Istungidokument
29.4.2011
***I
RAPORT
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta
( KOM(2010)0525 – C7‑0299/2010 – 2010/0279(COD) )
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Carl Haglund
PR_COD_1consamCom
Kasutatud tähised |
* nõuandemenetlus *** nõusolekumenetlus ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine) (Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud |
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.
Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].
|
SISUKORD
Page
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT 5
SELETUSKIRI 15
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA 18
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS 25
MENETLUS 36
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta
( KOM(2010)0525 – C7‑0299/2010 – 2010/0279(COD) )
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( KOM(2010) 0525 );
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 121 lõiget 6 ja artiklit 136, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0299/2010);
– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 16. veebruari 2011. aasta arvamust[1];
– võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37;
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust ( A7-0182/2011 ),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
EUROOPA PARLAMENDI
ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT*
---------------------------------------------------------
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 136 ja artikli 121 lõiget 6,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[2],
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(-1) Majandus- ja rahaliidu esimesel kümnendil saadud kogemused ja tehtud vead näitavad, et ELi majanduse juhtimist on vaja parandada ning selleks tuleb liikmesriikidele anda suurem vastutus ühiselt kokkulepitud eeskirjade ja poliitika eest ning luua ELi tasandil liikmesriikide majanduspoliitika tugevam järelevalveraamistik.
(-1a) Parandatud majanduse juhtimise raamistiku aluseks peaks olema mitu üksteisega seotud ning sidusat püsiva majanduskasvu ja tööhõive poliitikavaldkonda, mis hõlmab eriti majanduskasvu ja tööhõive ELi strateegiat, keskendudes eelkõige sisseturu arendamisele ja tugevdamisele, rahvusvahelise kaubanduse ja konkurentsivõime edendamisele, ülemääraste eelarvepositsioonide ennetamise ja korrigeerimise tõhusale raamistikule (stabiilsuse ja kasvu paktile), makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise tugevale raamistikule, riikide eelarveraamistiku miinimumnõuetele, tõhusamale finantsturgude reguleerimisele ja järelevalvele (sh Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostatavale makrotasandi usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvele) ning usaldusväärsele alalisele kriisilahendusmehhanismile.
(-1b) Stabiilsuse ja kasvu pakt ning terviklik majanduse juhtimise raamistik peaksid täiendama ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiat ning olema sellega ühildatavad.
(-1c) Koos majanduse juhtimise tõhustamisega tuleks tugevdada ELi majanduse juhtimise demokraatlikku legitiimsust, mis tuleks saavutada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide aktiivsema ja asjakohasema osalemisega kõikides majanduspoliitika kooskõlastamise protsessides.
(-1d) Tulemusliku vastastikuse surve avaldamiseks peaksid nõukogu ja komisjon avalikustama menetluse asjakohastel etappidel oma otsused ja seisukohad ning asjaomane liikmesriik võidakse kutsuda selgitama oma otsuseid ja poliitikat Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile.
(-1e) Liikmesriikidel, mille rahaühik ei ole euro, peaks olema õigus kohaldada majanduse juhtimise alaseid õigusakte, ilma et see piiraks nende Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
(-1f) Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti pärast vastuvõtmist. Uute eeskirjade rakendamiseks võetavate meetmete kavandamisel peaks komisjon aga arvesse võtma asjaomaste liikmesriikide praegust majandusolukorda ja kõiki muid käesolevasse õigusakti sellega seoses lisatud asjakohaseid sätteid.
(-1g) Komisjonil peaks olema suurem ja sõltumatum roll eri liikmesriikide konkreetsete hindamiste, kontrollide, missioonide, soovituste ja hoiatuste üle tugevdatud järelevalve teostamisel. Eelkõige tuleks piirata nõukogu rolli võimalike sanktsioonideni viivates meetmetes ning nõukogus tuleks kasutada ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist, alati kui see on Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt võimalik.
(-1h) Selleks et suurendada usaldust Euroopa statistika vastu ja tagada riiklike statistikaametite ametialane sõltumatus, peaksid liikmesriigid jätkuvalt igati järgima kohustust rakendada statistikat käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrust (EÜ) nr 223/2009[3], eriti Euroopa statistikat käsitlevates tegevusjuhendites kehtestatud statistika põhimõtteid, mis kiideti heaks komisjoni 25. mai 2005. aasta soovituses siseriiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta. Liikmesriigid peaksid tagama ka selle, et riiklikele statistikaametitele antakse vajalik sõltumatus eelarveeraldiste ja statistilise teabe avaldamise üle, ka tuleks tagada kõrgema juhtkonna ametissenimetamise ning ametist vabastamise menetluse läbipaistvus. Ühtlasi peaks riikide kontrollikodadel olema samasugune ametialane sõltumatus, et tagada täielik usaldus aruandluse suhtes Euroopa tasandil.
(1) ▌Liikmesriikide majanduspoliitika ELi sisest kooskõlastamist tuleks arendada laiemate majanduslike ja tööhõivet puudutavate suuniste raames, pidades silmas Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 esitatud ELi eesmärkide täitmisele kaasaaitamist ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 esitatud nõuete täitmist, ning see peaks hõlmama kinnipidamist stabiilsete hindade, riigi rahanduse ja majanduse usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtetest.
(1 a) Kooskõlastatud tööhõivestrateegia väljaarendamiseks, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, peaksid liikmesriigid ja EL pidama oma töös kinni kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu ning majanduslikele muudatustele reageerivate tööturgude edendamise juhtpõhimõtetest.
(1 b) Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel peaks EL võtma arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid.
(1 c) Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta kohtumisel võeti vastu uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, et võimaldada liidul kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, millega kaasneks tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge tase. Euroopa Ülemkogu kohtumisel otsustati ühtlasi käivitada 1. jaanuaril 2011 poliitika koordineerimise Euroopa poolaasta, et liikmesriikidel oleks abi varajasest kooskõlastamisest ELi tasandil ning et võimaldada nii eelarvemeetmete kui ka majanduskasvu ja tööhõivet toetavate struktuurireformide tõhustatud järelevalvet ja samaaegset hindamist.
(1 d) Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta peaks mängima olulist rolli Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikes 1 esitatud nõude rakendamisel, mille kohaselt liikmesriigid suhtuvad oma majanduspoliitikasse kui üldist huvi pakkuvasse valdkonda ning kooskõlastavad seda sellele vastavalt, samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 146 lõike 2 nõude rakendamisel, mille kohaselt liikmesriigid peavad tööhõive edendamist üldist huvi pakkuvaks küsimuseks ja kooskõlastavad oma sellealaseid meetmeid nõukogus. Läbipaistvus ja sõltumatu järelevalve on parandatud majandusjuhtimise lahutamatu osa. Nõukogu ja komisjon peaksid majanduspoliitika koordineerimise protsessi igal asjaomasel etapil avalikustama oma seisukohad ja otsused ning selgitama nende tagamaid.
(2) On vaja tugineda majandus- ja rahaliidu toimimise esimese kümne aasta jooksul saadud kogemustele.
(2 a) Dünaamilise ühtse turu saavutamist ja säilitamist tuleks pidada majandus- ja rahaliidu nõuetekohase ja sujuva toimimise osaks.
(3) Eelkõige tuleks laiendada liikmesriikide majanduspoliitika järelevalvet enamatele valdkondadele kui eelarvejärelevalve, et ennetada makromajanduse ülemäärast tasakaalunihet ning aidata sellistel liikmesriikidel, kus selline tasakaalunihe esineb, töötada välja parandusmeetmete kava enne, kui kõrvalekalded suurenevad ning majandus- ja finantsprotsessid püsivalt liiga negatiivsesse suunda liiguvad. Majandusjärelevalve raamistikku tuleks laiendada paralleelselt eelarvejärelevalve tugevdamisega.
(3 a) Võttes arvesse tihedaid kaubanduslikke ja finantsseoseid liikmesriikide vahel nii euroalal kui väljaspool seda ning liikmesriikide majanduspoliitika ülekanduvat mõju ELile ja euroalale tervikuna, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka liikmesriikidele, kelle rahaühik ei ole euro, et julgustada neid internaliseerima võimalikult varases etapis oma riikliku majanduspoliitika võimalikku olulist mõju ühele või mitmele liikmesriigile.
(4) Et aidata selliseid tasakaalunihkeid korrigeerida, on vaja õigusaktides üksikasjalikult sätestatud menetlust.
(5) On asjakohane täiendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikes 3 ja 4 osutatud mitmepoolset järelevalvet konkreetsete eeskirjadega makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks. See menetlus peaks tingimata olema integreeritud iga-aastasesse mitmepoolse järelevalve tsüklisse.
(5 a) Selleks et edendada dialoogi ELi institutsioonide vahel, iseäranis ühelt poolt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning teiselt poolt liikmesriikide parlamentide, valitsuste ja õigusloome- ja fiskaalpädevusega piirkondlike parlamentide vahel, ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutustunne, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon korraldada avalikke debatte nõukogu ja komisjoni teostatava makromajanduse ja eelarve järelevalve teemal.
(6) Määruse (EL) nr …/2011 (millega kehtestatakse raamistik makromajanduse tasakaalunihete ennetamiseks ja korrigeerimiseks ning mille aluseks on tulemustabel kui vahend, mis võimaldab tekkivate tasakaalunihete varajast avastamist, majandusanalüüsi ja põhjalikku läbivaatamist) paremaks jõustamiseks tuleks kehtestada intressi tootvad tagatised või trahvid eurot rahaühikuna kasutavatele liikmesriikidele juhuks, kui nad ei täida ▌soovitusi või kohustust koostada asjakohane parandusmeetmete kava ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks.
(6 a) Riigivõlal on rahaliidus iseseisvatest rahaühikutest erinev dünaamika. Eurotsooni riigivõla sooduskohtlemise säilitamine tuleks seetõttu üle vaadata ja juhul, kui esineb määruse (EÜ) nr 1466/97 ja määruse (EÜ) nr 1467/97 kohane stabiilsuse ja kasvu pakti mittejärgimine, tuleks seda piirata või tühistada, kasutades seda distsiplinaarmeetmena ülemääraste makromajanduse tasakaalunihetega tegelemiseks ning stabiilsuse ja kasvu pakti järgimiseks. See on asjakohane mehhanism pigem tulevaste kriiside ennetamiseks kui koheseks kohaldamiseks olukordades, kus mõju oleks protsükliline.
(7) Makromajanduse tasakaalunihked võivad põhjustada avaliku sektori tulude ja kulude liigset kõikumist kogu majandustsükli vältel, mis mõjutab avaliku sektori statistikat ja moonutab eelarve planeerimiseks ja otsuste vastuvõtmiseks vajalikku üldpilti. Moonutatud suundumustel põhinevad ebasobivad eelarvepoliitilised valikud võivad nõrgestada ja ka ohustada riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Eelarvega seotud ja muud makromajanduslikud tasakaalunihked võivad üksteist võimendada, kui neid ei jälgita, ja võimalik, et ka ohustada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist. Seepärast peaks makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimise süsteem aitama vältida asümmeetrilise mõjuga majandusvapustuste tekkimist ja toetama jätkusuutlikku majanduskasvu ning nii lühi- kui pikaajalist fiskaal- ja eelarvedistsipliini eurot rahaühikuna kasutavates liikmesriikides.
(8) Kui liikmesriik jätab ▌täitmata määruse (EÜ) nr .../2011 artikli 10 lõike 4 kohased nõukogu soovitused võtta ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete suhtes meetmeid, tuleks seda üldjuhul karistada intressi kandva tagatisega, mis arvestatakse ümber iga-aastaseks trahviks, kui liikmesriik ei võtta parandusmeetmeid ja nõukogu võtab sama tasakaalunihke menetluse raames vastu teise soovituse, kuni nõukogu on veendunud, et liikmesriik on võtnud tema soovituste järgimiseks parandusmeetmeid.
(9) Samuti tuleks liikmesriiki üldjuhul karistada iga-aastase trahviga, kui ta ei täida ▌nõuet koostada parandusmeetmete kava selle määruse artikli 8 lõike 2 kohastele nõukogu soovitustele vastavalt, märkides, et liikmesriik on esitanud ebapiisava parandusmeetmete kava ka pärast nõukogu soovitust oma parandusmeetmete kava muuta, kuni nõukogu on veendunud, et liikmesriik on esitanud sellise kava, milles on nõukogu soovitusi piisavalt arvesse võetud.
(9 a) Juhul, kui liikmesriik manipuleerib finantsandmetega, võltsib statistikat või esitab tahtlikult eksitavat teavet, tuleks rikkumise eest määrata ühekordne trahv. Liikmesriiki ei tohiks sama tahtliku rikkumise eest kaks korda karistada.
(10) Selleks et tagada liikmesriikide võrdne kohtlemine, peaksid intressi kandev tagatis ja trahv olema kõigile eurot rahaühikuna kasutavatele liikmesriikidele ühesuurused: 0,1 % vastava liikmesriigi eelneva aasta sisemajanduse koguproduktist (SKP). Nõukogu või komisjoni soovituste tahtliku ja jämeda arvestamata jätmise korral võib trahvi suurendada 0,3%-ni SKP-st.
(11) Menetlus sanktsioonide kohaldamiseks selliste liikmesriikide suhtes, kes ei võta makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks tõhusaid meetmeid, tuleks üles ehitada nii, et sanktsioonide kohaldamine sellise liikmesriigi suhtes oleks reegel mitte erand.
(11 a) Trahvi aluseks peaks olema soovitustega arvestamata jätmine ja parandusmeetmete mittevõtmine ettenähtud tähtaja jooksul või asjakohaste parandusmeetmete kavade mittekoostamine. Trahvi ei tuleks seetõttu kehtestada pelgalt makromajanduse tasakaalunihke olemasolu tõttu ega soovitatud meetmete võtmise tagajärjel, kui need tegelikult ei vähenda ülemäärast tasakaalunihet.
(12) Kogutud trahvisummad tuleks eraldada eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide stabiilsusmehhanismile ▌. Sellise mehhanismi loomiseni eraldatakse intressid ja trahvid Euroopa Investeerimispanga rahastatavate ELi tähtsusega projektide tagatiseks kooskõlas aluslepingutele lisatud protokolli nr 5 (Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta) sätetega.
(13) Käesolevas määruses sätestatud sanktsiooni kohaldamist käsitlevate üksikotsuste vastuvõtmise õigus tuleks anda nõukogule. Osana liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamisest, mida tehakse nõukogus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikele 1, on kõnealused üksikotsused nende meetmete lahutamatud järelmeetmed, mille nõukogu on vastu võtnud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 121 ning määrusele (EL) nr […/…].
(14) Kuna käesolev määrus sisaldab määruse (EL) nr […/…] tõhusa rakendamise üldeeskirju, tuleks see vastu võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikes 6 nimetatud seadusandliku tavamenetluse kohaselt.
(15) Kuna liikmesriikide tasandil ei ole võimalik luua piisavalt tõhusat makromajanduslike tasakaalunihete tuvastamise ja ennetamise raamistikku, sest liikmesriikide vahel on tihedad kaubandus- ja finantssidemed ning riiklik majanduspoliitika mõjutab liitu ja euroala tervikuna, ning seda on lihtsam saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks.
(15 a) Käesoleva määruse sätted on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu horisontaalklauslitega, täpsemalt artiklitega 7, 8, 9, 10 ja 11, põhiõiguste harta, aluslepingutele lisatud üldhuviteenuste protokolli (nr 26) sätete ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikega 5.
(15 b) Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikides ja ühenduse õigusaktides tunnustatud põhiõiguste kasutamist. Samuti ei mõjuta see õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja rakendada ning õigust osaleda töövõitlusalases tegevuses vastavalt liidu õigust järgivatele riiklikele õigusaktidele ja tavadele.
(15 c) Vastutustunde ja riikide osaluse edendamiseks peaks nõukogu kogunema ja avalikult arutlema, kui ta kaalub ja võtab vastu otsuseid ja soovitusi nendel tähtsatel teemadel, mis mõjutavad Euroopa Liidu ja selle kodanike huve.
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse sanktsioonide süsteem ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete tõhusaks korrigeerimiseks euroalal.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide suhtes.
2 a. Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka nende liikmesriikide suhtes, kes ei kasuta rahaühikuna eurot ja kes on komisjonile andnud teada soovist määrust kohaldada. Kõnealune teade avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Määrust kohaldatakse vastava liikmesriigi suhtes alates sellise teate avaldamisele järgnevast päevast.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr […/…] artiklis 2 sätestatud mõisteid.
Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
–„erakorralised majandusolud“ – asjaolud, mille puhul valitsemissektori eelarvepuudujäägi ületamist võrreldes kontrollväärtusega käsitatakse erandlikuna ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 2 punkti a teises taandes ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1467/97[4] sätestatu kohaselt.
Artikkel 3
Sanktsioonid
1. Nõukogu määrab komisjoni ettepanekul intressi kandva tagatise, kui parandusmeedet käsitlev nõukogu soovitus võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr …/2011 ▌artikli 10 lõikega 4, kui nõukogu jõuab ▌ järeldusele, et asjaomane liikmesriik ei ole ▌võtnud soovituse järel soovitatud parandusmeetmeid ▌.
1 a. Nõukogu määrab komisjoni ettepanekul iga-aastase trahvi, kui:
a) sama tasakaalunihke menetluse raames võetakse vastu teine nõukogu soovitus kooskõlas määruse (EL) nr …/2011 artikli 8 lõikega 2, milles nõukogu jõuab järeldusele, et liikmesriik on esitanud isegi pärast nõukogu esimest soovitust muuta oma parandusmeetmete kava ebapiisava parandusmeetmete kava või kui
b) sama tasakaalunihke menetluse raames võetakse vastu teine nõukogu soovitus kooskõlas määruse (EL) nr …/2011 artikli 10 lõikega 4, milles nõukogu jõuab järeldusele, et liikmesriik ei ole isegi pärast parandusmeetmeid käsitlevat nõukogu esimest soovitust võtnud soovitatud parandusmeetmeteid. Trahv määratakse selliselt, et kehtestatud intressi kandev tagatis arvestatakse vastavalt artikli 3 lõikele 1 ümber aastaseks laenuks.
Otsus loetakse nõukogus vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast komisjoni otsuse vastuvõtmist seda kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükanud. Nõukogu võib ettepanekut muuta vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 293 lõikele 1. Asjaomased liikmesriigid võivad taotleda nõukogu erakorralise istungi korraldamist, et otsuse üle hääletada.
2. Komisjoni ettepanekul kehtestatava intressi kandva tagatise või iga-aastase trahvi suurus on 0,1% vastava liikmesriigi eelneva aasta SKPst. Nõukogu või komisjoni soovituste tahtliku ja jämeda arvestamata jätmise korral võib trahvi suurendada 0,3%-ni SKP-st.
3. Erandina lõikest 2 võib komisjon erakorraliste majandusolude korral või asjaomase liikmesriigi põhjendatud taotlusel, mis on esitatud komisjonile, või selleks, et arvestada vastavalt määrusele (EL) nr .../2011, mis käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamist ja selgitamist, ja määrusele (EL) nr .../2011, mis käsitleb eelarvejärelevalve tõhusat tugevdamist euroalas, kehtestatud sanktsioonide mis tahes kumulatiivset mõju, kümne päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud nõukogu järelduste vastuvõtmist teha ettepaneku vähendada trahvi suurust ▌.
4. Juhul kui liikmesriik on moodustanud teatava kalendriaasta eest intressi kandva tagatise või tasunud trahvi ning nõukogu jõuab seejärel kooskõlas määruse (EL) nr …/2011 artikli 10 lõikega 1 järeldusele, et liikmesriik on selle aasta jooksul rakendanud soovitatud parandusmeetmeid, tagastatakse selle aasta eest tasutud tagatis koos kogunenud intressiga või trahv liikmesriigile pro rata temporis.
4 a. Kui liikmesriik manipuleerib finantsandmetega, võltsib statistikat või esitab teadlikult eksitavat teavet, eriti kui see toob kaasa Euroopa statistikaeeskirjade rikkumise, millele tuginevad määruses (EÜ) nr …/2011 (makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta) sisalduvad otsused, võib nõukogu komisjoni ettepanekul võtta vastu otsuse nõuda liikmesriigilt trahvi maksmist. Selline trahv on ühekordne makse, mille suurus on 0,5% asjaomase liikmesriigi eelneva aasta SKPst. Otsus loetakse nõukogus vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast komisjoni otsuse vastuvõtmist otsustanud seda kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Nõukogu võib komisjoni ettepanekut muuta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõikele 1.
4 b. Liikmesriigile kehtestatud kumulatiivsete trahvide aastane kogusumma ei ületa 0,5% liikmesriigi SKPst, välja arvatud juhul, kui trahv on määratud lõike 4 a kohaselt.
Artikkel 4
Trahvist saadud tulude eraldamine
Käesoleva määruse artikli 3 kohaselt kogutud trahvisummad arvatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 311 osutatud muude tulude hulka ning eraldatakse stabiilsusmehhanismi jaoks eurot rahaühikuna kasutavates liikmesriikides ▌. Sellise mehhanismi loomiseni eraldatakse intressid ja trahvid Euroopa Investeerimispanga rahastatavate ELi tähtsusega projektide tagatiseks kooskõlas aluslepingutele lisatud Euroopa Investeerimispanga põhikirja käsitleva protokolli (nr 5) sätetega.
Artikkel 5
Hääletamine nõukogus
Artiklis 3 sätestatud meetmete üle otsustamisel hääletavad ainult need nõukogu liikmed, kes esindavad selliseid liikmesriike, kelle rahaühik on euro ning kus kohaldatakse käesolevat määrust vabatahtlikul alusel. Nõukogu ei võta arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.
Esimeses lõigus osutatud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamus määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 238 lõike 3 punktile a.
Et suurendada seoses artiklis 3 viidatud otsuste arutamise ja vastuvõtmisega avalikku kontrolli, vastutustunnet ja liikmesriikide vastutust, on nõukogu arupidamised nõukogu 15. septembri 2006. aasta otsuse 2006/683/EÜ, Euratom (millega võeti vastu nõukogu kodukord) artikli 83 kohaselt üldsusele avatud.
Artikkel 5 a
Majandusdialoog
Selleks et edendada dialoogi ELi institutsioonide vahel, eriti Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ühelt poolt ning liikmesriikide parlamentide, valitsuste ja muude asjakohaste asutuste vahel teiselt poolt, ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutustunne, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon korraldada kuulamisi ning avalikke arutelusid nõukogu ja komisjoni teostatava makromajanduse ja eelarve järelevalve teemal.
Artikkel 5 b
Läbivaatamine
1. Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta hiljemalt …* ja seejärel iga kolme aasta tagant. Selles aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:
a) kas jõustamissüsteem on aidanud kaasa sellele, et liikmesriigid järgivad stabiilseid hindu, riigi rahanduse ja majanduse usaldusväärsust ning ELi tasakaalustatud maksebilanssi käsitlevaid juhtpõhimõtteid;
b) kas trahvid on tõhusad, asjakohased ja proportsionaalsed;
c) kas trahvisüsteemi on vaja muuta.
2. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3. Kui aruandes tehakse kindlaks aluslepingute nende sätete nõuetekohase toimimise takistused, eelkõige seoses täitemeetmetega, mis käsitlevad majandus- ja rahaliitu, antakse selles vajalikud soovitused Euroopa Ülemkogule.
Artikkel 6
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav liikmesriikides vastavalt aluslepingutele.
[Koht]
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
SELETUSKIRI
Komisjoni ettepanekud, mis käsitlevad parandatud majanduse juhtimist, on väga olulised ELi tuleviku ja majanduskasvu seisukohast, eelkõige euroalal. Seepärast on Euroopa Parlamendi raportöörid otsustanud komisjoni ettepanekute kui paketiga intensiivselt tööd teha ja neid parandada, et kehtestada järgmisteks aastakümneteks tugev ja sidus raamistik. Raportöörid võtsid komisjoni ettepanekud lähtepunktiks. See on esimene kord, mil parlament teeb koos nõukoguga otsuseid liidu makromajandusliku arengu küsimustes. Raportöörid on teadlikud, et Lissaboni lepinguga antud uute volitustega kaasnevad samuti uued kohustused. Nõukogu ei tohi võtta ühtegi lõplikku otsust, ilma et Euroopa Parlament annaks oma nõusoleku paketile tervikuna. Eesmärgiks on tagada selle menetluse käigus paketi kõigi osade sidusus ja õigeaegne vastuvõtmine.
Majandus- ja rahaliidu esimesel kümnendil saadud kogemused näitavad selgelt, et on vaja parendatud majanduse juhtimise raamistikku ning selleks tuleb liikmesriikidele anda suurem vastutus ühiselt kokku lepitud eeskirjade ja poliitika eest ning luua ELi tasandil liikmesriikide majanduspoliitika jaoks tugevam järelevalveraamistik. Seepärast pooldavad raportöörid ühenduse (liidu) meetodil põhineva juhtimisraamistiku ulatuslikku reformi ning tugevat ja sõltumatut komisjoni, kes valvab uue, sügavama ja laialdasema majanduspoliitika järelevalve raamistiku üle ning annab selle raames juhiseid.
Mineviku vigadest tuleb õppida, seepärast on eriti oluline laiendada järelevalvet, et ennetada makromajanduse kahjulikke tasakaalunihkeid. Hädavajalik on tagada see, et edaspidi väljub järelevalve fiskaalpoliitika raamidest, sest makromajanduse tasakaalunihete kuhjumine on olnud kahjulik ja põhjustanud suuremat haavatavust. Makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise raamistikus tuleb rõhutada varajast avastamist ning potentsiaalselt kahjulike makromajanduse tasakaalunihete ennetamist. Makromajanduse järelevalve ei tohi rajaneda staatilisel ja lihtsustatud raamistikul. Ülimalt oluline on tagada, et menetluse aluseks oleks põhjalik majandusanalüüs, mis koosneks põhjalikest läbivaatamistest, mille käigus uuritakse erinevaid majandustegureid ning võetakse nõuetekohaselt arvesse riigispetsiifilisi asjaolusid.
Usaldusväärse ja tõhusa järelevalveraamistiku kindlustamiseks tuleb seda tugevdada iga-aastaste trahvide kehtestamisega juhuks, kui ei järgita soovitusi või kohustust koostada piisav parandusmeetmete kava. See täitemehhanism jõustub ainult siis, kui ennetusabinõudest ei ole kasu, sest liikmesriik ei võta seoses soovitustega vajalikke meetmeid või ei esita piisavat parandusmeetmete kava. Liikmesriikidele ei saa trahve määrata üksnes makromajanduse tasakaalunihete olemasolu tõttu, trahvide määramisel saavad otsustavaks tegevus ja võetud meetmed.
Trahvid on hoiatusvahendina tulemuslikud ainult sel juhul, kui nende määramine on reegel, mitte erand. Seepärast on selgelt vajalik suurem automaatsus, mis ei jätaks võimalust poliitiliseks kauplemiseks. Otsus määrata trahvid loetakse seega nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on selle vastu võtnud, otsustanud kvalifitseeritud häälteenamusega see tagasi lükata. Asjaomasel liikmesriigil peaks olema õigus taotleda, et nõukogu koguneks otsuse tegemiseks. See on vajalik kõigi liikmesriikide võrdse kohtlemise tagamiseks. Kuna makromajanduse järelevalves hakatakse rõhku panema ennetus- ja parandusmeetmetele mitmes etapis, peaks see, kui liikmesriik, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, ei võta vajalikke meetmeid või ei esita piisavat parandusmeetmete kava, olema trahvide määramise põhistus.
Iga-aastane trahv peaks olema minimaalselt 0,1% ja maksimaalselt 0,5% asjaomase liikmesriigi SKPst eelneval aastal, sõltuvalt komisjoni ja nõukogu soovituste mittejärgimise tõsidusest. See on vajalik, et trahve peetaks tulemuslikuks hoiatusvahendiks. Eelkõige tuleb teha selgeks, et ei sallita vähimatki pettust. Seepärast tuleks trahvid suuruses 0,5% SKPst määrata liikmesriikidele, kes manipuleerivad finantsandmetega, võltsivad statistikat või esitavad eksitavat teavet. Erandina iga-aastaste trahvide üldreeglist tuleb seda trahvi määrata ainult üks kord, sanktsioonina üleastumise eest.
Sanktsioonide määramisel tuleb arvestada sanktsioonide üldist taset võrreldes mitmepoolse järelevalve teiste osadega. Tagamaks, et trahvid ei avalda protsüklilist mõju, tuleb iga-aastaste trahvide kogusummale kehtestada ülemmäär. Erandina kõnealusest reeglist ei tuleks pettuste eest määratud trahve võtta trahvide kogusumma kaalumisel arvesse.
Edaspidi tuleb trahvidest saadud tulud eraldada alalisele kriisilahendusmehhanismile, mis aitab kaasa kriisi leevendamisele. Kuni fondi loomiseni tuleks trahvisummad eraldada Euroopa finantsstabiilsusvahendile.
Jõupingutused laiendada järelevalve ulatust makromajanduse tasakaalunihetele on vajalik samm. Arvestades, et tegemist on uue raamistiku ja mehhanismiga, tuleb tagada, et süsteemi toimimine vaadatakse põhjalikult läbi kolme aasta järel. Eelkõige tuleb hinnata, kas ennetus- ja parandusetappide paljusid otsusetegemisetappe on võimalik automaatsemaks muuta.
Seoses paketi teiste ettepanekutega rõhutab raportöör vajadust lisada uus Euroopa majanduspoolaasta raamistik ka õigusaktidesse (mitte ainult nõukogu kinnitatud käitumisjuhendisse). Suurem vastutus, läbipaistvus, vastastikune kontroll ja mainesanktsioonid (täida või selgita) Euroopa poolaasta kaudu ning nendega seotud menetluste stiimulid ja sanktsioonid peaksid tagama suurema ühtlustamise ja ELi eeskirjade täitmise liikmesriikide poolt.
Majanduse juhtimine ja liikmesriikide majanduspoliitika peaksid rohkem muutuma kõigi asjaosaliste ühiseks mureks. Seepärast tuleb suurendada liikmesriikide vastutust. On vaja rohkem kaasata liikmesriikide parlamente nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Lisaks peaksid liikmesriigid kehtestama stabiilsuse ja kasvu paktiga kooskõlas olevad riiklikud eeskirjad ja looma vastavad institutsioonid.
Komisjoni ettepanekud loovad hea lähtepunkti, kuid vajavad tõhustamist eelkõige järgmistes valdkondades:
-Suurem tähelepanu jätkusuutmatust rahandus- ja makromajanduspoliitikast hoidumisele. Lisaks tuleks sisse seada koos ühiste eeskirjadega kohaldatavad uued stiimulid.
-Majanduse poolaasta raames tuleks liikmesriikide reformikavad ning stabiilsus- ja lähenemiskavad liikmesriigi tasandil põhjalikult läbi töötada, enne kui nende suhtes kohaldatakse järelevalvet ELi tasandil. Kõik liikmesriigid peaksid võtma stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjad oma riiklikesse eelarvemenetlustesse.
-Komisjoni rolli ja sõltumatuse tugevnemine järelevalvemenetluses. See puudutab riigipõhiseid hinnanguid, järelevalvet, lähetusi, soovitusi, hoiatusi ja karistusi. ELi eeskirjade täitmist puudutavad komisjoni otsused peaksid vähem sõltuma nõukogust.
-Nõukogus tuleks sisse viia otsuste tegemine ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega nii ennetust kui ka korrigeerimist puudutavates küsimustes. Süsteemi usaldusväärsuse tagamiseks peaks nõukogus või liikmesriikide ja komisjoni vahel jääma võimalikult vähe ruumi poliitiliseks kauplemiseks. Küll aga peaksid kõik nõukogu ja komisjoni otsused lähtuma kvalitatiivsest ja kvantitatiivsest analüüsist ja otsustest.
-Vastastikuse toetuse ja surve tugevdamiseks tuleks suurendada läbipaistvust ja vastutust, mis peaksid kujunema majanduse juhtimise raamistiku lahutamatuks osaks: komisjonilt ja nõukogult eeldatakse menetluse kõigil asjakohastel etappidel oma seisukohtade ja otsuste põhjendamist ja avalikustamist. Majandus- ja rahaliidu esimesel kümnendil on arutelud ja otsuste langetamine eurorühmas ja nõukogus toimunud valdavalt suletud uste taga.
-Komisjoni sõltumatuse suurendamisega otsustusprotsessis peab kaasnema komisjoni suurem vastutus aluslepingu ja määruste nõuetekohase kohaldamise tagamisel.
-Tugevnema peaks parlamendi roll järelevalvajana, kuid mitte tema roll otsuste täideviijana. See uus roll peaks hõlmama ka korrapärased ja süsteemsed arutelud ning kuulamised Euroopa Parlamendis, eriti piiriülese tähtsusega küsimustes.
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
Pr Sharon Bowles
Esimees
Majandus- ja rahanduskomisjon
BRÜSSEL
Teema: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta ( KOM(2010)0525 – C7‑0299/2010 – 2010/0279(COD) ) – arvamus õigusliku aluse kohta
Austatud proua esimees!
Oma 4. märtsi 2011. aasta kirjas küsisite vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 2 õiguskomisjoni arvamust mitme sellise õigusakti ettepaneku õigusliku aluse sobivuse kohta, mille puhul Teie parlamendikomisjon kui juhtiv komisjon ja/või tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on esitanud muudatusettepanekud õigusliku aluse muutmiseks.
Õiguskomisjon arutas nimetatud küsimust oma koosolekul 12. aprillil 2011.
Majanduse juhtimise paketi eesmärk on reageerida vajadusele suurendada majandus- ja rahaliidu majanduspoliitika kooskõlastamist ja tugevdada selle järelevalvet.
Pakett koosneb kuuest õigusakti ettepanekust.
Ettepanekuid analüüsitakse eraldi lisas. Mugavuse huvides esitatakse alljärgnevalt õiguskomisjoni järeldused iga juhtumi jaoks sobiva õigusliku aluse kohta.
– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta ( KOM(2010)0527 , 2010/0281 (COD) ).
Kõnealuse määruse ettepaneku ainueesmärk on laiendada majanduse järelevalve menetlust, mida võimaldab Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 121 lõige 6. Seega näib see olevat sobiv õiguslik alus.
– Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta ( KOM(2010)0523 lõplik, 2010/0277 (NLE) ).
Kõnealuse ettepaneku peamine eesmärk on suurendada liikmesriikide raamistikele miinimumnõuete kehtestamisega eelarve alast vastutust ja tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tulemuslikkus. Seetõttu näib komisjoni esildatud õiguslik alus, nimelt ELTLi artikli 126 lõike 14 kolmas lõik, olevat sobiv.
– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta ( KOM(2010)0526 , 2010/0280 (COD) ).
Ettepaneku eesmärk on tagada liikmesriikide majanduspoliitika tihedam kooskõlastamine. Seega näib ELTLi artikli 121 lõige 6 olevat kõnealuse ettepaneku jaoks sobiv õiguslik alus.
– Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta ( KOM(2010)0522 lõplik, 2010/0276 (CNS) ).
Arvestades, et kõnealuse ettepaneku peamine eesmärk on kehtestada üksikasjalik eeskiri ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamiseks, on ainuke sobiv õiguslik alus ELTLi artikli 126 lõige 14.
– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal ( KOM(2010)0524 , 2010/0278(COD) ).
Sobivaks õiguslikuks aluseks peetakse ELTLi artikli 121 lõiget 6 koostoimes artikliga 136.
– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta ( KOM(2010)0525 , 2010/0279 (COD) ).
Võttes arvesse ettepaneku eesmärki (tõhustada euroalal esinevate makromajanduse tasakaalunihete tulemuslikku korrigeerimist), on sobiv õiguslik alus ELTLi artikli 121 lõige 6 koostoimes artikliga 136.
Õiguskomisjoni koosolekul 12. aprillil 2011. võeti otsus eespool esitatud soovituste kohta vastu ühehäälselt[5].
Lugupidamisega
Klaus-Heiner Lehne
Lisa
Teema: – Ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta ( KOM(2010)0525 , 2010/0279 (COD) ) õiguslik alus.
Majanduse juhtimise pakett koosneb kuuest ettepanekust, mille eesmärk on tugevdada majandus- ja rahaliidu majanduspoliitika kooskõlastamist ja järelevalvet seoses Euroopa 2020. aasta strateegia ja Euroopa poolaastaga, mis tähendab uut järelevalvetsüklit, mille raames liidetakse ühte stabiilsuse ja kasvu paktiga[6] kehtestatud menetlused ning majanduspoliitika üldsuunised.
Nimetatud ettepanekud esitati reageeringuna ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel praeguses süsteemis ilmnenud nõrkustele. Kahes ettepanekus käsitletakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ja mõlemad põhinevad ELTLi artikli 126 lõikel 14. Ülejäänud neljas käsitletakse mitmepoolse järelevalve menetlust ja nende alus on artikli 121 lõige 6, kusjuures kaks neist põhinevad ELTLi artikli 121 lõikel 6 koostoimes artikliga 136.
Ettepanekutes järgitakse kahte komisjoni teatist[7] ja 2010. aasta juuni Euroopa Ülemkogu kokkulepet vajaduse kohta tõhustada liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamist. Majanduse juhtimise pakett esitati 29. septembril 2010.
Ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta (edaspidi „ettepanek“) laiendatakse stabiilsuse ja kasvu paktiga osaliselt kehtestatud majanduse järelevalve menetlust. Selles täiendatakse eelarve ja rahanduse järelevalvet makromajanduse tasakaalunihete tuvastamise, vältimise ja korrigeerimise mehhanismiga. Seda ettepanekut tuleks analüüsida koos ülemääraste tasakaalunihete menetluse määrusega[8].
Seadusandliku menetluse raames toimub praegu esimene lugemine majandus- ja rahanduskomisjonis, kus raportöör on Carl Haglund. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon esitab oma arvamuse (raportöör: Pervenche Berès).
Juhtivas parlamendikomisjonis (majandus- ja rahanduskomisjon) esitatud muudatusettepanekutega tahetakse asendada kaheosaline õiguslik alus (ELTLi artikkel 136 koostoimes artikli 121 lõikega 6) mitmeosalise õigusliku alusega (artikkel 136 koostoimes artikli 121 lõikega 6, artikli 121 lõikega 2 ja artikli 148 lõikega 2).
Taust
Nagu komisjoni seletuskirjas[9] rõhutatakse, vajab EL majanduse tugevamat järelevalvet, mis peaks hõlmama kõiki asjakohaseid majandusvaldkondi. Seega „tuleks makromajanduse tasakaalunihkeid vaadelda koos eelarvepoliitika ja majanduskasvu edendavate reformidega”.
Makromajanduse tasakaalunihete ennetamis- ja korrigeerimismehhanism koosneb kahest ettepanekute eenõude kogumist.
Esimene meetmete kogum sisaldub ettepanekus võtta vastu määrus ülemääraste tasakaalunihete menetluse kohta, millega tahetakse luua raamistik makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks ja nendega tegelemiseks. Teises ettepaneku eelnõus keskendutakse makromajanduse ülemääraste tasakaalunihete korrigeerimise meetmete jõustamisele. See puudutab ainult euroala liikmesriike ning stimuleerib liikmesriike makromajanduse tasakaalunihkeid juba varakult käsitlema ja vajaduse korral tagama asjakohaste parandusmeetmete võtmise.
Esildatud õiguslik alus
Artikli 121 lõige 6
6. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta määruste abil vastu üksikasjaliku eeskirja lõigetes 3 ja 4[10] märgitud mitmepoolse järelevalve menetluse kohta.
Artikkel 136
1. Majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks ning kooskõlas aluslepingute asjakohaste sätetega võtab nõukogu liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, vastavalt artiklites 121 ja 126 osutatud menetluste seast sobivale menetlusele, välja arvatud artikli 126 lõikes 14 sätestatud menetlus, vastu meetmed, millega:
a) tugevdatakse asjaomaste liikmesriikide eelarvedistsipliini koordineerimist ja järelevalvet;
b) kehtestatakse asjaomaste liikmesriikide tarvis majanduspoliitilised suunised, tagades nende ühilduvuse kogu liidu suhtes vastu võetud suunistega ja järelevalve nende täitmise üle.
2. Lõikes 1 sätestatud meetmete vastuvõtmisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, mille rahaühik on euro.
Nimetatud liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 238 lõike 3 punktile a.
Artikli 148 lõige 2
2. Euroopa Ülemkogu järeldustest lähtudes koostab otsuse tegev nõukogu igal aastal komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ning artiklis 150 nimetatud tööhõivekomiteega suunised, mida liikmesriigid oma tööhõivepoliitikas arvesse võtavad. Need suunised on kooskõlas artikli 121 lõike 2 kohaselt vastu võetud üldsuunistega.
Artikli 121 lõige 2
Komisjoni soovituse põhjal otsust tehes sõnastab nõukogu liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste eelnõu ning esitab Euroopa Ülemkogule aruande.
Nõukogu aruandest lähtudes arutab Euroopa Ülemkogu järeldust liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta.
Selle järelduse alusel võtab nõukogu vastu soovituse, milles esitatakse nimetatud üldsuunised. Nõukogu informeerib oma soovitusest Euroopa Parlamenti.
Euroopa Kohtu lähenemisviis
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab meede põhimõtteliselt põhinema ainult ühel õiguslikul alusel. Kui liidu meetme eesmärgi ja sisu uurimisel selgub, et meede taotleb kahte eesmärki või et sellega reguleeritakse kahte valdkonda, mis kuuluvad erinevate aluste kohaldamisalasse, ning üks eesmärk või valdkond on määratletav peamisena või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, st peamise või ülekaalus oleva eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.[11]
Ainult siis, kui on erandlikult kindlaks tehtud, et meetmel on samaaegselt mitu eesmärki või kui sellel on mitu omavahel lahutamatut komponenti, millest üks ei ole teise suhtes teisejärguline ega kaudne, peab selline meede tuginema vastavatele erinevatele õiguslikele alustele[12].
Esildatud õiguslike aluste analüüs
Ettepanekus ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta kehtestatakse meetmed tulemusliku ja usaldusväärse järelevalveraamistiku tagamiseks.
Selleks nähakse ette „trahvisüsteem makromajanduse tasakaalunihete tõhusaks korrigeerimiseks euroalal“ (ettepaneku artikkel 1). Selline mehhanism jõustub juhul, kui ennetusmeetmetest ei ole abi, sest liikmesriik ei võta seoses komisjoni soovitustega vajalikke meetmeid või kui ta ei täida kohustust esitada piisav parandusmeetmete kava (ettepaneku artikkel 3). Trahvi suurus oleks 0,1% asjaomase liikmesriigi eelneva aasta SKPst. Lisaks määratakse artiklis 4, et kogutud trahvisummad arvatakse aluslepingu artiklis 311 osutatud muude tulude hulka ning jaotatakse selliste eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide vahel, kelle suhtes ei kohaldata ülemäärase tasakaalunihke menetlust.
Kõigi nimetatud meetmete eesmärk on tugevdada makromajanduse tasakaalunihete vältimist ja korrigeerimist käsitleva määruse jõustamist.
Kui ettepaneku peaeesmärgid on kindlaks tehtud, tuleb määratleda, milline esildatud õiguslik alus on siinkohal sobiv.
ELTLi artikkel 121 keskendub liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamisele. See lubab nõukogul sõnastada liikmesriikide majanduspoliitika üldsuunised ja kehtestada komisjoni aruannete põhjal mitmepoolse järelevalvemenetluse (lõiked 3 ja 4). Lõige 6 võimaldab seadusandliku tavamenetluse kohaselt rakendada meetmeid, et võtta vastu üksikasjalik eeskiri mitmepoolse järelevalve menetluse rakendamiseks.
Ettepaneku artiklites 3–5 esitatud trahvisüsteemi võib käsitleda kui artikli 121 lõikes 6 nimetatud mitmepoolse järelevalve menetluse üksikasjalikke eeskirju. Seega näib artikli 121 lõige 6 olevat kõnealuse ettepaneku jaoks sobiv õiguslik alus.
ELTLi artikkel 136 kuulub VIII jaotise 4. peatüki (Erisätted liikmesriikide kohta, mille rahaühik on euro) alla. Artikkel võimaldab nõukogul võtta vastavalt artiklites 121 ja/või 126 sätestatud menetlustele meetmeid järelevalve tugevdamiseks liikmesriikide eelarvedistsipliini üle.
Artikkel näib olevat vaadeldava ettepaneku jaoks sobiv õiguslik alus, kui me saame ettepanekus esitatud trahvisüsteemi vaadelda kui meetmeid makroökonoomilise järelevalvemehhanismi tugevdamiseks.
Artikkel 148 kuulub IX jaotise (Tööhõive) alla. See säte võimaldab nõukogul komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist võtta vastu suunised, mida liikmesriigid peavad oma tööhõivepoliitikas arvesse võtma. Artikli 148 lõiked 3 ja 4 võimaldavad nõukogul kontrollida „liikmesriikide tööhõivepoliitika elluviimist vastavalt tööhõivesuunistele” ja anda liikmesriikidele soovitusi. Rangelt võttes ei kujuta need endast õiguslikku alust õigusakti vastuvõtmiseks.
ELTLi artikli 121 lõikes 2 kehtestatakse menetlus, mille põhjal Euroopa institutsioonid kehtestavad majanduspoliitika üldsuunised. See artikkel ei ole vaadeldava õigusakti jaoks sobiv õiguslik alus.
Järeldus ja soovitus
Eelnimetatud kaalutlusi arvestades näib kõnealuse ettepaneku jaoks sobiv õiguslik alus olevat ELTLi artikli 121 lõige 6 koostoimes artikliga 136.
18.3.2011
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta
( KOM(2010)0525 – C7‑0299/2010 – 2010/0279(COD) )
Arvamuse koostaja: Pervenche Berès
LÜHISELGITUS
Taust
Komisjon esitas 29. septembril 2010 seadusandliku paketi, mille eesmärk on tugevdada majanduse juhtimist ELis ja euroalal. Pakett koosneb kuuest ettepanekust: neist neljas käsitletakse eelarveküsimusi, sealhulgas stabiilsuse ja kasvu pakti reformi, samas kui kahe uue määruse eesmärk on tuvastada ja likvideerida tekkivaid makromajanduse tasakaalunihkeid ELis ja euroalal.
Kahes viimatimainitud ettepanekus, eesmärgiga laiendada ELi majanduse järelevalvet ka eelarvega mitteseotud valdkondadele, esildab komisjon rea uusi elemente, mis on seotud makromajanduse tasakaalunihete järelevalve ja korrigeerimisega. Kõnealuste elementide nn ennetuslik osa hõlmab tasakaalunihke riskide regulaarset hindamist näitajatest koosneva tulemustabeli alusel ja riigipõhiste põhjalike analüüside läbiviimist. Vajaduse korral võiks nõukogu esitada riigispetsiifilisi soovitusi liikmesriigile, kus on suured tasakaalunihked või tasakaalunihked, mis ohustavad majandus- ja rahaliidu toimimist. Lisaks on nn paranduslikus osas, nagu on esildatud ettepanekus „ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta” ette nähtud, et euroala liikmesriikide suhtes, kes ei järgi piisavalt neile antud vastavaid soovitusi, võib kohaldada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ja lõpuks võidakse nende suhtes kohaldada sanktsioone iga-aastase trahvi kujul.
Märkused
Komisjoni ettepanek sisaldab palju mõistlikke ideid. Arvamuse koostaja on üldiselt komisjoniga ühel nõul selles osas, et tuleb välja töötada uus struktureeritud menetlus ebasoodsate makromajanduslike tasakaalunihete ennetamiseks ja korrigeerimiseks igas liikmesriigis. Arvamuse koostaja tuletab meelde, et juba komisjoni kriisieelses EMU@10 teatises juhiti tähelepanu liikmesriikide vahel esinevate lahknevuste suurenemisele ning et seda teemat käsitleti põhjalikult ka Euroopa Parlamendi resolutsioonis EMU@10 kohta. Seega on niisuguste lahknevuste ja tasakaalunihete jälgimise ja ennetamise mehhanism enam kui teretulnud. Arvamuse koostaja peab siiski vajalikuks mitmete muudatuste tegemist, et tagada liikmesriikide vahel esinevate tasakaalunihete ja lahknevuste tuvastamine, ennetamine või lõppkokkuvõttes tõhus korrigeerimine. Arvamuse koostaja esitab seetõttu rea muudatusettepanekuid komisjoni ettepanekule makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta ning ettepanekule euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta, käsitledes järgmisi peamisi aspekte:
– ELi järelevalveraamistik peaks lisaks üldistele majandus- ja rahandusalastele aspektidele hõlmama ka tööhõive- ja sotsiaalaspekte. Seetõttu tuleks järelevalveraamistiku ennetusliku osa õigusliku alusena lisada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 148 ning asjaomases määruses tuleks käsitleda võrdsetel alustel nii makromajanduse kui ka sotsiaalsete tasakaalunihete ennetamist ja korrigeerimist. Seega tagatakse integreeritum majanduslik ja sotsiaalne lähenemisviis.
– Eespool esitatuga seoses tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 148 põhinevaid vahendeid, eelkõige liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid, võtta arvesse tasakaalunihete hindamisel ning täiendada neid konkreetselt sotsiaalsete tasakaalunihete tuvastamiseks ja ennetamiseks ette nähtud vahenditega. Seega tuleks tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee kaasata aktiivselt kõikidesse asjaomastesse järelevalvemenetlustesse.
– Komisjon peaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt delegeeritud õigusaktide abil vastu võtma näitajate tulemustabeli, mis töötaks tasakaalunihete varajase tuvastamise ja järelevalve vahendina, ja seda korrapäraselt ajakohastama. Peamised näitajad peaksid hõlmama asjakohaseid tööhõive, töötuse, vaesuse ja maksustamise aspekte.
– Tasakaalunihete korrigeerimise süsteem ei peaks toetama üksnes euroala liikmesriikide eelarvedistsipliini tugevdamist. Sama oluline on kavandada see selliselt, et selle abil välditaks asümmeetriliste šokkide tekkimist ja toetataks ka jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Süsteem peaks seega toetama niisuguste ELi majanduskasvu ja tööhõivega seotud eesmärkide saavutamist nagu need, mis on vastu võetud Euroopa 2020. aasta strateegia raames.
– Lisaks ei peaks korrigeerimise süsteem ka siis, kui tuleb korrigeerida ülemääraseid tasakaalunihkeid, koosnema mitte üksnes trahvidest (sanktsioonidest), vaid ka stiimulitest. Mis tahes otsuse suhtes määrata liikmesriigile sanktsioon või trahv tuleks kohaldada sotsiaalse mõju hindamist.
– Trahvisummasid, mis on kogutud liikmesriikidelt, kes ei järgi oma vastavaid soovitusi, tuleks kasutada ELi pikaajaliste investeerimis- ja tööhõivealaste eesmärkide toetamiseks ning neid ei tuleks – nagu komisjoni ettepanekus kirjas – jaotada ainult liikmesriikidele, kelle suhtes ei kohaldata ühtegi ülemäärasuse menetlust.
Lõpetuseks peab arvamuse koostaja ülimalt oluliseks Euroopa Parlamendi rolli tugevdamist kogu järelevalveprotsessis. Lisaks on korrapärane sotsiaalpartneritega konsulteerimine ja riikide parlamentide tugevam kaasatus usaldusväärse ja läbipaistva järelevalveraamistiku vajalikud eeltingimused.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 a) Et arendada välja kooskõlastatud tööhõivestrateegia, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, peaksid liikmesriigid ja liit pidama oma töös kinni kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu ning majanduslikele muudatustele reageerivate tööturgude edendamise juhtpõhimõtetest. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 b) Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel peaks liit võtma arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 c (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 c) Stabiilsuse ja kasvu pakt ning terviklik majanduse juhtimise raamistik peaksid täiendama liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiat, mille eesmärk on suurendada liidu konkurentsivõimet, lähenemist ja solidaarsust, ning olema selle strateegiaga ühildatavad. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 d (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 d) Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta kohtumisel võeti vastu uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, et võimaldada liidul kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, millega kaasneks tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge tase. Euroopa Ülemkogu kohtumisel otsustati ühtlasi käivitada 1. jaanuaril 2011 poliitika koordineerimise Euroopa poolaasta, et liikmesriikidel oleks abi varajasest kooskõlastamisest liidu tasandil ning et võimaldada nii eelarvemeetmete kui ka majanduskasvu ja tööhõivet toetavate struktuurireformide tõhustatud järelevalvet ja samaaegset hindamist. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 e (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 e) Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta peaks etendama olulist rolli Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõike 1 ja artikli 146 lõike 2 rakendamisel. Tõhusama majanduse juhtimise juurde kuuluvad lahutamatult läbipaistvus ja sõltumatu järelevalve. Nõukogu ja komisjon peaksid majanduspoliitika koordineerimise protsessi igal asjaomasel etapil avalikustama oma seisukohad ja otsused ning selgitama nende tagamaid. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(2) On vaja tugineda majandus- ja rahaliidu toimimise esimese kümne aasta jooksul saadud kogemustele. | (2) On vaja tugineda majandus- ja rahaliidu toimimise esimese kümne aasta jooksul makromajanduse ja sotsiaalsete tasakaalunihete osas saadud kogemustele. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(3) Eelkõige tuleks laiendada liikmesriikide majanduspoliitika järelevalvet enamatele valdkondadele kui eelarvejärelevalve, et ennetada makromajanduse ülemäärast tasakaalunihet ning aidata sellistel liikmesriikidel, kus selline tasakaalunihe esineb, töötada välja parandusmeetmete kava enne, kui kõrvalekalded suurenevad. Majandusjärelevalve raamistikku tuleks laiendada paralleelselt eelarvejärelevalve tugevdamisega. | (3) Eelkõige tuleks laiendada liikmesriikide majanduspoliitika järelevalvet enamatele valdkondadele kui eelarvejärelevalve, et ennetada makromajanduse ja sotsiaalset ülemäärast tasakaalunihet ning aidata sellistel liikmesriikidel, kus selline tasakaalunihe esineb, töötada välja parandusmeetmete kava enne, kui kõrvalekalded suurenevad, edendada vastastikku tugevdavaid arengustrateegiaid ning hõlbustada järelevalvet liidu majanduskasvu ja tööhõivega seotud eesmärkide täitmisel tehtavate edusammude üle. Majandusjärelevalve raamistikku tuleks laiendada paralleelselt eelarvejärelevalve tugevdamisega. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(4) Et aidata selliseid tasakaalunihkeid korrigeerida, on vaja õigusaktides üksikasjalikult sätestatud menetlust. | (4) Et aidata selliseid tasakaalunihkeid korrigeerida, on vaja integreeritumat majanduslikku ja sotsiaalset lähenemisviisi ning õigusaktides üksikasjalikult sätestatud menetlust. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(5) On asjakohane täiendada aluslepingu artikli 121 lõikes 3 ja 4 osutatud mitmepoolset järelevalvet konkreetsete eeskirjadega makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks. See menetlus peaks olema integreeritud iga-aastasesse mitmepoolse järelevalve tsüklisse. | (5) On asjakohane täiendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõigetes 3 ja 4 osutatud mitmepoolset järelevalvet konkreetsete eeskirjadega makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks, mis hõlmavad nii stiimuleid kui ka trahve. See menetlus peaks olema integreeritud iga-aastasesse mitmepoolse järelevalve tsüklisse. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(6) Määruse (EL) nr […/…] paremaks jõustamiseks tuleks kehtestada trahvid eurot rahaühikuna kasutavatele liikmesriikidele juhuks, kui nad ei täida korduvalt soovitusi ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks. | (6) Määruse (EL) nr […/…] paremaks jõustamiseks tuleks kehtestada nii stiimulid kui ka trahvid eurot rahaühikuna kasutavatele liikmesriikidele juhuks, kui nad ei täida korduvalt soovitusi ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (6 a) Käesoleva määruse alusel vastu võetud meetmed peaksid olema täielikult kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu horisontaalsete sätetega, nimelt selle artiklitega 7, 8, 9, 10 ja 11 ja artikli 153 lõikega 5, ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga (nr 26) üldhuviteenuste kohta. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(11) Menetlus trahvide kohaldamiseks selliste liikmesriikide suhtes, kes ei võta makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks tõhusaid meetmeid, tuleks üles ehitada nii, et trahvi kohaldamine sellise liikmesriigi suhtes oleks reegel mitte erand. | (11) Menetlus trahvide kohaldamiseks selliste liikmesriikide suhtes, kes ei võta makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks tõhusaid meetmeid, tuleks üles ehitada nii, et trahvi kohaldamine sellise liikmesriigi suhtes oleks õiglane ja tõhus. |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(12) Kogutud trahvisummad tuleks jaotada selliste eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide vahel, kelle suhtes ei kohaldata ülemäärase tasakaalunihke menetlust ja kellel ei ole ülemäärast eelarvepuudujääki. | (12) Kogutud trahvisummasid tuleks kasutada liidu pikaajaliste investeerimis- ja tööhõivealaste eesmärkide saavutamise toetamiseks liidu finantsstabiilsuse mehhanismi kaudu, et toetada liikmesriikide kohanemisprotsessi, rahastades meetmeid, mis on rangelt seotud majanduslikult elujõuliste, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlike investeeringutega. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(13) Käesolevas määruses sätestatud trahvide kohaldamist käsitlevate üksikotsuste vastuvõtmise õigus tuleks anda nõukogule. Osana liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamisest, mida tehakse nõukogus vastavalt aluslepingu artikli 121 lõikele 1, on kõnealused üksikotsused nende meetmete lahutamatud järelmeetmed, mille nõukogu on vastu võtnud vastavalt aluslepingu artiklile 121 ning määrusele (EL) nr […/…]. | (13) Käesolevas määruses sätestatud trahvide kohaldamist käsitlevate üksikotsuste vastuvõtmise õigus tuleks anda nõukogule pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. Osana liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamisest, mida tehakse nõukogus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikele 1, on kõnealused üksikotsused nende meetmete lahutamatud järelmeetmed, mille nõukogu on vastu võtnud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 121 ja 148 ning määrusele (EL) nr […/…]. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse trahvisüsteem makromajanduse tasakaalunihete tõhusaks korrigeerimiseks euroalal. | 1. Käesoleva määrusega kehtestatakse stiimulite ja trahvide süsteem makromajanduse tasakaalunihete tõhusaks korrigeerimiseks euroalal. |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – pealkiri
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Trahvid | Stiimulid ja trahvid |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Erandina lõikest 2 võib komisjon erakorraliste majandusolude korral või asjaomase liikmesriigi põhjendatud taotlusel, mis on esitatud komisjonile kümne päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud nõukogu järelduste vastuvõtmist, teha ettepaneku vähendada trahvi suurust või trahv tühistada. | 3. Erandina lõikest 2 võib komisjon erakorraliste majandus- või sotsiaalolude või suurte loodusõnnetuste korral või asjaomase liikmesriigi põhjendatud taotlusel, mis on esitatud komisjonile kümne päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud nõukogu järelduste vastuvõtmist, teha ettepaneku vähendada trahvi suurust või trahv tühistada. |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Käesoleva määruse artikli 3 kohaselt kogutud trahvisummad arvatakse aluslepingu artiklis 311 osutatud muude tulude hulka ning jaotatakse proportsionaalselt nende osale nõudeid täitvate liikmesriikide üldises kogurahvatulus selliste eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide vahel, kelle suhtes ei kohaldata ülemäärase tasakaalunihke menetlust määruse (EL) nr […/…] tähenduses ja kellel ei ole aluslepingu artikli 126 lõike 6 kohast ülemäärast eelarvepuudujääki. | Käesoleva määruse artikli 3 kohaselt kogutud trahvisummad arvatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 311 osutatud muude tulude hulka ning neid kasutatakse liidu pikaajaliste investeerimis- ja tööhõivealaste eesmärkide saavutamise toetamiseks liidu finantsstabiilsuse mehhanismi kaudu, et toetada liikmesriikide kohanemisprotsessi, rahastades meetmeid, mis on rangelt seotud majanduslikult elujõuliste, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlike investeeringutega. |
MENETLUS
Pealkiri | Euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavad täitemeetmed | ||||||
Viited | KOM(2010)0525 – C7-0299/2010 – 2010/0279(COD) | ||||||
Vastutav komisjon | ECON | ||||||
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | EMPL 21.10.2010 |
|
|
| |||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev | Pervenche Berès 21.10.2010 |
|
| ||||
Arutamine parlamendikomisjonis | 1.12.2010 | 25.1.2011 |
|
| |||
Vastuvõtmise kuupäev | 16.3.2011 |
|
|
| |||
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 37 4 6 | |||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Regina Bastos, Edit Bauer, Jean-Luc Bennahmias, Pervenche Berès, Mara Bizzotto, Philippe Boulland, David Casa, Alejandro Cercas, Marije Cornelissen, Frédéric Daerden, Karima Delli, Proinsias De Rossa, Frank Engel, Sari Essayah, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Thomas Händel, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Rovana Plumb, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu | ||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Georges Bach, Sven Giegold, Julie Girling, Gesine Meissner, Ria Oomen-Ruijten, Antigoni Papadopoulou, Evelyn Regner | ||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Liam Aylward, Fiona Hall, Jacek Włosowicz | ||||||
MENETLUS
Pealkiri | Euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavad täitemeetmed | ||||||
Viited | KOM(2010)0525 – C7-0299/2010 – 2010/0279(COD) | ||||||
EP-le esitamise kuupäev | 29.9.2010 | ||||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ECON 21.10.2010 | ||||||
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | BUDG 21.10.2010 | EMPL 21.10.2010 |
|
| |||
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev | BUDG 20.10.2010 |
|
|
| |||
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Carl Haglund 21.9.2010 |
|
| ||||
Õigusliku aluse vaidlustamine JURI arvamuse kuupäev | JURI 12.4.2011 |
|
|
| |||
Arutamine parlamendikomisjonis | 26.10.2010 | 24.1.2011 | 22.3.2011 |
| |||
Vastuvõtmise kuupäev | 19.4.2011 |
|
|
| |||
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 39 5 0 | |||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Burkhard Balz, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Astrid Lulling, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool | ||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Marta Andreasen, Elena Băsescu, Herbert Dorfmann, Robert Goebbels, Carl Haglund, Claudio Morganti, Andreas Schwab | ||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Karima Delli, Monika Hohlmeier, Ria Oomen-Ruijten, Marc Tarabella, Axel Voss | ||||||
Esitamise kuupäev | 29.4.2011 | ||||||