Istungidokument

A7-0331/2011

6.10.2011                                                                                              

***II

SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE

Nõukogu esimese lugemise seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta

(10303/1/2011 – C7‑0236/2011 – 2010/0044(COD) )

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Chrysoula Paliadeli

PR_COD_2app

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT....................5

SELETUSKIRI............................................................................................................................6

MENETLUS................................................................................................................................9

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta

(10303/1/2011 – C7‑0236/2011 – 2010/0044(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10303/1/2011 – C7‑0236/2011),

–   võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[1] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku suhtes ( KOM(2010)0076 ),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 72,

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni soovitust teisele lugemisele ( A7-0331/2011 ),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SELETUSKIRI

1. Taust ja menetlus

Komisjon esitas 9. märtsil 2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepaneku Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta[2].

Ettepaneku teksti on analüüsitud Hispaania, Belgia ja Ungari eesistumisperioodil Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus (nõukogus).

Regioonide Komitee võttis komisjoni ettepaneku kohta vastu arvamuse 9. juunil 2010[3].

Euroopa Parlament võttis 16. detsembril 2010. aasta istungil esimesel lugemisel vastu õigusloomega seotud resolutsiooni, millega muudetakse komisjoni ettepanekut[4].

Kultuuri- ja hariduskomisjon võttis oma koosolekul 3. märtsil 2011. aastal vastu otsuse oma volituste ulatuse kohta eelseisvatel läbirääkimistel nõukoguga, et jõuda teisel lugemisel varasele kokkuleppele ning määrata kindlaks läbirääkimistel osalevad liikmed.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 5 ja ühisdeklaratsioonile kaasotsustamismenetluse praktilise korra kohta[5] toimus nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel kaks mitteametlikku kolmepoolset kohtumist (22. märtsil ja 12. aprillil), et saavutada kokkulepe teisel lugemisel. Saavutatud kokkuleppe kinnitati COREPERi poolt 15. aprillil 2011 ning kultuuri- ja hariduskomisjoni esimehe 9. mai 2011. aasta kirjas COREPER I esimehele.

Nõukogu võttis oma seisukoha vastu esimesel lugemisel, lisades kokkuleppe 19. juulil 2011, vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud seadusandlikule tavamenetlusele.

2. Komisjoni ettepanek

Ettepaneku eesmärk on tugevdada Euroopa kodanike Euroopa Liitu kuulumise tunnet ühise ajaloo ja kultuuripärandi alusel, suurendada mitmekesisusest lugupidamist ja tõhustada kultuuridevahelist dialoogi.

Valitsustevaheline algatus: Ettepanekuga laiendatakse valitsustevahelist algatust, mis pärineb 2006. aastast. Sellega vastatakse nõukogu 20. novembri 2008. aasta järeldustele, milles paluti komisjonil esitada ettepanek muuta kõnealune algatus Euroopa Liidu ametlikuks meetmeks, et parandada selle kvaliteeti ja tõhusust ning tagada pikaajaline edu.

Uued kriteeriumid ja järelevalve kord: Ettepanekus on esitatud märgise uued ühised, selged ja läbipaistvad kriteeriumid, mida kohandataks kõikides osalevates liikmesriikides. Osalemine on vabatahtlik. Uus valimise ja järelevalve kord tagaks, et märgise saaksid ainult kõige asjakohasemad mälestised, ning et need, mis enam kriteeriumitele ei vasta, jääksid märgisest ilma.

Lisaväärtus: Ettepanekus pööratakse erilist tähelepanu märgise lisaväärtusele võrreldes teiste algatustega kultuuripärandi valdkonnas. Märgist ei anta mälestisele ilu või arhitektuuriliste omaduste eest, vaid sümboolse väärtuse eest Euroopa integratsioonis ja liidu ajaloos. See ei seondu mälestiste säilitamisega, vaid pigem tegevustega, mida mälestis võib pakkuda, samuti haridusliku mõõtmega, eriti noorte jaoks. Lisaks aitab see märgistusega mälestistel tänu koostööle tõhusamalt tegutseda.

3. Euroopa Parlamendi esimene lugemine

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsiooni kohta, mis võeti vastu suure poolthäälte arvuga (497 ja 18 poolt- ja vastuhäält ning 41 erapooletut), esitati 62 muudatusettepanekut. Enamik neist puudutas suhteliselt väikseid küsimusi ja aitas teksti paremaks muuta.

Raportöör juhtis tähelepanu järgmistele küsimustele: mälestiste arv, kellele märgis antakse; kuidas toimub valiku tegemine; ELi meetme ja praeguse valitsustevahelise algatuse selge eristamine ning suhted praeguste ja tulevaste märgise saajate vahel.

Kõige olulisemad muudatused puudutasid järgmisi valdkondi:

Valiku tegemise sagedus: ehkki komisjon tegi ettepaneku anda märgiseid igal aastal, leidsid parlamendiliikmed, et valiku tegemine iga kahe aasta järel tagaks nii valimisprotsessi kui ka valitud mälestiste parema kvaliteedi.

Piiriülesed mälestised ja kvoodid: Taotluste esitamisel piiriüleste mälestiste kohta tuleks järgida sama menetlust nagu muude mälestiste puhul. Parlamendiliikmete arvates peaksid eelvaliku tegemises osalema kõik meetmes osalevad liikmesriigid, võttes arvesse kahe mälestise esitamise piirangut. Piiriüleste mälestiste puhul tuleks määrata üks osalevatest mälestistest koordinaatoriks, mis oleks komisjoni jaoks ühtne kontaktpunkt.

Komitee: Euroopa komitee koosneks 13 liikmest, kellest ühe määraks Regioonide Komitee. Euroopa komiteesse peaksid kuuluma kultuurieksperdid Euroopa kultuuripärandi märgise eesmärkidega seotud valdkondadest, järgida tuleks ka kõikide liikmesriikide võrdset esindatust.

Parem teavitamine: Komisjon peaks teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu ja Regioonide Komiteed kõikides valiku tegemise etappides: liikmesriikide tasandil tehtav eelvalik, Euroopa eksperdikomitee tehtav valik, komisjonipoolne mälestiste määramine, märgise tagasivõtmine ja märgisest loobumine.

Märgisest loobumine: Parlamendiliikmed olid seisukohal, et märgisest loobumise menetluses peaks läbipaistvuse huvides osalema žürii. Mälestised võivad igal ajal otsustada Euroopa kultuuripärandi märgisest loobuda.

Üleminekukord: et säilitada vana märgise maine ja edendada uue märgise mainet, ei peaks liikmete arvates üleminekusätteid vaja olema.

4. Nõukogu esimene lugemine

Nõukogu esimene lugemine tugines Euroopa Parlamendi esimese lugemise järel läbirääkimistel saavutatud kokkuleppele.

Kokkuleppe, mis sisaldas täies mahus, osaliselt või idee poolest suurt enamust Euroopa Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanekutest, peamised elemendid on järgmised:

i) Mälestiste valimine (artikli 10 lõige 2, artikli 11 lõige 2, artikli 12 lõige 2): Iga liikmesriik võib eelvalikusse lisada kuni kaks mälestist iga kahe aasta kohta: ühe riikliku ja ühe piiriülese mälestise. Piiriüleste mälestiste kvooti kasutatakse koordineeriva riigi jaoks, et mitte pidurdada liikmesriike neis mälestistes tegelikult osalemast. Sõltumatute ekspertide komitee valib riigi kohta maksimaalselt ühe mälestise, mis tunnistatakse märgise vääriliseks.

ii) Geograafiline ulatus (artikkel 4, artikli 18 lõige 1, põhjendus 13): Euroopa Liidu meede on avatud 27 liikmesriigile. Meetme esimese hindamise käigus tuleks uurida selle geograafilise ulatuse laiendamist.

iii) Üleminekusätted (artikkel 19, põhjendus 11): Üleminekusätteid tuleb selgitada ja lihtsustada.

iv) Riikide temaatilised mälestised (artikkel 20): Mitu samas liikmesriigis asuvat mälestist võivad esitada ühise avalduse, keskendudes konkreetsele teemale.

5.        Raportööri seisukoht

Raportöör soovitab nõukogu esimese lugemise seisukoha vastu võtta ilma muudatusettepanekute ja edasise viivituseta.

MENETLUS