Istungidokument
2.5.2011
***I
RAPORT
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal
( KOM(2010)0524 – C7‑0298/2010 – 2010/0278(COD) )
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Sylvie Goulard
PR_COD_1consamCom
Kasutatud tähised |
* nõuandemenetlus *** nõusolekumenetlus ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine) (Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud |
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.
Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].
|
SISUKORD
lk
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT 5
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA 22
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS 29
MENETLUS 42
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal
( KOM(2010)0524 – C7‑0298/2010 – 2010/0278(COD) )
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( KOM(2010)0524 );
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 121 ja 126, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0298/2010);
– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 16. veebruari 2011. aasta arvamust[1];
– võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37;
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust ( A7-0180/2011 ),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
EUROOPA PARLAMENDI
ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT[2]*
---------------------------------------------------------
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 136 ja artikli 121 lõiget 6, artikli 122 lõiget 2 ja artikli 3 lõike 1 punkti c,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[3],
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Eurot rahaühikuna kasutavatel liikmesriikidel on eriline huvi ja vastutus rakendada majanduspoliitikat, mis soodustab majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist ning aitab vältida seda ohustavat poliitikat.
(2) Euroopa Liidu toimimise leping võimaldab võtta euroalal vastu erimeetmeid, mis ületavad kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavaid sätteid, et tagada majandus- ja rahaliidu nõuetekohane toimimine.
(2 a) Majandus- ja rahaliidu esimesel kümnendil saadud kogemused ja tehtud vead näitavad, et ELi majanduse juhtimist on vaja parandada ning selleks tuleb liikmesriikidele anda suurem vastutus ühiselt kokkulepitud eeskirjade ja poliitika eest ning luua ELi tasandil liikmesriikide majanduspoliitika jaoks tugevam järelevalveraamistik.
(2 b) Parandatud majanduse juhtimise raamistiku aluseks peaksid olema mitu üksteisega seotud ja sidusat püsiva majanduskasvu ja tööhõive poliitikavaldkonda, eelkõige ELi majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia, milles pööratakse eritähelepanu siseturu arendamisele ja tugevdamisele, rahvusvahelise kaubanduse ja konkurentsivõime edendamisele, ülemääraste eelarvepositsioonide ennetamise ja korrigeerimise tõhusale raamistikule (stabiilsuse ja kasvu pakt), makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise toimivale raamistikule, liikmesriikide eelarveraamistiku minimaalsetele nõuetele, tõhusamale finantsturgude reguleerimisele ja järelevalvele (sh Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostatav makrotasandi usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve) ning usaldusväärsele alalisele kriisilahendusmehhanismile.
(2 c) Stabiilsuse ja kasvu pakt ning terviklik majanduse juhtimise raamistik peaksid täiendama ELi majanduskasvu- ja tööhõivestrateegiat ning olema selle strateegiaga ühildatavad.
(2 d) Koos majanduse juhtimise tõhustamisega tuleb tugevdada liidu majanduse juhtimise demokraatlikku legitiimsust, mis tuleks saavutada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide aktiivsema ja õigeaegsema kaasamisega kõikidesse majanduspoliitika kooskõlastamise protsessidesse.
(2 e) Iga-aastaseid komisjoni antud poliitikasoovitusi tuleks Euroopa Parlamendis arutada enne arutelude algust nõukogus.
(2 f) Dünaamilise ühtse turu saavutamist ja säilitamist tuleks pidada majandus- ja rahaliidu nõuetekohase ja sujuva toimimise osaks.
(2 g) Euroopa Liidu toimimise lepingus on ka sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel peaks liit võtma arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid.
(2 h) Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta kohtumisel võeti vastu uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia ehk Euroopa 2020. aasta strateegia, mis võimaldaks liidul kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu teele, millega kaasneks tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge tase. Euroopa Ülemkogu kohtumisel otsustati ühtlasi käivitada 1. jaanuaril 2011. aastal poliitika koordineerimise Euroopa poolaasta, et liikmesriikidel oleks abi varajasest kooskõlastamisest liidu tasandil ning et võimaldada tõhustatud järelevalvet ja samaaegset hindamist nii eelarvemeetmete kui ka majanduskasvu ja tööhõivet toetavate struktuurireformide osas.
(2 i) Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta peaks aitama liikmesriikidel oluliselt paremini täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõike 1 kohast nõuet selle kohta, et liikmesriigid käsitlevad oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust ning kooskõlastavad selle. Tõhusama majanduse juhtimise juurde kuuluvad lahutamatult läbipaistvus, vastutus ja sõltumatu järelevalve. Nõukogu ja komisjon peaksid avalikustama ja selgitama oma seisukohtade ja otsuste tagamaid majanduspoliitika koordineerimisprotsessi igal asjaomasel etapil.
(2 j) Euroala võlakriisile on vaja leida laiahaardeline ja integreeritud lahendus, sest tükkhaaval lähenemine ei ole seni tulemusi andnud.
(2 k) Liikmesriigid, mis ei kuulu euroalasse, ei ole kohustatud seda määrust rakendama.
(2 l) Komisjonil peaks tõhusama järelevalve teostamisel olema suurem kooskõlastav roll, eriti mis puudutab liikmesriigipõhiseid hinnanguid, järelevalvet, lähetusi kohapeale, soovitusi ja varajasi hoiatusi.
(2 m) Liikmesriikidel, kes ei kasuta rahaühikuna eurot, peaks olema õigus kohaldada majanduse juhtimise alaseid õigusakte, ilma et see piiraks nende Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
(2 n) Komisjonil peaks olema suurem ja sõltumatum roll iga liikmesriigi konkreetsete hindamiste, kontrollide, missioonide, soovituste ja hoiatuste üle tugevdatud järelevalve teostamisel. Eelkõige tuleks piirata nõukogu rolli võimalike karistusteni viivates meetmetes ning alati kui võimalik, tuleks nõukogus kasutada ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule.
(2 o) Läbipaistvus ning vastastikuse toetuse ja surve tõhusus on nõukogus 7. septembril 2010 vastuvõetud dokumendi „Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta” kohaselt ELi tõhusama majanduse juhtimise lahutamatud osad.
(2 p) Euroopa Parlamendiga võib algatada majandusteemalise dialoogi, mis võimaldab komisjonil avalikustada oma analüüse ja ühe või mitme asjaomase liikmesriigi majandus- ja rahandusministritel vastuseid anda. Selline väljaspool riigipiire toimuv avalik arutelu võib anda liikmesriikidele võimaluse võtta arvesse riiklike otsuste mõju ja võimaldada avalikult survet avaldada.
(2 q) Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti pärast vastuvõtmist. Käesoleva määruse rakendamiseks võetavate meetmete kavandamisel peaks komisjon arvesse võtma asjaomaste liikmesriikide praegust majandusolukorda ning kõiki muid asjakohaseid tegureid.
(2 r) Selleks et suurendada usaldust Euroopa statistika vastu ja tagada riiklike statistikaasutuste ametialane sõltumatus, peaksid liikmesriigid jätkuvalt täielikult pühenduma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta[4]) ning eelkõige selliste statistikaalaste põhimõtete rakendamisele, mis on sätestatud Euroopa statistika tegevusjuhises, mis kiideti heaks komisjoni 25. mai 2005. aasta soovituses siseriiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et riiklikele statistikaasutustele antakse vajalik autonoomia eelarvevahendite eraldamise ja statistiliste andmete avaldamise osas ning läbipaistev menetlus kõrgema juhtkonna ametissenimetamiseks ja vallandamiseks. Lisaks sellele peaks liikmesriikide riigikontroll olema ametialaselt sama sõltumatu, et tagada Euroopa tasandil aruandluse suhtes täielik usaldus.
(3) Selleks et tõhustada euroalal eelarvejärelevalve jõustamist, on vaja stiimuleid ja täiendavaid sanktsioone. Need sanktsioonid peavad suurendama liidu eelarvejärelevalve raamistiku usaldusväärsust ning stiimulid peaksid edendama nõuete järgimist.
(3 a) Eelarvejärelevalve raamistik peaks igal juhul toetama liidu majanduskasvu ja tööhõivega seotud eesmärke. Seda tuleb eriti majandussurutise ajal kombineerida tulemuslike pingutustega, mille eesmärk on jätkusuutliku majanduskasvu stimuleerimine, sotsiaalse ühtekuuluvuse kaitse ja töökohtade loomine, austades samal ajal liikmesriigipõhiseid prioriteete ja vajadusi.
(4) Käesolevas määruses sätestatud reeglid peavad tagama õiglased, õigeaegsed, järk-järgulised ja tõhusad mehhanismid, et tagada stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku ja parandusliku osa järgimine, eelkõige kinnipidamine nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[5] ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta[6].
(4 a) Oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis soovituste kohta komisjonile liidu majanduse juhtimise ja stabiilsuse raamtingimuste parandamise kohta eelkõige euroalal nõuab Euroopa Parlament, et tuleb „luua euroala jaoks töökindel ja usaldusväärne ülemäärase võlakoormuse ennetamise ja vähendamise mehhanism” ning nõuab sellega seoses, et järgneva aasta jooksul viidaks läbi mõjuhinnang ja teostatavusuuring, mille eesmärk on luua alaline mehhanism või organ (Euroopa valuutafond), et vältida moraalset ohtu ja kaitsta euroala kui terviku ja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide stabiilsust.
(4 b) Rahaühikuna eurot kasutavad liikmesriigid peaksid solidaarvastutuse alusel koguma summa, mis moodustab kuni [...] protsenti riigivõlast (euroväärtpaberid). Euroväärtpabereid tuleks lugeda liikmesriikide valitsuste võlgadest prioriteetsemateks ja need võiksid aidata edendada eurot reservvaluutana. Eelarvedistsipliini tugevdamiseks tuleks lubada usaldusväärse majandus- ja eelarvepoliitikaga riikidel võtta laenu kuni [...] ulatuses nende sisemajanduse koguproduktist (SKPst), samal ajal kui nõrgema majandus- või eelarvepositsiooniga riigid peaksid maksma lisatasu/lisaintressi või saaksid laenata üksnes proportsionaalselt väiksema osa SKPst ja teha seda euroväärtpaberites. Kui osaleva riigi majandus- või fiskaalpoliitika on püsivalt mittejätkusuutlik, tuleks tema osalemine euroväärtpaberite emiteerimises peatada.
(4 c) Euroala finantsstabiilsuse tagamiseks tuleks luua Euroopa valuutafond, mis võtaks endale ülesanded, mida praegu täidavad Euroopa finantsstabiilsusvahend ja Euroopa stabiilsusmehhanism ning mis tahes tulevane struktuur, mis võtab üle nende kohustused.
(4 d) Liidu kasutamata maksete assigneeringutest saadavat tulu tuleks kasutada liidu majanduskasvu ja tööhõivega seotud prioriteetide rahastamiseks.
(4 e) Turgude volatiilsus ja teatavate selliste liikmesriikide, kes ei kasuta rahaühikuna eurot, võlakirjade intressimäärade erinevuse suurus nõuavad kindlameelset tegutsemist euro stabiilsuse kaitsmiseks.
(4 f) Uue globaalse euroväärtpaberite turu likviidsuse suurendamine võib vähendada liikmesriikide finantskulusid ja edendada euro garandirolli.
(5) Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa sanktsioonid eurot rahaühikuna kasutavatele liikmesriikidele on mõeldud selleks, et motiveerida riike järgima jätkusuutlikku eelarvepoliitikat. Sellise poliitika järgimine peaks tagama, et avaliku sektori kulud ja tulud on tasakaalus, ilma et see oleks tulevastele põlvedele kahjulik.
(5 a) Käesolevas määruses sätestatud juhised peaksid hõlmama meetmeid, mis motiveeriksid nõuete järgimist headel aegadel.
(5 b) Juhuks, kui liikmesriik manipuleerib finantsandmetega, võltsib statistikat või esitab tahtlikult eksitavat teavet, tuleks rikkumise eest karistamiseks kehtestada ühekordsed trahvid. Liikmesriiki ei tohiks ühe ja sama tahtliku rikkumise eest kaks korda trahvida.
(6) Jätkusuutliku fiskaalpoliitikaga peaksid keskpika perioodi eelarve-eesmärgid olema tõhusalt saavutatavad ja saavutatud taset peaks olema võimalik ka hoida. Keskpika perioodi eelarvepositsiooni järgimine peaks võimaldama liikmesriikidel tegeleda normaalsete tsükliliste kõikumistega, hoides samal ajal valitsemissektori eelarve puudujäägi alla kontrollväärtuse 3 % SKPst ja tagada kiire liikumine eelarve jätkusuutlikkuse suunas. Seda arvesse võttes peaks keskpika perioodi eelarve-eesmärk jätma ruumi eelarvega manööverdamiseks, ▌eriti liidu tööhõive- ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamist soodustavate avaliku sektori investeeringute jaoks.
(7) Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus osas peaks jätkusuutliku eelarvepoliitika järgimise motivaatorina sisalduma kohustus esitada intressi kandev tagatis, kusjuures seda kohustust rakendataks ajutiselt eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide suhtes, kes ei ole eelarvet piisavalt konsolideerinud. Meedet tuleks kohaldada juhul, kui liikmesriik toimib jätkuvalt ka pärast komisjoni esmast hoiatust viisil, mis ei küüni küll ülemäärase eelarvepuudujäägi keelu rikkumiseni, kuid on ikkagi ebamõistlik ja potentsiaalselt kahjulik majandus- ja rahaliidu sujuvale toimimisele, ning kui nõukogu on seetõttu esitanud soovituse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikele 4.
(8) Tagatis koos sellele kogunenud intressidega tuleks vabastada liikmesriigile siis, kui nõukogu on veendunud, et olukorda, mille tõttu tagatise esitamise kohustust rakendati, enam ei ole.
(9) Stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikus osas tuleks kehtestada sanktsioonid eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide suhtes kohustusena esitada intressi mittekandev tagatis, mis on seotud ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kinnitava nõukogu otsusega, ning kohustusena maksta trahvi, kui ei täideta nõukogu soovitust kõrvaldada valitsemissektori eelarve ülemäärane puudujääk. Neid sanktsioone tuleks kohaldada olenemata sellest, kas intressi kandva tagatise sanktsiooni on asjaomase liikmesriigi suhtes eelnevalt rakendatud või mitte.
(10) Käesolevas määruses sätestatud intressi kandva tagatise, intressi mittekandva tagatise ja trahvi suurus tuleks kehtestada viisil, et need tagaksid sanktsioonide õiglase järk-järgulise suurenemise stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus ja paranduslikus osas, vältides samas protsüklilisust, ning looksid eurot rahaühikuna kasutavatele liikmesriikidele piisava stiimuli täita liidu eelarveraamistiku nõudeid. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11 seotud trahv, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklis 12, koosneb fikseeritud osast, mis on 0,2 % SKPst, ja muutuvast osast. Seega on sanktsioonide järk-järgulisus ja liikmesriikide võrdne kohtlemine tagatud sel juhul, kui käesolevas määruses sätestatud intressi kandev tagatis, intressi mittekandev tagatis ja trahv võrduvad 0,2 %ga SKPst ehk Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11 seotud trahvi fikseeritud osaga.
(11) Nõukogule peaks jääma võimalus vähendada liikmesriigi põhjendatud taotlusele järgnenud komisjoni ettepaneku alusel asjaomase eurot kasutava liikmesriigi suhtes kohaldatud sanktsioone või need tühistada. Stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikus osas peaks komisjonile samuti olema jäetud võimalus teha ettepanek sanktsiooni vähendada või see tühistada erakorraliste majandusolude tõttu.
(11 a) Erandina tavavalemi alusel arvutatud trahvisummast peaks komisjonil olema õigus teha ettepanek trahvi vähendamiseks või tühistamiseks, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2011 (euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2011 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) kohaselt määratud karistuste summeerumist.
(12) Intressi mittekandev tagatis tuleks ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel vabastada, kuid nende tagatiste pealt teenitud intressid ja kogutud trahvid tuleks paigutada alalisse stabiilsusmehhanismi. Kuni selle mehhanismi loomiseni tuleks intressid ja trahvid paigutada provisjonina Euroopa Investeerimispanga rahastatavate ELi jaoks asjakohaste projektide riskijagamise rahastamisvahendite jaoks kooskõlas sätetega, mis sisalduvad aluslepingutele lisatud protokollis nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta.
(13) Käesolevas määruses sätestatud sanktsioonimehhanismide rakendamise üksikotsuste vastuvõtmise õigus tuleb anda nõukogule. Osana liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamisest, mida nõukogu teostab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 1, on need üksikotsused lahutamatuteks järelmeetmeteks meetmetele, mille nõukogu on vastu võtnud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 121, 126 ja 148 ning määrustele (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97.
(13 a) Selleks et edendada vastutustundlikkust ja liikmesriikide vastutust, peaksid nõukogu kohtumised ja arutelud olema avalikud, kui ta arutab ja võtab vastu järeldusi ja soovitusi selliste oluliste küsimuste suhtes, mis mõjutavad Euroopa Liidu ja tema kodanike huve.
(14) Kuna käesolev määrus sisaldab üldist eeskirja määruste (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97 tõhusaks jõustamiseks, tuleb see vastu võtta artikli 121 lõikes 6 osutatud seadusandliku tavamenetluse kohaselt.
(15) Kuna ühtse sanktsioonimehhanismi loomise eesmärki ei ole võimalik piisavalt saavutada liikmesriikide tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,
(15 a) Liikmesriikidega käesoleva määruse eesmärkide saavutamist puudutava alalise arutelu tagamiseks peaks komisjon korraldama arutelukülastusi ja järelevalvekülastusi.
(15 b) Komisjon peaks korrapäraselt korraldama majanduse juhtimise süsteemi ning eelkõige komisjonipoolsete stiimulite ja karistuste tõhususe ja piisavuse laiaulatusliku hindamist. Hindamisega peaksid vajadusel korral kaasnema asjakohased ettepanekud.
(15 c) Sanktsioonide kehtestamisel tuleks iseäranis arvesse võtta meetmeid, mis on võetud liikmesriikidele Euroopa poolaasta raames antud konkreetsete soovituste põhjal.
(15 d) Kõik liikmesriigid peaksid tegema stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärkide täitmisel tihedat koostööd. Käesolevas peatükis kirjeldatud sanktsioonide hindamisel tuleks arvesse võtta liikmesriikide poliitika mõju ja liikmesriikide poliitikale avaldatavat mõju.
(15 e) Euroopa valuutafondi laenudelt tuleks arvestada kuludel põhinevat intressi, millele võib lisada asjakohase riskipreemia. Tingimustesse võib lisada stiimuli, mis seisneb järk-järgult suurenevates ettemaksetes, et stimuleerida laenude varajast tagasimaksmist ja lihtsustada laenaja tagasipöördumist kapitaliturgudele.
(15 f) Komisjon ja nõukogu peaksid käesoleva määruse kohaldamisel arvesse võtma kõiki asjakohaseid tegureid ning asjaomaste liikmesriikide majanduse ja eelarve olukorda, eriti seda, kas kõnealustele liikmesriikidele kohaldatakse Euroopa Liidu / Rahvusvahelise Valuutafondi kohandamiskava. Lisaks sellele tuleks kehtestada üleminekuperiood, et liikmesriikidel oleks võimalik kohandada oma poliitikat käesoleva määruse teatavate sätetega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
1. peatükk
Sisu
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse stiimulite ja sanktsioonide süsteem, et tõhustada stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku ja parandusliku osa täitmist ning tugevdada eelarvedistsipliini kooskõlastamist ning järelevalvet ja säilitada finantsstabiilsust euroalal.
1 a. Arutelu tõhustamiseks ELi institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni, ning liikmesriikide parlamentide, valitsuste ja liikmesriikide muude asjaomaste organite vahel ning suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon korraldada omal algatusel või liikmesriigi taotlusel nõukogu ja komisjoni teostatud makromajandusliku ja eelarvejärelevalve kohta avalikke arutelusid ja kuulamisi. Komisjon ja nõukogu võtavad kuulamiste tulemusi nõuetekohaselt arvesse.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide suhtes.
2 a. Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka nende liikmesriikide suhtes, kes ei kasuta rahaühikuna eurot ja kes on komisjonile andnud teada soovist määrust kohaldada. Kõnealune teatis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Määrust kohaldatakse vastava liikmesriigi suhtes alates päevast, mis järgneb teatise avaldamise päevale.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1)„stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslik osa” – mitmepoolne järelevalvesüsteem, nagu see on määratletud määruses (EÜ) nr 1466/97;
(2)„stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslik osa” – liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kontrollimise menetlus, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 ja määruses (EÜ) nr 1467/97;
(3)„erakorralised majandusolud” – asjaolud, mille puhul valitsemissektori eelarve ülemäärast puudujääki käsitatakse võrreldes kontrollväärtusega erandlikuna Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 2 punkti a teise alapunkti tähenduses ja nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1467/97.
1 a. peatükk
Stiimulid
Artikkel 2 a
Kasutamata maksete assigneeringutest saadav tulu
Euroopa Liidu üldeelarve kasutamata maksete assigneeringutest saadava tulu võib kanda üle liidu järgneva aasta eelarvesse ja eraldada programmidele, mis edendavad liidu kasvustrateegiat kõigis liikmesriikides ja soodustavad makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimist.
2. peatükk
Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa sanktsioonid
Artikkel 3
Intressi kandev tagatis
1. Kui nõukogu esitab liikmesriigile vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikele 4 soovituse võtta vajalikke parandusmeetmeid seoses kestva või eriti tõsise ja märkimisväärse kõrvalekaldumisega keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või eelarvepoliitika asjakohasest kohandamiskavast, nagu sätestatud määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 6 lõikes 3, nõuab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel asjaomaselt liikmesriigilt intressi kandva tagatise esitamist. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole 10 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on selle vastu võtnud, otsustanud kvalifitseeritud häälteenamusega see tagasi lükata. Nõukogu võib ettepanekut muuta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõikele 1.
1 a. Asjaomane liikmesriik võib paluda Euroopa Parlamendil korraldada pädevas parlamendikomisjonis kuulamisi või avalikke arutelusid. Sellised kuulamised või avalikud arutelud võimaldavad asjaomasel liikmesriigil selgitada oma seisukohta komisjoni ja eurorühma presidendi juuresolekul. Kui korraldatakse selliseid kuulamisi või avalikke arutelusid, pikendatakse lõikes 1 osutatud 10 päeva pikkust tähtaega 20 päevani. Osalema kutsutakse Euroopa Keskpanga asjaomase tasandi esindajad. Komisjon ja nõukogu võtavad kuulamiste tulemusi nõuetekohaselt arvesse.
2. Intressi kandev tagatis, mille kohta teeb ettepaneku komisjon, küünib 0,2 %ni asjaomase liikmesriigi ▌SKPst, kusjuures kasutatakse kõige värskemaid eelmise aasta kohta kättesaadavaid Eurostati andmeid.
3. Tagatis kannab intressi, mis kajastab komisjoni krediidiriski ja asjaomast investeerimisperioodi.
4. Erandina lõikest 2 võib komisjon 10 päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud soovituse vastuvõtmist nõukogu poolt, teha ettepaneku vähendada intressi kandva tagatise suurust või tühistada tagatis ▌
a) erakorraliste majandusolude esinemise tõttu;
b) et võtta arvesse määruse (EL) nr …/2011 (euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta) ja määruse (EL) nr …/2011 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) kohaselt määratud karistuste summeerumist.
5. Kui lõikes 1 osutatud soovituse esitamise aluseks olnud olukorda enam ei eksisteeri, otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel tagastada tagatise ja selle pealt teenitud intressid asjaomasele liikmesriigile. Nõukogu võib komisjoni ettepanekut muuta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõikele 1.
5 a. Kui nõukogu on seisukohal, et olukord on endine, võib asjaomane liikmesriik taotleda Euroopa Parlamendi vastutavalt komisjonilt avaliku kuulamise korraldamist. Komisjon ja nõukogu võtavad kuulamise tulemusi nõuetekohaselt arvesse.
3. peatükk
Stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osa sanktsioonid
Artikkel 4
Intressi mittekandev tagatis
1. Kui nõukogu otsustab vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 6, et liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk, kohaldab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel asjaomase liikmesriigi suhtes intressi mittekandva tagatise esitamise nõuet. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole 10 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on selle vastu võtnud, otsustanud kvalifitseeritud häälteenamusega see tagasi lükata. Nõukogu võib ettepanekut muuta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõikele 1.
1 a. Asjaomane liikmesriik võib paluda Euroopa Parlamendil korraldada pädevas parlamendikomisjonis kuulamisi või avalikke arutelusid. Sellised kuulamised või avalikud arutelud võimaldavad asjaomasel liikmesriigil selgitada oma seisukohta komisjoni ja eurorühma presidendi juuresolekul. Kui korraldatakse selliseid kuulamisi või avalikke arutelusid, pikendatakse lõikes 1 osutatud 10 päeva pikkust tähtaega 20 päevani. Osalema kutsutakse Euroopa Keskpanga asjaomase tasandi esindajad. Komisjon ja nõukogu võtavad kuulamiste tulemusi nõuetekohaselt arvesse.
2. Intressi mittekandev tagatis, mille kohta teeb ettepaneku komisjon, küünib 0,2 %ni asjaomase liikmesriigi ▌SKPst, kusjuures kasutatakse kõige värskemaid eelmise aasta kohta kättesaadavaid Eurostati andmeid.
3. Juhul kui liikmesriik on esitanud komisjonile artikli 3 kohase intressi kandva tagatise, muudetakse intressi kandev tagatis intressi mittekandvaks tagatiseks.
Juhul kui varem esitatud intressi kandva tagatise ja teenitud intresside summa on suurem kui nõutav intressi mittekandev tagatis , tagastatakse nõutavat ületav summa liikmesriigile.
Juhul kui nõutav intressi mittekandev tagatis on suurem kui varem esitatud intressi kandva tagatise ja selle pealt teenitud intresside summa, suurendab liikmesriik intressi mittekandva tagatise esitamisel tagatist puuduoleva summa võrra.
4. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võib komisjon 10 päeva jooksul pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikega 6, teha ettepaneku vähendada intressi mittekandvat tagatist või tühistada see
a) erakorraliste majandusolude esinemise tõttu;
b) et võtta arvesse määruse (EL) nr …/2011 (euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta) ja määruse (EL) nr …/2011 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) kohaselt määratud karistuste summeerumist.
Artikkel 5
Trahv
1. Kui nõukogu otsustab vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 8, et liikmesriik ei ole vastuseks nõukogu soovitusele võtnud kehtestatud aja jooksul tõhusaid meetmeid, otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel, et liikmesriik peab maksma trahvi. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole 10 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on selle vastu võtnud, otsustanud kvalifitseeritud häälteenamusega see tagasi lükata. Nõukogu võib ettepanekut muuta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõikele 1.
1 a. Asjaomane liikmesriik võib paluda Euroopa Parlamendil korraldada pädevas parlamendikomisjonis kuulamisi või avalikke arutelusid. Sellised kuulamised või avalikud arutelud võimaldavad asjaomasel liikmesriigil selgitada oma seisukohta komisjoni ja eurorühma presidendi juuresolekul. Kui korraldatakse selliseid kuulamisi või avalikke arutelusid, pikendatakse lõikes 1 osutatud 10 päeva pikkust tähtaega 20 päevani. Osalema kutsutakse Euroopa Keskpanga asjaomase tasandi esindajad. Komisjon ja nõukogu võtavad kuulamiste tulemusi nõuetekohaselt arvesse.
1 b. Kui liikmesriik manipuleerib finantsandmetega, võltsib statistikat või esitab teadlikult eksitavat teavet, eriti kui see toob kaasa Euroopa statistikaalaste eeskirjade rikkumise, millel määrustes (EL) nr [.../...] sisalduvad otsused põhinevad, võib nõukogu komisjoni ettepanekul võtta vastu otsuse nõuda liikmesriigilt trahvi maksmist. Selline trahv on ühekordne makse, mille suurus on 0,5% asjaomase liikmesriigi eelneva aasta SKPst. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on selle vastu võtnud, otsustanud kvalifitseeritud häälteenamusega see tagasi lükata. Nõukogu võib komisjoni ettepanekut muuta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõikele 1.
Asjaomane liikmesriik võib paluda Euroopa Parlamendil korraldada pädevas parlamendikomisjonis kuulamisi või avalikke arutelusid. Sellised kuulamised või avalikud arutelud võimaldavad asjaomasel liikmesriigil selgitada oma seisukohta komisjoni ja eurorühma presidendi juuresolekul. Kui korraldatakse selliseid kuulamisi või avalikke arutelusid, pikendatakse lõikes 1 osutatud 10 päeva pikkust tähtaega 20 päevani. Osalema kutsutakse Euroopa Keskpanga asjaomase tasandi esindajad. Komisjon ja nõukogu võtavad kuulamiste tulemusi nõuetekohaselt arvesse.
2. Trahv, mille kohta teeb ettepaneku komisjon, küünib 0,2 %ni asjaomase liikmesriigi ▌SKPst, kusjuures kasutatakse kõige värskemaid eelmise aasta kohta kättesaadavaid Eurostati andmeid.
3. Juhul kui liikmesriik on esitanud komisjonile artikli 4 kohase intressi mittekandva tagatise, muudetakse intressi mittekandev tagatis trahviks.
Juhul kui varem esitatud intressi mittekandev tagatis on suurem kui nõutav trahv, tagastatakse nõutavat ületav summa liikmesriigile.
Juhul kui nõutav trahv on suurem kui varem esitatud intressi mittekandev tagatis või intressi mittekandvat tagatist ei ole varem esitatud, tasub liikmesriik trahvi maksmisel puuduoleva summa.
4. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võib komisjon 10 päeva jooksul pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8, teha ettepaneku trahv tühistada või vähendada seda
a) erakorraliste majandusolude esinemise tõttu;
b) et võtta arvesse määruse (EL) nr …/2011 (euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta) ja määruse (EL) nr …/2011 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) kohaselt määratud karistuste summeerumist.
Liikmesriigile määratavate kumuleeruvate trahvide kogusumma aastas, välja arvatud lõikes 1 b osutatud trahv, ei tohi ületada 0,5% asjaomase liikmesriigi SKPst.
Artikkel 6
Intressi mittekandva tagatise tagastamine
Kui nõukogu otsustab vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 12 mõne või kõik oma otsused tühistada, tagastatakse võimalik liikmesriigi poolt komisjonile esitatud intressi mittekandev tagatis asjaomasele liikmesriigile.
Artikkel 7
Intressi- ja trahvisummade jaotamine
Intressid, mis komisjon on teeninud artikli 4 kohaselt esitatud tagatiste pealt, ja trahvid, mis ta on kogunud artikli 5 kohaselt, paigutatakse eurot rahaühikuna kasutavate riikide stabiilsusmehhanismi. Kuni selle mehhanismi loomiseni paigutatakse intressid ja trahvid provisjonina Euroopa Investeerimispanga rahastatavate ELi jaoks asjakohaste projektide riskijagamise rahastamisvahendite jaoks kooskõlas sätetega, mis sisalduvad aluslepingutele lisatud protokollis nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta.
4. peatükk
Üldsätted
Artikkel -8
Arutelu- ja järelevalvekülastused
1. Komisjon tagab liikmesriikide ametiasutustega pideva arutelu vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele. Selleks korraldab komisjon kõikidesse liikmesriikidesse korrapärase arutelu ning vajadusel ka järelevalve eesmärgil külastusi.
Komisjon võib arutelu- ja järelevalvekülastustele osalema kutsuda Euroopa Keskpanga või mõne muu asjaomase asutuse esindajaid, kui ta seda vajalikuks peab.
2. Arutelu- ja järelevalvekülastuste korraldamisel edastab komisjon vajaduse korral esialgsed tähelepanekud asjaomasele liikmesriigile selgituste andmiseks.
3. Arutelukülastuste raames kontrollib komisjon liikmesriigis valitsevat majanduslikku olukorda ning teeb kindlaks käesoleva määruse järgimisega seotud riskid või probleemid.
4. Järelevalvekülastuste raames jälgib komisjon protsesse ja kontrollib meetmeid, mida on vastavalt nõukogu või komisjoni otsusele käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks võetud. Järelevalvekülastusi tehakse ainult erandjuhtudel ja ainult siis, kui nimetatud eesmärkide saavutamist ohustavad märkimisväärsed riskid või probleemid.
5. Komisjon teatab majandus- ja rahanduskomisjonile järelevalvekülastuste põhjused.
6. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed arutelu- ja järelevalvekülastuste hõlbustamiseks. Kõik liikmesriikide asjaomased asutused aitavad komisjoni selle taotlusel ja vabatahtlikult arutelu- ja järelevalvekülastuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
Artikkel -8 a
Läbipaistvus
Nõukogu ja komisjon avalikustavad kõigi oma otsuste ja soovituste tagamaad ja selgitavad neid, kui Euroopa Liidu toimimise lepingus ei ole teisiti ette nähtud.
Artikkel -8 b
Sekkumine hädaolukorras
Juhul kui asjakohased menetlused [Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 alusel] on algatatud, kuid tulemusteta, ning liikmesriigi ülemäärane eelarvepuudujääk, võla suurus või mis tahes muu tasakaalustamatus seab jätkuvalt ohtu euro stabiilsuse, võtab komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 136 ja artikli 3 lõike 1 alusel ning pärast Euroopa Keskpangaga konsulteerimist kõik vajalikud meetmed euro kaitsmiseks.
Pärast seda, kui komisjon on oma otsuse avalikustanud, korraldatakse Euroopa Parlamendis viivitamata arutelu, milles osalevad Euroopa Komisjoni president, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja eurorühma president, samuti asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) esindajad, et arutada komisjoni võetud meetmeid. Osalema kutsutakse Euroopa Keskpanga asjaomase tasandi esindajad. Komisjon ja nõukogu võtavad arutelu tulemusi nõuetekohaselt arvesse.
Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega tehtava otsusega komisjoni meetmed tühistada.
Euroopa Keskpanka teavitatakse neist otsustest.
Artikkel 8
Nõukogus hääletamine
Artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud meetmete üle otsustamisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, kelle rahaühik on euro, ning nõukogu ei võta arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.
Eelmises lõigus nimetatud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamus määratakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 238 lõike 3 punktile a.
Selleks et suurendada artiklites 3, 4, 5 ja 6 osutatud otsuste arutamise ja vastuvõtmisega seotud avalikku järelevalvet, vastutustundlikkust ja liikmesriikide vastutust, on nõukogu arutelud avalikkuse jaoks avatud kooskõlas nõukogu 15. septembri 2006. aasta otsusega 2006/683/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu nõukogu kodukord.
Artikkel 8 a
Läbivaatamine
1. Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta hiljemalt …* ja seejärel iga kolme aasta tagant. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:
a) kas stiimulite ja sanktsioonide süsteem on tõhus, asjakohane ja proportsionaalne ning tagab stabiilsuse ja kasvu pakti järgimise;
b) kas nõukogus ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise laiendamine menetluse kõigile etappidele on õiguslikult võimalik.
2. Komisjon esitab enne 2011. aasta lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab mõjuhinnangut ja teostatavusuuringut ning millele on vajaduse korral lisatud õigusakti ettepanekud, et asutada ühenduse eeskirjade kohaselt Euroopa valuutafond, et parandada majanduse juhtimist ja koordineerimist ELi tasandil, kaitstes euroala kui terviku finantsstabiilsust ja tugevdades liikmesriikide eelarvedistsipliini.
3. Euroopa valuutafondi juhitakse liidu eeskirjade kohaselt ja tal on kaks peamist eesmärki:
a) toimida alalise kriisilahendusmehhanismina, võttes endale ülesanded, mida praegu täidavad Euroopa finantsstabiilsusvahend ja Euroopa stabiilsusmehhanism ning mis tahes tulevane struktuur, mis võtab üle nende kohustused;
b) emiteerida euroväärtpabereid kas proportsionaalse või ühise vastutuse alusel.
4. Euroopa valuutafondile tuleks kanda intressid, mis komisjon on teeninud tagatiste pealt, ja trahvid, mis on kogutud vastavalt [käesoleva määruse artiklitele 3, 4 ja 5, määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 12 ja määruse (EL) nr .../2011 (euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta) artiklile 3].
Euroopa valuutafondil võib olla täiendavaid rahalisi vahendeid, mis saadakse liikmesriikide osamaksudest vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti järgimisele.
Lõikes 2 osutatud õigusakti ettepanekud esitatakse piisavalt aegsasti, et need saaksid jõustuda 1. jaanuaril 2013.
5. Komisjon esitab enne 2011. aasta lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab mõjuhinnangut ja teostatavusuuringut ning millele on vajaduse korral lisatud õigusakti ettepanekud ja vajaduse korral ettepanek aluslepingu muutmiseks, et luua ühine süsteem Euroopa riigivõlakirjade (euroväärtpaberite) emiteerimiseks solidaarvastutuse alusel.
Selle süsteemi eesmärk on tugevdada eelarvedistsipliini ja tuua euroalale stabiilsust turgude kaudu, kuid samuti – kasutades ära likviidsuse suurenemist – tagada, et kõige parema reitinguga liikmesriigid ei kannataks euroväärtpaberite kehtestamisest tuleneva intressimäärade tõusu tõttu.
Asjaomased õigusakti ettepanekud esitatakse piisavalt aegsasti, et need saaksid jõustuda 1. jaanuaril 2013.
Euroväärtpaberite emiteerimine ei mõjuta Euroopa Investeerimispanga ülesandeid ega komisjoni ettepaneku kohaseid projektivõlakirju, mille eesmärk on rahastada pikaajalisi ja tulevikku suunatud investeeringuid.
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub [xx] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artiklit 3 ei kohaldata kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav liikmesriikides vastavalt aluslepingutele.
[Koht]
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
Pr Sharon Bowles
Esimees
Majandus- ja rahanduskomisjon
BRÜSSEL
Teema: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal ( KOM(2010)0524 – C7‑0298/2010 – 2010/0278(COD) ) – arvamus õigusliku aluse kohta
Austatud proua Bowles
Palusite 4. märtsi 2011. aasta kirjas õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 2 arvamust mitme sellise õigusakti ettepaneku õigusliku aluse sobivuse kohta, mille puhul Teie parlamendikomisjon kui juhtiv komisjon ja/või tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on esitanud muudatusettepanekud õigusliku aluse muutmiseks.
Õiguskomisjon arutas eespool mainitud küsimust 12. aprilli 2011. aasta koosolekul.
Majanduse juhtimise paketi eesmärk on reageerida vajadusele suurendada majandus- ja rahaliidu majanduspoliitika kooskõlastamist ja tugevdada selle järelevalvet.
Pakett koosneb kuuest õigusakti ettepanekust.
Ettepanekuid analüüsitakse eraldi lisas. Lihtsuse huvides on alljärgnevalt esitatud õiguskomisjoni järeldused iga juhtumi sobiva õigusliku aluse kohta.
– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta ( KOM(2010) 527 , 2010/0281 (COD) )
Kõnealuse määruse ettepaneku ainueesmärk on laiendada majanduse järelevalve menetlust, mida võimaldab Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 121 lõige 6. Seega näib see olevat sobiv õiguslik alus.
– Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta ( KOM(2010) 523 lõplik, 2010/0277 (NLE) )
Kõnealuse ettepaneku peamine eesmärk on suurendada liikmesriikide raamistikele miinimumnõuete kehtestamisega eelarve alast vastutust ja tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tulemuslikkus. Seetõttu näib komisjoni esildatud õiguslik alus, nimelt ELTLi artikli 126 lõike 14 kolmas lõik, olevat sobiv.
– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta ( KOM(2010) 526 , 2010/0280 (COD) )
Ettepaneku eesmärk on tagada liikmesriikide majanduspoliitika tihedam kooskõlastamine. Seega näib ELTLi artikli 121 lõige 6 olevat kõnealuse ettepaneku jaoks sobiv õiguslik alus.
– Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta ( KOM(2010) 522 lõplik, 2010/0276 (CNS) )
Arvestades, et kõnealuse ettepaneku peamine eesmärk on kehtestada üksikasjalik eeskiri ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamiseks, on ainuke sobiv õiguslik alus ELTLi artikli 126 lõige 14.
– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal ( KOM(2010)0524 , 2010/0278(COD) )
Sobivaks õiguslikuks aluseks peetakse ELTLi artikli 121 lõiget 6 koostoimes artikliga 136.
– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta ( KOM(2010) 525 , 2010/0279 (COD) )
Ettepaneku eesmärki (tõhustada euroalal esinevate makromajanduse tasakaalunihete tulemuslikku korrigeerimist) arvestades on sobiv õiguslik alus ELTLi artikli 121 lõige 6 koostoimes artikliga 136.
Õiguskomisjoni 12. aprilli 2011. aasta koosolekul võeti otsus eespool esitatud soovituste kohta vastu ühehäälselt[7].
Lugupidamisega
Klaus-Heiner Lehne
Lisa
Teema: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal ( KOM (2010)0524 , 2010/0278(COD) ) – õiguslik alus
Majanduse juhtimise pakett koosneb kuuest ettepanekust, mille eesmärk on tugevdada majandus- ja rahaliidu majanduspoliitika kooskõlastamist ja järelevalvet Euroopa 2020. aasta strateegia kontekstis ja seoses Euroopa poolaastaga, mis tähendab uut järelevalvetsüklit, mille raames koondatakse ühte stabiilsuse ja kasvu paktiga[8] kehtestatud menetlused ning majanduspoliitika üldsuunised.
Nimetatud ettepanekud esitati reageeringuna ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel praeguses süsteemis ilmnenud nõrkustele. Komisjon rõhutab oma seletuskirjas, et „üldjoontes on jõutud kokkuleppele, et majandus- ja rahaliitu on hädasti vaja tugevdada, et tagada makromajanduse stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus, mis on SKP ja tööhõive püsiva kasvu eeltingimused”[9].
Ettepanekutes järgitakse kahte komisjoni teatist[10] ja 2010. aasta juuni Euroopa Ülemkogu kokkulepet vajaduse kohta tõhustada liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamist. Majanduse juhtimise pakett esitati 29. septembril 2010.
Ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal (edaspidi „ettepanek”) tutvub praegu majandus- ja rahanduskomisjon, kus raportöör on Sylvie Goulard. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon esitab oma arvamuse (arvamuse koostaja David Casa). Seadusandlik menetlus on majandus- ja rahanduskomisjonis (ECON) kui juhtivas komisjonis esimese lugemise etapis.
15. veebruari 2011. aasta kirjas palus majandus- ja rahanduskomisjon õigusteenistuselt õigusnõu komisjoni esildatud õiguslike aluste osas. Pärast ettepaneku peamiste sätetega tutvumist jõudis õigusteenistus järeldusele, et põhimõtteliselt võib ELTLi artikli 121 lõige 6 koostoimes artikliga 136 olla sobivaks õiguslikuks aluseks[11][12]. Õigusteenistus rõhutab siiski, et eurovõlakirjade kasutuselevõtmine „ületab ettepaneku õiguslikke aluseid”. Kõnealune vahend tuleks täpsemalt määratleda, selleks et oleks võimalik kindlaks teha, kas õiguslik alus on sobiv.
Juhtivas parlamendikomisjonis (majandus- ja rahanduskomisjon) esitatud muudatusettepanekutega tahetakse asendada kaheosaline õiguslik alus (ELTLi artikkel 136 koostoimes artikli 121 lõikega 6) mitmeosalise õigusliku alusega (artikkel 136 koostoimes artikli 121 lõikega 6, artikli 122 lõikega 2 ja artikli 3 lõike 1 punktiga c) või üheainsa õigusliku alusega (ELTLi artikkel 136).
Taust
Seletuskirja kohaselt on komisjoni esitatud ettepanekute kogumi eesmärk stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamine, milleks on vaja täpsustada pakti sätteid, lisada tõhusamad jõustamisvahendid ja täiendada pakti riikide eelarveraamistikku käsitlevate sätetega.
Määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal toetab stabiilsuse ja kasvu pakti nn ennetuslikku ja paranduslikku osa ehk määrust (EÜ) nr 1466/97 ja määrust (EÜ) nr 1467/97, kehtestades täiendavad jõustamisvahendid (põhjendused 3–5).
Peamised meetmed on järgmised:
– kohustus esitada intressi kandev tagatis, kusjuures seda kohustust rakendataks ajutiselt liikmesriikide suhtes, kes ei ole eelarvet piisavalt konsolideerinud. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on selle vastu võtnud, otsustanud kvalifitseeritud häälteenamusega see tagasi lükata. Intressi kandev tagatis küünib 0,2 %ni asjaomase liikmesriigi eelmise aasta sisemajanduse koguproduktist (SKP) (ettepaneku artikkel 3).
– Kohustus esitada intressi mittekandev tagatis, mis kehtestatakse liikmesriigi suhtes, kellel on aluslepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt kindlaksmääratud ülemäärane eelarvepuudujääk (ettepaneku artikkel 4).
Artiklis 5 täpsustatakse, et juhul kui liikmesriik ei ole vastuseks nõukogu soovitusele võtnud meetmeid oma eelarvepuudujäägi vähendamiseks, muudetakse intressi mittekandev tagatis trahviks. Juhul kui nõutav trahv on suurem kui varem esitatud intressi mittekandev tagatis või intressi mittekandvat tagatist ei ole varem esitatud, tasub liikmesriik trahvi maksmisel puuduoleva summa.
Artiklis 7 sätestatakse intressi- ja trahvisummade jaotamine: need „(…) arvatakse ELi toimimise lepingu artiklis 311 nimetatud muude tulude hulka ning need jaotatakse nende eurot rahaühikuna kasutavate riikide vahel, kellel ei ole aluslepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt kindlaksmääratud ülemäärast eelarvepuudujääki.”
Esildatud õiguslikud alused
ELTLi artikkel 136
1. Majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks ning kooskõlas aluslepingute asjakohaste sätetega võtab nõukogu liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, vastavalt artiklites 121 ja 126 osutatud menetluste seast sobivale menetlusele, välja arvatud artikli 126 lõikes 14 sätestatud menetlus, vastu meetmed, millega:
a) tugevdatakse asjaomaste liikmesriikide eelarvedistsipliini koordineerimist ja järelevalvet;
b) kehtestatakse asjaomaste liikmesriikide tarvis majanduspoliitilised suunised, tagades nende ühilduvuse kogu liidu suhtes vastu võetud suunistega ja järelevalve nende täitmise üle.
2. Lõikes 1 sätestatud meetmete vastuvõtmisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, mille rahaühik on euro.
Nimetatud liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 238 lõike 3 punktile a.
Artikli 121 lõige 6
3. Et tagada liikmesriikide majanduspoliitika tihedam kooskõlastamine ning majandusliku suutlikkuse püsiv vastastikune lähenemine, jälgib nõukogu komisjoni esitatud aruannete põhjal iga liikmesriigi ja liidu majandusarengut ning nende majanduspoliitika ühtivust lõikes 2 nimetatud üldsuunistega ning annab korrapäraselt üldhinnanguid. Sellise mitmepoolse järelevalve tagamiseks saadavad liikmesriigid komisjonile informatsiooni oma majanduspoliitika valdkonnas võetud tähtsate meetmete kohta ning muud vajalikku informatsiooni.
4. Kui lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt tehakse kindlaks, et liikmesriigi majanduspoliitika ei vasta lõikes 2 märgitud üldsuunistele või et see võib ohustada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist, võib komisjon teha asjassepuutuvale liikmesriigile hoiatuse. Nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal anda asjassepuutuvale liikmesriigile vajalikud soovitused. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal otsustada oma soovitused avaldada.
Käesoleva lõike reguleerimisalas teeb nõukogu otsuse, arvesse võtmata asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.
Ülejäänud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 238 lõike 3 punktile a.
6. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta määruste abil vastu üksikasjaliku eeskirja lõigetes 3 ja 4 märgitud mitmepoolse järelevalve menetluse kohta.
Artikli 122 lõige 2
2. Kui mõni liikmesriik on raskustes või kui tal on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad loodusõnnetused või temast olenematud erandlikud juhtumid, võib nõukogu teatud tingimustel komisjoni ettepaneku põhjal anda asjaomasele liikmesriigile liidu finantsabi. Nõukogu eesistuja teatab tehtud otsusest Euroopa Parlamendile.
Artikli 3 lõike 1 punkt c
1. Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades:
...
c) nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro;
Euroopa Kohtu lähenemisviis
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab meede põhimõtteliselt põhinema ainult ühel õiguslikul alusel. Kui liidu meetme eesmärgi ja sisu kontrollimise käigus selgub, et meede taotleb kahte eesmärki või et sellega reguleeritakse kahte valdkonda, mis kuuluvad erinevate aluste kohaldamisalasse, ning üks eesmärk või valdkond on määratletav peamisena või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, st peamise või ülekaalus oleva eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.[13]
Ainult siis, kui on erandlikult kindlaks tehtud, et meetmel on samaaegselt mitu eesmärki või kui sellel on mitu omavahel lahutamatut komponenti, millest üks ei ole teise suhtes teisejärguline ega kaudne, peab selline meede tuginema vastavatele erinevatele õiguslikele alustele[14].
Esildatud õiguslike aluste analüüs
Põhjenduse 4 kohaselt nähakse ettepanekus ette „õiglased, õigeaegsed, järk-järgulised ja tõhusad mehhanismid, et tagada stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku ja parandusliku osa järgimine.”
Seega näib, et ettepaneku üks eesmärk on toetada määrust nr 1466/97 (stabiilsuse ja kasvu pakti nn ennetuslik osa) tõhusa jõustamismehhanismiga ja intressi kandva tagatise kehtestamisega, juhul kui määruse sätteid ei järgita. Seetõttu kehtestatakse ettepaneku artiklis 3 meetmed ja menetlus, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriik kaldub märgatavalt kõrvale ettevaatlikust eelarvepoliitikast, nagu on sätestatud määruse nr 1466/97 artikli 6 lõikes 3.
Ettepaneku teine teadaolev eesmärk on määrusega nr 1467/97 (stabiilsuse ja kasvu pakti nn paranduslik osa) kehtestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevate sätete jõustamine. Sellel eesmärgil on artiklites 4, 5 ja 7 esitatud üksikasjalikud sätted intressi mittekandva tagatise ja trahvisüsteemi kohta.
Ettepaneku võtta vastu määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal aluseks on ELTLi artikkel 136 koostoimes ELTLi artikli 121 lõikega 6.
ELTLi artikli 121 lõige 6 võimaldab Euroopa Parlamendil ja nõukogul seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta määruste abil vastu üksikasjaliku eeskirja sama artikli lõigetes 3 ja 4 märgitud mitmepoolse järelevalve menetluse kohta. Need lõiked võimaldavad komisjonil ja nõukogul jälgida majandusarengut ning esitada soovitusi ja hoiatusi, et tagada liikmesriikide majanduspoliitika tihedam kooskõlastamine ning majandusliku suutlikkuse püsiv vastastikune lähenemine.
Arvestades, et uuritava ettepaneku eesmärk on näha ette üksikasjalikud eeskirjad majanduse järelevalve menetluse kohaldamiseks, et tagada stabiilsuse ja kasvu pakti nn parandusliku osa tõhus täitmine, näib, et artikli 121 lõige 6 on sobiv õiguslik alus.
ELTLi artikkel 136 kuulub VIII jaotise 4. peatüki (erisätted liikmesriikide kohta, mille rahaühik on euro) alla. Artikkel võimaldab nõukogul võtta vastavalt artiklites 121 ja 126 sätestatud menetlustele meetmeid, et tugevdada järelevalvet liikmesriikide eelarvedistsipliini üle. Kuid tuleb märkida, et kõnealuses artiklis on selgelt sätestatud, et artikli kohaldamisel jäetakse välja artikli 126 lõige 14.
Artikkel 136 näib olevat ettepanekule sobiv õiguslik alus ainult stabiilsuse ja kasvu pakti nn ennetusliku osa jõustamise osas. Seetõttu ei saa ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse sätete (artiklid 4, 5 ja 7) aluseks olla ELTLi artikkel 136. Tuleb kindlaks teha, kas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse jõustamise aluseks saab olla ainult artikli 121 lõige 6.
ELTLi artikli 131 lõike 1 punktis c nähakse ette ELi ainupädevus nende liikmesriikide rahapoliitikas, mille rahaühik on euro. See artikkel ei kujuta endast õiguslikku alust õigusakti vastuvõtmiseks.
ELTLi artikli 122 lõige 2 võimaldab nõukogul anda ELi finantsabi liikmesriigile, kes on suurtes raskustes või kellel on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad loodusõnnetused või temast olenematud erandlikud juhtumid.
Järeldus ja soovitus
Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes on määruse ettepaneku 2. peatüki (stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa sanktsioonid) sobiv õiguslik alus artikli 121 lõige 6 ja artikkel 136 ning 3. peatüki (stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osa sanktsioonid) ainuke sobiv õiguslik alus on artikli 121 lõige 6.
Seega peetakse sobivaks õiguslikuks aluseks ELTLi artikli 121 lõiget 6 koostoimes artikliga 136.
21.3.2011
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal
( KOM(2010)0524 – C7‑0298/2010 – 2010/0278(COD) )
Arvamuse koostaja: David Casa
LÜHISELGITUS
Taust
29. septembril 2010. aastal esitas komisjon õigusloomega seotud paketi, mille eesmärk on tugevdada majanduse juhtimist ELis ja euroalal. Pakett koosneb kuuest ettepanekust: neist neljas käsitletakse eelarveküsimusi, sealhulgas stabiilsuse ja kasvu pakti reformi, samas kui kahe uue määruse eesmärk on tuvastada ja likvideerida tekkivaid makromajanduse tasakaalunihkeid ELis ja euroalal.
Komisjon teeb ettepaneku tugevdada stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete järgimist liikmesriikide poolt ning süvendada eelarvepoliitika kooskõlastamist. Stabiilsuse ja kasvu pakti nn ennetuslike sätete raames muudetakse kehtivat määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta eesmärgiga tagada, et liikmesriigid järgiksid headel aegadel ettevaatlikku eelarvepoliitikat halbade aegade tarbeks vajaliku puhvri loomiseks. Lisaks esitatakse nn paranduslike sätete raames määruse (EÜ) nr 1467/97 muudatused ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta tagamaks, et võla arengut jälgitaks tähelepanelikumalt ja et see seataks puudujäägi arenguga võrdsele alusele.
Pealegi on esildatud direktiiv, millega kehtestatakse liikmesriikide eelarveraamistiku nõuded, et edendada eelarvealast vastutust riikide eelarveraamistikele miinimumnõuete seadmise ja selle tagamise abil, et need oleksid kooskõlas aluslepingust tulenevate kohustustega. Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus ja paranduslikus osas tehtud muudatuste toetamiseks tegi komisjon ka ettepaneku tugevdada jõustamismehhanismi euroala liikmesriikide puhul.
Märkused
Käesolevas arvamuse projektis käsitletakse komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal. Arvamuse koostaja toetab paljusid komisjoni esildatud elemente, kuid soovib lisada järgmised peamised muudatused:
– Eelarvejärelevalve jõustamisel tuleks alati järgida ELi üldeesmärke ja eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 9 nõudeid, mis on seotud kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega. Sama oluline on asjaolu, et tõhustatud järelevalve raamistik kehtestataks poliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kontekstis.
– Lisaks ei peaks eelarvejärelevalve tõhustamise eesmärgil jõustamissüsteem koosnema mitte üksnes trahvidest (sanktsioonidest), vaid ka stiimulitest.
– Trahvisummasid, mis on kogutud liikmesriikidelt, kes ei järgi oma vastavaid soovitusi, tuleks kasutada ELi pikaajaliste investeerimis- ja tööhõivealaste eesmärkide toetamiseks ning neid ei tuleks komisjoni ettepaneku kohaselt jaotada ainult liikmesriikidele, kelle suhtes ei kohaldata ühtegi ülemäärasuse menetlust.
– Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide rolli tuleks tugevdada kogu järelevalveprotsessis.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (2 a) ELi toimimise lepingus on ühtlasi sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel peaks liit võtma arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (2 b) Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta kohtumisel võeti vastu uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia ehk Euroopa 2020. aasta strateegia, mis võimaldaks liidul kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu teele, millega kaasneks tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge tase. Euroopa Ülemkogu kohtumisel otsustati ühtlasi käivitada 1. jaanuaril 2011. aastal poliitika koordineerimise Euroopa poolaasta, et liikmesriikidel oleks abi varajasest kooskõlastamisest liidu tasandil ning et võimaldada tõhustatud järelevalvet ja samaaegset hindamist nii eelarvemeetmete kui ka majanduskasvu ja tööhõivet toetavate struktuurireformide osas. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(3) Selleks et tõhustada euroalal eelarvejärelevalve jõustamist, on vaja täiendavaid sanktsioone. Need sanktsioonid peavad suurendama liidu eelarvejärelevalve raamistiku usaldusväärsust. | (3) Selleks et tõhustada euroalal eelarvejärelevalve jõustamist, on vaja täiendavaid stiimuleid ja sanktsioone. Need stiimulid ja sanktsioonid peavad suurendama liidu eelarvejärelevalve raamistiku usaldusväärsust ning toetama liidu poliitilist solidaarsust. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (3 a) Eelarvejärelevalve raamistik ei tohiks takistada liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamist ning see peaks eelkõige majanduslanguse ajal võimaldama jõupingutusi püsiva majanduskasvu, töökohtade loomise ning sotsiaalse ühtekuuluvuse stimuleerimiseks, austades samal ajal liikmesriikide spetsiifilisi prioriteete ja vajadusi. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (3 b) Käesoleva määruse kohaselt võetavad meetmed peavad olema täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu horisontaalsete sätetega, st artiklitega 7, 8, 9, 10 ja 11 ning ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikega 5 ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 26 üldhuviteenuste kohta. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (3 c) Majanduse juhtimist tuleb tugevdada koos ELi majanduse juhtimise demokraatliku legitiimsuse tugevdamisega, mille saavutamiseks tuleks Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid kaasata tihedamalt ja õigeaegsemalt kogu majanduspoliitika kooskõlastamise protsessi, kasutades täielikult ELi toimimise lepinguga tagatud vahendeid, eriti liikmesriikide ja ELi majanduspoliitika üldsuuniseid ning liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(5) Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa sanktsioonid eurot rahaühikuna kasutavatele liikmesriikidele peaksid motiveerima riike järgima ettevaatlikku eelarvepoliitikat. Sellise poliitika järgimine peaks tagama, et valitsemissektori kulude kasvu määr ei ületa üldjuhul sisemajanduse koguprodukti (SKP) keskpika perioodi ettevaatlikku kasvumäära, välja arvatud juhul, kui kulude liigse kasvu korvab valitsemissektori tulude suurenemine või kui juhuslik tulude vähenemine korvatakse kulude kärpimisega. | (5) Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa stiimulid ja sanktsioonid eurot rahaühikuna kasutavatele liikmesriikidele peaksid tagama tõhusa ja jätkusuutliku eelarvepoliitika. Sellise poliitika järgimine peaks tagama, et valitsemissektori kulude kasvu määr ei ületa üldjuhul sisemajanduse koguprodukti (SKP) keskpika perioodi tõhusat ja jätkusuutlikku kasvumäära, välja arvatud juhul, kui kulude liigse kasvu korvab valitsemissektori tulude suurenemine või kui juhuslik tulude vähenemine korvatakse kulude kärpimisega. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(6) Ettevaatliku fiskaalpoliitikaga peaksid keskpika perioodi eelarve-eesmärgid olema tõhusalt saavutatavad ja saavutatud taset peaks olema võimalik ka hoida. Keskpika perioodi eelarvepositsiooni järgimine peaks võimaldama liikmesriikidel jätta endale valitsemissektori eelarve puudujäägi kontrollväärtuse 3 % SKPst seisukohast kindlusvaru, tagada kiire liikumise jätkusuutliku positsiooni suunas, ent jätta samal ajal ruumi eelarvega manööverdamiseks, võttes eriti arvesse avaliku sektori investeeringute vajadust. | (6) Tõhusa ja jätkusuutliku fiskaalpoliitikaga peaksid keskpika perioodi eelarve-eesmärgid olema tõhusalt saavutatavad ja saavutatud taset peaks olema võimalik ka hoida. Keskpika perioodi eelarvepositsiooni järgimine peaks võimaldama liikmesriikidel jätta endale valitsemissektori eelarve puudujäägi kontrollväärtuse 3% SKPst ja valitsemissektori võla kontrollväärtuse 60% SKPst seisukohast kindlusvaru, tagada kiire liikumise jätkusuutliku positsiooni suunas, ent jätta samal ajal ruumi eelarvega manööverdamiseks, võttes eriti arvesse avaliku sektori investeeringute vajadust. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(7) Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus osas peaks ettevaatliku eelarvepoliitika järgimise motivaatorina sisalduma kohustus esitada intressi kandev tagatis, kusjuures seda kohustust rakendataks ajutiselt eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide suhtes, kes ei ole eelarvet piisavalt konsolideerinud. Meedet tuleks kohaldada juhul, kui liikmesriik toimib jätkuvalt ka pärast komisjoni esmast hoiatust viisil, mis ei küüni küll ülemäärase eelarvepuudujäägi keelu rikkumiseni, kuid on ikkagi ebamõistlik ja potentsiaalselt kahjulik majandus- ja rahaliidu sujuvale toimimisele, ning kui nõukogu on seetõttu esitanud soovituse vastavalt aluslepingu artikli 121 lõikele 4. | (7) Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus osas peaks tõhusa ja jätkusuutliku eelarvepoliitika järgimise motivaatorina sisalduma kohustus esitada intressi kandev tagatis, kusjuures seda kohustust rakendataks ajutiselt eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide suhtes, kes ei ole eelarvet piisavalt konsolideerinud. Meedet tuleks kohaldada juhul, kui liikmesriik toimib jätkuvalt ka pärast komisjoni esmast hoiatust viisil, mis ei küüni küll ülemäärase eelarvepuudujäägi või valitsemissektori ülemäärase võla keelu rikkumiseni, kuid on ikkagi ebamõistlik ja potentsiaalselt kahjulik majandus- ja rahaliidu sujuvale toimimisele, ning kui nõukogu on seetõttu esitanud soovituse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 4. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(9) Stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikus osas tuleks kehtestada sanktsioonid eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide suhtes kohustusena esitada intressi mittekandev tagatis, mis on seotud ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kinnitava nõukogu otsusega, ning kohustusena maksta trahvi, kui ei täideta nõukogu soovitust kõrvaldada valitsemissektori eelarve ülemäärane puudujääk. Neid sanktsioone tuleks kohaldada olenemata sellest, kas intressi kandva tagatise sanktsiooni on asjaomase liikmesriigi suhtes eelnevalt rakendatud või mitte. | (9) Stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikus osas tuleks kehtestada sanktsioonid eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide suhtes kohustusena esitada intressi mittekandev tagatis, mis on seotud ülemäärase eelarvepuudujäägi või valitsemissektori ülemäärase võla olemasolu kinnitava nõukogu otsusega, ning kohustusena maksta trahvi, kui ei täideta nõukogu soovitust kõrvaldada valitsemissektori eelarve ülemäärane puudujääk või valitsemissektori ülemäärane võlg. Neid sanktsioone tuleks kohaldada olenemata sellest, kas intressi kandva tagatise sanktsiooni on asjaomase liikmesriigi suhtes eelnevalt rakendatud või mitte. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(11) Nõukogule peaks jääma võimalus vähendada liikmesriigi põhjendatud taotlusele järgnenud komisjoni ettepaneku alusel asjaomase eurot kasutava liikmesriigi suhtes kohaldatud sanktsioone või need tühistada. Stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikus osas peaks komisjonile samuti olema jäetud võimalus teha ettepanek sanktsiooni vähendada või see tühistada erakorraliste majandusolude tõttu. | (11) Nõukogule peaks jääma võimalus vähendada liikmesriigi põhjendatud taotlusele järgnenud komisjoni ettepaneku alusel asjaomase eurot kasutava liikmesriigi suhtes kohaldatud sanktsioone või need tühistada. Euroopa Parlament peaks olema pidevalt kaasatud. Stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikus osas peaks komisjonile samuti olema jäetud võimalus teha ettepanek sanktsiooni vähendada või see tühistada erakorraliste majandus- ja/või sotsiaalolude tõttu. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(12) Intressi mittekandev tagatis tuleks ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel vabastada, kuid nende tagatiste pealt teenitud intressid ja kogutud trahvid tuleks jaotada nende eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide vahel, kellel ei ole ülemäärast eelarvepuudujääki ja kelle suhtes ei kohaldata ülemäärase tasakaalunihke menetlust. | (12) Intressi mittekandev tagatis tuleks ülemäärase eelarvepuudujäägi või valitsemissektori ülemäärase võla kõrvaldamisel vabastada, kuid nende tagatiste pealt teenitud intressid ja kogutud trahvid tuleks liidu püsiva majanduskasvu saavutamise toetamiseks eraldada liidu finantsstabiilsuse mehhanismile. |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(13) Käesolevas määruses sätestatud sanktsioonimehhanismide rakendamise üksikotsuste vastuvõtmise õigus tuleb anda nõukogule. Osana liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamisest, mida nõukogu teostab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 1, on need üksikotsused lahutamatuteks järelmeetmeteks meetmetele, mille nõukogu on vastu võtnud vastavalt aluslepingu artiklitele 121 ja 126 ning määrustele (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97. | (13) Käesolevas määruses sätestatud sanktsioonimehhanismide rakendamise üksikotsuste vastuvõtmise õigus tuleb anda nõukogule. Osana liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamisest, mida nõukogu teostab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 1, on need üksikotsused lahutamatuteks järelmeetmeteks meetmetele, mille nõukogu on vastu võtnud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 121, 126 ja 148 ning määrustele (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse sanktsioonide süsteem, et tõhustada stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku ja parandusliku osa täitmist euroalal. | 1. Käesoleva määrusega kehtestatakse stiimulite ja sanktsioonide süsteem, et tõhustada stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku ja parandusliku osa täitmist euroalal. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
II peatükk – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa sanktsioonid | Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa stiimulid ja sanktsioonid |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Kui nõukogu esitab liikmesriigile vastavalt aluslepingu artikli 121 lõikele 4 soovituse võtta vajalikke parandusmeetmeid seoses kestva või eriti tõsise ja märkimisväärse kõrvalekaldumisega ettevaatlikust eelarvepoliitikast, nagu sätestatud määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 6 lõikes 3, nõuab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel asjaomaselt liikmesriigilt intressi kandva tagatise esitamist. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on selle vastu võtnud, otsustanud kvalifitseeritud häälteenamusega see tagasi lükata. Nõukogu võib ettepanekut muuta vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 293 lõikele 1. | 1. Kui nõukogu esitab liikmesriigile vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 4 soovituse võtta vajalikke parandusmeetmeid seoses kestva või eriti tõsise ja märkimisväärse kõrvalekaldumisega tõhusast ja jätkusuutlikust eelarvepoliitikast, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 6 lõikes 3, nõuab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist asjaomaselt liikmesriigilt intressi kandva tagatise esitamist. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on selle vastu võtnud, otsustanud kvalifitseeritud häälteenamusega see tagasi lükata. Nõukogu võib ettepanekut muuta vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 293 lõikele 1. |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Kui nõukogu otsustab vastavalt aluslepingu artikli 126 lõikele 6, et liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk, kohaldab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel asjaomase liikmesriigi suhtes intressi mittekandva tagatise esitamise nõuet. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on selle vastu võtnud, otsustanud kvalifitseeritud häälteenamusega see tagasi lükata. Nõukogu võib ettepanekut muuta vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 293 lõikele 1. | 1. Kui nõukogu otsustab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 6, et liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk või valitsemissektori ülemäärane võlg, kohaldab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist asjaomase liikmesriigi suhtes intressi mittekandva tagatise esitamise nõuet. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on selle vastu võtnud, otsustanud kvalifitseeritud häälteenamusega see tagasi lükata. Nõukogu võib ettepanekut muuta vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 293 lõikele 1. |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võib komisjon erakorraliste majandusolude esinemise tõttu või asjaomase liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel, mis on esitatud komisjonile kümne päeva jooksul pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõikega 6, teha ettepaneku vähendada intressi mittekandvat tagatist või tühistada see. | 4. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võib komisjon erakorraliste majandus- või sotsiaalolude esinemise tõttu või asjaomase liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel, mis on esitatud komisjonile kümne päeva jooksul pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 6, teha ettepaneku vähendada intressi mittekandvat tagatist või tühistada see. |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Kui nõukogu otsustab vastavalt aluslepingu artikli 126 lõikele 8, et liikmesriik ei ole vastuseks nõukogu soovitusele võtnud kehtestatud aja jooksul tõhusaid meetmeid, otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel, et liikmesriik peab maksma trahvi. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on selle vastu võtnud, otsustanud kvalifitseeritud häälteenamusega see tagasi lükata. Nõukogu võib ettepanekut muuta vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 293 lõikele 1. | 1. Kui nõukogu otsustab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 8, et liikmesriik ei ole vastuseks nõukogu soovitusele võtnud kehtestatud aja jooksul tõhusaid meetmeid, otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 9, eelkõige kõrge tööhõive taseme edendamist, piisava sotsiaalse kaitse tagamist ja sotsiaalse tõrjutuse vastast võitlust silmas pidades, ning liidu majanduskasvu ja tööhõivega seotud eesmärke, et liikmesriik peab maksma trahvi. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on selle vastu võtnud, otsustanud kvalifitseeritud häälteenamusega see tagasi lükata. Nõukogu võib ettepanekut muuta vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 293 lõikele 1. |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võib komisjon erakorraliste majandusolude esinemise tõttu või asjaomase liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel, mis on esitatud komisjonile kümne päeva jooksul pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8, teha ettepaneku trahv tühistada või vähendada seda. | 4. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võib komisjon erakorraliste majandus- või sotsiaalolude esinemise tõttu või asjaomase liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel, mis on esitatud komisjonile kümne päeva jooksul pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8, teha ettepaneku trahv tühistada või vähendada seda. Euroopa Parlament on pidevalt kaasatud. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Intressi- ja trahvisummade jaotamine | Intressi- ja trahvisummade kasutamine |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Intressid, mis komisjon on teeninud artikli 4 kohaselt esitatud tagatiste pealt, ja trahvid, mis ta on kogunud artikli 5 kohaselt, arvatakse ELi toimimise lepingu artiklis 311 nimetatud muude tulude hulka ning need jaotatakse nende eurot rahaühikuna kasutavate riikide vahel, kellel ei ole aluslepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt kindlaksmääratud ülemäärast eelarvepuudujääki ja kelle suhtes ei kohaldata ülemäärase tasakaalunihke menetlust määruse (EL) nr […/…] tähenduses, proportsionaalselt nende osale nõudeid täitvate liikmesriikide üldises kogurahvatulus. | Intressid, mis komisjon on teeninud artikli 4 kohaselt esitatud tagatiste pealt, ja trahvid, mis ta on kogunud artikli 5 kohaselt, arvatakse ELi toimimise lepingu artiklis 311 nimetatud muude tulude hulka ning eraldatakse püsiva majanduskasvu saavutamise toetamiseks liidu finantsstabiilsuse mehhanismile. |
MENETLUS
Pealkiri | Eelarvejärelevalve tõhus rakendamine euroalal | ||||||
Viited | KOM(2010)0524 – C7-0298/2010 – 2010/0278(COD) | ||||||
Vastutav komisjon | ECON | ||||||
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | EMPL 21.10.2010 |
|
|
| |||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev | David Casa 21.10.2010 |
|
| ||||
Arutamine parlamendikomisjonis | 1.12.2010 | 25.1.2011 |
|
| |||
Vastuvõtmise kuupäev | 16.3.2011 |
|
|
| |||
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 36 4 4 | |||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Regina Bastos, Edit Bauer, Jean-Luc Bennahmias, Pervenche Berès, Mara Bizzotto, Philippe Boulland, David Casa, Alejandro Cercas, Marije Cornelissen, Frédéric Daerden, Karima Delli, Proinsias De Rossa, Frank Engel, Sari Essayah, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Thomas Händel, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Rovana Plumb, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu | ||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Georges Bach, Raffaele Baldassarre, Sven Giegold, Antigoni Papadopoulou, Evelyn Regner | ||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Liam Aylward, Fiona Hall | ||||||
MENETLUS
Pealkiri | Eelarvejärelevalve tõhus rakendamine euroalal | ||||||
Viited | KOM(2010)0524 – C7-0298/2010 – 2010/0278(COD) | ||||||
EP-le esitamise kuupäev | 29.9.2010 | ||||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ECON 21.10.2010 | ||||||
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | BUDG 21.10.2010 | EMPL 21.10.2010 |
|
| |||
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev | BUDG 20.10.2010 |
|
|
| |||
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Sylvie Goulard 21.9.2010 |
|
| ||||
Õigusliku aluse vaidlustamine JURI arvamuse kuupäev | JURI 12.4.2011 |
|
|
| |||
Arutamine parlamendikomisjonis | 26.10.2010 | 24.1.2011 | 22.3.2011 |
| |||
Vastuvõtmise kuupäev | 19.4.2011 |
|
|
| |||
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 33 14 0 | |||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Burkhard Balz, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Werner Langen, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool | ||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Marta Andreasen, Carl Haglund, Krišjānis Kariņš, Barry Madlener, Claudio Morganti, Andreas Schwab | ||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Karima Delli, Monika Hohlmeier, Ria Oomen-Ruijten, Marc Tarabella, Wim van de Camp, Axel Voss | ||||||
Esitamise kuupäev | 2.5.2011 | ||||||