Istungidokument
2.5.2011
*
RAPORT
Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta
( KOM(2010)0522 – C7‑0396/2010 – 2010/0276(CNS) )
Majandus- ja rahanduskomisjon
Arvamuse koostaja: Diogo Feio
PR_CNS_art55am
Kasutatud tähised |
* nõuandemenetlus *** nõusolekumenetlus ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine) (Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud |
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.
Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].
|
SISUKORD
lk
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT....................5
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA..........................................25
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS.........................................................32
MENETLUS..............................................................................................................................48
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta
( KOM(2010)0522 – C7‑0396/2010 – 2010/0276(CNS) )
(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule ( KOM(2010)0522 );
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 14 teist lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7–0396/2010);
– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 16. veebruari 2011. aasta arvamust[1];
– võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37;
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust ( A7-0179/2011 ),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD[2]*
komisjoni ettepanekule
---------------------------------------------------------
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/…
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõike 14 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[3],
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELTL) sätestatule peaks liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ELis tähendama seda, et järgitakse stabiilsete hindade, riigi rahanduse ja rahanduslike tingimuste usaldusväärsuse ja tasakaalustatuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtteid eesmärgiga saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning Euroopa Liidu lepingus ja ELTLis sätestatud eesmärgid, järgides samas aluslepingute horisontaalseid klausleid.
(2) Stabiilsuse ja kasvu pakt koosnes algselt nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonist stabiilsuse ja kasvu pakti kohta. Määrusi (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97 muudeti 2005. aastal vastavalt määrustega (EÜ) nr 1055/2005 ja (EÜ) nr 1056/2005. Lisaks võeti vastu nõukogu 20. märtsi 2005. aasta aruanne stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tõhustamise kohta.
(2 a) Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikides ja liidu õiguses tunnustatud põhiõiguste teostamist. Samuti ei tohiks see mõjutada õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja rakendada ning õigust osaleda töövõitlusalases tegevuses vastavalt liidu õigust järgivatele riiklikele õigusaktidele ja tavadele.
(2 b) Vajalik on laiahaardeline ja integreeritud euroala võlakriisi lahendus, sest samm-sammu haaval lähenemisviis ei ole seni toiminud.
(2 c) Liikmesriikide poliitilist vastust hinnangutele, otsustele, soovitustele ja hoiatustele, mille nad on saanud komisjonilt või nõukogult Euroopa poolaasta raames, tuleks arvestada (i) stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavate ja parandavate osade täitemenetlustes, (ii) euroalal makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavates täitemenetlustes, (iii) selle tagamisel, et Euroopa Valuutafondi eraldistega seotud tingimused oleksid piisavalt kohandatud liikmesriikide aluspõhimõtetega ning et liikmesriigi majanduspoliitika suund oleks õige, (iv) selle tagamisel, et Euroopa Valuutafondi finantsabi liikmesriikidele pehmendaks majanduse kohandamise šokki, aitaks neil vältida riigi kohustuste täitmata jätmist, ära hoida kriisi levikust tingitud kulutusi teistele riikidele ning kindlustada kogu euroala finantsstabiilsus.
(2 d) Komisjonil peaks olema suurem ja sõltumatum roll järelevalve tugevdatud teostamisel. See hõlmab eri liikmesriikide konkreetseid hindamisi, kontrolle, missioone, soovitusi ja hoiatusi. Lisaks tuleb vähendada nõukogu rolli võimalike sanktsioonideni viivates meetmetes ja ELTLi kohast ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist tuleks kasutada igal võimalusel. Hääletusel ei tohiks osaleda asjaomast liikmesriiki esindav nõukogu liige ja liikmesriigid, kes ei täida nõukogu soovitusi võtta stabiilsuse ja kasvu pakti alusel parandusmeetmeid või võtta meetmeid seoses ülemäärase makromajandusliku tasakaalunihkega.
(3) Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus ja jätkusuutlikkus, mis tagab hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu, mille aluseks on finantsstabiilsus. Järelikult peaks pakti rakendamise hindamisel lähtuma sellest, mil määral see aitab kõnealuseid eesmärke saavutada.
(4) Ühist majandusliku juhtimise raamistikku on vaja tõhustada, sealhulgas täiustada järelevalvet eelarve üle, arvestades ELi liikmesriikide majanduselu suurt integreeritust, seda eelkõige euroalal.
(4 a) Liidu majanduses toimunu tõttu on liikmesriikide eelarvepoliitika elluviimine muutunud keerulisemaks ning saanud selgeks, et liikmesriikide eelarveraamistiku aluseks olevate eelarve-eeskirjade ja -menetluste suhtes tuleks kehtestada ühtsed miinimumnõuded.
(4 b) Parandatud majanduse juhtimise raamistiku aluseks peaks olema mitu üksteisega seotud jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive poliitikavaldkonda, mis peavad olema üksteise suhtes sidusad, eelkõige liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia, ning põhitähelepanu pühendamine siseturu arendamisele ja tugevdamisele, rahvusvaheliste kaubandussuhete ja konkurentsivõime edendamisele, ülemääraste eelarvepositsioonide ennetamise ja korrigeerimise tõhusale raamistikule (stabiilsuse ja kasvu pakt), jõulisele makromajanduse tasakaalunihke ennetamise ja korrigeerimise raamistikule, riikide eelarveraamistike miinimumnõuetele, tõhusamale finantsturgude reguleerimisele ja järelevalvele (sh Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostatav makrotasandi usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve) ja usaldusväärsele alalisele kriisilahendusmehhanismile.
(4 c) Dünaamilise ühtse turu saavutamist ja säilitamist tuleks käsitada nõuetekohaselt ja tõrgeteta toimiva majandus- ja rahaliidu ühe osana.
(4 d) Stabiilsuse ja kasvu pakt ning ELi majanduse juhtimise raamistik tervikuna peaksid täiendama ELi majanduskasvu- ja tööhõivestrateegiat, mille eesmärk on suurendada ELi konkurentsivõimet, ning olema selle strateegiaga ühildatavad. See raamistik peaks ette nägema ka keskkonnaalase vastutuse, sotsiaalse progressi ja stabiilsuse ning ühtse turu arendamise ja tugevdamise. Üldiseks põhimõtteks peaks olema, et kõnealune seotus ei tohiks lubada stabiilsuse ja kasvu paktist erandite tegemist.
(4 e) Koos majanduse juhtimise tõhustamisega tuleks liidus tugevdada majanduse juhtimise demokraatlikku legitiimsust, mis tuleks saavutada Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide tihedama ja varasema kaasamisega kõikidesse majanduspoliitika kooskõlastamise protsessidesse.
(4 f) Liikmesriikidel tuleb nõukogu direktiivis 2011/…/EL [liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta] sätestatud põhimõtteid järgides kehtestada finantskord, näiteks riiklikud finantseeskirjad, ja tagada täiesti sõltumatute riigiasutuste kaasamine eelarvemenetlusse ja keskpikka eelarveraamistikku. Riiklikud eelarve-eeskirjad peaksid täiendama liikmesriikide stabiilsuse ja kasvu paktil põhinevaid kohustusi. Riigiasutused peaksid etendama eelarve järelevalves tähtsamat rolli, et tugevdada riiklikku vastutust, tõhustada eelarve täitmist riigi avaliku arvamuse kaudu ja täiendada ELi tasandil toimivat majandus- ja poliitilist analüüsi.
(4 g) Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta peaks aitama liikmesriikidel oluliselt paremini täita ELTLi artikli 121 lõike 1 kohast nõuet selle kohta, et liikmesriigid käsitlevad oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust ning kooskõlastavad selle. Tõhusama majanduse juhtimise juurde kuuluvad lahutamatult läbipaistvus, vastutus ja sõltumatu järelevalve. Nõukogu ja komisjon peaksid majanduspoliitika kooskõlastamise protsessi asjaomastel etappidel avalikustama oma seisukohad ja otsused ning neid põhjendama. Liikmesriikide eelarveraamistikud peaksid hõlmama sõltumatute finantsasutuste loomist ja nende rolli tugevdamist ning tagama läbipaistva finantsstatistika avaldamise.
(4 h) Liikmesriikidel, kes ei kasuta rahaühikuna eurot, peaks olema õigus kohaldada majanduse juhtimise alaseid õigusakte, ilma et see piiraks nende ELTList tulenevaid õigusi ja kohustusi.
(4 i) Majandus- ja rahaliidu esimesel kümnendil saadud kogemused ja tehtud vead näitavad, et liidu majanduse juhtimist liidus on vaja parandada ning selleks tuleb liikmesriikidele anda ühiselt kokkulepitud eeskirjade ja poliitika eest suurem vastutus ning luua liidu tasandil liikmesriikide majanduspoliitika jaoks tugevam järelevalveraamistik.
(4 j) Komisjon ja nõukogu peaksid käesoleva määruse rakendamisel arvestama kõiki asjakohaseid tegureid ning asjaomaste liikmesriikide majanduslikku ja eelarve olukorda, eelkõige kui nende suhtes rakendatakse Euroopa Liidu / Rahvusvahelise Valuutafondi kohandamiskava. Lisaks tuleks kehtestada üleminekuaeg, et liikmesriikidel oleks võimalik oma poliitikat käesoleva määruse teatavate sätetega kohandada.
(4 k) Ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva aluslepingutele lisatud protokolli nr 12 artikli 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et nende riiklikud eelarvemenetlused võimaldavad neil täita oma aluslepingutest tulenevaid eelarvelisi kohustusi. Seepärast peaksid rahaühikuna eurot kasutavad liikmesriigid lisama liidu eelarveraamistiku eesmärgid oma siseriiklikku õigusesse ning tagama, et nende täitmiseks on kehtestatud piisavad eelarvemenetlused ja loodud vastavad asutused.
(4 l) Seadusandliku tavamenetlusega ja liidu meetodi eeskujul tuleks vastu võtta alaline kriisimehhanism, et ühest küljest tugevdada parlamendi osalust ja parandada demokraatlikku vastutust ja teisalt, et tugineda komisjoni asjatundlikkusele, sõltumatusele ja erapooletusele.
(4 m) Turgude volatiilsus ja teatavate rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide võlakirjade intressimäärade erinevuse suurus nõuavad kindlameelset tegutsemist euro stabiilsuse kaitsmiseks.
(4 n) Euroopa Valuutafondil peaks olema kolm eesmärki: ta peaks katma teatava määra liikmesriigi riigivõlast, mida saab maksta, riskimata mõne teise liikmesriigi või kogu euroala finantsstabiilsusega (euroväärtpaberid); ta peaks aitama finantsraskustes liikmesriigil lahendada kriisi, millesse ta võib olla sattunud (alaline kriisilahendusmehhanism), ja kolmandaks peaks ta võtma kasutusele vahendid majanduskasvu toetavate investeeringute rahastamiseks (projektivõlakirjad).
(4 o) Rahaühikuna eurot kasutavad liikmesriigid peaksid solidaarvastutuse alusel koguma summa, mis moodustab kuni [...] protsenti riigivõlast (euroväärtpaberid). Ühine emissioon suurendaks võlakirjade likviidsust kapitaliturul ning ühine vastutus toetaks nende riikide abistamist, kel on kapitali järjest raskem suurendada. Euroväärtpaberid peaksid olema tähtsamad kui riikide valitsuste võlad. Euroväärtpaberid võiksid edendada euro kui reservvääringu rolli.
(4 p) Eelarvedistsipliini tugevdamiseks tuleks usaldusväärse majandus- ja eelarvepoliitikaga riikidel lubada kuni [...] ulatuses nende SKPst laenu võtta, kuid nõrgema majandus- või eelarvepositsiooniga riigid peaksid maksma lisatasu/lisaintressimäära või võiksid võtta laenu üksnes euroväärtpaberites ja SKPst väiksema protsendi ulatuses. Kui osalev riik rakendab pidevalt lühinägelikku majandus- või eelarvepoliitikat, peatatakse äärmisel juhul tema osalemine euroväärtpaberite väljaandmises.
(4 q) Kogu euroalal finantsstabiilsuse tagamiseks tuleks luua liidu eeskirjade järgi juhitav ja eelkõige trahvidest rahastatav Euroopa valuutafond. Fond peaks põhinema nõukogu 9.–10. mai 2010. aasta otsustel ning eurorühma 28. novembri 2010. aasta avaldusel.
(5) Eelarvedistsipliini eeskirjad, nende täitmine ja täitmise tagamine tuleks muuta rangemaks ning suuremat tähtsust tuleks omistada võla suurusele ja selle arengule ning üldisele jätkusuutlikkusele.
(5 a) Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks võlakriteerium (sealhulgas erasektori võlg sedavõrd, kuivõrd sellega võib kaasneda valitsemissektori bilansiväline kohustus) paremini liita ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigi etappidega, säilitades samal ajal riiklike investeeringute piisava taseme.
(5 b) Euroopa ühtse turu konsolideerimine on majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise ja tugevdamise tagamise oluline eeltingimus. Seetõttu on vaja kaotada praegused õiguslikud ja füüsilised tõkked, mis takistavad eelkõige kaubavedude valdkonnas Euroopa ühtse raudteepiirkonna loomist.
(5 c) Majanduslike asjaolude ja poliitilise manööverdamisruumi vahel tuleks saavutada suurem tasakaal, kuid eeskirjad peaksid jääma lihtsaks, läbipaistvaks ja otstarbekaks.
(5 d) Stabiilsus- ja lähenemisprogrammidesse lisatavatele, keskpika tähtajaga liikmesriigipõhistele eelarveeesmärkidele lähenemise kiiruse puhul tuleks rohkem arvesse võtta riigi rahanduse jätkusuutlikkuse, sealhulgas võlataseme, võlaprofiili (ka tähtaja) ja võladünaamika hindamist.
(5 e) Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse täiendamiseks tuleks luua selge ühtlustatud raamistik, et mõõta ja jälgida võla dünaamikat, sh bilansiväliseid ja tingimuslikke kohustusi, nagu riigi pensionikohustused ja riiklikud tagatised (muu hulgas võla põhiosale, intressidele või tulule) finantssektoris ning avaliku ja erasektori partnerluse investeeringute puhul, ning kulusid, mida sellised investeeringud riigieelarves aastate jooksul põhjustavad.
(5 f) Avaliku ja erasektori võla kontrollimise raamistik peaks soodustama pikaajalist majanduskasvu, kuid arvestama eelarvepoliitika tsüklilisuse vastast rolli ning parandama eeltingimusi investeerimiseks ja arendama siseturgu, arvestades seejuures liikmesriigi konkreetseid eesmärke ja vajadusi.
(6) Selleks et rakendada praegu kehtivat ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust puudujäägi- ja võlakriteeriumi alusel, on vaja võrdlusalust, millest lähtuvalt hinnata, kas valitsemissektori võla suhe SKPsse väheneb piisavalt ja kas kontrollväärtus saavutatakse rahuldava tempoga või on see rahuldava tempoga vähenemise teelt ajutiselt kõrvale kaldunud. Hindamisel tuleks võtta arvesse kõiki asjakohaseid tegureid.
(6 a) Usaldusväärsed ja jätkusuutlikud fiskaalpoliitilised otsused peaksid tõhusalt kaasa aitama keskpika perioodi eelarveeesmärgi saavutamisele ja saavutatu säilitamisele. Keskpika perioodi eelarvepositsiooni järgimine peaks võimaldama liikmesriikidel jätta endale valitsemissektori eelarve puudujäägi kontrollväärtuse (3 % SKPst) suhtes kindlusvaru, et tagada kiire liikumine jätkusuutliku positsiooni suunas, ent jätta samal ajal ruumi eelarves manööverdamiseks, võttes eriti arvesse avaliku sektori investeeringute vajadust.
(7) Mittevastavus võla vähendamise kohta kehtestatud võrdlusalusele ei tohiks olla piisav alus ülemäärase eelarvepuudujäägi kindlaksmääramiseks, vaid arvesse tuleks võtta kõiki ELTLi artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes nimetatud asjakohaseid tegureid. Selleks et välistada ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kindlaksmääramine võlakriteeriumite alusel, võib eelkõige piisata hinnangust sellele, milline on tsükli ning võlakoormuse ja eelarveseisundi suhte mõju võla arengule.
(7 a) Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus osas peaks ettevaatliku ja jätkusuutliku eelarvepoliitika järgimise stiimulina sisalduma nende eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide jaoks, kes ei ole eelarvet piisavalt konsolideerinud, ajutine kohustus esitada intressi kandev tagatis. Meedet tuleks kohaldada juhul, kui liikmesriik toimib jätkuvalt ka pärast komisjoni esmast hoiatust viisil, mis ei küüni küll ülemäärase eelarvepuudujäägi keelu rikkumiseni, kuid on ikkagi ebamõistlik ja potentsiaalselt kahjulik majandus- ja rahaliidu sujuvale toimimisele, ning kui nõukogu on seetõttu esitanud soovituse vastavalt ELTLi artikli 121 lõikele 4.
(8) Kui ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu ja sellise olukorra tingivate asjaolude kindlaksmääramisel lähtutakse aga puudujäägikriteeriumist, tuleb kulutuste laadi, koosseisu ja kvaliteeti, sealhulgas valitsemissektori investeerimiskulutusi ning muid ELTLi artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes nimetatud asjakohaseid tegureid arvesse võtta juhul, kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ei ületa kontrollväärtust. Neid asjaolusid tuleks võtta arvesse alati, kui ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu ja seda tingivate asjaolude kindlaksmääramisel lähtutakse võlakriteeriumist.
(8 a) Ka pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kindlaksmääramist tuleks menetluse edasistes etappides kõiki asjakohaseid tegureid arvesse võtta. Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja määramisel ning selle pikendamisel tuleks eelkõige asjakohaselt arvesse võtta nende meetmete rakendamist, mis on liidu üldise majanduskasvustrateegia kontekstis suunatud keskpikas perioodis potentsiaalse majanduskasvu määra suurendamisele.
(8 b) Kui asjakohaste tegurite seas võetakse arvesse terviklikke pensionireforme, tuleks eelkõige kaaluda, kas need parandavad kogu pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust, ohustamata sealjuures keskpika perioodi eelarvepositsiooni.
(9) ELTLi artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes tuleks asjakohaselt vaagida riigi eelarveraamistiku kvaliteeti, kuna selle osatähtsus eelarve konsolideerimise ja riigi jätkusuutliku rahanduse toetamisel on äärmiselt suur. Vaagimine peaks hõlmama miinimumkriteeriume, mis on sätestatud nõukogu direktiivis [liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta], ning ühtlasi muid soovitatavaid eelarvedistsipliini alaseid nõudeid, milles on kokku lepitud.
(10) Selleks et toetada järelevalvet ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist käsitlevate nõukogu soovituste ja teatiste järgimise üle, on vaja kõnealustes soovitustes ja teatistes kindlaks määrata iga-aastased eelarve-eesmärgid, mille puhul võetakse arvesse eelarvepositsiooni parandamiseks vajalikku tsüklilist kohandamist, v.a ühekordsed fiskaalmeetmed ja muud ajutised meetmed. Sel puhul tuleks iga-aastast võrdlusalust (0,5 % SKPst) käsitada kui aasta keskmist alusväärtust.
(11) Meetmete tõhususe hindamisel on abiks see, kui aluseks võetakse valitsemissektori kulude üldiste eesmärkide järgimine ja muude kavandatud konkreetsete tulumeetmete rakendamine.
(12) Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja erandliku pikendamise vajaduse hindamisel tuleks ▌ arvestada tõsise ja üldise majandussurutisega või liikmesriigis tekkiva eriolukorraga.
(13) Asjakohane on tõhustada ▌rahaliste sanktsioonide ja stiimulite kohaldamist ▌, et järgitaks artikli 126 lõike 9 aluses esitatud teatistes sätestatut.
(14) Selle tagamiseks, et osalevad liikmesriigid järgiksid ELi eelarvejärelevalve raamistikku, tuleks ELTLi artikli 136 alusel reguleerida eeskirjadega stiimulid ja sanktsioonid, millega tagatakse stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade õiglane, õigeaegne ja tõhus täitmine.
(14 a) Majanduslikult ja poliitiliselt tundlikumate stiimulite ja sanktsioonide puhul tuleks asjakohaselt arvesse võtta riigi eelarvepuudujäägi ja võla struktuuri (sealhulgas kaudseid kohustusi), majandustsüklit, et vältida protsüklilist eelarvepoliitikat, ning kasvu toetavate struktuursete reformide elluviimiseks vajalikku riigisektori tulude ja kulude struktuuri.
(14 b) Stabiilsuse ja kasvu pakti kohast eeskirjade raamistikku rakendades peaksid komisjon ja nõukogu asjakohaselt arvesse võtma Euroopa finantsstabiilsusvahendi täiendavat raamistikku või teist ELTLi artikli 136 lõike 3 alusel loodud püsivat kriisilahendusmehhanismi (Euroopa stabiilsusmehhanism). Kui liikmesriigil on õigus kõnealuse mehhanismi toetusele, võivad komisjon ja nõukogu paluda tal täita vastav taotlus.
(14 c) Uude mitmepoolsesse järelevalveraamistikku ning stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdatud meetmete hulka kuuluvate stiimulite ja karistuste jõustamisel ja rakendamisel rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide suhtes tuleks arvestada nende väga tihedaid sidemeid liikmesriikidega, kes ei kasuta rahaühikuna eurot, ja eriti peatselt euroalaga liituvate liikmesriikidega, ning eeskätt rohkem keskenduda keskpika perspektiivi eelarveeesmärkidele.
(14 d) Tulemusliku vastastikuse surve avaldamiseks peaksid nõukogu ja komisjon majanduspoliitika kooskõlastamise menetluste asjakohastel etappidel avalikustama oma otsused ja seisukohad, järgides seejuures täiel määral aluslepingu sätteid, ning Euroopa Parlamendil peaks olema võimalik kutsuda asjaomast liikmesriiki pädevale parlamendikomisjonile oma otsuste ja tegevuspoliitika kohta selgitusi andma.
(14 e) Iga-aastaseid komisjoni antud poliitikasoovitusi tuleks Euroopa Parlamendis arutada enne arutelude algust nõukogus.
(14 f) Käesoleva määruse artikli 12 kohaselt kogutud trahvisummad tuleks arvata ELTLi artiklis 311 osutatud muude tulude hulka ning need tuleks eraldada stabiilsusmehhanismile liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik on euro. Nimetatud mehhanismi alusel tuleks trahvid eraldada riskijagamise rahastamisvahenditele Euroopa Liidu asjakohaste projektide jaoks, mida rahastab Euroopa Investeerimispank kooskõlas oma põhimääruse protokolli nr 5 sätetega (lisatud aluslepingutele).
(15) Määruses (EÜ) nr 1467/97 sisalduvates viidetes tuleks arvestada Euroopa Liidu toimimise lepingu uut artiklite numeratsiooni ning asjaolu, et nõukogu määrus (EÜ) nr 3625/93 asendati nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta.
(16) Määrust (EÜ) nr 1467/97 tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1467/97 muudetakse järgmiselt:
1. artikkel 1 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 1
1. Käesolevas määruses sätestatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kiirendamise ja selgitamise kord. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eesmärk on vältida valitsemissektori eelarve ülemäärast puudujääki ja puudujäägi tekkimise korral soodustada selle viivitamatut korrigeerimist ning selle käigus kontrollitakse valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kriteeriumi alusel eelarvedistsipliini järgimist.
Nõukogu kasutab ELTLi artikli 126 kohaste komisjoni ametlikel seisukohtadel põhinevate soovituste ja teatiste vastuvõtmise üle otsustamisel ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamust.
▐
2. Liikmesriik, kelle suhtes on tehtud erand, võib kohaldada osalevate liikmesriikide suhtes käesoleva määrusega kehtestatud eeskirju ning peab sel juhul komisjoni sellest teavitama. Kõnealune teade avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Asjaomane liikmesriik loetakse osalevaks liikmesriigiks käesoleva määruse mõistes alates teate avaldamisele järgnevast päevast.
2. artiklit 2 muudetakse järgmiselt.
a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1. Kui valitsemissektori eelarve puudujääk ületab kontrollväärtuse, käsitatakse seda olukorda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 2 punkti a teise alapunktiga erandlikuna, kui selle põhjustab asjaomase liikmesriigi kontrolli alt väljas olev ebatavaline sündmus, millel on tõsine mõju valitsemissektori finantspositsioonile, või kui selle põhjustab tõsine majanduslik surutis.”;
b) lisatakse järgmine lõige ▌:
„1a. Kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse, käsitatakse seda kooskõlas ELTLi artikli 126 lõike 2 punktiga b kontrollväärtuse suunas piisavalt vähenevana, kui eelneva kolme aasta jooksul on erinevus kontrollväärtusega vähenenud võrdlusalusena keskmiselt ühe kahekümnendiku võrra aastas, kusjuures andmed saadakse kolme aasta näitajate hindamise põhjal.
Võlakriteeriumi nõue loetakse ühtlasi täidetuks juhul, kui komisjoni antud eelarveprognoosist ilmneb, et nõutud erinevuse vähenemine esineb kolme aasta jooksul, kaasa arvatud need kaks aastat, mis järgnevad viimasele aastale, mille kohta on andmed olemas. Liikmesriigi puhul, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust [lisatakse käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäev], loetakse kolme aasta jooksul alates ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisest võlakriteeriumi kohane nõue täidetuks, kui see liikmesriik teeb piisavaid edusamme nõuetele vastavuse saavutamiseks ja nõukogu on oma asjakohastes arvamustes selle liikmesriigi vastavuse kohta stabiilsus- või lähenemisprogrammi nõuetele sellisele hinnangule jõudnud.
Võla kohandamise võrdlusalust rakendades võetakse iga riigi puhul arvesse lõikes 3 osutatud asjakohaseid tegureid. Hinnangus pööratakse eritähelepanu sellele, millises etapis on liikmesriigi majandustsükkel.”;
c) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Komisjon peab ELTLi artikli 126 lõikes 3 sätestatud aruande ettevalmistamisel võtma arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, mis on nimetatud artiklis märgitud, sedavõrd, kuivõrd need avaldavad olulist mõju asjaomase liikmesriigi puudujäägi- ja võlakriteeriumide järgimise hindamisele. Komisjoni aruandes tuleb asjakohaselt kajastada:
– arengutendentse, mis on seotud keskpika perioodi majanduspositsiooniga, eelkõige potentsiaalne majanduskasv ja tsüklilised arengutendentsid, inflatsioon, liidu üldist majanduskasvustrateegiat käsitlevate poliitikasuundumuste rakendamine ja muud ELTLi kohased eesmärgid, ülemäärase makromajandusliku tasakaalunihke ennetamine ja korrigeerimine ning erasektori säästude netopositsioon;
– arengutendentse, mis on seotud keskpika perioodi eelarveeesmärkide kohandamiskavaga (eelkõige esmased kulud, avaliku sektori investeeringud ning riigi rahanduse üldine kvaliteet, eriti liikmesriikide eelarveraamistiku toimimine), nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1466/97 artiklis 5;
– ühtlasi tuleb arvesse võtta arengutendentse, mis on seotud valitsemissektori jooksvate kulutustega, eelkõige nende stabiilsust reaalväärtuses;
– aruandes analüüsitakse ka keskpika perioodi valitsemissektori võlapositsiooni arengut, selle dünaamikat ja jätkusuutlikkust (eelkõige ▌ riskitegureid, sealhulgas võla tähtaegu ja vääringuid, võlakoorma ja eelarvepositsiooni suhet mõjutavaid muutusi ja nende struktuuri, kogutud reserve ja muid rahalisi varasid; tagatisi, täpsemalt finantssektoriga seotud tagatisi, ja kaudseid kohustusi nagu erasektori võlga sedavõrd, kuivõrd sellega võib kaasneda valitsemissektori bilansiväline kohustus);
– lisaks sellele peab komisjon pöörama asjakohast tähelepanu ka kõikidele teistele teguritele, mis on asjaomase liikmesriigi arvates olulised, et põhjalikult hinnata puudujäägi- ja võlakriteeriumide järgimist, ning millest liikmesriik on nõukogule ja komisjonile teada andnud. Seoses sellega pööratakse eritähelepanu rahvusvahelise solidaarsuse edendamiseks ja ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks antavale rahalisele toetusele ning võlale, mis on tekkinud liikmesriikidevahelisest kahepoolsest ja mitmepoolsest toetuse andmisest finantsstabiilsuse tagamise kontekstis.
Otsest eritähelepanu pööratakse ka finantskoormusele, mis tuleneb rekapitaliseerimisest ja muudest finantssektori suhtes tõsiste finantsraskuste ajal kohaldatavatest ajutistest riigiabi meetmetest ning teistele liikmesriikidele ning Euroopa finantsstabiilsusvahendile ja Euroopa stabiilsusmehhanismile antud laenudest ja tagatistest.
Aruande koostamisel võib komisjon nõuda asjaomaselt liikmesriigilt lisateavet.
Võlakriteeriumi järgimise hindamisel võetakse edasises menetluses arvesse neid asjaomaseid tegureid, mille tulemusel tehakse otsus ELTLi artikli 126 lõigete 4, 5 ja 6 kohase ülemäärase eelarvepuudujäägi ja võla olemasolu kohta, üksnes juhul, kui valitsemissektori võla suhe keskmiselt kolme aasta jooksul väheneb.”;
d) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Komisjon ja nõukogu koostavad tasakaalustatud üldhinnangu kõikide asjakohaste tegurite kohta niivõrd, kuivõrd need mõjutavad puudujäägi- ja võlakriteeriumi järgimist asjaomase liikmesriigi poolt. Asjakohaseid tegureid võetakse vastavalt vajadusele arvesse edasises menetluses, mille tulemusel tehakse otsus ELTLi artikli 126 lõigete 4, 5 ja 6 kohase ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, eelkõige kinnitamaks, et asjaomase liikmesriigi suhtes tuleks algatada ülemäärase puudujäägi menetlus, et jõuda vastupidisele järeldusele, ning tegureid võetakse vajadusest lähtuvalt arvesse ka artikli 126 kohases edasises tegevuses, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse artikli 2 lõigetes 5 ja 6. Kui hinnatakse puudujäägikriteeriumi järgimist ja kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse, võetakse kõnealuseid tegureid edasises menetluses, mille tulemusel tehakse otsus ELTLi artikli 126 lõigete 4, 5 ja 6 kohase ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, arvesse üksnes juhul, kui täielikult on täidetud topelttingimus, s.t et enne asjakohaste tegurite arvessevõtmist on kindel, et valitsemissektori eelarve puudujääk on kontrollväärtuselähedane ja et see ületab kontrollväärtuse ajutiselt.
(d a) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames eelarve hindamisel arvestavad komisjon ja nõukogu nõuetekohaselt pensionireformide rakendamist, mis kehtestavad mitmesambalise süsteemi, mis sisaldab kohustuslikku, täielikult finantseeritud pensionisammast, millega edendatakse pensionisüsteemi jätkusuutlikkust, ohustamata sealjuures keskpika perioodi eelarvepositsiooni, ning muid kulusid kooskõlas ELTLi artikli 126 lõikega 3.”;
(d b) lisatakse järgmine lõige:
„5 a. Siiski võetakse neid tegureid arvesse edasises menetluses – kui hinnatakse võlakriteeriumi järgimist –, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.”;
(d c) lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Kui nõukogu on teinud komisjoni seisukohta arvesse võttes ELTLi artikli 126 lõike 6 alusel otsuse, et liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk, võtavad nõukogu ja komisjon lõikes 3 osutatud asjaomaseid tegureid – sest need mõjutavad asjaomase liikmesriigi olukorda – arvesse ka ELTLi artikli 126 järgsete menetlusetappide puhul, sealhulgas ka käesoleva määruse artikli 3 lõikes 5 ning artikli 5 lõikes 2 määratletud menetlusetappide puhul, eelkõige ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja kehtestamisel ja selle pikendamisel. Nimetatud asjaomaseid tegureid ei võeta siiski arvesse nõukogu poolt ELTLi artikli 126 lõike 12 kohase otsuse tegemisel, millega tühistatakse mõned või kõik nõukogu otsused, mis on vastu võetud ELTLi artikli 126 lõigete 6–9 ja lõike 11 kohaselt.
e) lõige 7 asendatakse järgmisega:
"7. Nende liikmesriikide puhul, kus kontrollväärtust ületav ülemäärane eelarvepuudujääk on seotud sellise pensionireformi rakendamisega, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis sisaldab kohustuslikku, täielikult finantseeritud pensionisammast, võtavad komisjon ja nõukogu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus ▌ puudujääginäitajate arengut hinnates arvesse ka kulusid, mis pensionireformi käigus tekivad ▌, kui puudujääk ei ületa märkimisväärselt taset, mida võib pidada kontrollväärtuse lähedaseks, ning võlasuhe ei ületa kontrollväärtust, tingimusel et säilitatakse üldine eelarve jätkusuutlikkus. Kui eelarvepuudujääk on oluliselt ja jätkuvalt vähenenud ning on kontrollväärtuselähedane ▌, võtab nõukogu ka arvesse netokulu ▌, kui teeb ELTLi artikli 126 lõike 12 kohase otsuse, millega tühistatakse mõned või kõik nõukogu otsused, mis on vastu võetud ELTLi artikli 126 lõigete 6–9 ja lõike 11 kohaselt.”.
2 a. Lisatakse järgmine jagu:
„ JAGU 1 a
MAJANDUSALANE ARUTELU
Artikkel 2 a
Arutelu tõhustamiseks liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ning liikmesriikide parlamentide ja valitsuste või muude asjaomaste organite vahel ning suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon läbi viia avalikke arutelusid ja kuulamisi, eelkõige seoses ELTLi artikli 126 lõike 8 kohase nõukogu ja komisjoni teostatava makromajandusliku ja eelarve järelevalve teemal.”.
3. artiklit 3 muudetakse järgmiselt.
-a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
1. Majandus- ja rahanduskomisjon sõnastab arvamuse kooskõlas ELTLi artikli 126 lõikega 4 10 päeva jooksul alates ELTLi artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud aruande vastuvõtmisest komisjoni poolt.
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Kui komisjoni arvates on eelarvepuudujääk ülemäärane, adresseerib ta arvamuse ja soovituse kooskõlas ELTLi artikli 126 lõigetega 5 ja 6 nõukogule ja teavitab Euroopa Parlamenti ning asjaomase liikmesriigi parlamenti, võttes täies ulatuses arvesse lõikes 1 nimetatud arvamust.”;
b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Nõukogu otsustab ülemäärase eelarvepuudujäägi üle kooskõlas ELTLi artikli 126 lõikega 6 ning teeb seda üldjuhul kahe kuu jooksul alates määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kehtestatud teatamiskuupäevadest. Kui nõukogu otsustab, et eelarvepuudujääk on ülemäärane, esitab ta samal ajal asjaomasele liikmesriigile soovitused kooskõlas ELTLi artikli 126 lõikega 7.”
c) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Nõukogu soovituses, mis on esitatud kooskõlas ELTLi artikli 126 lõikega 7, kehtestatakse asjaomasele liikmesriigile tõhusate meetmete võtmiseks maksimaalselt kuuekuune tähtaeg. Kui olukorra tõsidus seda nõuab, võib tähtaega tõhusate meetmete võtmiseks vähendada kolme kuuni. Samuti kehtestatakse nõukogu soovituses tähtaeg ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks, mis peaks olema lõpule viidud puudujäägi kindlakstegemisele järgneval aastal, välja arvatud eriasjaolude korral. Nõukogu nõuab oma soovituses, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis soovituse aluseks olevatest prognoosidest lähtuvalt on kooskõlas tsükliliselt korrigeeritud eelarvepositsiooni eelarvepuudujäägi vähenemisega vähemalt 0,5 % SKPst (v.a otsese või kaudse mõjuga ühekordsed ja ajutised meetmed), et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine soovituses kehtestatud tähtaja jooksul.”;
d) lisatakse järgmine lõige ▌:
„4 a. ▌Lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul esitab asjaomane liikmesriik komisjonile ja nõukogule aruande meetmetest, mis ta on võtnud vastuseks ELTLi artikli 126 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele. Aruanne sisaldab ELTLi artikli 126 lõike 7 kohase nõukogu soovitusega kooskõlas olevaid valitsemissektori kulude ja juhuslike tulude, sealhulgas nende taseme ja suundumustega seotud eesmärke, samuti teavet võetud meetmete kohta ja kõnealuste eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete kohta. Komisjon võib nõuda liikmesriigilt täiendavaid aruandeid. Kõnealune aruanne avalikustatakse.”;
d a) lisatakse järgmine lõige:
„4 b. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib kutsuda asjaomase liikmesriigi esindaja selgitama parlamendikomisjonile oma majandus- ja eelarvepoliitikat ning seda, milliseid meetmeid ta kavatseb võtta ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks. Liikmesriik võib ka ise paluda, et teda sel eesmärgil Euroopa Parlamenti kutsutaks.”;
e) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas ELTLi artikli 126 lõike 7 alusel antud soovitusega ja kui ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, esineb pärast selle soovituse vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta ELTLi artikli 126 lõike 7 alusel vastu muudetud soovitus. Muudetud soovituses võidakse pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 osutatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda oma soovituses esitatud majandusprognoosidega. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artiklis 5 määratletud tõsise majandussurutise korral võib nõukogu samuti teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu ELTLi artikli 126 lõike 7 kohane muudetud soovitus, tingimusel et see ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust.
4. artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kui on kindlaks tehtud, et ELTLi artikli 126 lõikes 8 nimetatud tõhusaid meetmeid ei ole võetud, langetatakse kõik nõukogu otsused avalikustada oma soovitused viivitamata pärast käesoleva määruse artikli 3 lõike 4 kohaselt kehtestatud tähtaja möödumist. Samal ajal esitab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel ametliku aruande Euroopa Ülemkogule.”;
b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Kui nõukogu vaeb, kas vastuseks tema soovitustele, mis on tehtud kooskõlas ELTLi artikli 126 lõikega 7, on võetud tõhusaid meetmeid, võtab ta otsuse tegemisel arvesse aruannet, mille asjaomase liikmesriik esitab käesoleva määruse artikli 3 lõike 4a kohaselt, ja käesoleva määruse rakendamist ning asjaomase liikmesriigi valitsuse muid avalikult teadaantud otsuseid.
Kui nõukogu teeb kooskõlas artikli 126 lõikega 8 kindlaks, et asjaomane liikmesriik ei ole võtnud tõhusaid meetmeid, teatab ta sellest Euroopa Ülemkogule.
Kooskõlas artikliga 10 a võib Euroopa Komisjon korraldada kohapealseid arutelusid või kontrollkäike. Kontrollkäigud osalevatesse liikmesriikidesse ja vahetuskursimehhanismis ERM II osalevatesse liikmesriikidesse viiakse läbi koostöös Euroopa Keskpangaga. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kontrollkäikude tulemused ja avalikustab oma tähelepanekud.
2 a. Euroopa Parlamenti teavitatakse lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud olukorrast.”.
5. artiklit 5 muudetakse järgmiselt.
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. ELTLi artikli 126 lõike 9 kohane nõukogu otsus teatada asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks, tehakse kahe kuu jooksul alates nõukogu otsusest, millega tehti kindlaks, et artikli 126 lõikega 8 kooskõlas olevaid tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Nõukogu nõuab oma teatises, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis teatise aluseks olevatest prognoosidest lähtuvalt on kooskõlas tsükliliselt korrigeeritud eelarvepositsiooni eelarvepuudujäägi vähenemisega vähemalt 0,5 % SKPst (v.a otsese või kaudse mõjuga ühekordsed ja ajutised meetmed), et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine teatises kehtestatud tähtaja jooksul. Nõukogu võib ka märkida kõnealuste eesmärkide saavutamist soodustavad meetmed.”;
b) lisatakse lõige 1a:
„1a. Olles saanud nõukogult ELTLi artikli 126 lõike 9 kohase teatise, annab asjaomane liikmesriik Euroopa Parlamendile, komisjonile ja nõukogule aru meetmetest, mis ta vastuseks nõukogu teatisele on võtnud. Aruanne sisaldab valitsemissektori kulude ja suvakohaste tulude ▌, sealhulgas nende taseme ja suundumustega seotud eesmärke ning teavet selle kohta, missuguseid meetmeid on võetud vastuseks nõukogu konkreetsetele soovitustele, nii et nõukogul oleks vajaduse korral võimalik teha otsus vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 2. Komisjon jälgib ja hindab ülemäärase eelarvepuudujäägi vähendamiseks võetud kohandamismeetmeid kontrollkäigul kooskõlas artikliga 10 a ja edastab nõukogule aruande. Kõnealune aruanne avalikustatakse.”;
b a) lisatakse järgmine lõige:
„1 b. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib kutsuda asjaomase liikmesriigi selgitama komisjonis oma majandus- ja eelarvepoliitikat ning seda, milliseid meetmeid ta kavatseb võtta ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks. Liikmesriik võib ka ise paluda, et teda sel eesmärgil Euroopa Parlamenti kutsutaks.”;
c) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas ELTLi artikli 126 lõike 7 alusel antud soovitusega ja ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, on toimunud pärast selle soovituse vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu muudetud soovitus ELTLi artikli 126 lõike 7 alusel. Muudetud soovituses võidakse pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 osutatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda oma soovituses olevate majandusprognoosidega. Tõsise majandussurutise korral võib nõukogu samuti teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu ELTLi artikli 126 lõike 7 kohane muudetud soovitus, tingimusel et see ei ohusta keskpika perioodi eelarve jätkusuutlikkust.
6. artikkel 6 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 6
1. Kui nõukogu vaeb, kas vastuseks tema teatisele, mis on tehtud kooskõlas ELTLi artikli 126 lõikega 9, on võetud tõhusaid meetmeid, võtab ta otsuse tegemisel arvesse aruannet, mille asjaomane liikmesriik esitab käesoleva määruse artikli 5 lõike 1a kohaselt, ja käesoleva määruse rakendamist ning asjaomase liikmesriigi valitsuse muid avalikult teadaantud otsuseid, samuti artikli 5 lõikes 1a nimetatud komisjoni aruande järeldusi.
2. Kui tingimused ELTLi artikli 126 lõike 11 kohaldamiseks on täidetud, kehtestab nõukogu kooskõlas ELTLi artikli 126 lõikega 11 sanktsioonid. Iga selline otsus tehakse hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nõukogu otsust, millega teatati asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid kooskõlas ELTLi artikli 126 lõikega 9.”.
7. artikkel 7 asendatakse ▌järgmisega:
„Artikkel 7
„Kui osalev liikmesriik ei järgi ELTLi artikli 126 lõigete 7 ja 9 kohaseid nõukogu järjestikuseid otsuseid, teeb nõukogu üldjuhul kuueteistkümne kuu jooksul määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud aruande esitamise kuupäevast kooskõlas ELTLi artikli 126 lõikega 11 otsuse kehtestada sanktsioonid. Kui kohaldatakse käesoleva määruse artikli 3 lõiget 5 või artikli 5 lõiget 2, muudetakse vastavalt ka kuueteistkuulist tähtaega. Sihilikult kavandatud eelarvepuudujäägi korral, mis nõukogu arvates on ülemäärane, kasutatakse kiirendatud menetlust. Euroopa Parlamendi pädev parlamendikomisjon võib kutsuda liikmesriigi pädevale parlamendikomisjonile aru andma.”
7 a. Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 7 a
Parlamentidevaheline koosolek
Kui liikmesriik kutsutakse selgitama Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ja liikmesriigi vahelisele kohtumisele teatud seisukohta, vajalikke meetmeid või kõrvalekaldumist käesolevas määruses sätestatud nõuetest, toimub kohtumine ühe järgneva institutsiooni egiidi all:
a) Euroopa Parlament;
b) liikmesriigi parlament või
c) roteeruva eesistujariigi parlament.”.
8. artikkel 8 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 8
Nõukogu teeb ELTLi artikli 126 lõike 11 kohase otsuse sanktsioonide karmistamise kohta hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast. Nõukogu teeb ELTLi artikli 126 lõike 12 kohaselt otsuse kõikide oma otsuste või neist osa tühistamise kohta pärast konsulteerimist Euroopa parlamendiga hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast.”.
9. artikli 9 kolmandas lõigus asendatakse viide artiklile 6 viitega artikli 6 lõikele 2;
10. artiklit 10 muudetakse järgmiselt.
a) lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„1. Komisjon ja nõukogu jälgivad korrapäraselt, kuidas rakendatakse meetmeid, mida on võtnud:”;
a a) lisatakse järgmine lõige:
„1 a. Komisjon ja nõukogu edastavad oma lõike 1 kohased tähelepanukud Euroopa Parlamendile.”;
b) lõikes 3 asendatakse viide määrusele (EÜ) nr 3605/93 viitega määrusele (EÜ) nr 479/2009;
10 a. Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 10 a
1. Komisjon tagab liikmesriikide ametiasutustega pideva arutelu vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele. Selleks korraldab komisjon kõikidesse liikmesriikidesse korrapärase arutelu ning vajadusel ka järelevalve eesmärgil külastusi.
Komisjon võib arutelu- ja järelevalvekülastustele vajaduse korral osalema kutsuda Euroopa Keskpanga või mõne muu asjaomase asutuse esindajaid.
2. Arutelu- ja järelevalvekülastuste korraldamisel edastab komisjon vajaduse korral esialgsed tähelepanekud asjaomasele liikmesriigile selgituste andmiseks.
3. Arutelukülastuste raames kontrollib komisjon liikmesriigis valitsevat majanduslikku olukorda ning teeb kindlaks käesoleva määruse järgimisega seotud riskid või probleemid.
4. Järelevalvekülastuste raames jälgib komisjon protsesse ja kontrollib, kas on võetud nõukogu või komisjoni otsuste kohaseid meetmeid käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks. Järelevalvekülastusi tehakse ainult erandjuhtudel ja ainult siis, kui nimetatud eesmärkide saavutamist ohustavad märkimisväärsed riskid või probleemid.
5. Komisjon teatab majandus- ja rahanduskomisjonile järelevalvekülastuste põhjused.
6. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed arutelu- ja järelevalvekülastuste hõlbustamiseks. Liikmesriigid tagavad, et kõik nende asjaomased asutused aitavad komisjoni viimase taotlusel ja vabatahtlikult arutelu- ja järelevalvekülastuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.”.
11. artikkel 11 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 11
Kui nõukogu otsustab osaleva liikmesriigi suhtes kohaldada meetmeid kooskõlas ELTLi artikli 126 lõikega 11, nõutakse üldjuhul trahvi. Nõukogu võib teha otsuse täiendada kõnealust trahvi muude ELTLi artikli 126 lõikes 11 sätestatud meetmetega.
Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud sanktsioonide väljakuulutamist kutsuda asjaomase liikmesriigi pädeva parlamendikomisjoni ette selgitama, miks ta hoiatustele vaatamata ei ole ülemäärast eelarvepuudujääki korrigeerinud. Liikmesriik võib ka ise paluda, et teda sel eesmärgil Euroopa Parlamenti kutsutaks.”.
12. artikkel 12 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 12
1. Trahvisumma koosneb kindlaksmääratud osast, mis võrdub 0,2 %ga SKPst, ja muutuvast osast. Muutuv osa määratakse kindlaks nõukogu hinnangu alusel selle kohta, kas osalev liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid. Kui nõukogu on seisukohal, et liikmesriik on tõhusaid meetmeid võtnud, muutuvat osa ei rakendata. Otsus muutuvat osa mitte rakendada tehakse kvalifitseeritud häälteenamusega. Kui leitakse, et asjaomane liikmesriik ei ole tõhusaid meetmeid võtnud, on muutuva osa suurus üldjuhul kuni üks kümnendik eelmise aasta puudujäägi (% SKPst) ja valitsemissektori eelarvepuudujäägi kontrollväärtuse erinevusest või, kui eelarvedistsipliini täitmata jätmise korral arvestatakse võlakriteeriumi, kuni üks kümnendik eelmise aasta puudujäägi (% SKPst) ja valitsemissektori sellise eelarveseisundi (% SKPst) erinevusest, mis samal aastal oleks tulnud saavutada vastavalt ELTLi artikli 126 lõike 9 alusel väljaantud teatisele.
2. Igal järgneval aastal, kuni otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tühistatakse, hindab nõukogu, kas asjaomane osalev liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks ELTLi artikli 126 lõike 9 kohasele nõukogu edastatud teatele. Kui asjaomane osalev liikmesriik ei ole nõukogu teatist järginud, otsustab nõukogu iga-aastase hindamise käigus sanktsioone karmistada kooskõlas ELTLi artikli 126 lõikega 11. Kui tehakse otsus täiendava trahvi kohta, arvutatakse see samamoodi nagu lõike 1 kohane muutuv trahviosa.
3. Ühegi lõigetes 1 ja 2 nimetatud trahvi ülemmäär ei ole suurem kui 0,2 % SKPst.
13. artikkel 13 tunnistatakse kehtetuks ja artiklis 15 asendatakse viide artiklile 13 viitega artiklile 12;
14. artikkel 16 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 16
Käesoleva määruse artikli 12 kohaselt kogutud trahvide näol on tegemist ELTLi artikli 311 kohase muu tuluga, mis eraldatakse stabiilsusmehhanismile liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik on euro. Kuni nimetatud mehhanismi loomiseni eraldatakse trahvid riskijagamise rahastamisvahenditele Euroopa Liidu asjakohaste projektide jaoks, mida rahastab Euroopa Investeerimispank kooskõlas oma põhimääruse protokolli nr 5 sätetega (lisatud aluslepingutele).”.
14 a. Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 17 a
1. Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta hiljemalt …[4]* ja seejärel iga kolme aasta tagant.
2. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3. Kui aruandes on kirjeldatud takistusi aluslepingute majandus- ja rahaliitu käsitlevate sätete ja eeskirjade nõuetekohasele toimimisele, antakse selles vajalikud soovitused Euroopa Ülemkogule.
4. Artikli 2 lõiget 1a ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeval, kui asjaomane liikmesriik järgib oma stabiilsus- ja lähenemiskava ja sellega seotud nõukogu arvamusi. Artikli 2 lõiget 1a kohaldatakse juhul, kui menetlus on tühistatud.”.
15. Kogu määruses asendatakse viited artiklile 104 viidetega ELTLi artiklile 126.
16. lisa punkti 2 I veerus asendatakse viide nõukogu määruse (EÜ) nr 3605/93 artikli 4 lõigetele 2 ja 3 viitega nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetele 2 ja 3.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Liikmesriigi puhul, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust [lisatakse käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäev] ja kolme aasta jooksul alates ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisest, loetakse võlakriteeriumi kohane nõue täidetuks, kui see liikmesriik teeb nõukogu arvamuse kohaselt selle liikmesriigi stabiilsus- või lähenemisprogrammi kohta nõuetele vastavuse saavutamiseks piisavaid edusamme.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…
Nõukogu nimel
eesistuja
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
Pr Sharon Bowles
Esimees
Majandus- ja rahanduskomisjon
BRÜSSEL
Teema: Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta ( KOM(2010)0522 – C7‑0396/2010 – 2010/0276(CNS) ) – arvaus õigusliku aluse kohta
Austatud proua Bowles
Oma 4. märtsi 2011. aasta kirjas küsisite vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 2 õiguskomisjoni arvamust mitme sellise õigusakti ettepaneku õigusliku aluse sobivuse kohta, mille puhul Teie parlamendikomisjon kui juhtiv komisjon ja/või tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on esitanud muudatusettepanekud õigusliku aluse muutmiseks.
Õiguskomisjon arutas nimetatud küsimust oma koosolekul 12. aprillil 2011.
Majanduse juhtimise paketi eesmärk on reageerida vajadusele suurendada majandus- ja rahaliidu majanduspoliitika kooskõlastamist ja tugevdada selle järelevalvet.
Pakett koosneb kuuest õigusakti ettepanekust.
Ettepanekuid analüüsitakse eraldi lisas. Mugavuse huvides esitatakse alljärgnevalt õiguskomisjoni järeldused iga juhtumi jaoks sobiva õigusliku aluse kohta.
– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta ( KOM(2010)0527 , 2010/0281 (COD) ).
Kõnealuse määruse ettepaneku ainueesmärk on laiendada majanduse järelevalve menetlust, mida võimaldab Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 121 lõige 6. Seega näib see olevat sobiv õiguslik alus.
– Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta ( KOM(2010)0523 lõplik, 2010/0277 (NLE) ).
Kõnealuse ettepaneku peamine eesmärk on suurendada liikmesriikide raamistikele miinimumnõuete kehtestamisega eelarve alast vastutust ja tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tulemuslikkus. Seetõttu näib komisjoni esildatud õiguslik alus, nimelt ELTLi artikli 126 lõike 14 kolmas lõik, olevat sobiv.
– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta ( KOM(2010)0526 , 2010/0280 (COD) ).
Ettepaneku eesmärk on tagada liikmesriikide majanduspoliitika tihedam kooskõlastamine. Seega näib ELTLi artikli 121 lõige 6 olevat kõnealuse ettepaneku jaoks sobiv õiguslik alus.
– Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta ( KOM(2010)0522 lõplik, 2010/0276 (CNS) ).
Arvestades, et kõnealuse ettepaneku peamine eesmärk on kehtestada üksikasjalik eeskiri ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamiseks, on ainuke sobiv õiguslik alus ELTLi artikli 126 lõige 14.
– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal ( KOM(2010)0524 , 2010/0278(COD) ).
Sobivaks õiguslikuks aluseks peetakse ELTLi artikli 121 lõiget 6 koostoimes artikliga 136.
– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta ( KOM(2010)0525 , 2010/0279 (COD) ).
Ettepaneku eesmärki (tõhustada euroalal esinevate makromajanduse tasakaalunihete tulemuslikku korrigeerimist) arvestades on sobiv õiguslik alus ELTLi artikli 121 lõige 6 koostoimes artikliga 136.
Õiguskomisjoni koosolekul 12. aprillil 2011. võeti otsus eespool esitatud soovituste kohta vastu ühehäälselt[5].
Lugupidamisega
Klaus-Heiner Lehne
Lisa
Teema: Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta ( KOM(2010)0522 , 2010/0276 (CNS) ) õiguslik alus
Majanduse juhtimise pakett koosneb kuuest ettepanekust, mille eesmärk on tugevdada majandus- ja rahaliidu majanduspoliitika kooskõlastamist ja järelevalvet seoses Euroopa 2020. aasta strateegia ja Euroopa poolaastaga, mis tähendab uut järelevalvetsüklit, mille raames koondatakse ühte stabiilsuse ja kasvu paktiga kehtestatud menetlused ning majanduspoliitika üldsuunised.
Kahes ettepanekus käsitletakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Mõlema aluseks on ELTLi artikli 126 lõige 14. Neli ettepanekut käsitlevad mitmepoolse järelevalve menetlust ja need põhinevad artikli 121 lõikel 6. Neist kahe ettepaneku aluseks on ELTLi artikli 121 lõige 6 koostoimes artikliga 136.
Ettepanekud kujutavad endast reageeringut ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tagajärjel praeguses süsteemis ilmnenud nõrkustele. Komisjoni väitel tuleb süsteemi tugevdada, et „tagada makromajanduse stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus, mis on SKP ja tööhõive püsiva kasvu eeltingimused”[6].
Ettepanekutes järgitakse kahte komisjoni teatist[7] ja 2010. aasta juuni Euroopa Ülemkogu kokkulepet vajaduse kohta tõhustada liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamist. Majanduse juhtimise pakett esitati 29. septembril 2010.
Ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta tutvub praegu majandus- ja rahanduskomisjon, kus raportöör on Diogo Feio. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon esitab oma arvamuse (raportöör David Casa). Euroopa Parlament tegutseb nõuandemenetluse kohaselt.
Määruse nr 1467/97 õiguslik alus on ELTLi artikli 126 lõige 14.
Juhtivas majandus- ja rahanduskomisjonis esitatud muudatusettepanekute eesmärk on asendada üheosaline õiguslik alus (artikli 121 lõige 14) mitmeosalise õigusliku alusega (artikli 121 lõige 14 koostoimes artikliga 136).
Taust
Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust nr 1467/97 loetakse stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikuks osaks. Määruses sätestatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kiirendamise ja selgitamise kord, mis on juba määratletud ELTLi artiklis 126.
Selle eesmärk on vältida eelarvepoliitikas jämedaid vigu, mis võiksid ohustada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning potentsiaalselt ka majandus- ja rahaliitu. See tähendab liikmesriikidele kohustust hoiduda ülemäärasest valitsemissektori eelarve puudujäägist, mis määratakse kahe põhikriteeriumi, eelarvepuudujäägi ja riigivõla põhjal. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega kehtestatakse ülemäärase puudujäägi keeld ja see eeldab etapiviisilisi meetmeid; süsteemi tugevdab jõustamismehhanism, mis näeb ette rahalised sanktsioonid määruse nõuete eiramise eest.
Komisjoni seletuskirja[8] kohaselt tuleb stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa reformida, et reageerida mitmetele finants- ja majanduskriisis ilmnenud puudustele. Seetõttu keskendutakse ettepanekus järgmistele meetmetele.
– Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse puhul tuleb hakata arvestama võlakriteeriumiga. Võlasuundumusi tuleb hoolikamalt jälgida ja käsitleda sarnaselt eelarvepuudujäägi suundumustega.
– Jõustamisele aitab kaasa see, et euroala liikmesriikidele kehtestatakse rida uusi rahalisi sanktsioone, mida hakataks kohaldama järk-järgult menetluse palju varasemas etapis. (...) Selleks et vältida suvakohast jõustamist, nähakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse järjestikuste etappidega seotud uute sanktsioonide kehtestamiseks ette nn vastupidise hääletamise menetlus.
Esildatud õiguslik alus
Komisjoni ettepaneku aluseks on ELTLi artikli 126 lõige 14, mis on sõnastatud järgmiselt:
Artikli 126 lõige 14
Käesolevas artiklis kirjeldatud menetluse kohaldamist käsitlevad täiendavad sätted on esitatud aluslepingutele lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokollis.
Tehes otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpangaga, võtab nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt vastu asjakohased sätted, millega nimetatud protokoll seejärel asendatakse.
Nõukogu kehtestab komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga üksikasjaliku eeskirja ja määratlused nimetatud protokolli sätete kohaldamiseks, arvestades käesoleva lõike teisi sätteid.
Majandus- ja rahanduskomisjoni esitatud muudatusettepaneku kohaselt on ettepaneku õiguslikuks aluseks ELTLi artikli 126 lõige 14 koostoimes artikliga 136.
Artikkel 136
1. Majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks ning kooskõlas aluslepingute asjakohaste sätetega võtab nõukogu liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, vastavalt artiklites 121 ja 126 osutatud menetluste seast sobivale menetlusele, välja arvatud artikli 126 lõikes 14 sätestatud menetlus, vastu meetmed, millega:
a) tugevdatakse asjaomaste liikmesriikide eelarvedistsipliini koordineerimist ja järelevalvet;
b) kehtestatakse asjaomaste liikmesriikide tarvis majanduspoliitilised suunised, tagades nende ühilduvuse kogu liidu suhtes vastu võetud suunistega ja järelevalve nende täitmise üle.
2. Lõikes 1 sätestatud meetmete vastuvõtmisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, mille rahaühik on euro.
Nimetatud liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 238 lõike 3 punktile a.
Euroopa Kohtu lähenemisviis
Kohtupraktika kohaselt peab meede põhimõtteliselt põhinema ainult ühel õiguslikul alusel. Kui liidu meetme eesmärgi ja sisu uurimisel selgub, et meede taotleb kahte eesmärki või et sellega reguleeritakse kahte valdkonda, mis kuuluvad erinevate aluste kohaldamisalasse, ning üks eesmärk või valdkond on määratletav peamisena või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, st peamise või ülekaalus oleva eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus[9].
Ainult siis, kui on erandlikult kindlaks tehtud, et meetmel on samaaegselt mitu eesmärki või kui sellel on mitu omavahel lahutamatut komponenti, millest üks ei ole teise suhtes teisejärguline ega kaudne, peab selline meede tuginema vastavatele erinevatele õiguslikele alustele[10].
Õigusliku aluse analüüs
Artikkel 126 kuulub ELTLi VIII jaotise 1. peatüki (Majanduspoliitika) alla. Artiklis sätestatakse meetmed, mida komisjon ja nõukogu järgivad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamisel. Vastavalt menetlusele jälgivad nõukogu ja komisjon liikmesriikide eelarvepuudujääke ja esitavad soovitusi.
Artikli 126 lõige 14 võimaldab nõukogul erimenetluse kohaselt (komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga) võtta vastu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamist käsitlevaid täiendavaid sätteid.
VIII jaotise 4. peatükk sisaldab erisätteid liikmesriikide kohta, mille rahaühik on euro. Seega võimaldab artikkel 136 nõukogul teha otsuseid seoses erimeetmetega nende liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro:
- tugevdada nende eelarvedistsipliini kooskõlastamist ja järelevalvet;
- kehtestada majanduspoliitilisi suuniseid.
Artiklis 136 rõhutatakse, et need meetmed võetakse vastavalt artiklites 121[11] ja 126 osutatud menetluste seast sobivale menetlusele, välja arvatud artikli 126 lõikes 14 sätestatud menetlus.
Nii selgub, et ELTLi artikli 126 lõike 14 ja artikli 136 koostoimes võib seadusandja ELTLi artiklites 121 ja 126 sätestatud kooskõlastamist ja järelevalvet tugevdada[12] ning kehtestada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.
Ettepaneku analüüs. Kavandatavate meetmete sisu ja eesmärk
Nagu nägime, peab seadusandlikul meetmel põhimõtteliselt olema üks õiguslik alus. Ainult siis, kui on erandlikult kindlaks tehtud, et meetmel on samaaegselt mitu eesmärki või kui sellel on mitu omavahel lahutamatut komponenti, millest üks ei ole teise suhtes teisejärguline ega kaudne, peab selline meede tuginema vastavatele erinevatele õiguslikele alustele[13].
Käesoleva ettepanekuga tahetakse teha muudatusi, et parandada mehhanismi, mis kehtestati määrusega nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta.
Seletuskirjas esitatakse kavandatud reformi kesksed meetmed järgmiselt:
a) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse puhul tuleks hakata arvestama võlakriteeriumiga; selle abinõuga reageeritakse asjaolule, et siiani pole võlgnevusel olnud peaaegu mingit tähtsust, ehkki põhimõtteliselt on need kaks kriteeriumit (puudujääk ja võlg) võrdväärsed;
b) euroala liikmesriikidele kehtestatakse rida uusi rahalisi sanktsioone, et takistada ülemääraste eelarvepuudujääkide tekkimist ja puudujääkide kujunemise korral soodustada nende kiiret likvideerimist;
c) selgem ja paindlikum raamistik komisjoni võimalike soovituste jaoks.
Eelnimetatust selgub, et ettepaneku peamised eesmärgid on vältida ja korrigeerida ülemääraseid eelarvepuudujääke, hoiduda jämedatest vigadest eelarvepoliitikas ning kehtestada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamise täpsed eeskirjad.
Seega on selge, et artikli 126 lõige 14 on käesoleva ettepaneku jaoks piisav õiguslik alus.
Järgmiseks tuleb kaaluda, kas ettepaneku eesmärke võib pidada lahutamatult seotuks, ilma et mõni neist oleks teisega võrreldes teisejärguline – sellisel juhul võib olla võimalik kasutada mitut õiguslikku alust.
Ettepaneku preambuli põhjenduses 14 rõhutatakse: „Selle tagamiseks, et osalevad liikmesriigid järgiksid ELi eelarvejärelevalve raamistikku, tuleks aluslepingu artikli 136 alusel reguleerida eeskirjadega sanktsioonid“. Näib, et ehkki eeskirjadega reguleeritud sanktsioonid on ettepanekuga kehtestatava süsteemi oluline osa ning aitavad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust tulemuslikult jõustada, ei saa siiski väita, et need on kavandatud määruse peamine eesmärk.
Järeldus
Kõige eelnimetatu põhjal tundub, et ELTLi artikli 126 lõige 14 on kõnealuse ettepaneku jaoks ainuke asjakohane õiguslik alus.
21.3.2011
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta
( KOM(2010)0522 – C7‑0396/2010 – 2010/0276(CNS) )
Arvamuse koostaja: David Casa
LÜHISELGITUS
Taust
29. septembril 2010 esitas komisjon seadusandliku paketi, et tõhustada ELi ja euroala majandusjuhtimist. Pakett koosneb kuuest ettepanekust: neli neist käsitlevad fiskaalpoliitilisi küsimusi, sh stabiilsuse ja kasvu pakti reformimist, ning kahe uue määruse eesmärgiks on tuvastada ja käsitleda makromajanduse tasakaalunihkeid Euroopa Liidus ja euroalal.
Komisjon teeb liikmesriikidele ettepaneku järgida rangemalt stabiilsuse ja kasvu pakti ning süvendada eelarvepoliitika kooskõlastamist. Stabiilsuse ja kasvu pakti nn ennetuslikus osas muudetakse määrust nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) et tagada, et liikmesriigid järgiksid headel aegadel ettevaatlikku eelarvepoliitikat, nii et oleks võimalik luua puhver halbadeks aegadeks. Lisaks tehakse stabiilsuse ja kasvu pakti nn paranduslikus osas ettepanek muuta määrust nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta), et tagada võlasuundumuste tähelepanelikum järgimine, pöörates neile puudujäägisuundumustega samal määral tähelepanu.
Eelarvepoliitilise vastutuse edendamiseks tehakse täiendavalt ettepanek võtta vastu direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta, kehtestades siseriiklikele eelarveraamistikele teatavad miinimumnõuded ning tagades, et need on kooskõlas aluslepingutest tulenevate kohustustega. Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku ja parandusliku osa muudatuste toetamiseks tegi komisjon ühtlasi ettepaneku karmistada jõustamisvahendeid euroala liikmesriikide jaoks.
Märkused
Käesolev arvamuse projekt puudutab komisjoni ettepanekut muuta määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta, millesse arvamuse koostaja soovitab teha järgmised peamised muudatused:
– Eelarvealase järelevalve jõustamisel tuleks alati lähtuda ELi üldistest eesmärkidest ning eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9 nõuetest seoses kõrge tööhõive edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega.
– Eelarvedistsipliini eeskirjade järgimise järelevalve ja sellega seotud otsuste vastuvõtmise puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata mitte ainult tõsistele majanduslikele, vaid ka sotsiaalsetele surutistele, millel võib olla suur mõju valitsuste finantspositsioonile.
– Struktuurireforme rakendavate liikmesriikide võimalus kalduda kõrvale oma vastavatest keskpika perspektiivi eelarvelistest eesmärkidest ei tohiks olla seotud pensionireformidega, mille eesmärgiks on teatud mudelite edendamine. Selle asemel tuleks selline võimalus anda liikmesriikidele, kes rakendavad struktuurireforme, mis edendavad töökohtade loomist või säilitamist ning vaesuse vähendamist.
– Soovituslikke eesmärke mittejärgivatelt liikmesriikidelt kogutavaid trahvisummasid tuleks kasutada ELi pikaajaliste investeeringute ja tööhõive eesmärkidel, mitte jaotada vaid liikmesriikidele, kelle suhtes ei kohaldata komisjoni poolt pakutavat ülemäärase puudujäägi menetlust.
– Majandusjuhtimise tõhustamine peab käima käsikäes Euroopa halduse demokraatliku legitiimsuse suurendamisega. Sellega seoses tuleks tugevdada Euroopa Parlamendi rolli järelevalveprotsessis tervikuna. Lisaks on usaldusväärse ja läbipaistva eelarvejärelevalve raamistiku eeldusena tarvis regulaarselt konsulteerida tööturu osapooltega ning kaasata rohkem liikmesriikide parlamente.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(1) Vastavalt aluslepingus sätestatule peaks liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ELis tähendama seda, et järgitakse stabiilsete hindade, riigi rahanduse ja rahanduslike tingimuste usaldusväärsuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtteid. | (1) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatule peaks liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ELis tähendama seda, et järgitakse tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge taseme, stabiilsete hindade, riigi rahanduse ja rahanduslike tingimuste usaldusväärsuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtteid. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 a) Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud, et poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 1 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 b) Käesoleva määruse kohaselt vastu võetud meetmed peavad olema täielikus kooskõlas ELi toimimise lepingu horisontaalsete sätetega, eelkõige artiklitega 7, 8, 9, 10 ja 11 ning artikli 153 lõikega 5, samuti Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolliga (nr 26) üldhuviteenuste kohta. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(3) Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis tagab hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu, mille aluseks on finantsstabiilsus. | (3) Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis tagab hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu, mille aluseks on finantsstabiilsus, ning peaks seetõttu tõhustama pikaajalisi investeeringuid arukasse, jätkusuutlikusse ja kaasavasse majanduskasvu. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 4 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (4 a) Tugevdatud eelarvealane järelevalveraamistik peaks siiski aitama saavutada liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärke ning tõsise majandusliku surutise ja töötuse suure kasvu perioodidel tuleks seda kombineerida jõupingutustega majanduse, töökohtade säilitamise ja loomise ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ergutamiseks, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide spetsiifilisi prioriteete ja vajadusi. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 4 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (4 b) Majandusjuhtimise tõhustamisega peab kaasnema Euroopa halduse demokraatliku legitiimsuse suurendamine, mille saavutamiseks tuleb suuremal määral ja õigeaegsemalt kaasata Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide parlamente majanduspoliitika koordineerimise menetlusse, kasutades seejuures täies ulatuses ära Euroopa Liidu toimimise lepingus pakutavad vahendid, eelkõige majanduspoliitika üldsuunised liikmesriikidele ja kogu liidule ning tööhõivepoliitika suunised liikmesriikidele. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 12
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(12) Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja pikendamise vajaduse hindamisel tuleks eriliselt arvestada tõsise ja üldise majandussurutisega. | (12) Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja pikendamise vajaduse hindamisel tuleks eriliselt arvestada tõsise majandusliku surutisega või töötuse suure kasvuga. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 1467/97
Artikkel 2 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
„1. Kui valitsemissektori eelarve puudujääk ületab kontrollväärtuse, käsitatakse seda olukorda kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõike 2 punkti a teise alapunktiga erandlikuna, kui selle põhjustab asjaomase liikmesriigi kontrolli alt väljas olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantspositsioonile, või kui selle põhjustab tõsine majandussurutis.”; | „1. Kui valitsemissektori eelarve puudujääk ületab kontrollväärtuse, käsitatakse seda olukorda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 2 punkti a teise alapunktiga erandlikuna, kui selle põhjustab asjaomase liikmesriigi kontrolli alt väljas olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantspositsioonile, või kui selle põhjustab tõsine majanduslik surutis või töötuse suur kasv.”; |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 1467/97
Artikkel 2 – lõige 1 a
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
„1 a. Kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse, käsitatakse seda kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõike 2 punktiga b kontrollväärtuse suunas piisavalt vähenevana, kui eelneva kolme aasta jooksul on erinevus kontrollväärtusega vähenenud ühe kahekümnendiku võrra aastas. Kolme aasta jooksul alates [lisatakse käesoleva määruse jõustumise kuupäev] kohaldatakse kõnealust näitajat tagasiulatuvalt.”; | „1 a. Kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse, käsitatakse seda kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõike 2 punktiga b kontrollväärtuse suunas piisavalt vähenevana, kui eelneva kolme aasta jooksul on erinevus kontrollväärtusega kolme aasta pikkuse perioodi järel tehtud hindamise alusel vähenenud keskmiselt ühe kahekümnendiku võrra aastas, mis on võrdlusaluseks. Kolme aasta jooksul alates …* kohaldatakse kõnealust näitajat tagasiulatuvalt.”; |
| ____________ * Väljaannete talitus, palun lisage käesoleva määruse jõustumise kuupäev. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 1467/97
Artikkel 2 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
„3. Komisjon peab aluslepingu artikli 126 lõikes 3 sätestatud aruande ettevalmistamisel võtma arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, mis on nimetatud artiklis märgitud. Komisjoni aruandes tuleb asjakohaselt kajastada arengutendentse, mis on seotud keskpika perioodi majanduspositsiooniga (eelkõige potentsiaalne majanduskasv, valdavad tsüklilised tingimused, ülemäärane makromajanduslik tasakaalunihe) ning keskpika perioodi eelarvepositsiooniga (eelkõige eelarve konsolideerimine headel aegadel, ELi üldist majanduskasvustrateegiat käsitlevate poliitikasuundumuste rakendamine, riigi rahanduse üldine kvaliteet ning eriti kooskõla nõukogu direktiiviga […] liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta). Aruandes analüüsitakse ka keskpika perioodi võlapositsiooni arengut (eelkõige kajastatakse asjakohaselt riskitegureid, sealhulgas võla tähtaegu ja vääringuid, võlakoorma ja eelarvepositsiooni suhet mõjutavaid muid tehinguid, kogutud reserve ja muid valitsemissektori varasid; tagatisi, täpsemalt finantssektoriga seotud tagatisi, rahvastiku vananemisega seotud otseseid ja kaudseid kohustusi ning erasektori võlga sedavõrd, kuivõrd sellega võib kaasneda valitsemissektori bilansiväline kohustus). Lisaks sellele peab komisjon pöörama asjakohast tähelepanu ka kõikidele teistele teguritele, mis on asjaomase liikmesriigi arvates olulised, et põhjalikult ja kvalitatiivselt hinnata kontrollväärtuse ületamist, ning millest liikmesriik on komisjonile ja nõukogule teada andnud. Seoses sellega pööratakse eritähelepanu rahvusvahelise solidaarsuse edendamiseks ja ELi poliitikaeesmärkide, sealhulgas finantsstabiilsuse saavutamiseks makstavale rahalisele toetusele.”; | „3. Komisjon peab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikes 3 sätestatud aruande ettevalmistamisel võtma arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, mis on nimetatud artiklis märgitud. Komisjoni aruandes tuleb asjakohaselt kajastada arengutendentse, mis on seotud keskpika perioodi sotsiaalse ja majanduspositsiooniga (eelkõige potentsiaalne majanduskasv, valdavad tsüklilised tingimused, vaesuse määr, sissetulekute ebavõrdsus, töötuse määrad, ülemäärane makromajanduslik tasakaalunihe) ning keskpika perioodi eelarvepositsiooniga (eelkõige eelarve konsolideerimine headel aegadel, liidu ühist majanduskasvu ja tööhõive strateegiat käsitlevate poliitikasuundumuste rakendamine, riigi rahanduse üldine kvaliteet ning eriti kooskõla nõukogu direktiiviga […] liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta). Aruandes analüüsitakse ka keskpika perioodi võlapositsiooni arengut (eelkõige kajastatakse asjakohaselt riskitegureid, sealhulgas võla tähtaegu ja vääringuid, võlakoorma ja eelarvepositsiooni suhet mõjutavaid muid tehinguid, kogutud reserve ja muid valitsemissektori varasid; tagatisi, täpsemalt finantssektoriga seotud tagatisi, rahvastiku vananemisega seotud otseseid ja kaudseid kohustusi ning erasektori võlga sedavõrd, kuivõrd sellega võib kaasneda valitsemissektori bilansiväline kohustus). Lisaks sellele peab komisjon pöörama asjakohast tähelepanu ka kõikidele teistele teguritele, mis on asjaomase liikmesriigi arvates olulised, et põhjalikult ja kvalitatiivselt hinnata kontrollväärtuse ületamist, ning millest liikmesriik on komisjonile ja nõukogule teada andnud. Seoses sellega pööratakse eritähelepanu rahvusvahelise solidaarsuse edendamiseks ja ELi poliitikaeesmärkide, sealhulgas finantsstabiilsuse saavutamiseks makstavale rahalisele toetusele.”; |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt d a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1467/97
Artikkel 2 – lõige 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| d a) lõige 5 asendatakse järgmisega: |
| 5. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames eelarve hindamisel arvestavad komisjon ja nõukogu nõuetekohaselt nende olulisemate pensioni- või sotsiaalkaitsesüsteemide struktuurireformide rakendamist, mis on vajalikud liidu jätkusuutliku majanduskasvu eesmärkide saavutamiseks või reformideks, mida viiakse ellu reaktsioonina ELi toimimise lepingu artikli 121 alusel esitatud nõukogu soovitustele. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt e
Määrus (EÜ) nr 1467/97
Artikkel 2 – lõige 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
„7. Nende liikmesriikide puhul, kus ülemäärane eelarvepuudujääk või aluslepingu artikli 126 lõike 2 punkti b kohaste võlakriteeriumi nõuete eiramine on seotud sellise pensionireformi rakendamisega, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis sisaldab kohustuslikku, täielikult finantseeritud pensionisammast, võtavad komisjon ja nõukogu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus puudujäägi- ja võlanäitajate arengut hinnates arvesse ka kulusid, mis pensionireformi käigus tekivad riiklikult hallatavale sambale. Kui võla suhe ületab kontrollväärtuse, võetakse reformikulusid arvesse üksnes juhul, kui puudujääk on kontrollväärtuselähedane. Selleks võetakse viie aasta jooksul alates reformi jõustumisest lineaarselt väheneval meetodil arvesse selle netokulu, nii nagu see kajastub puudujäägi- ja võlasuundumustes. Olenemata reformi jõustumise kuupäevast võetakse samasugusel lineaarselt väheneval meetodil ka arvesse võlasuundumustes kajastuvat reformi netokulu viie aasta pikkuse üleminekuperioodi jooksul alates [lisatakse käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Kui eelarvepuudujääk on oluliselt ja jätkuvalt vähenenud ning on kontrollväärtuselähedane ja kui võlakriteeriumi nõuete täitmata jätmise korral on võlg hakanud vähenema, võtab nõukogu ka arvesse eespool kirjeldatud viisil arvutatud netokulu, kui teeb aluslepingu artikli 126 lõike 12 kohase otsuse, millega tühistatakse mõned või kõik nõukogu otsused, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 126 lõigete 6–9 ja lõike 11 kohaselt. Samuti võetakse arvesse netokulu vähenemist, mis tuleneb eespool nimetatud pensionireformi osalisest või täielikust kehtetuks tunnistamisest.”; | „7. Nende liikmesriikide puhul, kus ülemäärane eelarvepuudujääk või ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 2 punkti b kohaste võlakriteeriumi nõuete eiramine on seotud pensionireformi rakendamisega, võtavad komisjon ja nõukogu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus puudujäägi- ja võlanäitajate arengut hinnates arvesse ka nende reformide kulusid. Kui võla suhe ületab kontrollväärtuse, võetakse reformikulusid tervikuna arvesse üksnes juhul, kui puudujääk on kontrollväärtuselähedane. Selleks võetakse alates reformi jõustumisest lineaarselt väheneval meetodil arvesse selle netokulu, nii nagu see kajastub puudujäägi- ja võlasuundumustes. Olenemata reformi jõustumise kuupäevast võetakse samasugusel lineaarselt väheneval meetodil ka arvesse võlasuundumustes kajastuvat reformi netokulu alates [lisatakse käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Kui eelarvepuudujääk on oluliselt ja jätkuvalt vähenenud ning on kontrollväärtuselähedane ja kui võlakriteeriumi nõuete täitmata jätmise korral on võlg hakanud vähenema, võtab nõukogu ka arvesse eespool kirjeldatud viisil arvutatud netokulu, kui teeb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohase otsuse, millega tühistatakse mõned või kõik nõukogu otsused, mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõigete 6–9 ja lõike 11 kohaselt. Samuti võetakse arvesse netokulu vähenemist, mis tuleneb eespool nimetatud pensionireformide osalisest või täielikust kehtetuks tunnistamisest.”; |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 1467/97
Artikkel 3 – lõige 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
„4. Nõukogu soovituses, mis on esitatud kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõikega 7, kehtestatakse asjaomasele liikmesriigile tõhusate meetmete võtmiseks maksimaalselt kuuekuune tähtaeg. Samuti kehtestatakse nõukogu soovituses tähtaeg ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks, mis peaks olema lõpule viidud puudujäägi kindlakstegemisele järgneval aastal, välja arvatud eriasjaolude korral. Nõukogu nõuab oma soovituses, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis soovituse aluseks olevatest prognoosidest lähtuvalt on kooskõlas tsükliliselt korrigeeritud eelarvepositsiooni minimaalse aastase paranemisega vähemalt 0,5 % SKPst (v.a ühekordsed ja ajutised meetmed), et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine soovituses kehtestatud tähtaja jooksul.”; | „4. Nõukogu soovituses, mis on esitatud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7 ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, kehtestatakse asjaomasele liikmesriigile tõhusate meetmete võtmiseks maksimaalselt kuuekuune tähtaeg. Samuti kehtestatakse nõukogu soovituses tähtaeg ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks, mis peaks olema lõpule viidud puudujäägi kindlakstegemisele järgneval aastal, välja arvatud eriasjaolude korral. Nõukogu, võttes täies ulatuses arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9, eeskätt seoses kõrge tööhõive edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärkidega, nõuab oma soovituses, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis soovituse aluseks olevatest prognoosidest lähtuvalt on kooskõlas tsükliliselt korrigeeritud eelarvepositsiooni minimaalse aastase paranemisega vähemalt 0,5 % SKPst (v.a ühekordsed ja ajutised meetmed), et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine soovituses kehtestatud tähtaja jooksul.”; |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt e
Määrus (EÜ) nr 1467/97
Artikkel 3 – lõige 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
„5. Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõike 7 alusel antud soovitusega ja kui ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, esineb pärast selle soovituse vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta aluslepingu artikli 126 lõike 7 alusel vastu muudetud soovitus. Muudetud soovituses võidakse pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 nimetatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda oma soovituses esitatud majandusprognoosidega. Samuti võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohane muudetud soovitus tõsise ja üldise majandussurutise korral.”; | „5. Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel antud soovitusega ja kui ootamatu tõsine majanduslik või sotsiaalne sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, esineb pärast selle soovituse vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga otsuse võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel vastu muudetud soovitus. Muudetud soovituses võidakse pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 nimetatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik või sotsiaalne sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda oma soovituses esitatud majandusprognoosidega. Samuti võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga otsuse võtta vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohane muudetud soovitus tõsise majandusliku surutise või töötuse suure kasvu korral.”; |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 1467/97
Artikkel 5 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
„1. Aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohane nõukogu otsus teatada asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks, tehakse kahe kuu jooksul alates nõukogu otsusest, millega tehti kindlaks, et artikli 126 lõikega 8 kooskõlas olevaid tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Nõukogu nõuab oma teatises, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis teatise aluseks olevatest prognoosidest lähtuvalt on kooskõlas tsükliliselt korrigeeritud eelarvepositsiooni minimaalse aastase paranemisega vähemalt 0,5 % SKPst (v.a ühekordsed ja ajutised meetmed), et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine teatises kehtestatud tähtaja jooksul. Nõukogu märgib ka kõnealuste eesmärkide saavutamist soodustavad meetmed.”; | „1. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohane nõukogu otsus teatada asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks, tehakse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kahe kuu jooksul alates nõukogu otsusest, millega tehti kindlaks, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8 kooskõlas olevaid tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Nõukogu nõuab oma teatises, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis teatise aluseks olevatest prognoosidest lähtuvalt on kooskõlas tsükliliselt korrigeeritud eelarvepositsiooni minimaalse aastase paranemisega vähemalt 0,5 % SKPst (v.a ühekordsed ja ajutised meetmed), et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine teatises kehtestatud tähtaja jooksul. Nõukogu märgib ka kõnealuste eesmärkide saavutamist soodustavad meetmed.”; |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 1467/97
Artikkel 5 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
„2. Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõike 9 alusel antud teatisega ja ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, on toimunud pärast selle teatise vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu muudetud teatis aluslepingu artikli 126 lõike 9 alusel. Muudetud teatises võidakse pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 nimetatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda enda teatises olevate majandusprognoosidega. Samuti võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohane muudetud teatis tõsise ja üldise majandussurutise korral.”; | „2. Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel antud teatisega ja ootamatu tõsine majanduslik või sotsiaalne sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, on toimunud pärast selle teatise vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga otsuse võtta vastu muudetud teatis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel. Muudetud teatises võidakse pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 nimetatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik või sotsiaalne sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda enda teatises olevate majandusprognoosidega. Samuti võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga otsuse võtta vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohane muudetud teatis tõsise majandusliku surutise või töötuse suure kasvu korral.”; |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 1467/97
Artikkel 6 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
„2. Kui tingimused aluslepingu artikli 126 lõike 11 kohaldamiseks on täidetud, kehtestab nõukogu kooskõlas artikli 126 lõikega 11 sanktsioonid. Iga selline otsus tehakse hiljemalt nelja kuu jooksul pärast nõukogu otsust, millega teatati asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid kooskõlas artikli 126 lõikega 9.”; | „2. Kui tingimused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohaldamiseks on täidetud, kehtestab nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11 sanktsioonid, võttes täies ulatuses arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9, eeskätt seoses kõrge tööhõive edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärkidega. Iga selline otsus tehakse hiljemalt nelja kuu jooksul pärast nõukogu otsust, millega teatati asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikega 9.”; |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 1467/97
Artikkel 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
7. artiklis 7 asendatakse viide määruse (EÜ) nr 3605/93 artikli 4 lõigetele 2 ja 3 viitega määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetele 2 ja 3; | 7. artikkel 7 asendatakse järgmisega: |
| "7. Kui osalev liikmesriik ei järgi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõigete 7 ja 9 kohaseid nõukogu järjestikuseid otsuseid, teeb nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11, võttes täies ulatuses arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9, eeskätt seoses kõrge tööhõive edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärkidega, otsuse kehtestada sanktsioonid, otsus tehakse üldjuhul kuueteistkümne kuu jooksul määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud aruande esitamise kuupäevast. Kui kohaldatakse käesoleva määruse artikli 3 lõiget 5 või artikli 5 lõiget 2, muudetakse vastavalt ka kuueteistkümnekuulist tähtaega. Sihilikult kavandatud eelarvepuudujäägi korral, mis komisjoni arvates on ülemäärane, kasutatakse kiirendatud menetlust." |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 8
Määrus (EÜ) nr 1467/97
Artikkel 8
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
„Nõukogu teeb aluslepingu artikli 126 lõike 11 kohase otsuse sanktsioonide karmistamise kohta hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast. Nõukogu teeb aluslepingu artikli 126 lõike 12 kohaselt otsuse kõikide oma otsuste või neist osa tühistamise kohta võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast.”; | „Nõukogu teeb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohase otsuse sanktsioonide karmistamise kohta, pärast konsulteerimist Euroopa parlamendiga, hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast. Nõukogu teeb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohaselt otsuse kõikide oma otsuste või neist osa tühistamise kohta võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast.”; |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 10 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 1467/97
Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 a. Komisjon ja nõukogu edastavad lõike 1 kohaselt oma tähelepanukud Euroopa Parlamendile. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 14
Määrus (EÜ) nr 1467/97
Artikkel 16
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
„Käesoleva määruse artiklis 12 nimetatud trahvide näol on tegemist aluslepingu artikli 311 kohase muu tuluga, mis jaotatakse nende teiste osalevate riikide vahel, kellel ei ole aluslepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt kindlaksmääratud ülemäärast eelarvepuudujääki ja kelle suhtes ei kohaldata ülemäärase tasakaalunihke menetlust määruse (EL) nr […/…] tähenduses, proportsionaalselt nende osale nõudeid täitvate liikmesriikide üldises kogurahvatulus.”; | „Käesoleva määruse artiklis 12 nimetatud trahvide näol on tegemist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohase muu tuluga, mida kasutatakse liidu finantsstabiilsusmehhanismi kaudu ELi pikaajaliste investeeringute ja tööhõive eesmärkide saavutamiseks.”; |
MENETLUS
Pealkiri | Määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) muutmine | ||||||
Viited | KOM(2010)0522 – C7-0396/2010 – 2010/0276(CNS) | ||||||
Vastutav komisjon | ECON | ||||||
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | EMPL 13.12.2010 |
|
|
| |||
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | David Casa 21.10.2010 |
|
| ||||
Arutamine parlamendikomisjonis | 1.12.2010 | 25.1.2011 |
|
| |||
Vastuvõtmise kuupäev | 16.3.2011 |
|
|
| |||
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 39 4 1 | |||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Regina Bastos, Edit Bauer, Jean-Luc Bennahmias, Pervenche Berès, Mara Bizzotto, Philippe Boulland, David Casa, Alejandro Cercas, Marije Cornelissen, Frédéric Daerden, Karima Delli, Proinsias De Rossa, Frank Engel, Sari Essayah, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Rovana Plumb, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu | ||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Georges Bach, Raffaele Baldassarre, Sven Giegold, Thomas Händel, Antigoni Papadopoulou, Evelyn Regner | ||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Liam Aylward, Fiona Hall | ||||||
MENETLUS
Pealkiri | Nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) muutmine | ||||||
Viited | KOM(2010)0522 – C7-0396/2010 – 2010/0276(CNS) | ||||||
EPga konsulteerimise kuupäev | 29.11.2010 | ||||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ECON 13.12.2010 | ||||||
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | BUDG 13.12.2010 | EMPL 13.12.2010 |
|
| |||
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev | BUDG 20.10.2010 |
|
|
| |||
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Diogo Feio 21.9.2010 |
|
| ||||
Õigusliku aluse vaidlustamine JURI arvamuse kuupäev | JURI 12.4.2011 |
|
|
| |||
Arutamine parlamendikomisjonis | 26.10.2010 | 24.1.2011 | 22.3.2011 |
| |||
Vastuvõtmise kuupäev | 19.4.2011 |
|
|
| |||
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 29 7 10 | |||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Burkhard Balz, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Elisa Ferreira, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Íñigo Méndez de Vigo, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool | ||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Marta Andreasen, Herbert Dorfmann, Robert Goebbels, Carl Haglund, Krišjānis Kariņš, Barry Madlener, Thomas Mann, Claudio Morganti, Andreas Schwab | ||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Karima Delli | ||||||
Esitamise kuupäev | 2.5.2011 | ||||||