Istungidokument
8.3.2012
*
RAPORT
Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik)
( COM(2011)0169 – C7‑0105/2011 – 2011/0092(CNS) )
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Astrid Lulling
PR_CNS_art55am
Kasutatud tähised |
* nõuandemenetlus *** nõusolekumenetlus ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine) (Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud |
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.
Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].
|
SISUKORD
lk
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT....................5
SELETUSKIRI..........................................................................................................................38
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS.......................................................................................41
KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS.........48
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS............69
TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS........................................................87
PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS..........................103
MENETLUS............................................................................................................................113
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik)
( COM(2011)0169 – C7‑0105/2011 – 2011/0092(CNS) )
(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule ( COM(2011)0169 ),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0105/2011),
– võttes arvesse Bulgaaria Rahvuskogu, Hispaania Saadikute Kongressi ja Hispaania Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, keskkonna‑, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi ( A7-0052/2012 ),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(1) Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ võeti vastu selleks, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine seoses energiatoodete ja elektrienergia maksustamisega. Kooskõlas aluslepingu artikliga 6 on keskkonnakaitse nõuded integreeritud kõnealuse direktiivi sätetesse, arvestades eelkõige Kyoto protokolli. | (1) Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ võeti vastu selleks, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine seoses energiatoodete ja elektrienergia maksustamisega. Kooskõlas aluslepingu artikliga 6 on keskkonnakaitse nõuded integreeritud kõnealuse direktiivi sätetesse, arvestades eelkõige Kyoto protokolli. On oluline, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9 kohaselt määratakse kindlaks, kas inimeste tervise kaitset võetakse piisavalt arvesse, näiteks seoses õhureostusega. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (1 a) Nii laiahaardelise ja olulise teema puhul nagu energia maksustamine liidus ei saa piirduda ainult kliima- ja energiapoliitikast tingitud kohustuste arvessevõtmisega, hoolimata nende olulisusest. Liidu jaoks on nii energiapoliitika kui ka tööstuspoliitika eesmärgid ühtviisi üliolulised. Selleks et siseturg toimiks energia valdkonnas piisavalt ja tõhusalt, tuleb kõiki selle valdkonnaga seotud liidu algatusi ja õigusakte lisaks pidevalt ja hoolikalt kooskõlastada. Mitte ainult direktiivi 2003/96/EÜ muudatused ei pea olema vastavuses muude energiaga seotud poliitikavaldkondadega, vaid neid poliitikavaldkondi tuleks samuti asjakohaselt kohandada energia maksustamise raamistikuga. Eelkõige tuleks resoluutselt tegeleda olemasolevate probleemidega ELi heitkogustega kauplemise süsteemis, et süsteem saaks tulemuslikult toimida. Igasugune kooskõla puudumine oleks kahjulik liidu pikaajalisele eesmärgile saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(2) Tuleb tagada, et siseturg toimib jätkuvalt nõuetekohaselt, arvestades Euroopa Nõukogu eesistujariigi 8.–9. märtsi 2007. aasta ja 11.–12. detsembri 2008. aasta järeldustes heaks kiidetud uusi nõudeid, mis hõlmavad kliimamuutuste mõju piiramist, taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiasäästu. | (2) Tuleb tagada, et siseturg toimib optimaalselt, arvestades Euroopa Ülemkogu eesistujariigi 8.–9. märtsi 2007. aasta ja 11.–12. detsembri 2008. aasta järeldustes heaks kiidetud uusi nõudeid, mis hõlmavad kliimamuutuste mõju piiramist, taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiasäästu. Seetõttu tuleks tagada energiaallikate ühetaoline kohtlemine käesoleva direktiivi raames, et luua energiatarbijate jaoks võrdsed tingimused, sõltumata kasutatavast energiaallikast. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (2 a) Energiatoodete maksustamist tuleks käsitada tehnoloogia seisukohast neutraalselt, et anda uutele tehnoloogiatele arenguvõimalus. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(3) CO2-heite maksustamine võib liikmesriikide jaoks olla kulutõhus viis, kuidas piisavalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsusega 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) selliste energiaallikate puhul, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) kohase liidu süsteemiga. Arvestades CO2-heite maksustamise võimalikku tähtsust, on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vaja kõnealuse maksustamise jaoks ühiseid eeskirju. | (3) CO2-heite maksustamine on üldiselt liikmesriikide jaoks kulutõhus viis, kuidas piisavalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsusega 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) selliste energiaallikate puhul, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) kohase liidu süsteemiga. Arvestades CO2-heite maksustamise praegust ja võimalikku tähtsust, on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vaja kõnealuse maksustamise jaoks ühiseid eeskirju. |
Selgitus
Mõnel liikmesriigil on juba hästi toimivad ja kulutõhusad CO2-ga seotud maksusüsteemid.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 4 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (4 a) Energia maksustamine ei tohiks hõlmata energia taastootmist jäätmetest ja eelkõige jäätmete kasutamist alternatiivkütusena, arvestades et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis jäätmete kohta1 ergutatakse tootjaid ja jäätmevaldajaid kõrvaldama jäätmeid võimalikult energiatõhusalt ja ressursse säästvalt ning seatakse jäätmete energiakasutamine nende kõrvaldamisest ettepoole. |
| ______________ |
| 1 ELT L 312, 22.11.2008, lk 3. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 4 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (4 b) Liikmesriigid peaksid ka säilitama õiguse kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise kuni nullini vähendatud taset põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses või metsanduses kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(5) Seepärast peaksid energia maksustamise sätted koosnema kahest elemendist – CO2-heite maksustamisest ja energiatarbimise üldisest maksustamisest. Selleks et kohandada energia maksustamist direktiivi 2003/87/EÜ kohase liidu süsteemiga, tuleks nõuda, et liikmesriigid teevad selget vahet kõnealusel kahel elemendil. See võimaldaks ka kohelda erinevalt biomassist koosnevaid või sellest valmistatud kütuseid. | (5) Seepärast peaksid energia maksustamise sätted koosnema kahest elemendist – CO2-heite maksustamisest ja energiatarbimise üldisest maksustamisest. Selleks et kohandada energia maksustamist direktiivi 2003/87/EÜ kohase liidu süsteemiga, tuleks nõuda, et liikmesriigid teevad selget vahet kõnealusel kahel elemendil. See võimaldaks ka kohelda erinevalt biomassist koosnevaid või sellest valmistatud kütuseid, arvestades nende pakutavaid eeliseid taastuvenergia allikana, mis on odav ja peaaegu kasvuhoonegaaside-neutraalne, tingimusel et need vastavad säästlikkuse kriteeriumidele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta)1 artiklis 17. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles uuritakse, kas lisaks CO2-heitele tuleks rahvatervise kaitseks arvesse võtta ka muude kahjulike gaaside heiteid. |
| ______________ |
| 1 ELT L 140, 5.6.2009, lk 16. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(6) Iga kõnealune komponent tuleks arvutada objektiivsete kriteeriumide alusel, mis võimaldab eri energiaallikaid ühetaoliselt kohelda. CO2-heite maksustamise puhul tuleks tugineda CO2-heitele, mida põhjustab iga asjaomase energiatoote kasutamine, võttes aluseks komisjoni 18. juuli 2007. aasta otsuses 2007/589/EÜ (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandluse suunised) sätestatud heitekoefitsiendid. Energiatarbimise üldise maksustamise puhul tuleks aluseks võtta erinevate energiatoodete ja elektrienergia energiasisaldus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivis 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/76/EMÜ). Seoses sellega tuleks arvesse võtta biomassist koosnevate või sellest valmistatud toodete keskkonnaeeliseid. Kõnealuste toodete maksustamisel tuleks aluseks võtta biomassi või sellest valmistatud toodete CO2-heite koefitsiendid, nagu on sätestatud otsuses 2007/589/EÜ, ning nende energiasisaldus, nagu on esitatud direktiivi 2009/28/EÜ III lisas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) artikli 2 punktides h ja i määratletud biokütused ja vedelad biokütused moodustavad eranditult kõige olulisema asjaomase tootekategooria. Kuna kõnealuste toodete keskkonnaeelised erinevad sõltuvalt sellest, kas need vastavad kõnealuse direktiivi artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele, tuleks biomassi või sellest valmistatud toodete konkreetseid kontrollväärtusi kohaldada üksnes siis, kui kõnealused kriteeriumid on täidetud. | (6) Iga kõnealune komponent tuleks arvutada objektiivsete kriteeriumide alusel, mis võimaldab eri energiaallikaid ühetaoliselt kohelda. CO2-heite maksustamise puhul tuleks tugineda CO2-heitele, mida põhjustab iga asjaomase energiatoote kasutamine, võttes aluseks komisjoni 18. juuli 2007. aasta otsuses 2007/589/EÜ (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandluse suunised) sätestatud heitekoefitsiendid. Energiatarbimise üldise maksustamise puhul tuleks aluseks võtta erinevate energiatoodete ja elektrienergia energiasisaldus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivis 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/76/EMÜ). Seoses sellega tuleks arvesse võtta biomassist koosnevate või sellest valmistatud toodete keskkonnaeeliseid. Kõnealuste toodete maksustamisel tuleks aluseks võtta biomassi või sellest valmistatud toodete CO2-heite koefitsiendid, nagu on sätestatud otsuses 2007/589/EÜ, ning nende energiasisaldus, nagu on esitatud direktiivi 2009/28/EÜ III lisas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) artikli 2 punktides h ja i määratletud biokütused ja vedelad biokütused moodustavad eranditult kõige olulisema asjaomase tootekategooria. Kuna kõnealuste toodete keskkonnaeelised erinevad sõltuvalt sellest, kas need vastavad kõnealuse direktiivi artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele, tuleks biomassi või sellest valmistatud toodete konkreetseid kontrollväärtusi kohaldada üksnes siis, kui kõnealused kriteeriumid on täidetud. Niipea kui direktiivis 2009/28/EÜ on kehtestatud säästlikkuse kriteeriumid biomassist valmistatud toodete puhul, mis ei ole biokütused ega vedelad biokütused, tuleks neid konkreetseid kontrollväärtusi kohaldada biomassist valmistatud toodete puhul, mis ei ole biokütused, üksnes siis, kui need vastavad uutele säästlikkuse kriteeriumidele. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(7) CO2-heite maksustamist tuleks kohandada vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ toimimisele, et täiendada seda tõhusalt. Sellist maksustamist tuleks kohaldada kõigi selliste energiatoodete kasutuste suhtes (sealhulgas muud kasutused kui kütmine), mis tekitavad kõnealuse direktiivi kohastes käitistes CO2-heidet, tingimusel, et asjaomane käitis ei ole hõlmatud kõnealuse direktiivi kohase heitkogustega kauplemise süsteemiga. Kuna mõlema vahendi samaaegne kasutamine ei võimaldaks heidet vähendada rohkem kui heitkogustega kauplemise süsteem üksi, vaid see suurendaks heite vähendamise kogumaksumust, ei tuleks CO2-heite maksustamist kohaldada liidu süsteemi kohastes käitistes tarbitava energia suhtes. | (7) CO2-heite maksustamist tuleks kohandada vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ toimimisele, et täiendada seda tõhusalt. Sellist maksustamist tuleks kohaldada kõigi selliste energiatoodete kasutuste suhtes (sealhulgas muud kasutused kui kütmine), mis tekitavad kõnealuse direktiivi kohastes käitistes CO2-heidet, tingimusel, et asjaomane käitis ei ole hõlmatud kõnealuse direktiivi kohase heitkogustega kauplemise süsteemiga. Kuna mõlema vahendi samaaegne kasutamine ei võimaldaks heidet vähendada rohkem kui heitkogustega kauplemise süsteem üksi, vaid see suurendaks heite vähendamise kogumaksumust, ei tohi CO2-heite maksustamist kohaldada liidu süsteemi kohastes käitistes otseselt ja kaudselt tarbitava energia suhtes. Topeltmaksustamise ja topeltreguleerimisega tekitatav topeltkoormus põhjustaks konkurentsimoonutusi ja see tuleb välistada. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 8
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(8) Maksustamise neutraalsuse huvides tuleks samu madalaimaid maksustamistasemeid kohaldada energia maksustamise iga komponendi suhtes ja kõigi teatud kasutust hõlmavate energiatoodete suhtes. Kui nähakse seega ette ühetaolised madalaimad maksustamistasemed, peaksid liikmesriigid ka maksustamise neutraalsuse eesmärgil tagama, et kõigi asjaomaste toodete suhtes kohaldatakse liikmesriigi tasandil ühetaolist maksustamistaset. Vajaduse korral tuleks kõnealuste tasemete ühtlustamiseks näha ette üleminekuperioodid. | (8) Maksustamise neutraalsuse huvides tuleks samu madalaimaid maksustamistasemeid kohaldada energia maksustamise iga komponendi suhtes ja kõigi teatud kasutust hõlmavate energiatoodete suhtes. Kui nähakse seega ette ühetaolised madalaimad maksustamistasemed, peaksid liikmesriigid ka maksustamise neutraalsuse eesmärgil tagama, et kõigi asjaomaste toodete suhtes kohaldatakse liikmesriigi tasandil ühetaolist maksustamistaset. Vajaduse korral tuleks kõnealuste tasemete ühtlustamiseks näha ette üleminekuperioodid, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide eripära. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 11
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(11) Tuleks tagada, et madalaimate maksustamistasemete kavandatud mõju säilib. Kuna CO2-heite maksustamine täiendab direktiivi 2003/87/EÜ toimimist, tuleks saastekvootide turuhinda hoolikalt jälgida direktiivi korrapärase hindamise käigus; see on komisjoni ülesanne. Energiatarbimise üldise maksustamise madalaimad tasemed tuleks korrapäraselt automaatselt kooskõlla viia nende tegeliku väärtuse muutumisega, et säilitada määrade ühtlustamise praegune tase; selleks et vähendada energia- ja toiduhindadest tulenevat kõikumist, peaks kooskõllaviimise aluseks olema Eurostati avaldatava ELi ühtlustatud tarbijahindade indeksi muutus, milles ei võeta arvesse energia- ja töötlemata toidu hindu. | (11) Tuleks tagada, et madalaimate maksustamistasemete kavandatud mõju säilib. Selleks tuleks energiatarbimise üldise maksustamise madalaimad tasemed korrapäraselt üle vaadata. |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 11 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (11 a) Arvestades keerulisi nõudeid, millele uue süsteemi kaks komponenti – nimelt energia maksustamine ja CO2-ga seotud maksustamine – peaksid vastama, tuleks süsteemi nõuetekohase haldamise tagamiseks kõikidel tasanditel kehtestada selged eeskirjad, mis tarbijate huvides peavad olema läbipaistvad ja lihtsalt mõistetavad. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 12
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(12) Mootorikütuste osas moonutab konkurentsi gaasiõli soodsam madalaim maksustamistase võrreldes bensiiniga, mis on peamine võistlev kütus; see tuleneb sellest, et gaasiõli kasutati algselt enamasti äriotstarbelisel eesmärgil ja maksustati seega traditsiooniliselt vähem. Direktiivi 2003/96/EÜ artikkel 7 on seega esimene samm, et viia gaasiõli suhtes kohaldatav madalaim maksustamistase järk-järgult kooskõlla bensiini suhtes kohaldatava tasemega. Selline kooskõllaviimine tuleb lõpule viia ja liikuda järk-järgult selles suunas, et gaasiõli ja bensiini maksustamise tase oleks ühetaoline. | välja jäetud |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 12 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (12 a) Uue maksustruktuuri rakendamine tähendab diislikütuse maksumäära tõstmist, et viia see vastavusse bensiini maksumääraga. See võib seada kahtluse alla nii liidu autotööstuse tehtud otsuse keskenduda puhastele ja energiatõhusatele tavasisepõlemismootoritele kui ka liidu CO2-heite vähendamise eesmärkide saavutamise, kuna CO2-heite ettenähtud piirväärtused on võimalik saavutada üksnes siis, kui piisav hulk teedel liikuvatest sõidukitest on diiselmootoriga. Tuleks võtta asjakohaseid paindlikke meetmeid, et ei seataks ohtu autotööstuse konkurentsivõimet ja CO2-heite vähendamise strateegia edu selles sektoris. Müügimaksud, registreerimismaksud ja iga-aastased teekasutusmaksud tuleks ühtlustada ja põhimõtteliselt kehtestada vaid sõidukite CO2-heitest lähtuvalt. |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 13
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(13) Tundub, et liikmesriikide võimalus kohaldada mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutamise suhtes madalamat maksustamistaset kui mittekaubandusliku kasutamise suhtes, ei ole enam kooskõlas nõudega suurendada energiatõhusust ja vajadusega vähendada transpordi keskkonnamõju ning seega tuleks see säte välja jätta. Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 9 lõikega 2 on lubatud teatavatel liikmesriikidel kohaldada vähendatud maksumäära kerge kütteõli suhtes. See säte ei ole enam kooskõlas siseturu nõuetekohase toimimisega ja aluslepingu laiemate eesmärkidega. Seetõttu tuleks see välja jätta. | (13) Tundub, et liikmesriikide võimalus kohaldada mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutamise suhtes madalamat maksustamistaset kui mittekaubandusliku kasutamise suhtes, ei ole enam kooskõlas nõudega suurendada energiatõhusust ja vajadusega vähendada transpordi keskkonnamõju ning seega tuleks see säte välja jätta. Selleks et võimaldada transpordiettevõtjatel uute eeskirjadega kohaneda, tuleks kehtestada 2025. aastani kestev üleminekuperiood. Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 9 lõikega 2 on lubatud teatavatel liikmesriikidel kohaldada vähendatud maksumäära kerge kütteõli suhtes. See säte ei ole enam kooskõlas siseturu nõuetekohase toimimisega ja aluslepingu laiemate eesmärkidega. Seetõttu tuleks see välja jätta. |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 14
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(14) On vaja piirata CO2-heite maksustamisega kaasnevat võimalikku kulu teistele sektoritele või allsektoritele, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 13 tähenduses. Seega on asjakohane näha ette vastavad üleminekumeetmed, mis peaksid siiski ka aitama tagada CO2-heite maksustamise keskkonnatõhususe. | (14) On vaja piirata uue maksustruktuuriga kaasnevat võimalikku kulu teistele sektoritele või allsektoritele, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht. Seega on asjakohane näha ette vastavad meetmed, mis peaksid siiski ka aitama tagada CO2-heite maksustamise keskkonnatõhususe. |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 14 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (14 a) Energia maksustamise korra igasugusel ümberkorraldamisel tuleks tagada, et sektorid, mis ei ole heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud, ei satuks ebasoodsamasse olukorda kui need sektorid, mis sellesse süsteemi kuuluvad. |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 15
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(15) Direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 5 lubatakse teatavatel juhtudel kohaldada erinevaid maksumäärasid. Selleks et CO2-hinna signaal oleks järjekindel, peaks liikmesriikide võimalus kehtestada erinevad siseriiklikud määrad piirduma energiatarbimise üldise maksustamisega. Peale selle ei ole võimalus kohaldada taksodes kasutatava mootorikütuse suhtes madalamat maksustamistaset enam kooskõlas alternatiivsete kütuste, energiakandjate ning keskkonnahoidlike linnasõidukite kasutamist toetavate eesmärkidega ning see tuleks välja jätta. | (15) Direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 5 lubatakse teatavatel juhtudel kohaldada erinevaid maksumäärasid. Selleks et CO2-hinna signaal oleks järjekindel, peaks liikmesriikide võimalus kehtestada erinevad siseriiklikud määrad piirduma energiatarbimise üldise maksustamisega. Peale selle ei ole võimalus kohaldada taksodes kasutatava naftast toodetud mootorikütuse suhtes madalamat maksustamistaset enam kooskõlas alternatiivsete kütuste, energiakandjate ning keskkonnahoidlike linnasõidukite kasutamist toetavate eesmärkidega ning see tuleks välja jätta. |
Selgitus
Maagaas või biometaan on alternatiiv naftast toodetud kütustele ja selle kasutamisel tekib ainulaadselt vähe toksiliste või kantserogeensete ainete heiteid, ei teki peaaegu üldse tahkete osakeste heiteid, ei teki reaktiivsete süsivesinike heiteid ja tekib vähem NOx heiteid ning väheneb müra, mistõttu on tegemist linnaoludes ideaalse mootorikütusega. Tuleviku transpordikütuste eksperdirühma 25. jaanuari 2011. aasta aruandes öeldakse, et metaani tuleks propageerida kui üht peamist alternatiivkütust linnatranspordis.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 16 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (16 a) Kuna elektri- ja hübriidsõidukite kasutuselevõtt on peamine tegur, mis aitaks vähendada transpordisektori sõltuvust mittetaastuvatest kütustest, peaks liikmesriikidel olema piiratud ajavahemikuks võimalus kohaldada erandeid või madalamat maksumäära niisuguste sõidukite laadimiseks kasutatavale elektrile. |
Selgitus
Elektrifitseerimine on oluline tegur, mis aitab transpordisektorit säästvaks muuta. Kuna nende sõidukite tervikmõju heitkoguste aspektist on tihedalt seotud võrku suunatava elektri puhtusega, ei ole nad mitte kõikides liikmesriikides lühemas plaanis tingimata keskkonnasõbralikud. Pikemas perspektiivis võimaldavad need väga tõhusad tehnoloogiad siiski luua tõeliselt säästvaid transpordisüsteeme.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(17) Kodumajapidamistele ja heategevusorganisatsioonidele antavad vabastused või vähendused võivad moodustada osa liikmesriikide kindlaksmääratavatest sotsiaalmeetmetest. Võimalust kohaldada kõnealuseid vabastusi või vähendusi tuleks laiendada kõigile kütteainena ja elektrienergiana kasutatavatele energiatoodetele, et tagada energiaallikate ühetaoline kohtlemine. Tagamaks, et nende mõju siseturule jääb piiratuks, tuleks kõnealuseid vabastusi ja vähendusi kohaldada üksnes muu kui kaubandusliku kasutuse suhtes. | (17) Kodumajapidamistele ja heategevusorganisatsioonidele antavad vabastused või vähendused takistavad õige hinnasignaali andmist, kaotades nii energiaarvete ja energiatarbimise vähendamise olulise stiimuli. Seetõttu tuleks direktiivis 2003/96/EÜ toodud võimalus kohaldada kõnealuseid vabastusi või vähendusi pikaajalise järkjärgulise lõpetamise perioodi järel kaotada. Neis liikmesriikides, kus see mõjutab energiahindu, tuleks väikse sissetulekuga kodumajapidamiste ja heategevusorganisatsioonide kulusid kompenseerida kindlate ja laiaulatuslike sotsiaalmeetmetega. |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 18
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(18) Mootorikütusena kasutatava veeldatud naftagaasi ja maagaasi puhul ei ole enam põhjendatud soodustused, mida antakse energiatarbimise üldise maksustamise madalaimate tasemete alandamise kujul, ega võimalus vabastada kõnealused energiatooted maksustamisest, arvestades eelkõige vajadust suurendada taastuvate energiaallikate turuosa, seega tuleks need keskpikas perioodis kaotada. | (18) Mootorikütusena kasutatava veeldatud naftagaasi ja maagaasi puhul ei ole pikas perspektiivis põhjendatud soodustused, mida antakse energiatarbimise üldise maksustamise madalaimate tasemete alandamise kujul, ega võimalus vabastada kõnealused energiatooted maksustamisest, ning seega tuleks need kaotada, arvestades eelkõige vajadust võimaldada taastuvkütuste turuosa suurenemist. Kuna aga veeldatud naftagaasi ja maagaasi keskkonnamõju on vähem ohtlik, kui teiste fossiilkütuste puhul, ning kuna nende jaotusinfrastruktuur võiks olla kasulik taastuvate alternatiivide kasutuselevõtuks, tuleks soodustused kaotada järk-järgult. |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 19
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(19) Direktiiviga 2003/96/EÜ kohustatakse liikmesriike vabastama maksustamisest ühenduse vetes sõitmiseks kasutatav kütus ja laeva pardal toodetud elektrienergia (sh kui laev seisab sadamakai ääres). Peale selle võivad liikmesriigid kõnealuseid soodsaid maksutingimusi laiendada siseveeteede puhul. Selleks et stimuleerida kõnealuse tehnoloogia arendamist ja rakendamist ajal, mil selles valdkonnas ei ole veel vastu võetud terviklikumat raamistikku, peaksid liikmesriigid vabastama energia maksustamisest kaldal toodetava elektrienergia, mida kasutavad sadamakai ääres seisvad laevad. Kõnealust vabastust tuleks kohaldada piisavalt pika aja jooksul, et stimuleerida sadama valdajaid tegema vajalikke investeeringuid, kuid samas tuleks seda ajaliselt piirata nii, et selle täielik või osaline säilitamine sõltub uue otsuse vastuvõtmisest sobival ajal. | (19) Direktiiviga 2003/96/EÜ kohustatakse liikmesriike vabastama maksustamisest mitte lõbusõidu eesmärgiga õhu- ja meresõitudeks kasutatav kütus. Sellised vabastused ei ole kooskõlas eesmärgiga luua eri transpordiliikidele võrdsed võimalused. Seetõttu tuleks need järk-järgult kaotada. Liidu ettevõtjate ja tööstusharude konkurentsivõime säilitamiseks tuleks selline järkjärguline kaotamine läbi viia eelistatavalt rahvusvaheliste arutelude raames. Selles osas tuleks tähelepanelikult jälgida IMO, ICAO ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kontekstis peetavaid arutelusid CO2 vähendamise meetmete kehtestamise üle õhu- ja meretranspordi sektoris. Kui rahvusvahelisel tasandil edusamme ei tehta, peaks komisjon esitama õigusakti ettepaneku CO2-heidete vähendamiseks mõlemas sektoris, võttes arvesse süsinikdioksiidi lekke ohtu ja sektorite konkurentsivõimet. Niisugust maksurežiimi tuleks kohaldada ka siseveeteede puhul. Mõnes sadamas on võimalus kasutada keskkonnahoidlikku alternatiivset energiaallikat kaldalt tuleva elektrienergia näol, seda aga maksustatakse. Selleks et stimuleerida kõnealuse tehnoloogia arendamist ja rakendamist ajal, mil selles valdkonnas ei ole veel vastu võetud terviklikumat raamistikku, peaksid liikmesriigid vabastama energia maksustamisest kaldal toodetava elektrienergia, mida kasutavad sadamakai ääres seisvad laevad. Kõnealust vabastust tuleks kohaldada nii mere- kui sisemaasadamates piisavalt pika aja jooksul, et stimuleerida sadama valdajaid tegema vajalikke investeeringuid, kuid samas tuleks seda ajaliselt piirata nii, et selle täielik või osaline säilitamine sõltub uue otsuse vastuvõtmisest sobival ajal. |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 20
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(20) Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõige 3 võimaldab liikmesriikidel kohaldada põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses ning metsanduses mitte ainult tavaliselt äriotstarbelist kasutamist reguleerivaid sätteid, vaid ka kuni nullini vähendatud maksustamistaset. Kõnealuse võimaluse analüüsimine on näidanud, et energiatarbimise üldise maksustamise seisukohast oleks selle säilitamine vastuolus liidu laiemate poliitiliste eesmärkidega, välja arvatud siis, kui see on seotud tasakaalustava mehhanismiga, millega tagatakse energiatõhususe edendamine. Seoses CO2-heite maksustamisega tuleks asjaomaste sektorite puhul kasutatav lähenemisviis viia kooskõlla tööstussektorites kohaldatavate eeskirjadega. | (20) Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõige 3 võimaldab liikmesriikidel kohaldada põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses ning metsanduses mitte ainult tavaliselt äriotstarbelist kasutamist reguleerivaid sätteid, vaid ka kuni nullini vähendatud maksustamistaset, et tagada nende sektorite majanduslik elujõulisus, kuna nende suhtes kohaldatakse juba rangeid sotsiaalseid, taimetervishoiu- ja keskkonnanõudeid, mida turg piisavalt ei kompenseeri. Hoolimata sellest on kõnealuse võimaluse analüüsimine näidanud, et energiatarbimise üldise maksustamise seisukohast oleks selle säilitamine vastuolus liidu laiemate poliitiliste eesmärkidega, välja arvatud siis, kui see on seotud tasakaalustava mehhanismiga, millega tagatakse energiatõhususe edendamine. Energiatõhusust tuleks parandada piisavalt pika aja jooksul ning seda peaksid kavandama ja kontrollima avalik-õiguslikud asutused. Liikmesriigid peaksid nende sektorite ettevõtjatele andma tehnilisi juhiseid, kui seoses vähendatud maksumääradega kohaldatakse täiendavaid energiatõhususe nõudeid. Seoses CO2-heite maksustamisega tuleks asjaomaste sektorite puhul kasutatava lähenemisviisi juures arvestada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise suutlikkust ja süsinikdioksiidi lekke ohtu iga konkreetse sektori ja allsektori puhul ning võimalikku mõju nende sektorite tootlikkusele ja elujõulisusele. Erand tuleks teha suure CO2 sidumise potentsiaaliga biomassi tootvatele sektoritele. Oluline on, et piirkondades, kus energia tootmise suutlikkus taastuvatest allikatest on erakordselt suur, ergutataks nende piirkondade põllumajandusliku tegevuse ja karjakasvatuse energiasõltumatust. |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 21
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(21) Käesoleva direktiiviga kehtestatavates üldeeskirjades võetakse arvesse biomassist koosnevate või sellest valmistatud, direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele vastavate kütuste eripära, mis seisneb selles, et nad aitavad CO2-heidet vähendada ning nende energiasisaldus mahuühiku kohta on madalam võrreldes mõnede võistlevate fossiilkütustega. Vaheperioodil tuleks tagada, et kõnealuste sätete kohaldamine viiakse kooskõlla käesoleva direktiiviga kehtestatud üldeeskirjadega. Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktides h ja i määratletud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul tuleks liikmesriikide kohaldatavaid täiendavaid maksusoodustusi teha üksnes siis, kui need kütused vastavad kõnealuse direktiivi artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele. | (21) Käesoleva direktiiviga kehtestatavates üldeeskirjades võetakse arvesse biomassist koosnevate või sellest valmistatud, direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele vastavate kütuste eripära, mis seisneb selles, et nad aitavad CO2-heidet vähendada ning nende energiasisaldus mahuühiku kohta on madalam võrreldes mõnede võistlevate fossiilkütustega. Vaheperioodil tuleks tagada, et kõnealuste sätete kohaldamine viiakse kooskõlla käesoleva direktiiviga kehtestatud üldeeskirjadega. Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktides h ja i määratletud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul tuleks liikmesriikide kohaldatavaid täiendavaid maksusoodustusi teha üksnes siis, kui need kütused vastavad kõnealuse direktiivi artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele. Kõnealuses artiklis antakse mõista, et 2017. ja 2018. aastal muudetakse säästlikkuse kriteeriume piiravamaks. Nende kriteeriumide täitmiseks peab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine olema alates 1. jaanuarist 2017 vähemalt 50%. Alates 1. jaanuarist 2018 peab vähenemine olema vähemalt 60% toodete puhul, mis on toodetud käitistes, mis alustasid tootmist 1. jaanuaril 2017 või hiljem. Niipea kui direktiivis 2009/28/EÜ on kehtestatud säästlikkuse kriteeriumid biomassist valmistatud toodete puhul, mis ei ole biokütused ega vedelad biokütused, tuleks selliste toodete suhtes kohaldada täiendavaid maksusoodustusi üksnes siis, kui need tooted vastavad nimetatud uutele kriteeriumidele. |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 28
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(28) Iga viie aasta järel ja esimest korda 2015. aasta lõpuks peaks komisjon esitama nõukogule aruande direktiivi kohaldamise kohta, analüüsides muu hulgas CO2-heite maksustamise madalaimat taset, võttes arvesse saastekvootide turuhindade suundumusi ELis, innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju ning käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul. Loetelu sektoritest või allsektoritest, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes eelkõige arvesse tõendite kättesaadavust. | (28) Iga kolme aasta järel ja esimest korda 2015. aasta lõpuks peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi kohaldamise kohta, analüüsides eelkõige energiatarbimise üldise maksustamise madalaimaid tasemeid, tagamaks et säilib nende kavandatud mõju, CO2-heite maksustamise madalaimat taset, võttes arvesse saastekvootide turuhindade suundumusi ELis, innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju, mõju muudele kahjulikele või potentsiaalselt kahjulikele heidetele peale CO2, käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul, ning biogaasi, maagaasi ja veeldatud naftagaasi maanteetranspordis kasutamise arengut. Nimetatud aruanne peaks sisaldama ülevaadet olemasolevatest maksustamissätetest kahepoolsetes lennunduslepingutes. Aruandes tuleks uurida ka mõju, mida avaldab tööstuspoliitika prioriteetide kindlaksmääramine Euroopa autotööstuses. Tuleks koostada ja regulaarselt läbi vaadata loetelu sektoritest või allsektoritest, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, võttes eelkõige arvesse tõendite kättesaadavust. |
Selgitus
CO2-heite maksustamisel oleks liidus ulatuslik keskkonna- ja maksupoliitiline mõju. Seetõttu peaks aruandluskohustus hõlmama ka parlamenti. Selleks, et oleks võimalik anda juhiseid poliitika kujundamiseks, tuleb aruandlusperioodi lühendada.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 1
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 1 – lõige 2 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
CO2-maks arvutatakse EUR/t CO2-heite kohta, võttes aluseks komisjoni 18. juuli 2007. aasta otsuse 2007/589/EÜ (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandluse suunised)(*) I lisa punktis 11 esitatud kontrollheitekoefitsiendid). Kõnealuses otsuses sätestatud kontrollheitekoefitsiente kohaldatakse direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktides h ja i määratletud biomassi või sellest valmistatud toodete suhtes üksnes siis, kui asjaomane toode vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) (**) artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele. Kui biokütused ja vedelad biokütused ei vasta kõnealustele kriteeriumidele, kohaldavad liikmesriigid käesolevas direktiivis ettenähtud madalaimate maksustamistasemetega hõlmatud samaväärse kütteaine või mootorikütuse kontrollheitekoefitsienti. | CO2-maks arvutatakse EUR/t CO2-heite kohta, võttes aluseks komisjoni 18. juuli 2007. aasta otsuse 2007/589/EÜ (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandluse suunised)(*) I lisa punktis 11 esitatud kontrollheitekoefitsiendid). Kõnealuses otsuses sätestatud kontrollheitekoefitsiente kohaldatakse direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktides h ja i määratletud biomassi või sellest valmistatud toodete suhtes üksnes siis, kui asjaomane toode vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta)(**) artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele. Kui biokütused ja vedelad biokütused ei vasta kõnealustele kriteeriumidele, kohaldavad liikmesriigid käesolevas direktiivis ettenähtud madalaimate maksustamistasemetega hõlmatud samaväärse kütteaine või mootorikütuse kontrollheitekoefitsienti. Direktiivi 2009/28/EÜ sätete kohaselt muudetakse kõnealuseid säästlikkuse kriteeriume 2017. ja 2018. aastal piiravamaks. Nende kriteeriumide täitmiseks peab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine olema alates 1. jaanuarist 2017 vähemalt 50%. Alates 1. jaanuarist 2018 peab vähenemine olema vähemalt 60% toodete puhul, mis on toodetud käitistes, mis alustasid tootmist 1. jaanuaril 2017 või hiljem. |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 1
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 1 – lõige 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid nii CO2-heite maksustamisel kui ka energiatarbimise üldisel maksustamisel. | 4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid nii CO2-heite maksustamisel kui ka energiatarbimise üldisel maksustamisel. Kui direktiivis 2009/28/EÜ on kehtestatud säästlikkuse kriteeriumid biomassist valmistatud toodete puhul, mis ei ole biokütused ega vedelad biokütused, kohaldatakse komisjoni otsuse 2007/589/EÜ I lisa punktis 11 esitatud kontrollheitekoefitsiente ja direktiivi 2009/28/EÜ III lisas esitatud alumisi kütteväärtusi selliste biomassist valmistatud toodete puhul üksnes siis, kui need vastavad nimetatud säästlikkuse kriteeriumidele. Kui sellised biomassist valmistatud tooted ei vasta nimetatud säästlikkuse kriteeriumidele, kohaldavad liikmesriigid käesolevas direktiivis ettenähtud madalaimate maksustamistasemetega hõlmatud samaväärse kütteaine või mootorikütuse kontrollheitekoefitsienti ja alumist kütteväärtust. |
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 2 – lõige 4 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 4 a. Liikmesriigid tagavad, et energiatoodete otsese ja kaudse kasutamise suhtes käitistes, mis on määratletud direktiivis 2003/87/EÜ, või energiatoodete otsese ja kaudse kasutamise suhtes käitistes, mida maksustatakse riiklike CO2 vähendamise meetmete kaudu, ei kohaldata topeltmaksustamist ega topeltreguleerimist. |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 3
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| a b) niisutusvee pumpamiseks kasutatava elektrienergia suhtes; |
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 3
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 3 – punkt b – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– energiatoodete kahene kasutamine. | – energiamahukas tööstus ja energiatoodete kahene kasutamine. |
Selgitus
Direktiivis tuleks täpsustada, et seda ei kohaldata energiamahukale tööstusele, tagades nii, et direktiivis koheldakse kõiki energiamahukaid tööstusharusid võrdselt.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 3
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 3 – punkt 2 – taane 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| – jäätmete kasutamine alternatiivkütusena või soojatootmiseks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 15 ja punkti R 1 mõistes. |
Selgitus
Energiamaksu kehtestamine soojatootmiseks kasutatavatele jäätmetele ehk jäätmetele, mille põlemisel vabanev energiasisu võetakse kasutusele ja millega asendatakse fossiilkütused ning säilitatakse loodusvarasid, on vastuolus ressursitõhususe eesmärgi ning jäätmete raamdirektiivi 2008/98/EÜ sätetega.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 4 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Ilma et see piiraks käesoleva direktiiviga ettenähtud vabastuste, eristamiste ja vähendamiste kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kui I lisas esitatakse ühetaolised madalaimad maksutasemed teatava kasutuse jaoks, kehtestatakse kõnealusel eesmärgil kasutatavate toodete suhtes ühetaolised maksustamistasemed. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 1 punkti i kohaldamist, kohaldatakse seda sätet I lisa tabelis A esitatud mootorkütuste suhtes alates 1. jaanuarist 2023. | 3. Ilma et see piiraks käesoleva direktiiviga ettenähtud vabastuste, eristamiste ja vähendamiste kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kui I lisas esitatakse ühetaolised madalaimad maksutasemed teatava kasutuse jaoks, kehtestatakse kõnealusel eesmärgil kasutatavate toodete suhtes ühetaolised maksustamistasemed. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 1 punkti i kohaldamist, kohaldatakse seda sätet I lisa tabelis A esitatud mootorikütuste suhtes alates 1. jaanuarist 2025. |
Esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse iga kasutust, mille jaoks esitatakse vastavalt I lisa tabelites A, B ja C madalaim maksustamistase, ühese kasutusena. | Esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse iga kasutust, mille jaoks esitatakse vastavalt I lisa tabelites A, B ja C madalaim maksustamistase, ühese kasutusena. |
| 1. jaanuariks 2025 teeb komisjon seadusandlikud ettepanekud eesmärgiga ühtlustada autode soetamismaksud, registreerimismaksud ja aastamaksud lähtuvalt CO2-heitest, või esitab aruande, põhjendades, miks ta ei ole seda teinud. |
|
|
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Maagaasi ja biometaani kasutamisel mootorikütusena kohaldatakse energiatarbimise üldise maksustamise tõstetud madalaimaid määrasid alles pärast seda, kui on valminud komisjoni poolt 2023. aastaks koostatav hinnang käesoleva direktiivi sätete rakendamise kohta seoses maanteetranspordis kasutatava maagaasi puhul kohaldatava maksustamistasemega. Hinnangus käsitletakse muu hulgas maagaasi ja biometaani parema kättesaadavuse tagamisel saavutatud edu, tanklate võrgustiku laiendamist liidus, maagaasil töötavate sõidukite turuosa liidus, biometaani sõidukikütusena kasutamisega seotud innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut ning madalaima maksustamistaseme reaalset väärtust. |
Selgitus
Maagaasi ja biometaani on võimalik olemasolevates sisepõlemismootorites kasutada ilma segamispiiranguteta. Biometaan on üks peamisi kütuseliike, mille abil loodetakse 2020. aastaks saavutada kohustuslik eesmärk, mille kohaselt biokütus peaks moodustama 10% transpordisektoris kasutatavatest kütustest. Biometaani arendamine on seotud maagaasisõidukite arendamisega, mistõttu on lubatud kasutada soodsaid maksutingimusi, mis võimaldavad metaanitanklate taristu rajamist. Naftal põhinevatele kütustele alternatiivi pakkuva metaani muude süsivesinike (NMHC), tahkete osakeste ja NOx heited on väga väikesed, mis parandab linnade õhukvaliteeti ja vähendab oluliselt müra ning CO2-heiteid.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Käesolevas direktiivis sätestatud energiatarbimise üldise maksustamise madalaimaid tasemeid kohandatakse iga kolme aasta järel alates 1. juulist 2016, et võtta arvesse Eurostati avaldatava ELi ühtlustatud tarbijahindade indeksi muutusi, milles ei võeta arvesse energia- ja töötlemata toidu hindu. Komisjon avaldab nii saadud madalaimad maksustamistasemed Euroopa Liidu Teatajas. | 4. Käesolevas direktiivis sätestatud energiatarbimise üldise maksustamise madalaimad tasemed vaadatakse vastavalt artiklile 29 iga kolme aasta järel läbi, tagamaks et säilib nende kavandatud mõju. Kui komisjon peab seda vajalikuks, teeb ta ettepanekuid nimetatud madalaimate tasemete muutmiseks. |
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Madalaimaid tasemeid kohandatakse automaatselt, suurendades või vähendades baassummat eurodes indeksi protsentuaalse muutuse võrra eelneva kolme kalendriaasta lõikes. Kui muutus protsentides pärast viimast kohandamist on alla 0,5 %, summat ei kohandata. | Käesolevas direktiivis esitatud CO2-heite maksustamise madalaimad tasemed viiakse iga kolme aasta järel alates 1. juulist 2016 vastavusse saastekvootide keskmise turuhinnaga ELi heitkogustega kauplemise süsteemis vastavusse viimisele eelneva 18 kuu jooksul ja see hind arvutatakse välja valemi alusel, mille määrab kindlaks komisjon vastavalt artiklile 27 vastu võetud delegeeritud õigusaktis. |
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 5 – taane 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– järgmistel eesmärkidel: kohalik ühistransport (taksod kaasa arvatud), jäätmete kogumine, relvajõud ja riigihaldus, puuetega inimesed, kiirabiautod; | – järgmistel eesmärkidel: kohalik ühistransport (taksod välja arvatud), jäätmete kogumine, relvajõud ja riigihaldus, puuetega inimesed, kiirabiautod, tuletõrjeautod ja politseisõidukid; |
Selgitus
Liikmesriigid võivad kohaldada diferentseeritud maksumäärasid ka tuletõrjeautode ja politseisõidukite suhtes.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 6
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Mootorikütuste madalaimad maksustamistasemed kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2013 ja 1. jaanuarist 2015 ning 1. jaanuarist 2018 I lisa tabeli A kohaselt. | 1. Mootorikütuste madalaimad maksustamistasemed kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2013 ja 1. jaanuarist 2015 ning 1. jaanuarist 2018 I lisa tabeli A kohaselt. |
| 2. Kuni 1. jaanuarini 2025 võivad liikmesriigid eristada mootorikütusena kasutatava gaasiõli kasutamist kaubanduslikul ja mittekaubanduslikul eesmärgil, tingimusel et järgitakse liidu madalaimat taset. |
| 3. „Kaubanduslikul eesmärgil mootorikütusena kasutatav gaasiõli” on järgmistel eesmärkidel mootorikütusena kasutatav gaasiõli: |
| a) kaupade vedu rendi või tasu eest või omal kulul mootorsõidukite või poolhaagisautorongidega, mis on ette nähtud ainult kaupade maanteeveoks ja mille suurim lubatud täismass on vähemalt 7,5 tonni; |
| b) regulaarne või juhutine reisijatevedu M2 või M3 kategooria mootorsõidukiga, mis on määratletud nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivis 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. |
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 11 – alapunkt a – alapunkt i
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 14 – lõige 1 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Lisaks sellele, mis on nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ)(*) üldsätetega ette nähtud maksustatavate toodete maksust vabastamise kohta, ja piiramata muude liidu sätete kohaldamist, peavad liikmesriigid maksust vabastama järgmisena loetletud tooted tingimustel, mille nad sätestavad selleks, et tagada maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida maksudest kõrvalehoidmist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi: | 1. Lisaks sellele, mis on nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ)(*) üldsätetega ette nähtud maksustatavate toodete maksust vabastamise kohta, ja piiramata muude liidu sätete kohaldamist, peavad liikmesriigid maksust vabastama järgmisena loetletud tooted tingimustel, mille nad sätestavad selleks, et tagada maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida kütteostuvõimetust, maksudest kõrvalehoidmist, maksustamise vältimist ja kuritarvitusi: |
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 11 – alapunkt a – alapunkt ii a (uus)
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 14 – lõige 1 – punktid b ja c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| ii a) punktid b ja c jäetakse välja. |
Selgitus
Muudatusettepanekuga kaotatakse liikmesriikide kohustus vabastada maksust kütused, mida kasutatakse õhusõiduki või laeva kütusena. Sellel on suur potentsiaal vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Komisjoni koostatud uuringus leiti, et kütusemaksude ja käibemaksu ühtlustamine eri transpordiliikide lõikes (tasemel, mida praegu maksab eraautotransport) annaks tulemuseks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise 10% võrreldes sellega, kui tavapärane olukord säiliks. (ELi transpordisektori süsinikudioksiidiheite vähendamine aastaks 2050, lk xi.)
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 11 – alapunkt a – alapunkt iii
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt e
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
e) kuni 31. detsembrini 2020 elektrienergia, mis toodetakse kaldal ja vahetult jaotatakse sadamakai ääres seisvatele laevadele. | e) kuni 31. detsembrini 2025 elektrienergia, mis toodetakse kaldal ja vahetult jaotatakse mere- ning sisemaasadamates seisvatele laevadele. |
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 12
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 14a – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Kuni 31. detsembrini 2020 näevad liikmesriigid ette CO2-maksu krediidi juhtudel, kui energiatooteid kasutavad käitised, mis kuuluvad sellistesse sektoritesse või allsektoritesse, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht. | 1. Kuni 31. detsembrini 2025 näevad liikmesriigid ette CO2-maksu krediidi juhtudel, kui energiatooteid kasutavad käitised, mis kuuluvad sellistesse sektoritesse või allsektoritesse, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht. |
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt a – alapunkt -i (uus)
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| -i) lisatakse järgmine punkt: |
| „b a) kuni 1. jaanuarini 2023 maanteetranspordis kasutatavate elektri- ja hübriidsõidukite laadimiseks kasutatav elektrienergia;” |
Selgitus
Elektrifitseerimine on oluline tegur, mis aitab transpordisektorit säästvaks muuta. Kuna nende sõidukite tervikmõju heitkoguste aspektist on tihedalt seotud võrku suunatava elektri puhtusega, ei ole nad mitte kõikides liikmesriikides lühemas plaanis tingimata keskkonnasõbralikud. Pikemas perspektiivis võimaldavad need väga tõhusad tehnoloogiad siiski luua tõeliselt säästvaid transpordisüsteeme.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt a – alapunkt i
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt h
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
h) energiatooted, mida kasutatakse kütteainena ja elektrienergiana kodumajapidamistes ja/või asjaomase liikmesriigi tunnustatud heategevusorganisatsioonides. Selliste heategevusorganisatsioonide puhul piiravad liikmesriigid maksuvabastuse või -vähenduse muu kui äriotstarbelise kasutusega. Segakasutuse korral kohaldatakse maksustamist iga kasutusliigiga proportsionaalselt. Kui üks kasutusliik on tähtsusetu, võib selle lugeda olematuks; | h) kuni 1. jaanuarini 2025 energiatooted, mida kasutatakse kütteainena ja elektrienergiana kodumajapidamistes ja/või asjaomase liikmesriigi tunnustatud heategevusorganisatsioonides. Selliste heategevusorganisatsioonide puhul piiravad liikmesriigid maksuvabastuse või -vähenduse muu kui äriotstarbelise kasutusega. Segakasutuse korral kohaldatakse maksustamist iga kasutusliigiga proportsionaalselt. Kui üks kasutusliik on tähtsusetu, võib selle lugeda olematuks; |
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt a – alapunkt i
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt i
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
i) kuni 1. jaanuarini 2023 mootorikütusena kasutatav maagaas ja veeldatud naftagaas; | i) kuni 1. jaanuarini 2023 mootorikütusena kasutatav maagaas, biogaas ja veeldatud naftagaas ning kütusena kasutatav veeldatud naftagaas. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 1. jaanuarini 2030 võivad liikmesriigid kohaldada nimetatud kütustele kuni 50% vähendatud madalaimat maksustamistaset. |
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Liikmesriigid võivad kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise kuni nullini vähendatud taset põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses või metsanduses kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes. Abisaajad peavad järgima korda, mis peab aitama suurendada energiatõhusust määral, mis on üldiselt samaväärne määraga, mis oleks saavutatud liidu standardsete alammäärade järgimise korral. | 3. Liikmesriigid võivad kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise kuni nullini vähendatud taset põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses või metsanduses kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes. Liikmesriigid töötavad koos abisaajatega välja eristrateegiad, mis peavad aitama suurendada energiatõhusust määral, mis on üldiselt samaväärne määraga, mis oleks saavutatud liidu standardsete alammäärade järgimise korral. |
Selgitus
On oluline, et liikmesriigid koordineerivad eristrateegiate abil ja koostöös valdkonna esindajatega energiatõhususe meetmeid, mida nõutakse vastutasuna soodsama maksustamise eest, ja et selleks nähakse ette piisavalt pikk ajaperiood, mis võimaldaks teatavat paindlikkust ja hõlbustaks vajalike investeeringute tegemist, et saavutada niisugune energia kokkuhoid, mida ei oleks võimalik saavutada ilma riigi toetuseta ega iga-aastaste investeeringuteta.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt b (uus)
Direktiiv 2203/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 3 a. Liikmesriigid annavad abisaajatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtjatele põhjalikke juhiseid vähendatud maksumääradega seotud energiatõhususe nõuete kohaldamise kohta. |
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 13 a* – alapunkt a – alapunkt i a (uus)
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 16 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| i a) esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik: |
| „Niipea kui direktiivis 2009/28/EÜ on kehtestatud säästlikkuse kriteeriumid biomassist valmistatud toodete puhul, mis ei ole biokütused ega vedelad biokütused, võib selliste toodete suhtes kohaldada vabastust või vähendust üksnes siis, kui need tooted vastavad nimetatud säästlikkuse kriteeriumidele.” |
* NB: komisjoni ettepanekus on kasutatud vale numeratsiooni „(1)”. |
|
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 14
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
„Energiamahukas ettevõte” on artiklis 11 osutatud majandusüksus, kus energiatoodete ja elektrienergia ost moodustab vähemalt 3,0 % toodangu väärtusest või maksmisele kuuluv liikmesriigi energiamaks vähemalt 0,5 % lisandväärtusest. Liikmesriigid võivad selle määratluse piires kohaldada piiravamaid põhimõtteid, sealhulgas müügiväärtust, tootmisprotsessi ja valdkonna määratlusi. | „Energiamahukas ettevõte” on artiklis 11 osutatud majandusüksus, kus energiatoodete ja elektrienergia ost moodustab vähemalt 5,0% toodangu väärtusest või maksmisele kuuluv liikmesriigi energiamaks vähemalt 0,5% lisandväärtusest. Liikmesriigid võivad selle määratluse piires kohaldada piiravamaid põhimõtteid, sealhulgas müügiväärtust, tootmisprotsessi ja valdkonna määratlusi. |
Selgitus
3% künnis on liiga madal ja hõlmaks liiga palju ettevõtteid. Sellest tulenev halduskoormus ei oleks proportsionaalne.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 21
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 29
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Iga viie aasta tagant ja esimest korda 2015. aasta lõpuks esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks. | Iga kolme aasta tagant ja esimest korda 2015. aasta lõpuks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks. |
Komisjoni aruandes analüüsitakse muu hulgas CO2-heite maksustamise madalaimat taset, innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju, eriti seoses energiatõhususega ja elektrienergia kasutamisega transpordisektoris, ning käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul. | Komisjoni aruandes analüüsitakse muu hulgas: |
| i) energiatarbimise üldise maksustamise madalaimaid tasemeid, tagamaks et säilib nende kavandatud mõju; |
| ii) CO2 hinna arengut ELi heitkogustega kauplemise süsteemis; |
| iii) innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju, eriti seoses energiatõhususega; |
| iv) elektrienergia kasutamist transpordisektoris; |
| v) käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul; |
| vi) käesoleva direktiivi mõju tööstuspoliitika prioriteetide kindlaksmääramisele liidu autotööstuses, muu hulgas seoses puhaste ja energiatõhusate tavasisepõlemismootoritega ja liidu CO2 vähendamise eesmärkidega autosektoris; |
| vii) biogaasi, maagaasi ja veeldatud naftagaasi maanteetranspordis kasutamise arengut ning |
| viii) seda, kas arvesse tuleks võtta ka muid kahjulikke või potentsiaalselt kahjulikke heiteid peale CO2. |
| Aruanne sisaldab ka ülevaadet olemasolevatest maksustamissätetest kahepoolsetes lennunduslepingutes. Aruandes võetakse arvesse siseturu nõuetekohast toimimist, madalaimate maksustamistasemete tegelikku väärtust ja Euroopa Liidu toimimise lepingu laiemaid eesmärke. |
Loetelu käesoleva direktiivi artikli 14a kohastest sektoritest või allsektoritest, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, vaadatakse igal juhul korrapäraselt läbi, võttes eelkõige arvesse tõendite kättesaadavust. | Loetelu sektoritest või allsektoritest, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, vaadatakse igal juhul korrapäraselt läbi, võttes eelkõige arvesse tõendite kättesaadavust. Selles osas kontrollitakse põhjalikult ka riiklikke rakendustingimusi, kindlustamaks et need on selged, üheselt mõistetavad ja läbipaistvad kõigi tarbijate jaoks. |
Selgitus
CO2-heite maksustamisel oleks liidus ulatuslik keskkonna- ja maksupoliitiline mõju. Seetõttu peaks aruandluskohustus hõlmama ka parlamenti. Selleks, et oleks võimalik anda juhiseid poliitika kujundamiseks, tuleb aruandlusperioodi lühendada.
SELETUSKIRI
Ettepaneku sisu
Praegu kehtiv direktiiv energia maksustamise kohta võeti vastu 2003. aastal ja selle eesmärk oli ennekõike hoida ära energiasektori konkurentsimoonutused siseturul. Direktiivis määratakse kindlaks ühised eeskirjad maksustavate toodete, nende maksustamise aja ja lubatud erandite kohta. Kütustele ja elektrile kehtestatakse madalaimad maksumäärad, mis põhinevad eelkõige tarbitud energia hulgal. Lisaks nimetatud madalaimatele maksumääradele on liikmesriikidel vabadus vastavalt oma äranägemisele määrata kindlaks riiklikud maksumäärad.
Muudetud ettepanek võtta vastu direktiiv kohandab energia maksustamise struktuuri, et toetada eesmärki minna üle vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele, mis oleks ühtlasi energiatõhus, ning hoida ära probleemide tekkimine siseturul. Energia maksustamises on võetud kasutusele CO2-ga seotud element ja ettepanekuga soovitakse viia maksustamine kooskõlla ELi võetud kohustustega kliimamuutuse vastu võitlemise valdkonnas.
Vastavalt komisjoni ettepanekule jagunevad energiale kehtestatud maksud kaheks: üks on seotud CO2-heitega ja teine toodete energiasisaldusega.
– CO2-heite ühtne madalaim maksustamistase (20 eurot CO2 tonn) võetakse kasutusele kõigis sektorites, mida ELi heitkogustega kauplemise süsteem ei hõlma. Nendele sektoritele, eelkõige majapidamistele, transpordile, väikeettevõtjatele ja põllumajandusele, kehtestatakse süsinikumaks. Taastuvad energiaallikad vabastatakse CO2-ga seotud maksust.
– Teatavale energiatootele kehtestatud energia madalaimad maksustamistasemed ei põhine enam tarbitud kogusel, vaid toote energiasisaldusel (eurot/GJ). Teisiti öeldes maksustatakse iga toodet vastavalt energiakogusele, mis sellest on võimalik saada, mis hüvitab automaatselt energiatõhususe.
CO2-heitega seotud maks ja energiasisaldusega seotud maks moodustavad koos toote maksumäära. Liikmesriigid võivad kehtestada oma maksumäärad, mis on suuremad kui ELi kehtestatud madalaim maksumäär, ja töötada välja oma maksustamisstruktuuri, võttes aluseks eri energiaallikate jaoks kehtestatud madalaimate maksustamistasemete vahelise suhte (proportsionaalsuse põhimõte või kooskõlastamise klausel). Näiteks võivad nad otsustada suurendada ainult energiasisaldusega seotud maksu minimaalse maksumääraga võrreldes ja mitte CO2-ga seotud maksu või vastupidi.
Kodumajapidamiste kütte puhul laiendatakse liikmesriikide praegust võimalust vabastada maksust teatavad tooted (gaas, kivisüsi, koks ja elekter) kõigile kütteainetele (sealhulgas mineraalõlid), et tagada energiatoodete võrdne käsitlemine.
Põllumajandussektoris kohaldatakse jätkuvalt vähendatud maksumäärasid, aga need allutatakse keskkonnaeesmärkidele, et ka põllumajandussektor aitaks kaasa ühistele jõupingutustele vähendada energiatarbimist. Muudetud direktiivi tuleks kohaldada alates 2013. aastast, et selle rakendamine toimuks paralleelselt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kolmanda etapiga.
Raportööri seisukoht
Põhimõtteliselt leiab raportöör, et käesolev ettepanek on oluline samm ELi „20-20-20” strateegia eesmärkide täitmise suunas seoses kasvuhoonegaaside heite vähendamisega.
Raportöör soovib ühtlasi rõhutada, et nii laiahaardelise ja olulise teema puhul nagu energia maksustamine Euroopa Liidus ei saa piirduda ainult kliima- ja energiapoliitikast tingitud kohustuste arvessevõtmisega, hoolimata nende olulisusest, vaid nii energiapoliitika kui ka tööstuspoliitika eesmärgid on ELi jaoks ühtviisi üliolulised. Raportööri arvates on energiapoliitika ja tööstuspoliitika eesmärgid direktiivi läbivaatamisele eelnevas töös natuke tahaplaanile jäetud. Seetõttu on esmatähtis leida tasakaal erinevate ja vahel üksteisega vastuolus olevate ülesannete vahel, et võtta Euroopa Liidu tasandil õige kurss.
Raportöör on ka arvamusel, et oleks mõistlik säilitada võimalikult suur ühtsus kõigi energiaga seotud teemavaldkondade vahel, mida liidu asutused praegu käsitlevad. Selleks et käsitleda nõuetekohaselt energia maksustamise valdkonna kõiki aspekte, tuleks tagada võetavate suundade täielik kooskõla eelkõige energiatõhususe direktiiviga (mida praegu vaatab läbi üks teine parlamendikomisjon) ja laiemalt Euroopa energiapoliitika põhisuundadega, mis tuleb suures osas veel kindlaks määrata. Suure tõenäosusega jääb see soov siiski täitmata või ei võeta seda piisavalt arvesse, mis võib vähendada otsuste omavahelist kooskõla.
Üldiselt raportöör toetab komisjoni metodoloogilist lähenemist, mille eesmärk on maksustada energiat kahel alusel – CO2-heite ja energiasisalduse alusel. Selline süsteem tundub olevat loogilisem ja ühtsem kui eelmine. Raportöör leiab, et energiavarude paremat kasutamist ja vähem saastavate energiaallikate kasutamist toetavad argumendid on hästi põhjendatud.
Lisaks tagab 20 euro suuruse maksu kehtestamine CO2 tonni kohta hinnanguliselt 20 miljardi suuruse maksutulu liidu liikmesriikidele alates 2020. aastast.
Komisjoni uute ettepanekutega, st kasutatava energiatoote maksustamisega CO2-heite ja energiasisalduse alusel ning sellega, et liikmesriigid säilitavad proportsionaalsuse liidus kehtestatud eri madalaimate maksumäärade vahel, kaasnev kõige tuntavam mõju oleks eelkõige diislikütuse väga suur hinnatõus suuremas osas liikmesriikides.
Kuigi raportöör nõustub põhimõtteliselt diislikütuse madalaima maksumäära tõusuga vastavalt loogilisele ja ühtsele metoodikale, mille sisseviimist komisjon on soovitanud, ei pea raportöör asjakohaseks säilitada proportsionaalsuse põhimõte kui selline, arvestades selle paratamatut märkimisväärset ja destabiliseerivat mõju.
Institutsioonilisest seisukohast juhib raportöör kõigepealt tähelepanu asjaolule, et liikmesriikide range kinnipidamine proportsionaalsuse põhimõttest mõjutab otseselt eri energiaallikate suhtes kohaldatavaid maksumäärasid 27 liikmesriigis, samas kui siiani kohaldati madalaima maksumäära eeskirja. Käesoleva ettepanekuga sekkub Euroopa Liit de facto olulisel määral liikmesriikide maksupoliitikasse.
Tööstuspoliitika seisukohast üldiselt põhjustaks diislikütuse hinna suhteliselt suur tõus paljudes liikmesriikides (konkreetsemalt näiteks Saksamaal oleks tõus 2023. aastaks 31 senti liitri kohta) palju rohkem probleeme, kui see suudaks lahendada.
Teaduslikust seisukohast ei ole mingit kahtlust, et termodünaamika põhimõttest lähtuvalt on diiselmootoril olulisi eeliseid bensiinimootoriga võrreldes, eelkõige võimsuse ja energiatõhususe osas. Hiljutine kogemus näitab, et osaliselt sõltub ELi CO2-heite vähendamise eesmärgi saavutamine diiselmootoriga autode laialdasemast kasutamisest.
Euroopal on diiselmootorite tehnoloogilise arengu valdkonnas suur konkurentsieelis võrreldes maailma muude piirkondadega ning tehnoloogiline areng nõuab tipptasemel teadustegevust, mis on Euroopa Liidu suur eelis muude majandusjõududega võrreldes. Seega ei tundu mõistlik avaldada nii suurt destabiliseerivat mõju Euroopa autotööstusele, mis seisab silmitsi kolmandate riikide avaldatava konkurentsiga ja struktuuriprobleemidega.
Isegi üleminekuperiood, milleks on määratud 10 aastat kuni aastani 2023, ei suuda seda mõju vähendada.
Kolmas põhiargument proportsionaalsuse põhimõtte vastu on seotud mõjuga tarbijahindadele. Ei saa välistada teatavate kütuste hinnatõusu tagajärjel tekkivat inflatsiooniohtu, eriti kui liikmesriigid ei saa halva riikliku finantsolukorra tõttu langetada näiteks bensiini tarbimisele kehtestatud makse.
Lisaks kogu transpordisektorile kannataksid ka tarbijaid omahinna olulise tõusu tõttu.
Kuna energiahindade areng on inflatsiooni peamine põhjus, on raportöör arvamusel, et mingil juhul ei tohiks lisada mehhanisme, mis soodustaksid hinnatõusu.
Sellega seoses on raportöör ka kindlalt vastu ettepanekule indekseerida madalaimad maksumäärad automaatselt vastavalt tarbijahinnaindeksile või CO2 hinna arengule. Raportööri paneb imestama, et komisjon, kes oli selgelt palkade automaatse indekseerimise vastu valdkondades, kus seda veel kasutatakse, teeb siiski samadel põhjendustel ettepaneku võtta see kasutusele energia maksustamise valdkonnas. On oluline, et seadusandja vastutaks selles valdkonnas oma otsuste eest. Automaatne kohandamine ei ole asjakohane.
Selliste alternatiivsete kütuste nagu veeldatud naftagaasi ja surumaagaasi kasutamise küsimuses leiab raportöör, et ühtsuse mõttes peaksid kehtima samad energiasisaldusega ja CO2-ga seotud maksumäärad kõigile kütustele, sealhulgas veeldatud naftagaasile ja surumaagaasile. Teisiti öeldes jaotaks maksustamissüsteem automaatselt ümber eri kütuste suhtelised eelised CO2-heidet arvestades, aga ei lisaks ühtegi muud konkurentsieelist. Kuna nendele toodetele praegu kohaldatavad maksumäärad on sageli väga madalad ja läheb veel aega, enne kui need suudavad tõeliselt konkureerida tavapäraste mootorikütustega investeerimis- ja infrastruktuurikulude tõttu, tehakse ettepanek piirata madalaima maksumäära tõusu 5,50 euroga GJ kohta alates 2015. aastast ning mitte hakata enne 2018. aastat kohaldama ette nähtud tõusu 9,60 eurot GJ kohta. Selline hinnatõusu piiramine võimaldab alternatiivsetel kütustel saada võrdväärse eelise, et lihtsustada kütusesäästlikuma tehnoloogia väljatöötamist.
24.11.2011
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik)
( COM(2011)0169 – C7‑0105/2011 – 2011/0092(CNS) )
Arvamuse koostaja: Angelika Werthmann
LÜHISELGITUS
Üldiselt on energiamakse kogutud mitmel põhjusel, eelkõige tulu saamiseks ja ka selleks, et muuta tarbijate energiakasutust tõhusamaks ja keskkonnasäästlikumaks.
Energiamakse koguvad kõik ELi liikmesriigid ja need on ELi tasandil teataval määral ühtlustatud. Praegu kehtiva 2003. aasta energia maksustamise direktiivi eesmärk oli eelkõige vältida siseturul energiasektoris esinevaid konkurentsimoonutusi.
Alates energia maksustamise direktiivi vastuvõtmisest on selle aluseks olev poliitikaraamistik märkimisväärselt muutunud (2008. aasta märtsi Euroopa Ülemkogu, 2010. aasta novembris/detsembris Cancúnis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverents). Energia ja kliimamuutuse valdkonnas kehtestati 2020. aastaks konkreetsed ja auahned poliitilised eesmärgid.
Oma muudatuse eelnõuga püüab komisjon viia omavahel kooskõlla neli järgmist teemat: kliimamuutus, energiatõhusus, siseturg ning kasvu ja tööhõive edendamine.
Komisjon teeb ettepaneku jagada energia maksustamine tulevikus kahte ossa: esiteks maksustamine CO2 sisalduse alusel ja teiseks energiasisalduse alusel.
Praegu uute ELi omavahendite tulevase võimaliku süsteemi üle peetavate arutelude[1] kontekstis muutub komisjoni ettepanek eelarve seisukohast üha olulisemaks, kuna võimalikku CO2 maksustamist oleks ju võimalik osaliselt kasutada kõnealuste tulevaste omavahendite tarbeks. Lisaks kõnealusele seosele ELi eelarvega on arvamuse koostaja jaoks oluline võtta arvesse komisjoni ettepaneku sotsiaalset mõju.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Eelarvekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (3 a) CO2-heite maksustamist võiks käsitleda ka Euroopa Liidu eelarve omavahendite tulevase süsteemi ühe võimaliku osana, mille eesmärk oleks vähendada liikmesriikide sissemakseid ja mis aitaks võidelda kliimamuutuse vastu. |
Selgitus
Algselt oli juba EMÜ asutamislepingute üheks eesmärgiks see, et liitu rahastatakse täielikult omavahenditest. CO2-maksu osaline kaasamine, koos võimaliku teise elemendiga, oleks kõnealuse õigusliku alusega kooskõlas.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(17) Kodumajapidamistele ja heategevusorganisatsioonidele antavad vabastused või vähendused võivad moodustada osa liikmesriikide kindlaksmääratavatest sotsiaalmeetmetest. Võimalust kohaldada kõnealuseid vabastusi või vähendusi tuleks laiendada kõigile kütteainena ja elektrienergiana kasutatavatele energiatoodetele, et tagada energiaallikate ühetaoline kohtlemine. Tagamaks, et nende mõju siseturule jääb piiratuks, tuleks kõnealuseid vabastusi ja vähendusi kohaldada üksnes muu kui kaubandusliku kasutuse suhtes. | (17) Madala sissetulekuga kodumajapidamistele ja heategevusorganisatsioonidele antavad vabastused või vähendused võivad moodustada osa liikmesriikide kindlaksmääratavatest sotsiaalmeetmetest. Võimalust kohaldada kõnealuseid vabastusi või vähendusi tuleks laiendada kõigile kütteainena, elektrienergiana ja mootorikütusena kasutatavatele energiatoodetele, et tagada energiaallikate ühetaoline kohtlemine. Tagamaks, et nende mõju siseturule jääb piiratuks, tuleks kõnealuseid vabastusi ja vähendusi kohaldada üksnes muu kui kaubandusliku kasutuse suhtes. |
Selgitus
Taotletav tulevane energiaallikate maksustamine koormab kasutada oleva sissetuleku seisukohast madala sissetulekuga kodumajapidamisi ebaproportsionaalselt rohkem kui keskmise ja suure sissetulekuga kodumajapidamisi. Kutsealaste ja isiklike mobiilsusvajaduste seisukohast näib olevat asjakohane laiendada maksukoormuse võimalikku vähendamist ka kütustele.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(28) Iga viie aasta järel ja esimest korda 2015. aasta lõpuks peaks komisjon esitama nõukogule aruande direktiivi kohaldamise kohta, analüüsides muu hulgas CO2-heite maksustamise madalaimat taset, võttes arvesse saastekvootide turuhindade suundumusi ELis, innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju ning käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul. Loetelu sektoritest või allsektoritest, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes eelkõige arvesse tõendite kättesaadavust. | (28) Iga kolme aasta järel ja esimest korda 2015. aasta lõpuks peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi kohaldamise kohta, analüüsides muu hulgas CO2-heite maksustamise madalaimat taset, võttes arvesse saastekvootide turuhindade suundumusi ELis, innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju ning käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul. Loetelu sektoritest või allsektoritest, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes eelkõige arvesse tõendite kättesaadavust. Ühtlasi peaks komisjon teostama turujärelevalvet, et tagada energiaturu läbipaistvus ja tarbijate kaitse turu kuritarvituste kahjuliku mõju eest. |
Selgitus
CO2-heite maksustamisel oleks liidus ulatuslik keskkonna- ja maksupoliitiline mõju. Seetõttu peaks aruandluskohustus hõlmama ka parlamenti. See saab oma maksufunktsiooni täita vaid juhul, kui aruandlusperioode lühendatakse.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt a – alapunkt i
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt h
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
h) energiatooted, mida kasutatakse kütteainena ja elektrienergiana kodumajapidamistes ja/või asjaomase liikmesriigi tunnustatud heategevusorganisatsioonides. Selliste heategevusorganisatsioonide puhul piiravad liikmesriigid maksuvabastuse või -vähenduse muu kui äriotstarbelise kasutusega. Segakasutuse korral kohaldatakse maksustamist iga kasutusliigiga proportsionaalselt. Kui üks kasutusliik on tähtsusetu, võib selle lugeda olematuks; | h) energiatooted, mida kasutatakse kütteainena, elektrienergiana ja mootorikütusena, eelkõige madala sissetulekuga kodumajapidamistes ja/või asjaomase liikmesriigi tunnustatud heategevusorganisatsioonides. Selliste heategevusorganisatsioonide puhul piiravad liikmesriigid maksuvabastuse või -vähenduse muu kui äriotstarbelise kasutusega. Segakasutuse korral kohaldatakse maksustamist iga kasutusliigiga proportsionaalselt. Kui üks kasutusliik on tähtsusetu, võib selle lugeda olematuks; |
Selgitus
Taotletav tulevane energiaallikate maksustamine koormab kasutada oleva sissetuleku seisukohast madala sissetulekuga kodumajapidamisi ebaproportsionaalselt rohkem kui keskmise ja suure sissetulekuga kodumajapidamisi. Kutsealaste ja isiklike mobiilsusvajaduste seisukohast näib olevat asjakohane laiendada maksukoormuse võimalikku vähendamist ka kütustele.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 14
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
„Energiamahukas ettevõte” on artiklis 11 osutatud majandusüksus, kus energiatoodete ja elektrienergia ost moodustab vähemalt 3,0 % toodangu väärtusest või maksmisele kuuluv liikmesriigi energiamaks vähemalt 0,5 % lisandväärtusest. Liikmesriigid võivad selle määratluse piires kohaldada piiravamaid põhimõtteid, sealhulgas müügiväärtust, tootmisprotsessi ja valdkonna määratlusi. | „Energiamahukas ettevõte” on artiklis 11 osutatud majandusüksus, kus energiatoodete ja elektrienergia ost moodustab vähemalt 5,0 % toodangu väärtusest või maksmisele kuuluv liikmesriigi energiamaks vähemalt 0,5 % lisandväärtusest. Liikmesriigid võivad selle määratluse piires kohaldada piiravamaid põhimõtteid, sealhulgas müügiväärtust, tootmisprotsessi ja valdkonna määratlusi. |
Selgitus
3protsendiline künnis on liiga madal ja hõlmaks liiga palju ettevõtteid. Sellest tulenev halduskoormus ei oleks proportsionaalne.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 21
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 29 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Iga viie aasta tagant ja esimest korda 2015. aasta lõpuks esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks. | Iga kolme aasta tagant ja esimest korda 2015. aasta lõpuks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks. |
Selgitus
CO2-heite maksustamisel oleks liidus ulatuslik keskkonna- ja maksupoliitiline mõju. Seetõttu peaks aruandluskohustus hõlmama ka parlamenti. See saab oma maksufunktsiooni täita vaid juhul, kui aruandlusperioode lühendatakse.
MENETLUS
Pealkiri | Direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) muutmine | |||
Viited | COM(2011)0169 – C7-0105/2011 – 2011/0092(CNS) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ECON 10.5.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | BUDG 10.5.2011 |
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Angelika Werthmann 5.5.2011 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 22.11.2011 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 35 0 0 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Alexander Alvaro, Lajos Bokros, Andrea Cozzolino, Jean-Luc Dehaene, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Ivars Godmanis, Estelle Grelier, Carl Haglund, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Giovanni La Via, Vladimír Maňka, Barbara Matera, Nadezhda Neynsky, Dominique Riquet, László Surján, Helga Trüpel, Derek Vaughan, Angelika Werthmann | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Antonello Antinoro, Maria Da Graça Carvalho, Frédéric Daerden, Derk Jan Eppink, Paul Rübig, Peter Šťastný, Georgios Stavrakakis | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Arnaud Danjean, Matthias Groote, Bernadette Vergnaud | |||
1.2.2012
KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik)
( COM(2011)0169 – C7‑0105/2011 – 2011/0092(CNS) )
Arvamuse koostaja: Kathleen Van Brempt
LÜHISELGITUS
Komisjoni ettepaneku eesmärk on läbi vaadata kehtiv energia maksustamise direktiiv, kusjuures energiatoodete madalaim maksustamistase jagatakse kaheks osaks: CO2-heite maksustamine ja energiasisaldusel põhinev maksustamine. See aitab paremini kaasa kliimakaitse poliitika eesmärkidele ning energiatoodete siseturg saab palju selgemaks ja õiglasemaks.
Ettepanek on oluline samm õiges suunas. Põhiline, vajalik ja põhjendatud muudatus on see, et maksustamise alusena hakatakse mahu ja kaalu asemel kasutama CO2-sisaldust ja energiasisaldust. Kuid on põhjust arvata, et mõningaid eesmärke täielikult ei saavutata ja jäetakse kasutamata võimalused maksimaalselt kaasa aidata võitlusele kliimamuutuse vastu, ELi keskkonnaseisundi parandamisele ja kiirele üleminekule vähese CO2-heitega majandusele.
Arvamuse koostaja soovitab seepärast muuta komisjoni ettepanekut lähtuvalt järgmistest põhimõtetest:
– võrdselt tuleks kohelda eratranspordi eri liike, et maksimeerida transpordivahendite tekitatavate kulude arvessevõtmist ja luua võrdsed tingimused, seega tuleks välja jätta lennundust ja laevandust käsitlevad erandid;
– samal põhjusel tuleks järk-järgult kaotada põllumajanduse ja metsanduse jaoks kehtestatud maksuvabastused;
– kui energia maksustamine ei ületa isegi inflatsiooni ega ole seotud CO2 hindadega heitkogustega kauplemise süsteemi turul, siis ei ole maksustamisega võimalik protsesse suunata;
– maksuvabastused kodumajapidamistele võtavad ära stiimulid tõsta energiatõhusust majades, kuid teiselt poolt, kui maksustada kodumajapidamised sotsiaalsete korrektsioonimehhanismideta, siis toob see kaasa kütteostuvõimetuse eriti kõige haavatumates elanikkonnarühmades;
– biomass ei ole tingimata CO2 osas neutraalne.
Lõpetuseks soovib arvamuse koostaja väljendada toetust komisjoni ettepanekule, sest see on väga tähtis samm edasi õiges suunas. Kuid saavutada võib veelgi paremaid tulemusi, kui nõustuda mõnede kohandustega ja välja jätta mõned erandid ja vabastused.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 1 a) Euroopa Liidus tuleks eri energiaallikate maksustamisel tagada tegelik ühtlustatus ning välja töötada taastuvenergia maksustamise raamistik. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(2) Tuleb tagada, et siseturg toimib jätkuvalt nõuetekohaselt, arvestades Euroopa Nõukogu eesistujariigi 8.–9. märtsi 2007. aasta ja 11.–12. detsembri 2008. aasta järeldustes heaks kiidetud uusi nõudeid, mis hõlmavad kliimamuutuste mõju piiramist, taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiasäästu. | (2) Tuleb tagada, et siseturg toimib optimaalselt, arvestades Euroopa Nõukogu eesistujariigi 8.–9. märtsi 2007. aasta ja 11.–12. detsembri 2008. aasta järeldustes heaks kiidetud uusi nõudeid, mis hõlmavad kliimamuutuste mõju piiramist, taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiasäästu. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a) Arvesse tuleks võtta uue maksukokkuleppe tegelikke tagajärgi ajal, kui Euroopat on tabanud finants- ja majanduskriis, mille mõju ja tagajärgi tuleb alles hinnata. Sellega seoses tuleks mõju hindamise käigus kogutud andmeid ajakohastada. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(3) CO2-heite maksustamine võib liikmesriikide jaoks olla kulutõhus viis, kuidas piisavalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsusega 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) selliste energiaallikate puhul, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) kohase liidu süsteemiga. Arvestades CO2-heite maksustamise võimalikku tähtsust, on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vaja kõnealuse maksustamise jaoks ühiseid eeskirju. | (3) CO2-heite maksustamine võib liikmesriikide jaoks olla tõhus viis, kuidas toetada tarbijate ja saastet põhjustavate sektorite keskkonnahoidlikku käitumist ning vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsusega 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) selliste energiaallikate puhul, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) kohase liidu süsteemiga. Arvestades CO2-heite maksustamise võimalikku tähtsust, on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vaja kõnealuse maksustamise jaoks ühiseid eeskirju. Maksustamiseeskirjade kehtestamisel tuleks siiski hoolt kanda selle eest, et tarbimismaksu süsteem jääks lihtsaks ega suurendaks tarbimismaksu tõttu halduskoormust. Peale selle ei tohiks CO2-ga seotud maks tõsta oluliselt energiahinda, sest niisugune hinnatõus avaldaks kahjulikku mõju liidu majanduse konkurentsivõimele ja tarbijate ostujõule. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(5) Seepärast peaksid energia maksustamise sätted koosnema kahest elemendist – CO2-heite maksustamisest ja energiatarbimise üldisest maksustamisest. Selleks et kohandada energia maksustamist direktiivi 2003/87/EÜ kohase liidu süsteemiga, tuleks nõuda, et liikmesriigid teevad selget vahet kõnealusel kahel elemendil. See võimaldaks ka kohelda erinevalt biomassist koosnevaid või sellest valmistatud kütuseid. | (5) Seepärast peaksid energia maksustamise sätted koosnema kahest elemendist – CO2-heite maksustamisest ja energiatarbimise üldisest maksustamisest. Selleks et kohandada energia maksustamist direktiivi 2003/87/EÜ kohase liidu süsteemiga, tuleks nõuda, et liikmesriigid teevad selget vahet kõnealusel kahel elemendil. See võimaldaks ka kohelda erinevalt biomassist koosnevaid või sellest valmistatud kütuseid tingimusel, et need vastavad säästlikkuse kriteeriumidele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta)1 artiklis 17. |
| 1 ELT L 140, 5.6.2009, lk 16. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(8) Maksustamise neutraalsuse huvides tuleks samu madalaimaid maksustamistasemeid kohaldada energia maksustamise iga komponendi suhtes ja kõigi teatud kasutust hõlmavate energiatoodete suhtes. Kui nähakse seega ette ühetaolised madalaimad maksustamistasemed, peaksid liikmesriigid ka maksustamise neutraalsuse eesmärgil tagama, et kõigi asjaomaste toodete suhtes kohaldatakse liikmesriigi tasandil ühetaolist maksustamistaset. Vajaduse korral tuleks kõnealuste tasemete ühtlustamiseks näha ette üleminekuperioodid. | (8) Maksustamise neutraalsuse huvides tuleks samu madalaimaid maksustamistasemeid kohaldada energia maksustamise iga komponendi suhtes ja kõigi teatud kasutust hõlmavate energiatoodete suhtes. Kui nähakse seega ette ühetaolised madalaimad maksustamistasemed, peaksid liikmesriigid ka maksustamise neutraalsuse eesmärgil tagama, et kõigi asjaomaste toodete suhtes kohaldatakse liikmesriigi tasandil ühetaolist maksustamistaset. Vajaduse korral tuleks kõnealuste tasemete ühtlustamiseks näha ette üleminekuperioodid, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide eripära. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(9) Tuleks kindlaks määrata CO2-heite maksustamise madalaimad tasemed, võttes arvesse otsuses 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) liikmesriikide jaoks sätestatud siseriiklikke sihttasemeid. Kuna kõnealuses otsuses tunnistatakse, et liikmesriikide ülesanded kasvuhoonegaaside heite vähendamisel peaksid õiglaselt jagunema, siis tuleks teatavate liikmesriikide jaoks kindlaks määrata üleminekuperioodid. | (9) Tuleks kindlaks määrata CO2-heite maksustamise madalaimad tasemed, võttes arvesse otsuses 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) liikmesriikide jaoks sätestatud siseriiklikke sihttasemeid. Kuna kõnealuses otsuses tunnistatakse, et liikmesriikide ülesanded kasvuhoonegaaside heite vähendamisel peaksid õiglaselt jagunema, siis tuleks kindlaks määrata üleminekuperioodid. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(13) Tundub, et liikmesriikide võimalus kohaldada mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutamise suhtes madalamat maksustamistaset kui mittekaubandusliku kasutamise suhtes, ei ole enam kooskõlas nõudega suurendada energiatõhusust ja vajadusega vähendada transpordi keskkonnamõju ning seega tuleks see säte välja jätta. Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 9 lõikega 2 on lubatud teatavatel liikmesriikidel kohaldada vähendatud maksumäära kerge kütteõli suhtes. See säte ei ole enam kooskõlas siseturu nõuetekohase toimimisega ja aluslepingu laiemate eesmärkidega. Seetõttu tuleks see välja jätta. | (13) Liikmesriikidele tuleks jätta võimalus kohaldada mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutamise suhtes madalamat maksustamistaset kui mittekaubandusliku kasutamise suhtes. Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 9 lõikega 2 on lubatud teatavatel liikmesriikidel kohaldada vähendatud maksumäära kerge kütteõli suhtes. See säte ei ole enam kooskõlas siseturu nõuetekohase toimimisega ja aluslepingu laiemate eesmärkidega. Seetõttu tuleks see välja jätta. |
Selgitus
Liikmesriikidele peaks jääma võimalus kohaldada mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutamise suhtes madalamat maksustamismäära kui mittekaubandusliku kasutamise suhtes, sest siiani puudub alternatiivne kütus kaubanduslikus transpordis kasutamiseks.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(15) Direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 5 lubatakse teatavatel juhtudel kohaldada erinevaid maksumäärasid. Selleks et CO2-hinna signaal oleks järjekindel, peaks liikmesriikide võimalus kehtestada erinevad siseriiklikud määrad piirduma energiatarbimise üldise maksustamisega. Peale selle ei ole võimalus kohaldada taksodes kasutatava mootorikütuse suhtes madalamat maksustamistaset enam kooskõlas alternatiivsete kütuste, energiakandjate ning keskkonnahoidlike linnasõidukite kasutamist toetavate eesmärkidega ning see tuleks välja jätta. | (15) Direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 5 lubatakse teatavatel juhtudel kohaldada erinevaid maksumäärasid. Selleks et CO2-hinna signaal oleks järjekindel, peaks liikmesriikide võimalus kehtestada erinevad siseriiklikud määrad piirduma energiatarbimise üldise maksustamisega. Peale selle ei ole võimalus kohaldada taksodes kasutatava naftast toodetud mootorikütuse suhtes madalamat maksustamistaset enam kooskõlas alternatiivsete kütuste, energiakandjate ning keskkonnahoidlike linnasõidukite kasutamist toetavate eesmärkidega ning see tuleks välja jätta. |
Selgitus
Maagaas või biometaan on naftast toodetud kütustele heaks alternatiiviks, selle kasutamisel tekib ainulaadselt vähe toksiliste või kantserogeensete ainete heiteid, ei teki peaaegu üldse tahkete osakeste heiteid, ei teki reaktiivsete süsivesinike heiteid ja tekib vähem NOx heiteid ja vähem müra, seega on tegemist linnaoludes ideaalse mootorikütusega. Tuleviku transpordikütuste eksperdirühma 25. jaanuari 2011. aasta aruandes öeldakse, et metaani tuleks propageerida kui üht peamist alternatiivkütust linnatranspordis.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(17) Kodumajapidamistele ja heategevusorganisatsioonidele antavad vabastused või vähendused võivad moodustada osa liikmesriikide kindlaksmääratavatest sotsiaalmeetmetest. Võimalust kohaldada kõnealuseid vabastusi või vähendusi tuleks laiendada kõigile kütteainena ja elektrienergiana kasutatavatele energiatoodetele, et tagada energiaallikate ühetaoline kohtlemine. Tagamaks, et nende mõju siseturule jääb piiratuks, tuleks kõnealuseid vabastusi ja vähendusi kohaldada üksnes muu kui kaubandusliku kasutuse suhtes. | (17) Tuleks tagada, et majandus- ja finantskriisi tõttu rängalt kannatanud kodumajapidamisi, millest mõned on äärmuslike majandusolude tõttu viidud sotsiaalselt ebakindla olukorra ja kütteostuvõimetuseni, ei karistataks veelgi maksukoormuse suurendamisega. Kodumajapidamistele ja heategevusorganisatsioonidele antavad vabastused või vähendused võivad moodustada osa liikmesriikide kindlaksmääratavatest sotsiaalmeetmetest. Võimalust kohaldada kõnealuseid vabastusi või vähendusi tuleks laiendada kõigile kütteainena ja elektrienergiana kasutatavatele energiatoodetele, et tagada energiaallikate ühetaoline kohtlemine. Tagamaks, et nende mõju siseturule jääb piiratuks, tuleks kõnealuseid vabastusi ja vähendusi kohaldada üksnes muu kui kaubandusliku kasutuse suhtes. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(18) Mootorikütusena kasutatava veeldatud naftagaasi ja maagaasi puhul ei ole enam põhjendatud soodustused, mida antakse energiatarbimise üldise maksustamise madalaimate tasemete alandamise kujul, ega võimalus vabastada kõnealused energiatooted maksustamisest, arvestades eelkõige vajadust suurendada taastuvate energiaallikate turuosa, seega tuleks need keskpikas perioodis kaotada. | (18) Mootorikütusena kasutatava veeldatud naftagaasi puhul ei ole enam põhjendatud soodustused, mida antakse energiatarbimise üldise maksustamise madalaimate tasemete alandamise kujul, ega võimalus vabastada kõnealune energiatoode maksustamisest, arvestades eelkõige vajadust suurendada taastuvate energiaallikate turuosa, seega tuleks need keskpikas perioodis kaotada. Mootorikütusena kasutatava maagaasi ja biometaani puhul tuleks soodustused, mida antakse energiatarbimise üldise maksustamise madalaimate tasemete alandamise kujul, või võimalus vabastada kõnealused energiatooted maksustamisest kaotada alles pärast seda, kui on valminud komisjoni poolt 2023. aastaks koostatav hinnang käesoleva direktiivi sätete rakendamise kohta seoses maanteetranspordis kasutatava maagaasi puhul kohaldatava maksustamistasemega. Hinnangus tuleks muu hulgas käsitleda maagaasi ja biometaani parema kättesaadavuse tagamisel saavutatud edu, tanklate võrgustiku laiendamist Euroopas, maagaasil töötavate sõidukite turuosa ELis, biometaani sõidukikütusena kasutamisega seotud innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut ning madalaima maksustamistaseme reaalset väärtust. |
Selgitus
Biometaan on üks peamisi kütuseliike, mille abil loodetakse 2020. aastaks saavutada biokütuste 10% osakaalu eesmärgid. Biometaani arendamine on seotud maagaasisõidukite arendamisega, mistõttu on lubatud kasutada soodsat maksurežiimi, mis võimaldab metaanitanklate taristu rajamist. Õlil põhinevatele kütustele alternatiivi pakkuva metaani NMHC, tahkete osakeste ja NOx heited on väga väikesed, mis parandab linnade õhukvaliteeti ja vähendab oluliselt müra ning CO2 heiteid. Nn läbivaatamisklausel on sobiv seadusandlik vahend alternatiivse kütuse puhul maksusoodustuste säilitamise vajaduse hindamiseks, võttes arvesse ka gaasikütuste tootmist taastuvatest energiaallikatest.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (18 a) Selleks et saavutada aastaks 2050 transpordisektori heitkoguste 60% vähenemine, nagu on märgitud komisjoni 28. märtsi 2011. aasta valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”, vähendades nn tavakütusel töötavate autode osakaalu poole võrra 2030. aastaks, tuleks veelgi ergutada vesiniku ja elektri kasutamise turu arengut kui peamist võimalust asendada nafta kasutamine transpordikütusena, nagu on märgitud komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi juhitava alternatiivkütuste eksperdirühma tuleviku transpordikütuse aruandes, mida komisjon esitles 25. jaanuaril 2011. Kuna üha enamates liidu õigusaktides, nagu üleeuroopalise transpordivõrgu uued suunised, toetatakse vähese CO2-heitega transpordikütuse tehnoloogiate kasutuselevõttu, on vaja rohkem teada energeetikat ja keskkonda käsitlevate liidu õigusaktide mõju kohta alternatiivsete kütuste, nagu süsiniku ja elektri kasutuselevõtule ELi energia- ja transpordisüsteemis. Komisjoni ettepanekuga (mis oleks tulnud esitada 31. detsembriks 2011. aastaks) metoodika kohta, mille abil arvutada taastuvatest energiaallikatest pärineva vesiniku osakaal kogu kütusevalikus, nagu on märgitud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikes 4, peaks kaasnema mõjuhinnang direktiivi 2003/96/EÜ kavandatavate muudatuste kohta, mille eesmärk on ergutada taastuva vesiniku kui puhta ja energiatõhusa transpordikütuse kasutamist. |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(20) Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõige 3 võimaldab liikmesriikidel kohaldada põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses ning metsanduses mitte ainult tavaliselt äriotstarbelist kasutamist reguleerivaid sätteid, vaid ka kuni nullini vähendatud maksustamistaset. Kõnealuse võimaluse analüüsimine on näidanud, et energiatarbimise üldise maksustamise seisukohast oleks selle säilitamine vastuolus liidu laiemate poliitiliste eesmärkidega, välja arvatud siis, kui see on seotud tasakaalustava mehhanismiga, millega tagatakse energiatõhususe edendamine. Seoses CO2-heite maksustamisega tuleks asjaomaste sektorite puhul kasutatav lähenemisviis viia kooskõlla tööstussektorites kohaldatavate eeskirjadega. | (20) Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõige 3 võimaldab liikmesriikidel kohaldada põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses ning metsanduses mitte ainult tavaliselt äriotstarbelist kasutamist reguleerivaid sätteid, vaid ka kuni nullini vähendatud maksustamistaset. Seoses CO2-heite maksustamisega tuleks asjaomaste sektorite puhul kasutatavas lähenemisviisis võtta arvesse ettevõtte suurust ja toodangut. Põllumajandussektoris peaks selline maksustamine lähtuma ka süsinikdioksiidi sidumise võimest, nagu seda tehakse püsirohumaade puhul. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(21) Käesoleva direktiiviga kehtestatavates üldeeskirjades võetakse arvesse biomassist koosnevate või sellest valmistatud, direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele vastavate kütuste eripära, mis seisneb selles, et nad aitavad CO2-heidet vähendada ning nende energiasisaldus mahuühiku kohta on madalam võrreldes mõnede võistlevate fossiilkütustega. Seega tuleks keskpikas perioodis kaotada direktiivi 2003/96/EÜ sätted, millega lubatakse kõnealuste kütuste puhul anda maksuvähendusi või -vabastusi. Vaheperioodil tuleks tagada, et kõnealuste sätete kohaldamine viiakse kooskõlla käesoleva direktiiviga kehtestatud üldeeskirjadega. Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktides h ja i määratletud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul tuleks liikmesriikide kohaldatavaid täiendavaid maksusoodustusi teha üksnes siis, kui need kütused vastavad kõnealuse direktiivi artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele. | (21) Käesoleva direktiiviga kehtestatavates üldeeskirjades võetakse arvesse biomassist koosnevate või sellest valmistatud, direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele vastavate kütuste eripära, mis seisneb selles, et nad aitavad CO2-heidet vähendada ning vedelate biokütuste energiasisaldus mahuühiku kohta on madalam võrreldes mõnede võistlevate fossiilkütustega. Seega tuleks keskpikas perioodis kaotada direktiivi 2003/96/EÜ sätted, millega lubatakse kõnealuste kütuste puhul anda maksuvähendusi või -vabastusi. Vaheperioodil tuleks tagada, et kõnealuste sätete kohaldamine viiakse kooskõlla käesoleva direktiiviga kehtestatud üldeeskirjadega. Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktides h ja i määratletud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul tuleks liikmesriikide kohaldatavaid täiendavaid maksusoodustusi teha üksnes siis, kui need kütused vastavad kõnealuse direktiivi artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele. Biometaani energiasisaldus mahuühiku kohta on sama mis maagaasil. Kuna biometaani juhtimine maagaasivõrku aitab suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu, tuleks biometaan vabastada maksustamisest CO2 ja energiasisalduse osas tingimusel, et seda toodetakse kooskõlas direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 17 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega. |
Selgitus
Biometaan on üks peamisi kütuseliike, mille abil loodetakse 2020. aastaks saavutada kohustuslik eesmärk, mille kohaselt biokütus peaks moodustama 10% transpordisektoris kasutatavatest kütustest. Ühesuguse molekulaarse struktuuri tõttu on maagaasi ja biometaani võimalik kasutada ilma segamispiiranguteta. Maagaas ja biometaan kujutavad endast naftapõhiste kütuste ainsat alternatiivi, mille puhul heitkogused on väiksemad. Seetõttu tuleb biometaan CO2 ja energiaga seotud maksukoormusest vabastada. Maagaasivõrku juhitud biometaani osa lahutatakse maagaasiga seotud maksude kogusummast.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(28) Iga viie aasta järel ja esimest korda 2015. aasta lõpuks peaks komisjon esitama nõukogule aruande direktiivi kohaldamise kohta, analüüsides muu hulgas CO2-heite maksustamise madalaimat taset, võttes arvesse saastekvootide turuhindade suundumusi ELis, innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju ning käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul. Loetelu sektoritest või allsektoritest, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes eelkõige arvesse tõendite kättesaadavust. | (28) Iga kolme aasta järel ja esimest korda 2015. aasta lõpuks peaks komisjon esitama nõukogule aruande direktiivi kohaldamise kohta, analüüsides muu hulgas CO2-heite maksustamise madalaimat taset, võttes arvesse saastekvootide turuhindade suundumusi ELis, innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju ning käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul. Loetelu sektoritest või allsektoritest, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes eelkõige arvesse tõendite kättesaadavust. |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 2 – lõige 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| a a) Lisatakse järgmine lõige: |
| „1 a. Komisjon esitab enne 31. detsembrit 2012 ettepaneku, et lisada käesolevasse direktiivi minimaalne maksumäär elektrienergia tootmiseks kasutatavate tuumkütuse varraste jaoks ning et lisada tuumkütuse vardad käesoleva artikli lõikes 1 loetletud energiatoodete hulka.” |
Selgitus
Energia maksustamise direktiivi läbivaatamisel ei ole käsitletud tuumkütuse küsimust. Kuid tuumaenergiaga seostuvad välismõjud, tuumaõnnetuse võimalik oht ning nõue kehtestada eri energiaallikate jaoks võrdsed võimalused – see kõik õigustab tuumkütuse varraste minimaalse maksumäära lisamist direktiivi. See minimaalne maksumäär peaks vastama finantseelisele, mis tuumaenergial on ELi heitkogustega kauplemise süsteemist tulenevalt tõusnud elektrihinna tõttu.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 3
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 3 – punkt b – taane 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– energiatoodete kahene kasutamine. | – energiamahukas tööstus ja energiatoodete kahene kasutamine. |
Selgitus
Direktiivis tuleks täpsustada, et seda ei kohaldata energiamahukale tööstusele, tagades nii, et direktiivis koheldakse kõiki energiamahukaid tööstusharusid võrdselt.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Ilma et see piiraks käesoleva direktiiviga ettenähtud vabastuste, eristamiste ja vähendamiste kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kui I lisas esitatakse ühetaolised madalaimad maksutasemed teatava kasutuse jaoks, kehtestatakse kõnealusel eesmärgil kasutatavate toodete suhtes ühetaolised maksustamistasemed. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 1 punkti i kohaldamist, kohaldatakse seda sätet I lisa tabelis A esitatud mootorkütuste suhtes alates 1. jaanuarist 2023. | 3. Ilma et see piiraks käesoleva direktiiviga ettenähtud vabastuste, eristamiste ja vähendamiste kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kui I lisas esitatakse ühetaolised madalaimad maksutasemed teatava kasutuse jaoks, kehtestatakse kõnealusel eesmärgil kasutatavate toodete suhtes ühetaolised maksustamistasemed. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 1 punkti i kohaldamist, kohaldatakse seda sätet I lisa tabelis A esitatud mootorkütuste suhtes alates 1. jaanuarist 2023. Artiklis 7 sätestatud erandid kehtivad kaubandusliku transpordi suhtes. |
Selgitus
Liikmesriikidele peaks jääma võimalus kohaldada mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutamise suhtes madalamat maksustamismäära kui mittekaubandusliku kasutamise suhtes, sest siiani puudub alternatiivne kütus kaubanduslikus transpordis kasutamiseks.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Maagaasi ja biometaani kasutamisel mootorikütusena kohaldatakse energiatarbimise üldise maksustamise tõstetud madalaimaid määrasid alles pärast seda, kui on valminud komisjoni poolt 2023. aastaks koostatav hinnang käesoleva direktiivi sätete rakendamise kohta seoses maanteetranspordis kasutatava maagaasi puhul kohaldatava maksustamistasemega. Hinnangus käsitletakse muu hulgas maagaasi ja biometaani parema kättesaadavuse tagamisel saavutatud edu, tanklate võrgustiku laiendamist Euroopas, maagaasil töötavate sõidukite turuosa ELis, biometaani sõidukikütusena kasutamisega seotud innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut ning madalaima maksustamistaseme reaalset väärtust. |
Selgitus
Maagaasi ja biometaani on võimalik olemasolevates sisepõlemismootorites kasutada ilma segamispiiranguteta. Biometaan on üks peamisi kütuseliike, mille abil loodetakse 2020. aastaks saavutada kohustuslik eesmärk, mille kohaselt biokütus peaks moodustama 10% transpordisektoris kasutatavatest kütustest. Biometaani arendamine on seotud maagaasisõidukite arendamisega, mistõttu on lubatud kasutada soodsat maksurežiimi, mis võimaldab metaanitanklate taristu rajamist. Naftal põhinevatele kütustele alternatiivi pakkuva metaani muude süsivesinike (NMHC), tahkete osakeste ja NOx heited on väga väikesed, mis parandab linnade õhukvaliteeti ja vähendab oluliselt müra ning CO2 heiteid.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 5 – taane 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
– järgmistel eesmärkidel: kohalik ühistransport (taksod kaasa arvatud), jäätmete kogumine, relvajõud ja riigihaldus, puuetega inimesed, kiirabiautod; | – järgmistel eesmärkidel: kohalik ühistransport (naftapõhise mootorikütusega töötavad taksod välja arvatud), jäätmete kogumine, relvajõud ja riigihaldus, puuetega inimesed, kiirabiautod; |
Selgitus
Maagaas või biometaan on naftast toodetud kütustele heaks alternatiiviks, selle kasutamisel tekib ainulaadselt vähe toksiliste või kantserogeensete ainete heiteid, ei teki peaaegu üldse tahkete osakeste heiteid, ei teki reaktiivsete süsivesinike heiteid ja tekib vähem NOx heiteid ja vähem müra, seega on tegemist linnaoludes ideaalse mootorikütusega. Tuleviku transpordikütuste eksperdirühma 25. jaanuari 2011. aasta aruandes öeldakse, et metaani tuleks propageerida kui üht peamist alternatiivkütust linnatranspordis.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 6
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Mootorikütuste madalaimad maksustamistasemed kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2013 ja 1. jaanuarist 2015 ning 1. jaanuarist 2018 I lisa tabeli A kohaselt. | 1. Mootorikütuste madalaimad maksustamistasemed kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2013 ja 1. jaanuarist 2015 ning 1. jaanuarist 2018 I lisa tabeli A kohaselt. |
| 2. Liikmesriigid võivad eristada kaubanduslikul ja mittekaubanduslikul eesmärgil kasutatavat gaasiõli. |
| „kaubanduslikul eesmärgil mootorikütusena kasutatav gaasiõli” – järgmistel eesmärkidel mootorikütusena kasutatav gaasiõli: |
| a) kauba vedu rendi või tasu eest või omal kulul mootorsõidukite või poolhaagisautorongidega, mis on ette nähtud ainult kaupade maanteeveoks; |
| b) reisijate regulaarne või juhutine vedu mootorsõidukitega. |
| 3. Liikmesriigid kehtestavad kaubanduslikul eesmärgil transportijatele võimaluse kohaldada erinevat maksude arvestamise süsteemi. |
Selgitus
Liikmesriikidele peaks jääma võimalus kohaldada mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutamise suhtes madalamat maksustamismäära kui mittekaubandusliku kasutamise suhtes, sest siiani puudub alternatiivne kütus kaubanduslikus transpordis kasutamiseks.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 11 – alapunkt a – alapunkt iii
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt e
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
e) kuni 31. detsembrini 2020 elektrienergia, mis toodetakse kaldal ja vahetult jaotatakse sadamakai ääres seisvatele laevadele. | e) elektrienergia, mis toodetakse kaldal ja vahetult jaotatakse sadamakai ääres seisvatele laevadele. |
Selgitus
Sadamatesse ja laevadesse tehtavad investeeringud, mis võimaldavad laevadel ühendada end elektrivõrku kai ääres, on väga tähtsad ning seepärast ei tohiks ette näha maksuvabastuse lõpukuupäeva, kui soovime, et seda laadi algatusi oleks Euroopa sadamates lähiaastatel rohkem. Investeeringuid pidurdaks teadmine, et alates 2021. aastast oleks see elektrienergia maksustatud.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt a – alapunkt i
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt h
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
h) energiatooted, mida kasutatakse kütteainena ja elektrienergiana kodumajapidamistes ja/või asjaomase liikmesriigi tunnustatud heategevusorganisatsioonides. Selliste heategevusorganisatsioonide puhul piiravad liikmesriigid maksuvabastuse või -vähenduse muu kui äriotstarbelise kasutusega. Segakasutuse korral kohaldatakse maksustamist iga kasutusliigiga proportsionaalselt. Kui üks kasutusliik on tähtsusetu, võib selle lugeda olematuks; | h) energiatooted, mida kasutatakse kütteainena ja elektrienergiana kodumajapidamistes ja/või asjaomase liikmesriigi tunnustatud heategevusorganisatsioonides. Selliste heategevusorganisatsioonide puhul piiravad liikmesriigid maksuvabastuse või -vähenduse muu kui äriotstarbelise kasutusega; |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt a – alapunkt i
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt i
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
i) kuni 1. jaanuarini 2023 mootorikütusena kasutatav maagaas ja veeldatud naftagaas; | i) kuni 1. jaanuarini 2023 mootorikütusena kasutatav maagaas, biometaan ja veeldatud naftagaas, ilma et see piiraks artikli 29 kolmanda a lõigu kohaldamist; |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt a – alapunkt i a (uus)
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt m (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| i a) lisatakse järgmine punkt: |
| „m) kütteainena kasutatav veeldatud naftagaas, sealhulgas erandina käesoleva direktiivi artikli 4 lõikest 3;” |
Selgitus
Liikmesriikidel peab olema võimalus kohaldada erandeid madalaimast sätestatud aktsiisitasemest ning maksustamise neutraalsuse põhimõttest, mida nimetatakse artikli 4 lõikes 3. Erandite tegemist õigustab veeldatud naftagaasi keskkonnaroll, (väiksem CO2-heide võrreldes muude traditsiooniliste kütustega) ja sotsiaalne roll, sest see võimaldab tarnida energiat kodanike esmavajadusteks (küte, toiduvalmistamine ja vee soojendamine) kõrvalistes piirkondades (hõredalt asustatud ja maapiirkonnad, mägialad ja saared).
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Liikmesriigid võivad kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise kuni nullini vähendatud taset põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses või metsanduses kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes. Abisaajad peavad järgima korda, mis peab aitama suurendada energiatõhusust määral, mis on üldiselt samaväärne määraga, mis oleks saavutatud liidu standardsete alammäärade järgimise korral. | 3. Liikmesriigid võivad kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise kuni nullini vähendatud taset põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses või metsanduses kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes. |
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 13 a* – alapunkt a – alapunkt i a (uus)
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 16 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| i a) Lisatakse järgmine lõik: |
__________________ | „Biometaani energiasisaldus mahuühiku kohta on sama mis maagaasil. Kuna biometaani juhtimine maagaasivõrku aitab suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu, vabastatakse biometaan maksustamisest CO2 ja energiasisalduse osas tingimusel, et seda toodetakse kooskõlas direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 17 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega.” |
* Komisjoni ettepanekus on artikli 1 punkti 13 järel ekslikult number „(1)”, kuigi seal peaks olema punkt 14. |
|
Selgitus
Biometaan on üks peamisi kütuseliike, mille abil loodetakse 2020. aastaks saavutada kohustuslik eesmärk, mille kohaselt biokütus peaks moodustama 10% transpordisektoris kasutatavatest kütustest. Ühesuguse molekulaarse struktuuri tõttu on maagaasi ja biometaani võimalik kasutada ilma segamispiiranguteta. Maagaas ja biometaan kujutavad endast naftapõhiste kütuste ainsat alternatiivi, mille puhul heitkogused on väiksemad. Seetõttu tuleb biometaan CO2 ja energiaga seotud maksukoormusest vabastada. Maagaasivõrku juhitud biometaani osa lahutatakse maagaasiga seotud maksude kogusummast.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 21
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 29 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Iga viie aasta tagant ja esimest korda 2015. aasta lõpuks esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks. | Iga kolme aasta tagant ja esimest korda 2015. aasta lõpuks esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks. |
Selgitus
Maksustamistasemeid tuleks võimaliku muutmise eesmärgil kontrollida iga kolme aasta tagant, et saaks ruttu rakendada uusi lahendusi ja tehnoloogilisi uuendusi ning järgida arengusuundi CO2 turul.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 21
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 29 – lõik 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Komisjon esitab 2023. aastaks nõukogule hinnangu käesoleva direktiivi sätete rakendamise kohta seoses maanteetranspordis kasutatava maagaasi puhul kohaldatava maksustamistasemega ning ettepaneku selle muutmiseks. Hinnangus käsitletakse muu hulgas maagaasi ja biometaani parema kättesaadavuse tagamisel saavutatud edu, tanklate võrgustiku laiendamist Euroopas, maagaasil töötavate sõidukite turuosa ELis, biometaani sõidukikütusena kasutamisega seotud innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut ning madalaima maksustamistaseme reaalset väärtust. |
Selgitus
Nn läbivaatamisklausel on sobiv seadusandlik vahend alternatiivse kütuse maksusoodustuste säilitamise vajaduse hindamiseks keskmises perspektiivis, võttes arvesse ka gaasikütuste tootmist taastuvatest energiaallikatest. Biometaan on üks peamisi kütuseliike, mille abil loodetakse 2020. aastaks saavutada eesmärk, mille kohaselt biokütus peaks moodustama 10% transpordisektoris kasutatavatest kütustest. Kuna biometaani arendamine on seotud maagaasisõidukite arendamisega, vajatakse keskmises perspektiivis soodsat maksurežiimi. Maagaasil või biometaanil töötavate mootorite saasteainete heitkogused on väga väikesed, samas vähenevad oluliselt ka müratase ning CO2 heitkogused, võrreldes diisel- ja bensiinimootoritega.
MENETLUS
Pealkiri | Direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) muutmine | |||
Viited | COM(2011)0169 – C7-0105/2011 – 2011/0092(CNS) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ECON 10.5.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | ENVI 10.5.2011 |
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis | 26.10.2011 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 31.1.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 28 16 19 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | János Áder, Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Peter Liese, Zofija Mazej Kukovič, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Sirpa Pietikäinen, Mario Pirillo, Pavel Poc, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Daciana Octavia Sârbu, Carl Schlyter, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Margrete Auken, Vicky Ford, Romana Jordan Cizelj, Filip Kaczmarek, Riikka Manner, Marisa Matias, Miroslav Mikolášik, Bill Newton Dunn, James Nicholson, Bart Staes, Eleni Theocharous, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Andrea Zanoni | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Julie Girling, Emma McClarkin | |||
7.2.2012
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik)
( COM(2011)0169 – C7‑0105/2011 – 2011/0092(CNS) )
Arvamuse koostaja: Béla Kovács
LÜHISELGITUS
Nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) (energia maksustamise direktiiv) ettepaneku üldine eesmärk on kujundada ümber energia maksustamise kord, et toetada üleminekut vähem CO2-heidet tekitavale ja energiatõhusale majandusele ning vältida probleemide tekkimist siseturul. Ettepaneku eesmärk on tagada energiaallikate järjekindel käsitlemine, luua taastuvenergia maksustamiseks sobiv raamistik ja luua CO2-heite maksustamise raamistik.
Seepärast tehakse läbivaadatud energia maksustamise direktiivis ettepanek jagada energiatoodete madalaimad maksustamistasemed kaheks:
1. CO2-heite maksustamine, mis põhineb energiatoodete CO2 heitkogustel, mille maksumääraks on kehtestatud 20 eurot iga tonni CO2 kohta.
2. Energiatarbimise üldine maksustamine, mis põhineb gigadžaulides mõõdetaval energiasisaldusel energiatootest sõltumata.
Arvamuse koostaja seisukoht
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja väljendab üldjoontes heameelt energia maksustamise direktiivi läbivaatamise ettepaneku üldeesmärkide üle, eelkõige eesmärgi üle viia direktiiv paremini kooskõlla ELi energia- ja kliimaeesmärkidega. Siiski tekitab arvamuse koostajale muret ettepaneku võimalik mõju Lissaboni lepingus sätestatud liikmesriikide õigusele otsustada ise oma energiaallikate jaotuse üle. Ettepanekul on märkimisväärsed tagajärjed liikmesriikides kasutusel olevate energia maksustamise süsteemide autonoomiale ja energiaturul tegutsevatele ettevõtetele. Seetõttu tuleks ELi tasandi meetmeid üksikasjalikult põhjendada ja need peaksid olema kooskõlas pakutud õigusliku alusega.
Arvamuse koostaja rõhutab, et mõjuhinnang ei hõlma põhjalikku arvamust, mis võimaldaks hinnata vastavust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele, nagu on sätestatud protokolli nr 2 artiklis 5. Ehkki ettepanek hõlmab valdkonda, kus liidul ja liikmesriikidel on jagatud pädevus, märgib arvamuse koostaja, et energia maksustamise direktiivi läbivaatamise ettepanek ei piirdu seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga ning otsused tuleks igal juhul vastu võtta ELi kodanikule kõige lähedasemal tasandil. Sellest tingimusest kõrvalekaldumist ei tohiks võtta iseenesestmõistetavana, vaid seda tuleks piisava üksikasjalikkuse ja selgusega põhjendada, et ELi kodanikul oleks võimalik aru saada kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest põhjustest, mis viivad järelduseni, et vaja on meetmeid ELi tasandil.
Arvamuse koostaja tunneb samuti muret energia maksustamise direktiivi läbivaatamise ettepaneku võimaliku majandusliku ja sotsiaalmajandusliku mõju pärast.
Arvamuse koostaja rõhutab, et kõigepealt oleks tulnud põhjalikult analüüsida kehtiva energia maksustamise direktiivi läbivaatamisega seotud meetmeid seoses nende mõjuga liikmesriikide majandustele ning teiseks oleks läbivaadatud energia maksustamise direktiivis pidanud nimetatud majandustele pakkuma paindlikke ja realistlikke lahendusi. Arvamuse koostaja tuletab samuti meelde, et tuleb ette näha realistlikud üleminekuperioodid.
Arvamuse koostaja väljendab kahetsust selle üle, et komisjoni ettepanekus ei ole piisavalt käsitletud tööstuspoliitikat. Energia maksustamise direktiivi läbivaatamise ettepanekus sätestatakse ühine energiamaks, mis põhineb kütuste energiasisaldusel ning eeldab enamikes liikmesriikides energiaallikate maksustamise määras oluliste muudatuste tegemist. ELi konkurentsivõime tagamiseks tuleb hinnata kõikidele tööstusharudele ja ettevõtlussektoritele avaldatavat mõju. Energia maksustamise direktiivi läbivaatamisega ei tohi kaasneda turuhäireid töökohtade kadumise tõttu. Samuti tuleks tagada kooskõla teiste poliitikavaldkondadega.
Alammäärad kinnitati viimati 2003. aastal ning arvamuse koostaja on nõus, et need tuleks uuesti läbi vaadata, et võtta arvesse vahepealset inflatsiooni ja vajadust tagada, et alammäärad aitavad ka edaspidi kindlustada tõhusa ühtse turu raamistiku, mille puhul võetakse samuti arvesse kütuste keskkonnamõju. Samas märgib arvamuse koostaja, et alammäärade automaatne indekseerimine tähendaks seda, et liikmesriikidel kaoks kontroll ELi tulevaste alammäärade suuruse üle. Arvamuse koostaja kardab samuti, et direktiivi rakendamine komisjoni ettepaneku kohaselt tähendaks näiteks kivisöe, maagaasi, kütteõli ja diislikütuse hinna tõusu ning sellel oleks negatiivne sotsiaalne mõju, kuna lõpptarbijate jaoks tõuseks kütte ja valmistoodete hind. Energiatarbimise üldise maksustamise määra automaatne kohandamine võib lõpptarbijale kaasa tuua tarbetu ebaproportsionaalse koorma. Arvamuse koostaja tuletab meelde, et kütuste hinnad on viimastel aastatel juba märkimisväärselt tõusnud.
Arvamuse koostaja kardab, et energia maksustamise direktiivi läbivaatamise ettepanekus ettenähtud liikmesriikide piiratud paindlikkus toob kaasa energia- ja kütusekulude kallinemise selliste sektorite jaoks nagu põllumajandus, aiandus, kalakasvatus ja metsandus.
Arvamuse koostaja on seisukohal, et liikmesriikidel peab olema võimalus määrata kindlaks riiklike maksude struktuur ja energiatoodete riiklike maksumäärade suhted. Arvamuse koostaja tuletab meelde, et õhukvaliteeti ja CO2-heidet käsitlevad ELi õigusaktid on nõudnud väga suuri investeeringuid ning seepärast tuleks näiteks diislikütuse ja bensiini erineva maksustamisega anda ka edaspidi maksustiimul, et kasutataks diislikütust, mis on energiatõhusam ja vähema CO2-heitega tehnoloogia kui bensiin, ning diislikütuse maks ei tohiks olla kõrgem bensiinile kehtestatud maksust.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(8) Maksustamise neutraalsuse huvides tuleks samu madalaimaid maksustamistasemeid kohaldada energia maksustamise iga komponendi suhtes ja kõigi teatud kasutust hõlmavate energiatoodete suhtes. Kui nähakse seega ette ühetaolised madalaimad maksustamistasemed, peaksid liikmesriigid ka maksustamise neutraalsuse eesmärgil tagama, et kõigi asjaomaste toodete suhtes kohaldatakse liikmesriigi tasandil ühetaolist maksustamistaset. Vajaduse korral tuleks kõnealuste tasemete ühtlustamiseks näha ette üleminekuperioodid. | (8) Tehnoloogilise neutraalsuse huvides tuleks madalaimaid maksustamistasemeid kohaldada kõigi teatud kasutust hõlmavate energiatoodete suhtes. Liikmesriigiti ühetaolised maksumäärad ei ole energiapoliitika seisukohast olulised. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Põhjendus 12
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(12) Mootorikütuste osas moonutab konkurentsi gaasiõli soodsam madalaim maksustamistase võrreldes bensiiniga, mis on peamine võistlev kütus; see tuleneb sellest, et gaasiõli kasutati algselt enamasti äriotstarbelisel eesmärgil ja maksustati seega traditsiooniliselt vähem. Direktiivi 2003/96/EÜ artikkel 7 on seega esimene samm, et viia gaasiõli suhtes kohaldatav madalaim maksustamistase järk-järgult kooskõlla bensiini suhtes kohaldatava tasemega. Selline kooskõllaviimine tuleb lõpule viia ja liikuda järk-järgult selles suunas, et gaasiõli ja bensiini maksustamise tase oleks ühetaoline. | välja jäetud |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(13) Tundub, et liikmesriikide võimalus kohaldada mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutamise suhtes madalamat maksustamistaset kui mittekaubandusliku kasutamise suhtes, ei ole enam kooskõlas nõudega suurendada energiatõhusust ja vajadusega vähendada transpordi keskkonnamõju ning seega tuleks see säte välja jätta. Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 9 lõikega 2 on lubatud teatavatel liikmesriikidel kohaldada vähendatud maksumäära kerge kütteõli suhtes. See säte ei ole enam kooskõlas siseturu nõuetekohase toimimisega ja aluslepingu laiemate eesmärkidega. Seetõttu tuleks see välja jätta. | (13) Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 9 lõikega 2 on lubatud teatavatel liikmesriikidel kohaldada vähendatud maksumäära kerge kütteõli suhtes. See säte ei ole enam kooskõlas siseturu nõuetekohase toimimisega ja aluslepingu laiemate eesmärkidega. Seetõttu tuleks see välja jätta. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (14 a) Energia maksustamise korra igasugusel muutmisel tuleb tagada, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäävad sektorid ei jääks ebasoodsamasse olukorda kui sektorid, mis sellesse süsteemi kuuluvad. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(18) Mootorikütusena kasutatava veeldatud naftagaasi ja maagaasi puhul ei ole enam põhjendatud soodustused, mida antakse energiatarbimise üldise maksustamise madalaimate tasemete alandamise kujul, ega võimalus vabastada kõnealused energiatooted maksustamisest, arvestades eelkõige vajadust suurendada taastuvate energiaallikate turuosa, seega tuleks need keskpikas perioodis kaotada. | (18) Mootorikütusena kasutatava veeldatud naftagaasi puhul ei ole enam põhjendatud soodustused, mida antakse energiatarbimise üldise maksustamise madalaimate tasemete alandamise kujul, ega võimalus vabastada asjaomane kütus maksustamisest, arvestades eelkõige vajadust suurendada taastuvate energiaallikate turuosa, seega tuleks need keskpikas perioodis kaotada. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 1 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid kehtestavad energiatoodete ja elektrienergia maksustamise vastavalt käesolevale direktiivile. | 1. Liikmesriigid kehtestavad energiatoodete ja elektrienergia maksustamise vastavalt käesolevale direktiivile, tagades toodete ja teenuste pakkumise mõistliku hinnaga, et kodanikke ei ähvardaks kütteostuvõimetus. Selleks teostab komisjon vastavad mõju-uuringud. |
Selgitus
Euroopa Liidu peamine eesmärk on tagada oma kodanike heaolu.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a – alapunkt i
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt h
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
h) CN-koodide 2909 19 10 ja 3824 90 91 alla; | h) CN-koodide 2909 19 10, 3824 90 91 ja 3824 90 97 alla; |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a – alapunkt ii
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt j
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
j) CN-koodide 2909 19 90, 3823 19 90 ja 3824 90 97 alla, kui need on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena. | j) CN-koodide 2909 19 90 ja 3823 19 90 alla, kui need on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 3
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| a b) niisutusvee pumpamiseks kasutatava elektrienergia suhtes; |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b – sissejuhatav osa
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 4 – lõiked 3 ja 4
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
b) lisatakse lõiked 3 ja 4: | välja jäetud |
Selgitus
See säte on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, kuna piirab liikmesriikide vabadust määrata ise oma rahanduspoliitikat.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Ilma et see piiraks käesoleva direktiiviga ettenähtud vabastuste, eristamiste ja vähendamiste kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kui I lisas esitatakse ühetaolised madalaimad maksutasemed teatava kasutuse jaoks, kehtestatakse kõnealusel eesmärgil kasutatavate toodete suhtes ühetaolised maksustamistasemed. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 1 punkti i kohaldamist, kohaldatakse seda sätet I lisa tabelis A esitatud mootorkütuste suhtes alates 1. jaanuarist 2023. | välja jäetud |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse iga kasutust, mille jaoks esitatakse vastavalt I lisa tabelites A, B ja C madalaim maksustamistase, ühese kasutusena. | välja jäetud |
Selgitus
Vt põhjendust 12.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
4. Käesolevas direktiivis sätestatud energiatarbimise üldise maksustamise madalaimaid tasemeid kohandatakse iga kolme aasta järel alates 1. juulist 2016, et võtta arvesse Eurostati avaldatava ELi ühtlustatud tarbijahindade indeksi muutusi, milles ei võeta arvesse energia- ja töötlemata toidu hindu. Komisjon avaldab nii saadud madalaimad maksustamistasemed Euroopa Liidu Teatajas. | välja jäetud |
Selgitus
See säte on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, kuna piirab liikmesriikide vabadust määrata ise oma rahanduspoliitikat.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Madalaimaid tasemeid kohandatakse automaatselt, suurendades või vähendades baassummat eurodes indeksi protsentuaalse muutuse võrra eelneva kolme kalendriaasta lõikes. Kui muutus protsentides pärast viimast kohandamist on alla 0,5%, summat ei kohandata.” | välja jäetud |
Selgitus
Alammäärade automaatne indekseerimine tähendaks seda, et liikmesriikidel kaoks kontroll ELi tulevaste alammäärade suuruse üle.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt a
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 5 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Kui järgitakse käesoleva direktiiviga ettenähtud madalaimaid maksustamistasemeid, võivad liikmesriigid tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise puhul erinevaid maksumäärasid järgmistel juhtudel: | Kui järgitakse käesoleva direktiiviga kooskõlastatud madalaimaid maksustamistasemeid, võivad liikmesriigid tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise puhul erinevaid maksumäärasid järgmistel juhtudel: |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 6 – sissejuhatav osa
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 7 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
6) Artikkel 7 asendatakse järgmisega: | 6) Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega: |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 11 – alapunkt a – alapunkt i
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 14 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Lisaks sellele, mis on nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ)(*) üldsätetega ette nähtud maksustatavate toodete maksust vabastamise kohta, ja piiramata muude liidu sätete kohaldamist, peavad liikmesriigid maksust vabastama järgmisena loetletud tooted tingimustel, mille nad sätestavad selleks, et tagada maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida maksudest kõrvalehoidmist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi: | 1. Lisaks sellele, mis on nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ) üldsätetega ette nähtud maksustatavate toodete maksust vabastamise kohta, ja piiramata muude liidu sätete kohaldamist, peavad liikmesriigid maksust vabastama järgmisena loetletud tooted tingimustel, mille nad sätestavad selleks, et tagada maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida kütteostuvõimetust, maksudest kõrvalehoidmist, maksustamise vältimist ja kuritarvitusi: |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt a – alapunkt -i (uus)
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| -i) lisatakse järgmine punkt: |
| „b a) kuni 1. jaanuarini 2023 maanteetranspordis kasutatavate elektri- ja hübriidsõidukite laadimiseks kasutatav elektrienergia;” |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt a – alapunkt i
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt h
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
h) energiatooted, mida kasutatakse kütteainena ja elektrienergiana kodumajapidamistes ja/või asjaomase liikmesriigi tunnustatud heategevusorganisatsioonides. Selliste heategevusorganisatsioonide puhul piiravad liikmesriigid maksuvabastuse või -vähenduse muu kui äriotstarbelise kasutusega. Segakasutuse korral kohaldatakse maksustamist iga kasutusliigiga proportsionaalselt. Kui üks kasutusliik on tähtsusetu, võib selle lugeda olematuks; | h) elektrienergia, maagaas, kivisüsi, tahkekütused ja muud energiatooted, mida kasutatakse kütteainena ja elektrienergiana kodumajapidamistes ja/või asjaomase liikmesriigi tunnustatud heategevusorganisatsioonides. Selliste heategevusorganisatsioonide puhul piiravad liikmesriigid maksuvabastuse või -vähenduse muu kui äriotstarbelise kasutusega. Segakasutuse korral kohaldatakse maksustamist iga kasutusliigiga proportsionaalselt. Kui üks kasutusliik on tähtsusetu, võib selle lugeda olematuks; |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt a – alapunkt i
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt i
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
i) kuni 1. jaanuarini 2023 mootorikütusena kasutatav maagaas ja veeldatud naftagaas; | i) kuni 1. jaanuarini 2023 mootorikütusena kasutatav maagaas, biogaas ja veeldatud naftagaas ning kütmiseks kasutatav veeldatud naftagaas; |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt a – alapunkt i a (uus)
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt l a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| i a) lisatakse järgmine punkt: |
| „l a) sõidukimootorites kütusena kasutatav maagaas ja biometaan vähemalt seniks, kuni taastuvenergia osakaal transpordisektoris on vähemalt 10%. Komisjon jälgib pidevalt turu arengut ning esitab sobival ajal vastava seadusandliku ettepaneku.” |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt a – alapunkt ii
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
ii) lisatakse järgmine lõik: | välja jäetud |
„Punkte a-e ja g kohaldatakse üksnes energiatarbimise üldise maksustamise suhtes.” |
|
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Liikmesriigid võivad kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise kuni nullini vähendatud taset põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses või metsanduses kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes. Abisaajad peavad järgima korda, mis peab aitama suurendada energiatõhusust määral, mis on üldiselt samaväärne määraga, mis oleks saavutatud liidu standardsete alammäärade järgimise korral.” | 3. Liikmesriigid võivad kohaldada maksustamise kuni nullini vähendatud taset niisutamisel, põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses või metsanduses kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes. |
Selgitus
Liikmesriikidel tuleks lubada kohaldada ka tulevikus kuni nullini vähendatud maksustamistaset põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses ja metsanduses.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt 1 – alapunkt a – alapunkt i
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 16 – lõige 1 - sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Kuni 1. jaanuarini 2023 võivad liikmesriigid, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõiget 5, kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise puhul vabastust või vähendatud määra, kui maksude õigsust kontrollitakse, käesoleva direktiivi artiklis 2 osutatud maksustatavate toodete puhul, kui sellised tooted koosnevad või sisaldavad vähemalt ühte järgmistest toodetest ning kui direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktide h ja i kohaste biokütuste ja vedelate biokütuste puhul vastavad sellised tooted kõnealuse direktiivi artiklis 17 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. | 1. Kuni 1. jaanuarini 2023 võivad liikmesriigid, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõiget 5, kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise puhul vabastust või vähendatud määra, kui maksude õigsust kontrollitakse, käesoleva direktiivi artiklis 2 osutatud maksustatavate toodete puhul, kui sellised tooted koosnevad või sisaldavad vähemalt ühte järgmistest toodetest või kui direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktide h ja i kohaste biokütuste ja vedelate biokütuste puhul vastavad sellised tooted kõnealuse direktiivi artiklis 17 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele, või kuni nende osakaal mootorikütuste turul jääb alla 5%. |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 14
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 18 – lõige 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
5. Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia ja Slovakkia võivad artiklites 8 ja 9 osutatud kasutuste puhul kohaldada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2021, et kehtestada CO2-heite maksustamine. Kui liit otsustab vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks rohkem kui 20 % võrreldes 1990. aasta tasemetega, uurib komisjon kõnealuste üleminekuperioodide kohaldamist ja esitab vajaduse korral ettepaneku nende lühendamiseks ja/või I lisas esitatud CO2-heite maksustamise madalaimate tasemete muutmiseks.” | 5. Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia ja Slovakkia võivad artiklites 8 ja 9 osutatud kasutuste puhul kohaldada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2030, et kehtestada CO2-heite maksustamine. Kui liit otsustab vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks rohkem kui 20% võrreldes 1990. aasta tasemetega, uurib komisjon kõnealuste üleminekuperioodide kohaldamist ja esitab vajaduse korral ettepaneku vähendada CO2-heite maksustamise madalaimaid tasemeid võrreldes I lisas esitatud tasemetega. |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 19
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 27 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 2 lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusakte. | 1. Komisjonile antakse viieks aastaks õigus võtta vastu artikli 2 lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusakte. |
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 21
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 29 – lõik 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Iga viie aasta tagant ja esimest korda 2015. aasta lõpuks esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks. | Iga viie aasta tagant ja esimest korda 2015. aasta lõpuks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise ning selle kohaldamise mõju kohta liidu majandusele ja ELi kodanike heaolule. Kui aruandes leitakse, et direktiivi tuleb muuta, esitab komisjon vastava ettepaneku. |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 21
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 29 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Komisjoni aruandes analüüsitakse muu hulgas CO2-heite maksustamise madalaimat taset, innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju, eriti seoses energiatõhususega ja elektrienergia kasutamisega transpordisektoris, ning käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul. Aruandes võetakse arvesse siseturu nõuetekohast toimimist, madalaimate maksustamistasemete tegelikku väärtust ja aluslepingu üldeesmärke. | Komisjoni aruandes analüüsitakse muu hulgas CO2-heite maksustamise madalaimat taset, innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju, eriti seoses energiatõhususega ja elektrienergia kasutamisega transpordisektoris, ning käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul. Aruandes võetakse arvesse mõju kaupade ja teenuste hindadele ning liikmesriikide elanike kütteostuvõimetusele, siseturu nõuetekohast toimimist, madalaimate maksustamistasemete tegelikku väärtust, aluslepingu üldeesmärke ja seda, kui hästi on suudetud maksutulude abil tõsta sektori energiatõhusust. |
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa
Direktiiv 2003/96/EÜ
I lisa – tabel A – 2. veerg
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
CO2-heite maksustamine | CO2-heite maksustamine |
1. jaanuar 2013 | 1. jaanuar 2013 |
20 EUR/t CO2 | 12 EUR/t CO2 |
20 EUR/t CO2 | 12 EUR/t CO2 |
20 EUR/t CO2 | 12 EUR/t CO2 |
20 EUR/t CO2 | 12 EUR/t CO2 |
20 EUR/t CO2 | 12 EUR/t CO2 |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa
Direktiiv 2003/96/EÜ
I lisa – tabel A – 5. veerg
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Energiatarbimise üldine maksustamine | välja jäetud |
1. jaanuar 2018 |
|
9.6 EUR/GJ |
|
9.6 EUR/GJ |
|
9.6 EUR/GJ |
|
9.6 EUR/GJ |
|
9.6 EUR/GJ |
|
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa
Direktiiv 2003/96/EÜ
I lisa – tabel A – 7. rida
Komisjoni ettepanek
Maagaas CN-koodid | 20 EUR/t CO2 | 1,5 EUR/GJ | 5,5 EUR/GJ | 9,6 EUR/GJ |
Muudatusettepanek
Maagaas CN-koodid | 20 EUR/t CO2 | 1,0 EUR/GJ | 1,0 EUR/GJ | 1,0 EUR/GJ |
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa
Direktiiv 2003/96/EÜ
I lisa – tabel B – 2. veerg
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
CO2-heite maksustamine | CO2-heite maksustamine |
20 EUR/t CO2 | 12 EUR/t CO2 |
20 EUR/t CO2 | 12 EUR/t CO2 |
20 EUR/t CO2 | 12 EUR/t CO2 |
20 EUR/t CO2 | 12 EUR/t CO2 |
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa
Direktiiv 2003/96/EÜ
I lisa – tabel C – 2. veerg
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
CO2-heite maksustamine | CO2-heite maksustamine |
20 EUR/t CO2 | 12 EUR/t CO2 |
20 EUR/t CO2 | 12 EUR/t CO2 |
20 EUR/t CO2 | 12 EUR/t CO2 |
20 EUR/t CO2 | 12 EUR/t CO2 |
20 EUR/t CO2 | 12 EUR/t CO2 |
20 EUR/t CO2 | 12 EUR/t CO2 |
MENETLUS
Pealkiri | Direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) muutmine | |||
Viited | COM(2011)0169 – C7-0105/2011 – 2011/0092(CNS) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ECON 10.5.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | ITRE 10.5.2011 |
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis | 20.10.2011 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 6.2.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 27 25 2 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Amelia Andersdotter, Josefa Andrés Barea, Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Dimitrios Droutsas, Christian Ehler, Vicky Ford, Norbert Glante, Robert Goebbels, András Gyürk, Jacky Hénin, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Béla Kovács, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Jaroslav Paška, Vittorio Prodi, Herbert Reul, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Paul Rübig, Salvador Sedó i Alabart, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Antonio Cancian, António Fernando Correia De Campos, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Seán Kelly, Bernd Lange, Werner Langen, Marian-Jean Marinescu, Zofija Mazej Kukovič, Morten Messerschmidt, Vladko Todorov Panayotov, Mario Pirillo, Silvia-Adriana Ţicău | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Michael Theurer | |||
2.12.2011
TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik)
( COM(2011)0169 – C7‑0105/2011 – 2011/0092(CNS) )
Arvamuse koostaja: Brian Simpson
LÜHISELGITUS
I. Komisjoni ettepanek
Praeguse energia maksustamise direktiiviga on mootorikütuse ja kütteainena kasutatavate energiatoodete ning elektri maksustamisel kehtestatud madalaimad maksustamistasemed. Neid madalaimaid maksustamistasemeid kohaldatakse üldiselt tarbitava energiatoote mahule. Komisjon leiab, et sellel süsteemil on mitmeid negatiivseid mõjusid, nagu ELi kliimamuutustega seotud eesmärkidega vastuolus olevate stiimulite loomine või siseturu moonutamine.
Oma ettepanekuga direktiiv läbi vaadata soovib komisjon neid negatiivseid mõjusid heastada. Üheks põhiliseks ideeks on energia maksustamise uus struktuur, jaotades energiatoodete madalaim maksustamistase kaheks:
1) Üks neist põhineks energiatoote CO2-heitel. Kõikide energiaallikate, mis praegusel hetkel või edaspidi loetakse süsinikdioksiidivabaks, maksustamistase oleks null.
2) Teine põhineks energiasisaldusel gigadžauli kohta, olenemata energiatootest, et stimuleerida energia kokkuhoidu.
Samal ajal on ettepaneku eesmärgiks viia energia maksustamise direktiiv suuremasse kooskõlla teiste ELi poliitikatega, näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga. Seoses sellega teeb komisjon ettepaneku mitte kohaldada CO2-heite maksustamist heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud käitistele, s.t sealhulgas lennundusele.
Mitmed selle ettepaneku aspektid puudutavad transpordipoliitikat, näiteks:
– kaotatakse liikmesriikide võimalus maksustamisel erinevalt kohelda mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubanduslikku ja mittekaubanduslikku kasutamist;
– kaotatakse võimalus energiatarbimise üldisel maksustamisel kohaldada taksode puhul madalamat maksustamistaset, kuna see ei ole enam kooskõlas alternatiivsete kütuste, alternatiivsete energiakandjate ning keskkonnahoidlike linnasõidukite kasutamist toetavate eesmärkidega;
– ajakohastatakse standardsete paakide ja erikonteinerite määratlused.
Lõpetuseks teeb komisjon ettepaneku vabastada energiamaksust kaldaäärne elektrienergia, mida jaotatakse sadamakai ääres seisvatele laevadele, ning säilitada liikmesriikide kohustus vabastada maksust kütused, mida kasutatakse õhusõiduki või laeva kütusena. Siseveeteede osas teeb komisjon ettepaneku säilitada kehtivad eeskirjad, mis võimaldavad liikmesriikidel kohaldada maksustamistasemes täielikke või osalisi vabastusi või vähendamisi.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(2) Tuleb tagada, et siseturg toimib jätkuvalt nõuetekohaselt, arvestades Euroopa Nõukogu eesistujariigi 8.–9. märtsi 2007. aasta ja 11.–12. detsembri 2008. aasta järeldustes heaks kiidetud uusi nõudeid, mis hõlmavad kliimamuutuste mõju piiramist, taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiasäästu. | (2) Tuleb tagada, et siseturg toimib jätkuvalt nõuetekohaselt, arvestades Euroopa Nõukogu eesistujariigi 8.–9. märtsi 2007. aasta ja 11.–12. detsembri 2008. aasta järeldustes heaks kiidetud uusi nõudeid, mis hõlmavad kliimamuutuste mõju piiramist, taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiasäästu. Seetõttu tuleb tagada energiaallikate ühetaoline kohtlemine selle direktiivi raames, et luua energiatarbijate jaoks võrdsed tingimused, sõltumata kasutatavast energiaallikast. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (2 a) Energiatoodete maksustamisele tuleks läheneda tehnoloogia suhtes neutraalselt, et anda uutele tehnoloogiatele arenguvõimalus. |
Selgitus
Komisjoni poliitika peab olema tehnoloogiate suhtes täiesti neutraalne, et uued tehnoloogiad saaksid arenguvõimaluse. Olemasolevatest tehnoloogiatest tuleks säilitada üksnes kõige kestlikumad ja tõhusamad.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(3) CO2-heite maksustamine võib liikmesriikide jaoks olla kulutõhus viis, kuidas piisavalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsusega 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) selliste energiaallikate puhul, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) kohase liidu süsteemiga. Arvestades CO2-heite maksustamise võimalikku tähtsust, on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vaja kõnealuse maksustamise jaoks ühiseid eeskirju. | (3) Energia maksustamise põhieesmärk on ergutada tarbijaid energiat tõhusamalt kasutama ja saama seda keskkonnasäästlikumatest allikatest. CO2-heite maksustamine võib liikmesriikide jaoks olla kulutõhus viis, kuidas piisavalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsusega 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) selliste energiaallikate puhul, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) kohase liidu süsteemiga. Arvestades CO2-heite maksustamise võimalikku tähtsust, on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vaja kõnealuse maksustamise jaoks ühiseid eeskirju. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(6) Iga kõnealune komponent tuleks arvutada objektiivsete kriteeriumide alusel, mis võimaldab eri energiaallikaid ühetaoliselt kohelda. CO2-heite maksustamise puhul tuleks tugineda CO2-heitele, mida põhjustab iga asjaomase energiatoote kasutamine, võttes aluseks komisjoni 18. juuli 2007. aasta otsuses 2007/589/EÜ (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandluse suunised) sätestatud heitekoefitsiendid. Energiatarbimise üldise maksustamise puhul tuleks aluseks võtta erinevate energiatoodete ja elektrienergia energiasisaldus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivis 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/76/EMÜ). Seoses sellega tuleks arvesse võtta biomassist koosnevate või sellest valmistatud toodete keskkonnaeeliseid. Kõnealuste toodete maksustamisel tuleks aluseks võtta biomassi või sellest valmistatud toodete CO2-heite koefitsiendid, nagu on sätestatud otsuses 2007/589/EÜ, ning nende energiasisaldus, nagu on esitatud direktiivi 2009/28/EÜ III lisas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) artikli 2 punktides h ja i määratletud biokütused ja vedelad biokütused moodustavad eranditult kõige olulisema asjaomase tootekategooria. Kuna kõnealuste toodete keskkonnaeelised erinevad sõltuvalt sellest, kas need vastavad kõnealuse direktiivi artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele, tuleks biomassi või sellest valmistatud toodete konkreetseid kontrollväärtusi kohaldada üksnes siis, kui kõnealused kriteeriumid on täidetud. | (6) Iga kõnealune komponent tuleks arvutada objektiivsete kriteeriumide alusel, mis võimaldab eri energiaallikaid ühetaoliselt kohelda, et saaks kehtestada asjakohase energia maksustamise raamistiku. CO2-heite maksustamise puhul tuleks tugineda CO2-heitele, mida põhjustab iga asjaomase energiatoote kasutamine, võttes aluseks komisjoni 18. juuli 2007. aasta otsuses 2007/589/EÜ (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandluse suunised) sätestatud heitekoefitsiendid. Energiatarbimise üldise maksustamise puhul tuleks aluseks võtta erinevate energiatoodete ja elektrienergia energiasisaldus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivis 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/76/EMÜ). Seoses sellega tuleks arvesse võtta biomassist koosnevate või sellest valmistatud toodete keskkonnaeeliseid. Kõnealuste toodete maksustamisel tuleks aluseks võtta biomassi või sellest valmistatud toodete CO2-heite koefitsiendid, nagu on sätestatud otsuses 2007/589/EÜ, ning nende energiasisaldus, nagu on esitatud direktiivi 2009/28/EÜ III lisas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) artikli 2 punktides h ja i määratletud biokütused ja vedelad biokütused moodustavad eranditult kõige olulisema asjaomase tootekategooria. Kuna kõnealuste toodete keskkonnaeelised erinevad sõltuvalt sellest, kas need vastavad kõnealuse direktiivi artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele, tuleks biomassi või sellest valmistatud toodete konkreetseid kontrollväärtusi kohaldada üksnes siis, kui kõnealused kriteeriumid on täidetud. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(13) Tundub, et liikmesriikide võimalus kohaldada mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutamise suhtes madalamat maksustamistaset kui mittekaubandusliku kasutamise suhtes, ei ole enam kooskõlas nõudega suurendada energiatõhusust ja vajadusega vähendada transpordi keskkonnamõju ning seega tuleks see säte välja jätta. Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 9 lõikega 2 on lubatud teatavatel liikmesriikidel kohaldada vähendatud maksumäära kerge kütteõli suhtes. See säte ei ole enam kooskõlas siseturu nõuetekohase toimimisega ja aluslepingu laiemate eesmärkidega. Seetõttu tuleks see välja jätta. | (13) Tundub, et liikmesriikide võimalus kohaldada mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutamise suhtes madalamat maksustamistaset kui mittekaubandusliku kasutamise suhtes, ei ole enam kooskõlas nõudega suurendada energiatõhusust ja vajadusega vähendada transpordi keskkonnamõju ning seega tuleks see säte välja jätta. Komisjon peaks seetõttu analüüsima eristust kaubandusliku ja mittekaubandusliku kasutamise vahel, et anda transpordifirmadele võimalus kohanemiseks olukorraga väljaspool üleminekuperioodi, juhul kui vastavale mõjuhinnangule järgneb eristuse lõpetamine. Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 9 lõikega 2 on lubatud teatavatel liikmesriikidel kohaldada vähendatud maksumäära kerge kütteõli suhtes. See säte ei ole enam kooskõlas siseturu nõuetekohase toimimisega ja aluslepingu laiemate eesmärkidega. Seetõttu tuleks see välja jätta. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(15) Direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 5 lubatakse teatavatel juhtudel kohaldada erinevaid maksumäärasid. Selleks et CO2-hinna signaal oleks järjekindel, peaks liikmesriikide võimalus kehtestada erinevad siseriiklikud määrad piirduma energiatarbimise üldise maksustamisega. Peale selle ei ole võimalus kohaldada taksodes kasutatava mootorikütuse suhtes madalamat maksustamistaset enam kooskõlas alternatiivsete kütuste, energiakandjate ning keskkonnahoidlike linnasõidukite kasutamist toetavate eesmärkidega ning see tuleks välja jätta. | (15) Direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 5 lubatakse teatavatel juhtudel kohaldada erinevaid maksumäärasid. Selleks et CO2-hinna signaal oleks järjekindel, peaks liikmesriikide võimalus kehtestada erinevad siseriiklikud määrad piirduma energiatarbimise üldise maksustamisega. |
Selgitus
Taksosid tuleks käsitleda kui ühistranspordivahendeid, mis aitavad vähendada ummikuid. Seetõttu peaksid nad jätkuvalt saama kasutada kütuse maksusoodustust.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(19) Direktiiviga 2003/96/EÜ kohustatakse liikmesriike vabastama maksustamisest ühenduse vetes sõitmiseks kasutatav kütus ja laeva pardal toodetud elektrienergia (sh kui laev seisab sadamakai ääres). Peale selle võivad liikmesriigid kõnealuseid soodsaid maksutingimusi laiendada siseveeteede puhul. Mõnes sadamas on võimalus kasutada keskkonnahoidlikku alternatiivset energiaallikat kaldalt tuleva elektrienergia näol, seda aga maksustatakse. Selleks et stimuleerida kõnealuse tehnoloogia arendamist ja rakendamist ajal, mil selles valdkonnas ei ole veel vastu võetud terviklikumat raamistikku, peaksid liikmesriigid vabastama energia maksustamisest kaldal toodetava elektrienergia, mida kasutavad sadamakai ääres seisvad laevad. Kõnealust vabastust tuleks kohaldada piisavalt pika aja jooksul, et stimuleerida sadama valdajaid tegema vajalikke investeeringuid, kuid samas tuleks seda ajaliselt piirata nii, et selle täielik või osaline säilitamine sõltub uue otsuse vastuvõtmisest sobival ajal. | (19) Direktiiviga 2003/96/EÜ kohustatakse liikmesriike vabastama maksustamisest laeva pardal toodetud elektrienergia (sh kui laev seisab sadamakai ääres). Mõnes sadamas on võimalus kasutada keskkonnahoidlikku alternatiivset energiaallikat kaldalt tuleva elektrienergia näol, seda aga maksustatakse. Selleks et vältida laevakütusest elektri tootmist kai ääres seisvatel laevadel ning sellega kaasnevat kohalikku õhureostust, seni kui selles valdkonnas ei ole veel vastu võetud terviklikumat raamistikku, peaksid liikmesriigid vabastama energia maksustamisest kaldal toodetava elektrienergia, mida kasutavad mere- või siseveesadamas kai ääres seisvad laevad. Lisaks ei tohiks lubada toota elektrit sadamakai ääres seisvatele laevadele, kui neil on võimalik kasutada maismaavõrgust saadavat elektrit. |
Selgitus
Sadamakai ääres seisvate laevade pardal olevast kütusest elektri tootmise keelamine tugevdab komisjoni kavandatud maksuvabastuse korda ja aitab vähendada reostust sadamates.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (19 a) Selleks et soodustada siseveeteede kasutamist, peaksid liikmesriigid suutma jätkuvalt kehtestada neile soodsaid maksutingimusi. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (19 b) Eri transpordiliikidele tuleks luua võrdsed võimalused. Järkjärgult tuleks kaotada nõue vabastada maksustamisest teatavates sektorites kasutatav kütus. Euroopa ettevõtete ja tööstusharude konkurentsivõime säilitamiseks tuleks nõu pidada rahvusvahelisel tasandil. |
Selgitus
Kehtiv nõue vabastada maksustamisest teatavad transpordiliigid ei ole kooskõlas avatud ja õiglase Euroopa transpordituru põhimõttega. Oluline on mitte kahjustada meie ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvaheliste ettevõtetega võrreldes.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 1
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 2 a. Liikmesriigid, kes kehtestavad teekasutusmaksude süsteemi sõidukitele või poolhaagisautorongidele, mis on ette nähtud ainult kaupade maanteeveoks, maksustavad sellistes sõidukites kasutatavat kütust üksnes I lisa tabelis A esitatud energiatarbimise üldise maksustamise väärtuste alusel. |
Selgitus
Eurovignette’i eesmärgiks oli võtta arvesse väliskulusid, et katta ka kaupade maanteeveol tekitatava reostuse kulud. Käesoleva muudatusettepanekuga välditakse kaupade maanteeveol tekitatava reostuse topeltmaksustamist.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 5 – taane 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
järgmistel eesmärkidel: kohalik ühistransport (taksod kaasa arvatud), jäätmete kogumine, relvajõud ja riigihaldus, puuetega inimesed, kiirabiautod; | järgmistel eesmärkidel: kohalik ühistransport, jäätmete kogumine, relvajõud ja riigihaldus, puuetega inimesed, kiirabiautod; |
Selgitus
Taksosid tuleks käsitleda kui ühistranspordivahendeid, mis aitavad vähendada ummikuid. Seetõttu peaksid nad jätkuvalt saama kasutada kütuse maksusoodustust.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 7
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Mootorikütuste madalaimad maksustamistasemed kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2013 ja 1. jaanuarist 2015 ning 1. jaanuarist 2018 I lisa tabeli A kohaselt. | 1. Mootorikütuste madalaimad maksustamistasemed kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2013 ja 1. jaanuarist 2015 ning 1. jaanuarist 2018 I lisa tabeli A kohaselt. |
| 2. Liikmesriigid võivad üleminekuperioodi jooksul, mida hinnatakse vastavalt artiklile 29, eristada mootorikütusena kasutatava gaasiõli kasutamist kaubanduslikul ja mittekaubanduslikul eesmärgil, tingimusel, et järgitakse ühenduse madalaimat taset ning kaubanduslikul eesmärgil mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksumäär ei ole madalam kui liikmesriigis kohaldatav maksustamistase, nagu on sätestatud lõikes 1, olenemata sellest, mida on käesolevas direktiivis sätestatud seda kasutust käsitlevate erandite kohta. |
| 3. „kaubanduslikul eesmärgil mootorikütusena kasutatav gaasiõli” – järgmistel eesmärkidel mootorikütusena kasutatav gaasiõli: |
| a) kauba vedu rendi või tasu eest mootorsõidukite või poolhaagisautorongidega, mis on ette nähtud ainult kaupade maanteeveoks ja mille suurim lubatud täismass ületab 7,5 tonni; |
| b) reisijate regulaarne või juhutine vedu M2- või M3-kategooria mootorsõidukitega, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivis 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta1. |
| _____________ |
| ELT L 263, 9.10.2007, lk 1. |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 11 – punkt a – punkt iii
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt e
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
e) kuni 31. detsembrini 2020 elektrienergia, mis toodetakse kaldal ja vahetult jaotatakse sadamakai ääres seisvatele laevadele. | e) elektrienergia, mis toodetakse kaldal ja vahetult jaotatakse mere- ning sisemaasadamates kai ääres seisvatele laevadele. |
Selgitus
Kui me soovime oluliselt vähendada CO2, väävli ja teiste tervisele ohtlike ainete heiteid sadamapiirkondades, ei ole selle erandi jaoks tähtaega vaja. Et neid algatusi sadamate valdajate seas edendada, tuleks tagada soodsam kohtlemine.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 13 – punkt a – punkt i (uus)
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt e
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| -i) lõiget muudetakse järgmiselt: |
| e) energiatooted ja elekter, mida kasutatakse reisijate ja kaupade veoks raudteel, metrooga, trammiga, trolliga või bussiga, kasutades kütusena elektrit, maagaasi või veeldatud naftagaasi; |
Selgitus
Selle muudatusettepanekuga muudetakse direktiivi 2003/96 teksti, lisades maagaasi, veeldatud naftagaasi ning elektrit kasutavad bussid. Liikmesriikidele tuleks anda ka suuremad võimalused kehtestada maksuvabastusi raudtee-, metroo- ja trammitranspordile ning linnaliinibussidele, mille NOX ja tahkete osakeste heitkogused on madalad, kuna need heited on linnakeskkonnas inimeste tervisele väga kahjulikud.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 19
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 27
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Delegeeritud volituste rakendamine | Volituste delegeerimine |
1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 2 lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusakte. | Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid kooskõlas artikliga 27a energiatoodete ja elektrienergia maksustamise kohta. |
2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks nõukogule. |
|
3. Komisjonile antud volituste suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimusi. |
|
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 20
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artiklid 27a kuni 27c
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Delegeerimise tagasivõtmine | Delegeeritud volituste rakendamine |
1. Nõukogu võib artikli 2 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. | (1) Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi. |
2. Kui nõukogu on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab ta sellest teavitada komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused. | (2) Komisjonile antakse alates ...* määramata ajaks õigus võtta vastu artiklis 27 osutatud delegeeritud õigusakte. |
3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. | (3) Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 27 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. |
| (4) Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule samal ajal. |
| (5) Vastavalt artiklile 27 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul alates õigusakti neile teatavakstegemisest või juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne seda kuupäeva komisjonile teatanud, et nad on otsustanud vastuväiteid mitte esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.” |
| _________________ |
| * ELT: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev. |
Artikkel 27b |
|
Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine |
|
1. Nõukogu võib delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada [kolme] kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. |
|
2. Kui nõukogu ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval. |
|
Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nõukogu on komisjonile teatanud, et ta ei kavatse vastuväiteid esitada. |
|
3. Kui nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Nõukogu põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid. |
|
Artikkel 27c |
|
Euroopa Parlamendile teatamine |
|
Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest või volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt. |
|
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 21
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikli 29 lõiked 1 ja 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Iga viie aasta tagant ja esimest korda 2015. aasta lõpuks esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks. | Iga viie aasta tagant ja esimest korda 2015. aasta lõpuks esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks. |
Komisjoni aruandes analüüsitakse muu hulgas CO2-heite maksustamise madalaimat taset, innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju, eriti seoses energiatõhususega ja elektrienergia kasutamisega transpordisektoris, ning käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul. Aruandes võetakse arvesse siseturu nõuetekohast toimimist, madalaimate maksustamistasemete tegelikku väärtust ja aluslepingu üldeesmärke. | Komisjoni aruandes analüüsitakse muu hulgas liikmesriikide poolt riigi ja/või piirkondlikul tasandil kehtestatud energiatoodete ja elektrienergia maksustamise taset, CO2-heite maksustamise madalaimat taset, innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju, eriti seoses energiatõhususega, eristust mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku ja mittekaubandusliku kasutuse vahel ning selle eristuse lõpetamise perspektiive, elektrienergia kasutamist transpordisektoris, ning käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul. See aruanne sisaldab ka ülevaadet olemasolevatest maksustamissätetest kahepoolsetes lennunduslepingutes. Aruandes võetakse arvesse siseturu nõuetekohast toimimist, madalaimate maksustamistasemete tegelikku väärtust ja aluslepingu üldeesmärke. |
| Esimeses aruandes hinnatakse, kas on vaja tühistada artikli 14 lõike 1 punktide b ja c alusel tehtud vabastus selliste energiatoodete suhtes, mida tarnitakse kasutamiseks õhusõiduki mootorikütusena ja ühenduse vetes sõitmiseks, juhul kui IMOs või ICAOs või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel on saavutatud kokkulepe kehtestada CO2 vähendamise meetmeid lennu- või laevatranspordi sektoris. |
| Kui rahvusvahelisel tasandil edusamme ei ole, esitab komisjon õigusakti ettepaneku CO2 heidete vähendamiseks mõlemas sektoris, võttes arvesse süsinikdioksiidi lekke ohtu ja sektori konkurentsivõimet. |
Selgitus
On oluline, et kõik lennu- ja meretranspordi sektorit puudutavad otsused võetaks vastu rahvusvahelisel tasandil, et hoida ära konkurentsimoonutusi ja süsinikdioksiidi lekke ohtu. Komisjonil tuleb kindlasti teha kõik, mis võimalik, et saavutada rahvusvahelist kokkulepet, kuid kui see ei õnnestu, tuleb esitada asjakohased õigusakti ettepanekud.
MENETLUS
Pealkiri | Direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) muutmine | |||
Viited | COM(2011)0169 – C7-0105/2011 – 2011/0092(CNS) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ECON 10.5.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | TRAN 10.5.2011 |
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Brian Simpson 22.11.2011 |
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis | 11.10.2011 | 21.11.2011 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 22.11.2011 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 31 9 1 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Philippe De Backer, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Hubert Pirker, David-Maria Sassoli, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Debora Serracchiani, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Dominique Vlasto, Artur Zasada, Roberts Zīle | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Philip Bradbourn, Michel Dantin, Wolf Klinz, Dominique Riquet, Laurence J.A.J. Stassen, Sabine Wils | |||
21.12.2011
PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
majandus- ja rahanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik)
( COM(2011)0169 – C7‑0105/2011 – 2011/0092(CNS) )
Arvamuse koostaja: Sergio Gutiérrez Prieto
LÜHISELGITUS
Käesolev ettepanek muuta direktiivi, millega muudetakse energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistikku, mõjutab oluliselt primaarsektorit.
Ettepanekuga muudetakse põllumajandussektoris kasutatava energia maksustamise raamistikku. Kuigi säilitatakse kehtiva direktiiviga liikmesriikidele antud võimalus kehtestada maksuvabastusi (kohaldada isegi nullmäära) või -vähendusi, on see võimalus nüüd seotud üksnes energiakomponendiga ja energiatõhusust käsitlevate nõuete täitmisega (artikli 15 lõige 3). Praeguses olukorras, kus põllumajandustulud alanevad ja tootmise püsikulud tõusevad (kus energiakulud võivad nafta ja energia hinna tõustes moodustada nendest juba 30%), on võimalus maksusoodustuste kohaldamiseks, näiteks põllumajanduses kasutatava gaasiõli maksustamisel, hea uudis Euroopa põllumajandusettevõtete elujõulisuse seisukohalt, kuna gaasiõli kasutamisele põllumajandusmasinates ei ole alternatiivi. Maksusoodustuste tingimuseks on siiski seatud energiatõhusus, eelkõige nimetatud püsikulude vähendamiseks, ning need peavad olema piisavalt paindlikud ja kuuluma riiklikesse strateegiatesse, mis töötatakse välja koos valdkonna esindajatega ja mis jaotuvad piisavalt pikale ajavahemikule, et mitte tekitada lisakoormust ja veelgi vähendada ühise põllumajanduspoliitika valdkondadevahelistest meetmetest tulenevate nõuete tõttu juba niigi kannatanud tootjate majanduslikku jätkusuutlikust.
Direktiivi 2003/96/EÜ muutmise ettepanek hõlmab CO2-heite maksustamise puhul maksukrediiti teatavatele sektoritele, mida peetakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 13 kohaselt süsinikdioksiidi lekke ohule vastuvõtlikeks, kusjuures põllumajandus nende sektorite hulka ei kuulu. Süsinikdioksiidi lekke ohtu põllumajanduses tunnistati juba komisjoni teatises „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava“, mistõttu komisjon peaks paralleelselt direktiivi 2003/96/EÜ muutmisega muutma ka direktiivi 2003/87/EÜ kuue kuu jooksul alates energia maksustamise direktiivi jõustumisest ja lisama põllumajanduse sektorite hulka, mis võivad saada sellist maksusoodustust, mis tagaks, et – nagu komisjon tunnistab käesolevat ettepanekut käsitleva teatise punktis 3.2 – kõiki süsinikdioksiidi lekke ohuga sektoreid ja allsektoreid koheldaks energia maksustamise direktiivi raames ühetaoliselt.
Energia maksustamise direktiivi ettepanekus parandatakse biomassi maksustamist niivõrd, kuivõrd selle energiasisaldus on selle mahu energiasisaldusest väiksem, lõpetades nii biomassi maksualase diskrimineerimise võrreldes fossiilkütustega. Seetõttu on vajalik rõhutada, et biomassile tuleks liikmesriikide energiaallikate valikus anda olulisem koht, kuna tegemist on mittefossiilse energiaga, mille tootmisel on võime siduda süsinikdioksiidi. Maksustamise seisukohalt, kuigi see jääb energia maksustamise direktiivi reguleerimisalast välja, on vajalik rõhutada, et tuleks ühtlustada liikmesriikides biomassile kohaldatavad väga erinevad käibemaksumäärad (eriti piiririikides), et vältida biomassi valdkonna arengus võimalikku nn piiriefekti liidu eri piirkondade või riikide vahel.
Samuti palub arvamuse koostaja lisada Euroopa Parlamendi nende institutsioonide hulka, keda komisjon peab direktiivi kohaldamisest teavitama viie aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist, ning peab positiivseks, et ettepanek sisaldab 2023. aastani kestvat üleminekuperioodi, mille jooksul tuleb kohaldada kõik käesolevasse direktiivi tehtud muudatused.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(5) Seepärast peaksid energia maksustamise sätted koosnema kahest elemendist – CO2-heite maksustamisest ja energiatarbimise üldisest maksustamisest. Selleks et kohandada energia maksustamist direktiivi 2003/87/EÜ kohase liidu süsteemiga, tuleks nõuda, et liikmesriigid teevad selget vahet kõnealusel kahel elemendil. See võimaldaks ka kohelda erinevalt biomassist koosnevaid või sellest valmistatud kütuseid. | (5) Seepärast peaksid energia maksustamise sätted koosnema kahest elemendist – CO2-heite maksustamisest ja energiatarbimise üldisest maksustamisest. Selleks et kohandada energia maksustamist direktiivi 2003/87/EÜ kohase liidu süsteemiga, tuleks nõuda, et liikmesriigid teevad selget vahet kõnealusel kahel elemendil. See võimaldaks ka kohelda erinevalt biomassist koosnevaid või sellest valmistatud kütuseid, arvestades nende pakutavaid eeliseid taastuvenergia allikana, mis on odav ja peaaegu CO2-neutraalne. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(20) Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõige 3 võimaldab liikmesriikidel kohaldada põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses ning metsanduses mitte ainult tavaliselt äriotstarbelist kasutamist reguleerivaid sätteid, vaid ka kuni nullini vähendatud maksustamistaset. Kõnealuse võimaluse analüüsimine on näidanud, et energiatarbimise üldise maksustamise seisukohast oleks selle säilitamine vastuolus liidu laiemate poliitiliste eesmärkidega, välja arvatud siis, kui see on seotud tasakaalustava mehhanismiga, millega tagatakse energiatõhususe edendamine. Seoses CO2-heite maksustamisega tuleks asjaomaste sektorite puhul kasutatav lähenemisviis viia kooskõlla tööstussektorites kohaldatavate eeskirjadega. | (20) Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõige 3 võimaldab liikmesriikidel kohaldada põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses ning metsanduses mitte ainult tavaliselt äriotstarbelist kasutamist reguleerivaid sätteid, vaid ka kuni nullini vähendatud maksustamistaset, et tagada nende sektorite majanduslik elujõulisus, kuna nende suhtes kohaldatakse juba rangeid sotsiaalseid, taimetervishoiu- ja keskkonnanõudeid, mida turg piisavalt ei kompenseeri. Hoolimata sellest on kõnealuse võimaluse analüüsimine näidanud, et energiatarbimise üldise maksustamise seisukohast oleks selle säilitamine vastuolus liidu laiemate poliitiliste eesmärkidega, välja arvatud siis, kui see on seotud tasakaalustava mehhanismiga, millega tagatakse energiatõhususe edendamine. Energiatõhusust tuleks parandada piisavalt pika aja jooksul ning seda peaksid kavandama ja kontrollima avalik-õiguslikud asutused. Liikmesriigid peaksid nende sektorite ettevõtjatele andma tehnilisi juhiseid, kui seoses vähendatud maksumääradega kohaldatakse täiendavaid energiatõhususe nõudeid. Seoses CO2-heite maksustamisega tuleks asjaomaste sektorite puhul kasutatava lähenemisviisi juures arvestada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise suutlikkust ja süsinikdioksiidi lekke ohtu iga konkreetse sektori ja allsektori puhul ning võimalikku mõju nende sektorite tootlikkusele ja elujõulisusele. Erand tuleks teha suure CO2 sidumise potentsiaaliga biomassi tootvatele sektoritele. Oluline on, et piirkondades, kus energia tootmise suutlikkus taastuvatest allikatest on erakordselt suur, ergutataks nende piirkondade põllumajandusliku tegevuse ja karjakasvatuse energiasõltumatust. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (21 a) Biomass on strateegiline valdkond nii liikmesriikide edaspidise energiaallikate valiku kui ka kõrge lisandväärtusega biomassitoodete arendamise strateegia kujundamisel väikese CO2-heitega majanduse jaoks, sest biomassi tootmine seob CO2. Liikmesriigid peaksid seetõttu vältima väga erinevate maksumäärade kohaldamist, et liikmesriikide vahel ei tekiks nn piiriefekti ohtu. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (25 a) Tuleks sätestada, et liikmesriigid peaksid bioenergia liigid välja töötama ühiskonna majanduslikest vajadustest ja huvidest lähtuvalt. Liikmesriike tuleks ergutada kohaldama teise põlvkonna biokütuste tarbimist soodustavat maksustamise korda. Komisjon ja liikmesriigid peaksid peamiseks prioriteediks seadma teise põlvkonna agrokütuste uurimise, et parandada nende tõhusust ja vähendada nende tegelikku maksumust, samuti suurendama oluliselt teadus- ja arendustegevuse rahastamist. Arvesse tuleks võtta võimalikku maakasutuse muutumist ja muutusi elukeskkonnas. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(28) Iga viie aasta järel ja esimest korda 2015. aasta lõpuks peaks komisjon esitama nõukogule aruande direktiivi kohaldamise kohta, analüüsides muu hulgas CO2-heite maksustamise madalaimat taset, võttes arvesse saastekvootide turuhindade suundumusi ELis, innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju ning käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul. Loetelu sektoritest või allsektoritest, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes eelkõige arvesse tõendite kättesaadavust. | (28) Iga kolme aasta järel ja esimest korda 2015. aasta lõpuks peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi kohaldamise kohta, analüüsides muu hulgas CO2-heite maksustamise madalaimat taset, võttes arvesse saastekvootide turuhindade suundumusi ELis, innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju ning käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul. Loetelu sektoritest või allsektoritest, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes eelkõige arvesse tõendite kättesaadavust. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 1 – lõige 2 – lõik 5 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Käesolevas direktiivis kasutatav biomassi määratlus ei piira teistsuguse määratluse kasutamist siseriiklikes õigusaktides muus kui käesoleva direktiivi tähenduses. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a – alapunkt ii
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt i
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
i) CN-koodide 2207, 2208 90 91 ja 2208 90 99 alla, kui need on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena ning need on denatureeritud vastavalt direktiivi 92/83/EÜ artikli 27 lõike 1 punktidele a ja b; | i) CN-koodide 2207, 2208 90 91 ja 2208 90 99 alla, kui need on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena; |
Selgitus
Artikli 2 punktis i esitatud denatureeritud etüülalkoholi piirangutega määratlus ei ole vastavuses turu tavadega ja liikmesriikide (nt Rootsi, Austria ja Saksamaa) õigusaktides esineva bioetanooli määratlusega.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 − punkt 13 − alapunkt b
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
|
|
„3. Liikmesriigid võivad kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise kuni nullini vähendatud taset põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses või metsanduses kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes. Abisaajad peavad järgima korda, mis peab aitama suurendada energiatõhusust määral, mis on üldiselt samaväärne määraga, mis oleks saavutatud liidu standardsete alammäärade järgimise korral” | „3. Liikmesriigid võivad kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise kuni nullini vähendatud taset põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses või metsanduses kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes. Liikmesriigid töötavad koos abisaajatega välja eristrateegiad, mis peavad aitama suurendada energiatõhusust määral, mis on üldiselt samaväärne määraga, mis oleks saavutatud liidu standardsete alammäärade järgimise korral” |
Selgitus
On oluline, et liikmesriigid koordineerivad eristrateegiate abil ja koostöös valdkonna esindajatega energiatõhususe meetmeid, mida eeldatakse vastutasuna parema maksustamise eest, ja et selleks nähtaks ette piisavalt pikk ajaperiood, mis võimaldaks teatavat paindlikkust ja hõlbustaks vajalike investeeringute tegemist, et saavutada niisugune energia kokkuhoid, mida ei oleks võimalik saavutada ilma riigi toetuseta ega iga-aastaste investeeringuteta.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt b a (uus)
Direktiiv 2203/96/EÜ
Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| 3 a. Liikmesriigid annavad abisaajatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtjatele põhjalikke juhiseid vähendatud maksumääradega seotud energiatõhususe nõuete kohaldamise kohta. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 13 – alapunkt 1 – alapunkt a – alapunkt i
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 16 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Kuni 1. jaanuarini 2023 võivad liikmesriigid, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõiget 5, kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise puhul vabastust või vähendatud määra, kui maksude õigsust kontrollitakse, käesoleva direktiivi artiklis 2 osutatud maksustatavate toodete puhul, kui sellised tooted koosnevad või sisaldavad vähemalt ühte järgmistest toodetest ning kui direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktide h ja i kohaste biokütuste ja vedelate biokütuste puhul vastavad sellised tooted kõnealuse direktiivi artiklis 17 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele: | 1. Liikmesriigid võivad, kui maksude õigsust kontrollitakse, kohaldada energiatarbimise maksustamise puhul vabastust või vähendatud määra artiklis 2 nimetatud maksustatavate toodete puhul, kui need koosnevad või sisaldavad vähemalt ühte järgmistest toodetest: |
Selgitus
Soovitakse taastada direktiivi 2003/96/EÜ algne vaim ja mõte. Biokütuste kasutamine annab märkimisväärse panuse ELi kliima- ja energiaeesmärkide täitmiseks. Liikmesriikidel tuleb võimaldada viia turule biokütuseid sisaldavad kütused. Maksustamist saab kasutada olulise hoovana uut tüüpi kütuste esmakordsel turuleviimisel.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 14
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 18 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
3. Portugal võib Assooride ja Madeira autonoomsetes piirkondades tarbitavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise madalaiamaid tasemeid kui käesoleva direktiiviga ettenähtud madalamaid maksustamistasemed, et hüvitada nende piirkondade saarelisest asendist ja kõrvalisest asukohast tulenevaid transpordikulusid. | 3. Hispaania ja Portugal võivad vastavalt Kanaari saarte ja Baleaaride autonoomsetes piirkondades ning Assooride ja Madeira autonoomsetes piirkondades tarbitavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise madalaiamaid tasemeid kui käesoleva direktiiviga ettenähtud madalamaid maksustamistasemed, et hüvitada nende piirkondade saarelisest asendist ja kõrvalisest asukohast tulenevaid transpordikulusid. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 21
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 29 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Iga viie aasta tagant ja esimest korda 2015. aasta lõpuks esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks. | Iga kolme aasta tagant ja esimest korda 2015. aasta lõpuks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks. |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 21
Direktiiv 2003/96/EÜ
Artikkel 29 – lõige 3
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
Loetelu käesoleva direktiivi artikli 14a kohastest sektoritest või allsektoritest, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, vaadatakse igal juhul korrapäraselt läbi, võttes eelkõige arvesse tõendite kättesaadavust. | Loetelu käesoleva direktiivi artikli 14a kohastest sektoritest või allsektoritest, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, vaadatakse igal juhul korrapäraselt läbi, esimest korda hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist, võttes eelkõige arvesse tõendite kättesaadavust.” |
MENETLUS
Pealkiri | Direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) muutmine | |||
Viited | COM(2011)0169 – C7-0105/2011 – 2011/0092(CNS) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ECON 10.5.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | AGRI 9.6.2011 |
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Sergio Gutiérrez Prieto 24.5.2011 |
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis | 22.11.2011 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 20.12.2011 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 30 3 1 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | John Stuart Agnew, Richard Ashworth, Liam Aylward, Luis Manuel Capoulas Santos, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Iratxe García Pérez, Sergio Gutiérrez Prieto, Martin Häusling, Esther Herranz García, Peter Jahr, Elisabeth Jeggle, Elisabeth Köstinger, Agnès Le Brun, George Lyon, Gabriel Mato Adrover, Mairead McGuinness, Mariya Nedelcheva, James Nicholson, Wojciech Michał Olejniczak, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Britta Reimers, Ulrike Rodust, Giancarlo Scottà, Czesław Adam Siekierski, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Spyros Danellis, Marian Harkin, Christa Klaß, Giovanni La Via, Astrid Lulling, Milan Zver | |||
MENETLUS
Pealkiri | Direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) muutmine | |||
Viited | COM(2011)0169 – C7-0105/2011 – 2011/0092(CNS) | |||
EPga konsulteerimise kuupäev | 29.4.2011 |
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | ECON 10.5.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | BUDG 10.5.2011 | ENVI 10.5.2011 | ITRE 10.5.2011 | TRAN 10.5.2011 |
| AGRI 9.6.2011 |
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev | Astrid Lulling 10.5.2011 |
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis | 31.8.2011 | 7.11.2011 | 19.12.2011 |
|
Vastuvõtmise kuupäev | 29.2.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 22 6 16 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Burkhard Balz, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Syed Kamall, Philippe Lamberts, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Sławomir Witold Nitras, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Sampo Terho, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Elena Băsescu, Philippe De Backer, Herbert Dorfmann, Sari Essayah, Ashley Fox, Enrique Guerrero Salom, Thomas Händel, Danuta Jazłowiecka, Krišjānis Kariņš, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Sirpa Pietikäinen, Theodoros Skylakakis | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) | Godelieve Quisthoudt-Rowohl | |||
Esitamise kuupäev | 8.3.2012 | |||