Istungidokument

 

A7-0183/2011

6.5.2011

***I

RAPORT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta

( KOM(2010)0527 – C7‑0301/2010 – 2010/0281(COD) )

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Elisa Ferreira

PR_COD_1consamCom

 

 

Kasutatud tähised

  *  nõuandemenetlus  

  ***  nõusolekumenetlus

  ***I  seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

  ***II  seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

  ***III  seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

 

 

 

 

 

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.

 

Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].

 

 

 

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT  5

SELETUSKIRI  23

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA  25

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS  33

MENETLUS  58

 

 

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta

( KOM(2010)0527 – C7‑0301/2010 – 2010/0281(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( KOM(2010)0527 );

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 121 lõiget 6, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0301/2010);

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 16. veebruari 2011. aasta arvamust[1];

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37;

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust ( A7-0183/2011 ),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENDI

ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT[2]*

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 3 ja artikli 121 lõiget 6 koos artikli 148 lõigetega 3 ja 4 ning artikliga 136,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[3],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sõnastatud eesmärkide täitmisele kaasaaitamiseks ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 esitatud nõuete täitmiseks peaks liikmesriikide majanduspoliitika ELi sisene kooskõlastamine toimuma vastavalt majanduspoliitika üldsuunistele ja tööhõivesuunistele ning see peaks hõlmama kinnipidamist stabiilsete hindade, riigirahanduse ja majanduse usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtetest.

(1 a)  Majanduse tugeva kooskõlastamise eesmärk peab olema stabiilse majandusliku ja sotsiaalse liidu loomine, mis põhineb ühenduse menetluse põhimõtetel.

(1 b)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule peaks siseturu toimimise eesmärk olema ELi säästev areng, mille aluseks on tasakaalustatud majanduskasv ja stabiilsed hinnad, täielikku tööhõivet ja sotsiaalset ühtekuuluvust taotlev suure konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse ja parandamine.

(1 c)  Euroopa Ülemkogu võttis 17. juuni 2010. aastal vastu uue tööhõive ja majanduskasvu strateegia − Euroopa 2020. aasta strateegia, mis peaks võimaldama ELil kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, millega kaasneb tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge tase. Ühtlasi otsustas Euroopa Ülemkogu algatada 1. jaanuaril 2011 poliitika koordineerimise Euroopa poolaasta, et liikmesriigid saaksid kasutada varajast kooskõlastamist ELi tasandil ning et võimaldada tugevdatud järelevalvet ja eelarvemeetmete ning struktuurireformide üheaegset hindamist, mis soodustaks majanduskasvu ja tööhõivet.

(1 d)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikes 2 on sätestatud majanduspoliitika üldsuuniste vastuvõtmine ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõikes 2 on sätestatud tööhõivesuuniste vastuvõtmine.

(1 e)  Euroopa Liidu toimimise lepingus ettenähtud kooskõlastatud tööhõivestrateegia kujundamiseks peaksid liikmesriigid ja EL juhinduma oskustega, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu ning majandusmuutusi järgiva tööturu edendamise põhimõttest.

(2)  Majandus- ja rahaliidu toimimise esimese kümne aasta jooksul saadud kogemustest tuleb õppida ning eelkõige tuleb parandada ELi majanduse juhtimist, mis peaks toetuma liikmesriikide suuremale vastutusele.

(2 a)  Dünaamilise siseturu saavutamist ja säilitamist tuleks pidada majandus- ja rahaliidu nõuetekohase ja ladusa toimimise osaks.

(2 b)  Majanduse juhtimise parandatud raamistik peaks toetuma mitmele omavahel seotud ja sidusale püsiva majanduskasvu meetmele, milleks on ELi majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia, Euroopa poolaasta majandus- ja eelarvepoliitika tugevdatud kooskõlastamiseks, ülemääraste eelarvepositsioonide ennetamise ja korrigeerimise tõhus raamistik (stabiilsuse ja majanduskasvu pakt), makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise tugev raamistik ning finantsturu täiustatud reguleerimine ja järelevalve.

(2 c)  Euroala võlakriisile tuleb leida kõikehõlmav ja integreeritud lahendus, sest vähesüstemaatiline käsitlus ei ole seni tulemusi andnud.

(2 d)  Majanduskasvu suurendamiseks ja Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks tuleks kasutamata maksete assigneeringud ümber jaotada ühisprogrammidele, mis on suunatud majanduskasvule, konkurentsivõimele ja tööhõivele, samuti tuleks kasutada Euroopa Investeerimispanga laenuandmisvõimet ja projektivõlakirjade turu loomist, et tekitada Euroopa projektide rahastamise soovi teistes kapitaliturul tegutsevates finantseerimisasutustes ja erainvestorites, nagu pensionifondid ja kindlustusseltsid.

(2 e)  Majanduse juhtimist tuleb tugevdada koos ELi majanduse juhtimise demokraatliku legitiimsuse tugevdamisega, mille saavutamiseks tuleks Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid tihedamalt ja õigemal ajal kaasata kogu majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise protsessi.

(2 f)  Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta peaks aitama liikmesriikidel oluliselt paremini täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõike 1 kohast nõuet selle kohta, et liikmesriigid käsitlevad oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust ning kooskõlastavad selle. Tõhusama majanduse juhtimise juurde kuuluvad lahutamatult läbipaistvus, vastutus ja sõltumatu järelevalve. Nõukogu ja komisjon peaksid majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimisprotsessi igal asjaomasel etapil avalikustama ja selgitama oma seisukohtade ja otsuste tagamaid.

(2 g)  Komisjonil peaks eri liikmesriikide eripära arvestavate hindamiste, kontrollide, kontrollkäikude, soovituste ja hoiatuste osas olema rangemas järelevalves suurem ja sõltumatum roll. Eelkõige tuleks piirata nõukogu rolli võimalike sanktsioonideni viivates meetmetes ning alati kui see on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule võimalik, tuleks nõukogus kasutada ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist. Hääletusel ei tohiks osaleda nõukogu liige, kes esindab asjassepuutuvat liikmesriiki ja riike, mis ei täida nõukogu soovitusi võtta vastavalt stabiilsuse ja majanduskasvu paktile parandusmeetmeid või korrigeerida makromajanduse ülemääraseid tasakaalunihkeid.

(3)  Eelkõige tuleks laiendada liikmesriikide majanduspoliitika järelevalvet enamatele valdkondadele kui eelarvejärelevalve, et ennetada ELis makromajanduse ülemäärast tasakaalunihet ning haavatavaks muutvaid tegureid. ▌

(3 a)  Makromajanduse tasakaalunihete uurimisel tuleks arvesse võtta sisemisi tasakaalunihkeid, sh erasektori ja riigi võlga, selle muutumist ja päritolu (kohalik või rahvusvaheline) ja riigi hilinenud makseid, eriti avaliku sektori ja suurte rahvusvaheliste ettevõtete hilinenud makseid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

(3 b)  Arvesse tuleb võtta ka siseturu arengut, sh palkade ja tootlikkuse seost tööturul ning õiguslikke takistusi, mis ei võimalda otsest vaba kooskõlastust ettevõtete ja töötajate vahel.

(4)  Et aidata selliseid tasakaalunihkeid ja haavatavaks muutvaid tegureid korrigeerida, on vaja integreeritumat majanduslikku ja sotsiaalset käsitlust ning õigusaktides üksikasjalikult sätestatud menetlust.

(4 a)  Käesoleva määruse eesmärk ei ole praeguse olukorra kiire parandamine, vaid pigem keskpika tähtajaga ja pikaajaline struktuurne käsitlus.

(4 b)  Makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise raamistik ja majanduse juhtimise terviklik raamistik peaksid ELi majanduskasvu- ja tööhõivestrateegiat, mille eesmärk on suurendada ELi konkurentsivõimet ja sotsiaalset stabiilsust, täiendama ning selle strateegiaga ühilduma. Need seosed ei peaks aga looma erandeid ei selle määruse ega stabiilsuse ja majanduskasvu pakti sätetest.

(4 c)  Seadusandliku tavamenetlusega ja ELi meetodi eeskujul tuleks vastu võtta alaline kriisimehhanism, mille eesmärk on suurendada parlamendi osalust ja parandada demokraatlikku vastutust ning tugineda komisjoni asjatundlikkusele, sõltumatusele ja erapooletusele.

(4 d)  Turgude volatiilsus ja teatavate eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide võlakirjade intressimäärade erinevuse suurus nõuavad otsustavat tegutsemist euro stabiilsuse kaitsmiseks.

(4 e)  Käesoleva määruse kohaselt vastu võetud meetmed peaksid olema täielikult kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu horisontaalsete sätetega, st Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 7, 8, 9, 10 ja 11, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikega 5 ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud üldhuviteenuste protokolli nr 26 sätetega.

(5)  On asjakohane täiendada aluslepingu artikli 121 lõikes 3 ja 4 osutatud mitmepoolset järelevalvet konkreetsete eeskirjadega makromajanduse tasakaalunihete ja haavatavaks muutvate tegurite tuvastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks, mille menetlus peaks tingimata olema integreeritud iga-aastasesse mitmepoolse järelevalve tsüklisse. Makromajanduse tasakaalunihked on määratletud olukordadena, kus liikmesriigil on suur jooksevkonto puudujääk, liikmesriigi konkurentsivõime väheneb märkimisväärselt, liikmesriigis toimub suur ja ebaharilik varade hinna tõus, liikmesriigil on suur välisvõlg või liikmesriigi avaliku või erasektoril on suured võlad või võlgadega seotud olukord halveneb märkimisväärselt või liikmesriigis esineb sellega seotud olulisi riske.

(6)  See menetlus peaks looma häiremehhanismi, et tekkivad makromajanduse tasakaalunihked ja haavatavaks muutvad tegurid tuvastataks juba varakult. See peaks põhinema sihtkünniseid sisaldava ülevaatliku ja läbipaistva tulemustabeli kasutamisel koos majandusolukorra hindamisega.

(7)  Et tulemustabel toimiks makromajanduse parema järelevalve alusena tõhusalt, peaks tulemustabel koosnema teatavatest reaalsetest ja nominaalsetest majandus-, finants- ja struktuursetest näitajatest, mis on olulised makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks, ning neile vastavatest sihtkünnistest. Arvuliste künniste tõlgendamise sümmeetria tähendab, et ülemäärased positiivsed või negatiivsed väärtused ja sarnaste näitajate erinev muutumine liikmesriikides annavad põhjust lähemaks läbivaatuseks. Tulemustabeli sisu peaks aja jooksul muutuma, et võtta arvesse makromajanduse tasakaalunihete muutuvat olemust, muu hulgas seoses makromajanduse stabiilsust ähvardavate ohtude muutumisega või asjakohase statistika parema kättesaadavusega. Näitajaid ei tohiks käsitleda kui majanduspoliitiliste eesmärke, vaid kui vahendeid, mille abil võtta arvesse Euroopa Liidus toimuvate makromajanduse tasakaalunihete muutuvat olemust.

(7 a)  Makromajanduse tasakaalunihete näitajatele lisaks tuleks ELi majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia makrostruktuurse järelevalve raames toimuval põhjalikul analüüsimisel vaadelda peamisi näitajaid, kusjuures keskenduda tuleks strateegia põhieesmärkidele (tööhõive, uuendustegevus, haridus, sotsiaalne kaasatus, kliima ja energia).

(7 b)  Sümmeetrilisi kriteeriume ei arvestata trahvide kohaldamisel kaubandusbilansi ülejääkide ja kaubandusbilansi puudujääkide eest.

(8)  Ühe või mitme sihtkünnise ületamine ei pruugi tingimata tähendada, et tekkimas on makromajanduse tasakaalunihked, kuna majanduspoliitikas tuleb arvesse võtta sisemisi seoseid makromajanduslike muutujate vahel. Tulemustabeli alusel ei tohiks teha automaatselt järeldusi; majanduse hindamisel tuleks tagada, et kõiki andmeid, olgu tulemustabelist või mitte, vaadeldaks süsteemselt ning analüüsitaks põhjalikult, ning sellega seoses tuleks tasakaalunihete analüüsimisel eelkõige kindlaks teha ka see, millises majandustsükli etapis liikmesriik on, ning milliseid võimalikke ülekandeefekte tasakaalunihe teises liikmesriigis, euroalal või kogu Euroopa Liidus tekitab.

(9)  Komisjon peaks mitmepoolse järelevalve menetluse ja häiremehhanismi põhjal eelhinnangu korras välja selgitama liikmesriigid, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Sellise põhjaliku analüüsi läbiviimine ei tohiks tekitada oletusi ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete olemasolu kohta. Olukorra põhjalik analüüs peaks hõlmama ▌ esinevate tasakaalunihete põhjuste igakülgset analüüsi ja asjaomase liikmesriigi suutlikkust neid korrigeerida. Põhjalikku analüüsi tuleks käsitada diagnoosimisetapi standardmenetlusena.

(10)  Ebasoodsate makromajanduse tasakaalunihete ja haavatavaks muutvate tegurite jälgimise ja korrigeerimise menetlus, mis hõlmab nii ennetavaid kui ka parandavaid elemente, nõuab tõhusamaid järelevalvevahendeid, mis tugineksid mitmepoolse järelevalve menetluses kasutatavatele vahenditele. Sellega peaksid kaasnema komisjoni põhjalikud kontrollkäigud liikmesriikidesse ja statistika kontrollimine koostöös Euroopa Keskpangaga (EKP), kui need kontrollkäigud puudutavad osalevaid liikmesriike või vahetuskursimehhanismis ERM II osalevaid liikmesriike, ning täiendava aruandluse kohustus liikmesriigi jaoks, kui tegu on suurte tasakaalunihete või majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist ohustavate tasakaalunihetega ja haavatavaks muutvate teguritega. Kuna kontrollkäikude eesmärk peab olema laiapõhjalise ja tasakaalustatud ettekujutuse saamine makromajanduslikust olukorrast, tuleb arutelusse aktiivselt kaasata sotsiaalpartnerid ja teised siseriiklikud sidusrühmad.

(11)  Tasakaalunihete hindamisel tuleks arvesse võtta nende ulatust, seda, kuivõrd neid võib pidada mittejätkusuutlikuks, ning negatiivsete majandus- ja finantsilmingute ülekandumise võimalusi teistesse liikmesriikidesse. Erilist tähelepanu tuleks pöörata suure jooksevkonto puudujäägi ja madala konkurentsivõimega liikmesriikidele. Samuti tuleks vaadelda asjaomase liikmesriigi suutlikkust majandust kohandada ja eelnevat kogemust varasemate käesoleva määruse alusel esitatud soovituste täitmisel ning muude Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 alusel mitmepoolse järelevalve raames esitatud soovituste täitmisel, eriti liikmesriikide ja ELi majanduspoliitika laiemate suuniste järgimisel.

(11 a)  Tasakaalunihete hindamisel tuleks võtta arvesse ELi majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia eesmärke ning vajadust kasutada strateegiat püsiva liidusisese ühtekuuluvuse vahendina, mis aitab muuta liidu kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks maailmas. Arvestada tuleks keskpika perioodi majanduskasvu ja tasakaalustamise põhieesmärke juhtriikidele järele jõudvates riikides.

(11 b)  Arvesse tuleb võtta nende tasakaalunihete struktuurseid põhjuseid, mis ohustavad liikmesriigi finantsstabiilsust või mis avaldavad mõju ELi majanduslikule ja finantsstabiilsusele.

(11 c)  Tasakaalunihete hindamisel tuleks arvesse võtta riigi rahanduse tasakaalustamise keskpika perioodi eesmärke ning vajadust vähendada riigivõlga ja suurendada majanduskasvu.

(11 d)  Vastavale liikmesriigile tasakaalunihete korrigeerimiseks pakutud meetmete puhul tuleks arvesse võtta Euroopa majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia eesmärke ning vajadust kasutada sellist strateegiat vahendina jätkusuutliku sisemise ühtekuuluvuse saavutamiseks, mis aitab muuta liidu kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks maailmas. Arvestada tuleks keskpika perioodi majanduskasvu ja tasakaalustamise põhieesmärke juhtriikidele järele jõudvates riikides.

(12)  Kui on tuvastatud makromajanduse tasakaalunihe või haavatavaks muutvad tegurid, tuleks vastavale liikmesriigile esitada soovitused juhistega, kuidas oleks majanduspoliitiliselt asjakohane reageerida. Asjaomane liikmesriigi majanduspoliitiline reageering tasakaalunihkele ja haavatavaks muutvatele teguritele peaks olema õigeaegne ning tarvitusele tuleks võtta kõik kättesaadavad poliitikavahendid, mis on riigiasutuste kontrolli all, ühtlasi tuleks kaasata kõik asjaomased riiklikud sidusrühmad. See peaks olema seotud asjaomase liikmesriigi majanduskeskkonna ja asjaoludega, kooskõlas keskpika perioodi ja pikaajaliste lähenemiseesmärkidega ning ELi majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia eesmärkidega, toetades siseturgu, soodustades rahvusvahelisi kaubandussidemeid, suurendades konkurentsivõimet, ning hõlmama ka peamisi poliitikavaldkondi, mille hulka võivad kuuluda ka eelarve- ja palgapoliitika, tööturud, toodete ja teenuste turg ning finantssektori reguleerimine. Soovitused peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 ja iga liikmesriigi sotsiaalpartnerite vaheliste kollektiivläbirääkimistega.

(12 a)  Seetõttu peaksid nõukogu ja komisjon austama sotsiaalpartnerite rolli, eriti kollektiivläbirääkimiste õigust ning nõukogu ja komisjon võivad kutsuda sotsiaalpartnereid appi edendama asjakohaseid meetmeid tasakaalunihete leevendamiseks.

(13)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt liikmesriikidele või ELile antavad varajased hoiatused ja soovitused käsitlevad makrorahanduslikke riske. Need peaksid ühtlasi olema aluseks asjakohasele kajastusele tulemustabelis ja komisjoni järelmeetmetele tasakaalunihete ja haavatavaks muutvate tegurite järelevalve raames. Rangelt tuleb järgida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sõltumatust ja konfidentsiaalsuskorda.

(14)  Kui tuvastatakse tõsised makromajanduse tasakaalunihked ja haavatavaks muutvad tegurid, sealhulgas tasakaalunihked ja haavatavaks muutvad tegurid, mis ohustavad majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist, tuleks algatada ülemäärase tasakaalunihke menetlus, mille raames võidakse esitada liikmesriigile soovitusi ning laiendada järelevalve- ja seirenõudeid, ning eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide suhtes võidakse rakendada täitemeetmeid vastavalt määrusele (EL) nr […/…], kui liikmesriik ei rakenda jätkuvalt parandusmeetmeid.

(15)  Liikmesriik, kelle suhtes on algatatud ülemäärase tasakaalunihke menetlus, peaks koostama parandusmeetmete kava, milles määratletakse üksikasjalikult nõukogu soovituste järgimiseks kavandatud meetmed. Parandusmeetmete kava peaks kajastama tasakaalunihete olemust, lähtuma üksnes riigiasutuste õigusliku kontrolli all olevatest poliitilistest aspektidest ja sisaldama kavandatud meetmete rakendamise ajakava. Nõukogu peaks selle pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist komisjoni aruande alusel kinnitama.

(15 a)  Käesoleva määruse sätted on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu horisontaalsete sätetega, st Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 7, 8, 9, 10 ja 11, põhiõiguste hartaga ning aluslepingutele lisatud üldhuviteenuseid käsitleva protokolli sätetega (nr 26) ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikega 5.

(15 b)  Kui nõukogu arutab või võtab vastu järeldusi ja soovitusi neis olulistes küsimustes, mis mõjutavad ELi ja selle kodanike huvisid, siis usaldusväärsuse ja liikmesriikide vastutuse suurendamiseks koguneb ta ja viib arutluse läbi avalikult.

(15 c)  Komisjonile tuleks delegeerida volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu tulemustabeliga seotud delegeeritud õigusakte. Delegeeritud õigusaktid on eelkõige vajalikud tulemustabelisse kantavate asjakohaste näitajate loetelu loomiseks ning näitajate, künniste ja kasutatava meetodi ülesehituse kohandamiseks. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavaid konsultatsioone, kaasa arvatud ekspertide tasandil.

(16)  Kuna liikmesriikide tasandil ei ole võimalik luua piisavalt tõhusat makromajanduslike tasakaalunihete ja haavatavaks muutvate tegurite tuvastamise ja ennetamise raamistikku, sest liikmesriikide vahel on tihedad kaubandus- ja finantssidemed ning riiklik majanduspoliitika mõjutab ELi ja euroala tervikuna, ning seda on lihtsam saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks,

(16 a)  Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid nõukogu ja komisjon täielikult austama liikmesriikide parlamentide ja sotsiaalpartnerite rolli ning võtma arvesse riikide süsteemide, nt palgakujundussüsteemide erinevust. Eelkõige tuleks arvesse võtta Euroopa Liidu lepingu artikleid 152 ja 153 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28. Vastavalt artikli 153 lõikele 5 ei kohaldata artiklit 153 tasustamise, ühinemisõiguse, streigiõiguse ega töösuluõiguse suhtes.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Sisu ja mõisted

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks Euroopa Liidus. Määrus ei mõjuta liikmesriikides ja ELi õiguses tunnustatud põhiõiguste teostamist. Samuti ei mõjuta see õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja rakendada ning õigust osaleda töövaidlustes vastavalt ELi õigust austavatele riiklikele õigusaktidele ja tavadele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „tasakaalunihe” – igasugune tendents, mille tagajärjeks on makromajanduslik suundumus, mis mõjutab või võib mõjutada negatiivselt liikmesriigi majanduse või majandus- ja rahaliidu või Euroopa Liidu kui terviku nõuetekohast toimimist;

b)  „ülemäärane tasakaalunihe” – suur tasakaalunihe, sealhulgas tasakaalunihked, mis ohustavad majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist.

II peatükk

Tasakaalunihete ja haavatavaks muutvate tegurite tuvastamine

Artikkel 3

Tulemustabel

1. Komisjon koostab pärast konsulteerimist liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga tasakaalunihete varajase tuvastamise ja jälgimise hõlbustamiseks ülevaatliku tulemustabeli.

2. Tulemustabel, mis koosneb asjaomastest ja tunnustatud statistilistest makromajanduslikest ja struktuursetest näitajatest, võimaldab võrrelda liikmesriike ning kajastada lühiajalisi, struktuurseid ja keskpika perioodi suundumusi. Komisjon kehtestab näitajate jaoks alumise ja ülemise künnisväärtuse, mis on vajaduse korral sümmeetrilised ja mis toimivad häiretasemetena. Näitajaid koondav tulemustabel ja eriti häiretasemed on eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide ja eurot rahaühikuna mittekasutavate liikmesriikide puhul erinevad, kui seda õigustavad majandus- ja rahaliidu eripära ja vastavad majandusolud. Näitajates ja künnisväärtustes kajastub liikmeriikide vahel toimuv lähenemisprotsess. Alumiste või ülemiste künnisväärtuste ületamisel rakendatakse üksnes vajaduse korral rangemat järelevalvet, mis toimub põhjaliku analüüsi näol.

2 a. Finantsturu stabiilsusega seotud näitajate kavandamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tööd.

2 b. Finantsturu stabiilsusega seotud kavandatavate näitajate osas konsulteeritakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

▌

3 a. Tööturu ja sotsiaalküsimustega seotud näitajate osas konsulteeritakse sotsiaalkaitsekomiteega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 lõikele 2 ja artiklile 160.

3 b. Komisjon võtab vastavalt artiklile -12 b vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse tulemustabelisse lisatavate asjaomaste näitajate loetelu. Näitajate loetelu peab sisaldama vähemalt järgmisi näitajate kogumeid:

a) sisemised tasakaalunihked, sh era- ja avaliku sektori võlg, palgatase ning ühiku kasumlikkus ja tööjõu, vahendite ja kapitali tootlikkuse näitajad; avaliku ja erasektori kulutused teadus- ja arendustegevusele; töötuse määr ja selle muutumine, vara hindade muutumine (kinnisvaral ja finantsturgudel);

b) välised tasakaalunihked, sh reaalne SKP kasv, viie järjestikuse aasta suhteline keskmine reaalkasv; jooksevkonto saldo, eelkõige energia osa selles; otseste välisinvesteeringute netopositsioon; ekspordi turuosa muutused ELis ja väljaspool ELi.

4. Komisjon hindab regulaarselt tulemustabeli asjakohasust, sealhulgas näitajate valikut, kehtestatud künnisväärtusi ja kasutatud meetodeid, ning vajaduse korral võtab vastavalt artiklile -12 b vastu delegeeritud õigusaktid, millega kohandatakse tabelit, et selle abil oleks võimalik jätkuvalt või paremini tuvastada tekkivaid tasakaalunihkeid ja jälgida nende arengut. Peamiste meetodite ning tulemustabelisse kantavate näitajate ja nende künnisväärtuste muudatused tehakse avalikuks.

Artikkel 4

Häiremehhanism

1. Komisjon ajakohastab iga liikmesriigi kohta tulemustabelisse kantud näitajate väärtusi vähemalt kord aastas enne iga eelarve planeerimise perioodi. Ajakohastatud tulemustabel tehakse avalikuks.

2. Koos ajakohastatud tulemustabeli näitajate väärtuste avaldamisega esitab komisjon aruande, mis sisaldab usaldusväärset majandus- ja finantsolukorra hinnangut, mis hõlmab ELi makromajanduse tasakaalunihete muutumise hinnangut ning võtab arvesse näitajate muutumist. Arvesse võetakse häid tavasid. Lisaks tuuakse aruandes välja see, kas alumise või ülemise künnisväärtuse ületamine ühes või mitmes liikmesriigis tähendab tasakaalunihete tekkimise võimalust asjaomases liikmesriigis, mõnes muus liikmesriigis või terves ELis. Arvesse võetakse kogu kättesaadavat teavet ja järeldusi ei tehta ainult näitajatel põhineva tulemustabeli alusel.

3. Aruandes määratakse kindlaks need liikmesriigid, mida komisjoni arvates võib makromajanduse tasakaalunihe olla mõjutanud või milles esineb oht saada selle poolt mõjutatud.

3 a. Aruanne edastatakse õigeaegselt Euroopa Parlamendile ja selle pädevatele komisjonidele ning Euroopa sotsiaalpartneritele.

4. Osana Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõike 3 kohasest mitmepoolsest järelevalvest arutab nõukogu komisjoni aruannet ning võtab selle kohta vastu järeldused. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib korraldada komisjoni aruande teemal avaliku mõttevahetuse. Eurorühm arutab aruannet sel määral, kuivõrd see on otseselt või kaudselt seotud liikmesriikidega, kelle rahaühik on euro. Nõukogu võib aruande 10 päeva jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Ülemääraste tasakaalunihete puhul sekkub vajaduse korral Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja/või asjaomane Euroopa järelevalveasutus.

4 a. Lõikes 2 osutatud aruanne moodustab lahutamatu osa määruse (EÜ) nr 1466/97 (Poolaasta) jaos 1A kirjeldatud majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kontekstis teostatavatest menetlustest ja analüüsidest ning esitatavatest soovitustest, ja on nendega kooskõlas.

4 b. Hädaolukorras kohandatakse lõigetes 1 – 4 a sätestatud menetlust vastavalt vajadusele ning seda käsitletakse nõuetekohaselt lõikes 2 osutatud aruandes.

Artikkel 5

Olukorra põhjalik analüüs

1. Võttes arvesse artikli 4 lõike 4 kohaselt Euroopa Parlamendis, nõukogus ja eurorühmas toimunud arutelude tulemusi, analüüsib komisjon põhjalikult olukorda igas liikmesriigis, kus tema arvates võib tasakaalunihe esineda või kus võib olla oht olla selle poolt mõjutatud. Selline analüüs on standardmenetlus. Analüüsi käigus hinnatakse, kas kõnealustes liikmesriikides esineb tasakaalunihkeid ▌, kas neid nihked võib pidada ülemäärasteks tasakaaluniheteks, kui tõsised need on ja millised on liikmesriikide vahelised sidemed. Olukorra põhjalik analüüs põhineb liikmesriigi konkreetsete asjaolude, eelkõige eri liikmesriikide erinevate lähtekohtade üksikasjalikul uurimisel; analüüsimisel uuritakse paljusid majandusnäitajaid ning võetakse arvesse riikide eripärasid töösuhete ja sotsiaalse dialoogi osas. Analüüs toimub samal ajal kui kontrollkäigud, mis asjaomases liikmesriigis viiakse läbi koostöös Euroopa Keskpangaga, kui liikmesriigi rahaühik on euro või kui ta osaleb ERM II vahetuskursimehhanismis ERM II artikli -12 kohaselt.

2. Olukorra põhjaliku analüüsi tulemused tehakse avalikuks. Ennekõike võetakse analüüsis arvesse järgmist:

a)  ▌soovitusi või üleskutseid, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 121, 126 ja 148 ja käesoleva määruse artiklitega 6, 7, 8 ja 10, ning seda, milline on nende soovituste mõju;

a a)  tuvastatud tasakaalunihete allikaid, sh tihedaid kaubandus- ja finantssidemeid liikmesriikide vahel, riikide majanduspoliitika ülekandumisefekte ning ELi ja euroala poliitika asümmeetrilist mõju;

a b)  erakorralisi majandusolusid, mis võivad tasakaalunihkeid tekitada või neid süvendada;

b)  analüüsitava liikmesriigi poliitilisi kavatsusi, mis kajastuvad tema stabiilsus- või lähenemisprogrammis ja riiklikus reformikavas;

b a)   ELi majanduskasvu- ja tööhõivestrateegiaga seotud näitajaid. Need näitajad puudutavad tööhõivet (sh pikaajalist ja noorte töötust), uuendustegevust, haridust, sotsiaalset kaasatust, kliimat ja energiat;

c)  analüüsitavale liikmesriigile adresseeritud või analüüsitava liikmesriigi seisukohast olulisi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt esitatud ▌hoiatusi või soovitusi süsteemsete riskide kohta. Järgida tuleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konfidentsiaalsuskorda.

2 a. Normaaloludes esitatakse põhjaliku analüüsi tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule poolaasta jooksul.

Artikkel 6

Ennetusmeetmed

1. Kui komisjon jõuab käesoleva määruse artikli 5 kohase põhjaliku analüüsi tulemusel järeldusele, et liikmesriigis esineb tasakaalunihkeid, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning kui tasakaalunihked on seotud suundumustega teises liikmesriigis, ka asjaomast liikmesriiki. Nõukogu võib komisjoni soovituse alusel esitada asjaomasele liikmesriigile vajaliku soovituse, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikes 2 sätestatud menetlust. Komisjoni soovitus loetakse nõukogu poolt vastu võetuks, kui nõukogu ei otsusta kvalifitseeritud häälteenamusega lükata soovitus tagasi kümne päeva jooksul alates selle vastuvõtmisest komisjoni poolt.

2. Nõukogu teavitab oma soovitustest Euroopa Parlamenti. Nõukogu soovitused tehakse avalikuks.

2 a. Nõukogu ja komisjoni soovitused ei käsitle ELi pädevusse selgelt mittekuuluvaid valdkondasid, nagu palgakujundus. Nõukogu ja komisjon omistavad riikide tööturupraktikale ja -tavadele väga suurt tähtsust ning need peavad olema otsustava tähtsusega kõikide soovituste koostamisel, mis mõjutavad sotsiaalpartnerite vastutust või nende eriseisundit sotsiaalses dialoogis.

3. Nõukogu vaatab need soovitused vähemalt kord aastas enne iga eelarve planeerimise perioodi komisjoni ettepaneku alusel uuesti läbi ja võib neid vajaduse korral muuta vastavalt lõikele 1.

III PEATÜKK

Ülemäärase tasakaalunihke menetlus

Artikkel 7

Ülemäärase tasakaalunihke menetluse algatamine

1. Kui komisjon jõuab artikli 5 kohase põhjaliku analüüsi tulemusel järeldusele, et asjaomases liikmesriigis esineb ülemääraseid tasakaalunihkeid, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Kui tasakaalunihked on seotud majandus- või rahandusalaste suundumustega teises liikmesriigis, teavitatakse ka asjaomast teist liikmesriiki. Komisjon teavitab ka asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, kes võtavad vajalikke meetmeid.

2. Nõukogu võib komisjoni soovituse alusel ja Euroopa Parlamendis toimunud avalikku mõttevahetust arvestades ning kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikega 4 võtta vastu soovitused, milles tehakse teatavaks ülemäärase tasakaalunihke olemasolu ning soovitatakse vastaval liikmesriigil võtta parandusmeetmeid. Komisjoni soovitus loetakse nõukogu poolt vastu võetuks, kui nõukogu ei otsusta kvalifitseeritud häälteenamusega lükata soovitus tagasi kümne päeva jooksul alates selle vastuvõtmisest komisjoni poolt. Asjaomased liikmesriigid võivad taotleda nõukogu erakorralise istungi korraldamist, et otsuse üle hääletada.

▌Soovituses kirjeldatakse tasakaalunihete olemust ning esitatakse poliitilisi soovitusi, mida tuleb järgida, ning tähtaeg, milleks asjaomased liikmeriigid peavad esitama parandusmeetmete kava. ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 kohaselt võib nõukogu oma soovitused avalikustada.

Artikkel 8

Parandusmeetmete kava

1. Liikmesriik, kelle suhtes on alustatud ülemäärase tasakaalunihke menetlust, esitab nõukogule ja komisjonile parandusmeetmete kava artikli 7 kohaste soovituste alusel ja soovitustes määratud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast soovituse vastuvõtmist. Parandusmeetmete kavas kehtestatakse spetsiifilised ja konkreetsed poliitikameetmed, mida kõnealune liikmesriik on rakendanud või kavatseb rakendada, ning samuti nimetatud meetmete rakendamise ajakava. Parandusmeetmete kavas võetakse arvesse nende poliitikameetmete sotsiaalset mõju ning see on kooskõlas majanduspoliitika üldsuuniste ja tööhõivesuunistega.

1 a. Parandusmeetmete kava on kooskõlas stabiilsuse ja majanduskasvu paktiga, stabiilsus- ja lähenemisprogrammidega, liikmesriikide reformikavadega ning keskpika perioodi ja pikaajaliste eesmärkidega, eelkõige lähenemiseesmärkidega ning ELi majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia eesmärkidega.

2. Nõukogu hindab parandusmeetmete kava komisjoni aruande alusel kahe kuu jooksul pärast selle esitamist. Kui nõukogu peab kava piisavaks, lähtudes komisjoni ettepanekust, kinnitab ta selle, andes soovituse, milles loetletakse vajalikud konkreetsed meetmed ja tähtajad nende võtmiseks ning kehtestatakse järelevalve ajakava, pöörates piisavalt tähelepanu mõju ülekandumise viisidele ning arvestades, et parandusmeetme vastuvõtmise ja tasakaalunihke tegeliku kõrvaldamise vahele võib jääda palju aega.

Juhul kui parandusmeetmete kavas esitatud meetmed, mida on võetud või kavatsetakse võtta, või nende rakendamise ajakava peetakse soovituste täitmiseks ebapiisavaks, annab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel liikmesriigile soovituse esitada üldjuhul kahe kuu jooksul uus parandusmeetmete kava. Uus parandusmeetmete kava vaadatakse läbi käesolevas lõikes sätestatud menetluse kohaselt.

Komisjoni ettepanekud loetakse nõukogu poolt vastu võetuks, kui nõukogu ei otsusta kvalifitseeritud häälteenamusega lükata need tagasi kümne päeva jooksul alates nende vastuvõtmisest komisjoni poolt. Asjaomane liikmesriik võib taotleda nõukogu erakorralise istungi korraldamist, et otsuse üle hääletada.

3. Parandusmeetmete kava, komisjoni aruanne ja nõukogu poolt lõike 2 kohaselt esitatud muutmispalve tehakse avalikuks.

Artikkel 9

Parandusmeetmete rakendamise jälgimine

1. Komisjon jälgib parandusmeetmete ▌kava elluviimist asjaomases liikmesriigis. Selleks koostab liikmesriik nõukogule ja komisjonile korrapäraselt eduaruandeid, mille esitamise sageduse kehtestab nõukogu artikli 7 lõikes 2 osutatud soovituses.

Liikmesriigi eduaruande esitamise järel esitavad eurorühma esimees ja vastutav volinik aruande Euroopa Parlamendile.

2. Nõukogu teeb liikmesriikide eduaruanded avalikuks.

3. Komisjon korraldab asjaomasesse liikmesriiki kontrollkäike, et jälgida parandusmeetmete kava elluviimist koostöös EKPga juhul, kui need kontrollkäigud puudutavad liikmesriike, kelle rahaühik on euro või kes on ERM IIs osalevad liikmesriigid. Kontrollkäikude eesmärk on makromajanduslikust olukorrast laiapõhjalise ja tasakaalustatud ettekujutuse saamine. Arutelusse tuleb seetõttu vajaduse korral aktiivselt kaasata sotsiaalpartnerid ja teised siseriiklikud sidusrühmad.

4. Kui majandusolud muutuvad oluliselt ja kui see toimub põhjustel, mis ei ole liikmesriigi kontrolli all, võib nõukogu artikli 7 kohaselt vastu võetud soovitusi komisjoni soovitusel muuta vastavalt samas artiklis sätestatud menetlusele. Asjaomane liikmesriik esitab läbivaadatud parandusmeetmete kava, mida hinnatakse kooskõlas artiklis 8 sätestatud menetlusega.

Artikkel 10

Parandusmeetmete rakendamise hindamine

1. Nõukogu hindab komisjoni aruande alusel, kas kõnealune liikmesriik on võtnud parandusmeetmeid kooskõlas artikli 8 lõike 2 kohaselt esitatud soovitusega või mitte.

1 a. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõike 3 alusel koostab komisjon täiendava üksikasjaliku aruande, milles hinnatakse, kas ELis esinenud makromajanduslikud tasakaalunihked on vähenenud või mitte, võttes arvesse teatavaid kogu ELi hõlmavaid aspekte, nagu ELi nõudlus, turuvõimalused, krediiditingimused, eelarvelised võimalused investeeringute tegemiseks, rahaline toetus mahajäänud piirkondadele jm. Komisjoni aruanne loetakse nõukogu poolt vastu võetuks, kui nõukogu ei otsusta kvalifitseeritud häälteenamusega lükata soovitus tagasi kümne päeva jooksul alates selle vastuvõtmisest komisjoni poolt.

2. Komisjoni aruanne tehakse avalikuks.

3. Nõukogu esitab tema poolt artikli 8 lõike 2 kohaselt esitatud soovitustes määratud tähtajaks omapoolse hinnangu, mis tehakse avalikuks.

4. Kui nõukogu leiab, et liikmesriik ei ole soovitatud parandusmeetmeid rakendanud, võtab ta komisjoni ettepaneku alusel vastu ▌soovituse, milles ta teatab nõuete mittetäitmisest ning kehtestab parandusmeetmete võtmiseks uue tähtaja. Komisjon annab liikmesriigile 10 päeva aega mittetäitmise kohta selgitusi anda. Soovituse andmisel võtab komisjon liikmesriigi selgitusi arvesse. Komisjoni soovitus loetakse nõukogu poolt vastu võetuks, kui nõukogu ei otsusta kvalifitseeritud häälteenamusega lükata soovitus tagasi kümne päeva jooksul alates selle vastuvõtmisest komisjoni poolt. Asjaomane liikmesriik võib taotleda nõukogu erakorralise istungi korraldamist, et otsuse üle hääletada.

4 a. Lõike 4 kohase komisjoni soovituse alusel võtab nõukogu kooskõlas artikliga 7 vastu muudetud soovitused, milles kehtestatakse parandusmeetmete rakendamiseks uus hilisem tähtaeg, mille möödudes viiakse läbi uus hindamine käesoleva artikli kohaselt.

5. Kui nõukogu jõuab komisjoni soovituse alusel järeldusele, et liikmesriik on soovitatud parandusmeetmeid rakendanud, peatatakse ajutiselt ülemäärase tasakaalunihke menetlus. Järelevalvet jätkatakse vastavalt artikli 8 lõike 2 kohastes soovitustes vastuvõetud ajakavale. Nõukogu teeb üldsusele teatavaks menetluse peatamise põhjused, võttes arvesse liikmesriigi võetud korrigeerivaid poliitikameetmeid. Komisjoni soovitus loetakse nõukogu poolt vastu võetuks, kui nõukogu ei otsusta kvalifitseeritud häälteenamusega lükata soovitus tagasi kümne päeva jooksul alates selle vastuvõtmisest komisjoni poolt.

5 a. Kui nõukogu jõuab lõike artikli 10 lõike 4 või artikli 8 lõike 2 kohase komisjoni soovituse alusel järeldusele, et liikmesriik ei ole soovitatud parandusmeetmeid rakendanud, on nõukogu otsus täitmisele pööratav vastavalt määrusele (EL) nr …/2011.

6. Nõukogu vaatab asjaomaste liikmesriikide suhtes kohaldatud menetluse peatamise otsuse korrapäraselt üle vastavalt lõigetes 1–5 sätestatud menetlusele.

Artikkel 11

Ülemäärase tasakaalunihke menetluse lõpetamine

Ülemäärase tasakaalunihke menetlus lõpetatakse, kui nõukogu teeb komisjoni soovituse alusel järelduse, et ülemäärast tasakaalunihet artikli 2 punkti b tähenduses liikmesriigis enam ei esine.

 

IV PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 11 a

Parlamentidevaheline koosolek

Kui taotletakse kohtumist Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ja liikmesriigi vahel, et selgitada seisukohti, nõutavat meedet või kõrvalekaldumist käesolevatest nõuetest, korraldab kohtumise üks järgmistest:

a) Euroopa Parlament,

b) liikmesriigi parlament või

c) roteeruva eesistujariigi parlament.

Artikkel -12

Arutelu- ja järelevalvekülastused

1. Komisjon tagab liikmesriikide ametiasutustega pideva arutelu vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele. Selleks korraldab komisjon kõikidesse liikmesriikidesse korrapärase arutelu ning vajadusel ka järelevalve eesmärgil külastusi.

2. Arutelu- või järelevalvekülastuste korraldamisel edastab komisjon vajaduse korral esialgsed tähelepanekud asjaomasele liikmesriigile selgituste andmiseks.

3. Arutelukülastuste raames kontrollib komisjon liikmesriigis valitsevat majanduslikku olukorda ning teeb kindlaks käesoleva määruse eesmärkide täitmisega seotud riskid või võimalikud probleemid.

4. Järelevalvekülastuste raames jälgib komisjon protsesse ja veendub, et vastavalt nõukogu või komisjoni otsusele on võetud meetmeid käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks.

Järelevalvekülastusi tehakse iga kord, kui on esitatud soovitus. Komisjon võib kutsuda järelevalvekülastustel osalema Euroopa Keskpanga või mõne muu asjaomase institutsiooni esindajaid.

5. Komisjon teavitab majandus- ja rahanduskomisjoni korrapäraselt arutelu- ja järelevalvekülastuste tulemustest.

6. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed arutelu- ja järelevalvekülastuste hõlbustamiseks. Liikmesriigid tagavad, et kõik nende asjaomased ametiasutused abistavad komisjoni viimase taotlusel ja vabatahtlikult arutelu- ja järelevalvekülastuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Artikkel -12 a

Makromajanduse tasakaalunihete ja eelarvejärelevalve alane arutelu

Arutelu tõhustamiseks ELi institutsioonide, eelkõige ühelt poolt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni, ning teisalt liikmesriikide parlamentide, valitsuste ja muude asjaomaste organite vahel ning suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon korraldada avalikke arutelusid nõukogu ja komisjoni teostatud makromajandusliku ja eelarvejärelevalve teemal.

Artikkel -12 b

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

2. Artikli 3 lõikes 3b ja lõikes 4 osutatud volituste delegeerimine komisjonile toimub neljaks aastaks alates …[4]* . Komisjon esitab delegeeritud volituse kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Delegeeritud volitusi uuendatakse vaikimisi samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 3b ja 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 3 lõike 3b ja artikliga 4, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda ajavahemikku kolme kuu võrra pikendada.

Artikkel -12 c

Läbivaatamine

1. Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta hiljemalt …[5]** ja seejärel iga kolme aasta järel.

Selles aruandes hinnatakse muuhulgas:

a) kas tulemustabeli näitajad ja künnisväärtused on suutnud tuvastada tekkivaid tasakaalunihkeid ja kontrollida nende arengut;

b) majanduspoliitika tõhusa kooskõlastamise edenemist kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

2. Aruanne ja kõik täiendavad ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Artikkel 12 a

Aruanne

1. Pärast seda avaldab komisjon iga kolme aasta järel aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ja esitab selle Euroopa Parlamendile.

2. Aruanne ja sellega kaasnevad ettepanekud edastatakse poolaasta raames Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

[Koht]

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

SELETUSKIRI

-Kuus raportööri käsitlevad komisjoni poolt 29. septembril 2010. aastal vastu võetud majanduslikku juhtimist käsitlevat kuut õigusakti ettepanekut suure vastutustundega ja püüdega tagada kõigi õigusaktide sidusus. Kõnealune meetmepakett on ELi, ja eelkõige euroala tuleviku jaoks väga oluline. Parlament soovib komisjoni ettepanekuid parandada, et luua järgmisteks aastakümneteks tugev ja sidus raamistik, mis tagaks eelarvedistsipliini vastavuse Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil kehtestatud majanduskasvu ja tööhõive eesmärkidele. Ainult sel tingimusel on võimalik tagada liidu ja euro stabiilsus ja püsivus.

-Tegemist on liidule ja euroalale eriti raske ajaga, mil tuleb silmitsi seista majanduskasvu, tööhõive ja liidusiseste erinevuste probleemidega, mida ulatuslik rahvusvaheline kriis kõvasti suurendas, kuid see on ühtlasi õige aeg muuta, täiendada ja korrigeerida olemasolevat mudelit, võttes arvesse varasemaid ja praegusi kogemusi. See on esimene kord, mil parlament teeb koos nõukoguga otsuseid liidu makromajandusliku arengu ja eelarvedistsipliini küsimustes. Raportöörid on teadlikud asjaolust, et Lissaboni lepinguga antud uute volituste tõttu vajab nõukogu lõpliku konsensuse saavutamiseks parlamendi nõusolekut.

-Majanduse juhtimise tugevdamine peab toimuma koos tehtud otsuste demokraatliku legitiimsuse tugevdamisega, milleks tuleb liikmesriikide parlamendid, asjaomased sidusrühmad ja Euroopa Parlament kogu protsessi tihedamalt ja õigeaegsemalt kaasata.

-Raportis rõhutatakse vajadust lisada uus Euroopa majanduspoolaasta mõiste lisaks nõukogu kinnitatud tegevusjuhendile ka juriidilistesse tekstidesse. Poolaasta peab olema peamine vahend, mille abil tagada stabiilsuse ja kasvu pakti, stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ning liikmesriikide reformikavade sidusus ning kõigi eelmainitute vastavus keskpika perioodi ja pikaajalistele eesmärkidele, eelkõige lähenemiseesmärkidele ning ELi majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia eesmärkidele. Stabiilsuse ja majanduskasvu pakt ning terviklik majanduse juhtimise raamistik peaksid toetama ja täiendama ELi majanduskasvu- ja tööhõivestrateegiat ning eesmärki suurendada kõigi liikmesriikide konkurentsivõimet ja liidu kõigi piirkondade sotsiaalset stabiilsust.

-Makromajanduse tasakaalunihete ennetamine ja korrigeerimine on tõhus vahend, mille abil reageerida puudustele, mis tulenevad keskpika perioodi ja pikaajalistest struktuurilistest suundumustest, ELi (ja eriti euroala) suurenevatest erinevustest ja ühe liikmesriigi poliitika mõjust naaberriikidele. Kõnealuse käsitluse keerukus ja uudsus eeldab tulemustabeli koostamist, mis sisaldab piiratud arvu asjakohaseid näitajaid (määratakse nõukogu ja parlament ühisel kokku leppel), ning ülemise ja alumise künnisväärtuse kindlaksmääramist. Tulemustabelit ei tõlgendata automaatselt, vaid seda täiendavad põhjalik majandusanalüüs ning kohapealsed arutelu- ja järelevalvekülastused.

-Trahvid määratakse pettuse või vastu võetud soovituse mõjuva põhjuseta täitmata jätmise eest, mitte võimetuse eest seatud eesmärke saavutada. Hinnatakse riigile määratud trahvide tegelikku mõju ning kumulatiivset ja protsüklilist olemust ning trahvide kogusumma ei ületa kindlaksmääratud piirmäära. Makstud trahvid suunatakse alalise kriisimehhanismi keskmes olevasse fondi. Lisaks karistustele kaalutakse ka stiimulite kehtestamist, mis peaksid mõlemad moodustama mehhanismi lahutamatu osa.

-Parendatud majanduse juhtimise raamistik peab olema lahutamatult seotud tõhusama finantsturgude reguleerimise ja järelevalvega (sh Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostatav makromajanduslike usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve).

-Majandus- ja rahaliidu toimimise esimesel kümnendil omandatud kogemused näitavad selgelt, et vaja on parendatud majanduse juhtimise raamistikku, mis peaks toetuma liikmesriikide suuremale vastutusele ühiselt kokkulepitud eeskirjade ja poliitika eest ning ELi tasandil liikmesriikide majanduspoliitika jaoks loodud tugevamale järelevalveraamistikule; need kaks elementi tuleks kinnistada kogu liidu jaoks kavandatud püsiva ja tasakaalustatud kasvu raamistikku. Seepärast pooldavad raportöörid majanduse juhtimise raamistiku ühenduse (liidu) meetodil põhinevat ulatuslikku reformi.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Pr Sharon Bowles

Esimees

Majandus- ja rahanduskomisjon

BRÜSSEL

Teema:  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta ( KOM(2010)0527 – C7‑0301/2010 – 2010/0281(COD) ) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud proua esimees

 

Palusite 4. märtsi 2011. aasta kirjas õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 2 arvamust niisuguse mitme õigusakti ettepaneku õigusliku aluse sobivuse kohta, mille kohta on Teie komisjon kui juhtiv komisjon ja/või tööhõive- ja sotsiaalkomisjon esitanud muudatusettepanekud õigusliku aluse muutmiseks.

Õiguskomisjon arutas eespool mainitud küsimust 12. aprilli 2011. aasta koosolekul.

Majanduse juhtimise paketi eesmärk on reageerida majandus- ja rahaliidu majanduspoliitika suurema kooskõlastamise ja tihedama järelevalve vajadusele.

Pakett koosneb kuuest õigusakti ettepanekust.

Ettepanekuid analüüsitakse eraldi lisas. Mugavuse huvides on parlamendikomisjoni järeldused iga juhtumi sobiva õigusliku aluse kohta esitatud alljärgnevalt:

 

– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta ( KOM (2010) 527 , 2010/0281 (COD) )

 

Kõnealuse määruse ettepaneku ainueesmärk on laiendada majanduse järelevalve menetlust, mida võimaldab ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 6. Seega näib see olevat sobiv õiguslik alus.

 

– Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta ( KOM (2010) 523 lõplik, 2010/ 0277 (NLE))

 

Kõnealuse ettepaneku peamine eesmärk on suurendada eelarvega seotud vastutust liikmesriikide raamistike miinimumnõuete kehtestamise abil ja tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tulemuslikkus. Seetõttu näib komisjoni esildatud õiguslik alus, nimelt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 14 kolmas lõik, olevat sobiv.

 

– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta ( KOM (2010) 526 , 2010/0280 (COD) )

 

Selle ettepaneku eesmärk on kindlustada liikmesriikide majanduspoliitika tugevdatud kooskõlastamine. Seepärast näib ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 6 olevat kõnealuse ettepaneku jaoks sobiv õiguslik alus.

 

– Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta ( KOM (2010) 522 lõplik, 2010/0276 (CNS) )

 

Võttes arvesse asjaolu, et kõnealuse ettepaneku peamine eesmärk on kehtestada üksikasjalik eeskiri, mida tuleb järgida ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamisel, on ainus sobiv õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 126 lõige 14.

 

– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal ( KOM (2010)0524 , 2010/0278(COD) )

 

Sobivaks õiguslikuks aluseks peetakse ELi toimimise lepingu artikli 121 lõiget 6 koostoimes artikliga 136.

 

– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta ( KOM (2010) 525 , 2010/0279 (COD) )

 

Võttes arvesse ettepaneku eesmärki, milleks on tugevdada euroalal esinevate makromajanduse tasakaalunihete tõhusat korrigeerimist, on sobiv õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 6 koostoimes artikliga 136.

 

 

Õiguskomisjon tegi 12. aprilli 2011. aasta koosolekul otsuse eespool esitatud soovituste kohta ühehäälselt[6].

Lugupidamisega

Klaus-Heiner Lehne

 

 

 

 

Lisa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisa

 

 

Teema: Ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta ( KOM (2010) 527 , 2010/0281 (COD) ) õiguslik alus

 

Majanduse juhtimise pakett koosneb kuuest ettepanekust, mille eesmärk on tugevdada majandus- ja rahaliidu majanduspoliitika kooskõlastamist ja järelevalvet seoses Euroopa 2020. aasta strateegia ja Euroopa poolaastaga, mis tähendab uut järelevalvetsüklit, mille raames liidetakse ühte stabiilsuse ja kasvu paktiga[7] kehtestatud menetlused ning majanduspoliitika üldsuunised.

 

Ettepanekud on esitatud reageeringuna praegu kehtivas süsteemis ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tulemusel ilmnenud nõrkustele. Kahes kõnealuses ettepanekus käsitletakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ja mõlemad põhinevad ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikel 14. Ülejäänud neljas käsitletakse mitmepoolse järelevalve menetlust ja need põhinevad artikli 121 lõikel 6, kusjuures kaks neist ( KOM (2010) 0524 ja KOM (2010) 0525 ) põhinevad ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikel 6 koostoimes artikliga 136.

 

Ettepanekutes järgitakse kahte komisjoni teatist[8] ja 2010. aasta juuni Euroopa Ülemkogu kokkulepet vajaduse kohta tõhustada liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamist. Majanduse juhtimise pakett esitati 29. septembril 2010. aastal.

 

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta (edaspidi „ettepanek”) täiendab Euroopa 2020. aasta strateegia raames ettenähtud mitmepoolse järelevalve menetlust täiesti uue elemendi, st ülemäärase tasakaalunihke menetluse kehtestamisega. Seletuskirja kohaselt esitatakse kõnealuses ettepanekus „kava luua raamistik makromajanduse tasakaalunihete [...] tuvastamiseks ja nende käsitlemiseks”[9]. Ettepanekut tuleks analüüsida koos määrusega makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta; kõnealused kaks akti hõlmavad valminud ennetus- ja parandusmehhanismi makromajanduse tasakaalunihete käsitlemiseks.

 

Juhtiva komisjoni (majandus- ja rahanduskomisjoni) ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni esitatud muudatusettepanekute eesmärk on muuta õiguslikku alust, asendades artikli 121 lõikel 6 põhineva ühtse aluse mitme alusega, milleks on artikli 121 lõige 6, artikli 148 lõiked 3 ja 4 või artikli 121 lõige 6 koostoimes artikliga 136.

 

Taust

 

Nagu on rõhutatud komisjoni seletuskirjas[10], vajab EL majanduse tugevamat järelevalvet, mis peaks hõlmama kõiki majanduse asjakohaseid valdkondi. Seega tuleks „makromajanduse tasakaalunihkeid [...] vaadelda koos eelarvepoliitika ja majanduskasvu edendavate reformidega”. Tuvastatav on suundumus, mida iseloomustab ühest küljest majanduse järelevalve laiendamine enamatele valdkondadele kui eelarvejärelevalve, et ennetada makromajanduse ülemääraseid tasakaalunihkeid, ning teisest küljest eelarvejärelevalve tugevdamine.

 

Ennetus- ja parandusmehhanism makromajanduse tasakaalunihete käsitlemiseks koosneb kahest ettepanekute eenõude kogumist.

 

Esimene meetmete kogum sisaldub ettepanekus võtta vastu määrus ülemäärase tasakaalunihke menetluse kohta, milles esitatakse kava luua raamistik makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks ja nende käsitlemiseks. See hõlmab tasakaalunihke riskide regulaarset hindamist, mis võimaldab makromajanduse tasakaalunihete käsitlemist, ja eeskirju, mis võimaldavad parandusmeetmete rakendamist.

 

Teises ettepaneku eelnõus keskendutakse täitemeetmetele makromajanduse ülemääraste tasakaalunihete korrigeerimiseks. See puudutab ainult euroala liikmesriike ja kujutab endast liikmesriikidele stiimulit makromajanduse tasakaalunihete käsitlemiseks varases etapis ja vajaduse korral asjakohaste parandusmeetmete võtmise tagamiseks.

 

Esildatud õiguslikud alused

 

Artikli 121 lõige 6

 

6. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta määruste abil vastu üksikasjaliku eeskirja lõigetes 3 ja 4[11] märgitud mitmepoolse järelevalve menetluse kohta.

 

Artikli 121 lõige 3

 

Et tagada liikmesriikide majanduspoliitika tihedam kooskõlastamine ning majandusliku suutlikkuse püsiv vastastikune lähenemine, jälgib nõukogu komisjoni esitatud aruannete põhjal iga liikmesriigi ja liidu majandusarengut ning nende majanduspoliitika ühtivust lõikes 2 nimetatud üldsuunistega ning annab korrapäraselt üldhinnanguid. Sellise mitmepoolse järelevalve tagamiseks saadavad liikmesriigid komisjonile informatsiooni oma majanduspoliitika valdkonnas võetud tähtsate meetmete kohta ning muud vajalikku informatsiooni.

 

Artikli 148 lõiked 3 ja 4

 

3. Iga liikmesriik esitab nõukogule ja komisjonile aastaaruande põhimeetmete kohta, mis võetakse tema tööhõivepoliitika rakendamiseks vastavalt lõikes 2 osutatud tööhõivesuunistele.

 

4. Lõikes 3 osutatud aruannete põhjal ja olles ära kuulanud tööhõivekomitee arvamuse, kontrollib nõukogu igal aastal liikmesriikide tööhõivepoliitika elluviimist vastavalt tööhõivesuunistele. Nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal anda liikmesriikidele soovitusi, kui ta seda kontrollimise põhjal vajalikuks peab.

 

Artikkel 136

 

1. Majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks ning kooskõlas aluslepingute asjakohaste sätetega võtab nõukogu liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, vastavalt artiklites 121 ja 126 osutatud menetluste seast sobivale menetlusele, välja arvatud artikli 126 lõikes 14 sätestatud menetlus, vastu meetmed, millega:

a)  tugevdatakse asjaomaste liikmesriikide eelarvedistsipliini koordineerimist ja järelevalvet;

b)  kehtestatakse asjaomaste liikmesriikide tarvis majanduspoliitilised suunised, tagades nende ühilduvuse kogu liidu suhtes vastuvõetud suunistega ja järelevalve nende täitmise üle.

2. Lõikes 1 sätestatud meetmete vastuvõtmisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, mille rahaühik on euro.

Nimetatud liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 238 lõike 3 punktile a.

 

Euroopa Kohtu lähenemisviis

 

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab meede põhimõtteliselt põhinema ainult ühel õiguslikul alusel. Kui liidu meetme eesmärgi ja sisu kontrollimise käigus selgub, et meede taotleb kahte eesmärki või et sellega reguleeritakse kahte valdkonda, mis kuuluvad erinevate aluste kohaldamisalasse, ning üks eesmärk või valdkond on määratletav peamisena või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, st peamise või ülekaalus oleva eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.[12]

Ainult siis, kui on erandlikult kindlaks tehtud, et meetmel on samaaegselt mitu eesmärki või kui sellel on mitu omavahel lahutamatut komponenti, millest üks ei ole teise suhtes teisejärguline ega kaudne, peab selline meede toetuma vastavatele erinevatele õiguslikele alustele[13].

 

Esildatud õiguslike aluste analüüs

 

Põhjenduse 3 kohaselt on kõnealuse ettepaneku eesmärk laiendada liimesriikide majanduse järelevalvet, et „ennetada makromajanduse ülemäärast tasakaalunihet ning aidata sellistel liikmesriikidel, kus selline tasakaalunihe esineb, töötada välja parandusmeetmete kava enne, kui kõrvalekalded suurenevad”. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on selles esitatud sätted makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks (II peatükk, artiklid 3–5), ennetamiseks (II peatükk, artikkel 6) ja korrigeerimiseks (III peatükk, artiklid 7–11).

 

Esildatud määrus hõlmab tasakaalunihke riskide regulaarset hindamist näitajatest koosneva tulemustabeli alusel ja riigipõhiste põhjalike analüüside läbiviimist. Vajaduse korral võiks nõukogu esitada riigispetsiifilisi soovitusi liikmesriigile, kus esinevad tasakaalunihked (või esineb nende tekke oht). Lisaks võib nõukogu teha teatavaks suurte või majandus- ja rahaliitu ohustavate tasakaalunihete olemasolu. Sellisel juhul algatatakse ülemäärase tasakaalunihke menetlus; nõukogu võib soovitada vastaval liikmesriigil võtta määratud tähtaja jooksul parandusmeetmeid ja esitada parandusmeetmete kava.

 

Eespool nimetatud kaalutlusi arvesse võttes tundub esildatud määruse ainueesmärk olevat laiendada majanduse järelevalve menetlust, mida võimaldab ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 6. Seega näib ettepaneku õiguslik alus olevat õige.

Pealegi tundub olevat tarbetu lisada mis tahes täiendavaid artikleid, millele on viidatud vastutavate komisjonide esitatud muudatusettepanekutes.

 

Esiteks, kuna artikli 121 lõikes 6 juba viidatakse lõikele 3, ei ole vaja artikli 121 lõiget 3 eraldi õigusliku alusena lisada.

 

Teiseks on artikkel 148 tööhõivet käsitleva IX jaotise osa. See säte võimaldab nõukogul komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist võtta vastu suunised, mida liikmesriigid peavad oma tööhõivepoliitikas arvesse võtma. Artikli 148 lõiked 3 ja 4 võimaldavad nõukogul kontrollida „liikmesriikide tööhõivepoliitika elluviimist vastavalt tööhõivesuunistele” ja anda liikmesriikidele soovitusi. Rangelt võttes ei kujuta need sätted endast õiguslikku alust õigusakti vastuvõtmiseks.

 

Seetõttu ei saaks artikli 148 lõiked 3 ja 4 olla niisuguse esildatud määruse asjakohaseks õiguslikuks aluseks, mille tunnustatud eesmärk on igal juhul laiendada majanduse järelevalvet.

 

Kolmandaks ei õigusta esildatud õigusakti ükski element ELi toimimise lepingu artikli 136 lisamist õigusliku alusena.

 

Järeldus

 

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes näib ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 6 olevat kõnealuse ettepaneku jaoks sobiv õiguslik alus.

23.3.2011

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta

( KOM(2010)0527 – C7‑0301/2010 – 2010/0281(COD) )

Arvamuse koostaja: Pervenche Berès

 

 

LÜHISELGITUS

Taustteave

Komisjon esitas 29. septembril 2010. aastal õigusloomega seotud paketi, mille eesmärk on tugevdada majanduse juhtimist ELis ja euroalal. Pakett koosneb kuuest ettepanekust: neist neljas käsitletakse eelarveküsimusi, sealhulgas stabiilsuse ja kasvu pakti reformi, samas kui kahe uue määruse eesmärk on tuvastada ja likvideerida tekkivaid makromajanduse tasakaalunihkeid ELis ja euroalal.

Et laiendada ELi majandusjärelevalvet ka muudele valdkondadele peale eelarve, pakub komisjon kahes viimati nimetatud ettepanekus välja rea uusi vahendeid, mis on seotud makromajanduse tasakaalunihete järelevalve ja korrigeerimisega. Kõnealuste elementide nn ennetuslik osa hõlmab tasakaalunihke riskide korrapärast hindamist näitajatest koosneva tulemustabeli alusel ja riigipõhiste põhjalike analüüside läbiviimist. Vajaduse korral võiks nõukogu esitada riigispetsiifilisi soovitusi liikmesriigile, kus on suured tasakaalunihked või tasakaalunihked, mis ohustavad majandus- ja rahaliidu toimimist. Lisaks on nn paranduslikus osas – nagu on esitatud ettepanekus ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta – ette nähtud, et euroala liikmesriikide suhtes, kes ei järgi piisavalt oma vastavaid soovitusi, võib kohaldada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ja lõpuks võidakse nende suhtes kohaldada sanktsioone iga-aastase trahvi kujul.

Märkused

Komisjoni ettepanekud sisaldavad palju mõistlikke mõtteid. Arvamuse koostaja on üldiselt komisjoniga ühel nõul selles, et tuleb välja töötada uus struktureeritud menetlus ebasoodsate makromajanduslike tasakaalunihete ennetamiseks ja korrigeerimiseks kõikides liikmesriikides. Arvamuse koostaja tuletab meelde, et juba komisjoni kriisieelses EMU@10 teatises juhiti tähelepanu liikmesriikide vahel esinevate lahknevuste suurenemisele ning et seda teemat käsitleti põhjalikult ka Euroopa Parlamendi resolutsioonis EMU@10 kohta. Seega on niisuguste lahknevuste ja tasakaalunihete jälgimise ja ennetamise mehhanism enam kui teretulnud. Arvamuse koostaja peab siiski vajalikuks mitmete muudatuste tegemist, et tagada liikmesriikide vahel esinevate tasakaalunihete ja lahknevuste tuvastamine, ennetamine või lõppkokkuvõttes tõhus korrigeerimine. Arvamuse koostaja esitab seetõttu rea muudatusettepanekuid komisjoni ettepanekule makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta ning ettepanekule euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta, käsitledes järgmisi peamisi aspekte:

– ELi järelevalveraamistik peaks lisaks üldistele majandus- ja rahandusaspektidele hõlmama ka tööhõive- ja sotsiaalaspekte. Seetõttu tuleks järelevalveraamistiku ennetusliku osa õigusliku alusena lisada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 148 ning asjaomases määruses tuleks käsitleda võrdsetel alustel nii makromajanduse kui ka sotsiaalsete tasakaalunihete ennetamist ja korrigeerimist. Nii tagatakse ühtsem majanduslik ja sotsiaalne lähenemine.

– Eespool esitatuga seoses tuleks ELi toimimise lepingu artiklil 148 põhinevaid vahendeid, eelkõige liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid, võtta arvesse tasakaalunihete hindamisel ning täiendada neid konkreetselt sotsiaalsete tasakaalunihete tuvastamiseks ja ennetamiseks ette nähtud vahenditega. Seega tuleks kõigisse asjaomastesse järelevalvemenetlustesse aktiivselt kaasata tööhõivekomitee (EMCO) ja sotsiaalkaitsekomitee.

– Komisjon peaks ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt delegeeritud õigusaktide abil vastu võtma näitajate tulemustabeli, mis töötaks tasakaalunihete varajase tuvastamise ja järelevalve vahendina, ja seda korrapäraselt ajakohastama. Peamised näitajad peaksid hõlmama tööhõive, töötuse, vaesuse ja maksustamise aspekte.

 

– Tasakaalunihete korrigeerimise süsteem ei peaks toetama üksnes euroala liikmesriikide eelarvedistsipliini tugevdamist. Sama oluline on selle kavandamine selliselt, et välditaks asümmeetriliste šokkide tekkimist ja toetataks ka jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Süsteem peaks seega toetama niisuguste ELi majanduskasvu ja tööhõivega seotud eesmärkide saavutamist, mis on vastu võetud Euroopa 2020. aasta strateegia raames.

– Lisaks ei peaks korrigeerimise süsteem ka siis, kui tuleb korrigeerida ülemääraseid tasakaalunihkeid, koosnema mitte üksnes trahvidest (sanktsioonidest), vaid ka stiimulitest. Enne liikmesriigile sanktsiooni või trahvi määramist tuleks alati hinnata selle sotsiaalset mõju.

– Trahvisummasid, mis on kogutud liikmesriikidelt, kes ei järgi oma vastavaid soovitusi, tuleks kasutada ELi pikaajaliste investeerimis- ja tööhõivealaste eesmärkide toetamiseks ning neid ei tuleks komisjoni ettepaneku kohaselt jaotada ainult liikmesriikidele, kelle suhtes ei kohaldata ühtegi ülemäärasuse menetlust.

Lõpetuseks peab arvamuse koostaja ülimalt oluliseks Euroopa Parlamendi rolli tugevdamist kogu järelevalveprotsessis. Lisaks on korrapärane sotsiaalpartneritega konsulteerimine ja riikide parlamentide tugevam kaasatus usaldusväärse ja läbipaistva järelevalveraamistiku vajalikud eeltingimused.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

 

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduslike ja sotsiaalsete tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta

Selgitus

ELi uus järelevalveraamistik peab lisaks üldistele majandus- ja finantsküsimustele hõlmama ka tööhõive- ja sotsiaalaspekte. Seetõttu tuleks määruse ettepanekus käsitleda nii makromajanduslikke kui ka sotsiaalseid tasakaalunihkeid ELis.

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 6 koos artikli 148 lõigetega 3 ja 4;

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 a) Euroopa Liidu toimimise lepingus ettenähtud kooskõlastatud tööhõivestrateegia kujundamiseks peaksid liikmesriigid ja liit juhinduma oskustega, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu ning majandusmuutusi järgiva tööturu edendamise põhimõttest.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 b) ELi toimimise lepingu kohaselt peaks siseturg toimima liidu säästva arengu nimel, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 c) ELi toimimise lepingus on sätestatud, et poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel peaks liit arvesse võtma kõrge tööhõivetaseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ning sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 d) Euroopa Ülemkogu võttis 17. juunil 2010. vastu uue tööhõive ja majanduskasvu strateegia, et liit saaks kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, millega kaasneks tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge tase. Ühtlasi otsustas Euroopa Ülemkogu algatada 1. jaanuaril 2011 poliitika koordineerimise Euroopa poolaasta, et liikmesriigid saaksid kasutada varajast kooskõlastamist liidu tasandil ning et võimaldada tugevdatud järelevalvet ja eelarvemeetmete ning struktuurireformide üheaegset hindamist, mis soodustaks majanduskasvu ja tööhõivet.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) On vaja tugineda majandus- ja rahaliidu toimimise esimese kümne aasta jooksul saadud kogemustele.

(2) On vaja tugineda majandus- ja rahaliidu toimimise esimese kümne aasta jooksul makromajanduslike ja sotsiaalsete tasakaalunihete kohta saadud kogemustele.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Eelkõige tuleks laiendada liikmesriikide majanduspoliitika järelevalvet enamatele valdkondadele kui eelarvejärelevalve, et ennetada makromajanduse ülemäärast tasakaalunihet ning aidata sellistel liikmesriikidel, kus selline tasakaalunihe esineb, töötada välja parandusmeetmete kava enne, kui kõrvalekalded suurenevad. Majandusjärelevalve raamistikku tuleks laiendada paralleelselt eelarvejärelevalve tugevdamisega.

(3) Eelkõige tuleks laiendada liikmesriikide majanduspoliitika järelevalvet enamatele valdkondadele kui eelarvejärelevalve, et ennetada ülemäärast makromajanduslikku ja sotsiaalset tasakaalunihet, aidata sellistel liikmesriikidel, kus selline tasakaalunihe esineb, töötada välja parandusmeetmete kava enne, kui kõrvalekalded suurenevad, edendada vastastikku tugevdavaid arengustrateegiaid ning hõlbustada järelevalvet liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamise üle. Majandusjärelevalve raamistikku tuleks laiendada paralleelselt eelarvejärelevalve tugevdamisega.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Et aidata selliseid tasakaalunihkeid korrigeerida, on vaja õigusaktides üksikasjalikult sätestatud menetlust.

(4) Et aidata selliseid tasakaalunihkeid korrigeerida, on vaja integreeritumat majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist ning õigusaktides üksikasjalikult sätestatud menetlust.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Käesoleva määruse kohaselt vastu võetud meetmed peavad olema täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu horisontaalsete sätetega, see tähendab ELi toimimise lepingu artiklitega 7, 8, 9, 10 ja 11, ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikega 5 ning Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud üldhuviteenuste protokolli nr 26 sätetega.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) On asjakohane täiendada aluslepingu artikli 121 lõikes 3 ja 4 osutatud mitmepoolset järelevalvet konkreetsete eeskirjadega makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks.

(5) On asjakohane täiendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikes 3 ja 4 osutatud mitmepoolset järelevalvet konkreetsete eeskirjadega makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks, mis hõlmavad nii stiimuleid kui ka trahve.

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 a) Samuti on asjakohane täiendada ELi toimimise lepingu artiklis 148 nimetatud ühist aastaaruannet erivahenditega sotsiaalsete tasakaalunihete avastamiseks ja ennetamiseks.

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) See menetlus peaks tuginema häiremehhanismile, et tekkivad makromajanduse tasakaalunihked tuvastataks juba varakult. See peaks põhinema ülevaatliku ja läbipaistva tulemustabeli kasutamisel koos majandusolukorra hindamisega.

(6) See menetlus peaks tuginema häiremehhanismile, et tekkivad makromajanduslikud ja sotsiaalsed tasakaalunihked tuvastataks juba varakult. See peaks põhinema ülevaatliku ja läbipaistva tulemustabeli kasutamisel koos majandusliku ja sotsiaalse olukorra hindamisega, keskendudes eelkõige konkurentsivõimele, lähenemisele ja solidaarsusele.

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Selleks et tulemustabelit saaks kasutada tasakaalunihete varajast tuvastamist ja jälgimist hõlbustava vahendina, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks, et koostada tulemustabelisse lisatavate asjakohaste näitajate loetelu ja kohandada näitajate valikut, kehtestatud künnisväärtusi ja kasutatud meetodeid. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone ka ekspertide tasandil ja sotsiaalpartneritega. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Tulemustabel peaks koosnema teatavatest majandus- ja finantsnäitajatest, mis on olulised makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks, ning neile vastavatest sihtkünnistest. Tulemustabeli sisu võib aja jooksul muutuda, muu hulgas seoses makromajanduse stabiilsust ähvardavate ohtude muutumisega või asjakohase statistika parema kättesaadavusega.

(7) Tulemustabel peaks koosnema teatavatest reaalsetest ja nominaalsetest majanduslikest, sotsiaalsetest ja finantsnäitajatest, mis on olulised konkurentsivõime seisukohast ning makromajanduslike ja sotsiaalsete tasakaalunihete tuvastamiseks, ning neile vastavatest sihtkünnistest. Tulemustabeli sisu tuleks vajaduse korral delegeeritud õigusaktide abil muuta, muu hulgas seoses makromajanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust ähvardavate ohtude muutumisega või asjakohase statistika parema kättesaadavusega.

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Ühe või mitme sihtkünnise ületamine ei pruugi tingimata tähendada, et tekkimas on makromajanduse tasakaalunihked, kuna majanduspoliitikas tuleb arvesse võtta sisemisi seoseid makromajanduslike muutujate vahel. Majanduse hindamisel tuleks tagada, et kõiki andmeid, olgu tulemustabelist või mitte, vaadeldaks süsteemselt ning analüüsitaks põhjalikult.

(8) Ühe või mitme sihtkünnise ületamine ei pruugi tingimata tähendada, et tekkimas on makromajanduslikud või sotsiaalsed tasakaalunihked, kuna majanduspoliitikas tuleb arvesse võtta sisemisi seoseid makromajanduslike või sotsiaalsete muutujate vahel, samuti ka seda, millises majandustsükli etapis konkreetne majandus parajasti on. Majanduse hindamisel tuleks tagada, et kõiki andmeid, olgu tulemustabelist või mitte, vaadeldaks süsteemselt ning analüüsitaks põhjalikult.

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Komisjon peaks mitmepoolse järelevalve menetluse ja häiremehhanismi põhjal välja selgitama liikmesriigid, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Olukorra põhjalik analüüs peaks hõlmama vastavas liikmesriigis esinevate tasakaalunihete põhjuste igakülgset analüüsi. Seda tuleks arutada nõukogus ja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide eurorühmas.

(9) Komisjon peaks mitmepoolse järelevalve menetluse ja häiremehhanismi põhjal välja selgitama liikmesriigid, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Olukorra põhjalik analüüs peaks hõlmama vastavas liikmesriigis ja euroalas esinevate sisemiste ja väliste tasakaalunihete põhjuste igakülgset analüüsi. See peaks rajanema erinevate majanduslike näitajate üksikasjalikul uurimisel ja peaks tunnustama riiklikke eripärasid tööstussuhete ja sotsiaalse dialoogi vallas. Seda tuleks arutada Euroopa Parlamendis, nõukogus ja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide eurorühmas.

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Ebasoodsate makromajanduse tasakaalunihete jälgimise ja korrigeerimise menetlus, mis hõlmab nii ennetavaid kui ka parandavaid elemente, nõuab tõhusamaid järelevalvevahendeid, mis tugineksid mitmepoolse järelevalve menetluses kasutatavatele vahenditele. Sellega võib kaasneda komisjoni põhjalikke kontrollkäike liikmesriikidesse ja täiendava aruandluse kohustus liikmesriigi jaoks, kui tegu on suurte tasakaalunihete või majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist ohustavate tasakaalunihetega.

(10) Ebasoodsate makromajanduslike ja sotsiaalsete tasakaalunihete jälgimise ja korrigeerimise menetlus, mis hõlmab nii ennetavaid kui ka parandavaid elemente, nõuab tõhusamaid järelevalvevahendeid, mis tugineksid mitmepoolse järelevalve menetluses kasutatavatele vahenditele, ning ühisele hindamisraamistikule, sh tööhõive olukorra jälgimise vahendile toetuvat analüüsi selle kohta, kuidas mõjutab tööhõive makromajanduse olukorda. Sellega võib kaasneda komisjoni põhjalikke kontrollkäike liikmesriikidesse ja täiendava aruandluse kohustus liikmesriigi jaoks, kui tegu on suurte tasakaalunihete või majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist või sotsiaalset ühtekuuluvust ohustavate tasakaalunihetega.

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Tasakaalunihete hindamisel tuleks arvesse võtta nende ulatust, seda, kuivõrd neid võib pidada mittejätkusuutlikuks, ning negatiivsete majandus- ja finantsilmingute ülekandumise võimalusi teistesse liikmesriikidesse. Samuti tuleks vaadelda asjaomase liikmesriigi suutlikkust majandust kohandada ja eelnevat kogemust varasemate käesoleva määruse alusel esitatud soovituste täitmisel ning muude aluslepingu artikli 121 alusel mitmepoolse järelevalve raames esitatud soovituste täitmisel, eriti liikmesriikide ja ELi majanduspoliitika laiemate suuniste järgimisel.

(11) Tasakaalunihete hindamisel tuleks arvesse võtta nende ulatust, seda, kuivõrd neid võib pidada mittejätkusuutlikuks, ning eelkõige negatiivsete majanduslike, sotsiaalsete ja finantsilmingute ülekandumise võimalusi teistesse liikmesriikidesse. Mõista tuleb tasakaalunihete struktuurilist või lühiajalist olemust ning nende põhjuste riiklikku, liidulist või välist iseloomu. Piisavalt tuleks arvesse võtta eri liikmesriikide poliitikaeesmärkide omavahelisi seoseid ja ülekanduvat mõju. Samuti tuleks vaadelda asjaomase liikmesriigi eelnevat kogemust varasemate käesoleva määruse alusel esitatud soovituste täitmisel ning muude ELi toimimise lepingu artiklite 121 ja 148 alusel mitmepoolse järelevalve raames esitatud soovituste täitmisel, eriti liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika laiemate suuniste ning liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste järgimisel, ning nende soovituste tulemusi.

 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Kui on tuvastatud makromajanduse tasakaalunihe, tuleks vastavale liikmesriigile esitada soovitused juhistega, kuidas oleks majanduspoliitiliselt asjakohane reageerida. Asjaomane liikmesriigi majanduspoliitiline reageering tasakaalunihkele peaks olema õigeaegne ning tarvitusele tuleks võtta kõik kättesaadavad poliitikavahendid, mis on riigiasutuste kontrolli all. See peaks olema seotud asjaomase liikmesriigi majanduskeskkonna ja asjaoludega ning hõlmama peamisi poliitikavaldkondi, mille hulka võivad kuuluda ka eelarve- ja palgapoliitika, tööturud, toodete ja teenuste turg ning finantssektori reguleerimine.

(12) Kui tuvastatakse makromajanduslikud ja sotsiaalsed tasakaalunihked, tuleks vastavale liikmesriigile esitada soovitused juhistega, kuidas oleks majanduspoliitiliselt asjakohane reageerida. Asjaomane liikmesriigi majanduspoliitiline reageering tasakaalunihkele peaks olema õigeaegne ning tarvitusele tuleks võtta kõik asjakohaseid poliitikavahendid, mis on riigiasutuste kontrolli all. See peaks põhinema tihedal dialoogil sotsiaalpartnerite ja muude rahvuslike sidusrühmadega ning peaks täiel määral arvestama piirangutega, mis nende asjakohaste isikute põhiõigused seavad valitsuse tegevusele. See peaks olema seotud asjaomase liikmesriigi majanduskeskkonna ja asjaoludega ning hõlmama peamisi poliitikavaldkondi, mille hulka võivad kuuluda ka eelarve- ja maksupoliitika, tööturud, toodete ja teenuste turg ning finantssektori reguleerimine. Tegutseda tuleks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 9 ja võttes arvesse vajadust edendada tööhõive kõrget taset, piisava sotsiaalkaitse tagamist ning sotsiaalse tõrjutuse vastast võitlust.

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt liikmesriikidele või ELile antavad varajased hoiatused ja soovitused käsitlevad makrorahanduslikke riske. Need võivad ühtlasi olla aluseks asjakohastele järelmeetmetele tasakaalunihete järelevalve raames.

(13) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt liikmesriikidele või ELile antavad varajased hoiatused ja soovitused käsitlevad ainult makrorahanduslikke riske. Need võivad ühtlasi olla aluseks asjakohastele järelmeetmetele tasakaalunihete järelevalve raames.

 

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Kui tuvastatakse tõsised makromajanduse tasakaalunihked, sealhulgas tasakaalunihked, mis ohustavad majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist, tuleks algatada ülemäärase tasakaalunihke menetlus, mille raames võidakse esitada liikmesriigile soovitusi ning laiendada järelevalve- ja seirenõudeid, ning eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide suhtes võidakse rakendada täitemeetmeid vastavalt määrusele (EL) nr […/…], kui liikmesriik ei rakenda jätkuvalt parandusmeetmeid.

(14) Kui tuvastatakse tõsised makromajanduslikud ja sotsiaalsed tasakaalunihked, sealhulgas tasakaalunihked, mis ohustavad majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist või sotsiaalset ühtekuuluvust, tuleks algatada ülemäärase tasakaalunihke menetlus, mille raames võidakse esitada liikmesriigile soovitusi ning laiendada järelevalve- ja seirenõudeid, ning eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide suhtes võidakse rakendada täitemeetmeid vastavalt määrusele (EL) nr […/…], kui liikmesriik ei rakenda jätkuvalt parandusmeetmeid.

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Liikmesriik, kelle suhtes on algatatud ülemäärase tasakaalunihke menetlus, peaks koostama parandusmeetmete kava, milles määratletakse üksikasjalikult nõukogu soovituste järgimiseks kavandatud meetmed. Parandusmeetmete kava peaks sisaldama kavandatud meetmete rakendamise ajakava. Nõukogu peaks selle komisjoni aruande alusel kinnitama.

(15) Liikmesriik, kelle suhtes on algatatud ülemäärase tasakaalunihke menetlus, peaks koostama parandusmeetmete kava, milles määratletakse üksikasjalikult nõukogu soovituste järgimiseks kavandatud meetmed. Parandusmeetmete kava peaks kajastama tasakaalunihke olemust, lähtuma üksnes riigiasutuste õigusliku kontrolli all olevatest poliitilistest aspektidest ja sisaldama kavandatud meetmete rakendamise ajakava. Nõukogu peaks selle pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist komisjoni aruande alusel kinnitama.

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Kuna liikmesriikide tasandil ei ole võimalik luua piisavalt tõhusat makromajanduslike tasakaalunihete tuvastamise ja ennetamise raamistikku, sest liikmesriikide vahel on tihedad kaubandus- ja finantssidemed ning riiklik majanduspoliitika mõjutab ELi ja euroala tervikuna, ning seda on lihtsam saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks,

(16) Kuna liikmesriikide tasandil ei ole võimalik luua piisavalt tõhusat makromajanduslike ja sotsiaalsete tasakaalunihete tuvastamise ja ennetamise raamistikku, sest liikmesriikide vahel on tihedad kaubandus- ja finantssidemed ning riiklik majanduspoliitika mõjutab ELi ja euroala tervikuna, ning seda on lihtsam saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad makromajanduse tasakaalunihete tuvastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks Euroopa Liidus.

Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad makromajanduslike ja sotsiaalsete tasakaalunihete tuvastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks Euroopa Liidus.

Selgitus

ELi uus järelevalveraamistik peab lisaks üldistele majandus- ja finantsküsimustele hõlmama ka tööhõive- ja sotsiaalaspekte. Seetõttu tuleks määruse ettepanekus käsitleda nii makromajanduslikke kui ka sotsiaalseid tasakaalunihkeid ELis.

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) „tasakaalunihe” – makromajanduslik suundumus, mis mõjutab või võib mõjutada negatiivselt liikmesriigi majanduse või majandus- ja rahaliidu või Euroopa Liidu kui terviku nõuetekohast toimimist;

a) „tasakaalunihe” – makromajanduslik või sotsiaalne suundumus, mis mõjutab või võib mõjutada negatiivselt liikmesriigi, euroala või liidu kui terviku majanduse nõuetekohast toimimist, konkurentsivõimet, lähenemist või sotsiaalset ühtekuuluvust;

 

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) „ülemäärane tasakaalunihe” – suur tasakaalunihe, sealhulgas tasakaalunihked, mis ohustavad majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist.

(b) „ülemäärane tasakaalunihe” – suur tasakaalunihe, sealhulgas tasakaalunihked, mis ohustavad majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist või sotsiaalset ühtekuuluvust.

 

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon koostab pärast konsulteerimist liikmesriikidega tasakaalunihete varajase tuvastamise ja jälgimise hõlbustamiseks ülevaatliku tulemustabeli.

1. Komisjon on volitatud pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist võtma vastu delegeeritud õigusakte artikli -12 kohaselt, et hõlbustada tasakaalunihete varajast tuvastamist ja jälgimist sellega, et koostab tulemustabeli, milles on näitajate loetelu, mida võib vajaduse korral muuta, et integreerida uusi tekkivaid tasakaalunihkeid ja paremini hinnata konkurentsipositsioone või ülemääraseid sisemisi ja väliseid tasakaalunihkeid.

 

1 a. Tulemustabelis on lisas sätestatud näitajate loetelu.

 

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tulemustabel koosneb erinevatest liikmesriikide makromajanduslikest ja makrorahanduslikest näitajatest. Komisjon võib kehtestada nende näitajate jaoks alumise või ülemise künnisväärtuse, mis toimivad häiretasemetena. Selliste liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik on euro, võidakse kohaldada erinevaid künnisväärtusi kui muude liikmesriikide suhtes.

2. Tulemustabel koosneb erinevatest näitajatest, mis on asjakohased potentsiaalsete makromajanduslike, makrorahanduslike ja sotsiaalsete tasakaalunihete riski kindlakstegemiseks liikmesriikides või nende hulgas. Komisjon kehtestab nende näitajate jaoks alumise ja ülemise sümmeetrilise künnisväärtuse, mis toimivad häiretasemetena, võttes arvesse liikmesriikide esialgset suutlikkust ning liidu ja euroala keskmist positsiooni ja selle muutumist aja jooksul. Selliste liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik on euro, võidakse kohaldada erinevaid künnisväärtusi kui muude liikmesriikide suhtes.

 

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon hindab regulaarselt tulemustabeli asjakohasust, sealhulgas näitajate valikut, kehtestatud künnisväärtusi ja kasutatud meetodeid, ning vajaduse korral kohandab tabelit, et selle abil oleks võimalik jätkuvalt või paremini tuvastada tekkivaid tasakaalunihkeid ja jälgida nende arengut. Peamiste meetodite ning tulemustabelisse kantavate näitajate ja nende künnisväärtuste muudatused tehakse avalikuks.

4. Komisjon hindab regulaarselt tulemustabeli asjakohasust, sealhulgas näitajate valikut, kehtestatud künnisväärtusi ja kasutatud meetodeid, ning vastavalt artiklile -12 on volitatud vastu võtma delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral kohandada tabelit, et selle abil oleks võimalik jätkuvalt või paremini tuvastada tekkivaid tasakaalunihkeid ja jälgida nende arengut.

 

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Koos ajakohastatud tulemustabeli avaldamisega esitab komisjon aruande, mis sisaldab näitajate muutumist arvesse võtvat majandus- ja finantsolukorra hinnangut ning milles pööratakse vajaduse korral tähelepanu muudele majandus- ja finantsnäitajatele, mis on tasakaalunihete tuvastamise seisukohast olulised. Lisaks tuuakse aruandes välja see, kas alumise või ülemise künnisväärtuse ületamine ühes või mitmes liikmesriigis tähendab tasakaalunihete tekkimise võimalust.

2. Koos ajakohastatud tulemustabeli avaldamisega esitab komisjon aruande, mis sisaldab näitajate muutumist arvesse võtvat majandusliku, sotsiaalse ja finantsolukorra usaldusväärset hinnangut eelkõige konkurentsivõime ja lähenemise osas ning milles pööratakse vajaduse korral tähelepanu muudele majanduslikele, sotsiaalsetele ja finantsnäitajatele, mis on tasakaalunihete tuvastamise seisukohast olulised. Arvesse võetakse häid tavasid. Lisaks tuuakse aruandes välja see, kas alumise või ülemise künnisväärtuse ületamine ühes või mitmes liikmesriigis tähendab tasakaalunihete tekkimise võimalust asjaomases liikmesriigis, muus liikmesriigis või terves liidus. Arvesse võetakse kogu kättesaadavat teavet ja järeldusi ei tehta ainult näitajatel põhineva tulemustabeli alusel.

 

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Osana aluslepingu artikli 121 lõike 3 kohasest mitmepoolsest järelevalvest arutab nõukogu komisjoni aruannet ning võtab selle kohta vastu järeldused. Eurorühm arutab aruannet sel määral, kuivõrd see on otseselt või kaudselt seotud liikmesriikidega, kelle rahaühik on euro.

4. Osana ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 3 kohasest mitmepoolsest järelevalvest ja artikli 148 lõike 4 kohasest tööhõivepoliitika rakendamise kontrollimisest arutab nõukogu pärast tööhõivekomitee ja sotsiaalpartneritega konsulteerimist komisjoni aruannet ning võtab selle kohta vastu järeldused. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib korraldada avaliku mõttevahetuse komisjoni aruande teemal. Eurorühm arutab aruannet sel määral, kuivõrd see on otseselt või kaudselt seotud liikmesriikidega, kelle rahaühik on euro.

 

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Võttes arvesse artikli 4 lõike 4 kohaselt nõukogus ja eurorühmas toimunud arutelude tulemusi, analüüsib komisjon põhjalikult olukorda igas liikmesriigis, kus tema arvates esineb tasakaalunihe või kus on oht selle tekkimiseks. Analüüsi käigus hinnatakse, kas kõnealuses liikmesriigis esineb tasakaalunihkeid ning kas neid nihked võib pidada ülemäärasteks tasakaaluniheteks.

1. Võttes arvesse artikli 4 lõike 4 kohaselt nõukogus ja eurorühmas toimunud arutelude tulemusi, analüüsib komisjon põhjalikult olukorda igas liikmesriigis, kus tema arvates esineb tasakaalunihe või kus on oht selle tekkimiseks. Analüüsi käigus hinnatakse, kas kõnealuses liikmesriigis esineb tasakaalunihkeid ning kas neid nihked võib pidada ülemäärasteks tasakaaluniheteks. Põhjalik analüüs põhineb paljude erinevate majanduslike muutujate üksikasjalikul analüüsil ning võtab arvesse riikide eripärasid tööstussuhete ja sotsiaalse dialoogi osas.

 

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kas analüüsitav liikmesriik on rakendanud asjakohaseid meetmeid vastuseks nõukogu soovitustele või üleskutsetele, mis on vastu võetud kooskõlas aluslepingu artiklitega 121 ja 126 ja käesoleva määruse artiklitega 6, 7, 8 ja 10;

a) kas analüüsitav liikmesriik on rakendanud asjakohaseid meetmeid vastuseks nõukogu soovitustele või üleskutsetele, mis on vastu võetud kooskõlas aluslepingu artiklitega 121, 126 ja 148 ning käesoleva määruse artiklitega 6, 7, 8 ja 10, ja nende soovituste majanduslikke, sotsiaalseid ja muid olulisi järeldusi;

 

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui komisjon jõuab käesoleva määruse artikli 5 kohase põhjaliku analüüsi tulemusel järeldusele, et liikmesriigis esineb tasakaalunihkeid, teavitab ta sellest nõukogu. Nõukogu võib komisjoni soovituse alusel esitada asjaomasele liikmesriigile vajalikud soovitused, järgides aluslepingu artikli 121 lõikes 2 sätestatud menetlust.

1. Kui komisjon jõuab käesoleva määruse artikli 5 kohase põhjaliku analüüsi tulemusel järeldusele, et liikmesriigis esineb tasakaalunihkeid, teavitab ta sellest nõukogu ja Euroopa Parlamenti. Nõukogu võib komisjoni soovituse alusel ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist esitada asjaomasele liikmesriigile vajalikud soovitused, järgides ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikes 2 sätestatud menetlust.

 

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Tavatingimustes esitatakse põhjaliku analüüsi tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule poliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames.

 

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Nõukogu teavitab oma soovitustest Euroopa Parlamenti. Nõukogu soovitused tehakse avalikuks.

2. Nõukogu teavitab oma soovitustest riikide parlamente. Nõukogu soovitused tehakse avalikuks.

 

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Nõukogu ja komisjoni soovitused ei tohi sekkuda liidu pädevusse selgelt mittekuuluvatesse valdkondadesse nagu palgakujundus. Nõukogu ja komisjon annavad riikide tööturupraktikale ja –tavadele väga suure tähtsuse ning need peavad olema otsustava tähtsusega kõikide soovituste koostamisel, mis mõjutavad tööturu poolte vastutust või nende eriseisundit sotsiaalses dialoogis.

 

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui komisjon jõuab artikli 5 kohase põhjaliku analüüsi tulemusel järeldusele, et asjaomases liikmesriigis esineb ülemääraseid tasakaalunihkeid, teavitab ta sellest nõukogu.

1. Kui komisjon jõuab artikli 5 kohase põhjaliku analüüsi tulemusel järeldusele, et asjaomases liikmesriigis esineb ülemääraseid tasakaalunihkeid, teavitab ta sellest nõukogu ja Euroopa Parlamenti.

 

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Nõukogu võib komisjoni soovituse alusel ning kooskõlas aluslepingu artikli 121 lõikega 4 võtta vastu soovitused, milles tehakse teatavaks ülemäärase tasakaalunihke olemasolu ning soovitatakse vastaval liikmesriigil võtta parandusmeetmeid. Kõnealustes soovitustes määratletakse tasakaalunihete olemus ning määratakse üksikasjalikult kindlaks vajalikud parandusmeetmed ja tähtaeg, mille jooksul asjaomane liikmesriik peab neid meetmeid võtma. Aluslepingu artikli 121 lõike 4 kohaselt võib nõukogu oma soovitused avalikustada.

2. Nõukogu võib komisjoni soovituse alusel, pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 4 võtta vastu soovitused, milles tehakse teatavaks ülemäärase tasakaalunihke olemasolu ning soovitatakse vastaval liikmesriigil võtta parandusmeetmeid. Kõnealustes soovitustes määratletakse tasakaalunihete olemus ning määratakse üksikasjalikult kindlaks vajalikud parandusmeetmed ja tähtaeg, mille jooksul asjaomane liikmesriik peab neid meetmeid võtma. ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 kohaselt võib nõukogu oma soovitused avalikustada.

 

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriik, kelle suhtes on alustatud ülemäärase tasakaalunihke menetlust, esitab nõukogule ja komisjonile parandusmeetmete kava artikli 7 kohastes soovitustes määratud tähtaja jooksul. Parandusmeetmete kavas kehtestatakse spetsiifilised ja konkreetsed poliitikameetmed, mida kõnealune liikmesriik on rakendanud või kavatseb rakendada, ning samuti nimetatud meetmete rakendamise ajakava.

1. Liikmesriik, kelle suhtes on alustatud ülemäärase tasakaalunihke menetlust, esitab nõukogule ja komisjonile parandusmeetmete kava ELi toimimise lepingu artikli 7 kohastes soovitustes määratud tähtaja jooksul. Parandusmeetmete kavas kasutatakse kõiki riigiasutuste kasutuses olevaid asjakohaseid poliitilisi vahendeid, võttes arvesse kodanike, sotsiaalpartnerite ja teiste rahvuslike sidusrühmade põhiõigusi. Parandusmeetmete kavas kehtestatakse spetsiifilised ja konkreetsed poliitikameetmed, mida kõnealune liikmesriik on rakendanud või kavatseb rakendada, ning samuti nimetatud meetmete rakendamise ajakava.

 

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui majandusolud muutuvad, võib nõukogu artikli 7 kohaselt vastu võetud soovitusi komisjoni soovitusel muuta vastavalt samas artiklis sätestatud menetlusele. Asjaomane liikmesriik esitab läbivaadatud parandusmeetmete kava, mida hinnatakse kooskõlas artiklis 8 sätestatud menetlusega.

4. Kui majandusolud muutuvad, võib nõukogu artikli 7 kohaselt vastu võetud soovitusi komisjoni soovitusel ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist muuta vastavalt samas artiklis sätestatud menetlusele. Asjaomane liikmesriik esitab läbivaadatud parandusmeetmete kava, mida hinnatakse kooskõlas artiklis 8 sätestatud menetlusega.

 

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel -12 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel -12

 

Delegeeritud volituste rakendamine

 

1. Komisjonile antakse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

 

2. Artikli 3 lõikes 1 ja lõikes 4 osutatud volituste delegeerimine komisjonile toimub neljaks aastaks alates … * . Komisjon esitab delegeeritud volituse kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Delegeeritud volitusi uuendatakse vaikimisi samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

 

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 1 ja 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teavitab ta sellest üheaegselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

 

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 3 lõike 1 ja artikliga 4, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda ajavahemikku kolme kuu võrra pikendada.

 

_____

* Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

 

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel -12 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel –12 a

 

Läbivaatamine

 

1. Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta hiljemalt …* ja seejärel iga kolme aasta järel. Selles aruandes hinnatakse muuhulgas:

 

a) kas tulemustabeli näitajad ja künnisväärtused on suutnud tuvastada ilmnema hakkavaid tasakaalunihkeid ja kontrollida nende arengut;

 

b) majanduspoliitika tõhusa kooskõlastamise edenemist kooskõlas ELi toimimise lepinguga.

 

2. Aruanne ja kõik täiendavad ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

______

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: xxx aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

 

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

LISA

 

Artiklis 3 nimetatud tulemustabeli näitajate loetelu võib sisaldada järgmisi näitajaid:

 

1) toodete ja teenuste turg (inflatsioon, jooksevkonto saldo, avaliku ja erasektori uurimis- ja arendustegevuse kulud, elamumajanduse, põllumajanduse ja energeetika hindade areng);

 

2) kapitaliturg (krediidikasv, avaliku ja erasektori võlg, avaliku ja erasektori investeeringud, välismaised otseinvesteeringud ja välisvarade puhasväärtus);

 

3) tööturud (tööhõive ja töötuse määr soo ja vanuserühmade järgi, palga- ja hüvitiste astmestik, investeeringud haridusse, vaesus);

 

4) maksustamine (tööjõu ja kapitali maksustamise määr);

 

5) fiskaalne, majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane jätkusuutlikkus;

 

6) kogunõudlus ja –pakkumine;

 

7) sisemine sissetulekute ebavõrdsus;

 

8) töötasu osakaal SKPs ja ühiku kasumlikkus;

 

i) vara ja energia hindade areng;

 

j) ekspordi turuosa muutused liidu ja kolmandate riikide turgudel ja välisvarade netopositsioon; ja välisvarade netopositsioon;

 

k) kolmandate riikide otseste välisinvesteeringute vood.

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Makromajanduslike tasakaalustamatuste ennetamine ja kõrvaldamine

Viited

KOM(2010)0527 – C7-0301/2010 – 2010/0281(COD)

Vastutav komisjon

ECON

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

21.10.2010

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Pervenche Berès

21.10.2010

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

1.12.2010

25.1.2011

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

16.3.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

2

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Edit Bauer, Jean-Luc Bennahmias, Pervenche Berès, Mara Bizzotto, Philippe Boulland, David Casa, Alejandro Cercas, Marije Cornelissen, Frédéric Daerden, Karima Delli, Proinsias De Rossa, Frank Engel, Sari Essayah, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Thomas Händel, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Rovana Plumb, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Georges Bach, Raffaele Baldassarre, Sven Giegold, Gesine Meissner, Antigoni Papadopoulou, Evelyn Regner

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Liam Aylward, Fiona Hall, Jacek Włosowicz

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Makromajanduslike tasakaalustamatuste ennetamine ja kõrvaldamine

Viited

KOM(2010)0527 – C7-0301/2010 – 2010/0281(COD)

EP-le esitamise kuupäev

29.9.2010

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

21.10.2010

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

21.10.2010

EMPL

21.10.2010

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

BUDG

20.10.2010

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Elisa Ferreira

21.9.2010

 

 

Õigusliku aluse vaidlustamine

       JURI arvamuse kuupäev

JURI

12.4.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

26.10.2010

24.1.2011

22.3.2011

 

Vastuvõtmise kuupäev

19.4.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Íñigo Méndez de Vigo, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Marta Andreasen, Herbert Dorfmann, Robert Goebbels, Carl Haglund, Krišjānis Kariņš, Barry Madlener, Claudio Morganti, Andreas Schwab

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Karima Delli, Monika Hohlmeier

Esitamise kuupäev

6.5.2011

 

 

[1]   Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
[2]* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
[3]  ELT C, , lk.
[4]*   Väljaannete talitus: käesoleva määruse jõustumise kuupäev.
[5]**   Väljaannete talitus: xxx aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. 
[6] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Klaus-Heiner Lehne (esimees), Evelyn Regner (aseesimees), Piotr Borys, Sergio Gaetano Cofferati, Christian Engström, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Antonio López-Istśriz White, Arlene McCarthy, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészįros, Angelika Niebler, Bernhard Rapkay, Alexandra Thein, Diana Wallis, Rainer Wieland, Cecilia Wikström ja Tadeusz Zwiefka.
[7] Stabiilsuse ja kasvu pakt koosneb nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonist stabiilsuse ja kasvu pakti kohta.
[8] 12. mai 2010. aasta teatis „Majanduspoliitika koordineerimise edendamine” ja 30. juuni 2010. aasta teatis „Majanduspoliitika parem koordineerimine aitab suurendada stabiilsust, elavdada majanduskasvu ja luua enam töökohti – ELi majandusjuhtimise tõhustamise hoovad”.
[9] Seletuskiri. Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta ( KOM (2010) 527 , 2010/0281 (COD) ).
[10] Ibid.
[11] Artikli 121 lõige 4: „Kui lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt tehakse kindlaks, et liikmesriigi majanduspoliitika ei vasta lõikes 2 märgitud üldsuunistele või et see võib ohustada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist, võib komisjon teha asjassepuutuvale liikmesriigile hoiatuse. Nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal anda asjassepuutuvale liikmesriigile vajalikud soovitused. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal otsustada oma soovitused avaldada. Käesoleva lõike reguleerimisalas teeb nõukogu otsuse, arvesse võtmata asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält. Ülejäänud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 238 lõike 3 punktile a.”  
[12] Otsus kohtuasjas C-91/05: komisjon v. nõukogu, EKL 2008, I-3651.
[13] Otsus kohtuasjas C-338/01: komisjon v. nõukogu, EKL 2004, I-4829.