudatusettepanek    61

Nõukogu seisukoht

Artikkel 25

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira märgistusnõudeid, mis on ette nähtud liidu erisätetega, eelkõige nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta)1 ja nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta)2.

1. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira märgistusnõudeid, mis on ette nähtud liidu erisätetega, eelkõige nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta)1 ja nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta)2.

1 ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.

1 ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.

2 ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

2 ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

2. Päritoluriigi või lähtekoha märkimine on kohustuslik:

2. Lähteriigi või -koha märkimine on kohustuslik:

a) kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekoha määramisel eksitada, eriti kui toidule lisatud teave või märgistus tervikuna viitaks muidu sellele, et toidul on teine päritoluriik või lähtekoht;

a) kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid toidu tegeliku lähteriigi või -koha määramisel eksitada, eriti kui toidule lisatud teave või märgistus tervikuna viitaks muidu sellele, et toidul on teine lähteriik või -koht;

b) XI lisas loetletud kombineeritud nomenklatuuri („CN“) koodidega hõlmatud liha puhul. Käesolevat punkti kohaldatakse pärast lõikes 6 osutatud rakenduseeskirjade vastuvõtmist.

b) igasuguse liha ja linnuliha puhul.

 

­– toorpiima ja piimatoodete puhul;

 

– värske puu- ja köögivilja puhul;

 

– muude ühest koostisosast koosnevate toodete puhul;

 

– liha, linnuliha ja kala puhul, mida on kasutatud koostisosana töödeldud toidus.

 

Liha ja linnuliha puhul võib esitada loomade lähteriigiks või -kohaks ühe koha ainult juhul, kui loomad on sündinud, kasvanud ja tapetud ühes ja samas riigis või kohas. Muudel juhtudel esitatakse eraldi teave sündimise, kasvamise ja tapmise koha kohta.

 

 

 

Käesolevat punkti kohaldatakse pärast lõikes 6 osutatud rakenduseeskirjade vastuvõtmist.

3. Kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ning see ei ole sama mis toidu põhilis(t)e koostisosa(de) oma:

3. Kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ning see ei ole sama mis toidu põhilis(t)e koostisosa(de) oma:

a) märgitakse ka kõnealuse koostisosa päritoluriik või lähtekoht või

a) märgitakse ka kõnealuse koostisosa päritoluriik või lähtekoht või

b) märgitakse, et põhilise koostisosa päritoluriik või lähtekoht on toidul märgitust erinev.

b) märgitakse, et põhilise koostisosa päritoluriik või lähtekoht on toidul märgitust erinev.

Käesolevat lõiget kohaldatakse pärast lõikes 6 osutatud rakenduseeskirjade vastuvõtmist.

Käesolevat lõiget kohaldatakse pärast lõikes 6 osutatud rakenduseeskirjade vastuvõtmist.

4. Komisjon esitab viis aastat pärast lõike 2 punkti b kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lõike 1a punktis b osutatud toodete kohustusliku päritolu ja lähtekoha märgistuse hindamiseks.

4. Komisjon esitab viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lõike 2 punktis b osutatud toodete puhul kohustuslikku lähteriigi või -koha märkimist käsitlevate sätete rakendamise seisu hindamiseks.

5. Komisjon esitab hiljemalt …* Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse päritoluriigi või lähtekoha kohustuslikku märkimist järgmiste ainete ja toodete puhul:

Komisjon võib sellele aruandele lisada ettepanekud asjaomaste liidu sätete muutmiseks.

a) muud liiki liha kui lõike 2 punktis b osutatud liha;

 

b) piim;

 

c) piimatoodete koostisosana kasutatav piim;

 

d) koostisosana kasutatav liha;

 

e) töötlemata toiduained;

 

f) ühest koostisosast koosnevad tooted;

 

g) koostisosad, mis moodustavad toidus rohkem kui 50 %.

 

Selles aruandes võetakse arvesse tarbija teavitamise vajadust, esimeses lõigus osutatud kohustusliku märkimise teostatavust, selliste meetmete võtmise kulude ja tulude analüüsi, sealhulgas siseturu õiguslikke aspekte ja mõju rahvusvahelisele kaubandusele.

 

Komisjon võib aruandele lisada ettepanekud asjaomaste liidu sätete muutmiseks.

 

* ELT: palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

 

 

5 a. Märgistusele kantud toidukäitleja nimi või aadress ei ole asjaomase toiduaine lähteriigi või -koha tähis.

6. Hiljemalt …* võtab komisjon artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt vastu käesoleva artikli lõike 2 punkti b ja käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist käsitlevad rakenduseeskirjad.

6. Hiljemalt …* võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 vastu käesoleva artikli lõike 2 ja lõike 3 kohaldamist käsitlevad rakenduseeskirjad.

* ELT: palun lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Tungiva kiireloomulisuse korral kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 52 sätestatud menetlust.

 

* ELT: palun lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

 

Selgitus

Vt parlamendi esimese lugemise seisukohas esitatud muudatusettepanekuid 101 ja 328.

 

Muudatusettepanek    62

Nõukogu seisukoht

Artikkel 26 – lõige 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Toidu tarvitamisjuhis peab olema märgitud viisil, mis võimaldab toitu asjakohaselt tarvitada.

1. Toidu tarvitamisjuhis peab olema märgitud viisil, mis võimaldab toitu asjakohaselt tarvitada. Vajaduse korral esitatakse juhendid toidu külmas hoidmise ja säilitamise tingimuste ning tarvitamise tähtaja kohta pärast pakendi avamist.

 

Muudatusettepanek    63

Nõukogu seisukoht

Artikkel 26 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Komisjon võib artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli lõike 1 kohaldamise kohta teatavate toiduainete suhtes.

2. Komisjon võib artikli 46 lõikes 2 osutatud läbivaatamismenetluse kohaselt võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli lõike 1 kohaldamise kohta teatavate toiduainete suhtes.

 

Muudatusettepanek    64

Nõukogu seisukoht

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

b) rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldus.

b) rasvade, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisaldus.

Selgitus

Need toitained ja energiasisaldus on tarbijatele kõige tähtsamad ja seetõttu tuleb need esitada pakendi esiküljel.

Muudatusettepanek    65

Nõukogu seisukoht

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

b a) valkude, süsivesikute ja transrasvhapete sisaldus.

Selgitus

 

Need toitained on tarbijatele olulised ja sellepärast peavad nad olema kohustuslikult märgitud pakendi tagaküljel.

 

Muudatusettepanek    66

Nõukogu seisukoht

Artikkel 29 – lõige 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud kohustusliku toitumisalase teabe sisu võib täiendada ühe või mitme alljärgneva aine koguseid käsitleva teabega:

2. Lõikes 1 osutatud kohustusliku toitumisalase teabe sisu võib täiendada ühe või mitme alljärgneva aine koguseid käsitleva teabega:

a) transrasvhapped;

välja jäetud

b) monoküllastumata rasvhapped;

b)  monoküllastumata rasvhapped;

c) polüküllastumata rasvhapped;

c)  polüküllastumata rasvhapped;

d) polüoolid;

d)  polüoolid;

e) tärklis;

e)  tärklis;

f) kiudained;

f)  kiudained;

 

f a) kolesterool;

 

f a) naatrium;

 

f b) uuendsuhkrud;

g) XIII lisa A-osa punktis 1 loetletud mis tahes vitamiinid või mineraaltoitained, mida esineb märkimisväärsetes kogustes nagu on määratletud XIII lisa A-osa punktis 2.

g) XIII lisa A-osa punktis 1 loetletud mis tahes vitamiinid või mineraaltoitained, mida esineb märkimisväärsetes kogustes nagu on määratletud XIII lisa A-osa punktis 2.

 

Muudatusettepanek    67

Nõukogu seisukoht

Artikkel 30 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Komisjon võib delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel võtta vastu XIII lisa A osa punktis 1 osutatud vitamiinide ja mineraaltoitainete ümberarvestuskoefitsiente, et nende sisaldust toitudes täpsemalt arvutada. Need ümberarvestuskoefitsiendid lisatakse XIV lisasse.

2. Komisjon võib delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 võtta vastu XIII lisa A osa punktis 1 osutatud vitamiinide ja mineraaltoitainete ümberarvestuskoefitsiente, et nende sisaldust toitudes täpsemalt arvutada. Need ümberarvestuskoefitsiendid lisatakse XIV lisasse.

 

Muudatusettepanek    68

Nõukogu seisukoht

Artikkel 30 – lõige 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Artikli 29 lõigetes 1 kuni 5 osutatud energiasisaldus ja toitainete kogus peavad vastama nende kogustele toidu müümisel.

3. Artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud energiasisaldus ja toitainete kogus peavad vastama nende kogustele toidu müümisel.

Vajaduse korral võib teave olla esitatud valmistoidu kohta, kui on antud piisavalt üksikasjalik valmistamisjuhis ja teave osutab valmistoidule.

Vajaduse korral võib teave olla esitatud valmistoidu kohta, kui on antud piisavalt üksikasjalik valmistamisjuhis ja teave osutab valmistoidule.

 

Muudatusettepanek    69

Nõukogu seisukoht

Artikkel 30 – lõige 4 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Komisjon võib artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva lõike ühtseks kohaldamiseks seoses deklareeritud väärtuste täpsusega, näiteks deklareeritud väärtuste ja ametliku kontrolli käigus tuvastatud väärtuste vahelise erinevusega.

Komisjon võib artikli 46 lõikes 2 osutatud läbivaatamismenetluse kohaselt võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käesoleva lõike ühtseks kohaldamiseks seoses deklareeritud väärtuste täpsusega, näiteks deklareeritud väärtuste ja ametliku kontrolli käigus tuvastatud väärtuste vahelise erinevusega.

 

Muudatusettepanek    70

Nõukogu seisukoht

Artikkel 31 – lõige 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Artikli 29 lõigetes 1 kuni 5 osutatud energiasisaldus ja toitainete kogus väljendatakse XV lisas loetletud mõõtühikutes.

1. Artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud energiasisaldus ja toitainete kogus väljendatakse XV lisas loetletud mõõtühikutes.

 

Muudatusettepanek    71

Nõukogu seisukoht

Artikkel 31 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Artikli 29 lõigetes 1 kuni 5 osutatud energiasisaldus ja toitainete kogus väljendatakse 100 grammi või 100ml kohta.

2. Pakendi tagaküljel esitatud kohustuslik toitumisalane teave sisaldab energiasisaldust kilokalorites ning artikli 29 lõikes 1 nimetatud kõiki kohustuslikke toitaineid ning vajaduse korral artikli 29 lõikes 2 nimetatud vabatahtlikult märgitavaid toitaineid.

 

See väljendatakse vajaduse korral XV lisas ette nähtud järjestuses nii 100 grammi või 100ml kui ka portsjoni kohta.

 

See esitatakse tabelina, numbrid üksteise all.

Selgitus

Esimese lugemise muudatusettepanek 313.

 

Muudatusettepanek    72

Nõukogu seisukoht

Artikkel 31 – lõige 4

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud väljendamisviisile võib artikli 29 lõigetes 1, 3, 4 ja 5 osutatud energiasisaldust ja toitainete kogust väljendada vajaduse korral XIII lisa B osas sätestatud võrdluskoguste protsendina 100 grammi või 100ml kohta.

4. Lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud väljendamisviisile võib artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud energiasisaldust ja toitainete kogust väljendada vajaduse korral XIII lisa B osas sätestatud võrdluskoguste protsendina 100 grammi või 100 ml kohta.

 

 

Muudatusettepanek    73

Nõukogu seisukoht

Artikkel 31 – lõige 4 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

4 a. Lõike 4 kohaselt andmete esitamisel tuleb nende andmete vahetus läheduses esitada järgmine lisateave: „Soovitatav kogus keskealiste naiste puhul. Teie päevane vajadus võib sellest erineda.”

 

Muudatusettepanek    74

Nõukogu seisukoht

Artikkel 32 – lõige 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Järgmistel juhtudel võib artikli 29 lõigetes 1 kuni 5 osutatud energiasisaldust ja toitainete kogust väljendada tarbijate jaoks kergesti äratuntava portsjoni ja/või tarbimisühiku kohta, tingimusel et portsjoni või tarbimisühiku suurus on märgistuses kindlaks määratud ning pakendis sisalduvate portsjonite või tarbimisühikute arv on teatavaks tehtud:

1. Järgmistel juhtudel võib artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud energiasisaldust ja toitainete kogust väljendada tarbijate jaoks kergesti äratuntava portsjoni ja/või tarbimisühiku kohta, tingimusel et portsjoni või tarbimisühiku suurus on märgistuses kindlaks määratud ning pakendis sisalduvate portsjonite või tarbimisühikute arv on teatavaks tehtud:

a) lisaks artikli 31 lõikes 2 osutatud väljendamisviisile 100 grammi või 100ml kohta;

a) lisaks artikli 31 lõikes 2 osutatud väljendamisviisile 100 grammi või 100ml kohta;

b) lisaks väljendamisviisile 100 grammi või 100 ml kohta, millele on osutatud artikli 31 lõikes 3 seoses vitamiinide ja mineraaltoitainete kogustega;

b) lisaks väljendamisviisile 100 grammi või 100 ml kohta, millele on osutatud artikli 31 lõikes 3 seoses vitamiinide ja mineraaltoitainete kogustega;

c) lisaks artikli 31 lõikes 4 osutatud väljendamisviisile 100 grammi või 100ml kohta või selle asemel.

c) lisaks artikli 31 lõikes 4 osutatud väljendamisviisile 100 grammi või 100 ml kohta;

 

 

Muudatusettepanek    75

Nõukogu seisukoht

Artikkel 32 – lõige 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Erandina artikli 31 lõikest 2 võib artikli 29 lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud juhtudel energiasisaldust ning toitainete kogust ja/või XIII lisa B-osas sätestatud võrdluskoguste protsenti väljendada vaid portsjoni või tarbimisühiku põhjal.

välja jäetud

 

 

Muudatusettepanek    76

Nõukogu seisukoht

Artikkel 32 – lõik 4

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Selleks et tagada toitumisalase teabe portsjoni või tarbimisühiku kohta väljendamise ühtne rakendamine ning anda tarbijatele ühtne võrdlusalus, võib komisjon inimeste tegelikku tarbimiskäitumist ning toitumisalaseid soovitusi arvestades võtta artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt vastu eeskirjad, millega nähakse ette teatud toidugruppide puhul väljendamine portsjoni või tarbimisühiku kohta.

4. Selleks et tagada toitumisalase teabe portsjoni või tarbimisühiku kohta väljendamise ühtne rakendamine ning anda tarbijatele ühtne võrdlusalus, võtab komisjon inimeste tegelikku tarbimiskäitumist ning toitumisalaseid soovitusi arvestades artikli 46 lõikes 2 osutatud läbivaatamismenetluse kohaselt rakendusaktidega vastu eeskirjad, millega nähakse ette teatud toidugruppide puhul väljendamine portsjoni või tarbimisühiku kohta.

 

 

 

Muudatusettepanek    77

Nõukogu seisukoht

Artikkel 33 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed esitatakse tabelina, numbrid üksteise all, kui ruum võimaldab. Kui ruumi ei ole, esitatakse kõnealune teave üksteise järel.

2. Artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed esitatakse tabelina pakendi tagaküljel, numbrid üksteise all, kui ruum võimaldab. Kui ruumi ei ole, esitatakse kõnealune teave üksteise järel ja vajaduse korral XV lisas sätestatud esitamise järjekorras.

 

Muudatusettepanek    78

Nõukogu seisukoht

Artikkel 33 – lõige 2 b (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

2 b. Käesoleva artikli lõiget 2 a ei kohaldata kinkepakkide suhtes.

 

 

Muudatusettepanek    79

Nõukogu seisukoht

Artikkel 33 – lõige 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Artikli 29 lõikes 3 osutatud andmeid võib esitada:

3. Kui müügipakendis toidu märgistus sisaldab artikli 29 lõikes 1 osutatud kohustuslikku toidualast teavet, võib energiasisaldust 100 grammi või 100 milliliitri kohta korrata pakendi esiküljel alumises paremas nurgas kirjasuurusega 3mm ja raamistatuna. Sellele lisaks võib esitada sama teabe samal viisil ka portsjoni kohta.

 

Rasvade, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisaldust 100 grammi või 100 milliliitri või portsjoni kohta võib korrata:

a) käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vaateväljast erinevas vaateväljas ning

a) käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vaateväljast erinevas vaateväljas ning

b) käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kujust erineval kujul.

b) käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kujust erineval kujul.

 

 

 

Muudatusettepanek    80

Nõukogu seisukoht

Artikkel 33 – lõige 5 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Käesoleva lõike ühtse rakendamise tagamiseks võib komisjon artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt võtta vastu eeskirjad nende artikli 29 lõigetes 1 kuni 5 osutatud energiasisalduse ja toitainete koguste kohta, mida võib lugeda tühiseks.

Käesoleva lõike ühtse rakendamise tagamiseks võib komisjon artikli 46 lõikes 2 osutatud läbivaatamismenetluse kohaselt rakendusaktidega võtta vastu eeskirjad nende artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud energiasisalduse ja toitainete koguste kohta, mida võib lugeda tühiseks.

 

 

Muudatusettepanek    81

Nõukogu seisukoht

Artikkel 34 – lõige 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Lisaks artikli 31 lõigetes 2 ja 4 ja artiklis 32 osutatud väljendamisviisidele ning artikli 33 lõikes 2 osutatud esitusviisile võib artikli 29 lõigetes 1 kuni 5 osutatud energiasisalduse ja toitainete koguse esitada muul viisil ja/või sõnadele või numbritele lisatud graafiliste kujundite või sümbolite abil, tingimusel et täidetud on järgmised nõuded:

1. Lisaks artikli 31 lõigetes 2 ja 4 ja artiklis 32 osutatud väljendamisviisidele ning artikli 33 lõikes 2 osutatud esitusviisile võib artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud energiasisalduse ja toitainete koguse esitada muul viisil ja/või sõnadele või numbritele lisatud graafiliste kujundite või sümbolite abil, tingimusel et täidetud on järgmised nõuded:

a) need ei ole tarbijatele eksitavad, nagu on osutatud artiklis 7;

a) need põhinevad usaldusväärsetel ja sõltumatutel tarbijauuringutel ega ole tarbijatele eksitavad, nagu on osutatud artiklis 7;

 

a a) nende väljatöötamine on laiaulatusliku kõigi sidusrühmadega konsulteerimise tulemus;

b) nende eesmärk on aidata tarbijal mõista toidu toimet või tähtsust söömisel omastatava energia ja toitainete sisalduse seisukohast;

b) nende eesmärk on aidata tarbijal mõista toidu toimet või tähtsust söömisel omastatava energia ja toitainete sisalduse seisukohast;

c) nende toetuseks on olemas tõendid selle kohta, et keskmine tarbija mõistab neid väljendamis- või esitusviise, ning

c) nende toetuseks on olemas sõltumatud tõendid selle kohta, et tarbijad mõistavad neid väljendamis- või esitusviise, ning

d) muude väljendamisviiside korral põhinevad need kas ühtlustatud võrdluskogustel või nende puudumise korral üldtunnustatud teaduslikel soovitustel energia või toitainete annuse kohta.

d) muude väljendamisviiside korral põhinevad need kas XIII lisa B osas esitatud ühtlustatud võrdluskogustel või nende puudumise korral üldtunnustatud teaduslikel soovitustel energia või toitainete annuse kohta.

 

d a) nad on objektiivsed ja mittediskrimineerivad;

 

d b) nende kohaldamine ei tekita takistusi kaupade vabale liikumisele.

 

Muudatusettepanek    82

Nõukogu seisukoht

Artikkel 34 – lõige 2 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

2 a. Kui V lisas loetletud toitude toidualane teave on kohustuslik toitumis- või tervisealase väite esitamise tõttu, ei nõuta toitumisalase teabe ega selle osa esitamist märgistuse peamises vaateväljas.

Selgitus

V lisas loetletud toitude kohta ei ole vaja esitada toidualast teavet, sest nad ei sisalda märkimisväärses koguses toitaineid. Kuid määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 7 kohaselt tuleb iga toitaine kohta, isegi kui see on V lisa loetelus, esitada toitumis- või tervisealase väite esitamisel kohustuslik toitaine sisaldus. Teabe või osalise teabe esitamine märgistuse peamises vaateväljas ei ole väikestel pakenditel teostatav. Seetõttu peaksid V lisas loetletud toidud toitumis- või tervisealase väite esitamise korral olema sellest kohustusest vabastatud.

 

Muudatusettepanek    83

Nõukogu seisukoht

Artikkel 34 – lõige 3 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Et hõlbustada seiret selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamise üle, võivad liikmesriigid nõuda, et toidukäitlejad, kes viivad nende territooriumil turule sellise teabega märgistatud toitu, teataksid riigi ametiasutustele täiendava väljendamis- või esitusviisi kasutamisest ning esitaksid neile asjakohased põhjendused seoses lõike 1 alapunktides a kuni d sätestatud nõuete täitmisega. Sellisel juhul võib teavet nõuda ka selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamise lõpetamise kohta.

Et hõlbustada seiret selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamise ja mõju üle, nõuavad liikmesriigid, et toidukäitlejad, kes viivad nende territooriumil turule sellise teabega märgistatud toitu, teataksid riigi ametiasutustele täiendava väljendamis- või esitusviisi kasutamisest ning esitaksid neile asjakohased põhjendused seoses lõike 1 alapunktides a kuni d sätestatud nõuete täitmisega. Sellisel juhul nõutakse teavet ka selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamise lõpetamise kohta.

 

Muudatusettepanek    84

Nõukogu seisukoht

Artikkel 34 – lõik 5

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

5. Saadud kogemusi arvesse võttes esitab komisjon hiljemalt …* Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamist, nende mõju siseturule ning nende edasise ühtlustamise soovitatavust. Sel eesmärgil esitavad liikmesriigid komisjonile asjakohast teavet selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamise kohta oma territooriumil. Komisjon võib sellele aruandele lisada ettepanekuid asjaomaste liidu sätete muutmiseks.

5. Saadud kogemusi arvesse võttes esitab komisjon hiljemalt …* Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamist, nende mõju siseturule ning nende edasise ühtlustamise soovitatavust. Sel eesmärgil esitavad liikmesriigid komisjonile asjakohast teavet selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamise kohta oma territooriumil. Komisjon võib sellele aruandele lisada ettepanekuid asjaomaste liidu sätete muutmiseks.

* ELT: palun lisada kuupäev: kaheksa aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

* ELT: palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

 

Muudatusettepanek    85

Nõukogu seisukoht

Artikkel 34 – lõik 6

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

6. Käesoleva artikli ühtse kohaldamise tagamiseks võtab komisjon artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli lõigete 1, 3 ja 4 rakendamise kohta.

6. Käesoleva artikli ühtse kohaldamise tagamiseks võtab komisjon artikli 46 lõikes 2 osutatud läbivaatamismenetluse kohaselt rakendusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli lõigete 1, 3 ja 4 rakendamise kohta.

 

Muudatusettepanek    86

Nõukogu seisukoht

Artikkel 35 – lõige 2 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

2 a. Mõistet „taimetoit” ei kasutata toidu puhul, mis kujutab endast surnud, tapetud või ärasöömisel hukkuvat looma, samuti sellisest loomast või sellise looma saadustest valmistatud toidu puhul. Mõistet „rangelt taimne toit” ei kasutata toidu puhul, mis kujutab endast looma või on valmistatud loomast või loomsetest saadustest või nende abil (kaasa arvatud elusloomade saadused).

Selgitus

Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht.

 

Muudatusettepanek    87

Nõukogu seisukoht

Artikkel 35 – lõige 2 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

2 a. Endiselt on lubatud esitada täiendavat vabatahtlikku toitumisalast teavet teatavatele sihtrühmadele, nt lastele, eeldusel et need konkreetsed kontrollväärtused on teaduslikult tõendatud, ei eksita tarbijat ning vastavad käesolevas määruses kehtestatud üldnõuetele.

Selgitus

Lastele suunatud või nendele meeldivate toodete puhul on kasulikum esitada toidualane teave lastega seotud kontrollväärtuste kaudu.

 

Muudatusettepanek 88

Nõukogu seisukoht

Artikkel 37 – lõige 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määrusega konkreetselt ühtlustatavates küsimustes ei tohi liikmesriigid võtta vastu ega säilitada siseriiklikke meetmeid, kui liidu õigusaktidega ei ole seda lubatud. Need siseriiklikud meetmed ei tohi takistada kaupade vaba liikumist.

1. Käesoleva määrusega konkreetselt ühtlustatavates küsimustes ei tohi liikmesriigid võtta vastu ega säilitada siseriiklikke meetmeid, kui liidu õigusaktidega ei ole seda lubatud. Need siseriiklikud meetmed ei tohi takistada kaupade vaba liikumist ega olla diskrimineerivad teistest liikmesriikidest pärit toiduainete suhtes.

 

Muudatusettepanek    89

Nõukogu seisukoht

Artikkel 38 – lõige 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võivad lõikele 1 tuginedes kehtestada meetmeid, mis käsitlevad toidu päritoluriigi või lähtekoha kohustuslikku märkimist, vaid juhul, kui on tõestatud seos toidu teatavate kvaliteediomaduste ja toidu päritoluriigi või lähtekoha vahel. Kui liikmesriigid teavitavad komisjoni sellistest meetmetest, esitavad nad tõendid selle kohta, et enamik tarbijaid peavad sellise teabe esitamist oluliseks.

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    90

Nõukogu seisukoht

Artikkel 43 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Komisjon konsulteerib määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõike 1 kohaselt loodud alalise toiduahela ja loomatervishoiu komiteega, kui ta leiab sellise konsulteerimise olevat vajaliku või kui liikmesriik seda taotleb.

2. Komisjon konsulteerib määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõike 1 kohaselt loodud alalise toiduahela ja loomatervishoiu komiteega, kui ta leiab sellise konsulteerimise olevat vajaliku või kui liikmesriik seda taotleb. Komisjon kehtestab ka kõigile sidusrühmadele ametliku teatamise korra kooskõlas direktiivi 98/34/EÜ sätetega.

Selgitus

Nagu parlamendis toimunud esimese lugemise ajal kokku lepiti, on uue määruse ettepaneku peamine eesmärk tugevdada ühtset turgu ja hõlbustada kaupade vaba liikumist. Teatavasti võivad märgistamist käsitlevad siseriiklikud õigusaktid killustada ühtset turgu, mistõttu tuleb need vastu võtta pärast läbipaistvat kontrolliprotsessi, s.t viisil, mis kehtib ka muude siseriiklike seadusandlike ettepanekute kohta siseturul.

 

Muudatusettepanek    91

Nõukogu seisukoht

Artikkel 43 – lõik 4

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Kui komisjoni arvamus on negatiivne, algatab komisjon enne käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ajavahemiku lõppu artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse, et teha kindlaks, kas kavandatavaid meetmeid võib rakendada, tehes vajaduse korral asjakohaseid muudatusi.

4. Kui komisjoni arvamus on negatiivne, algatab komisjon enne käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ajavahemiku lõppu artikli 46 lõikes 2 osutatud läbivaatamisemenetluse, et teha kindlaks, kas kavandatavaid meetmeid võib rakendada, tehes vajaduse korral asjakohaseid muudatusi.

 

Muudatusettepanek    92

Nõukogu seisukoht

Artikkel 44 – lõik 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Selleks et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut, tarbijate tervist või teabevajadusi ning tingimusel, et täidetakse artikli 10 lõikes 2 ja artikli 21 lõikes 2 sätteid, mis käsitlevad II ja III lisa muudatusi, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 ning artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimustel muuta käesoleva määruse lisasid.

Selleks et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut, tarbijate tervist või teabevajadusi ning tingimusel, et täidetakse artikli 10 lõikes 2 ja artikli 21 lõikes 2 sätteid, mis käsitlevad II ja III lisa muudatusi, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49 muuta käesoleva määruse lisasid.

 

Muudatusettepanek    93

Nõukogu seisukoht

Artikkel 45 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, komisjon, kasutades käesolevast määrusest tulenevaid volitusi võtta vastu meetmeid artikli 46 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt või delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklitele 49 kuni 52:

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, komisjon, kasutades käesolevast määrusest tulenevaid volitusi võtta rakendusaktidega vastu meetmeid artikli 46 lõikes 2 osutatud läbivaatamismenetluse kohaselt või delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 49:

 

Muudatusettepanek    94

Nõukogu seisukoht

Artikkel 46 – lõik 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Komisjoni abistab alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõike 1 alusel asutatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

 

Muudatusettepanek    95

Nõukogu seisukoht

Artikkel 46 – lõige 2 – lõik 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

 

Muudatusettepanek    96

Nõukogu seisukoht

Artikkel 46 – lõige 2 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    97

Nõukogu seisukoht

Artikkel 49 – lõik 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Komisjonile antakse viieks aastaks alates ... õigus võtta vastu artikli 10 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3, artikli 13 lõikes 5, artikli 19 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 23 lõikes 2, artikli 29 lõikes 6, artikli 30 lõikes 2, artikli 35 lõikes 4 ja artiklis 44 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 50 tagasi võtab.

1. Komisjonile antakse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

 

1 a. Artikli 10 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3, artikli 13 lõikes 5, artikli 19 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 23 lõikes 2, artikli 29 lõikes 6, artikli 30 lõikes 2, artikli 35 lõikes 4 ja artiklis 44 osutatud volitused delegeeritakse viieks aastaks alates …*. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse vaikimisi samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

 

1 b. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 10 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3, artikli 13 lõikes 5, artikli 19 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 23 lõikes 2, artikli 29 lõikes 6, artikli 30 lõikes 2, artikli 35 lõikes 4 ja artiklis 44 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

Muudatusettepanek    98

Nõukogu seisukoht

Artikkel 49 – lõik 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 50 ja 51 sätestatud tingimusi.

3. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 10 lõikega 2, artikli 12 lõikega 3, artikli 13 lõikega 5, artikli 19 lõikega 2, artikli 21 lõikega 2, artikli 23 lõikega 2, artikli 29 lõikega 6, artikli 30 lõikega 2, artikli 35 lõikega 4 ja artikliga 44, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda ajavahemikku kahe kuu võrra pikendada.

 

Muudatusettepanek    99

Nõukogu seisukoht

Artikkel 49 – lõik 4

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Kui uue tõsise ohu tekkimisel inimeste tervisele on see tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse artiklis 52 sätestatud menetlust delegeeritud õigusaktide suhtes, mis on vastu võetud artikli 10 lõike 2 ja artikli 21 lõike 2 kohaselt.

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    100

Nõukogu seisukoht

Artikkel 50

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Delegeerimise tagasivõtmine

välja jäetud

1. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 10 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3, artikli 13 lõikes 5, artikli 19 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 23 lõikes 2, artikli 29 lõikes 6, artikli 30 lõikes 2, artikli 35 lõikes ja artiklis 44 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

 

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

 

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

 

 

Muudatusettepanek    101

Nõukogu seisukoht

Artikkel 51

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

välja jäetud

1. Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

 

Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

 

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud ajavahemiku lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

 

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

 

 

Muudatusettepanek    102

Nõukogu seisukoht

Artikkel 52 – lõik 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 3 kohaselt vastuväiteid.

1. Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, esitatakse põhjendused kiirmenetluse kasutamise kohta.

 

Muudatusettepanek    103

Nõukogu seisukoht

Artikkel 52 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Kui käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, esitatakse põhjendused kiirmenetluse kasutamise kohta.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada artikli 49 lõikes 3 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi või nõukogu otsusest esitada vastuväiteid.

 

Muudatusettepanek    104

Nõukogu seisukoht

I lisa – punkt 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. „toitumisalane teave” või „toitumisalase teabega märgistus” – teave, mis sisaldab:

„toitumisalane teave” või „toitumisalase teabega märgistus” – teave, mis näitab:

a) energiasisaldust või

a) energiasisaldust või

b) energiasisaldust ja üht või enamat järgmistest toitainetest ja nende eraldi viidatud koostisosadest:

b) energiasisaldust ja üht või enamat järgmistest toitainetest ja nende koostisosadest:

– rasvad (küllastunud rasvhapped, transrasvhapped, monoküllastumata rasvhapped, polüküllastumata rasvhapped);

– rasvad (küllastunud rasvhapped, transrasvhapped, monoküllastumata rasvhapped, polüküllastumata rasvhapped);

– süsivesikud (suhkrud, polüoolid, tärklis);

– süsivesikud (suhkrud, polüoolid, tärklis);

– sool;

– sool;

– kiudained;

– kiudained;

– valgud;

– valgud;

XIII lisa A-osa punktis 1 loetletud mis tahes vitamiinid või mineraaltoitained, mida esineb XIII lisa A-osa punktis 2 määratletud märkimisväärsetes kogustes;

XIII lisa A-osa punktis 1 loetletud mis tahes vitamiinid või mineraaltoitained, mida esineb XIII lisa A-osa punktis 2 määratletud märkimisväärsetes kogustes;

 

 

Muudatusettepanek    105

Nõukogu seisukoht

III lisa – tabel – punkt -1 (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

-1. GLUTAMIINHAPET VÕI SELLE SOOLASID SISALDAVAD TOIDUD

 

-1.1 Toidud, mis sisaldavad ühte või mitut järgmistest lisaainetest: E620, E621, E622, E623, E624 ja E625

„Sisaldab maitsetugevdajat”

Selgitus

Osa esimese lugemise muudatusettepanekust 275.

 

Muudatusettepanek    106

Nõukogu seisukoht

III lisa – tabel – punkt 1 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

1 a. ERIMEETODIL TAPETUD LOOMADE LIHAST TOOTED

 

1 a.1 Liha ja lihatooted, mis on saadud loomadelt, keda enne tapmist ei uimastatud, st kes tapeti rituaalselt

„Liha, mis on saadud loomadelt, keda enne tapmist ei uimastatud”

 

 

Muudatusettepanek    107

Nõukogu seisukoht

III lisa – tabel – punkt 2.3 – parempoolne veerg

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

„Sisaldab fenüülalaniiniallikat.”

„Sisaldab aspartaami (fenüülalaniiniallikas; võib olla sobimatu rasedatele).”

 

 

Muudatusettepanek    108

Nõukogu seisukoht

III lisa – tabel – punkt 3 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

3 a. LIIDETUD LIHATÜKKIDEST KOOSNEV LIHA

 

3 a.1 Liidetud lihatükkidest koosnev liha, mis võib jätta mulje, et tegu on ühest lihatükist koosneva tootega

„vormitud liha” – see märge peab olema lisatud toidu nimetuse juurde;

 

 

Muudatusettepanek  109

Nõukogu seisukoht

III lisa – tabel – punkt 4.1 – parempoolne veerg

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

„Kõrge kofeiinisisaldus. Ei ole soovitatav lastele ega rasedatele” – see märge peab olema lisatud joogi nimetusega samas vaateväljas, millele järgneb kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõikega 1 sulgudes olev viide kofeiini sisaldusele väljendatuna mg/100 ml.

„Kõrge kofeiinisisaldus. Ei ole soovitatav lastele ega rasedatele ega rinnaga toitvatele naistele” ja „Mitte segada alkoholiga” – need märked peavad olema lisatud joogi nimetusega samas vaateväljas, millele järgneb kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõikega 1 sulgudes olev viide kofeiini sisaldusele väljendatuna mg/100 ml.

 

 

Muudatusettepanek    110

Nõukogu seisukoht

III lisa – tabel – punkt 4.2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4.2. Punktis 4.1 nimetamata toidud, millele on toitumisalasel või füsioloogilisel eesmärgil lisatud kofeiini.

„Lisatud kofeiini. Ei ole soovitatav lastele ega rasedatele” – see märge peab olema lisatud toote nimetusega samas vaateväljas, millele järgneb kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõikega 1 sulgudes olev viide kofeiini sisaldusele väljendatuna milligrammides 100g/ml kohta. Toidulisandite puhul peab kofeiinisisaldus olema märgitud päevaseks tarbimiseks soovitatava koguse kohta

Toidud, välja arvatud joogid, millele on füsioloogilisel eesmärgil lisatud kofeiini.

„Sisaldab kofeiini. Ei ole soovitatav lastele ega rasedatele” – see märge peab olema lisatud toote nimetusega samas vaateväljas, millele järgneb kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõikega 1 sulgudes olev viide kofeiini sisaldusele väljendatuna milligrammides 100g/ml kohta. Toidulisandite puhul peab kofeiinisisaldus olema märgitud päevaseks tarbimiseks soovitatava koguse kohta

Selgitus

Seaduslünkade vältimiseks oleks parem kasutada sõna „sisaldab”, sest näiteks guarana on kõrge kofeiinisisaldusega lisand ning seda ei kantaks märgistusele, kui kasutatakse sõna „lisatud”. Samuti joogid, mille maitsestamiseks lisatud kofeiinisisaldus on alla 150 mg/l, peaksid jääma punkti 4.2 kohaldamisalast välja.

 

Muudatusettepanek  111

Nõukogu seisukoht

V lisa – punkt 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. töödeldud tooted, mille ainsaks töötlemisviisiks on olnud laagerdumine, ja mis koosnevad ühestainsast koostisosast või koostisosade grupist;

2. töödeldud tooted, mille ainsaks töötlemisviisiks on olnud suitsutamine või laagerdumine, ja mis koosnevad ühestainsast koostisosast või koostisosade grupist;

 

Muudatusettepanek    112

Nõukogu seisukoht

V lisa – punkt 4

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. maitsetaimed, vürtsid või nende segud;

4. maitsetaimed, vürtsid, maitseained ja nende segud;

 

Muudatusettepanek    113

Nõukogu seisukoht

V lisa – punkt 18 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

18 a. pakendamata toit, sealhulgas toitlustusettevõtete pakutav toit, mis on mõeldud kohapeal tarbimiseks;

 

Muudatusettepanek    114

Nõukogu seisukoht

V lisa – punkt 19 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

19 a. käsitöönduslikult valmistatud tooted;

 

 

 

 

Muudatusettepanek    115

Nõukogu seisukoht

V lisa – punkt 19 b (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

19 b. püsiva märgistusega klaaspudelid.

Selgitus

Püsiva märgistusega pudelid on korduvkasutamiseks mõeldud klaaspudelid, millel on otse klaasile trükitud või graveeritud märgistus. Ettepanekuga laiendatakse toitumisalase teabega märgistuse kohustuslike osade kasutamist püsiva märgistusega pudelitele. Võttes arvesse ELis praegu kasutusel olevate selliste pudelite suurt väärtust (ligi 60 miljonit eurot) ja nende pikka kasutusiga (8–12 aastat), tuleks toetada parlamendi esimese lugemise seisukohta (muudatusettepanekud 124 ja 223) ja kaotada toitumisase teabega märgistamise kohustus selliste pudelite puhul.

 

Muudatusettepanek    116

Nõukogu seisukoht

VI lisa – punkt 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Toiduaine nimetus peab sisaldama andmeid või sellele tuleb lisada andmed toidu füüsikalise oleku või eritöötluse kohta (nt pulbristatud, külmkuivatatud, sügavkülmutatud, kontsentreeritud, suitsutatud) kõikidel juhtudel, kui sellise info puudumine võiks ostjat eksitada.

1. Nimetus, mille all toodet müüakse, peab sisaldama andmeid või tuleb sellele lisada andmed toidu füüsilise oleku või eritöötluse kohta (nt pulbristatud, taaskülmutatud, külmkuivatatud, sügavkülmutatud, kiirkülmutatud, ülessulatatud, kontsentreeritud, suitsutatud) kõikidel juhtudel, kui sellise info puudumine võiks ostjat eksitada.

 

Muudatusettepanek    117

Nõukogu seisukoht

VI lisa – A osa – punkt 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Toidu puhul, mis on enne müüki olnud külmutatud ja mida müüakse sulatatult, peab toidu nimetusele lisama märke „sulatatud”.

välja jäetud

 

Muudatusettepanek    118

Nõukogu seisukoht

VI lisa – A osa – punkt 4

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Toitude puhul, milles komponent või koostisosa, mis tarbija ootuste kohaselt on tavaliselt kasutatav või toidus loomulikult sisalduv, on asendatud erineva komponendi või koostisosaga, peab märgistusel olema lisaks koostisosade loetelule selge märge selle komponendi või koostisosa kohta, mida on osaliselt või täielikult asendamiseks kasutatud.

4. Toitude puhul, milles komponent või koostisosa, mis tarbija ootuste kohaselt on tavaliselt kasutatav või toidus loomulikult sisalduv, on asendatud erineva komponendi või koostisosaga, peab märgistusel olema lisaks koostisosade loetelule selgelt ja nähtavalt, tootenime vahetus läheduses ja 3 mm kirjasuurusega esitatud üks järgmistest märgetest:

 

a) „(toidu nimetus) valmistamisel on (asendatava/ asendatavate komponendi/komponentide või koostisosa/koostisosade nimetus) asemel kasutatud (asendava komponendi/komponentide või koostisosa/koostisosade nimetus)” või

 

b) „(toidu nimetus) valmistamisel on kasutatud (asendatud komponendi/komponentide või koostisosa/koostisosade nimetus) asendajat” või „(toidu nimetus) valmistamisel on kasutatud (asendatud komponendi/komponentide või koostisosa/koostisosade nimetus) imitatsiooni”.

Selgitus

Nõukogu kasutatud sõnastuse kohaselt peaks toidu tootja lisama toote märgistusele pika ja üksikasjaliku asendavate koostisosade kirjelduse. Tarbijate parema kaitsmise tagamiseks on oluline, et märgistus oleks selge ja arusaadav ning kirjeldama seda, mis tarbijal on vaja teada selleks, et teha teadlik ost.

Muudatusettepanek    119

Nõukogu seisukoht

VI lisa – A osa – punkt 4 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

4 a. Lihatoodete puhul, mida müüakse jaotustüki, kondiga praetüki, lõigu, portsjoni või rümba kujul, ning kalatoodete puhul peavad toidu nimetuses olema märgitud lisatud koostisosad, mis on põhiloomast erineva loomse päritoluga.

Selgitus

Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht.

 

Muudatusettepanek    120

Nõukogu seisukoht

VI lisa – A osa – punkt 4 b (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

4 b. Lihatoote puhul, mida müüakse jaotustüki, kondiga praetüki, lõigu, portsjoni või rümba kujul või soolatult, tuleb märgistusel toidu nimetuses märkida:

 

a) lisatud koostisained, mis on ülejäänud lihast erineva loomse päritoluga, ning

 

b) lisatud vesi järgmistel tingimustel:

 

– kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata liha või kuumtöödeldud soolaliha puhul lisatud vesi, kui see moodustab toote kaalust rohkem kui 5 %;

 

– kuumtöötlemata soolaliha puhul lisatud vesi, kui see moodustab toote kaalust rohkem kui 10 %.

Selgitus

Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht.

 

 

Muudatusettepanek    121

Nõukogu seisukoht

VI lisa – A osa – punkt 4 c (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

4 c. Kalatoote puhul, mida müüakse tüki, filee, lõigu või portsjoni kujul, peab märgistusel toidu nimetuses olema märgitud:

 

a) lisatud taimse või loomse (v.a kala) päritoluga koostisosad ning

 

b) lisatud vesi, kui see moodustab toote kaalust rohkem kui 5 %.

Selgitus

Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht.

 

 

 

Muudatusettepanek    122

Nõukogu seisukoht

VI lisa – B osa – punkt 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Lisaks määruse (EÜ) Nr 853/2004 III lisa V jao IV peatükis sätestatud nõuetele peavad märgistusel olema järgmised sõnad:

2. Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V jao IV peatükis sätestatud nõuetest, peavad märgistusel olema järgmised sõnad:

– „rasvasisaldus ≤ …%”,

– „rasvasisaldus alla …%”,

– „kollageeni/lihavalgu suhtarv ≤ …%”.

– sidekoe/lihavalgu suhtarv alla ...%”.

 

Muudatusettepanek    123

Nõukogu seisukoht

VI lisa – B a osa (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

B a OSA – „VORSTISOOLE” NIMETUST PUUDUTAVAD ERINÕUDED

 

Koostisosade loetelus tähistatakse vorstisooled järgmiselt:

 

– kui kasutatud vorstisool on valmistatud naturaalsetest koostisosadest:

 

a) „looduslik vorstisool”, kui sool on valmistatud põllumajandusloomade soolestikust või põiest;

 

b) „kollageensool”, kui sool on valmistatud naturaalsest loomset päritolu kollageenist;

 

– „kunstsool” – muudel juhtudel.

 

Kui kunstsool ei ole söödav, tuleb see ära märkida.

 

 

Muudatusettepanek    124

Nõukogu seisukoht

VII lisa – A osa – tabel – punkt 5 – vasakpoolne veerg

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

maitsetaimede või vürtside segude puhul, milles ükski maitseaine ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus

maitsetaimede või vürtside segude või valmististe puhul, milles ükski maitseaine ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus

 

Muudatusettepanek    125

Nõukogu seisukoht

VII lisa – B osa – tabel – punkt 1 – parempoolne veerg – lõik 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

„Õli“ ja

„Õli“ ja vajaduse korral kas omadussõna „loomne” (või konkreetse loomse päritolu märgis) või märgis konkreetse taimse päritolu kohta.

Vajaduse korral koos omadussõnaga “taimne” või “loomne” või

Kui ei ole võimalik tagada, et toode ei sisalda teatud taimeõli, tuleb kasutada märgistust „võib sisaldada…”.

koos märgisega konkreetse taimse või loomse päritolu kohta.

 

 

Muudatusettepanek    126

Nõukogu seisukoht

VII lisa – B osa – tabel – punkt 15 a (uus)

 

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

15 a. Looduslikud ekstraktid, välja arvatud puu- ja juurviljadest, söödavatest taimedest või nende osadest mehhanilis-füüsikalise protsessi teel saadud toiduvärvid, mida kasutatakse kontsentreeritult toitude värvimiseks

„Värvivad toiduained” (millele järgneb kindlaksmääratud koostisosa)

Selgitus

Värviandvaid toiduaineid kasutatakse tootmisel muude toiduainete värviva lisandina. Mõiste tähistamise abil muutub värviva omaduse sihtotstarve tarbija jaoks koostisosade loetelus märgatavaks. Kuna ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud kohustust anda teavet värviandvate toiduainete kohta, on kohane asendada täpne nimetus toidurühma nimetusega.

 

Muudatusettepanek    127

Nõukogu seisukoht

X lisa – pealkiri

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

MINIMAALSE SÄILIMISAJA LÕPPTÄHTPÄEV NING REALISEERIMISE JA TARVITAMISE LÕPPTÄHTPÄEV

MINIMAALSE SÄILIMISAJA LÕPPTÄHTPÄEV, REALISEERIMISE JA TARVITAMISE LÕPPTÄHTPÄEV NING TÖÖTLEMATA LIHA, LINNULIHA JA KALA PUHUL ESMAKORDSE KÜLMUTAMISE KUUPÄEV

 

 

Muudatusettepanek    128

Nõukogu seisukoht

X lisa – lõige 1 – punkt c a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(c a) Minimaalse säilimisaja lõpptähtpäev märgitakse igale pakendatud üksikportsjonile.

 

Muudatusettepanek    129

Nõukogu seisukoht

X lisa – lõige 2 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

2 a. Töötlemata liha, linnuliha ja kala puhul märgitakse esmakordse külmutamise kuupäev järgmiselt:

 

a) sellele eelnevad sõnad „külmutatud …”;

 

b) Punktis a nimetatud sõnadega kaasneb:

 

– kuupäev või

 

– viide kuupäeva asukohale märgistusel.

 

Neile andmetele järgneb säilitamistingimuste kirjeldus, mida tuleb järgida;

 

c) Kuupäev koosneb päevast, kuust ja võimalusel aastast kodeerimata kujul ning nimetatud järjekorras.

 

Muudatusettepanek    130

Nõukogu seisukoht

XI lisa

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

XI lisa jäetakse välja

Selgitus

Vt artikli 25 lõike 2 punkti b kohta tehtud muudatusettepanekut.

 

 

Muudatusettepanek    131

Nõukogu seisukoht

XIII lisa – A osa – pealkiri

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

VITAMIINIDE JA MINERAALTOITAINETE VÕRDLUSKOGUSED (TÄISKASVANUTEL)

VITAMIINIDE JA MINERAALTOITAINETE PÄEVASED VÕRDLUSKOGUSED (TÄISKASVANUTEL)

Selgitus

Esimesel lugemisel Euroopa Parlamendis vastu võetud muudatusettepanek (muudatusettepanek 242).

 

 

Muudatusettepanek    132

Nõukogu seisukoht

XIII lisa – B osa – tabel – rida 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Energia

8400 kJ (2000 kcal)

Energia

2000 kcal (8400kJ)

 

Muudatusettepanek    133

Nõukogu seisukoht

XIII lisa – B osa – tabel – rida 5 (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Valgud

80g

 

Muudatusettepanek    134

Nõukogu seisukoht

XIV lisa

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

süsivesikud (välja arvatud polüoolid)

4 kcal/g — 17 kJ/g

süsivesikud (välja arvatud polüoolid)

4 kcal/g (17 kJ/g)

polüoolid

2,4 kcal/g — 10 kJ/g

polüoolid

2,4 kcal/g (10 kJ/g)

valgud

4 kcal/g — 17 kJ/g

valgud

4 kcal/g (17 kJ/g)

rasvad

9 kcal/g — 37 kJ/g

rasvad

9 kcal/g (37 kJ/g)

salatrimid

6 kcal/g — 25 kJ/g

salatrimid

6 kcal/g (25 kJ/g)

alkohol (etanool)

7 kcal/g — 29 kJ/g

alkohol (etanool)

7 kcal/g (29 kJ/g)

orgaanilised happed

3 kcal/g — 13 kJ/g

orgaanilised happed

3 kcal/g (13 kJ/g)

kiudained

2 kcal/g — 8 kj/g

kiudained

2 kcal/g (8 kJ/g)

erütritool

0 kcal/g — 0 kj/g

erütritool

0 kcal/g (0 kJ/g)

 

Muudatusettepanek    135

Nõukogu seisukoht

XV lisa – tabel – rida 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

energia

kJ ja kcal

energia

kcal (kJ)

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Tarbijale toiduainete kohta antav teave

Viited

17602/1/2010 – C7-0060/2011 – 2008/0028(COD)

EP 1. lugemise kuupäev – P-number

16.6.2010                      T7-0222/2010

Komisjoni ettepanek

KOM(2008)0040 - C6-0052/2008

Nõukogu esimese lugemise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev

10.3.2011

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

10.3.2011

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Renate Sommer

21.7.2009

 

 

Kodukorra artikkel 51 – komisjonide ühised koosolekud

       istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

16.3.2011

12.4.2011

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

19.4.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

57

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

János Áder, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sergio Berlato, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Julie Girling, Nick Griffin, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Corinne Lepage, Peter Liese, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Paul Nuttall, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Sirpa Pietikäinen, Mario Pirillo, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Bogusław Sonik, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Salvatore Tatarella, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

João Ferreira, Jutta Haug, Rovana Plumb, Michèle Rivasi, Renate Sommer, Bart Staes, Struan Stevenson, Eleni Theocharous, Marianne Thyssen, Giommaria Uggias

Esitamise kuupäev

6.6.2011

 

 

[1] ELT…………………….