Istungidokument

A7-0049/2012

9.3.2012

RAPORT

Naised ja kliimamuutus

( 2011/2197(INI) )

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

Raportöör: Nicole Kiil-Nielsen

PR_INI

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK................................................3

SELETUSKIRI..........................................................................................................................12

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS.........16

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS.......................21

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

naiste ja kliimamuutuse kohta

( 2011/2197(INI) )

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 157,

–   võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” ( KOM(2011)0112 ),

–   võttes arvesse Pekingis 1995. aasta septembris korraldatud neljandat naiste maailmakonverentsi, Pekingis vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning sellest tulenevaid lõppdokumente, mis võeti vastu järgnevatel ÜRO erakorralistel istungjärkudel Peking +5, Peking +10 ja Peking +15 edasiste meetmete ja algatuste kohta Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamiseks vastavalt 9. juunil 2000, 11. märtsil 2005 ja 2. märtsil 2010,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

–   võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni otsust 36/CP.7 suurendada naiste osalust konventsiooniosaliste esindamisel organites, mis on moodustatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja 9. novembri 2001. aasta Kyoto protokolli alusel,

–   võttes arvesse ÜRO 18. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni,

–   võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–   võttes arvesse oma 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendi töös[1],

–   võttes arvesse oma 16. novembri 2011. aasta resolutsiooni Durbanis toimuva kliimamuutuste konverentsi (COP 17) kohta[2],

–   võttes arvesse oma 29. septembri 2011. aasta resolutsiooni ELi ühise seisukoha väljatöötamise kohta eelseisvaks ÜRO säästva arengu konverentsiks (Rio+20)[3],

–   võttes arvesse oma 4. veebruari 2009. aasta resolutsiooni „2050: tulevik algab täna – soovitused ELi tulevaseks integreeritud kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks”[4],

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2008. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta arengukoostöös[5],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust ( A7-0049/2012 ),

A. arvestades, et kliimamuutus ei ole sooliselt neutraalne ja sellel on soopõhine mõju;

B.  arvestades, et tarbimisharjumustel ja eluviisil on kliimamuutusele oluline mõju;

C. arvestades, et naised moodustavad ligikaudu 50% maailma elanikkonnast ning vastutavad siiski suhteliselt rohkem igapäevaste tarbimisvalikute, laste kasvatamise ja majapidamistööde eest; arvestades, et meeste ja naiste tarbimisharjumused on erinevad, naised tarbivad palju säästlikumalt ning näitavad üles suuremat tahet kaitsta keskkonda, tehes säästlikke tarbimisvalikuid;

D. arvestades, et soorollide tõttu ei ole naiste mõju keskkonnale samasugune kui meestel ning nende juurdepääsu ressurssidele ning toimetuleku- ja kohanemisviise mõjutab tugevasti diskrimineerimine seoses sissetulekuga, juurdepääsuga ressurssidele, aga ka seoses poliitilise mõjuvõimu, hariduse ja majapidamiskohustustega;

E.  arvestades, et kliimamuutus võimendab ebavõrdsust ning on olemas oht, et kliimakaitse meetmed mõjutavad samuti negatiivselt soolist tasakaalu ja naiste õigusi, kui soolist diskrimineerimist juba algusest peale arvesse ei võeta;

F.  arvestades, et ei ole kliimaõiglust ilma tõelise soolise võrdõiguslikkuseta, ning et ebavõrdsuse kaotamist ja võitlust kliimamuutuse vastu ei tohi vaadelda vastuolulisena;

G. arvestades, et demokraatia, inimõiguste austamine ning meeste ja naiste võrdsed võimalused aitavad kaasa säästvale arengule ja keskkonnakaitsele;

H. arvestades, et diskrimineerimise ja haavatavuse muud põhjused kui sugu (nt vaesus, geograafiline asukoht, traditsiooniline ja institutsiooniline diskrimineerimine, rass jne) on kõik üheskoos takistuseks juurdepääsul ressurssidele ja vahenditele, mis aitavad kliimamuutuse taoliste dramaatiliste muutustega toime tulla;

I.   arvestades, et mõnes piirkonnas töötab peaaegu 70% kõigist tööga hõivatud naistest põllumajanduses[6] ja nad toodavad kuni 90% mõnest põllukultuurist[7], sellegipoolest ei kaasata neid peaaegu üldse eelarvearuteludesse ega kliimamuutusega seotud meetmetesse;

J.   arvestades, et nendest vaestest, kes peavad päevas vähem kui ühe dollariga hakkama saama, on 70% naised ning et naistele kuulub vähem kui 1% maailma omandist; arvestades, et võrreldes meestega investeerivad arenguriikide naised märgatavalt suurema osa oma sissetulekust uuesti oma perekonda;

K. arvestades, et pereplaneerimine võib olulisel määral parandada emade tervist ja kontrolli pere suuruse üle ning seega suurendada naiste sõltumatust ning vähendada nende töökoormust, sest naisi peetakse endiselt laste hoolduse eest põhivastutajateks, see suurendaks naiste ja nende perede vastupanuvõimet kliimamuutuse mõjudele, nagu on välja toodud 20 aasta tegevuskavas, mis võeti vastu rahvusvahelisel elanikkonna ja arengu konverentsil;

L.  arvestades, et kliimamuutuse tekitatud ja võimendatud keskkonnaprobleemide tõttu on praegu suurenemas sundränne, ning et seepärast tugevneb seos varjupaigataotlejate ja halvenevate keskkonnaoludega piirkondade vahel; arvestades, et seepärast on vaja paremini kaitsta ja ümber asustada nn kliimapagulasi ning pöörata erilist tähelepanu naistele, kes on kõige haavatavamad;

M. arvestades, et 75–80% maailma 27 miljonist pagulasest on naised ja lapsed[8]; arvestades, et kliimamuutusest põhjustatud ränne mõjutab mehi ja naisi erinevalt ning naisi enamasti palju rängemalt; arvestades, et erisätted tervishoiu, julgeoleku ja sõltumatuse kohta on vajalikud, et vähendada naiste haavatavust sunnitud või vabatahtliku rände korral;

N. arvestades, et naiste osakaal poliitilistes otsustusprotsessides ja iseäranis kliimamuutuse läbirääkimistes on endiselt ebarahuldav ning sellega seoses on edusamme olnud vähe või üldse mitte; arvestades, et naised moodustavad ainult 12–15% delegatsioonide juhtidest ja ligikaudu 30% delegaatidest;

O. arvestades, et kaks kolmandikku maailma kirjaoskamatutest inimestest on naised[9] ning seetõttu on juurdepääs teabele ja koolitusele asjakohaste sidekanalite kaudu väga oluline nende sõltumatuse ja kaasamise tagamiseks, eelkõige hädaolukordades, nagu looduskatastroofid;

P.  arvestades, et loodusõnnetustel on suur mõju haridusele, tervishoiule, struktuurilisele vaesusele ja elanikkonna ümberasumisele keskpikas ja pikas perspektiivis ning et lapsed on loodusõnnetuste tagajärgede suhtes eriti haavatav elanikkonnarühm; arvestades, et täheldatakse selget seost loodusõnnetuste ja koolihariduse taseme languse vahel ning et loodusõnnetused süvendavad märkimisväärselt sugudevahelist lõhet koolihariduse tasemes;

Q. arvestades, et kliimamuutusest tingitud põud ja veenappus sunnivad naisi vee, toidu ja energia kindlustamiseks rohkem töötama ning et noored jätavad sageli kooli pooleli, et oma ema nendes töödes aidata;

R.  arvestades, et naised on ka tugevad muutuste eestvedajad ja üldisemalt aktiivsemad kodanikuühiskonna tegevustes ning nende täielik osalemine kliimamuutusevastase võitluse igas aspektis tagaks õiglasema, laiahaardelisema ja tõhusama poliitika kliimamuutusega võitlemiseks nii kohanemise kui ka leevendamise seisukohast;

S.  arvestades, et nappide loodusvarade majandamisel on naised tänu oma vastutusele omandanud olulisi teadmisi suurema keskkonnasäästlikkuse vajalikkusest, see võimaldab neil kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise strateegiate tõhustamisel täita potentsiaalset rolli, mida ei tohiks eirata;

T.  arvestades, et mehhanismid või rahalised vahendid, mille abil loodusõnnetusi ennetada, nendega kohaneda ja neid leevendada, jäävad ebapiisavaks, kui nende kujundamisse, otsustusprotsessi ja rakendamisse ei ole naised täiel määral kaasatud; arvestades, et head tavad näiteks Tuneesiast, Nicaraguast, El Salvadorist ja Hondurasest on näidanud, et naiste teadmised ja osalemine aitavad katastroofiohjamise teel päästa elusid, suurendada bioloogilist mitmekesisust, parandada veemajandust, suurendada toiduga kindlustatust, ennetada kõrbestumist, kaitsta metsi ja toetada rahvatervist;

Üldsätted

1.  tunnistades, et kliimamuutus teravdab lisaks oma muule katastroofilisele mõjule ka soolist diskrimineerimist, rõhutab, et ohtliku kliimamuutuse ärahoidmine peab olema esmatähtsal kohal nii ELi sise- kui ka välispoliitikas;

2.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles peavoolustama ja integreerima sooaspekti kliimapoliitika igasse etappi alates kavandamisest kuni rahastamise, rakendamise ja hindamiseni, tagamaks, et kliimameetmed ei suurendaks soolist ebavõrdsust, vaid kaasmõjuna parandaksid naiste olukorda;

3.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lülitama kõigil otsustusprotsessi tasanditel soolise võrdõiguslikkuse ja soolise õigluse eesmärgid poliitikameetmetesse, tegevuskavadesse ja muudesse meetmetesse, mis on seotud säästva arengu, katastroofiohu ja kliimamuutusega, ning viima sel eesmärgil läbi süstemaatilisi soopõhiseid analüüse, kehtestama sootundlikke näitajaid ja sihttasemeid ning töötama välja praktilisi abivahendeid; rõhutab, et kliimamuutuse läbirääkimisprotsessis tuleb kõigis etappides, alates uuringutest ja analüüsist kuni kavandamise ja rakendamise ning leevendamis- ja kohanemisstrateegiate väljatöötamiseni, võtta arvesse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid;

4.  tuletab meelde, et valitsustevaheline kliimamuutuste rühm kinnitas 2007. aastal oma 4. hindamisaruandes, et kliimamuutuse mõju oleneb tulenevalt soost, vanusest ja sotsiaalsest klassist ning et enim kannatavad suure tõenäosusega vaesemad inimesed; on seisukohal, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine on inimarengu seisukohalt otsustava tähtsusega ja peamine eesmärk vaesusevastases võitluses; nõuab, et arengut, inimõigusi ja kliimamuutust käsitlevate poliitikameetmete väljatöötamisel rakendataks kõigis valdkondades soopõhist lähenemisviisi; nõuab meetmete võtmist tagamaks, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon toimiks kooskõlas inimõiguste raamistike ning riiklike ja rahvusvaheliste lepingutega soolise võrdõiguslikkuse ja õigluse kohta, sealhulgas konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

5.  rõhutab asjaolu, et kliimamuutust ja selle negatiivset mõju tuleks ühtlasi käsitada arenguküsimusena, mis mõjutab ka soolist võrdõiguslikkust ning on oluline kõigile valdkondadele (sotsiaal-, kultuuri-, majandus- ja poliitikavaldkond) kohalikust tasandist globaalse tasandini, ning et tarvis on kõigi sidusrühmade ühiseid jõupingutusi kindlustamaks, et kliimamuutuse ja katastroofiohu vähendamise meetmetes peetakse silmas sooküsimusi, võetakse arvesse põlisrahvaid ja austatakse inimõigusi;

6.  tervitab kliimamuutuse soolise aspekti üha suuremat teadvustamist kõrgetasemelistel kliimakõnelustel ning kõrgetasemeliste osalejate sekkumist; rõhutab siiski vajadust ette näha konkreetsed meetmed, et kaasata rohkem naisi ELi kliimaküsimuste diplomaatiasse kõigil otsustustasanditel ning eelkõige kliimamuutuse läbirääkimistesse selliste meetmete abil nagu 40%+ kvootide kehtestamine delegatsioonides;

7.  tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde Euroopa Parlamendi resolutsiooni Durbanis toimuva kliimamuutuste konverentsi (COP 17) kohta ning nõuab neilt tungivalt, et nad täidaksid oma lubaduse taotleda naiste vähemalt 40%-list esindatust kõigis asjaomastes organites, kus käsitletakse kliimamuutuste valdkonna rahastamist; rõhutab vajadust kohaldada seda põhimõtet ka tehnosiirde ja kliimamuutusega kohanemisega tegelevate organite suhtes;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma riigipõhiseid ja sugude lõikes rühmitatud andmeid, kui kavandatakse, rakendatakse ja hinnatakse kliimamuutuse poliitikat, programme ja projekte, et tõhusalt hinnata ja käsitleda kliimamuutuse erinevaid mõjusid mõlemale soole ning välja töötada kliimamuutusega kohanemise suunised, kus tuuakse välja poliitikameetmed, mis kaitsevad naisi ning aitavad neil kliimamuutuste tagajärgedega toime tulla;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles peavoolustama sootundlikku statistikat kõigis keskkonnaga seotud poliitikavaldkondades, et paremini mõõta, milline on meeste ja naiste üldine olukord seoses kliimamuutusega;

10. tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja diskrimineerimise kaotamise küsimuste võtmine ELi välispoliitikasse peaks jätkuvalt kaasa aitama sellele, et naistel oleks otsuste tegemises, poliitika kujundamises ning loodusvarade ja keskkonna majandamises, hoidmises ja järelevalves ning kliimamuutuse vastu võitlemises keskne roll;

11. nõuab nn kliimasõbralikku näitajat (alternatiivina rahvamajanduse kogutoodangule), mille abil jälgida, kuidas majanduskasv, tarbimine ja elusviis kliimamuutust mõjutavad;

12. kutsub ELi ja liikmesriike üles hindama, millises ulatuses võetakse kliimameetmetes arvesse naiste vajadusi, ning nõuab tungivalt soopõhise perspektiivi rakendamist, kui sõnastatakse sootundlikku säästva arengu poliitikat;

Kohanemine

13. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kasutusele kasutajasõbralikke vahendeid projektide soolise mõju hindamiseks projekti elutsükli vältel (nt niisuguseid vahendeid, mida kasutatakse arenguprojektide puhul);

14. nõuab kaasavaid kohalikke lahendusi ja projekte, kus algusest peale arvestataks olemasolevate probleemide ja toimetulekusuutlikkusega, nt põlisrahvaste ja eelkõige naiste traditsiooniliste kogemuste ja teadmistega;

15. juhib tähelepanu sellele, et naised on ülemaailmselt kodanikuühiskonna tasandil väga aktiivsed, ja seepärast kutsub komisjoni üles hõlbustama ja toetama naisorganisatsioonide ja kodanikuühiskonna toimijate võrgustike teket;

16. kutsub komisjoni üles kavandama programme, kus moodsate tehnoloogiate ja oskusteabe siire aitavad arenevatel kogukondadel ja arengupiirkondadel kliimamuutusega kohaneda;

17. juhib tähelepanu asjaolule, et naistel on arenguriikides vee hankimisel ja käitlemisel oluline roll, kuna tihtipeale on just nemad need, kes koguvad, kasutavad ja jaotavad vett, ning seda mitte ainult kodus, vaid ka põllumajanduses; kutsub komisjoni üles andma arenguabi kergesti ligipääsetavatele programmidele, et puurida kaevusid, mille puhul kasutatakse taastuvaid energiaallikaid ning lihtsaid, hõlpsasti hooldatavaid veepuhastussüsteeme;

18. nõuab sooteadliku suutlikkuse suurendamise ja koolituse integreerimist kohanemislahendustesse, mis peavad vastama naiste erivajadustele ning mille puhul tuleb arvesse võtta erilisi takistusi, kuid ka naiste võimeid ja kogemusi;

19. rõhutab, et oluline on toetuda naiste teadmistele ja edendada kohalikke lahendusi, millel on väga konkreetne mõju inimeste igapäevaelule, nt Lõuna-Aafrika projekt „Tüdrukud ohu vähendamise juhtimises” („Girls in Risk Reduction Leadership”) või mitmed muud projektid, mis aitavad naiste rühmitustel paigaldada joogiveerajatisi ja tualette India slummidesse;

20. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles integreerima sooküsimuse strateegiatesse, mille eesmärk on loodusõnnetusega seotud riskide ennetamine ja ohjamine, ning edendama naiste suuremat mõjuvõimu ja teadlikkust, suurendades suutlikkust enne ja pärast kliimakatastroofe ning nende ajal, samuti edendama naiste aktiivset osalust katastroofide prognoosimisel, varajastes hoiatussüsteemides ja riskide ennetamisel, seda kõike osana nende rollist vastupidavuse suurendamises;

21. märgib, et paljudes kogukondades üle terve maailma on naistel perekonnas kohustused, mis muudavad nad kaitsetumaks keskkonnamuutuse suhtes, mida süvendab kliimamuutuse mõju; juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutus mõjutab naisi nende erinevates rollides nii toidu tootjate ja hankijatena kui ka hooldajate ja majandustegevuses osalejatena;

22. nõuab suuremat läbipaistvust ja kaasatust, mis puudutab olemasolevaid mehhanisme ja kavandamisprotsesse (nt riiklikud kohanemise tegevuskavad ja tulevased riiklikud kohanemiskavad), ning nende põhimõtete edendamist tulevastes kliimaga seotud lepingutes, mehhanismides ja kahepoolse koostöö raames tehtavates jõupingutuses;

23. rõhutab, et on olemas kindlad tõendid selle kohta, et kliimatundlike tingimuste, nagu alatoitluse ning nakkushaigustesse (nt malaaria) haigestumise mõju tervisele erineb vastavalt soole; märgib murega, et katastroofiolukordades on naiste suremus kõrge; on seisukohal, et soolisi erinevusi enam arvestavad uuringud kliimamuutuse mõju kohta naiste tervisele aitaksid saavutada sihipärasemate meetmete võtmist; kutsub kõiki valitsusi üles rohkem pingutama, et tagada parem ennetus, ravi ning meditsiiniteenuste ja ravimite kättesaadavus eelkõige naistele, sest olles ise hooldajad, on nad eriti haavatav elanikkonnarühm, ning et võtta meetmeid, mille eesmärk on käsitleda kliimamuutusega seotud terviseriske, ja luua raamistik soopõhiste terviseriskide hindamiseks ning kliimamuutusega seotud kohanemis- ja leevendamismeetmeteks;

24. rõhutab, et 70% maailma vaestest on naised, kes teevad ära kaks kolmandikku kogu tööst, kuid omavad vähem kui 1% kõigist hüvedest; tõdeb, et naistel ei ole võrdset ligipääsu ressurssidele, tehnoloogiale, teenustele, maaõigustele, krediidi- ja kindlustussüsteemidele ja otsustamisõigustele ega võrdset kontrolli nimetatud hüvede üle ning seetõttu on nad kliimamuutuse suhtes ebaproportsionaalselt kaitsetud ja mõjutatavad ning neil on vähem võimalusi kohanemiseks; rõhutab, et 85% kliimast põhjustatud looduskatastroofide tõttu hukkuvatest inimestest ja 75% keskkonnapõgenikest on naised ning et naised on ka suurema tõenäosusega loodusvarade pärast peetavate sõdade ja kliimamuutusest tuleneva vägivalla nähtamatud ohvrid;

25. kutsub ELi ja liikmesriike üles välja töötama nn kliimaõigluse põhimõtet; rõhutab, et meie võimetus kliimamuutusega tõhusalt tegeleda toob kaasa väga ebaõiglased ja kahjulikud tagajärjed vaestele riikidele ja rahvastele ning eriti naistele;

Leevendamine

26. kutsub komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu tulevasi eesistujariike üles viima läbi uuringu, mis keskenduks konkreetselt leevendamispoliitika soolisele mõõtmele;

27. rõhutab sihipärase poliitika vajalikkust, et vältida soolist segregatsiooni ja diskrimineerimist keskkonnasäästliku majanduse valdkonnas, kus uue tehnoloogia alal ja uutel teadustöökohadel domineerivad juba praegu peaaegu eranditult mehed; rõhutab sellega seoses ettevõtluse tähtsust, et avada keskkonnasäästlik majandus nii naistele kui ka meestele;

28. kutsub komisjoni ja nõukogu üles julgustama naisi omandama tehnilist ja teadusalast haridust ning töötama keskkonna ja energiatehnoloogia valdkonnas, sest vajadus oskusteabe järele selles vallas kindlustab naistele kindlad ja heade tulevikuväljavaadetega töökohad ning tagab kliimapoliitika kindlaksmääramisel naiste vajaduste parema arvessevõtmise;

29. palub komisjonil toetada praeguste mehhanismide ja vahendite uuendamist, et need oleksid läbipaistvamad, kaasavamad ja kajastaksid paremini kohalike kogukondade ja eelkõige naiste panust heitkoguste vähendamisse, ühtlasi palub edendada neid põhimõtteid tulevastes kliimaga seotud lepingutes, mehhanismides ja kahepoolse koostöö raames tehtavates jõupingutustes, eesmärgiga luua paremaid võimalusi naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks;

30. tunnistab, et rahvastiku kasv mõjutab kliimat, ning rõhutab vajadust reageerida asjakohaselt, kui ühiskonnas on rahuldamata naiste ja meeste vajadused rasestumisvastaste vahendite järele;

31. tuletab meelde, et ohtliku kliimamuutuse ärahoidmine ja keskmise temperatuuri tõusu piiramine 2 ºC või võimaluse korral 1,5 ºC industrialiseerimiseelse ajajärgu tasemega võrreldes on vajalik ja ülioluline, et hoida ära tõsiseid negatiivseid tagajärgi naistele ja teistele haavatavatele elanikkonnarühmadele;

32. kutsub komisjoni üles välja töötama meetmeid, et ärgitada kaasavate otsustamismenetluste kasutamist, nagu on tehtud transpordi- ja energeetikasektoris Malmös (Rootsis) ja Vollsmose piirkonnas (Taanis)[10];

33. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja töötama näitajaid, mille põhjal saab hinnata projektide ja programmide soolist mõju ning edendada sooliste aspektide arvestamist kliimameetmete eelarve koostamisel, sõltumata sellest, kas neid meetmeid võetakse rahvusvahelisel, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil;

34. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja töötama vahendeid ja suuniseid sooküsimuste analüüsimiseks leevendamispoliitikas ja -programmides ning nendega seotud teadusprogrammides ja teadustegevuses;

35. rõhutab naiste tähtsat rolli leevendamismeetmete rakendamisel igapäevases elus, näiteks energia- ja veesäästu, ringlussevõtu ning keskkonnasõbralike ja mahetoodete kasutamise kaudu, kuna naisi peetakse endiselt nende ressursside põhihaldajateks kodus; kutsub komisjoni üles algatama rohujuuretasandil teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mis keskenduvad igapäevastele tarbimisvalikutele majapidamise ja lastekasvatuse vallas;

36. tunnistab seetõttu, et naised, kes suudavad harida teisi, saavad seeläbi oluliselt kaasa aidata edukale innovatsioonile nii ettevõtluse kui ka kodumajapidamise juhtimises;

37. rõhutab sellega seoses, et tähtis on tugevdada naiste aktiivset osalust säästvat arengut toetavas uuendustegevuses, kuna see on üks viis kliimamuutusest tingitud tõsiste probleemidega tegelemiseks;

38. märgib, et kliimamuutused toovad paratamatult kaasa rände piirkondadest, mida tabavad sellised õnnetused nagu põuad või üleujutused, ning EL peab silmas pidama vajadust kaitsta naisi laagrites, mis on rajatud riigisiseste põgenike ja pagulaste jaoks;

39. märgib, et keskkonnamuutuse mõju rändele ja ümberasumisele suureneb tulevikus ning et ÜRO pagulaste ülemvoliniku andmeil on 80% maailma pagulastest naised ja lapsed; kordab, et sootundlike strateegiate kindlaksmääramine on oluline, et reageerida kliimamuutusest põhjustatud keskkonna- ja humanitaarkriisidele; on seetõttu seisukohal, et tarvis on kiireloomulisi uuringuid, et välja selgitada, kuidas juhtida keskkonnarännet sootundlikul moel, selle hulka kuulub soorollide ja kohustuste tunnustamine ja arvessevõtmine loodusvarade valdkonnas ning see võib hõlmata ka abinõusid, mis tagaksid piiratud ressursside kättesaadavuse abivajavatele kogukondadele ja pagulaste veega varustatuse;

Rahastamine

40. kutsub ELi delegatsioone üles järgima põhimõtet, mida on rõhutatud eelnimetatud Euroopa Parlamendi resolutsioonis Durbanis toimuva kliimamuutuste konverentsi (COP 17) kohta, kindlustamaks, et sooline tasakaal oleks tagatud kõikides organites, kus tehakse otsuseid kliimamuutuse vastase võitluse rahastamise kohta, sealhulgas Rohelise Kliima Fondi juhatuses ja üksikute rahastamismehhanismide võimalikes allkomiteedes;

41. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja töötama kliimamuutuse leevendus- ja kohanemisprogramme ning strateegiaid, mis kasutaksid sooküsimuste analüüse, et parandada naiste ja tütarlaste heaolu ning võtta arvesse soolist ebavõrdsust juurdepääsul laenudele, teabele, tehnoloogiale, maale, loodusvaradele, säästvale energiale ning reproduktiivtervist puudutavale teabele ja teenustele; nõuab, et sellised programmid ja strateegiad hõlmaksid uuenduslikke rahastamislahendusi, näiteks mikrokrediidiskeeme, seda eriti hädaolukordades, mis on seotud kliimapagulastega;

42.  rõhutab, et vaja on naiste prioriteetide ja vajadustega arvestavaid rahastamismehhanisme ning et aktiivselt tuleb kaasata organisatsioonid, kes kliimaalgatuste rahastamiskriteeriumide väljatöötamisel ja vahendite eraldamisel edendavad soolist võrdõiguslikkust eriti kohalikul tasandil ja Rohelise Kliima Fondi tegevustes;

43. nõuab soolise võrdõiguslikkuse kui valdkonnaülese küsimuse integreerimist kõikidesse kliimafondidesse ja -vahenditesse; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse integreerimine nõuab vastavaid eksperditeadmisi ning seda tuleks laiendada selliste rahastamismehhanismide eesmärgile, juhtimisele ja tegutsemisviisidele, ning et tegutsemisviiside ja järelevalve- ja hindamismehhanismidega tuleks tagada, et naised ja kohalikud kogukonnad saaksid kasu piisavast rahastamisest;

44. kutsub komisjoni ja ELi delegatsioone üles toetama suurendatud, uusi ja täiendavaid rahalisi vahendeid, mis on mõeldud eelkõige kohanemismeetmeteks, millest saavad otseselt kasu naised, kes on kliimamuutuse mõju suhtes sageli ebaproportsionaalselt kaitsetud; nõuab, et selliseid kohanemiseks mõeldud rahalisi vahendeid antaks üksnes toetuste vormis;

45. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama arenguriikides taastuvate energiaallikate arendamist tehno- ja teadmussiirde abil, mis hõlmaks naiste tasakaalustatud osalemist, eesmärgiga aidata kaasa nii võrdsete võimaluste edendamisele kui ka kliimamuutuste leevendamisele;

46. juhib murega tähelepanu negatiivsele mõjule, mida kliimamuutus võib avaldada ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, eelkõige neile eesmärkidele, mis on seotud naiste olukorra ja kaitsega;

47. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

SELETUSKIRI

Soolise võrdõiguslikkuse ja kliimamuutuse vahelist sidet teadvustati alles hiljuti ning seetõttu ei ole soolist võrdõiguslikkust kliimapoliitikasse veel täielikult integreeritud.

Rahvusvaheline kontekst ei ole soodne: pärast Kyoto protokolli tekkinud ebakindlus ja oht, et ei jõuta rahvusvahelise õiguslikult siduva lepinguni, on kõikjal. Seistes silmitsi õigustatud hirmuga, et juba niigi ebapiisavad kliimaeesmärgid astuvad ühe sammu tagasi, kipuvad kliimaõiglusega seotud teemad ja haavatavusega arvestamine tahaplaanile jääma.

Rõhk on asetatud riikidele, mis kohtuvad 2011. aastal Durbanis ja 2012. aastal Rios, ning läbirääkimiste tulemus sõltub nende suutlikkusest jätta kõrvale erimeelsused ja enesekesksed kiusatused, et jõuda kokkuleppeni, mis on õiguslikult siduv ja piisavalt ambitsioonikas, et olla usaldusväärne.

Meie raport toetab sellist lähenemisviisi. Kuna kliimamuutus avaldab ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele, rõhutame, et kliimamuutuse vastane võitlus peab olema Euroopa Liidu peamine prioriteet nii sise- kui ka välispoliitikas.

Nende läbirääkimiste puhul, nagu ka suurema osa poliitikate ja programmide puhul riigi tasandil (nt riiklikud kohanemiskavad), on soolise võrdõiguslikkuse mõõtme integreerimine hiljutine ja ebakindel nähtus. Kuigi soolist võrdõiguslikkust peetakse õiguspäraseks teatavates sektorites (sealhulgas arenguriikide põllumajanduses ning metsaressursside juhtimises), ollakse veel üsna kaugel sellest, et seda käsitletaks kui valdkonnaülest küsimust või prioriteeti võrreldes kliimaga seotud hädaolukorra või inimkonna püsimajäämise küsimusega.

Raportöör soovib näidata, et kliimaõiglus ei ole mitte ainult nõue, milleta me ei saa, vaid see laiendab ka meie silmaringi nendes valdkondades, mistõttu võivad tekkida tõhusamad, odavamad ja lõppkokkuvõttes õiglasemad lahendused. Soolist diskrimineerimist esineb meie ühiskonnas kõikjal ning meile tundub, et on oluline mitte olla ükskõikne selle suhtes kliimapoliitikas, vastasel juhul võib olukord halveneda ning me võime jääda ilma paljudest ideedest, tegevustest ja mõjutusvahenditest, mis aitavad käsitleda kiireloomulist võitlust kliimamuutuse vastu.

Raportöör soovib edastada kolm sõnumit:

- Soolise võrdõiguslikkusega arvestamine on üks võimalus paremini, õiglasemalt ja tõhusamalt võidelda kliimamuutuse vastu.

- Selleks, et soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamine oleks tõhus, peab see võrdväärselt põhinema kahel põhimõttel: käsitleda tuleb ebavõrdsuse mõjusid ja võidelda nende põhjustega, põhimõtteliselt suurendades naiste rahalist sõltumatust ja edendades nende emantsipatsiooni oma kogukonnas.

- Me saame parandada oma arusaamist kliimamuutuse ja naiste vahelisest seosest üksnes siis, kui soovime seda seost näha ja kogume sugude lõikes rühmitatud andmeid. Parem arusaamine võimaldab meil kohandada oma otsuste tegemist, nagu see on toimunud arengupoliitika puhul viimase kahekümne aasta jooksul.

Suurem haavatavus

Kui kliimamuutuse ja naiste vaheline seos tundub mõneti ootustevastane, siis see on tingitud sellest, et naised ei ole kogu planeedil homogeenne rühm. Vastupidi, elatustaseme, võimaluste ja hariduse erinevused võivad viia järelduseni, et sugu ei ole piisavalt universaalne tegur, et olla otsustav kliimamuutuse vastases võitluses.

Kuid naisi diskrimineeritakse kogu maailmas selle pärast, et nad on naised, ning nende vajadused, soovid ja võimalused on enam piiratud kui meestel ning nendega arvestatakse vähem. Sugude lõikes rühmitatud statistika näitab, et selline tegelikkus puudutab kõiki eluvaldkondi ja kõiki ühiskondi:

– naistel on piiratum juurdepääs rahalistele vahenditele ja omandiõigustele (naistele kuulub vähem kui 1% maailma ressurssidest ja nad moodustavad 70% nendest, kes peavad päevas vähem kui ühe dollariga hakkama saama);

– nad on süstemaatiliselt alaesindatud poliitiliste ja majanduslike otsuste tasandil (naised moodustavad 17% parlamendiliikmetest ja 8% ministritest);

– nad teevad ära valdava osa tasustamata töödest, mis seisnevad peamiselt teiste inimeste hooldamises (lapsed, vanurid) ja majapidamistöödes (naised teevad ära kaks kolmandikku ülemaailmsetest töötundidest, saades kõigest 10% ülemaailmsest sissetulekust);

– nad on seksuaalse vägivalla peamised ohvrid, moodustavad 80% pagulastest ja põgenikest ning nende suremus looduskatastroofi olukorras on kuni viis korda kõrgem kui meestel.

Samuti tuleb lisada, et naistel on tervishoiuga seotud erivajadused, mis on seotud peamiselt soojätkamise ja sellega kaasnevaga: menstruatsioonid, hügieeninõuded ja tervis raseduse ajal, sünnitamine, soojätkamisõiguse kasutamine pereplaneerimiseks.

Need arvud on tingitud kultuurilistest, traditsioonilistest või sotsiaalsetest takistustest võrdsele rollile ja kohustustele naiste ja meeste vahel. Selline ajalooline naiste diskrimineerimine on nende haavatavuse allikas. Moodustades suurema osa kõikidest valdkondadest – majandusest, poliitikast, ühiskonnast jne – on naistel väiksem kohanemisvõime ja vastuvõtlikkus selliste suurte muutuste suhtes nagu kliimasoojenemine või selle tagajärjed.

Muutuste eestvedajad

Rahvusvahelistes lepingutes on saavutatud siiski teatav edasiminek, et haavatavusega paremini tegeleda. 2005. aasta Hyogo tegevusraamistikus looduskatastroofide kohta mainitakse eraldi soolise mõõtme rakendamise olulisust kõikidel tasanditel. Agenda 21 ja 1992. aasta Rio deklaratsioon sisaldavad samuti mitmeid meetmeid soolise diskrimineerimise leevendamiseks ning neis innustatakse naisi integreerima kliimapoliitika kõikidesse aspektidesse.

Tegelikult ei piirdu soolise võrdõiguslikkuse teema naiste suurenenud haavatavusega. Soolise ebavõrdsuse mõistmisel on kaks lahutamatut aspekti: vajadus juhtida erilist tähelepanu naistele nende haavatavuse ületamiseks ja rakendada meetmeid sugudevaheliste suhete tasakaalustamiseks.

Need kaks komponenti – toetus ja mõjuvõimu suurendamine – tuleb kaasata kõikidesse poliitikavaldkondadesse. Looduskatastroofide järel on näiteks väga oluline luua naiste jaoks piisavad tervishoiu- ja turvasüsteemid, kuid samuti kaasata naisi koolitustesse ja ülesehitusrühmadesse. Sellist kahekordset lähenemisviisi saab rakendada kõikide projektide ja programmide puhul, kui soovitakse koheselt muresid leevendada ja samuti tuua sisse mõningaid pikaajalisi muudatusi.

Ainult nende kahe aspekti ühendamisel on võimalik saavutada soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise eesmärk, milleks on leevendada naiste diskrimineerimisega seotud mõjusid ning suurendada nende sõltumatust ja emantsipatsiooni.

Naised on juba praegu muutuste eestvedajad kliimaga seotud küsimustes üksikisiku ja kogukonna tasandil. Pole oluline, kas sisserändajatest naised on nn rohelised saadikud Taanis või India naised moodustavad traditsioonilisi põllumajanduskooperatiive – selliseid tegevusvõimalusi, kus võetakse arvesse sugudevahelist võrdsust, on mitmeid.

Raport rõhutab seega juba praegu, et on vaja täiendavaid meetmeid naiste kaitseks kriitilistes olukordades ning oluline on muuta hoiakuid kliimapoliitika kaudu, kaasates naiste õiguste eest seisvaid gruppe läbirääkimistesse ja rahastamismehhanismidesse, parandades haridust ja konsulteerimist naistega ning edendades programme, mis suurendavad nende mõjuvõimu ja annavad naistele suurema võimu nende kogukondades ja seda nii arenguriikides kui Euroopa Liidus.

Suures osas uurimata teema arenguriikides

Hoolimata suurenenud teadlikkusest on soolise võrdõiguslikkuse mõõde kaasatud Euroopa kliimaalastesse programmidesse ja projektidesse ainult osaliselt – seda seost on üha enam kaasatud arenguabi ja arenguriikidesse suunatud mehhanismidesse, kuid sooline aspekt puudub täielikult kogu Euroopa-sisesest kliimapoliitikast.

2050. aasta tegevuskava, milles määratakse kindlaks Euroopa Liidu prioriteedid seoses üleminekuga rohelisele majandusele ja heitkoguste vähendamisega ning milles tehakse valdkondliku lähenemisviisi ettepanek seatud eesmärkide täitmiseks, ei sisalda soolise ebavõrdsuse küsimust.

Kuid soolise võrdõiguslikkuse ja kliima vaheline seos on olemas, sealhulgas ELis ja energeetika, transpordi ja põllumajandusega seotud poliitikas. Tulevase rohelise majanduse aluseks olevates sektorites domineerivad juba praegu peaaegu täielikult mehed, mis avaldab mõju naiste ja meeste võimalustele seoses hariduse ja koolitamisega, kuid samuti ei aita selliste ettevõtluskultuuride loomine soolisele võrdõiguslikkusele eriti kaasa.

Soolise võrdõiguslikkuse mõõde ulatub nähtavast ebavõrdsusest (palgaerinevused, teadus- ja teenindustöökohtade segregatsioon) kaugemale. Ebavõrdsuse kaudsemad põhjused – mehelik ettevõtluskultuur, diskrimineerimine majapidamistöödele kulutatud aja osas jne – on selle meestekesksuse allikas. Kui soolise võrdõiguslikkuse mõõde ei ole integreeritud poliitilisse arutellu juba algusest peale, siis võib juhtuda, et projektide ja ettepanekutega võidakse vaikimisi määrata kallutatud visioon – isik, kellele viidatakse, on vaikimisi valge nahavärvusega mees, kes on terve, heteroseksuaalne ja kellel on kindel töökoht.

Meie nägemuse laiendamine ei ole ainult õigluse, vaid eelkõige tõhususe küsimus. Naised moodustavad poole elanikkonnast ning neil on märkimisväärne tegevus- ja mõjupotentsiaal.

Raportöör soovis rõhutada võimalusi naiste kaasamiseks – praegu jätame ennast ilma tohutust hulgast ideedest, tegevustest ja mõjutusvahenditest ning jätame alateadlikult kõrvale pooled oma kliimapoliitika kodanikest.

Soolise võrdõiguslikkuse ja kliimamuutuse „puuduv lüli”?

Kuigi Euroopa Liit on teinud jõupingutusi, et integreerida keskkonnakaalutlusi läbiva poliitikana ning soolise võrdõiguslikkuse ja arengupoliitikate vahelised seosed on juba integreeritud, on soolise võrdõiguslikkuse ja leevendamispoliitika vahelised suhted uurimata ja kasutamata, sealhulgas Euroopa Liidus. Euroopa Parlamendi aruandes soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise kohta rõhutatakse siiski soolise võrdõiguslikkuse edendamise olulisust kõikides Euroopa Liidu poliitikavaldkondades.

Loodame, et soolise võrdõiguslikkuse mõõtme olulisust ei ole vaja õigustada iga valdkonna puhul eraldi ning et sellega arvestamine ei piirdu naiste esindatuse küsimusega poliitikas ja majanduses. Soolise võrdõiguslikkuse integreeritud poliitika rakendamine nõuab ebavõrdsuse varjatud allikate sügavamat kaalumist.

Sõnastatud poliitika, kui selles ei ole soolist võrdõiguslikkust teadlikult arvesse võetud, võib negatiivselt mõjuda soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tehtud jõupingutustele.

Puuduvad uuringud sooliselt eristatud andmete kohta, et varustada teadusuuringuid sellistel teemadel nagu transport, energeetika või põllumajanduspoliitika, ja see takistab soolise võrdõiguslikkuse mõõtme paremat arvessevõtmist ja sellest aru saamist.

Selleks, et mitte tekitada liigseid halduskulusid, teeme ettepaneku, et taolisi andmeid kogutaks süstemaatiliselt üksnes uute projektide või olemasolevate projektide perioodiliste hindamisetappide puhul. Juurdepääs uutele andmetele võimaldab teadlastel järgnevatel aastatel koostada analüüse ja ettepanekuid.

25.1.2012

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile

naiste ja kliimamuutuse kohta

( 2011/2197(INI) )

Arvamuse koostaja: Bairbre de Brún

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab asjaolu, et kliimamuutust ja selle negatiivset mõju tuleks käsitada kui arengualast küsimust, mis mõjutab ka soolist võrdõiguslikkust ning on oluline kõigile valdkondadele (sotsiaal-, kultuuri-, majandus- ja poliitikavaldkond) kohalikust tasandist globaalse tasandini, ja et on tarvis kõigi sidusrühmade ühiseid jõupingutusi kindlustamaks, et kliimamuutuse ja katastroofiohu vähendamise meetmetes peetakse silmas sooküsimusi, võetakse arvesse põlisrahvaid ja austatakse inimõigusi;

2.  tuletab meelde, et ohtliku kliimamuutuse ärahoidmine ja keskmiste temperatuuride tõusmise piiramine 2 ºC-ni või võimaluse korral 1,5 ºC-ni võrreldes industriaalajastule eelnenud ajajärgu tasemega on vajalik ja ülioluline, et hoida ära tõsiseid negatiivseid tagajärgi naistele ja teistele kaitsetus olukorras olevatele elanikkonna kihtidele;

3.  tuletab meelde, et valitsustevaheline kliimamuutuste rühm kinnitas 2007. aastal oma 4. hindamisaruandes, et kliimamuutuse mõju varieerub vastavalt soole, vanusele ja sotsiaalsele klassile ning et enim kannatavad suure tõenäosusega vaesemad inimesed; rõhutab, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimisprotsessis tuleb kõigis etappides, alates uuringutest ja analüüsist kuni kavandamise ja rakendamise ning leevendamis- ja kohanemisstrateegiate loomiseni, võtta arvesse võrdõiguslikkuse põhimõtteid;

4.  rõhutab, et 70% maailma vaestest on naised, kes teevad ära kaks kolmandikku kogu tööst, kuid omavad vähem kui 1% hüvedest; neil ei ole võrdset ligipääsu ressurssidele, tehnoloogiale, teenustele, maaga seotud õigustele, krediidi- ja kindlustussüsteemidele ja otsustamisõigustele ega võrdset kontrolli nimetatud hüvede üle ja seetõttu on nad kliimamuutuse ees ebaproportsionaalselt kaitsetud ja mõjutatavad ning neil on vähem võimalusi kohanemiseks; rõhutab, et 85% kliimast põhjustatud looduskatastroofide tõttu hukkuvatest inimestest ja 75% keskkonnapõgenikest on naised ning et naised on ka suurema tõenäosusega loodusvarade pärast peetavate sõdade ja kliimamuutusest tuleneva vägivalla nähtamatud ohvrid;

5.  rõhutab, et naiste poliitilise, rahalise ja haridusliku mõjuvõimu suurendamine on jätkusuutliku arengu seisukohalt ülioluline, kuna naised moodustavad umbes 50 % maailma rahvastikust, kuid seejuures vastutavad rohkem igapäevaste keskkonda ja kliimat mõjutavate tarbimisvalikute, laste kasvatamise ja majapidamistööde eest;

6.  märgib, et paljudes kogukondades üle terve maailma on naistel perekonnas kohustused, mis muudavad nad keskkonnamuutuse ees kaitsetuks – olukord, mida raskendab veelgi kliimamuutuse mõju; kliimamuutus mõjutab naisi nende mitmes rollis – toidu tootjate ja hankijatena, hooldajate ja majandustegevuses osalejatena;

7.  rõhutab, et on olemas kindlad tõendid, et kliimaga seotud tingimuste, nagu alatoitluse ja nakkushaiguste esinemissageduse mõju tervisele varieerub vastavalt soole; märgib murega, et katastroofiolukordades on naiste suremus kõrge; on arvamusel, et soolisi erinevusi enam arvestavad uuringud kliimamuutuse mõju kohta naiste tervisele aitaksid saavutada sihipärasemaid tulemusi; kutsub kõiki valitsusi kui tervishoiuteenuste osutajaid üles tagama, et tervishoiuteenused oleksid eriti just naistele parema kättesaadavuse ja ligipääsuga ja toetavamad, ning pühenduma meetmete võtmisele, mis oleksid suunatud kliimamuutusega seotud terviseprobleemidega tegelemisele, ning looma raamistikku soopõhisele terviseriskide hindamisele ja kliimamuutusega seotud leevendamis- ja kohanemismeetmetele;

8.  juhib tähelepanu sellele, et naised on ülemaailmselt kodanikuühiskonna tasemel aktiivsemad ja seega on naisorganisatsioonide võrgustike ja kodanikuühiskonna tegevuste toetamine ja neile kaasaaitamine olulised edasiviivad sammud;

9.  on seisukohal, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine on inimarengu seisukohalt otsustava tähtsusega ja peamine eesmärk vaesusevastases võitluses; nõuab, et arengu-, inimõiguste ja kliimamuutuse poliitikate väljatöötamisel rakendataks kõigis valdkondades soopõhist lähenemisviisi; nõuab meetmete võtmist, millega tagataks, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon tegutseks kooskõlas inimõiguste raamistike ning riiklike ja rahvusvaheliste soolist võrdõiguslikkust ja õiglust käsitlevate kokkulepetega, sealhulgas konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

10. märgib, et keskkonnamuutuse mõju rändele ja ümberasustamisele suureneb tulevikus ning et ÜRO pagulaste ülemvoliniku kohaselt on 80% maailma pagulastest naised ja lapsed; kordab, et soolisi erinevusi arvestavate strateegiate määratlemine on oluline, et reageerida kliimamuutusest põhjustatud keskkonna- ja humanitaarkriisidele; on seetõttu seisukohal, et on tarvis kiireloomulisi uuringuid, et selgitada välja, kuidas tegeleda keskkonnaga seotud põhjustel toimuva rändega viisil, mis arvestab sooliste erinevustega – selle hulka kuulub loodusvaradega seotud soorollide ja kohustuste tunnustamine ning neile reageerimine ning see võib hõlmata ka abinõusid, et tagada piiratud ressursside kättesaadavus abivajavatele kogukondadele ja vee võimaldamine siseriiklikele ümberasujatele;

11. rõhutab, et naistel on samuti väärtuslikke teadmisi ja oskusi ning nad on kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise, suurõnnetuste ohu vähendamise ja vastupidavuse suurendamise osas tõhusad muutuste elluviijad; tunnistab, et on tarvis riigipõhisemaid ja sooliselt rohkem eristatud andmeid, et erinevaid mõjusid, mis kliimamuutusel naistele ja meestele on, tõhusalt hinnata ja nendega tegeleda;

12. tunnistab, et rahvaarvu kasvul on mõju kasvuhoonegaaside heitkogustele, ning rõhutab vajadust rahuldada kõikide ühiskondade naiste ja meeste rasestumisvastaste vahendite vajadused piisaval määral;

13. rõhutab naiste tähtsat rolli leevendamismeetmete rakendamises igapäevases elus, näiteks energia säästmise, ringlussevõtu ning keskkonnasõbralike ja mahepõllundustoodete kasutamise kaudu;

14. tunnistab seetõttu, et naised võivad oma hariva rolliga nii ettevõtluses kui ka kodumajapidamises anda olulise panuse edukasse uuendustegevusse;

15. rõhutab sellega seoses, et tähtis on tugevdada naiste aktiivset osavõttu jätkusuutliku arengu alasest uuendustegevusest, et lahendada tõsiseid kliimamuutusega kaasnevaid probleeme;

16. kutsub ELi ja liikmesriike üles hindama, millises ulatuses võetakse kliimaga seotud poliitikavaldkondades arvesse naiste vajadusi, ning nõuab tungivalt, et nad läheneksid soolisi erinevusi arvestava jätkusuutliku poliitika sõnastamisele soolise võrdõiguslikkuse vaatenurgast;

17. nõuab tungivalt, et valitsused üle terve maailma:

–   süvalaiendaksid soolisi aspekte riiklikesse poliitikavaldkondadesse, tegevuskavadesse ja muudesse jätkusuutliku arengu, suurõnnetuste ohu ja kliimamuutusega tegelevatesse meetmetesse, viies läbi süstemaatilisi soolise võrdõiguslikkuse analüüse, kehtestades sootundlikke näitajaid ja võrdleva hindamise kriteeriume ning töötades välja praktilisi abivahendeid;

–   töötaksid välja kliimamuutuse leevendamise ja kliimamuutusega kohanemise programme, mis kasutaksid sooküsimuste analüüsimist naiste ja tütarlaste heaolu parandamiseks – näiteks ligipääs laenudele, suutlikkuse suurendamine ja tugiteenistused, teabe levitamine, parem ligipääs maale ja loodusvaradele, säästvale energiale ja tehnoloogiale ning ligipääs reproduktiivtervist puudutavale teabele ja teenustele;

–   kajastaksid naiste prioriteete ja vajadusi rahastamismehhanismides ja kaasaksid eriti kohalikul tasandil naised aktiivselt kliimamuutuse alaste algatuste rahastamiskriteeriumide väljatöötamisse ja vahendite eraldamisse;

18. kutsub ELi ja liikmesriike üles välja töötama nn kliimaõigluse põhimõtet; rõhutab, et meie võimetus kliimamuutusega tõhusalt tegeleda toob kaasa väga ebaõiglased ja kahjulikud tagajärjed vaestele riikidele ja rahvastele ning eriti naistele;

19. nõuab tungivalt, et valitsused üle terve maailma edendaksid nii naiste mõjuvõimu suurendamist suutlikkuse arendamise kaudu enne ja pärast kliimamuutusega seotud suurõnnetusi ning nende ajal kui ka naiste aktiivset osalemist suurõnnetuste prognoosimisel, nende eest varakult hoiatamisel ja nende ennetamisel, seda kõike osana nende vastupidavuse suurendamisest;

20. rõhutab vajadust ELi kliimadiplomaatia laiemaks ja tõhusamaks arenguks kõigil rahvusvahelistel kliimakõnelustel; on seisukohal, et naiste kaasamise ja mõjuvõimu suurendamisel selles valdkonnas pehme jõu põhimõtte juurutamise teel võib olla positiivne mõju;

21. juhib tähelepanu asjaolule, et naised mängivad kolmanda maailma riikides vee hankimisel ja käitlemisel tähtsat rolli, kuna tihti koguvad, kasutavad ja jaotavad just nemad vett, ning seda mitte ainult kodus, vaid ka põllumajanduses; kutsub komisjoni üles andma arenguabi kergesti ligipääsetavate programmide jaoks, mis võimaldaksid puurida taastuvatel energiaallikatel põhinevaid kaevusid ning ehitada lihtsaid, hõlpsasti hooldatavaid veepuhastussüsteeme;

22. juhib tähelepanu asjaolule, et naiste energia ja vee säästmise alast koolitamist tuleb laiendada, kuna just nemad on nimetatud ressursside peamised haldajad majapidamises.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS