Istungidokument

 

A7-0067/2012

22.3.2012

***I

RAPORT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 teatavate sätete osas, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevatele liikmesriikidele mõeldud riskijagamisvahendeid

( COM(2011)0655 – C7‑0350/2011 – 2011/0283(COD) )

Regionaalarengukomisjon

Raportöör: Danuta Maria Hübner

 

PR_COD_1amCom

 

 

Kasutatud tähised

  *  nõuandemenetlus  

  ***  nõusolekumenetlus

  ***I  seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

  ***II  seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

  ***III  seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

 

 

 

 

 

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.

 

Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].

 

 

 

SISUKORD

lehekülg

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT  5

SELETUSKIRI  21

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS  23

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS  28

MENETLUS  35

 

 

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 teatavate sätete osas, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevatele liikmesriikidele mõeldud riskijagamisvahendeid

( COM(2011)0655 – C7‑0350/2011 – 2011/0283(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0655 ),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 177, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0350/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 8. detsembri 2011. aasta arvamust[1],

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi ( A7-0067/2012 ),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Enneolematu ulatusega ülemaailmne finantskriis ja majanduslangus on oluliselt pärssinud mitme liikmesriigi majanduskasvu ja kahjustanud finantsstabiilsust ning seega järsult halvendanud nende finants- ja majandustingimusi.

(1) Enneolematu ulatusega ülemaailmne finantskriis ja majanduslangus on oluliselt pärssinud mitme liikmesriigi majanduskasvu ja kahjustanud finantsstabiilsust ning seega järsult halvendanud nende finants-, majandus- ja sotsiaalseid tingimusi.

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Lähtudes aluslepingu artikli 122 lõikest 2, millega nähakse ette võimalus anda ELi rahalist abi liikmesriigile, kes on temast olenematute erandlike asjaolude tõttu raskustes või kellel on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, on nõukogu 11. mai 2010. aasta määrusega (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, kehtestatud kõnealune mehhanism liidu finantsstabiilsuse säilitamiseks.

(3) Lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikest 2, millega nähakse ette võimalus anda liidu finantsabi liikmesriigile, kes on raskustes või kellel on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida muu hulgas põhjustavad temast olenematud erandlikud asjaolud, on nõukogu 11. mai 2010. aasta määrusega (EL) nr 407/2010 kehtestatud Euroopa finantsstabiilsusmehhanism liidu finantsstabiilsuse säilitamiseks.

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Iirimaale anti sellist finantsabi nõukogu rakendusotsusega 2011/77/EL ja Portugalile nõukogu rakendusotsusega 2011/344/EL.

(4) Määruse (EL) nr 407/2010 alusel anti Iirimaale finantsabi nõukogu rakendusotsusega 2011/77/EL ja Portugalile nõukogu rakendusotsusega 2011/344/EL.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Kreekaga 8. mail 2010 sõlmitud kreeditoridevaheline kokkulepe ja laenukorralduse leping jõustusid 11. mail 2010. Neis nähakse ette, et kreeditoridevaheline kokkulepe jääb täiel määral jõusse kolmeaastaseks programmiperioodiks, seni kui laenukorralduse lepingu raames on veel väljamaksmata summasid.

(6) 8. mail 2010 alla kirjutatud laenukorralduse leping jõustus 11. mail 2010. Kreeditoridevaheline kokkulepe jääb täiel määral jõusse kolmeaastaseks programmiperioodiks, seni kui laenukorralduse lepingu raames on veel väljamaksmata summasid.

 

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Ungarile anti sellist rahalist abi nõukogu otsusega 2009/102/EÜ, Lätile nõukogu otsusega 2009/290/EÜ ja Rumeeniale nõukogu otsusega 2009/459/EÜ.

(8) Määruse (EÜ) nr 332/2002 alusel anti Ungarile rahalist abi nõukogu otsusega 2009/102/EÜ ja Rumeeniale nõukogu otsusega 2002/459/EÜ.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) 11. juulil 2011 kirjutasid euroala 17 liikmesriigi rahandusministrid alla Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule. Kavakohaselt hakkab stabiilsusmehhanism alates 2013. aastast täitma funktsioone, mida praegu täidavad Euroopa finantsstabiilsusvahend ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanism. Seega tuleks käesolevas määruses tulevast mehhanismi juba arvesse võtta.

(9) 11. juulil 2011 kirjutasid euroala 17 liikmesriigi rahandusministrid alla Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule. Vastavalt euroala riigipeade ja valitsusjuhtide 21. juulil ja 9. detsembril 2011 tehtud otsustele lepingut muudeti mehhanismi tõhustamise eesmärgil ja see allkirjastati 2. veebruaril 2012. Lepingu kohaselt hakkab stabiilsusmehhanism alates 2013. aastast täitma funktsioone, mida praegu täidavad Euroopa finantsstabiilsusvahend ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanism. Seega tuleks käesolevas määruses Euroopa stabiilsusmehhanismi arvesse võtta.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Euroala riigipeade ja valitsusjuhtide ning ELi institutsioonide 21. juuli 2011. aasta avalduses kutsuti komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles tugevdama koostoimet laenuprogrammide ja liidu fondide vahel kõikides riikides, kellele liit või Rahvusvaheline Valuutafond abi annab. Käesolev määrus aitab kaasa selle eesmärgi saavutamisele.

(11) Euroala riigipeade ja valitsusjuhtide ning ELi institutsioonide 21. juuli 2011. aasta avalduses kutsuti komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka (EIP) üles tugevdama koostoimet laenuprogrammide ja liidu fondide vahel kõikides riikides, kellele liit või Rahvusvaheline Valuutafond abi annab. Käesolev määrus peaks selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama.

 

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 11 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11a) Euroopa Ülemkogu liikmete 30. jaanuari 2012. aasta avalduses leppisid riigipead ja valitsusjuhid kokku, et kiireloomulise meetmena suurendatakse EIP toetust infrastruktuurile, ning kutsusid nõukogu, komisjoni ja EIPd üles uurima võimalusi, kuidas tõhustada EIP tegevust majanduskasvu toetamisel, ning tegema asjakohaseid soovitusi, muu hulgas võimaluste kohta suurendada liidu eelarve kaudu EIP grupi rahastamisvõimet. Käesoleva määruse eesmärk on vastata sellele üleskutsele kriisiohjamise raamistikus.

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Et leevendada neid probleeme ja kiirendada rakenduskavade ning projektide rakendamist, aga samuti kiirendada majanduse elavnemist, on asjakohane, et selliste liikmesriikide korraldusasutused, kellel on olnud tõsiseid raskusi seoses finantsstabiilsusega ja kellele on mõne eespool nimetatud finantsabimehhanismi alusel antud finantsabi, võiksid rakenduskavadest saadavaid rahalisi vahendeid panustada riskijagamisvahendite loomisse, millest antaks laene või garantiisid või muid rahastamisvahendeid, mille abil toetada rakenduskava alusel ette nähtud projekte ja toiminguid.

(13) Et leevendada neid probleeme ja kiirendada rakenduskavade ning projektide rakendamist, aga samuti kiirendada majanduse elavnemist, on vajalik, et liikmesriigid, kellel on olnud tõsiseid raskusi seoses finantsstabiilsusega ja kellele on antud finantsabi mõne finantsabimehhanismi alusel, mis on sätestatud 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta1 ja mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1311/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist2) artikli 77 lõikes 2, võiksid rakenduskavadest saadavaid rahalisi vahendeid panustada riskijagamisvahendite loomisse, millest antaks laene või garantiisid või muid rahastamisvahendeid, mille abil toetada rakenduskava alusel ette nähtud projekte ja toiminguid.

 

___________

 

1 ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

 

2 ELT L 337, 20.12.2011, lk 5.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Arvestades EIP pikaajalisi kogemusi infrastruktuuriprojektide suurrahastajana ja tema pühendumust majanduse elavdamise toetamisele, peaks komisjonil olema võimalik luua riskijagamisvahendeid partnerluses EIP-ga. Selle koostöö eritingimused tuleks sätestada komisjoni ja EIP vahelises kokkuleppes.

(14) Arvestades EIP pikaajalisi kogemusi infrastruktuuriprojektide suurrahastajana ja tema pühendumust majanduse elavdamise toetamisele, peaks komisjonil olema võimalik luua riskijagamisvahendeid EIP-ga sellel otstarbel sõlmitud koostöölepingu abil. Õiguskindluse tagamiseks on vaja määruses (EÜ) nr 1083/2006 näitlikustada sellise koostöölepingu peamised ja tüüpilised tingimused. Mis puudutab käesolevas määruses kavandatava riskijagamisvahendi kriisilahenduslikku iseloomu, siis tuleks iga üksiku koostöö eritingimused sätestada komisjoni ja EIP vahel eraldi koostöölepingus, mis sõlmitakse vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust1.

 

___________

 

1 EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Et reageerida praeguse majandus- ja finantskriisi tingimustes kiiresti, peaks selliseid riskijagamisvahendeid rakendama komisjon kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõikega 2.

(16) Et reageerida praeguse majandus-, finants- ja sotsiaalkriisi tingimustes kiiresti, peaks käesoleva määruse kohaseid riskijagamisvahendeid rakendama komisjon kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõikega 2.

 

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 16 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklisse 36a lisada riskijagamisvahendi määratlus. Riskijagamisvahendeid tuleks kasutada laenudeks ja garantiideks ning muude rahastamisvahendite jaoks, et rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavaid toiminguid investeeringukulude osas, mida ei saa määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 55 või riigiabi käsitlevate liidu eeskirjade alusel rahastada abikõlblike kuludena. Sellel eesmärgil tuleb kehtestada ka erand määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 54 lõikest 5.

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 16 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 b) Liikmesriik, kes soovib riskijagamisvahendit kasutada, peaks oma kirjalikus taotluses komisjonile selgelt täpsustama, miks ta enda arvates vastab ühele määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 77 lõikes 2 toodud abikõlblikkuse kriteeriumile, ning lisama taotlusele kogu käesolevas määruses nõutud teabe nimetatud abikõlblikkuse tingimuse täitmise tõestamiseks. Taotlev liikmesriik peaks oma taotluses märkima ära programmid (koos projektiettepanekute ja nendega seotud rahastamisvajaduste nimekirjaga), mida kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist või Ühtekuuluvusfondist ning ja selliste programmide 2012. ja 2013. aasta eraldiste osad, mida liikmesriik soovib paigutada riskijagamisvahenditesse. Seetõttu tuleks liikmesriigi taotlus komisjonile edastada hiljemalt 31. augustiks 2013. aastal, arvestades komisjoni otsuse vastuvõtmist taotleva liikmesriigi osalemise kohta riskijagamisvahendites hiljemalt 31. detsembriks 2013. aastal. Enne komisjoni otsust liikmesriigi taotluse kohta tuleks kooskõlas määruse (EÜ) 1083/2006 artikli 33 lõikega 2 vaadata läbi asjakohased ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakenduskavad.

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 16 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 c) Välja valitud riskijagamisvahendi-kõlblikud toimingud peaksid olema kas ulatuslikud projektid, mille kohta komisjon on juba teinud otsuse vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklile 41, või muud projektid, mida kaasrahastavad ERF või Ühtekuuluvusfond ja mis kuuluvad nende ühe või mitme rakenduskava alla, juhul kui neid projekte ähvardab puudulik rahastamine erainvestorite poolt kaetavate investeerimiskulude osas. Lisaks võivad väljavalitud toimingud olla ka sellised toimingud, mis aitavad täita taotluse esitanud liikmesriigi riikliku strateegilise raamistiku ja ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste eesmärke ning mis tänu oma iseloomule toetavad majanduskasvu ja kiirendavad majanduse elavnemist, sõltuvalt riskijagamisvahendi kaudu saadaolevatest summadest.

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 16 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 d) Taotluse esitanud liikmesriik peaks lisaks oma taotluses näitama, milline summa on üksnes selle liikmesriigi jaoks ette nähtud tema ühtekuuluvuspoliitika rahaeraldise raames vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 18 lõikele 2 ja mida on võimalik eraldada riskijagamisvahendi eesmärkideks üksnes liidu 2012. ja 2013. aasta eelarvelistest kulukohustustest vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 75 lõikele 1, ning mis ei tohiks ületada 10 % soovituslikust kogueraldisest nimetatud liikmesriigile ERFist ja Ühtekuuluvusfondist aastatel 2007–2013, mis on heaks kiidetud vastavalt määruse (EÜ) 1083/2006 artikli 28 lõike 3 punktile b. Lisaks on vaja tagada, et liidu rahaeraldised riskijagamisvahenditele, sealhulgas juhtimistasud ja muud abikõlblikud kulud, piirduksid selgelt liidu poolt riskijagamisvahendile antava rahaeraldise eelnimetatud maksimummääraga ning liidu üldeelarves ei tohiks tekkida mingeid täiendavaid kohustusi. Riskijagamisvahendi raames rahastatavate toimingute mis tahes jääkriskid peaks seetõttu katma Euroopa Investeerimispank või siseriiklik või rahvusvaheline avaliku sektori asutus või avalikke teenuseid osutav eraõiguslik asutus, kellega sõlmitud koostöölepingu alusel on see riskijagamisvahend loodud. Riskijagamisvahendile eraldatud tagasimaksete või ülejäänud summade taaskasutamist tuleks käesoleva määruse alusel võimaldada samale liikmesriigile tema taotluse alusel ja sama riskijagamisvahendi piires, eeldusel et liikmesriik vastab endiselt abikõlblikkuse tingimustele.

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 16 e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 e) Komisjon peaks kontrollima, et taotluse esitanud liikmesriigi esitatud teave on õige ning liikmesriigi taotlus on õigustatud, ning komisjonil peaks olema volitused võtta delegeeritud õigusaktiga nelja kuu jooksul alates taotluse esitamisest vastu otsus taotleva liikmesriigi riskijagamisvahendis osalemise konkreetsete tingimuste kohta. Olemasoleva riskijagamisvahendi raames tuleks abikõlblikuks lugeda siiski ainult sellised projektid, mille kohta on positiivse rahastamisotsuse langetanud juba vastavalt kas EIP või liikmesriigi või rahvusvaheline avaliku sektori asutus või avalikke teenuseid osutav eraõiguslik asutus. Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides tuleks komisjoni otsus avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 16 f (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 f) Tulenevalt käesoleva määrusega kasutusele võetava riskijagamisvahendi kriisilahenduslikust eesmärgist ja iseloomust ning rahvusvahelisi turge mõjutavast enneolematu ulatusega kriisist ja majanduslangusest, mis on tõsiselt kahjustanud mitmete liikmesriikide finantsstabiilsust ning vajab kiiret reageerimist, et vältida selle mõjusid reaalmajandusele, tööturule ja kodanikele, on asjakohane, et käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

 

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1083/2006

Artikkel 14 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määrust (EÜ) nr 1083/2006 muudetakse järgmiselt.

Määrust (EÜ) nr 1083/2006 muudetakse järgmiselt:

(1) Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

(1) Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Liidu eelarvest fondidele eraldatud osa täidetakse vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)* artikli 53 lõike 1 punktile b liikmesriikide ja komisjoni ühise juhtimise raames, v.a käesoleva määruse artikli 36 lõikes 2a osutatud riskijagamisvahendite ja artiklis 45 osutatud tehnilise abi puhul.

„1. Euroopa Liidu eelarvest fondidele eraldatud osa täidetakse vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)* artikli 53 lõike 1 punktile b liikmesriikide ja komisjoni ühise juhtimise raames, v.a käesoleva määruse artiklis 36a osutatud vahendi ja artiklis 45 osutatud tehnilise abi puhul.

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 1083/2006

Artikkel 36 – lõige 2 a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Artiklile 36 lisatakse järgmine lõige 2a:

(2) Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 36a

 

Riskijagamisvahend

 

1. Käesoleva artikli tähenduses mõistetakse riskijagamisvahendit kui finantsinstrumenti (laen, garantii, samuti teised finantsvahendid), millega tagatakse määratletud riski täielik või osaline katmine, vajadusel kokkulepitud hüvituse eest.

„2a. Liikmesriigid, mis vastavad mõnele artikli 77 lõikes 2 sätestatud tingimusele, võivad panustada osa artiklis 19 ja artiklis 20 nimetatud rahalistest eraldistest riskijagamisvahendisse, mille moodustab komisjon kokkuleppel Euroopa Investeerimispangaga või kokkuleppel siseriiklike või rahvusvaheliste avaliku sektori asutustega või eraõiguslike asutustega, kes osutavad avalikke teenuseid ja esitavad piisavad finantstagatised, nagu on osutatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktis c, samadel tingimustel, mida kohaldatakse Euroopa Investeerimispanga suhtes ja mida kohaldab nimetatud pank, et katta garantiisid ja laene ning muid riskijagamisvahendi alusel antavaid rahalisi vahendeid ja kapitaliassigneeringuid.

„2. Liikmesriigid, mis vastavad mõnele artikli 77 lõike 2 puntides a, b ja c sätestatud tingimusele, võivad panustada osa artikli 19 ja 20 alusel jaotatud koguvahenditest riskijagamisvahendisse, mis moodustatakse koostöölepingu abil, mille komisjon sõlmib kas EIP või kokkuleppel liikmesriigi või rahvusvaheliste avaliku sektori asutustega või eraõiguslike asutustega, kes osutavad avalikke teenuseid ja esitavad piisavad finantstagatised, nagu on osutatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktis c, samadel tingimustel, mida kohaldatakse EIP suhtes ja mida kohaldab EIP (lepinguline rakendusorgan), et katta garantiisid ja laene ning muid riskijagamisvahendi alusel antavaid rahalisi vahendeid ja kapitaliassigneeringuid.

 

3. Lõikes 2 viidatud koostööleping sisaldab eeskirju eelkõige järgmiste valdkondade kohta: liidu sissemakse kogusumma ning selle eraldamise täpne graafik; lepingulise rakendusorgani loodava usalduskonto tingimused; abikõlblikkuse kriteeriumid liidu sissemakse kasutamiseks, kaetava riskijagamise üksikasjad (sh finantsvõimenduse määr) ning lepingulise rakendusorgani antavad garantiid; riskijagamisvahendi hinna määramine, mis põhineb riskimarginaalil ning riskijagamisvahendi kõigi halduskulude katmisel; riskijagamisvahendi raames rahastatavate projektitaotluste esitamise ja heakskiitmise menetlus; vahendi kättesaadavusaja kestus ja aruandekohustus.

 

Lepingulise rakendusorgani poolt koostöölepingu alusel võetava riskijagamise täpne ulatus (sealhulgas finantsvõimenduse määr) on keskmiselt vähemalt 1,5 korda suurem kui liidu poolt riskijagamisvahendile antav rahaeraldis.

 

Maksed riskijagamisvahendisse tehakse osadena vastavalt riskijagamisvahendi kavakohasele kasutamisele laenude ja garantiide andmisel konkreetsete toimingute rahastamiseks.

Sellist riskijagamisvahendit kasutatakse ainuüksi selliste laenude, garantiide ja muude rahastamisvahendite rahastamiseks, millest finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavaid toiminguid, kulutuste osas, mis ei kuulu artikli 56 alla.

4. Erandina artikli 54 lõikest 5 kasutatakse riskijagamisvahendit Euroopa Regionaalarengu Fondist või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate toimingute rahastamiseks nende investeerimiskulude osas, mida ei saa artikli 55 või riigiabi käsitlevate liidu eeskirjade kohaselt rahastada abikõlblike kuludena.

 

Seda võib kasutada ka selliste toimingute rahastamiseks, mis aitavad taotluse esitanud liikmesriigil täita riikliku strateegilise raamistiku ja ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste1 eesmärke ning mis annavad suurimat lisandväärtust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse.

Riskijagamisvahendi rakendab komisjon kaudse tsentraliseeritud juhtimise raames vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõikele 2.

5. Riskijagamisvahendit rakendab komisjon kaudse tsentraliseeritud juhtimise raames vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklitele 54 ja 56.

Maksed riskijagamisvahendisse tehakse osadena vastavalt riskijagamisvahendi kavakohasele kasutamisele laenude ja garantiide andmisel konkreetsete toimingute rahastamiseks.

 

 

6. Liikmesriik, kes soovib riskijagamisvahendit kasutada, esitab komisjonile kirjaliku taotluse 31. augustiks 2013. Liikmesriik esitab taotluses kogu teabe, mis on vajalik selleks, et tuvastada:

 

a) et ta vastab mõnele artikli 77 lõike 2 punktides a, b või c sätestatud tingimustest, viidates vastavale nõukogu otsusele või muule abikõlblikkust kinnitavale õigusaktile;

 

b) ERFist või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate programmide nimekiri (sealhulgas projektiettepanekute loetelu ja nendega seotud rahastamisvajadus) ning nendele programmidele 2012. ja 2013. aastal eraldatud vahendite see osa, mille ta soovib neist programmidest välja võtta ja ümber paigutada riskijagamisvahendisse;

 

c) projektitaotluste nimekiri vastavalt lõike 4 teisele lõigule ning 2012. ja 2013. aastal eraldatud vahendite see osa, mille ta soovib neist programmidest välja võtta ja ümber paigutada riskijagamisvahendisse;

 

d) summa, mis on ette nähtud üksnes selle liikmesriigi jaoks tema ühtekuuluvuspoliitika rahaeraldise raames vastavalt artikli 18 lõikele 2, ning summa, mis võidakse eraldada riskijagamisvahendi eesmärkideks üksnes liidu 2012. ja 2013. aasta eelarvelistest kulukohustustest vastavalt artikli 75 lõikele 1;

Asjaomane liikmesriik adresseerib taotluse komisjonile, kes võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles kirjeldatakse süsteemi, mis kehtestatakse, et garanteerida, et olemasolevat summat kasutatakse ainuüksi selle liikmesriigi heaks, kes selle summa andis, tema ühtekuuluvuspoliitika jaoks ette nähtud rahalise eraldise raames vastavalt artikli 18 lõikele 2, ning sellise riskijagamisvahendi suhtes kehtivatel tingimustel Neis tingimustes tuleb käsitleda vähemalt järgmist:

7. Olles kontrollinud, et liikmesriigi taotlus on õige ja õigustatud, võtab komisjon nelja kuu jooksul alates liikmesriigi taotluse esitamisest rakendusaktiga vastu otsuse, milles kirjeldatakse süsteemi, mis kehtestatakse, et garanteerida, et olemasolevat summat kasutatakse ainuüksi selle liikmesriigi heaks, kes selle summa andis, tema ühtekuuluvuspoliitika jaoks ette nähtud rahalise eraldise raames vastavalt artikli 18 lõikele 2, ning taotleva liikmesriigi riskijagamisvahendis osalemise konkreetseid tingimusi. Tingimustes kirjeldatakse eelkõige järgmist:

a) jälgitavus ja raamatupidamisarvestus, teave rahaliste vahendite kasutamise ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta; ning

a) jälgitavus ja raamatupidamisarvestus, teave rahaliste vahendite kasutamise, maksetingimuste ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta;

b) tasude ning muude haldus- ja juhtimiskulude struktuur.

b) tasude ning muude haldus- ja juhtimiskulude struktuur;

 

c) rahastamiskõlblike projektide soovituslik nimekiri; ning

 

d) liidu poolt eraldatav maksimumsumma, mida võib olemasolevatest liikmesriigi assigneeringutest riskijagamisvahendisse ümber paigutada, ning osamaksed tegeliku rakendamise puhul.

 

Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

 

Liikmesriigi taotluse käsitlemisel tagab komisjon, et olemasoleva riskijagamisvahendi raames loetakse rahastamiskõlblikuks ainult selliseid projekte, mille kohta on positiivse rahastamisotsuse langetanud juba kas EIP või liikmesriigi või rahvusvaheline avaliku sektori asutus või avalikke teenuseid osutav eraõiguslik asutus.

 

8. Lõikes 7 viidatud komisjoni otsusele eelneb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi vastavate rakenduskavade läbivaatamine kooskõlas artikli 33 lõikega 2.

Rahalised eraldised riskijagamisvahendisse peavad olema range ülemmääraga ega tohi tekitada liidu eelarvele ega asjaomasele liikmesriigile tingimuslikke kohustusi.

9. Rahalised eraldised riskijagamisvahendisse peavad olema range ülemmääraga ega tohi ületada 10 % nimetatud liikmesriigile ERFist ja Ühtekuuluvusfondist aastatel 2007–2013 määratud soovituslikust kogueraldisest, mis on heaks kiidetud vastavalt artikli 28 lõike 3 punktile b. Rahalised eraldised käesoleva artikli lõike 4 teises lõigus mainitud projektidele on piiratud summadega, mis jäävad üle pärast lõike 4 esimeses lõigus mainitud toimingute rahastamist. Peale liidu poolt riskijagamisvahendisse tehtava, lõikes 7 viidatud otsusega kinnitatud sissemakse ei tohi liidu osalemine riskijagamisvahendis tekitada ei liidu üldeelarvele ega ka asjaomasele liikmesriigile mingeid täiendavaid tingimuslikke kohustusi.

Summat, mis jääb üle peale riskijagamisvahendiga hõlmatud toimingu lõpuleviimist, võib asjaomase liikmesriigi taotluse korral riskijagamisvahendi piires taaskasutada, kui liikmesriik vastab endiselt ühele artikli 77 lõikes 2 sätestatud tingimustest. Kui liikmesriik ei vasta enam neile tingimustele, loetakse ülejäänud summa sihtotstarbeliseks tuluks finantsmääruse artikli 18 tähenduses. Asjaomase liikmesriigi taotlusel lisatakse selle sihtotstarbelise tulu tekitatud täiendavad kulukohustused järgmisel aastal selle liikmesriigi ühtekuuluvuspoliitika rahaeraldiste hulka.”

10. Tagasimakset või summat, mis jääb üle peale riskijagamisvahendiga hõlmatud toimingu lõpuleviimist, võib asjaomase liikmesriigi taotluse korral riskijagamisvahendi piires taaskasutada, kui liikmesriik vastab endiselt ühele artikli 77 lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud tingimustest. Kui liikmesriik ei vasta enam ühelegi neist tingimustest, loetakse ülejäänud summa või tagasimakse sihtotstarbeliseks tuluks määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 18 tähenduses. Asjaomase liikmesriigi taotlusel lisatakse selle sihtotstarbelise tulu tekitatud täiendavad kulukohustused järgmisel aastal selle liikmesriigi ühtekuuluvuspoliitika rahaeraldiste hulka.”

 

_______________

 

1Vaata: Nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsus 2006/702/EÜ ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta (ELT L 291, 21.10.2006, lk 11).”

 

 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 1083/2006

.

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

 

 

 

SELETUSKIRI

 

Komisjoni ettepaneku kontekst ja sisu

Pärast oma kahte eelnevat ettepanekut muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 ning vastuseks praegusele majandus- ja finantskriisile esitab komisjon kolmanda muudatusettepaneku, milles nähakse ette sätted riskijagamisvahendi loomiseks.

 

Euroala riigipead ja valitsusjuhid palusid 21. juulil 2011 komisjonil ja Euroopa Investeerimispangal tugevdada koostoimet laenuprogrammide ja liidu fondide vahel neis liikmesriikides, kellele liit või Rahvusvaheline Valuutafond osutab abi muudatusettepaneku jõustumise hetkel. Praegu saavad eelnimetatud abi järgmised liikmesriigid: Iirimaa, Kreeka, Portugal ja Rumeenia.

 

Meetme eesmärk on tegeleda tõsiste takistustega, mida mõned liikmesriigid, eriti Kreeka, kogevad erafinantseeringute saamisel selliste infrastruktuuri- ja tootlike investeerimisprojektide rakendamiseks, mida on võimalik vaid osaliselt rahastada riiklikest vahenditest.

Eriti puudutab see selliseid infrastruktuuriprojekte, mis tekitavad puhastulu (näiteks maksulised kiirteed vm taristud, mis koguvad kasutajatelt tasu) ja mille maksumust ei saa katta ühtekuuluvuspoliitika kaudu saadavate toetuste abil. Samuti puudutab see tootlikke investeeringuid, millele antav maksimaalne lubatud riigiabi on piiratud riigiabi käsitlevate eeskirjadega. Komisjoni ettepanek käsitleb ainult puhastulu tekitavaid projekte, sest tuludest kaetavad investeeringud ei ole ELi kaasfinantseerimiseks abikõlbulikud.

Finants- ja majanduskriisi tõttu kõige enam kannatanud liikmesriikides, eriti Kreekas, ähvardab mitmeid ühtekuuluvuspoliitika kaudu kaasfinantseerimiseks valitud strateegilise tähtsusega projekte risk jääda rakendamata, kuna erasektori investeerijatel ja pankadel puudub likviidsus projektidele ja projektide edendajatele laenamiseks või ei soovi nad praeguses olukorras enam kanda investeeringutega seotud riske.

 

Esitatud meede on ühtekuuluvuspoliitika rakendamise tavapärases raamistikus erand, mida õigustavad vaid kriisi põhjustatud erakorralised asjaolud. Seetõttu on meetme eesmärk katta osaliselt laenamisest põhjustatud riske pankadele või projektide edendajatele liikmesriikides, kellel on või keda ähvardavad tõsised raskused finantsstabiilsuse osas, selleks et säilitada erainvestorite osalus ning ületada olulised takistused ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamisel.

Riskijagamisvahendi rakendamiseks oleks vastavalt ettepanekule lubatud kanda komisjonile tagasi osa neile liikmesriikidele kättesaadavaid rahalisi eraldisi. Selle eesmärk oleks pakkuda kapitali sissemakseid, et katta oodatud ja ootamatuid laenukahjusid ning laiendada tagatisi riskijagamispartnerluse alusel, mis on sõlmitud Euroopa Investeerimispangaga ja/või teiste finantsinstitutsioonidega, kes täidavad avaliku poliitikaga seotud ülesandeid ning kes on valmis jätkama raha laenamist projektide sponsoritele ja pankadele, et kaasrahastada eraallikatest projekte, mida rakendatakse struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi osalusel. Ühtekuuluvuspoliitika alusel ajavahemikuks 2007–2013 ette nähtud eraldiste kogusummat seetõttu ei muudeta. Kavandatavad meetmed oleksid ajutised, lõppedes hetkel, kui liikmesriik väljub finantsabi mehhanismist. Riskijagamisvahendi rakendab komisjon kaudse tsentraliseeritud juhtimise raames vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõikele 2.

 

Raportööri märkused

 

Raportöör väljendab heameelt ettepaneku üle ja märgib, et eesmärgiks on tagada Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate programmide rakendamise jätkumine seoses liikmesriikide majanduse elavnemisega tänu finantsabile.

Raportöör on seisukohal, et mõningaid ettepaneku osi tuleks selgitada, ja esitab muudatusettepanekud, mille eesmärk on teksti selgemaks muuta, lisades riskijagamisvahendi määratluse (mis on kooskõlas hiljuti esitatud finantsmääruse teksti kompromissettepanekuga) koos riskijagamisvahendi kehtestamiseks ja rakendamiseks kohaldatava menetluse üksikasjaliku kirjeldusega, mis põhineb liidu teistes poliitikavaldkondades kasutatavate riskijagamisvahendite juriidilisel eeskujul. Lisaks soovitab raportöör õigusakti parema koostamise eesmärgil lisada uue artikli 36a ning liigendada nimetatud artikli lõigeteks ja lõikudeks.

Raportöör esitab ka muudatusettepanekud, mis täpsustavad riskijagamisvahendi eelarve ülempiiri ning rõhutavad, et väljaspool riskijagamisvahendisse tehtavaid sissemakseid ei teki liidu eelarvele ega ka asjaomasele liikmesriigile mingeid tingimuslikke kohustusi.

Tagamaks, et see mehhanism hõlmaks ainult majanduslikult elujõulisi puhastulu tekitavaid projekte, täpsustab raportöör, et abikõlbulikud on ainult sellised projektid, mille suhtes on Euroopa Investeerimispank või analoogiline asutus juba langetanud positiivse rahastamisotsuse. Samuti on selle rõhutamiseks, et liidu eelarvest ei kaeta kogu riski, vaid jagatakse seda Euroopa Investeerimispanga või analoogilise asutusega, riskijagamise täpne ulatus (finantsvõimenduse määr) keskmiselt vähemalt 1,5 korda suurem kui liidu poolt riskijagamisvahendile antav rahaeraldis.

Mis puudutab riskijagamisvahendi raames abikõlbulikke projekte, esitab raportöör muudatusettepanekud, mis peaksid võimaldama eelisjuurdepääsu neile puhastulu tekitavatele ja riigi poolt rahastatavatele projektidele, mis on juba lülitatud asjaomaste liikmesriikide rakendusprogrammidesse, kui ei välista ka teisi projekte, mis annavad oma panuse taotluse esitanud liikmesriigi riikliku strateegilise raamistiku ja ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste eesmärkide täitmisse ning mis toetavad majanduse elavnemist asjaomases liikmesriigis.

1.3.2012

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS

regionaalarengukomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 teatavate sätete osas, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevatele liikmesriikidele mõeldud riskijagamisvahendeid

( COM(2011)0655 – C7‑0350/2011 – 2011/0283(COD) )

Arvamuse koostaja: Crescenzio Rivellini

 

LÜHISELGITUS

Euroopa Liit seisab praegu silmitsi kestva majandus- ja finantskriisiga, mis ei mõjuta mitte ainult liikmesriikide makromajanduslikku stabiilsust, vaid ka juurdepääsu rahastamisele kogu Euroopa Liidus. See ohustab ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamist, sest finantsinstitutsioonide likviidsusprobleemid on vähendanud nende programmide projekte elluviivatele avalik- ja eraõiguslikele huvirühmadele kättesaadavat rahastamist.

Raportöör väljendab heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle ( COM (2011)0655 ), millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 (üldmäärus), ja märgib, et põhieesmärk on parandada projektide edendajate juurdepääsu rahastamisele, et nad saaksid kohapeal jätkata struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi programmide rakendamist. Et seda võimaldada, luuakse riskijagamisvahend. Liikmesriigid kannaksid osa oma rahalistest eraldistest sellesse vahendisse, millest siis tehtaks kapitali sissemakseid, millega katta oodatud ja ootamatuid kahjusid, mis tekivad seoses laenude ja tagatistega, mida on antud riskijagamispartnerluse alusel, milles osalevad Euroopa Investeerimispank ja/või muud avaliku poliitika ülesandeid täitvad finantsinstitutsioonid. See tagaks täiendava likviidsuse infrastruktuuri- ja tootlike investeerimisprojektide rakendamiseks, ilma et ajavahemikul 2007–2013 tuleks muuta ühtekuuluvuspoliitika vahendite üldist eraldamist.

Raportöör toetab komisjoni kavatsust parandada infrastruktuuri- ja tootlike investeeringute edendajatele juurdepääsu rahastamisele. Nõustudes komisjoni ettepaneku üldise vaimuga, on raportöör siiski veendunud, et ettepaneku teostatavuse parandamiseks tuleks teha mõningaid muudatusi.

Esiteks on raportöör arvamusel, et likviidsuse puudus finantssektoris ei piirdu riikidega, kes on saanud rahalist toetust Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi või maksebilansi mehhanismi kaudu. Seega vähenevad rahastamisallikad infrastruktuuri- ja tootlike investeeringute edendajatele kõikides liikmeriikides. Raportöör usub seetõttu, et kui sellise riskijagamismehhanismi loomise võimalust laiendatakse kõikidele liikmesriikidele, suurenevad investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse terves liidus, sest kasutatakse struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid, mis muidu jääksid praeguse programmiperioodi lõpuks kasutamata.

Lisaks leiab raportöör, et selleks, et ettepanekul oleks tõeline mõju nende liikmesriikide majandusele, kes otsustavad selle mehhanismi kehtestada, peaks see olema rakendatav nii juba struktuurifondidest või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatud projektidele kui ka infrastruktuuri- ja VKEsid soodustavatele projektidele, mis on asjaomase liikmesriigi majandusliku elavnemise seisukohast olulised. Võimalus toetada „infrastruktuuriprojekte, mis on asjaomase liikmesriigi majanduse elavnemise seisukohast olulised”, sisaldubki juba komisjoni ettepaneku seletuskirjas. VKEde tegevuse toetamise võimalus avab võimaluse suurendada likviidsust ühes sektoritest, mis annab tööd suurele osale ELi elanikkonnast ja kus praegu on suur likviidsuse puudujääk.

Raportöör on ka arvamusel, et selleks, et võimaldada vahendi suuremat kasutust ja tagada erasektori asjakohane panus toetust saanud projektidesse, tuleks välja jätta piirang, mis lubab toetada vaid kulusid, mida ei ole mainitud artiklis 56.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Mitmes liikmesriigis valitsev tõsine võlakriis nõuab struktuurifondide vahendite investeerimiseks uusi ja uuenduslikke viise, mis hõlbustaksid nende võimalikult head kasutamist nii programmiperioodil 2007–2013 kui ka programmiperioodil 2014–2020.

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Et leevendada neid probleeme ja kiirendada rakenduskavade ning projektide rakendamist, aga samuti kiirendada majanduse elavnemist, on asjakohane, et selliste liikmesriikide korraldusasutused, kellel on olnud tõsiseid raskusi seoses finantsstabiilsusega ja kellele on mõne eespool nimetatud finantsabimehhanismi alusel antud finantsabi, võiksid rakenduskavadest saadavaid rahalisi vahendeid panustada riskijagamisvahendite loomisse, millest antaks laene või garantiisid või muid rahastamisvahendeid, mille abil toetada rakenduskava alusel ette nähtud projekte ja toiminguid.

(13) Et leevendada neid probleeme ja kiirendada rakenduskavade ning projektide rakendamist, aga samuti kiirendada majanduse elavnemist, on asjakohane, et selliste liikmesriikide korraldusasutused, kellel on olnud tõsiseid raskusi seoses finantsstabiilsusega ja kellele on mõne eespool nimetatud finantsabimehhanismi alusel antud finantsabi, võiksid rakenduskavadest saadavaid rahalisi vahendeid panustada riskijagamisvahendite loomisse, millest antaks laene või garantiisid või muid rahastamisvahendeid, mille abil toetada rakenduskava alusel ette nähtud projekte ja toiminguid. Lisaks võib toetada ka infrastruktuuri- ja tootlikke investeeringuid, mis on olulised asjaomase liikmesriigi majanduse elavnemise ja uute töökohtade loomise ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele vastavuse seisukohast.

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 1083/2006

Artikkel 36 – lõige 2a – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sellist riskijagamisvahendit kasutatakse ainuüksi selliste laenude, garantiide ja muude rahastamisvahendite rahastamiseks, millest finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavaid toiminguid, kulutuste osas, mis ei kuulu artikli 56 alla.

Sellist riskijagamisvahendit kasutatakse ainuüksi selliste laenude, garantiide ja muude rahastamisvahendite rahastamiseks, millest finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavaid toiminguid, või infrastruktuuri-, VKEde projekte ja tootlikke investeeringuid, mis on olulised asjaomase liikmesriigi majanduse elavnemise ja uute töökohtade loomise seisukohast ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele vastavuse tagamiseks. Liikmesriikide puhul, mis vastavad mõnele artikli 77 lõikes 2 sätestatud tingimusele, kasutatakse selliseid riskijagamisvahendeid ka ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega seotud tegevuseks, mida ei kaasrahastada riikliku strateegilise raamistiku programmide alusel.

Selgitus

Tuleb selgelt välja öelda, et riskijagamisvahendid peavad olema vastavuses strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega, sest need on laiemad kui Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärgid.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 1083/2006

Artikkel 36 – lõige 2a – lõik 5 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) jälgitavus ja raamatupidamisarvestus, teave rahaliste vahendite kasutamise ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta; ning

a) jälgitavus ja raamatupidamisarvestus, juhtimisstruktuur tihedas koostöös liikmesriigi ja osalevate finantsinstitutsioonidega, teave finantsvõimenduse määra, rahaliste vahendite kasutamise ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta; ning

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 muutmine teatavate sätete osas, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevatele liikmesriikidele mõeldud riskijagamisvahendeid

Viited

COM(2011)0655 – C7-0350/2011 – 2011/0283(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

25.10.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

15.12.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Crescenzio Rivellini

29.11.2011

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

29.2.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

11

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Andrea Češková, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Ville Itälä, Cătălin Sorin Ivan, Bogusław Liberadzki, Monica Luisa Macovei, Jan Mulder, Eva Ortiz Vilella, Crescenzio Rivellini, Theodoros Skylakakis, Bart Staes, Søren Bo Søndergaard, Michael Theurer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philip Bradbourn, Derk Jan Eppink, Lucas Hartong, Edit Herczog, Véronique Mathieu, Derek Vaughan

 

 

13.3.2012

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS

regionaalarengukomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 teatavate sätete osas, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevatele liikmesriikidele mõeldud riskijagamisvahendeid

( COM(2011)0655 – C7‑0350/2011 – 2011(COD))

Arvamuse koostaja: Rolandas Paksas

 

 

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjoni ettepanek tuleb ajal, mil struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide programmide rakendamisel on mitmes liikmesriigis tõsiseid probleeme. Jätkuv finants- ja majanduskriis on tõsiselt kahjustanud liikmesriikide eelarveid, surve avaliku sektori investeeringute rahastamiseks saadaolevatele riiklikele vahenditele pidevalt suureneb ning tingimused era- ja eelkõige rahandussektori osalemiseks halvenevad.

Komisjoni ettepaneku peamine eesmärk on seetõttu aidata finantskriisi tõttu kõige enam kannatanud liikmesriikidel jätkata struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide programmide rakendamist ja sellega suunata majandusse rahalisi vahendeid. Võimaldades osa ELi fondide eraldiste ülekandmist riskijagamisvahendite moodustamiseks, soovib komisjon lihtsustada Euroopa Investeerimispangal või teistel rahvusvahelistel finantsasutustel laenude ja garantiide andmist eesmärgiga kaasrahastada eraallikatest tulevaid sissemakseid projektidesse, mida rakendatakse avaliku sektori toetusega.

Raportöör tervitab komisjoni ettepanekut ning selle võimalikku positiivset mõju ELi majandusele ja ELi fondide vahendite kasutamisele. Tagamaks ettepaneku optimaalseimat ja kiireimat kohaldamist, esitab raportöör selle teksti kohta kaks muudatusettepanekut.

Esiteks on raportöör veendunud, et praegustes rasketes majanduslikes oludes saavad kõik liikmesriigid – nii need, kes juba saavad rahalist abi mõne ELi mehhanismi kaudu, kui ka need, kellele on raskused seoses finantsstabiilsusega ja kes näevad vaeva erakapitali ligimeelitamiseks järjest piiratumate avalike rahastamisvahendite täiendamiseks – võimaluse riskijagamisvahendite kasutusele võtmisest kasu lõigata. Need vahendid lubaksid suurendada investeeringuid majanduskasvu ja töökohti loovatesse projektidesse, kasutades struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahendeid, mis võivad jääda programmiperioodi 2007–2013 lõpuks kasutamata.

Teiseks, raportöör nõustub komisjoniga, et riskijagamisvahendite puhul tuleks eelistada struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kaasrahastatavate tegevuste rahastamist; samas peaksid rahastamiskõlbulikud olema ka teised infrastruktuuriprojektid, mis on liikmesriikide majanduse elavnemise ja uute töökohtade loomise seisukohast olulised (komisjoni ettepaneku seletuskirjas ongi selline võimalus juba välja toodud). Eeskätt võiksid mõned tulusad infrastruktuuriprojektid, mida kriisi puudumisel oleks rahastatud välistest allikatest (ning mis seetõttu ei ole abikõlbulikud ega lülitatud struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide 2007–2013 aasta rakenduskavadesse), kuid mis praegustes tingimustes ei suuda leida rahastamist, saada kasu enda kaasamisest riskijagamisvahenditesse, ilma et neil tuleks tegeleda aeganõudva rakenduskavade muutmisega.

Ning lõpuks, võttes arvesse sarnaste vahendite edu teistes sektorites (näiteks riskijagamise rahastamisvahend teadus- ja arendustegevuse valdkonnas), loodab raportöör, et sellise ajutise riskijagamisvahendi loomine osutub samavõrd kasulikuks neile liikmesriikidele, kes otsustavad seda kasutada praeguses kriisiolukorras, ning peab vajalikuks käesoleva programmiperioodi lõppedes uurida võimalusi analoogilise püsiva riskijagamisvahendi loomiseks, mida saaksid kasutada kõik liikmesriigid vastavalt selgelt kindlaksmääratud tingimustele.

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Tõsine võlakriis mitmes programmi riigis nõuab uusi ja innovaatilisi struktuurifondide vahendite investeerimise viise, mis aitaksid kaasa nende fondide vahendite parimale võimalikule kasutusele programmiperioodidel 2007–2013 ja 2014–2020.

 

Muudatusettepanek    2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Et leevendada neid probleeme ja kiirendada rakenduskavade ning projektide rakendamist, aga samuti kiirendada majanduse elavnemist, on asjakohane, et selliste liikmesriikide korraldusasutused, kellel on olnud tõsiseid raskusi seoses finantsstabiilsusega ja kellele on mõne eespool nimetatud finantsabimehhanismi alusel antud finantsabi, võiksid rakenduskavadest saadavaid rahalisi vahendeid panustada riskijagamisvahendite loomisse, millest antaks laene või garantiisid või muid rahastamisvahendeid, mille abil toetada rakenduskava alusel ette nähtud projekte ja toiminguid.

(13) Et leevendada neid probleeme ja kiirendada rakenduskavade ning projektide rakendamist, aga samuti kiirendada majanduse elavnemist, on asjakohane, et selliste liikmesriikide korraldusasutused, kellel on olnud tõsiseid raskusi seoses finantsstabiilsusega ja kellele on mõne eespool nimetatud finantsabimehhanismi alusel antud finantsabi, võiksid rakenduskavadest saadavaid rahalisi vahendeid panustada ajutiselt ja programmiperioodi 2014–2020 suhtes piiranguid tegemata riskijagamisvahendite loomisse, millest antaks laene või garantiisid või muid rahastamisvahendeid, mille abil toetada rakenduskava alusel ette nähtud projekte ja toiminguid.

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 1083/2066

Artikkel 36 – lõige 2a – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sellist riskijagamisvahendit kasutatakse ainuüksi selliste laenude, garantiide ja muude rahastamisvahendite rahastamiseks, millest finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavaid toiminguid, kulutuste osas, mis ei kuulu artikli 56 alla.

Sellist riskijagamisvahendit kasutatakse ainuüksi selliste laenude, garantiide ja muude rahastamisvahendite rahastamiseks, millest finantseeritakse rakenduskavasse kuuluvaid eelseisvaid toiminguid ning Euroopa Regionaalarengu Fondist või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavaid toiminguid, või infrastruktuuriprojekte, mis on asjaomase liikmesriigi majanduse elavnemise ja uute töökohtade loomise seisukohast olulised, kulutuste osas, mis ei kuulu artikli 56 alla.

Selgitus

Eesmärgiks on võimaldada rahastada teisi olulisi infrastruktuuriprojekte, millel on eeldusi luua majanduskasvu ja töökohti, ilma et peaks tegelema aeganõudva rakenduskavade muutmisega. Siinkohal on mõeldud tulusaid infrastruktuuriprojekte, mida kriisi puudumisel oleks rahastatud välistest eraallikatest ning mis seetõttu ei ole abikõlbulikud ega lülitatud struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide 2007.–2013. aasta rakenduskavadesse, kuid mis praegustes tingimustes ei suuda leida rahastamist.

 

 

Muudatusettepanek    4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 1083/2006

Artikkel 36 – lõige 2a – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riskijagamisvahendi rakendab komisjon kaudse tsentraliseeritud juhtimise raames vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõikele 2.

Riskijagamisvahendi rakendab komisjon kaudse tsentraliseeritud juhtimise raames vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõikele 2. Komisjon valib toimingu kooskõlas artikli 41 lõikega 1 ja sellel peab olema positiivne mõju kohalikule majandusele ja tööturule.

 

Muudatusettepanek    5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 1083/2006

Artikkel 36 – lõige 2a – lõik 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon kehtestab asjaomaste riskijagamisvahendite rakendamise tähtajad.

Selgitus

Kuigi taotlusi asjassepuutuvatelt liikmesriikidelt võetakse vastu 2013. aasta lõpuni, lõpetatakse riskijagamisvahendi rakendamine komisjoni täpsustataval ajal lähitulevikus.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 1083/2006

Artikkel 36 – lõige 2a – lõik 5 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) jälgitavus ja raamatupidamisarvestus, teave rahaliste vahendite kasutamise ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta; ning

(a) jälgitavus, demokraatlik kontroll ja raamatupidamisarvestus, juhtimisstruktuur tihedas konsulteerimises liikmesriigi ja osalevate finantsasutustega, teave võimenduse ja rahaliste vahendite kasutamise ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta; ning

 

Muudatusettepanek    7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 1083/2006

Artikkel 36 – lõige 2a – lõik 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Summat, mis jääb üle peale riskijagamisvahendiga hõlmatud toimingu lõpuleviimist, võib asjaomase liikmesriigi taotluse korral riskijagamisvahendi piires taaskasutada, kui liikmesriik vastab endiselt ühele artikli 77 lõikes 2 sätestatud tingimustest. Kui liikmesriik ei vasta enam neile tingimustele, loetakse ülejäänud summa sihtotstarbeliseks tuluks finantsmääruse artikli 18 tähenduses. Asjaomase liikmesriigi taotlusel lisatakse selle sihtotstarbelise tulu tekitatud täiendavad kulukohustused järgmisel aastal selle liikmesriigi ühtekuuluvuspoliitika rahaeraldiste hulka.

Summat, mis jääb üle peale riskijagamisvahendiga hõlmatud toimingu lõpuleviimist, võib asjaomase liikmesriigi taotluse korral riskijagamisvahendi piires taaskasutada, kui liikmesriik vastab endiselt ühele artikli 77 lõikes 2 sätestatud tingimustest. Kui liikmesriik ei vasta enam neile tingimustele, loetakse ülejäänud summa sihtotstarbeliseks tuluks finantsmääruse artikli 18 tähenduses. Asjaomase liikmesriigi taotlusel lisatakse selle sihtotstarbelise tulu tekitatud täiendavad kulukohustused järgmisel aastal selle liikmesriigi ühtekuuluvuspoliitika rahaeraldiste hulka. 31. detsembriks 2013 ülejäänud summa kantakse tagasi Euroopa Liidu eelarvesse.

Selgitus

Liikmesriik tegelikult loobub talle ühtekuuluvuspoliitika raames eraldatud toetusest vahendite kasutamisega seotud probleemide tõttu. Kui asjaomast toetust ei kasutata enne järgmise programmiperioodi algust, kantakse see tagasi ELi eelarvesse.

 

 

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 muutmine teatavate sätete osas, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevatele liikmesriikidele mõeldud riskijagamisvahendeid

Viited

COM(2011)0655 – C7-0350/2011 – 2011/0283(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

25.10.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

25.10.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Rolandas Paksas

25.10.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

24.1.2012

12.3.2012

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

12.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Werner Langen, Hans-Peter Martin, Arlene McCarthy, Sławomir Witold Nitras, Ivari Padar, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philippe De Backer, Sari Essayah, Vicky Ford, Krišjānis Kariņš, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Gay Mitchell, Theodoros Skylakakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Mario Mauro

 

 

 

MENETLUS

Pealkiri

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 muutmine teatavate sätete osas, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevatele liikmesriikidele mõeldud riskijagamisvahendeid

Viited

COM(2011)0655 – C7-0350/2011 – 2011/0283(COD)

EP-le esitamise kuupäev

12.10.2011

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

25.10.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

15.12.2011

ECON

25.10.2011

EMPL

25.10.2011

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

EMPL

27.10.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Danuta Maria Hübner

14.11.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

22.11.2011

25.1.2012

28.2.2012

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

2

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Catherine Bearder, Jean-Paul Besset, Victor Boştinaru, John Bufton, Salvatore Caronna, Nikos Chrysogelos, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Brice Hortefeux, Danuta Maria Hübner, Vincenzo Iovine, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Jens Nilsson, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Younous Omarjee, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Monika Smolková, Ewald Stadler, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Kerstin Westphal, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Andrea Cozzolino, Karima Delli, Cornelia Ernst, Ivars Godmanis, Maurice Ponga, Vilja Savisaar-Toomast, Patrice Tirolien, Giommaria Uggias, Derek Vaughan, Sabine Verheyen

Esitamise kuupäev

22.3.2012

 

 

[1] ELT C 43, 15.2.2012, lk 13.