Istungidokument

A7-0077/2012

28.3.2012

***I

RAPORT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ seoses Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitustega

( COM(2011)0008 – C7‑0027/2011 – 2011/0006(COD) )

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Burkhard Balz

PR_COD_1consamCom

SISUKORD

lehekülg

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT....................5

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS............................................................................................86

MENETLUS..............................................................................................................................89

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ seoses Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitustega

( COM(2011)0008 – C7-0027/2011 – 2011/0006(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0008 );

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 50, 53, 62 ja 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0027/2011);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga 4. mai 2011. aasta arvamust[1];

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. mai 2011. aasta arvamust[2];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust ( A7-0077/2012 ),

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha alljärgnevas sõnastuses;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[3]*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ, 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1060/2009 seoses Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) volitustega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 50, 53, 62 ja 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast seadusandliku akti eelnõu edastamist liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[4],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[5],

toimides seadusandliku tavamenetluse[6] kohaselt

ning arvestades järgmist:

(-1)     Aastatel 2007 ja 2008 valitsenud finantskriis tõi välja olulised puudujäägid finantsjärelevalves nii konkreetsetel juhtudel kui ka finantssüsteemi kui terviku suhtes. Ilmnes, et riigipõhised järelevalvesüsteemid ei suuda toime tulla finantssektori globaliseerumise ja Euroopa finantsturgude lõimumise ning ühendatusega, kus paljude finantsinstitutsioonide tegevus on piiriülene. Kriis näitas puudujääke koostöös, koordineerimises, Euroopa Liidu õiguse ühtlases kohaldamises ning riikide pädevate asutuste omavahelises usalduses.

(-1 a)  Paljudes enne finantskriisi ja selle ajal vastu võetud resolutsioonides kutsus Euroopa Parlament üles võtma meetmeid Euroopa järelevalve tihedamaks integreerimiseks, et tagada kõigile turuosalistele tõeliselt õiglased konkurentsitingimused Euroopa tasandil ning arvestada Euroopa Liidu finantsturgude suurenevat lõimumist (eelkõige 13. aprilli 2000. aasta resolutsioon komisjoni teatise kohta finantsteenuste raamistiku rakendamise kohta: tegevuskava; 21. novembri 2002. aasta resolutsioon usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kohta Euroopa Liidus; 11. juuli 2007. aasta resolutsioon valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta; 23. septembri 2008. aasta resolutsioon soovitustega riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta; 9. oktoobri 2009. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur; 22. aprilli 2009. aasta arvamus muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) ja 23. aprilli 2009. aasta arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus krediidireitinguagentuuride kohta).

(-1 b)  Novembris 2008 andis komisjon Jacques de Larosière’i poolt juhitud kõrgetasemelisele töörühmale ülesande sõnastada soovitused tugevdamaks Euroopa järelevalvet, et kaitsta paremini liidu kodanikke ning taastada usaldus finantssüsteemi vastu. Oma 25. veebruaril 2009. aastal esitatud lõpparuandes (de Larosière’i aruanne) soovitas kõrgetasemeline töörühm, et tulevaste finantskriiside ohu ja nende võimaliku mõju vähendamiseks tuleb tõhustada järelevalveraamistikku. Töörühm soovitas Euroopa Liidu finantssektori järelevalve struktuuri põhjalikult reformida. De Larosière’i aruanne soovitas ka luua Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi (ESFSi), mis koosneks kolmest Euroopa järelevalveasutusest, millest üks tegeleks pangandussektori, üks väärtpaberite ja üks kindlustuse ja tööandjapensionitega, ning lisaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(-1 c)  Finantsstabiilsus on eeltingimus töökohtade loomiseks, krediidi võimaldamiseks ning majanduskasvuks reaalmajanduses. Finantskriis tõi päevavalgele tõsised puudujäägid finantsjärelevalves, mis ei võimaldanud ette näha süsteemseid ebasoodsaid arenguid ega riskide liigset akumuleerumist finantssüsteemis.

(1)      Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 24. novembril 2010. aastal vastu kolm määrust, millega luuakse Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (EIOPA), Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) ja Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) (üheskoos Euroopa järelevalveasutused (ESAd)), mis on osa Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemist.

(1 a)   Oma 2009. aasta 18. ja 19. juuni kohtumiste järeldustes soovitas Euroopa Ülemkogu luua Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi, mis koosneks kolmest uuest järelevalveasutusest. Soovitatav on, et süsteemi eesmärgiks oleks tõsta riikliku järelevalve kvaliteeti ja ühtlustatust, tugevdada kontrolli piiriüleste kontsernide üle ja luua Euroopa „ühtne regulatiivne raamistik”, mis kehtiks kõigile siseturu finantsasutustele. Ülemkogu rõhutas, et järelevalveasutused peaksid saama ka krediidireitinguagentuuride järelevalve volitused, ning kutsus komisjoni üles esitama konkreetsed ettepanekud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi tugevdatud rolli rakendamise vahendite kohta kriisiolukordades.

(2)      Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi tõhusaks toimimiseks tuleb teha muudatusi kolme järelevalveasutuse tegevusvaldkonda reguleerivates liidu õigusaktides. Kõnealused muudatused hõlmavad Euroopa järelevalveasutuste teatavate volituste ulatuse kindlaksmääramist, teatavate volituste integreerimist liidu asjakohaste õigusaktidega kehtestatud mehhanismidesse ning muudatusi kõnealuste järelevalveasutuste sujuva ja tõhusa toimimise tagamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames.

(3)      Koos Euroopa kolme järelevalveasutuse loomisega tuleks seetõttu välja töötada ka ühtsed eeskirjad, millega tagatakse eeskirjade ühtlustamine ja nende ühtne kohaldamine ja seega soodustatakse siseturu tõhusat toimimist veelgi ning aidatakse rakendada tõhusamat mikrotasandi järelevalvet. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi asutamist käsitlevates määrustes on sätestatud, et asjakohaste õigusaktidega konkreetselt ette nähtud valdkondades võivad Euroopa järelevalveasutused välja töötada tehniliste standardite eelnõusid, mis esitatakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291 komisjonile delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega vastuvõtmiseks. Võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiviga 2010/78/EÜ seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega[7] on määratletud esimesed sellised valdkonnad, peaks käesoleva direktiiviga määratletama järgmised valdkonnad eelkõige seoses direktiividega 2002/92/EÜ, 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ ning määrusega 1060/2009. Direktiivi 2003/41/EÜ, mille muutmiseks peaks komisjon esitama ettepaneku 2012. aasta lõpuks, ei peaks käesoleva direktiiviga hõlmama.

(4)      Asjakohastes õigusaktides tuleks kindlaks määrata valdkonnad, kus Euroopa järelevalveasutused võivad välja töötada tehniliste standardite eelnõusid, ja viis, kuidas tuleks sellised standardid vastu võtta. Asjaomastes õigusaktides tuleks delegeeritud aktide puhul sätestada ELi toimimise lepingu artiklis 290 kirjeldatud elemendid, tingimused ja täpsustused.

(5)      Tehniliste standardite valdkondade kindlaksmääramisel tuleks leida sobiv tasakaal ühtsete eeskirjade kehtestamise ja selle vältimise vahel, et määruse kohaldamine ja jõustamine ei muutuks põhjendamatult keeruliseks. Valida tuleks ainult need valdkonnad, kus ühtsed tehnilised eeskirjad aitaksid oluliselt ja tulemuslikult kaasa asjaomaste õigusaktide eesmärkide saavutamisele, tagades samal ajal, et poliitilised otsused võtavad vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon vastavalt tavapärasele korrale.

(6)      Tehnilistes standardites tuleb käsitleda sisuliselt tehnilisi küsimusi ja nende väljatöötamiseks on vaja järelevalveekspertide erialateadmisi. Delegeeritud õigusaktidena vastu võetavate regulatiivsete tehniliste standarditega tuleks arendada edasi, täpsustada ja kindlaks määrata Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetud alusaktides sätestatud eeskirjade järjekindla ühtlustamise tingimused, mis täiendavad või muudavad õigusakti teatavaid vähem tähtsaid sätteid. Seevastu rakendusaktidena vastu võetud rakenduslike tehniliste standarditega tuleks kehtestada tingimused liidu õiguslikult siduvate õigusaktide ühetaoliseks kohaldamiseks. Tehnilised standardid ei tohiks hõlmata poliitilisi valikuid.

(7)      Regulatiivsete tehniliste standardite puhul on asjakohane kohaldada vastavalt määruste (EL) nr 1093/2010, nr 1094/2020 ja nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korda. Rakenduslikud tehnilised standardid tuleks võtta vastu vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 kehtestatud korras. Tunnustada tuleb, et regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu delegeeritud õigusaktidena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel ning rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu rakendusaktidena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 alusel.

(8)      Regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid peaksid täiendama Euroopa Ülemkogu poolt 2009. aasta juunis vastu võetud järeldustes heaks kiidetud finantsteenustealaste õigusaktide ühtset eeskirja. Kuivõrd teatavad liidu seadusandlikes aktides sätestatud nõuded ei ole täielikult ühtlustatud ja vastavalt järelevalves kohaldatavale ettevaatuspõhimõttele ei tohiks nende nõuete kohaldamise tingimusi edasiarendavad, täpsustavad või kindlaksmääravad regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid takistada liikmesriikidel nõuda täiendavat teavet või kehtestada rangemaid nõudeid. Regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid peaksid võimaldama liikmesriikidel seda teatavates valdkondades teha, kui selline usaldatavusega seotud kaalutlusõigus on kõnealustes õigusaktides ette nähtud.

(9)      Euroopa järelevalveasutuste loomist käsitlevate määruste kohaselt peaksid Euroopa järelevalveasutused enne regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile korraldama vajaduse korral nendega seotud avaliku arutelu ning analüüsima võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu.

(10)    Regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite puhul peaks olema võimalik sätestada piisava tähtajaga üleminekumeetmed, kui kohese rakendamise kulud oleksid saadavat kasu arvesse võttes ülemäära suured.

(10 a) Käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal on töö Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivis 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II))[8] sätestatud esimese meetmete kogumi ettevalmistamise ja nende üle konsulteerimise vallas juba käimas. Nimetatud meetmete kiire lõpuleviimise huvides on kohane lubada komisjonil üleminekuajal võtta vastu mõningaid käesolevas direktiivis sätestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid vastavalt delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise korrale. Kõik muudatused sellistes standardites või uued meetmed direktiivi 2009/138/EL rakendamiseks pärast üleminekuperioodi lõppemist tuleks võtta vastu selles direktiivis osutatud menetluse kohaselt.

(10 b) Käesolevas direktiivis sätestatud delegeeritud õigusaktide ja regulatiivsete tehniliste standardite ulatusliku iseloomu tõttu peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama delegeeritud õigusaktile või regulatiivsele tehnilisele standardile vastuväidete esitamiseks teatamise kuupäevast arvestades kolm kuud aega. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel peaks olema võimalik seda perioodi veel kolme kuu võrra pikendada.

(11)    Euroopa järelevalveasutuste loomist käsitlevate määrustega on ette nähtud liikmesriikide järelevalveasutuste vaheliste erimeelsuste lahendamise kord. Kui järelevalveasutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine järelevalveasutus võtab valdkonnas, mis on täpsustatud liidu õigusaktides vastavalt määrusele (EL) nr 1093/2010 ▌, määrusele (EL) nr 1094/2010 ▌ja määrusele (EL) nr 1095/2010 ▌, ning mille puhul on asjakohaste õigusaktide kohaselt vaja rohkem kui ühe liikmesriigi järelevalveasutuste vahelist koostööd, koordineerimist või ühisotsuste vastuvõtmist, või selliste meetmete võtmatajätmisega, peaks Euroopa pädev järelevalveasutus suutma ühe asjaomase järelevalveasutuse taotlusel aidata asutustel jõuda kokkuleppele Euroopa järelevalveasutuse seatud tähtajaks, mille puhul tuleks arvesse võtta asjakohastes õigusaktides sätestatud mis tahes tähtaegu ning erimeelsust põhjustava küsimuse kiireloomulisust ja keerukust. Kui erimeelsused jäävad püsima, peaks Euroopa järelevalveasutus suutma vaidlusaluse küsimuse ise lahendada. Kui erimeelsused jäävad püsima, peaks Euroopa pädev järelevalveasutus suutma vaidlusaluse küsimuse ise lahendada.

(12)    Määrustes, millega luuakse Euroopa järelevalveasutused, on kehtestatud nõue, et juhtumid, mille korral kohaldatakse liikmesriikide ▌järelevalveasutuste vaheliste erimeelsuste lahendamise korda, tuleb kindlaks määrata valdkondlikes õigusaktides. Käesolevas direktiivis tuleks määratleda teine selliste juhtumite kogum ▌. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada Euroopa järelevalveasutustel toimida muude volituste kohaselt või täita nende loomist käsitlevates määrustes kehtestatud ülesandeid, sealhulgas järgimast mittesiduvaid vahendusmenetlusi ning kaasa aitamast liidu õigusaktide sidusale, tõhusale ja tulemuslikule kohaldamisele. Lisaks sellele tuleb muudatusi teha valdkondades, kus asjakohase õigusaktiga on juba kehtestatud mõned mittesiduvad vahendusmenetlused või tähtajad, mille jooksul üks või mitu liikmesriigi ▌järelevalveasutust peavad jõudma ühisotsusele; muudatusi on vaja teha ühisotsusele jõudmise menetluse selguse ja sujuvuse tagamiseks ning vajaduse korral peaks Euroopa järelevalveasutustel olema võimalik lahendada erimeelsused. Erimeelsuste lahendamist käsitlev kohustuslik kord on loodud selliste olukordade lahendamiseks, kus riiklikud järelevalveasutused ei suuda omavahel lahendada liidu õigusaktide täitmisega seotud menetlus- või sisulisi küsimusi.

(13)    Seepärast tuleks käesolevas direktiivis määratleda olukorrad, kus võib olla vaja lahendada menetluslikke või sisulisi liidu õiguse järgimise küsimusi ning kus riiklikud järelevalveasutused ise ei pruugi suuta neid küsimusi lahendada. Sellises olukorras peaks ühel riiklikest asjaomastest järelevalveasutustest olema võimalus edastada küsimus Euroopa pädevale järelevalveasutusele. Kõnealune Euroopa järelevalveasutus peaks toimima vastavalt tema asutamise määrusele ja käesolevale direktiivile. Küsimuse lahendamiseks ja liidu õiguse järgimiseks peaks tal olema võimalus nõuda asjaomastelt järelevalveasutustelt teatava meetme võtmist või sellest loobumist, kusjuures see oleks siduv kõigi asjaomaste järelevalveasutuste jaoks. Juhul kui asjaomane ELi õigusakt annab kaalutlusõiguse liikmesriikidele, ei saa otsuse tegemine Euroopa järelevalveasutuse poolt asendada selle kaalutlusõiguse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas rakendamist järelevalveasutuse poolt.

(14)    Direktiivis 2009/138/EÜ ▌on sätestatud ühised otsused seoses konsolideerimisgrupi või tütarettevõtja tasandil sisemudeli kasutamise taotluse heakskiitmisega, taotluse heakskiitmisega kohaldada tütarettevõtja suhtes kõnealuse direktiivi artikleid 238 ja 239 ning seoses konsolideerimisgrupi järelevalveasutuse kindlaksmääramisega muude kriteeriumide alusel kui need, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artiklis 247 Kõigis kõnealustes valdkondades tuleb muudatustega selgelt märkida, et erimeelsused võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lahendada määruses (EÜ) nr 1094/2010 sätestatud korras. Selle lähenemisviisiga selgitatakse, et kuigi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei tohiks vastavalt liidu õigusele rakendada kaalutlusõigust järelevalveasutuste asemel, peaks olema võimalik lahendada erimeelsused ja tugevdada koostööd enne seda, kui liikmesriigi järelevalveasutus teeb lõpliku otsuse või see esitatakse asjaomasele asutusele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks lahendama erimeelsusi, vahendades järelevalveasutuste vastandlikke seisukohti ▌.

(15)    Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi uue finantsjärelevalvekorra kohaselt peavad liikmesriikide järelevalveasutused tegema tihedat koostööd Euroopa järelevalveasutustega. Asjakohaste õigusaktide muudatuste eesmärk on vältida õiguslikke takistusi teabevahetuskohustuste täitmisele, mis on sätestatud Euroopa järelevalveasutuste asutamise määrustes, ▌ning seda, et teabe avalikustamine põhjustaks liigset bürokraatiakoormust.

(15 a) Järelevalveteave kindlustus- ja edasikindlustusandjate varade kohta on makromajandusliku järelevalve oluline vahend. Ettevõtja varade täielik nimekiri võib olla järelevalveasutustele väga oluline, et hinnata õigesti finantsriske, eelkõige kindlustus- ja edasikindlustusandjaid, kes on olulised oma suuruse ja sisemise struktuuri poolest ja äritegevusega seotud riskide laadi, ulatuse ja keerukuse seisukohast. Seetõttu peaks järelevalveasutustel olema võimalik kohustada kindlustus- ja edasikindlustusandjaid esitama järelevalveasutustele varade täielikku kirjepõhist nimekirja, kui selline teave on nende jaoks nende järelevalveülesannete tõhusaks täitmiseks vajalik. Asjaomastel järelevalveasutustel ei ole finantsstabiilsusega seotud riskide hindamiseks ilmtingimata vajalik kogu varade nimekirja, kui asjaomased kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei etenda finantsturgudel suurt rolli. See on eriti asjakohane ettevõtjate puhul, kellel ei ole liikmesriigi elu- või kahjukindlustuse turul märkimisväärset turuosa.

(16)    Valdkondades, kus komisjonil on praegu direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt volitused võtta vastu rakendusmeetmeid juhul, kui need meetmed on üldkohaldatavad muud kui seadusandlikud aktid, et täiendada või muuta kõnealuse direktiivi teatavaid vähemolulisi sätteid ELi toimimise lepingu artikli 290 tähenduses, tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas kõnealuse artikliga vastu delegeeritud õigusakte või regulatiivseid tehnilisi standardeid määruse (EL) nr 1094/2010 artiklite 10–14 kohaselt.

(17)    Selleks et võimaldada kindlustus- või edasikindlustusandjatel järjepidevalt arvutada direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt kindlustustehnilised eraldised, on vaja, et keskne organ regulaarselt koguks, avaldaks ja ajakohastaks teatavat riskivaba intressikõveraga seotud tehnilist teavet, võttes arvesse tähelepanekuid finantsturul. Riskivaba intressikõvera tuletamise viis peaks olema sedavõrd läbipaistev, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad saaksid kasutada seda kõverat oma riskijuhtimispoliitikas. Arvestades kõnealuste ülesannete tehnilist ja kindlustusalast olemust, peaks nende ülesannetega tegelema Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve.

(17a)  Riskivaba intressikõver peaks põhinema terviklikul ja järjepideval lähenemisviisil kõigile eeldustele ja parameetritele, millel kõver põhineb, nii et tagatud on järjepidevus aja jooksul ja välditakse tehniliste eraldiste ja kapitalinõudeid ületavate nõuetekohaste omavahendite kunstlikku volatiilsust. Riskivaba intressikõvera ekstrapoleerimise lähtepunktide valik peaks võimaldama ettevõtjatel sobitada võlakirjadega rahavood, mis parima hinnangu arvutamisel diskonteeritakse ekstrapoleerimata määradega. Käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäevaga sarnaste turutingimuste korral peaks riskivaba intressikõvera ekstrapoleerimise lähtepunktiks eurodes olema 20 aastat.

(18)    Tagamaks et teatavat tehnilist teavet antakse standardvalemit kasutava solventsuskapitalinõude jaoks ühtlustatud korras, et näiteks võimaldada ühtlustatult kasutada reitinguid, tuleks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele anda teatavad ülesanded. Kõnealuste ülesannete täitmise täpne viis tuleks täpsustada meetmetega, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktiga. Reitinguagentuuride tunnustamist tuleb ühtlustada ja viia kooskõlla direktiiviga 2006/48/EÜ, sh kõnelause direktiivi eelseisva läbivaatamisega, ning määrusega (EÜ) nr 1060/2009. Vältida tuleb kattuvust määrusega nr (EÜ) nr 1060/2009 ja seega on õigustatud järelevalveasutuste ühiskomisjoni osa. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevusi ja kogemust optimaalselt ära kasutama. Kõnealuste ülesannete täitmise täpne viis tuleks täpsustada meetmetega, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktiga või rakendusaktiga.

(19)    Selleks et tagada ühtlustatud lähenemisviis direktiivi 2009/138/EÜ kohasele selle kindlaksmääramisele, kas solventsuskapitalinõude mittetäitmise tuvastamisele järgneva taastamise perioodi pikendamine on lubatud, tuleks täpsustada tingimused, mille korral on aset leidnud „finantsturgude erakordne langus”. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele tuleks ▌anda kohustus määrata kindlaks, kas kõnealused tingimused on täidetud, ning komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu meetmeid delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega, milles täpsustatakse asjaomased järgitavad menetlused.

(20)    Selleks et tagada valdkondadevaheline kooskõla ja kõrvaldada huvide ebakõla nende ettevõtete, kes struktureerivad laenud ümber kaubeldavateks väärtpaberiteks või muudeks finantsinstrumentideks (algataja) ja nende kindlustus- ja edasikindlustusandjate vahel, kes investeerivad kõnealustesse väärtpaberitesse või instrumentidesse, tuleks komisjonile anda volitus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu meetmeid seoses direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt ümberstruktureeritud laenudesse investeerimisega, täpsustades mitte üksnes nõuded, vaid ka nende nõuete rikkumisega kaasnevad tagajärjed.

(21)    Selleks et oleks võimalik rohkem lähendada direktiivis 2009/138/EÜ sätestatud järelevalveasutustepoolse heakskiitmise menetlust ettevõtte spetsiifiliste parameetrite, mudelite muutmise korra, eriotstarbeliste varakogumite ja lisakapitalinõuete kaotamise puhul, peaks komisjonile andma volituse võtta vastu meetmeid delegeeritud õigusaktina, milles täpsustatakse menetlused kõnealustes valdkondades.

(22)    Tuleks soodustada rahvusvahelist ühtlustumist riskipõhiste solventsusrežiimide suunas. Selleks et tunnistada asjaolu, et mõni kolmas riik võib vajada rohkem aega, et kohaneda ja rakendada solventsusrežiimi, mis täielikult vastaks kriteeriumidele, mille alusel saab seda tunnustada samaväärsena, on vaja täpsustada tingimusi seoses selliste kolmandate riikide režiimide käsitlemisega, et neid kolmandaid riike saaks ajutiselt samaväärsetena tunnustada. Peale selle tuleks rõhutada, et kolmandate riikide puhul ei piisa riskipõhisest järelevalvest, vaid neil peab olemas olema liidu omaga sarnane rühma-järelevalve süsteem.

(23)    Selleks et Euroopa ühistu, mis on asutatud nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta)[9], saaks osutada kindlustus- ja edasikindlustusteenuseid, on vaja täiendada direktiivi 2009/138/EÜ kohast kindlustus- või edasikindlustusandjate lubatud õiguslike vormide loetelu, et lisada loetellu Euroopa ühistu (SCE).

(24)    Tuleks kohandada kindlustus- ja edasikindlustusandjate miinimumkapitalinõude alammäära eurodes. Selline kohandamine tuleneb kehtivate kapitalinõuete alammäärade korrapärasest kohandamisest selliste ettevõtjate puhul, et võtta arvesse inflatsiooni.▌

(24 a) Tervisekindlustuse solventsuskapitalinõude arvutamine peaks kajastama siseriiklikke tasakaalustamise süsteeme ning võtma arvesse ka siseriiklike tervisealaste õigusaktide muudatusi, kuna need on vastavatel siseriiklikel tervishoiuturgudel kindlustussüsteemi üheks põhiliseks osaks.

(25)    Selleks et paremini võtta arvesse kuupäeva, mis on enamiku kindlustusandjate puhul majandusaasta lõpp (31. detsember), ja võimaldada sujuvam üleminek vanalt korralt uuele, tuleks pikendada direktiivis 2009/138/EÜ sätestatud asjakohaseid ülevõtmise, kehtetuks tunnistamise ja kohaldamise tähtaegu kahe kuu võrra.

(26)    Teatavad EÜ asutamislepingu artikli 202 kohased rakendusvolitused tuleks asendada asjakohaste sätetega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290.

(27)    Komiteemenetluste vastavusse viimine ELi toimimise lepinguga, eelkõige selle artikliga 290, peaks toimuma üksikjuhtumi põhiselt. Selleks et võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut ja täpsustada käesoleva direktiiviga muudetud direktiividega kehtestatud nõudeid, peaks komisjonil olema volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Delegeeritud õigusaktid tuleks vastu võtta eelkõige seoses üksikasjadega, mis käsitlevad juhtimisnõudeid, hindamist, järelevalvearuandlust ja avalikustamist, omavahendite kindlaksmääramist ja liigitamist, solventsuskapitalinõude arvutamise standardvalemit (sealhulgas kõik olulised muudatused lisakapitalinõude valdkonnas) ning kindlustustehniliste eraldiste arvutusmeetodite valikut ja eeldusi.

(28)    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel peaks seda tähtaega tõsiste kahtluste korral olema võimalik pikendada kolme kuu võrra. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks ühtlasi olema võimalik teavitada teisi institutsioone oma kavatsusest vastuväiteid mitte esitada. Selline delegeeritud õigusaktide varajane heakskiitmine on asjakohane eelkõige siis, kui on tarvis kinni pidada tähtaegadest, näiteks põhiõigusaktis komisjonile seatud tähtaegadest delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks.

(28 a) Finantskriisi ja selle tekkele kaasa aidanud ja selle mõju raskendanud protsükliliste mehhanismide taustal esitasid finantsstabiilsuse nõukogu, Baseli pangajärelevalve komitee ja G20 soovitused finantsturgude regulatsiooni protsükliliste mõjude leevendamiseks. Neil soovitustel on kindlustus- ja edasikindlustusandjatele kui finantssüsteemi tähtsatele osadele otsene mõju.

(28 b) Sidusa kohaldamise saavutamiseks ja makromajanduslikult usaldusväärse järelevalve tagamiseks kogu liidus oleks kohane, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töötaks välja täpselt liidu majandusele mõeldud põhimõtted ja vastutaks vastutsüklilise puhvri rakendamise järelevalve eest;

(28 c)   Finantskriis tõi esile fakti, et finantsinstitutsioonid alahindasid massiliselt börsiväliste tuletisinstrumentidega seonduva vastaspoole krediidiriski taset. Sellest lähtuvalt nõudis G20 septembris 2009 varasemast suurema hulga börsiväliste tuletisinstrumentide arveldamist keskse vastaspoole kaudu. Lisaks palusid nad selliste börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes, mida ei saa keskselt arveldada, kõrgemate kapitalinõuete rakendamist, et võtta arvesse nende instrumentidega seonduvaid suuremaid riske.

(28 d) 

Riigivõlakriis ja avaldus, mille 26. oktoobril 2011 tegid nende liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, mille vääring on euro, on näidanud, et valitsuse võlakirjade nullriskiga kohtlemine ei vasta enam majanduslikule reaalsusele.

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule nii kiiresti kui võimalik aruande, milles esitatakse valikuvõimalused omavahenditega seotud nõuete arvutamise vastavaks kohandamiseks selliste riskipositsioonide puhul, võttes samas arvesse niisuguste ettepanekute esitamise võimalikku destabiliseerivate mõju ajal, kui turg on surve all.  

(29)    Selleks et vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ oleks võimalik sujuvalt üle minna uuele režiimile, on vaja kehtestada järkjärguline kohaldamine ja teatavad üleminekuperioodid.

(30)    Üleminekuperioodide eesmärk peaks olema vältida turuhäireid ▌. Üleminekuperioodid peaksid julgustama ettevõtjaid võimalikult kiiresti hakkama järgima uue režiimi teatavaid nõudeid.

(31)    Kuna liikmesriigid ei suuda nõuetekohaselt saavutada käesoleva direktiivi eesmärke, st parandada siseturu toimimist, tagades reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, kaitsta kindlustusvõtjaid ja soodustatud isikuid ning seega ettevõtjaid ja tarbijaid, tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, tagada finantssüsteemi stabiilsus ning tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, ning neid on meetmete laia ulatuse tõttu lihtsam saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei peaks käesolev direktiiv minema nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale ning eelkõige mitte sätestama tööandjapensioni kogumisasutuste maksevõimenõudeid.

(32)    (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

(33)    Direktiive 2002/92/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ ja 2009/138/EMÜ ja määrust (EÜ) nr 1060/2009 tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel -1

Direktiivi 2002/92/EÜ muutmine

Direktiivi 2002/92/EÜ muudetakse järgmiselt:

(1)       Artikli 3 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid annavad oma teabepunkti poolt kogutud teabe regulaarselt ja vähemalt kord kvartalis edasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 loodud Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)*, kes avaldab selle oma veebilehel.

___________

* ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.”;

(2)      Artiklis 6 asendatakse lõige 2 järgmisega:

„2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma soovist saada lõike 1 kohaselt teavet. Komisjon omakorda teavitab sellest kõiki liikmesriike ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet.”;

(3)      Artiklis 7 asendatakse lõige 1 järgmisega:

„1. Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes on volitatud tagama käesoleva direktiivi rakendamise. Nad teavitavad sellest komisjoni ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet, näidates ära nende ülesannete jaotumise.”;

(4)      Artikli 9 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Teabevahetus liikmesriikide ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vahel”;

(5)      Artiklile 9 lisatakse järgmine lõige:

„1 a. Pädevad asutused teevad kooskõlas määrusega (EL) nr 1094/2010 käesoleva direktiivi kohaldamisel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega koostööd. Pädevad asutused esitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks vastavalt käesolevale direktiivile ja määrusele (EL) nr 1094/2010, tehes seda kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 35.”;

(6)      Artiklis 12 asendatakse lõige 5 järgmisega:

„5.      Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud teabenõuete suhtes säilitada või vastu võtta rangemaid sätteid, tingimusel et need sätted on kooskõlas liidu õigusega.

Liikmesriigid teavitavad esimeses lõigus osutatud siseriiklikest sätetest komisjoni ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet.

Liikmesriigid ajakohastavad regulaarselt seda teavet ja vähemalt iga kahe aasta järel ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb selle teabe kättesaadavaks oma veebisaidil.

Suure läbipaistvuse tagamiseks kõigi kohaste meetmetega tagab komisjon, et teave, mida ta riiklike sätete kohta saab, edastatakse ka tarbijatele ja kindlustusvahendajatele.

6.        Selleks et tagada lõike 5 ühtne kohaldamine, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgitavaid menetlusi ja määratakse kindlaks pädevate asutuste poolt asjakohase teabe Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele edastamisel ja selle ajakohastamisel kasutatavad vormid ja mallid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”.

Artikkel 1

Direktiivi 2003/71/EÜ muutmine

Direktiivi 2003/71/EÜ muudetakse järgmiselt:

(1)       Artikli 5 lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

Kui pakkumise lõplikud tingimused ei sisaldu põhiprospektis ega selle lisas, esitatakse need investoritele ja päritoluliikmesriigi pädevale asutusele; samuti esitab kõnealune pädev asutus need vastuvõtva(te) riigi (riikide) pädevatele asutustele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, iga avaliku pakkumise tegemisel niipea kui võimalik ja võimaluse korral enne pakkumise algust või kauplemisele lubamist. Lõplikud tingimused sisaldavad üksnes teavet, mis on seotud väärtpaberikirjeldusega ning seda ei lisata põhiprospektile. Sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 8 lõike 1 punkti a.”;

(2)       Artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.      Et tagada järjekindel ühtlustamine seoses selle artikliga, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada andmed, mis esitatakse viidetena.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses alalõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”;

▌

(3) Artikli 13 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.      Et tagada järjekindel ühtlustamine seoses prospektide heakskiitmisega, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada prospekti kinnitamise kord ja tingimused, mille alusel võib tähtaegu kohandada.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”;

(4)       Artikli 14 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.      Et tagada järjekindel ühtlustamine seoses selle artikliga, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada lõigetes 1–4 esitatud prospekti avaldamist käsitlevaid sätteid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”;

▌

(5)       Artikli 15 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.      Et tagada järjekindel ühtlustamine seoses selle artikliga, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada sätted, mis käsitlevad selliste reklaamide levitamist, milles teatatakse väärtpaberite üldsusele pakkumise või reguleeritud turul kauplemise loa taotlemise kavatsusest, eeskätt juhul, kui reklaami tehakse enne prospekti üldsusele kättesaadavaks tegemist või märkimise algust, ning volitused täpsustada lõikes 4 sätestatud sätted.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”;

▌

(5 a)    Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 31 a

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve personal ja ressursid

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hindab, milline on tema personali- ja ressursivajadus käesoleva direktiivi kohaste volituste ja ülesannete täitmiseks ning esitab aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.”.

Artikkel 2

Direktiivi 2009/138/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/138/EÜ muudetakse järgmiselt:

(-1)     Artiklile 13 lisatakse järgmine punkt:

„(32 a) „volitatud keskne vastaspool” tähendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2012 [EMIR] artikli 2 lõigu 1 punkti 1 kohast keskset vastaspoolt, keda on volitatud selle direktiivi artikli 10 kohaselt.”;

(1)       Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3.       Komisjon võib vastavalt artiklile 301a ▌võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud III lisa A, B ja C osa punktides 1–27 sätestatud vormide loetelu laiendamisega.

(1 a)    Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 25 a

     Tegevusloast teavitamine ja selle avaldamine, tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja tegevusloa andmisest keeldumine

Igast tegevusloa andmisest, kehtetuks tunnistamisest või selle andmisest keeldumisest teatatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 loodud Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)*. Iga tegevusloa saanud kindlustus- või edasikindlustusandja nimi kantakse loetellu. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab kõnealuse loendi ja ajakohastab seda oma veebisaidil.

____________

* ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.”;

(1 b)    Artiklis 29 asendatakse lõige 4 järgmisega:

„4.      Komisjon tagab, et delegeeritud aktid, regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid järgivad proportsionaalsuse põhimõtet, mis tagab käesoleva direktiivi proportsionaalse kohaldamise, eriti väikekindlustusandjate puhul.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et tehniliste standardite eelnõud, mis esitatakse määruse (EL) nr 1094/2010 artiklite 10–14 kohaselt, rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mis esitatakse selle määruse artikli 15 kohaselt, ning suunised ning soovitused, mis on vastu võetud selle määruse artikli 16 kohaselt, võtavad kõnealuse direktiivi kohaldamisel arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, tagades sellega direktiivi proportsionaalse kohaldamise, eelkõige väikekindlustusandjate puhul.”

(2)       Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

(a)       lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.       Käesoleva artikli lõike 2 ühtse kohaldamise tingimuste tagamiseks ning piiramata artikli 35, artikli 51, artikli 254 lõike 2 ja artikli 256 kohaldamist töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada võtmeaspekte, mille kohta tuleb agregeeritud statistilised andmed avalikustada, ning et määrata kindlaks käesoleva artikli kohase avalikustamise vorm, struktuur, sisu ja avalikustamise tähtaeg.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”;

▌

(3)       Artiklile 33 lisatakse järgmised lõigud:

Kui järelevalveasutus on teavitanud vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutusi, et ta kavatseb teostada vastavalt lõigule 1 kohapealseid kontrolle, ja kui lõike 2 kohaselt kõnealusel järelevalveasutusel tegelikkuses keelatakse kasutada oma õigust kohapealset kontrolli teostada või kui kõnealustel järelevalveasutustel tegelikkuses keelatakse kasutada oma lõigu 2 kohast õigust osaleda, võivad pädevad asutused pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ja paluda abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikli 19 lõigetele 1–3 ja 6. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 21 osaleda kohapealsetes kontrollides, kui neid viivad ühiselt läbi kaks või enam järelevalveasutust.”;

(4)       Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

(-a)      lõike 2 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

"i)       eelnevalt kindlaksmääratud tähtaegadeks; asjaomased järelevalveasutused võivad piirata korrapärast järelevalvearuandlust teabega, mis aasta vältel oluliselt muutub, tingimusel et:

–         kõrvalekaldumist korrapärasest järelevalvearuandlusest võib lubada üksnes selliste kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul, kelle turuosa kokku ei ületa liikmesriigi elu- ja kahjukindlustusturust vastavalt 20 %; ning

–         täismahus aruanded esitatakse vähemalt igal aastal.”;

(-a a)   lõikesse 2 lisatakse järgmised lõigud:

Liikmesriigid kohustavad kindlustusandjaid ja edasikindlustusandjaid esitama asjaomastele järelevalveasutustele osana oma regulaarsest aruandlusest või ühekordsel nõudmisel ainult täieliku kirjepõhise varade nimekirja üksnes siis, kui see teave on asjaomaste järelevalveasutuste jaoks oma järelevalveülesannete tõhusaks täitmiseks vajalik, eelkõige seoses finantsstabiilsusega.

Asjaomased järelevalveasutused võivad anda vabastuse kohustusest esitada aruanded täieliku kirjepõhise varade nimekirja kohta üksnes selliste kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul, kelle turuosa kokku ei ületa liikmesriigi elu- ja kahjukindlustusturust vastavalt 20 %.”;

(a)       lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.      Et tagada järjekindel ühtlustamine seoses selle artikliga, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõigetes 1–4 osutatud teave ja ajahetked.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses alalõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

6 a.     Selleks et tagada lõike 2 sidus ja järjepidev kohaldamine, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 16 kohased suunised turuosade arvutamise kriteeriumide määramiseks, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja finantsstabiilsuse aspekte.

Neid suuniseid kasutatakse ka korrapärasest järelevalvearuandlusest vabastamiseks konsolideerimisgrupi tasandil, kui sellist vabastust kohaldatakse mutatis mutandis vastavalt artikli 254 lõike 2 esimesele lõigule.

Need kriteeriumid vaadatakse vähemalt iga viie aasta tagant läbi.

▌

7.        Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva artikli kohaldamiseks, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused järelevalveasutustele teabe edastamiseks. Menetlused võivad vajaduse korral sisaldada esitatud teabe kindlustus- ja edasikindlustusandjate haldus-, juhtimis- või järelevalveasutuse poolt heakskiitmise nõudeid.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”;

(5)       Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

(a)       lõige 6 asendatakse järgmisega:

"6.       Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse täiendavad olukordade kirjeldused, mille puhul võib kehtestada lisakapitalinõude.

6 a.     Et tagada järjekindel ühtlustamine seoses lisakapitalinõuetega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lisakapitalinõuete arvutamise metoodikat.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses alalõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

▌

6 b.     Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühtsed tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgitavaid menetlusi lisakapitalinõude kehtestamiseks, arvutamiseks ja tühistamiseks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”;

(6)       Artikli 38 lõikele 2 lisatakse järgmised lõigud:

Kui järelevalveasutus on teavitanud vastuvõtvate liikmesriikide järelevalveasutusi, et ta kavatseb teostada vastavalt esimesele lõigule kohapealseid kontrolle, ja kui kõnealustel järelevalveasutustel tegelikkuses keelatakse kasutada oma õigust teha kohapealseid kontrolle, võib järelevalveasutus pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ja paluda abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 lõigetele 1–3 ja 6. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 21 õigus osaleda kohapealses kontrollis, kui neid viivad ühiselt läbi kaks või enam järelevalveasutust.”;

(7)       Artikkel 50 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 50

Regulatiivsed tehnilised standardid

1.        Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses käesoleva jaoga, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

a)     artiklites 41, 44, 46 ja 47 osutatud süsteemide elemendid ning eelkõige valdkonnad, mida peab hõlmama kindlustus- või edasikindlustusandja vara ja kohustuste juhtimine ja investeerimispoliitika, nagu on osutatud artikli 44 lõikes 2;

b)     artiklites 44, 46, 47 ja 48 osutatud ülesanded;

c)      artiklis 42 sätestatud nõuded ja nendega seotud funktsioonid;

d)     tingimused teenuste edasiandmiseks eelkõige kolmandates riikides asuvatele teenusepakkujatele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses alalõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

2.        Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses artikli 45 lõike 1 punktis a osutatud hindamisega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja hindamise üksikasjade täpsustamiseks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”;

(8)       Artikli 51 lõike 2 ▌kolmas lõik asendatakse järgmisega:

           „Ilma et see piiraks muudes õigus- või haldusnormides sätestatud kohustusliku avalikustamise nõudeid, võivad liikmesriigid siiski ette näha, et kui ka lõike 1 punkti e alapunktis ii viidatud solventsuskapitali kogunõue avalikustatakse, ei pea lisakapitalinõuet või nende spetsiifiliste parameetrite mõju, mida kindlustus- või edasikindlustusandja peab kasutama artikli 110 kohaselt, eraldi avalikustama üleminekuperioodil, mis lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2017.”;

(9)       Artikkel 52 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 52

Teave Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning tema esitatavad aruanded

1.        Liikmesriigid nõuavad, et järelevalveasutused esitavad igal aastal Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele järgmise teabe:

a)        keskmine lisakapitalinõue kindlustus- või edasikindlustusandja kohta ning eelmisel aastal järelevalveasutuse kehtestatud lisakapitalinõuete summa, mõõdetuna protsendina solventsuskapitalinõudest ning esitatuna eraldi järgmiselt:

i)       kõigi kindlustus- ja edasikindlustusandjate kohta;

ii)      elukindlustusandjate kohta;

iii)     kahjukindlustusandjate kohta;

iv)     kindlustusandjate kohta, mis tegelevad nii elukindlustus- kui ka kahjukindlustustegevusega;

v)      edasikindlustusandjate kohta;

b)     käesoleva lõike punktis a sätestatud iga avalikustamise kohta lisakapitalinõude osakaal, mis on kehtestatud vastavalt artikli 37 lõike 1 punktide a, b, ja c kohaselt.

2.        Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab igal aastal järgmise teabe:

a)      lisakapitalinõude jaotus kõigi liikmesriikide kohta kokku, mõõdetuna protsendina solventsuskapitalinõudest järgmiste rühmade kaupa:

i)       kõik kindlustus- ja edasikindlustusandjad;

ii)      elukindlustusandjad;

iii)     kahjukindlustusandjad;

iv)     kindlustusandjad, mis tegelevad nii elukindlustus- kui ka kahjukindlustustegevusega;

v)      edasikindlustusandjad;

b)     iga liikmesriigi kohta eraldi lisakapitalinõude jaotus, mõõdetuna protsendina solventsuskapitalinõudest, mis hõlmab kõiki kindlustus- ja edasikindlustusandjaid asjaomases liikmesriigis;

c)      käesoleva lõike punktides a ja b osutatud iga avalikustamise puhul lisakapitalinõude osakaal, mis on kehtestatud artikli 37 lõike 1 punktide a, b ja c kohaselt.

3.        Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile lõikes 2 osutatud teabe koos aruandega, milles kirjeldatakse järelevalve ühtsuse taset seoses eri liikmesriikide järelevalveasutuste kehtestatud lisakapitalinõudega.”;

(10)     Artikkel 56 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 56

Maksevõime ja finantsseisundi aruanne: delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ▌vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse teave, mis tuleb avalikustada kooskõlas kolmanda jaoga.

Selleks et tagada käesoleva jao kohaldamise ühtsed tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgitavaid menetlusi ning kasutatavad vormid ja mallid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 15.”;

(11)     Artikli 58 lõige 8 asendatakse järgmisega:

"8.       Selleks et tagada käesoleva direktiivi järjekindel ühtlustamine seoses kõnealuse jaoga, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et koostada artikli 59 lõikes 4 osutatud teabeelementide, mida kavandavad omandajad peavad teatises esitama, täielik loetelu, ilma et see piiraks artikli 58 lõike 2 kohaldamist.

Selleks et tagada käesoleva direktiivi järjekindel ühtlustamine seoses kõnealuse jaoga, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada artikli 59 lõikes 1 esitatud kriteeriumide kohandusi.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab teises lõigus osutatud tehniliste standardite eelnõud komisjonile [...].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses ja teises alalõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

8 a.     Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühtsed kohaldamistingimused, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks artikli 60 kohase järelevalveasutuste vahelise konsulteerimise läbiviimise ühised menetlused, vormid ja mallid.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”;

(11 a) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 65 a

Koostöö Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused teevad kooskõlas määrusega (EL) nr 1094/2010 käesoleva direktiivi kohaldamisel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega koostööd.

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused esitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1094/2010.”;

(12)     Artikli 69 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Vajaduse korral võib sellist teavet edastada vaid usaldatavusnormatiivide täitmise kontrollimiseks. Liikmesriigid peavad siiski sätestama, et artikli 65 ja artikli 68 lõike 1 alusel ning artiklis 33 osutatud kohapealse kontrollimise käigus saadud teavet võib käesolevas artiklis osutatud juhtudel avalikustada ainult juhul, kui selleks on selgesõnaline nõusolek teabe avalikustanud järelevalveasutuselt või selle liikmesriigi järelevalveasutuselt, kus toimus kohapealne kontroll.”;

(12 a)  Artikkel 70 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 70

Teabe edastamine keskpankadele ja rahandusasutustele, maksesüsteemide järelevalvajatele ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule

1.        Ilma et see piiraks käesoleva jao kohaldamist, võib järelevalveasutus edastada nende ülesannete täitmiseks mõeldud teavet järgmistele osapooltele:

a)     Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad (k.a Euroopa Keskpank) ja muud sarnaste ülesannetega organid, kui need tegutsevad rahandusasutusena, kui kõnealune teave on asjakohane nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, kaasa arvatud rahapoliitika teostamiseks ja sellega seotud likviidsuse tagamiseks, makse-, arveldus- ja väärtpaberiarveldussüsteemide järelevalveks ning rahandussüsteemi stabiilsuse tagamiseks;

b)     vajaduse korral muud maksesüsteemide kontrollimise eest vastutavad siseriiklikud organid; ning

c)      Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, kui teave on asjakohane tema ülesannete täitmiseks.

2.        Kõnealused ametiasutused ja organid võivad edastada ka järelevalveasutustele teavet, mida neil võib vaja minna artikli 67 kohaldamisel. Kõnealuses kontekstis saadud teabe puhul kehtivad käesolevas jaos sätestatud ametisaladuse hoidmise tingimused.

3.        Eriolukorras, k.a määruse (EL) nr 1094/2010 artiklis 18 määratletud olukorras, lubavad liikmesriigid pädevatel asutustel viivitamatult edastada Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankadele (k.a Euroopa Keskpangale) teavet, kui kõnealune teave on asjakohane nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, kaasa arvatud rahapoliitika teostamiseks ja sellega seotud likviidsuse tagamiseks, makse-, arveldus- ja väärtpaberiarveldussüsteemide järelevalveks ning rahandussüsteemi stabiilsuse tagamiseks, ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, kui kõnealune teave on asjakohane selle ülesannete täitmiseks.”;

(13)     Artiklit 71 muudetakse järgmiselt:

(a)       lõige 2 asendatakse järgmisega: „1.

"2.       Liikmesriigid tagavad, et oma ülesannete täitmisel peavad järelevalveasutused käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigus- ja haldusnormide kohaldamisel silmas järelevalvevahendite ning järelevalvetavade lähendamist. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et:

a)      järelevalveasutused osalevad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuses;

b)     järelevalveasutused järgivad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suuniseid ja soovitusi ning esitavad põhjendused juhul, kui nad seda ei tee;

c)      järelevalveasutustele liikmesriigi tasandil antud volitused ei takista neil kohustuste täitmist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve liikmena või käesoleva direktiivi kohaselt.”;

(b)       lõige 3 jäetakse välja.

(14)     Artiklit 75 muudetakse järgmiselt:

(-a)      lõike 1 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

"(b)      kohustused hinnatakse väärtusele, millega neid on võimalik normaalsetes konkurentsitingimustes üle anda või arveldada teadlike ja huvitatud osapoolte vahelises tehingus. Kohustuste diskonteerimises ei võeta arvesse teavet varade kohta, mis on kindlustus- või edasikindlustusandja valduses.”;

(a)       lõige 2 asendatakse järgmisega: „1.

"2. Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses varade ja kohustuste hindamisega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a)        meetodid ja eeldused, mida kasutatakse varade ja kohustuste hindamisel vastavalt lõikele 1;

b)        lõikes 1 sätestatud varade ja kohustuste hindamise viisidele vastavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid, nagu komisjon on kinnitanud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1606/2002;

c)        hindamise viisid juhul, kui noteeritud turuhinnad ei ole kättesaadavad või ei ole kooskõlas lõikega 1;

d)        alternatiivsed hindamismeetodid, mida tuleb kasutada juhtudel, kui rahvusvahelised raamatupidamisstandardid, nagu komisjon on kinnitanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002[10], on kas ajutiselt või alaliselt vastuolus lõikes 1 sätestatud varade ja kohustuste hindamise viisiga.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”;

(14 a)  Artikli 76 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.      Kindlustustehniliste eraldiste väärtus vastab kehtivale summale, mida kindlustus- või edasikindlustusandja peaks maksma, kui ta annaks oma kindlustus- või edasikindlustuskohustused koheselt üle teisele kindlustus- või elukindlustusandjale. Tehniliste provisjonide diskonteerimist ei mõjuta kindlustus- või edasikindlustusandja valduses olevad varad.”;

(14 b)  Artikli 77 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.      Parim hinnang vastab tulevaste rahavoogude tõenäosusega kaalutud keskmisele, võttes arvesse raha ajaväärtust (tulevaste rahavoogude eeldatavat nüüdisväärtust) ja kasutades selleks asjakohast riskivaba intressikõverat. Asjakohane riskivaba intressikõver, mille abil diskonteeritakse kindlustuskohustusi, ei arvesta teavet kindlustus- või edasikindlustusandja valduses olevate varade kohta.”;

(15)     Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 77a

„Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud tehniline teave

1.        Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sätestab artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks kasutatava asjakohase riskivaba intressikõvera iga asjaomase vääringu kohta vähemalt igas kuus. Käesoleva jaotise peatükk VII kehtib kõnealuse parima hinnangu põhjal.

▌

2.        Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga täheldab finantsturgudele suurt survet teatava vääringu osas ja kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve näitab, et see ajutine ja erakorraline olukord pigem mõjutab kui ei mõjuta ettevõtjaid müüma suurt ja olulist osa oma fikseeritud tulumääraga väärtpaberite portfellist, avaldatakse asjakohane kohandatud riskivaba intressikõver iga asjaomase vääringu kohta sama sagedusega, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud asjakohase riskivaba intressikõvera puhul.

Kohandamise arvutamisel võetakse arvesse osa sellest intressist, mida oleks võimalik teenida kindlustus- ja edasikindlustusandjate investeeringute representatiivse varadeportfelli varadelt, ja põhilise riskivaba intressikõvera määra vahelisest intressist. Selle osa arvutamisel ei võeta arvesse varade pealt eeldatavate kahjude ja ootamatu krediidiriski realistlikku hinnangut ega mingit muud riski.

Kindlustusandjad ja edasikindlustusandjad võivad kasutada kõnealust kohandatud riskivaba intressikõverat parima hinnangu arvutamisel ainult teatavate märkimisväärselt mittelikviidsete kohustuste puhul, mis tuvastatakse vastavalt artiklile 86.

Sellisel juhul teatavad kindlustusandjad ja edasikindlustusandjad avalikult kõnealuse kohandatud riskivaba intressikõvera kasutamisest ja selle rahalisest mõjust nende finantsseisule.

3.        Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teostab lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesandeid läbipaistval, objektiivsel ja usaldusväärsel viisil.

Artikkel 77b

Ekstrapoleerimine

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kasutab riskivaba intressikõvera määrade määramisel asjakohastest finantsinstrumentidest saadud teavet ja määramine peab olema sellega kooskõlas. Selles võetakse arvesse niisuguste tähtaegadega asjakohaseid finantsinstrumente, mille puhul nii nende finantsinstrumentide kui ka võlakirjade turgusid võib pidada sügavaks, likviidseks ja läbipaistvaks. Selliste tähtaegade jaoks, mille puhul asjakohaseid finantsinstrumente ega võlakirju ei saa enam pidada sügavaks, likviidseks ja läbipaistvaks, ekstrapoleeritakse asjakohane riskivaba intressikõver.

Iga vääringu puhul põhineb asjakohase riskivaba intressikõvera ekstrapoleeritud osa tähtpäevaintressidel, mis ühinevad sujuvalt ühelt intressimääralt või intressimäärade kogumilt seoses pikimate tähtaegadega, mille puhul asjakohaseid finantsinstrumente ja võlakirju nimetatud vääringus sügaval ja likviidsel turul võib täheldada, üheks lõplikuks tähtpäevaintressiks.

Riskivaba intressikõvera ekstrapoleeritud osa muutub lõplikuks tähtpäevaintressiks sellisel viisil, et tähtpäevade puhul, mis on 10 päeva teises lõigus osutatud pikimatest tähtpäevadest üle läinud, ei erine ekstrapoleeritud tähtpäevaintressid lõplikust tähtpäevaintressist rohkem kui kolme baaspunkti võrra.”;

(16)     Artikkel 86 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 86

Regulatiivsed tehnilised standardid

Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses tehniliste sätete meetodite ja arvutamisega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a)      artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks vajalikud kindlustusmatemaatilised ja statistilised metodoloogiad;

b)     (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

c)      asjaolud, mille korral kindlustustehnilised eraldised arvutatakse tervikuna või parima hinnangu ja riskimarginaali summana ning meetodid juhuks, kui kindlustustehnilised eraldised arvutatakse tervikuna, nagu artikli 77 lõikes 4 osutatud;

d)     riskimarginaali arvutamisel kasutatavad meetodid ja eeldused, sealhulgas selliste nõuetekohaste omavahendite summa kindlaksmääramine, mis toetavad kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste täitmist ning kapitalikulu määra kalibreerimist, nagu artikli 77 lõikes 5 osutatud;

d a)  d a) üksikasjalikud kriteeriumid metodoloogia jaoks, et arvutada mittelikviidsuse preemiat, ja metodoloogia, et selgitada välja olulised mittelikviidsed kohustused, nagu artikli 77 punktis a osutatud;

e)      tegevusvaldkonnad, mille alusel jaotatakse kindlustus- ja edasikindlustuskohustused osadeks, et arvutada artiklis 80 osutatud kindlustustehnilisi eraldisi;

f)      kindlustustehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavate andmete asjakohasuse, täielikkuse ja täpsuse tagamiseks järgitavad standardid ning konkreetsed olukorrad, kus parima hinnangu arvutamiseks on asjakohane kasutada ligikaudseid väärtusi, sealhulgas juhtumipõhiseid lähenemisviise, nagu artiklis 82 osutatud;

g)      metodoloogiad, mille abil arvutatakse artikli 81 kohased vastaspoole maksevõimetusega seotud kohandused, mille eesmärk on võtta arvesse vastaspoole maksevõimetusest tingitud eeldatavat kahju;

h)      vajaduse korral kindlustustehniliste eraldiste lihtsustatud arvutusmeetodid selle tagamiseks, et punktides a ja d osutatud kindlustusmatemaatilised ja statistilised meetodid oleksid proportsionaalsed kindlustus- ja edasikindlustusandjate, kaasa arvatud emaettevõtja riske kindlustavate tütarettevõtjate ja emaettevõtja riske edasi kindlustavate tütarettevõtjate kantavate riskide laadi, ulatuse ja keerukusega;

▌

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses alalõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

▌";

(17)     Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

a)      pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 92

Regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid”

b)     lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.         Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses omavahendite kindlaksmääramisega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a)      kriteeriumeid ▌järelevalveasutuse poolse heakskiidu andmiseks lisaomavahenditele vastavalt artiklile 90;

b)     finantseerimis- ja krediidiasutuste märkimisväärsete osaluste käsitamist artikli 212 lõike 2 kolmanda lõigu tähenduses seoses omavahendite kindlaksmääramisega.

▌

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”

b a)     lisatakse järgmine lõige:

„2 a.      Selleks et tagada artikli 90 kohaldamiseks ühtsed tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles määratakse kindlaks, milliseid menetlusi peab järelevalveasutus lisaomavahendite kasutamisele heakskiidu andmisel järgima ning milliseid vorme ja malle kasutama.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

▌”

(18)     Artikkel 97 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 97

Regulatiivsed tehnilised standardid

1.        Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses omavahendite liigitamisega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a)      artiklis 94 esitatud kriteeriumidele vastavana käsitatavate omavahendite, kaasa arvatud nende, millele viidatakse artiklis 96, loetelu, mis sisaldab iga omavahendi liigitamisel määravaks osutunud omaduste täpset kirjeldust;

b)     meetodid, mida järelevalveasutused kasutavad punktis a osutatud loeteluga hõlmamata omavahendite hindamise ja liigitamise heakskiitmisel;

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Komisjon vaatab turusuundumusi silmas pidades korrapäraselt läbi lõike 1 punktis a osutatud loetelu ja vajaduse korral ajakohastab seda.

▌”

(19)     Artikkel 99 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 99

Omavahendite nõuetekohasust käsitlevad regulatiivsed tehnilised standardid

1.        Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses omavahendite nõuetekohasusega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a)      artikli 98 lõigetes 1 ja 2 osutatud kvantitatiivsed piirangud;

b)     kohandused, mis tuleks teha, et kajastada nende omavahendite ülekantavuse puudumist, mida saab kasutada üksnes sellise kahjumi katmiseks, mis tuleneb teatavast spetsiifilisest kohustuste segmendist või teatavatest spetsiifilistest riskidest (eraldatud tooted).

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”

▌

(19 a)  Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 106 a

Hinnavaheriski alakomponendi arvutamine: sümmeetrilise kohanduse mehhanism

1.        Standardvalemi alusel arvutatav hinnavaheriski alakomponent hõlmab hinnavaheriski kapitali nõude sümmeetrilist kohandamist, mida kohaldatakse võlakirjade hindade ja muude samasuguste rahavoonäitajatega, fikseeritud tulumääraga väärtpaberite hindade muutustest tulenevate riskide katmiseks.

2.        Sümmeetriline kohandus, mida kohaldatakse artikli 104 lõike 4 kohaselt kalibreeritud standardse hinnavaheriski kapitali nõude suhtes, mis katab võlakirjade hindade ja muude samasuguste rahavoonäitajatega, fikseeritud tulumääraga väärtpaberite hindade muutustest tulenevaid riske, põhineb asjakohase fikseeritud tulumääraga väärtpaberite indeksi hetketaseme ja kõnealuse indeksi kaalutud keskmise taseme funktsioonil. Kaalutud keskmine arvutatakse asjakohase ajaperioodi jooksul, mis on kõigi kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul sama.

3.        Hinnavaheriski kapitali nõue, mis tekib sümmeetrilise kohanduse tulemusel, mida kohaldatakse standardse hinnavaheriski kapitali nõude suhtes, mis katab võlakirjade hindade ja muude samasuguste rahavoonäitajatega, fikseeritud tulumääraga väärtpaberite hindade muutustest tulenevaid riske, ei tohi olla üle 25% madalam ega kõrgem kui standardse hinnavaheriski kapitali nõue.

4.        Kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kes kohaldavad artikli 77a lõikes 2 osutatud asjakohast riskivaba intressikõverat, standardse hinnavaheriski kapitali nõude suhtes tehtavat sümmeetrilist kohandamist ei kohalda, kui hinnavaheriski kapitali nõue on artikli 106 a kohaselt tehtud kohanduse tagajärjel madalam kui standardne hinnavaheriski kapitali nõue.”

(19 b) Artikli 105 lõikesse 6 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik:

„Kui tuletislepingu kliirimine toimub volitatud keskse vastaspoole kaudu, on vastava vastaspoole maksejõuetuse riskiga seotud kapitali nõue madalam kui siis, kui lepingut sellisel viisil ei kliirita.”

(20)     Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 109 a

Standardvalemis kasutatavate kindlustustehniliste andmete ühtlustamine

1.        Artikli 105 lõikes 5 osutatud tururiski komponendi ja lõikes 6 osutatud vastaspoole maksejõuetuse riski komponendi arvutamisel võib kasutada maksejõuetuse tõenäosuse kindlaks tegemiseks välist krediidikvaliteedi hinnangut, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)     välise krediidikvaliteedi hinnangu on väljastanud krediidikvaliteeti hindav asutus;

b)     krediidikvaliteeti hindav asutus on reitinguagentuur, mis on registreeritud või sertifitseeritud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009, või, kui krediidikvaliteeti hindav asutus ei ole registreeritud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009, siis on selle kõlblikkust hinnanud määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 54 kohaselt loodud ühiskomitee kaudu ja määruse (EÜ) nr 1060/2009 artiklites 6−13 sätestatud metodoloogiliste nõuete alusel Euroopa Järelevalveasutused;

c)      ühiskomitee on paigutanud välised krediidikvaliteedi hinnangud lõike 2 kohaselt krediidikvaliteedi astmete objektiivsele skaalale.

2.        Esimese lõike kohaldamiseks teeb ühiskomitee järgmist:

a)     teeb avalikult kättesaadavaks tunnustatud krediidikvaliteeti hindavate asutuste nimekirja;

b)     kontrollib, et individuaalsed krediidihinnangud oleksid samaväärsetel tingimustel kättesaadavad vähemalt kõikidele asutustele, kel on individuaalsete krediidihinnangute suhtes õigustatud huvi;

c)      ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 56 kohaldamist, paigutab välised krediidikvaliteedi hinnangud krediidikvaliteedi astmete objektiivsele skaalale ja kohaldab seejuures artikli 111 lõike 1 punkti n kohaselt täpsustatud astmeid.

Et vältida liigset tuginemist krediidikvaliteeti hindavatele asutustele, kontrollivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad oma riskijuhtimise raames väliste krediidikvaliteedi hinnangute asjakohasust ning kasutavad võimaluse korral ka muid hinnanguid, et mitte sõltuda otseselt välistest hinnangutest.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab väliste krediidikvaliteedi hinnangute kontrollimisel järgitava korra kohta välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

1 a.     Selleks et lihtsustada artikli 105 lõikes 5 osutatud tururiski komponendi arvutamist, teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järgmist:

a)     avaldab nimekirja piirkondlikest omavalitsustest ja kohalikest ametiasutustest, kelle riskipositsiooni käsitatakse selle keskvalitsuse riskipositsioonina, kelle jurisdiktsioonis nad on loodud, tingimusel, et piirkondlike omavalitsuste ja kohalike ametiasutuste iseseisvast maksukogumisõigusest tulenevalt puudub kõnealuste riskipositsioonide vahel erinevus ja on olemas konkreetsed institutsionaalsed meetmed, millega vähendatakse maksejõuetuse riski;

b)     täpsustab artikli 105 lõike 5 punktis e osutatud valuutariski alakomponendi kohandamised, mis tuleb teha seoses euroga seotud vääringutega, kohaldades artikli 111 lõike 1 punktis p määratletud kriteeriumeid; ning

c)      täpsustab artikli 106 lõikes 2 osutatud asjakohase aktsiaindeksi, arvutab artiklis 106 osutatud sümmeetrilise kohandamise, kohaldades vastavalt artikli 111 lõike 1 punktile c kindlaks määratud meetodeid, eeldusi ja standardnäitajaid ning artikli 111 lõike 1 punkti o sätestatud üksikasjalikke kriteeriumeid, ning avaldab kord kuus asjaomase teabe; ning

d)     täpsustab artikli 106 a lõikes 2 osutatud asjakohase fikseeritud tulumääraga väärtpaberite indeksi, arvutab artiklis 106 a osutatud sümmeetrilise kohandamise, kohaldades vastavalt artikli 111 lõike 1 punktile c kindlaks määratud meetodeid, eeldusi ja standardnäitajaid ning artikli 111 lõike 1 punkti o sätestatud üksikasjalikke kriteeriumeid, ning avaldab kord kuus asjaomase teabe.

1 b.     Et vältida liigset tuginemist krediidikvaliteeti hindavatele asutustele, kontrollivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad oma riskijuhtimise raames väliste krediidikvaliteedi hinnangute asjakohasust ning kasutavad võimaluse korral ka muid hinnanguid, et riskijuhtimine ei sõltuks otseselt välistest hinnangutest.

2.        Selleks et lihtsustada artikli 105 lõikes 4 osutatud tervisekindlustusriski komponendi arvutamist, ▌avaldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastavalt asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutuste esitatud arvutustele liikmesriikide nende teatavate riiklike õigusmeetmete standardhälbe, millega lubatakse terviseriskiga seotud väljamaksete jagamine kindlustus- ja edasikindlustusandjate vahel ja mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)     nõuete jagamise mehhanism on läbipaistev ja selle aastase perioodi eel, mille kohta see kehtib, üksikasjalikult täpsustatud;

b)     nõuete jagamise mehhanism, nende kindlustusandjate arv, kes tervisekindlustuse riskide tasandussüsteemis (TRTS) osalevad, ja TRTSiga seotud äritegevuse risk tagavad, et iga TRTSis osaleva kindlustusandja TRTSiga seotud äritegevuse aastase kahju volatiilsust vähendatakse oluliselt TRTSi abil nii kindlustusmaksete kui ka eraldiste riskiga seoses;

c)      TRTSi-põhine tervisekindlustus on kohustuslik ja on osaline või täielik alternatiiv tervisekindlustusele, mida pakub riiklik sotsiaalkindlustussüsteem;

d)     TRTSis osalevate kindlustusandjate maksejõuetuse korral tagavad ühe või mitme liikmesriigi valitsused, et kindlustusvõtjate nõuded, mis on seotud TRTSi kohase kindlustustegevusega, täidetakse täielikult.

Komisjon võib vastavalt artiklile 301a võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse lisakriteeriumid.”

(21)     Artikkel 111 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 111

Artikleid 103−109 puudutavad regulatiivsed tehnilised standardid

1.        Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses artiklitega 101 ja 103–109, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a)        standardvalem vastavalt artikli 101 ja artiklite 103–109 sätetele;

b)        kõik alakomponendid, mis on vajalikud või mis hõlmavad täpsemalt artiklis 104 osutatud vastavate riskikomponentide alla kuuluvaid riske, samuti nende edasine ajakohastamine;

c)        artiklites 104, 105 ja 304 sätestatud põhisolventsuskapitali nõude riskikomponentide ja alakomponentide arvutamisel kasutatavad meetodid, eeldused ja standardnäitajad, mis tuleb kalibreerida vastavalt artikli 101 lõikes 3 osutatud usaldusnivoole, sümmeetriline kohandusmehhanism ning asjakohane ajaperiood väljendatuna kuude arvuna, nagu on osutatud artiklis 106 ja artikli 106 a, ning asjakohane lähenemisviis artiklis 304 osutatud meetodi integreerimiseks solventsuskapitalinõude arvutamisesse standardvalemi kohaselt;

d)        vastavusnäitajad, sealhulgas vajaduse korral IV lisas sätestatud näitajad, ja nende näitajate ajakohastamise kord;

e)        kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad riskimaandamismeetodeid, siis asjaomase kindlustus- või edasikindlustusandja riskiprofiili muutuste hindamisel ja solventsuskapitalinõude arvutamise kohandamisel kasutatavad meetodid ja eeldused;

f)         kvalitatiivsed kriteeriumid, millele punktis e osutatud riskimaandamismeetodid peavad vastama selle tagamiseks, et risk oleks tegelikult üle kantud kolmandale isikule;

f a)      vastaspoole maksejõuetuse riski kapitali nõude hindamisel kasutatav meetod artiklis 105 osutatud volitatud kesksete vastaspooltega seotud riskide korral. Kõnealused parameetrid määratakse selleks, et tagada järjekindlus selliste riskide käsitlemisel krediidiasutuste ja investeerimisettevõtete puhul, nagu nõutakse direktiivi 2012/xx./EL (kapitalinõuete direktiiv IV) kohaselt;

g)        artiklis 107 kehtestatud operatsiooniriski kapitalinõude hindamisel kasutatavad meetodid ja näitajad, sealhulgas artikli 107 lõikes 3 osutatud protsent;

h)        meetodid ja kohandused, mida tuleb kasutada selleks, et kajastada kindlustus- ja edasikindlustusandjate riskide hajutamise väiksemat ulatust eraldatud toodetega seoses;

i)         sellise kohandamise arvutamise meetod, mis on seotud kindlustustehniliste eraldiste või edasilükkunud maksude kasutamisega kahjumi katteks, nagu on sätestatud artiklis 108;

j)         elu-, kahju- ja tervisekindlustusriski komponentide standardnäitajate osa, mille võib asendada kindlustus- või edasikindlustusandja puhul spetsiifiliste näitajatega, nagu on märgitud artikli 104 lõikes 7;

k)        kriteeriumid seoses standarditud meetoditega, mida kindlustus- või edasikindlustusandjal tuleb kasutada punkti j kohaste kindlustus- või edasikindlustusandja spetsiifiliste näitajate arvutamisel, ja kõik kasutatavate andmete täielikkuse, täpsuse ja asjakohasuse kriteeriumid, mis peavad olema täidetud enne järelevalveasutuse poolt heakskiidu andmist ning menetlus, mida tuleb sellise heakskiidu saamiseks järgida;

l)         konkreetsete alakomponentide ja riskikomponentide lihtsustatud arvutused, samuti kriteeriumid, millele kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kaasa arvatud emaettevõtja riske kindlustavad tütarettevõtjad ja emaettevõtja riske edasi kindlustavad tütarettevõtjad, peavad vastama, et saada õigus kõikide kõnealuste lihtsustuste kasutamiseks, nagu on sätestatud artiklis 109;

m)       lähenemisviis, mida tuleb kasutada artikli 212 tähenduses sidusettevõtja puhul solventsuskapitalinõude arvutamisel, eelkõige artikli 105 lõikes 5 osutatud aktsiakursiriski alakomponendi arvutamisel, võttes arvesse asjaomaste sidusettevõtjate väärtuse kõikumise tõenäolist vähenemist, mis tuleneb asjaomaste investeeringute strateegilisest olemusest ja osalust omava ettevõtja mõjust nimetatud sidusettevõtjatele;

n)        krediidikvaliteeti hindavate asutuste ▌ja krediidihinnangute paigutamine artikli 109 a lõike 1 punktis c osutatud krediidikvaliteedi astmete skaalale;

o)        artikli 109 a lõike 1 a punktis c osutatud aktsiaindeksi ja artikli 109a lõike 1 a punktis d osutatud fikseeritud tulumääraga väärtpaberite indeksi täpsed kriteeriumid;

p)        euroga seotud vääringute puhul kohanduste täpsed kriteeriumid, et lihtsustada artikli 109 a lõike 1 a punktis b osutatud valuutariski alakomponendi arvutamist;

q)        artikli 109 a lõike 1 a punktis a osutatud piirkondlike omavalitsuste ja kohalike ametiasutuste liigitamise tingimused;

r) täpsed kriteeriumid, millele peavad vastama õigusmeetmete võtmist käsitlevad siseriiklikud sätted, ning standardhälbe arvutamise metodoloogia ja nõuded, et lihtsustada artikli 109a lõikes 2 osutatud tervisekindlustusriski komponendi arvutamist.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühtsed tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgitavad menetlused ning kasutatavad vormid ja mallid, mis puudutavad:

a)        punktis d osutatud vastavusnäitajate ajakohastamist;

b)        järelevalveasutuste heakskiitu punktis k osutatud edasikindlustusandja spetsiifiliste näitajate kasutamisele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu neljandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid eelnõud kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

2.        Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses solventsuskapitalinõudega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, sätestades kvantitatiivsed piirangud ja varade nõuetekohasuse kriteeriumid, et ohjata riske, mis ei ole alakomponendiga piisavalt kaetud.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Selliseid regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldatakse kindlustustehnilisi eraldisi katvate varade suhtes, v.a sellised elukindlustuslepingutega seoses olemasolevad varad, mille puhul investeerimisriski kannavad kindlustusvõtjad. Komisjon vaatab kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid läbi, võttes arvesse standardvalemi ja finantsturgude arengut.”

(22)     Artikkel 114 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 114

Solventsuskapitalinõude sisemudeleid käsitlevad regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid

1.        Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses solventsuskapitalinõude täieliku ja osalise sisemudeliga, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

b)        artiklites 120–125 esitatud standarditesse tehtavad kohandused, võttes arvesse osalise sisemudeli piiratud kohaldamisala;

c)        artiklis 115 osutatud sisemudeli ▌muutmise kord;

d)        viis, kuidas osaline sisemudel integreeritakse täielikult ▌solventsuskapitalinõude standardvalemisse, millele osutatakse artikli 113 lõike 1 punktis c, ning alternatiivsete integreerimismeetodite kasutamise eeldused.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühtsed tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgitavad menetlused ning kasutatavad vormid ja mallid, mis puudutavad:

a)        sisemudeli heakskiitmist kooskõlas artikliga 112; ning

b)        artiklis 115 osutatud sisemudeli suuremate muudatuste ja sisemudeli muutmise korra muudatuste heakskiitmist;

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu neljandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

(23)     Artikkel 127 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 127

Artikleid 120−126 puudutavad regulatiivsed tehnilised standardid

Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses artiklitega 120–126 ja tõhustada riskiprofiili paremat hindamist ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate äritegevuse juhtimist, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada sisemudeli kasutamist kogu liidus.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”

(24)     Artiklit 129 muudetakse järgmiselt:

a)        lõike 1 alapunktid i, ii ja iii asendatakse järgmisega:

„i)       2 300 000 eurot kahjukindlustusandjate, sealhulgas emaettevõtja riske kindlustavate tütarettevõtjate puhul, välja arvatud juhul, kui kõik või mõned I lisa A osas loetletud liikidesse 10–15 kuuluvad riskid on kaetud, millisel juhul see ei või olla alla 3 500 000 euro;

ii)       3 500 000 eurot elukindlustusandjate, sealhulgas emaettevõtja riske kindlustavate tütarettevõtjate puhul;

iii)        3 500 000 eurot edasikindlustusandjate, välja arvatud emaettevõtja riske edasi kindlustavate tütarettevõtjate puhul, millisel juhul ei või miinimumkapitalinõue olla väiksem kui 1 100 000 eurot;”

b)        lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Hiljemalt kuni 31. detsembrini 2014 lubavad liikmesriigid oma järelevalveasutustel nõuda, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldaksid esimeses lõigus nimetatud protsendimäärasid eranditult oma solventsuskapitalinõude suhtes, mis arvutatakse vastavalt VI peatüki 4. jao 2. alajaole.”

c)        lõike 4 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Selleks et arvutada lõikes 3 osutatud piirmäärasid, ei kohustata kindlustusandjaid arvutama solventsuskapitalinõuet kvartaalselt.”

▌

d)        lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„5.      Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ning komisjoni otsusega 2004/9/EÜ* moodustatud Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomiteele hiljemalt 31. oktoobriks 2017 aruande lõigete 1−4 kohaselt liikmesriikides vastuvõetud eeskirjade ja järelevalveasutuste tegevuse kohta.

___________

* ELT L 3, 7.1.2004, lk 34.”

(27)     Artikkel 130 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 130

Regulatiivsed tehnilised standardid

Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses miinimumkapitalinõudega, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada artiklites 128 ja 129 osutatud miinimumkapitalinõude arvutamist.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”

(28)     Artikli 131 esimeses lõigus asendatakse kuupäevad „31. oktoobriks 2012” ja „31. oktoobriks 2013” vastavalt kuupäevadega „31. detsembriks 2012” ja „31. detsembriks 2013”.

(29)     Artikkel 135 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 135

Kvalitatiivseid nõudmisi käsitlevad regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid

1.        Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses artikli 132 lõigetega 2 ja 4, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kvalitatiivseid nõudmisi järgmistes valdkondades:

a)        investeeringutest tulenevate riskide kindlaksmääramine, mõõtmine, jälgimine ja juhtimine ▌ seoses artikli 132 lõike 2 esimese lõiguga;

b)        artikli 132 lõike 4 teises lõigus osutatud tuletisinstrumentidesse ja varadesse tehtavatest investeeringutest tulenevate eririskide kindlaksmääramine, mõõtmine, jälgimine ja juhtimine ning selle kindlaksmääramine, mil määral loetakse selliste varade kasutamine riski vähendamiseks või tõhusaks portfelli haldamiseks, nagu on osutatud artikli 132 lõike 4 kolmandas lõigus.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

1 a.     Selleks et tagada lõike 1 esimese lõigu punktide a ja b kohaldamise ühtsed tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgitavad aruandlusmenetlused ning kasutatavad vormid ja mallid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

2.        Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ▌vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse järgmised asjaolud:

a)        nõuded, mida ettevõtjad, kes tegelevad nn laenude struktureerimisega kaubeldavateks väärtpaberiteks või teisteks finantsinstrumentideks (laenu algsed väljastajad) peavad täitma, et kindlustus- või edasikindlustusandjal oleks lubatud investeerida seda liiki väärtpaberitesse või finantsinstrumentidesse, mis on välja lastud pärast 1. jaanuari 2011, sealhulgas nõuded, mis tagavad, et laenu algne väljastaja säilitab vähemalt 5 % suuruse netoosaluse;

b)        kvalitatiivsed nõuded, mis tuleb täita sellistesse väärtpaberitesse või finantsinstrumentidesse investeerivatel kindlustus- või edasikindlustusandjatel;

c)        olukordade kirjeldused, mille puhul võib kehtestada lisakapitalinõude, kui on rikutud käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud nõudeid, ilma et see piiraks artikli 101 lõike 3 kohaldamist.

2 a.     Et tagada järjekindel ühtlustamine seoses lõike 2 punktiga c, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 2 punktis c osutatud lisakapitalinõude arvutamise metoodikat.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

(30) Artikli 138 lõige 4 asendatakse järgmisega:

▌„4.    Juhul kui finantsturud erakordselt langevad, millest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on käesoleva lõike kohaselt teatanud, ning olles konsulteerinud määruse (EÜ) nr 1092/2010 alusel loodud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, võib järelevalveasutus pikendada lõike 3 teises lõigus sätestatud perioodi asjakohase ajavahemiku võrra, võttes arvesse kõiki asjaomaseid tegureid, sh kindlustustehniliste eraldiste keskmist kestust.

Kui kindlustustehniliste eraldiste keskmine kestus on pikem kui 12 aastat, loetakse üks kolmandik kestusest esimeses lõigus sätestatud maksimaalselt seitsme aasta pikkuse ajavahemiku kindlaksmääramiseks piisavaks.

▌Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 18 ▌kohaldamist, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käesoleva lõike kohaldamisel pärast asjaomase järelevalveasutuse taotlust või oma initsiatiivil võtta vastu finantsturgude erakordse languse olemasolu kinnitava otsuse. Finantsturud langevad erakordselt, kui kogu liidu finantsturgudel on langus, mis on ettenägematu ja järsk ning mis erineb majandustsükli langustest ▌.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vaatab vähemalt korra kuus läbi, kas eelmises lõigus osutatud tingimused on läbivaatamise päeval veel täidetud ▌. Selleks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asjaomase järelevalveasutuse taotlusel või oma initsiatiivil võtta vastu otsuse, mis kinnitab, et finantsturgude erakordne langus on lõppenud.

▌

Ilma et see piiraks asjaomaste järelevalveasutuste pädevust, annavad nad järelevalvekolleegiumi kaudu teada oma otsusest keelduda viiendas lõigus osutatud perioodi pikendamisest.

Kui otsus, mille järelevalveasutus on viiendas lõigus osutatud perioodi pikendamisest keeldumise kohta teinud, tekitab järelevalvekolleegiumis vastakaid arvamusi, võib konsolideerimisgrupi järelevalvaja või mis tahes muu asjaomane järelevalveasutus konsulteerida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega konsulteeritakse ühe kuu jooksul ja sellest teavitatakse kõiki asjaomaseid järelevalveasutusi. Juhul kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega on konsulteeritud, kaalub asjaomane järelevalveasutus enne oma otsuse vastuvõtmist nõuetekohaselt kõnealust nõuannet. Kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 lõikega 2 tegutseb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve selles etapis vahendajana.

Kui käesoleva artikli seitsmendas lõigus osutatud tähtaja jooksul ei ole kolleegiumis kokkulepet saavutatud ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja või mis tahes asjaomane järelevalveasutus on pöördunud järelevalveasutuse keelduva otsuse suhtes määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole, viivitab asjaomane järelevalveasutus oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse, ja võtab vastu oma otsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele.

Kuuendas ja seitsmendas lõigus osutatud ajavahemikke käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb oma otsuse kahe kuu jooksul. Pärast vastavas lõikes osutatud ajavahemiku möödumist ega pärast asjaomaste järelevalveasutuste vahel kokkuleppe saavutamist küsimusega Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ei pöörduta.

Asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja esitab iga kolme kuu tagant oma järelevalveasutusele eduaruande, kirjeldades nõuetekohaste omavahendite solventsuskapitalinõude tasemel taastamiseks või solventsuskapitalinõude täitmise tagamiseks riskiprofiili vähendamisel võetud meetmeid ja tehtud edusamme.

Esimeses lõigus osutatud pikendus võetakse tagasi, kui eduaruandest selgub, et solventsuskapitalinõuet katvate nõuetekohaste omavahendite taastamisel ega solventsuskapitalinõude täitmise eesmärgil riskiprofiili vähendamisel olulisi edusamme solventsuskapitalinõude mittetäitmise tuvastamise kuupäeva ja eduaruande esitamise kuupäeva vahelisel ajavahemikul ei tehtud.

▌”

(31)     Artikkel 143 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 143

Artikli 138 lõiget 4 puudutavad regulatiivsed tehnilised standardid

1.        Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses artikli 138 lõikega 4, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tegurid ja kriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta artikli 138 lõike 4 kohaldamisel, sealhulgas maksimaalne ▌ajavahemik kuude üldarvuna, mis on sama kõikidele artikli 138 lõike 4 esimeses lõigus osutatud kindlustus- ja edasikindlustusandjatele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

1 a.     Selleks et tagada artikli 138 lõike 4 kohaldamise ühtsed tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada menetlusi, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peab kooskõlas artikli 138 lõikega 4 finantsturgude erakordse languse kohta otsuse tegemisel järgima.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

2.        Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses artikli 138 lõikega 2, artikli 139 lõikega 2 ja artikliga 141, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada artikli 138 lõikes 2 osutatud finantsseisundi taastamise kava ja artikli 139 lõikes 2 osutatud finantseerimisskeemi ning artiklis 141 osutatud täpsemad tingimused, vältimaks nõuetekohase hoolikusega protsüklilisi mõjusid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”

(31 a)  Artikli 149 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.      Kõik muudatused, mida kindlustusandja kavatseb teha artiklis 147 osutatud teabes, tehakse artiklitega 147 ja 148 ette nähtud korras.”

(32)     Artikli 155 lõike 3 esimesele lõigule lisatakse järgmine lõik:

„Lisaks võib päritoluliikmesriigi või vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutus suunata küsimuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning paluda temalt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 lõigetele 1–4 ja 6. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.”

(32 a)  Artikli 155 lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9.      Liikmesriigid teatavad komisjonile ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele selliste juhtude arvu ja liigi, mille puhul keelduti andmete või teabe edastamisest artiklite 146 ja 148 alusel või võeti meetmeid käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 alusel.”

(33)     Artikli 158 lõike 2 esimesele lõigule lisatakse järgmine lõik:

„Lisaks võib päritoluliikmesriigi või vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutus suunata küsimuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning paluda temalt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 lõigetele 1–4 ja 6. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.”

(33 a)  Artikkel 159 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 159

Statistiline teave piiriüleste tegevuste kohta

Iga kindlustusandja teatab oma päritoluliikmesriigi järelevalveasutusele eraldi nii asutamisõiguse raames tehtud tehingute kui ka teenuste osutamise vabaduse raames tehtud tehingutega seotud kindlustustasude, nõuete ja komisjonitasude summad, millest ei ole edasikindlustust maha arvatud, esitades andmed liikmesriikide kaupa ja järgmiselt:

a)        kahjukindlustuse puhul tegevusvaldkonniti, nagu on sätestatud vastavas delegeeritud õigusaktis;

b)        elukindlustuse puhul I kuni IX tegevusvaldkonna lõikes, nagu on sätestatud vastavas delegeeritud õigusaktis.

I lisa A osa liigi 10, välja arvatud vedaja vastutus, puhul teatab asjaomane kindlustusandja kõnealusele järelevalveasutusele ka nõuete sageduse ja keskmise summa.

Kui iga asjaomase liikmesriigi järelevalveasutused seda soovivad, siis edastab päritoluliikmesriigi järelevalveasutus neile esimeses ja teises lõigus osutatud teabe mõistliku aja jooksul ja koondatud kujul.”

(34)     Artikkel 172 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 172

Edasikindlustusandjatega seotud samaväärsus

1.        Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ▌vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumid selle hindamiseks, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalvekord selliste edasikindlustusandjate tegevuse suhtes, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on samaväärne I jaotises sätestatuga ▌.

2.        Kui kolmas riik täidab lõike 1 kohaselt kehtestatud kriteeriume, võib komisjon kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abil vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 otsustada, et järelevalvekord, mida kõnealune kolmas riik kohaldab selliste edasikindlustusandjate tegevuse suhtes, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on käesoleva direktiivi I jaotises sätestatuga samaväärne.

Kõnealused otsused vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta arvesse kõiki olulisi muudatusi I jaotises sätestatud järelevalvekorras ja kolmanda riigi järelevalvekorras.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide loendi ja ajakohastab seda.

3.        Kui kolmanda riigi järelevalvekord loetakse lõike 2 kohaselt käesolevas direktiivis sätestatuga samaväärseks, käsitatakse selliste edasikindlustusandjatega sõlmitud edasikindlustuslepinguid, kelle peakontor asub selles kolmandas riigis, samal viisil kui selliste edasikindlustusandjatega sõlmitud edasikindlustuslepinguid, kellele on antud tegevusluba käesoleva direktiivi kohaselt.

4.        Erandina lõikest 2 ja isegi, kui lõike 1 kohaselt kehtestatud kriteeriumid ei ole täidetud, võib komisjon piiratud ajaks ja kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abil vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 otsustada, et järelevalvekord, mida kõnealune kolmas riik kohaldab selliste edasikindlustusandjate tegevuse suhtes, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on käesoleva direktiivi I jaotises sätestatuga ajutiselt samaväärne, kui see kolmas vastab vähemalt järgmistele kriteeriumidele:

a)        riik on võtnud liidu ees kirjaliku kohustuse võtta enne kõnealuse piiratud ajavahemiku lõppu vastu järelevalvekord, mida saab vastavalt lõikele 2 pidada samaväärseks, ning seda kohaldada;

b)        riik on võtnud punkti a kohase kohustuste täitmiseks vastu lähenemisprogrammi;

c)        riik on eraldanud punkti a kohase kohustuste täitmiseks piisavad vahendid;

d)        riigil on solventsusrežiim, mis on riskipõhine ning põhineb varade ja kohustuste majanduslikul väärtusel;

e)        riik on kooskõlas artikliga 264 on sõlminud lepingud, et vahetada konfidentsiaalset järelevalvealast teavet;

f)         riigil on sõltumatu järelevalvesüsteem, mis põhineb Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalvete Assotsiatsiooni peamistel põhimõtetel, põhimõtetel ja standarditel;

g)        riik on kehtestanud ametisaladuse hoidmise kohustuste kõigile isikutele, kes tegutsevad selle riigi järelevalveasutuste nimel, eelkõige kehtib see Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning artikli 13 lõikes 10 määratletud järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse kohta.

Kõikide otsuste puhul, mis tehakse ajutise samaväärsuse kohta, võetakse kooskõlas artikli 177 lõikega 2 arvesse komisjoni aruandeid. Kõnealused otsused vaadatakse korrapäraselt läbi asjaomase kolmanda riigi eduaruannete põhjal, mis iga kuue kuu järel esitatakse komisjonile ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, kes neid hindavad.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide loendi ja ajakohastab seda.

Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusakte, mis täpsustavad lähemalt esimeses lõigus sätestatud tingimusi.

5.        Lõikes 4 osutatud periood on alates 1. jaanuarist 2014 viis aastat või kestab kuni kuupäevani, mil leitakse kolmanda riigi järelevalvekord kooskõlas lõikega 2 olevat samaväärne I jaotises sätestatuga, olenevalt sellest, milline neist on varasem.

Seda perioodi võib pikendada maksimaalselt ühe aasta võrra, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel ja komisjonil on seda aega vaja lõike 2 kohaldamiseks vajalikuks samaväärsuse hindamiseks.

6.        Selliste edasikindlustusandjatega sõlmitud edasikindlustuslepinguid, kelle peakontor asub mõnes sellises kolmandas riigis, kelle järelevalvekord loetakse lõikes 4 kohaselt ajutiselt samaväärseks, koheldakse samamoodi nagu lõikes 3 osutatud edasikindlustuslepinguid. Selliste edasikindlustusandjate suhtes, kelle peakontor asub mõnes sellises kolmandas riigis, kelle järelevalvekord loetakse lõikes 4 kohaselt ajutiselt samaväärseks, kohaldatakse ka artiklit 173.

▌

(35 a)  Artikkel 176 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 176

Liikmesriikide teave komisjonile ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele

Liikmesriikide järelevalveasutused teatavad komisjonile, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja teiste liikmesriikide järelevalveasutustele kõikidest tegevuslubadest, mis on antud tütarettevõtjale, mida otseselt või kaudselt kontrollib vähemalt üks kolmanda riigi õiguse alusel tegutsev emaettevõtja.

Kõnealune teave hõlmab ka asjaomase konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldust.

Kui kolmanda riigi õiguse alusel tegutsev ettevõtja omandab ühenduses tegevusloa saanud kindlustus- või edasikindlustusandjas osaluse, mille tagajärjel muutub kõnealune kindlustus- või edasikindlustusandja kolmanda riigi kõnealuse ettevõtja tütarettevõtjaks, teatavad päritoluliikmesriigi järelevalveasutused sellest komisjonile, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja teiste liikmesriikide järelevalveasutustele.”

(35 b)  Artikli 177 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.      Liikmesriigid teatavad komisjonile ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kõigist üldistest probleemidest, mis tekivad nende kindlustus- või edasikindlustusandjatel seoses asutamise või tegevusega kolmandas riigis või teenuste osutamisel kolmandas riigis.”

(36)     Artikli 210 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.       Et tagada seoses piiratud edasikindlustustegevusega järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada piiratud edasikindlustustegevusest tulenevate riskide jälgimist, juhtimist ja kontrolli.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

2 a.     Selleks et tagada lõike 1 kohaldamise ühtsed tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgitavad aruandlusmenetlused ning kasutatavad vormid ja mallid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”

(37)     Artikli 211 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.       Et tagada järjekindel ühtlustamine seoses artikli 211 lõikega 1, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmised kriteeriumid järelevalveasutuste heakskiidu saamiseks:

a)        tegevusloa ulatus;

b)        kohustuslike tingimuste lülitamine kõikidesse väljastatud lepingutesse;

c)        eriotstarbelisi varakogumeid juhtivate isikute sobivus ja nõuetekohasus vastavalt artiklile 42;

d)        eriotstarbeliste varakogumite enamusaktsionäride, -osanike või liikmete sobivus ja nõuetekohasus;

e)        usaldusväärsed haldus- ja raamatupidamismenetlused, piisavad sisekontrollimehhanismid ja riskijuhtimisnõuded;

f)         raamatupidamise, usaldatavusnormatiivide ja statistilise teabe nõuded;

g)        maksevõimenõuded.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

2 a.     Selleks et tagada artikli 211 lõigete 1 ja 2 kohaldamise ühtsed tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse eriotstarbeliste varakogumite loomisele järelevalveasutuste heakskiidu andmisel järgitavad menetlused ning kasutatavad vormid ja mallid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

2 b.     Selleks et tagada artikli 211 lõigete 1 ja 2 kohaldamise ühtsed tingimused, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse menetlused, mida tuleb järgida, ning vormid ja mallid, mida tuleb kasutada järelevalveasutustevahelise koostöö ja teabevahetuse puhul, kui eriotstarbeline varakogum, mis võtab üle kindlustus- või edasikindlustusandja riskid, on asutatud mõnes muus liikmesriigis kui see, kus kindlustus- või edasikindlustusandjale tegevusluba anti.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

3.        Eriotstarbeliste varakogumite suhtes, millele on tegevusluba antud enne 31. detsembrit 2012, kohaldatakse eriotstarbeliseks varakogumiks loa andnud liikmesriigi õigusakte. Nimetatud eriotstarbelise varakogumi mis tahes uute toimingute suhtes, mis algavad pärast nimetatud kuupäeva, kohaldatakse lõikeid 1, 2 ja 2 a.”

(37 a)  Artikli 212 lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:

„e) „järelevalvekolleegium” – alaline, kuid paindlik koostöö, koordineerimise ja konsolideerimisgrupi järelevalvet puudutava otsustetegemise lihtsustamise struktuur, mille liikmed on:

–         konsolideerimisgrupi järelevalvaja;

–         järelevalveasutused, kes jälgivad konsolideerimisgruppi kuuluvaid kindlustusandjaid, kuid kes ei ole konsolideerimisgrupi järelevalvajad; ning

−         Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, keda käsitatakse käesoleva määratluse kohaldamisel järelevalveasutusena.”

(38)     Artiklit 216 muudetakse järgmiselt:

a)        lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Sel juhul põhjendab järelevalveasutus oma otsust nii konsolideerimisgrupi järelevalvajale kui ka lõplikule emaettevõtjale liidu tasandil. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja teavitab järelevalveasutuste kolleegiumi kooskõlas artikli 248 lõike 1 punktiga a.”

b)       lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Järelevalveasutus põhjendab sellist otsust nii ettevõtjale kui ka konsolideerimisgrupi järelevalvajale. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja teavitab järelevalveasutuste kolleegiumi kooskõlas artikli 248 lõike 1 punktiga a.”

c)        lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.       Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud otsuse tegemise asjaolud. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”

(39)     Artiklit 217 muudetakse järgmiselt:

a)        lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Sel juhul põhjendavad järelevalveasutused oma nõusolekut nii konsolideerimisgrupi järelevalvajale kui ka lõplikule emaettevõtjale liidu tasandil. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja teavitab järelevalveasutuste kolleegiumi kooskõlas artikli 248 lõike 1 punktiga a.”

b)        lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ▌vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud otsuse tegemise asjaolud.”

(40)     Artikkel 227 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 227

Kolmandate riikide kindlustus- ja edasikindlustusandjate samaväärsus

1.        Sellise kindlustus- või edasikindlustusandja konsolideerimisgrupi artikli 233 kohasel maksevõime arvutamisel, kes on osalust omav ettevõtja kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandjas, käsitatakse kõnealust kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandjat sidusettevõtjaks oleva kindlustus- või edasikindlustusandjana ainult kõnealusel arvutamisel.

Kui kolmas riik, kus asub kõnealuse ettevõtja peakontor, nõuab sellise tegevuse puhul tegevusluba ja kehtestab solventsusrežiimi, mis on vähemalt samaväärne I jaotise VI peatükis sätestatuga, võivad liikmesriigid näha ette, et arvutamisel võetakse kõnealuse ettevõtja puhul arvesse solventsuskapitalinõuet ja kõnealuse nõude täitmiseks vajalikke omavahendeid, nagu on sätestanud asjaomane kolmas riik.

2.        Kui lõike 4 ega lõike 6 kohast otsust ei ole vastu võetud, kontrollib konsolideerimisgrupi järelevalvaja osaleva ettevõtja taotlusel või omal algatusel, kas kolmanda riigi kehtestatud solventsusrežiim on vähemalt samaväärne. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab konsolideerimisgrupi järelevalvajat kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikega 2.

Nii toimides konsulteerib konsolideerimisgrupi järelevalvaja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga enne samaväärseks tunnistamise kohta otsuse tegemist teiste asjaomaste järelevalveasutustega ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega. Kõnealune otsus tehakse vastavalt lõike 3 kohaselt kehtestatud kriteeriumitele. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei tee kolmanda riigiga seoses ühtki otsust, mis oleks vastuolus selle kolmanda riigi suhtes varem tehtud otsusega, v.a juhul, kui arvesse tuleb võtta kõiki olulisi muudatusi, mida I jaotise VI peatükis sätestatud järelevalvekorras ja kolmanda riigi järelevalvekorras on tehtud.

Kui järelevalveasutused ei nõustu kooskõlas teise lõiguga tehtud otsusega, võivad nad kolme kuu jooksul pärast seda, kui konsolideerimisgrupi järelevaataja neile otsusest teada on andnud, edastada küsimuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja paluda tema abi kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 lõigetega 1, 2, 3 ja 6. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.

▌

3.        Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a ▌võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumid, mille alusel hinnata, kas kolmanda riigi järelevalvekord on samaväärne I jaotise VI peatükis sätestatuga.

4.        Kui kolmas riik täidab lõike 3 kohaselt kehtestatud kriteeriumeid, võib komisjon kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga otsustada kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikega 2, et kõnealuse kolmanda riigi kohaldatav järelevalvekord on I jaotise VI peatükis sätestatuga samaväärne.

Kõnealused otsused vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta arvesse kõiki olulisi muudatusi I jaotise VI peatükis sätestatud järelevalvekorras ja kolmanda riigi järelevalvekorras.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide loendi ja ajakohastab seda.

▌

5.        Erandina lõikest 4 ja isegi, kui lõike 3 kohaselt kehtestatud kriteeriumid ei ole täidetud, võib komisjon piiratud ajaks ja kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abil vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 otsustada, et järelevalvekord, mida kõnealune kolmas riik kohaldab selliste ettevõtete suhtes, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on käesoleva direktiivi I jaotises sätestatuga ajutiselt samaväärne, kui see kolmas riik vastab vähemalt järgmistele kriteeriumidele:

a)        riik on võtnud liidu ees kirjaliku kohustuse võtta enne kõnealuse piiratud ajavahemiku lõppu vastu järelevalvekord, mida saab vastavalt lõikele 2 samaväärseks pidada, ning seda kohaldada;

b)        riik on võtnud punkti a kohase kohustuste täitmiseks vastu lähenemisprogrammi;

c)        riik on eraldanud punkti a kohase kohustuste täitmiseks piisavad vahendid;

d)        riigil on järelevalvekord, mis on riskipõhine ning põhineb varade ja kohustuste majanduslikul väärtusel;

e)        riik on kooskõlas artikliga 264 on sõlminud lepingud, et vahetada konfidentsiaalset järelevalvealast teavet;

f)         riigil on sõltumatu järelevalvesüsteem, mis põhineb Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalvete Assotsiatsiooni peamistel põhimõtetel, põhimõtetel ja standarditel;

g)        kolmandas riigis on kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustuste kõigile isikutele, kes tegutsevad selle riigi järelevalveasutuste nimel, eelkõige kehtib see Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning artikli 13 lõikes 10 määratletud järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse kohta.

Kõikide otsuste puhul, mis tehakse ajutise samaväärsuse kohta, võetakse kooskõlas artikli 177 lõikega 2 arvesse komisjoni aruandeid. Kõnealused otsused vaadatakse korrapäraselt üle asjaomase kolmanda riigi eduaruannete põhjal, mis iga kuue kuu järel esitatakse komisjonile ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, kes neid hindavad.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide loendi ja ajakohastab seda.

Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusakte, mis täpsustavad lähemalt esimeses lõigus sätestatud tingimusi.

6.        Lõikes 5 osutatud periood on viis aastat artiklis 310 osutatud kuupäevast või kestab kuni kuupäevani, mil kooskõlas lõikega 4 leitakse kolmanda riigi järelevalvekord olevat I jaotise VI peatükis sätestatuga samaväärne, olenevalt sellest, milline neist on varasem.

Seda perioodi võib pikendada maksimaalselt ühe aasta võrra, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel ja komisjonil on seda aega vaja lõike 4 kohaldamiseks vajalikuks samaväärsuse hindamiseks.

7.        Kui kooskõlas lõikega 5 on vastu võetud otsus, et kolmanda riigi järelevalvekord on ajutiselt samaväärne, siis peetakse kolmandat riiki lõike 1 teise lõigu kohaldamisel samaväärseks.”

(40 a)  Artikkel 231 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 231

Konsolideerimisgrupi sisemudel

1.        Kui kindlustus- või edasikindlustusandja ja selle sidusettevõtjad või kindlustus- või edasikindlustusandja koos kindlustusvaldusettevõtja sidusettevõtjaga taotleb luba arvutada konsolideerimisgrupi konsolideeritud solventsuskapitalinõue ja konsolideerimisgruppi kuuluvate kindlustus- ja edasikindlustusandjate solventsuskapitalinõue sisemudeli alusel, teevad asjaomased järelevalveasutused koostööd, et otsustada, kas kõnealune luba anda või mitte, ning määravad kindlaks sellise loa suhtes kohaldatavad tingimused.

Esimeses lõigus osutatud taotlus esitatakse konsolideerimisgrupi järelevalvajale.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja teavitab viivitamata teisi järelevalvekolleegiumi liikmeid ja edastab neile täieliku taotluse.

2.        Asjaomased järelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda taotluse suhtes ühisele otsusele kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil konsolideerimisgrupi järelevalvaja täieliku taotluse kätte sai.

3.        Kui mis tahes asjaomane järelevalveasutus on lõikes 2 osutatud kuuekuulise ajavahemiku jooksul pöördunud kõnealuses küsimuses määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole, viivitab konsolideerimisgrupi järelevalvaja oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse ja võtab vastu oma otsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Kõnealune otsus loetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused täidavad seda.

Kui töörühma otsus lükatakse kooskõlas artikli 41 lõigetega 2 ja 3 ning määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 44 lõike 1 kolmanda lõiguga tagasi, siis teeb lõpliku otsuse konsolideerimisgrupi järelevalvaja. Kõnealune otsus loetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused täidavad seda. Kuuekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Pärast kuuekuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühise otsuse tegemises kokkuleppele jõudmist küsimust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ei edastata.

4.        Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ühiste otsuste tegemise hõlbustamiseks töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega tagada lõikes 1 osutatud taotluste kohta lõikes 2 osutatud ühise otsuse tegemise protsessi kohaldamise ühtsed tingimused.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

5.        Kui asjaomased järelevalveasutused on jõudnud lõikes 2 osutatud ühise otsuseni, edastab konsolideerimisgrupi järelevalvaja taotlejale dokumendi, milles tuuakse välja kõik põhjused.

6.        Kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui konsolideerimisgrupp täieliku taotluse kätte sai, ei ole ühisele otsusele jõutud, teeb konsolideerimisgrupi järelevalvaja taotluse kohta otsuse ise.

Oma otsust tehes võtab konsolideerimisgrupi järelevalvaja arvesse taotluse läbivaatamise ajal teiste asjaomaste järelevalveasutuste esitatud seisukohti ja reservatsioone.

Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab dokumendi koos täielikult põhjendatud otsusega taotlejale ja teistele asjaomastele järelevalveasutustele.

Kõnealune otsus loetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused täidavad seda.

7.        Kui mõni asjaomane järelevalveasutus leiab, et tema järelevalve alla kuuluva kindlustus- või edasikindlustusandja riskiprofiil erineb oluliselt konsolideerimisgrupi tasandil heakskiidetud sisemudeli aluseks olevatest eeldustest, ja kui kõnealune kindlustus- või edasikindlustusandja ei ole järelevalveasutuse tõstatatud probleeme nõuetekohaselt lahendanud, võib kõnealune järelevalveasutus kehtestada artikli 37 kohaselt kõnealuse kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuskapitalinõude suhtes lisakapitalinõude, mis on tingitud sellise sisemudeli kohaldamisest.

Kui selline lisakapitalinõue ei ole asjakohane, võib järelevalveasutus asjaomaselt kindlustus- või edasikindlustusandjalt erandlikel asjaoludel nõuda, et solventsuskapitalinõue arvutataks I jaotise VI peatüki 4. jao 1. ja 2. alajaos osutatud standardvalemi alusel. Järelevalveasutus võib kooskõlas artikli 37 lõike 1 punktidega a ja c kehtestada kõnealuse kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuskapitalinõude suhtes lisakapitalinõude, mis on tingitud standardvalemi kohaldamisest.

Järelevalveasutus põhjendab esimeses ja teises lõigus osutatud mis tahes otsust nii kindlustus- või edasikindlustusandjale kui ka teistele järelevalvekolleegiumi liikmetele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib avaldada suuniseid, millega tagada käesoleva lõike järjekindel ja ühtne rakendamine.”

(40 b)  Artikli 232 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 37 lõikeid 1–5 kohaldatakse koostoimes artikli 37 lõigete 6–7 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja regulatiivsete rakenduslike tehniliste standardite standarditega mutatis mutandis.”

(40 c)  Artikli 233 lõike 6 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 37 lõikeid 1–5 kohaldatakse koostoimes artikli 37 lõigete 6–7 kohaselt võetud delegeeritud õigusaktide ja regulatiivsete rakenduslike tehniliste standardite standarditega mutatis mutandis.”

▌

(44)     Artikkel 234 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 234

Artikleid 220−229 ja 230−233 puudutavad regulatiivsed tehnilised standardid

Et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada artiklites 220–229 sätestatud kindlustustehnilised põhimõtted ja meetodid ning artiklite 230–233 kohaldamine, võttes arvesse spetsiifiliste õigusstruktuuride majanduslikku olemust.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”

(45)     Artikkel 237 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 237

Kindlustus- või edasikindlustusandja tütarettevõtjad: otsus taotluse kohta

1.        Kui taotletakse luba kohaldada artiklites 238 ja 239 sätestatud eeskirju, teevad asjaomased järelevalveasutused üksteisega igakülgselt konsulteerides järelevalvekolleegiumi raames koostööd, et otsustada, kas kõnealune taotlus rahuldada või mitte, ja määrata kindlaks muud võimalikud tingimused, mille alusel kõnealune luba antakse.

Esimeses lõigus osutatud taotlus esitatakse ainult tütarettevõtjale loa andnud järelevalveasutusele. Kõnealune järelevalveasutus teavitab viivitamata teisi järelevalvekolleegiumi liikmeid ja edastab neile täieliku taotluse.

2.        Asjaomased järelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda taotluse suhtes ühisele otsusele kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, kui kõik järelevalvekolleegiumi kuuluvad järelevalveasutused on täieliku taotluse kätte saanud.

3.        Kui mis tahes asjaomane järelevalveasutus on lõikes 2 osutatud kolmekuulise ajavahemiku jooksul pöördunud kõnealuses küsimuses määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole, viivitab konsolideerimisgrupi järelevalvaja oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse, ja võtab vastu oma otsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Kõnealune otsus loetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused täidavad seda.

Kui kooskõlas artikli 41 lõigetega 2 ja 3 ning määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 44 lõike 1 kolmanda lõiguga töörühma otsus tagasi lükatakse, siis teeb lõpliku otsuse konsolideerimisgrupi järelevalvaja. Kõnealune otsus loetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused täidavad seda. Kolmekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Pärast kolmekuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühise otsuse tegemises kokkuleppele jõudmist küsimust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ei edastata.

4.        Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ühiste otsuste tegemise hõlbustamiseks töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega tagada lõikes 1 osutatud taotluste kohta lõikes 2 osutatud ühise otsuse tegemise protsessi kohaldamise ühtsed tingimused.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

5.        Kui asjaomased järelevalveasutused on jõudnud lõikes 2 osutatud ühise otsuseni, edastab tütarettevõtjale loa andnud järelevalveasutus ▌taotlejale dokumendi, milles tuuakse välja kõik põhjused. Ühist otsust käsitatakse määravana ja seda kohaldavad asjaomased järelevalveasutused.

6.        Kui asjaomased järelevalveasutused ei võta lõikes 2 sätestatud kolmekuulise ajavahemiku jooksul vastu ühist otsust, teeb taotluse kohta otsuse konsolideerimisgrupi järelevalvaja.

Otsuse tegemisel võtab konsolideerimisgrupi järelevalvaja nõuetekohaselt arvesse järgmist:

a)        taotluse läbivaatamise ajal asjaomaste järelevalveasutuste esitatud seisukohad ja reservatsioonid;

b)        taotluse läbivaatamise ajal järelevalvekolleegiumi kuuluvate teiste järelevalveasutuste esitatud reservatsioonid.

Otsust põhjendatakse igakülgselt ja selles selgitatakse iga olulist kõrvalekaldumist teiste asjaomaste järelevalveasutuste reservatsioonidest ▌. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab otsuse taotlejale ja teistele asjaomastele järelevalveasutustele. Otsus loetakse lõplikuks ja seda kohaldavad asjaomased järelevalveasutused.”

(45 a)  Artiklis 238 asendatakse lõige 4 järgmisega:

„4. Järelevalvekolleegium teeb kõik endast oleneva, et jõuda kokkuleppele tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutuse ettepaneku või teiste võimalike meetmete osas.

Kõnealune kokkulepe loetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused täidavad seda.”

(46)     Artikli 238 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.       Kui järelevalveasutus ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei jõua kokkuleppele, võib kumbki järelevalveasutus ühe kuu jooksul pärast järelevalveasutuselt ettepaneku saamist edastada küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning paluda temalt abi. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele ning ta teeb otsuse ühe kuu jooksul pärast kõnealust edastamist. Ühekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses. Küsimust ei edastata Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, kui on möödunud käesolevas lõigus osutatud ühekuuline periood või kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 on jõutud kokkuleppele kolleegiumis.

Tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus viivitab oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 kohase otsuse ning võtab vastu oma otsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele.

Kõnealune otsus loetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused täidavad seda.

Otsuses esitatakse kõik põhjendused, millel otsus põhineb.

Otsus esitatakse tütarettevõtjale ja järelevalvekolleegiumile.”

(47)     Artiklile 239 lisatakse järgmine lõige:

„4.       Kui mis tahes järelevalveasutus ▌ei nõustu finantsseisundi taastamise kava heakskiitmisega lõikes 1 osutatud neljakuulise tähtaja jooksul või võetavate meetmete heakskiitmisega lõikes 2 osutatud ühekuulise tähtaja jooksul, võib mis tahes järelevalveasutus ▌edastada küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning paluda tema abi Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele ning ta teeb otsuse ühe kuu jooksul pärast kõnealust edastamist. Küsimust ei edastata Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, kui on möödunud käesolevas lõigus osutatud neljakuuline või ühekuuline periood või kui vastavalt lõike 1 teisele lõigule või lõike 2 teisele lõigule on jõutud kokkuleppele kolleegiumis. Neljakuulist või ühekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses.

Tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus viivitab oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse ning võtab vastu oma lõpliku otsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Kõnealune otsus loetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused täidavad seda.

Otsuses esitatakse kõik põhjendused, millel otsus põhineb.

Otsus esitatakse tütarettevõtjale ja järelevalvekolleegiumile.”

(48)     Artikkel 241 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 241

Kindlustus- või edasikindlustusandja tütarettevõtjad:

delegeeritud õigusaktid

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ▌vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse järgmised asjaolud:

a)        kriteeriumid, mida kohaldatakse artiklis 236 sätestatud tingimuste täitmise hindamiseks;

b)        kriteeriumeid, mida kohaldada sellise olukorra hindamisel, mida peetakse artikli 239 lõike 2 alusel eriolukorraks;

c)        menetlused, mida järelevalveasutused järgivad teabe vahetamisel, õiguste rakendamisel ja kohustuste täitmisel vastavalt artiklitele 237–240.”

(49)     Artikli 242 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.      Hiljemalt 31. detsembriks 2014 hindab komisjon III jaotise kohaldamist, eelkõige järelevalveasutuste koostööd järelevalvekolleegiumides ning nende funktsionaalsust ning järelevalvetegevust lisakapitalinõuete sätestamisel, ning esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, millele lisab vajaduse korral ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks.”

(50)     Artikli 242 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)        kuupäev „31. oktoobriks 2015” asendatakse kuupäevaga "31. detsembriks 2015”;

b)        punkt e jäetakse välja;

(51)     Artikli 244 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.       Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel võtab komisjon kooskõlas artikliga 301a ▌vastu olulise riskikontsentratsiooni määratlemist ja väljaselgitamist ▌käsitlevad delegeeritud õigusaktid.

Et tagada riskikontsentratsiooni järelevalve järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada olulise riskikontsentratsiooni väljaselgitamist ja asjakohaste piirmäärade kehtestamist lõike 3 kohaldamisel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

4 a.     Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühtsed tingimused, töötab Euroopa Järelevalveasutus välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused selliseid riskikontsentratsioone kajastavate aruannete esitamiseks lõike 2 kohaldamisel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”;

(52)     Artikli 245 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.       Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 301a vastu olulise konsolideerimisgrupisisese tehingu määratlemist käsitlevad delegeeritud õigusaktid.

Et tagada konsolideerimisgrupisiseste tehingute järelevalve järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada olulise konsolideerimisgrupisisese tehingu väljaselgitamist lõike 3 kohaldamisel.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

4a.      Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühtsed tingimused, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused selliseid konsolideerimisgrupisiseseid tehinguid kajastavate aruannete esitamiseks lõike 2 kohaldamisel.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu neljandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”;

(53)     Artikli 247 lõiked 3–7 asendatakse järgmisega:

"3.      Erijuhtudel ja mis tahes asjaomase järelevalveasutuse nõudmisel võivad kõnealused järelevalveasutused võtta vastu ühise otsuse teha erand lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest, kui nende kohaldamine ei ole asjakohane, võttes arvesse konsolideerimisgrupi struktuuri ja kindlustus- või edasikindlustusandja tegevuse suhtelist tähtsust eri riikides, ja määrata konsolideerimisgrupi järelevalvajaks muu järelevalveasutuse.

Sel juhul võib mis tahes asjaomane järelevalveasutus nõuda, et arutataks, kas lõikes 2 osutatud kriteeriumid on asjakohased. Selline arutelu ei leia aset sagedamini kui kord aastas.

Asjaomased järelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda konsolideerimisgrupi järelevalvaja suhtes ühisele otsusele kolme kuu jooksul pärast arutelu nõudmist. Enne otsuse tegemist annavad asjaomased järelevalveasutused konsolideerimisgrupile võimaluse oma arvamuse esitamiseks.

Konsolideerimisgrupi järelevalvajaks määratu esitab konsolideerimisgrupile ühisotsuse, esitades kõik põhjendused.

4.        Kui mis tahes asjaomane järelevalveasutus on lõike 3 kolmandas lõigus osutatud kolmekuulise ajavahemiku jooksul pöördunud kõnealuses küsimuses määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 lõigete 1, 2, 3 ja 6 kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole, viivitavad asjaomased järelevalveasutused oma ühisotsusega ning ootavad seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse, ja võtavad vastu oma ühisotsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Kõnealust ühist otsust käsitatakse määravana ja seda kohaldavad asjaomased järelevalveasutused. Kolmekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses.

           Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul pärast esimeses lõigus viidatud pöördumist. Küsimust ei edastata Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele pärast kolmekuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühisotsuse tegemises kokkuleppele jõudmist. Konsolideerimisgrupi järelevalvajaks määratu esitab ühisotsuse konsolideerimisgrupile ja järelevalvekolleegiumile, esitades kõik põhjendused.

▌

6.        Kui ühist otsust ei tehta ▌, täidab konsolideerimisgrupi järelevalvaja ülesandeid käesoleva artikli lõike 2 alusel kindlaksmääratav järelevalveasutus. ▌

7.        Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni vähemalt kord aastas kõikidest lõigete 2, 3 ja 6 kohaldamisel tekkinud suurematest raskustest.

Kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumide kohaldamisel tekivad suuremad raskused, võtab komisjon kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lähemalt kõnealuseid kriteeriume.”;

(54)     Artiklit 248 muudetakse järgmiselt:

a)        lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei täida lõikes 1 osutatud ülesandeid või kui järelevalvekolleegiumi liikmed ei tee koostööd selles lõikes osutatud ulatuses, võib iga järelevalveasutus suunata küsimuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning paluda temalt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 lõigetele1, 2, 3 ja 6. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse määruse artikliga 19 antud volitustele.”;

a a)     lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3. Järelevalvekolleegiumi koosseisu kuuluvad konsolideerimisgrupi järelevalvaja ja kõikide nende liikmesriikide järelevalveasutused, milles asuvad tütarettevõtjate peakontorid, ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve.”;

b)        lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui koordineerimiskorra suhtes tekib lahkarvamusi, võib iga järelevalvekolleegiumi liige suunata küsimuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning paluda temalt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 lõigetele 1, 2, 3 ja 6. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse määruse artikliga 19 antud volitustele. Kõnealune otsus loetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused täidavad seda.

▌”;

b a)     lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks käesoleva direktiiviga konsolideerimisgrupi järelevalvajale ja teistele järelevalveasutustele ettenähtud õiguste ja kohustuste kohaldamist, võib koordineerimiskorraga usaldada konsolideerimisgrupi järelevalvajale, teistele järelevalveasutustele või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele lisaülesandeid juhtumitel, kui sellega kaasneb konsolideerimisgrupi tõhusam järelevalve ning see ei kahjusta järelevalvekolleegiumi liikmete järelevalvetegevust nende individuaalses vastutusalas.”;

c)        lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„6.       Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab välja järelevalvekolleegiumide operatiivse toimimise suunised, tuginedes põhjalikele ülevaadetele nende tööst, et hinnata nendevahelise lähenemise taset. Nimetatud ülevaated koostatakse vähemalt iga kolme aasta tagant. Liikmesriigid tagavad, et konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele teabe järelevalvekolleegiumi tegevuse ja kõikide esinenud raskuste kohta, mis on olulised ülevaate seisukohalt.

Et tagada järelevalveasutuste vahelise kooskõlastamise järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et esimeses lõigus osutatud suuniste põhjal täpsustada järelevalvekolleegiumide operatiivset toimimist.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

7.        Et tagada järelevalveasutuste vahelise kooskõlastamise järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõigete 1–6 kohane konsolideerimisgrupi järelevalve koordineerimiskord, sealhulgas „olulise filiaali” mõiste määratlemiseks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”;

(55)     Artiklit 249 muudetakse järgmiselt:

a)        lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Eesmärgiga tagada, et järelevalveasutuste, kaasa arvatud konsolideerimisgrupi järelevalvaja käsutuses oleks sama kogus asjakohast teavet, jagavad asutused teineteisega teavet, et võimaldada ja lihtsustada teiste asutuste järelevalveülesannete täitmist käesoleva direktiivi kohaselt, ilma et see piiraks nende vastavaid kohustusi ja olenemata sellest, kas nad on asutatud samas liikmesriigis. Sellega seoses edastavad asjaomased järelevalveasutused ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja üksteisele viivitamata kogu kättesaadavaks osutunud asjakohase teabe või vahetavad taotluse korral teavet. Käesolevas lõigus osutatud teave hõlmab konsolideerimisgrupi ja järelevalveasutuste tegevust puudutava ning konsolideerimisgrupi esitatud teabe, kuid ei piirdu sellega.”

b)        lisatakse järgmine lõige:

„1a.     Kui järelevalveasutus ei ole edastanud asjakohast teavet või kui taotlus koostööks, eelkõige asjakohase teabe vahetamiseks, on tagasi lükatud või sellele ei ole kahe nädala jooksul vastatud, võivad järelevalveasutused suunata küsimuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele.

Kui küsimus on suunatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda volituste alusel, mis on talle antud vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 lõigetele 1, 2, 3 ja 6.”;

▌

c)        lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.       Selleks et tagada järelevalveasutuste vahelise kooskõlastamise järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

–         valdkonnad, mille kohta konsolideerimisgrupi järelevalvaja kogub korrapäraselt andmeid ning edastab need teistele asjaomastele järelevalveasutustele, või mida teised asjaomased järelevalveasutused edastavad konsolideerimisgrupi järelevalvajale;

–         konsolideerimisgrupi tasandil järelevalveks olulised või asjakohased valdkonnad, et tagada järelevalvealase aruandluse ühtsus.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.”;

d)        lisatakse järgmine lõige:

„4.       Selleks et tagada kohaldamise ühtsed tingimused järelevalveasutuste vahelisel kooskõlastamisel, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused konsolideerimisgrupi järelevalvajale teabe esitamiseks, ning menetluse, mis käsitleb järelevalveasutuste vahelist koostööd ja teabevahetust vastavalt käesolevas artiklis sätestatule.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”;

▌

(56a)   Artiklit 250 muudetakse järgmiselt:

„Artikkel 250

Konsulteerimine järelevalveasutuste vahel

1.        Ilma et see piiraks artikli 248 kohaldamist ja kui otsus mõjutab teiste järelevalveasutuste järelevalveülesannete täitmist, konsulteerivad asjaomased järelevalveasutused enne kõnealuse otsuse tegemist üksteisega järelevalvekolleegiumis järgmistes küsimustes:

a)        aktsiakapitali jaotuse ning konsolideerimisgruppi kuuluvate kindlustus- ja edasikindlustusandjate organisatsiooni- või juhtimisstruktuuri muutused, mis vajavad järelevalveasutuste heakskiitu või luba, ning

b)        järelevalveasutuste kehtestatud olulised karistused või võetud erimeetmed, sealhulgas artikli 37 alusel solventsuskapitalinõude suhtes kehtestatud lisakapitalinõue ja igasugused I jaotise VI peatüki 4. jao 3. alajao alusel solventsuskapitalinõude arvutamiseks kasutatavate sisemudelite suhtes kehtestatud piirangud.

Punkti b kohaldamisel konsulteeritakse alati konsolideerimisgrupi järelevalvajaga.

Artikli 37 kohaselt kehtestatava lisakapitalinõude asjus konsulteerimisel kohaldatakse mutatis mutandis artikli 238 lõigetes 4 ja 5 sätestatud korda, mille kohaselt võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole pöörduda üksnes konsolideerimisgrupi järelevalvaja.

Kui otsus tugineb teistelt järelevalveasutustelt saadud teabele, konsulteerivad asjaomased järelevalveasutused enne otsuse tegemist lisaks üksteisega.”;

▌

(58)     Artikli 255 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui teisele järelevalveasutusele esitatud taotlusele käesoleva lõike kohase kontrolli teostamiseks ei ole kahe nädala jooksul vastatud, või kui järelevalveasutusel praktiliselt keelatakse kasutada oma õigust osaleda vastavalt kolmandale lõigule, võib taotluse esitanud asutus suunata küsimuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning paluda temalt abi vastavalt määruse (EÜ) 1094/2010 artikli 19 lõigetele 1, 2 ja 6. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.”;

(58a)   Artikli 255 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 21 õigus osaleda kohapealses kontrollis, kui neid viivad ühiselt läbi kaks või enam järelevalveasutust.”;

(59)     Artiklit 256 muudetakse järgmiselt:

a)        lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid nõuavad, et osalust omavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad ja kindlustusvaldusettevõtjad ning segafinantsvaldusettevõtjad avalikustavad igal aastal aruande maksevõime ja finantsseisundi kohta konsolideerimisgrupi tasandil. Artikleid 51, 53, 54 ja 55 kohaldatakse mutatis mutandis.”;

b)        lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ▌vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse maksevõime ja finantsseisundi ühtset aruannet käsitlev teave, mis tuleb avalikustada ▌.”;

c)        lisatakse järgmine lõige:

„5. Selleks et tagada kohaldamise ühtsed tingimused konsolideerimisgrupi maksevõime ja finantsseisundi aruande osas, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgitavad menetlused ning vormid ja mallid, mida kasutatakse konsolideerimisgrupi maksevõime ja finantsseisundi aruande avalikustamise vormi puhul, nagu on sätestatud käesolevas artiklis.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.”;

(59a)   Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 256 a

Kontserni struktuur

Liikmesriigid nõuavad, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad avalikustaksid igal aastal kindlustusandjate või edasikindlustusandjate kontserni tasandil õigusliku struktuuri ning juhtimis- ja organisatsioonistruktuuri, sh reguleeritud üksuste ja reguleerimata üksuste ning kontserni kuuluvate materiaalsete harude omad.”;

(60)     Artikli 258 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon võib lõigetes 1 ja 2 osutatud sunnimeetmete koordineerimiseks võtta vastu kooskõlas artikliga 301a ▌delegeeritud õigusaktid.”

(61)     Artikkel 259 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 259

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aruandlus

1.        Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab igal aastal Euroopa Parlamendile aruande vastavalt määruse (EL) 1094/2010 artiklile 50.

2.        Euroopa Kindlustus ja Tööandjapensionide Järelevalve annab muu hulgas aru järelevalvetegevuse kõikidest asjassepuutuvatest ja olulistest kogemustest ning järelevalvajatevahelisest koostööst III jaotise raames, eelkõige seoses:

a)        konsolideerimisgrupi järelevalvaja nimetamise protsessi, konsolideerimisgrupi järelevalvajate arvu ja geograafilise jaotusega;

b)        järelevalvekolleegiumi tööga, eelkõige seoses järelevalveasutuste osaluse ja kohustustega juhul, kui tegemist ei ole konsolideerimisgrupi järelevalvajaga.

3.        Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve samuti jagada artikli 248 lõikes 6 osutatud ülevaadetega seoses omandatud olulisemaid kogemusi, kui see on asjakohane.”;

(62)     Artikkel 260 asendatakse järgmisega:

"1. Artikli 213 lõike 2 punktis c osutatud juhul kontrollivad asjaomased järelevalveasutused, kas kindlustus- või edasikindlustusandja üle, mille emaettevõtja peakontor asub väljaspool liitu, teostatakse kolmanda riigi järelevalveasutuse poolt järelevalvet, mis on samaväärne käesolevas jaotises sätestatud artikli 213 lõike 2 punktides a ja b osutatud kindlustus- ja edasikindlustusandjate konsolideerimisgupi tasandi järelevalvega.

Juhul kui ei ole võetud vastu otsust vastavalt lõikele 3 või 5, teostab kontrolli järelevalveasutus, mis oleks konsolideerimisgrupi järelevalvaja juhul, kui kohaldataks artikli 247 lõikes 2 sätestatud kriteeriume (edaspidi: „konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitja”), emaettevõtja või liidus tegevusloa saanud mis tahes kindlustus- või edasikindlustusandja taotlusel või omal algatusel. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitjat kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikega 2.

Nii toimides konsulteerib konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga enne samaväärseks tunnistamise kohta otsuse tegemist teiste asjaomaste järelevalveasutustega. Kõnealune otsus tehakse vastavalt lõike 2 kohaselt kehtestatud kriteeriumitele. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja kohusetäitja ei tee kolmanda riigiga seoses ühtki otsust, mis oleks vastuolus selle kolmanda riigi suhtes varem tehtud otsusega, v.a juhul, kui tuleb võtta arvesse kõiki olulisi muudatusi, mida I jaotises sätestatud järelevalvekorras ja kolmanda riigi järelevalvekorras on tehtud.

Kui järelevalveasutused ei nõustu kooskõlas kolmanda lõiguga tehtud otsusega, võivad nad kolme kuu jooksul alates konsolideerimisgrupi järelevaataja kohusetäitja poolt otsusest teavitamisest edastada küsimuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja paluda tema abi kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 19 lõigetega 1, 2, 3 ja 6. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.”;

2.        Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumid selle hindamiseks, kas konsolideerimisgrupi järelevalvekord kolmandas riigis on samaväärne käesolevas jaotises sätestatuga.

3.        Kui kolmas riik täidab kooskõlas lõikega 2 vastuvõetud tingimusi, võib komisjon kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abiga kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikega 2 otsustada, et järelevalvekord kõnealuses kolmandas riigis on samaväärne käesolevas jaotises sätestatuga.

Komisjoni selline otsus vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta arvesse kõiki olulisi muudatusi käesolevas jaotises sätestatud järelevalvekorras ja kolmanda riigi järelevalvekorras.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide loendi ja ajakohastab seda.

4. Juhul kui komisjon ei võta vastu otsust vastavalt lõikele 3 või 5, kohaldatakse artiklit 262.

5.        Erandina lõikest 3 ja isegi kui lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud kriteeriumid ei ole täidetud, võib komisjon piiratud ajaks ja kooskõlas artikliga 301a ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve abil vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 33 lõikele 2 otsustada, et kõnealuse kolmanda riigi kohaldatav järelevalvekord, mida kohaldatakse selliste ettevõtete suhtes, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on ajutiselt samaväärne I jaotises sätestatuga, kui see kolmas riik vastab vähemalt järgmistele kriteeriumidele:

a)        riik on võtnud liidu ees kirjaliku kohustuse võtta enne kõnealuse piiratud ajavahemiku lõppu vastu järelevalvekord, mida saab vastavalt lõikele 3 pidada samaväärseks, ning seda kohaldada;

b)        riik on võtnud punkti a kohase kohustuste täitmiseks vastu lähenemisprogrammi;

c)        riik on eraldanud punkti a kohase kohustuste täitmiseks piisavad vahendid;

d)        riigil on järelevalvekord, mis on riskipõhine ning põhineb varade ja kohustuste majanduslikul väärtusel;

e)        riik on kooskõlas artikliga 264 sõlminud lepingud, et vahetada konfidentsiaalset järelevalvealast teavet;

f)         riigil on iseseisev järelevalvesüsteem, mis põhineb Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni peamistel põhimõtetel, põhimõtetel ja standarditel;

g)        riik on kehtestanud ametisaladuse hoidmise kohustuste kõigile isikutele, kes tegutsevad selle riigi järelevalveasutuste nimel, eelkõige kehtib see Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning artikli 13 lõikes 10 määratletud järelevalveasutustega toimuva teabevahetuse kohta.

Kõikides otsustes ajutise samaväärsuse kohta võetakse kooskõlas artikli 177 lõikega 2 arvesse komisjoni aruandeid. Kõnealused otsused vaadatakse korrapäraselt üle asjaomase kolmanda riigi eduaruannete põhjal, mis iga kuue kuu järel esitatakse komisjonile ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, kes neid hindavad.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide loendi ja ajakohastab seda.

Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusakte, mis täpsustavad lähemalt esimeses lõigus sätestatud tingimusi.

6. Lõikes 5 osutatud periood on viis aastat artiklis 310 osutatud kuupäevast või kuni kuupäevani, mil kooskõlas lõiguga 3 leitakse kolmanda riigi järelevalvekord olevat samaväärne käesolevas jaotises sätestatuga, olenevalt sellest, milline neist on kõige varajasem.

Seda perioodi võib pikendada maksimaalselt ühe aasta võrra, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel ja komisjonil on seda aega vaja lõike 3 kohaldamiseks vajalikuks samaväärsuse hindamiseks.

7. Kui kooskõlas lõikega 5 on vastu võetud otsus, et kolmanda riigi järelevalvekord on ajutiselt samaväärne, võivad liikmesriigid kohaldada artiklit 261. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve annab välja suunised, et liikmesriigid kohaldaksid käesoleva lõike järjepidevalt ja sidusalt 1. jaanuariks 2014. Liikmesriigid teevad kõik nendest oleneva, et neid suuniseid järgida. Kui liikmesriik otsustab mitte kohaldada artiklit 261 mõne konsolideerimisgrupi suhtes, ei tohi ükski teine liikmesriik seda artiklit kõnealuse konsolideerimisgrupi suhtes kohaldada.

(63)     Artikli 262 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Artiklis 260 osutatud järelevalvekorraga samaväärse korra puudumise korral või juhul, kui liikmesriik kooskõlas artikli 260 lõikega 7 ei kohalda ajutise samaväärsuse korral artiklit 261, kohaldab asjaomane liikmesriik kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes ühte järgmistest:

a)        artikleid 218–235 ja artikleid 244–258 mutatis mutandis;

b)        ühte lõikes 2 sätestatud meetoditest.”;

▌

(66)     Artikli lõike 300 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kõnealuses direktiivis eurodes väljendatud summad vaadatakse läbi iga viie aasta järel, suurendades eurodes baasosa protsentuaalse muutuse võrra vastavalt Eurostati avaldatavale kõiki liikmesriike hõlmavale ühtlustatud tarbijahinnaindeksile alates 31. oktoobrist 2012 kuni kohandamiskuupäevani, ja ümardatakse see järgmise 100 000 euro täiskordseni.”.

(67)     Artiklist 301 jäetakse välja lõiked 2 ja 3.

(68)     Lisatakse järgmised artiklid ▌:

"Artikkel 301a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.        Komisjonile antakse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

▌

1a.      Komisjonile antakse neljaks aastaks alates …[11]* artiklites 17, 37, 50, 56, 109a, 172, 216, 217, 227, 241, 244, 245, 247, 256, 258, 260 osutatud delegeeritud volitused. Komisjon esitab delegeeritud volituse kohta aruande hiljemalt 6 kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse vaikimisi samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamise suhtes vastuväite vähemalt kolm kuud enne iga sellise ajavahemiku lõppu.

1b.      Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 17, 37, 50, 56, 172, 109a, 216, 217, 227, 241, 244, 245, 247, 256, 258, 260 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. See jõustub järgmisel päeval pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

2.        Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.        Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artiklitega 17, 37, 50, 56, 109a, 172, 216, 217, 227, 241, 244, 245, 247, 256, 258, 260 jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu algatuse korral kolme kuu võrra.

▌

Artikkel 301b

Tähtpäevaklausel

Kui komisjon võtab esimest korda vastu artikli 35 lõike 6, artikli 37 lõike 6a, artikli 50, artikli 58 lõike 8, artikli 75 lõike 2, artikli 86, artikli 91 lõike 1, artikli 97 lõike 1, artikli 99 lõike 1, artikli 111 lõigete 1 ja 2, artikli 114 lõike 1, artikli 127, artikli 130, artikli 135 lõigete 1 ja 2a, artikli 143 lõigete 1 ja 2, artikli 210 lõike 2, artikli 211 lõike 2, artikli 234, artikli 245 lõike 4, artikli 248 lõigete 6 ja 7, artikli 249 lõike 3 kohased regulatiivsed tehnilised standardid, ja maksimaalselt kaheaastaseks üleminekuperioodiks alates …* käesoleva direktiivi avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, järgib komisjon artiklis 301a kehtestatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise korda. Kõik muudatused sellistes delegeeritud õigusaktides või uued regulatiivsed tehnilised standardid pärast üleminekuperioodi lõppemist võetakse vastu asjakohastes artiklites kehtestatud menetluste kohaselt.”;

(69)     Artiklis 304 asendatakse lõige 2 järgmisega:

„Komisjon esitab Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomiteele ja Euroopa Parlamendile hiljemalt 31. detsembriks 2015 aruande, milles käsitletakse lõikes 1 sätestatud lähenemisviisi kohaldamise ulatust ning lõike 1 alusel vastu võetud järelevalveasutuste töötavasid, millega kaasnevad vajadusel asjakohased ettepanekud. Kõnealuses aruandes käsitletakse eelkõige selle lähenemisviisi kasutamise piiriüleseid mõjusid, et vältida kindlustus- või edasikindlustusandjate tegevuse kandumist nõrgema järelevalvega riikidesse.”;

(70)     Lisatakse järgmine jagu:

„3. JAGU

Kindlustus ja edasikindlustus

Artikkel 308a

Järkjärguline kohaldamine

1.        Kindlustus- ja edasikindlustusandjad ning järelevalveasutused võtavad 2013. aasta 1. jaanuari ja 31. detsembri vahel kõik meetmed, mida on vaja, et täita 1. jaanuariks 2014. a käesolevat direktiivi rakendavaid riiklikke seadusi, määrusi ja rakendussätteid.

2.        Alates 1. jaanuarist 2013 tagavad liikmesriigid, et järelevalveasutustel on õigus:

a)        teha otsus:

i)         kindlustus- või edasikindlustusandja spetsiifilistele parameetritele heakskiidu andmise kohta kooskõlas artikli 104 lõikega 7,

ii)       lisaomavahenditele heakskiidu andmise kohta kooskõlas artikliga 90,

iii)      artikli 95 kolmandas lõigus osutatud omavahendite liigitamisele heakskiidu andmise kohta,

iv)       täielikule või osalisele sisemudelile heakskiidu andmise kohta kooskõlas artiklitega 112 ja 113,

v)        oma territooriumil eriotstarbeliste varakogumite asutamisele heakskiidu andmise kohta,

vi)       vahendavate kindlustusvaldusettevõtjate lisaomavahenditele heakskiidu andmise kohta kooskõlas artikli 226 lõikega 2,

vii)      artiklis 228 osutatud otsuse kohta,

viii)    konsolideerimisgrupi sisemudeli heakskiitmise kohta kooskõlas artikliga 231 ja artikli 233 lõikega 5,

ix)       kooskõlas artikliga 236 loa kohta kohaldada artikleid 238 ja 239;

b)        määrata kindlaks konsolideerimisgrupi järelevalve tase ja ulatus kooskõlas III jaotise I peatüki 2. ja 3. jaoga;

c)        määrata kindlaks konsolideerimisgrupi maksevõime arvutamise meetodi valik kooskõlas artikliga 220;

d)        määrata kindlaks samaväärsus ja ajutine samaväärsus kooskõlas artiklitega 227 ja 260;

e)        valida konsolideerimisgrupi järelevalvaja kooskõlas artikliga 247;

f)         luua järelevalvekolleegium kooskõlas artikliga 248;

g)        teha artiklites 262 ja 263 osutatud otsused; ning

h)        määrata kindlaks vabastuste ja üleminekuperioodide kohaldamine vastavuses artikli 308a lõikega 3 ja artikliga 308b.

Liikmesriigid kohustavad asjaomaseid järelevalveasutusi vaatama läbi kindlustus- ja edasikindlustusandjate esitatud taotlusi heakskiidu või loa saamiseks vastavalt lõikele 3. Järelevalveasutuste vastu võetud otsused heakskiidu või loa saamise taotluste kohta ei ole kohaldatavad enne artiklis 310 viidatud tähtaega.

3.        Ilma et see piiraks artikli 308b kohaldamist, alates 1. juulist 2013. a kindlustus- ja edasikindlustusandjad:

a)        arvutavad solventsuskapitalinõude, miinimumkapitalinõude ja omavahendite hulga, määravad kindlaks bilansi kooskõlas käesoleva direktiiviga ning edastavad kõnealuse teabe asjaomastele järelevalveasutustele;

b)        esitavad igal aastal järelevalveasutustele artiklis 35 osutatud andmed 1. juulil 2013 või hiljem lõppeva majandusaasta kohta.

Punktis a viidatud bilansi kontrollkuupäev on pärast 1. juulit 2012, kuid enne 1. juulit 2013 algava eelarveaasta esimene päev.

Järelevalveasutused võivad loobuda punktis b esitatud nõude kohaldamisest kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul, kes ei täida täielikult nõudeid omada asjakohaseid süsteeme ja struktuure kooskõlas artikli 35 lõikega 5, tingimusel et kindlustus- ja edasikindlustusandjatele kohaldatakse nende vastavates jurisdiktsioonides enne artikli 309 lõikes 1 osutatud kuupäeva kehtivaid aruandlusnõudeid.

▌

Artikkel 308b

Üleminekuperioodid

1.        Liikmesriigid võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjatele või kindlustus- ja edasikindlustusandjate konsolideerimisgruppidele, kelle bilansimaht on väiksem kui 25 miljardit eurot ja kes ei täida artiklis 310 osutatud kuupäeval solventsuskapitalinõuet, anda tähtaja, mis ei ületa kahte aastat ja mille jooksul nad peavad nõuded täitma, tingimusel et kõnealused kindlustusandjad või konsolideerimisgrupid on taotlenud kooskõlas artikli 138 lõikega 2 ja artikliga 142 asjaomastelt järelevalveasutustelt heakskiitu meetmetele, mida nad kavatsevad sel otstarbel võtta.

2.        Liikmesriigid võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjatele, kes artiklis 310 osutatud kuupäeval ei täida täielikult artikli 35 lõike 5 ja artikli 55 lõike 1 kohaste asjakohaste süsteemide ja struktuuride omamise nõudeid, anda kuni kaheaastase tähtaja, mille jooksul nad peavad need nõuded täitma.

3.        Selle perioodi jooksul võivad liikmesriigid lubada kindlustus- ja edasikindlustusandjatel, kes täielikult ei täida nõudeid avalikustada artiklites 51, 53, 54 ja 55 osutatud teave, avalikustada ja lisada korrapärasesse järelevalvearuandlusesse ainult see teave, mida rakendatud süsteemide ja struktuuridega on võimalik anda.

4.        Liikmesriigid võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjate konsolideerimisgruppidele, kes artiklis 310a osutatud kuupäeval ei täida täielikult artikli 254 kohaste asjakohaste süsteemide ja struktuuride omamise nõudeid, anda kuni kaheaastase tähtaja, mille jooksul nad peavad need nõuded täitma.

5.        Selle perioodi jooksul võivad liikmesriigid lubada kindlustus- ja edasikindlustusandjate konsolideerimisgruppidel, kes täielikult ei täida nõudeid avalikustada artiklis 256 osutatud teave, avalikustada ja lisada korrapärasesse järelevalvearuandlusesse ainult see teave, mida rakendatud süsteemide ja struktuuridega on võimalik anda.

6.                   Ilma et see piiraks artikli 94 kohaldamist, tuleb sellised põhiomavahendid, mis lasti välja enne …* ja mida vastavalt direktiivi 73/239/EMÜ artikli 16 lõikele 3, direktiivi 2002/13/EÜ artiklile 1, direktiivi 2002/83/EÜ artikli 27 lõikele 3 ja direktiivi 2005/68/EÜ artikli 36 lõikele 3 saaks kasutada kasutusel oleva solventsusmarginaali täitmiseks kuni vähemalt 50% ulatuses solventsusmarginaalist, lisada pärast artiklis 309 osutatud kuupäeva kuni 10 aastaks 1. taseme põhiomavahendite hulka.

7.                   Ilma et see piiraks artikli 94 kohaldamist, tuleb sellised põhiomavahendid, mis lasti välja enne …* ja mida vastavalt direktiivi 73/239/EMÜ artikli 16 lõikele 3, direktiivi 2002/13/EÜ artiklile 1, direktiivi 2002/83/EÜ artikli 27 lõikele 3 ja direktiivi 2005/68/EÜ artikli 36 lõikele 3 saaks kasutada kasutusel oleva solventsusmarginaali täitmiseks kuni vähemalt 25% ulatuses solventsusmarginaalist, lisada pärast artiklis 309 osutatud kuupäeva kuni 10 aastaks 2. taseme põhiomavahendite hulka.

8.        Kaubeldavatesse väärtpaberitesse või muudesse enne 1. jaanuari 2011 väljastatud ümberstruktureeritud laenudel põhinevatesse finantsinstrumentidesse investeerivate kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes kohaldatakse artikli 135 lõike 2 punktis a osutatud nõudeid alates 31. detsembrist 2014, kuid ainult siis, kui pärast 31. detsembrit 2014 lisatakse uusi aluspositsioone või neid asendatakse.

9.        Standardnäitajad, mida kasutatakse aktsiakursiriski alakomponendi arvutamisel standardvalemi kohaselt ilma artiklis 304 sätestatud võimalust kasutamata aktsiate puhul, mis ettevõtja on soetanud enne …*, arvutatakse järgmiste parameetrite kaalutud keskmisena:

a)        standardnäitaja, mida kasutatakse aktsiakursiriski alakomponendi arvutamisel artikli 304 kohaselt; ning

b)        standardnäitaja, mida kasutatakse aktsiakursiriski alakomponendi arvutamisel standardvalemi kohaselt ilma artiklis 304 sätestatud võimalust kasutamata.

Esimese lõigu punktis b nimetatud parameetri kaal suureneb vähemalt lineaarselt iga aasta lõpus 0%-lt 1. jaanuaril 2014 algaval aastal kuni 100%-ni seitsme aasta möödumisel 1. jaanuarist 2014.

Komisjon võtab artikli 301a kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse täidetavaid kriteeriume, sh aktsiad, mille suhtes võidakse kohaldada üleminekuperioodi.

Et tagada selle üleminekuperioodi kohaldamise ühtsed tingimused, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles nähakse ette menetlused selle lõike kohaldamiseks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu neljandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

10.      Kui liikmesriigid [kuupäeval] kohaldasid direktiivi 2003/41/EÜ artikli 4 sätteid, siis võivad need liikmesriigid niikaua, kuni on jõustunud direktiivi 2003/41/EÜ artiklite 17–17c muudatused, jätkuvalt kohaldada õigus- ja haldusnorme, mis nad olid vastu võtnud direktiivi 2002/83/EÜ artiklite 1–19, 27–30, 32–35 ja 37–67 järgimiseks direktiivi 2002/83/EÜ viimasel kohaldamiskuupäeval kehtival kujul.

11.      Kolmandad riigid, kes kohaldavad õigusakte, mida tunnustatakse käesoleva direktiiviga samaväärsetena, võivad kohaldada üleminekuperioode, mis on samaväärsed lõigetes 1­–10 sätestatud perioodidega.

12.                 Liikmesriigid võivad lubada lõplikul kindlustus- või edasikindlustusandjal kui emaettevõtjal seitsme aasta jooksul alates artikli 309 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kuupäevast taotleda konsolideerimisgrupi ühe osa suhtes kohaldatava konsolideerimisgrupi sisemudeli heakskiitmist, kui ettevõtja ja lõplik emaettevõtja asuvad samas liikmesriigis ning kui kõnealune osa moodustab eristatava osa, mille riskiprofiil on ülejäänud konsolideerimisgrupist oluliselt erinev.

Artikkel 308c

Teatavate elukindluskohustuste vastavuskohandamine

1.        Erandina artiklitest 75, 76 ja 77 võivad liikmesriigid lubada elukindlustusandjatel arvutada elukindlustuskohustustega seotud parima hinnangu arvutamisel kasutatava asjakohase riskivaba intressikõvera intressimäärad vastavuskohandamise teel, nagu on sätestatud lõigetes 2 ja 3, tingimusel et elukindlustuskohustustega ja neid katvate varadega seoses on täidetud järgmised tingimused:

a)        elukindlustusandja on määranud varaportfelli, mis sisaldab võlakirju ja samasuguste rahavoonäitajatega muid varasid elukindluskohustuste portfelli parima hinnangu katteks, ning säilitab selle määramise kohustuste kehtivuse ajaks, välja arvatud juhul, kui eesmärgiks on säilitada varade ja kohustuste vaheliste rahavoogude vastavus, kui rahavood on oluliselt muutunud, näiteks võlakirja makseviivituse korral;

b)        elukindluskohustuste portfelli, mille suhtes vastavuskohandamist kasutatakse, ja määratud varaportfelli hoitakse, hallatakse ja korraldatakse eraldi elukindlustusandja muust tegevusest, ilma et neid oleks võimalik üle kanda;

c)        määratud varaportfelli tulevased rahavood vastavad kõigile elukindluskohustuste portfelli tulevastele rahavoogudele samas vääringus ning mis tahes mittevastavus ei too kaasa riske, mis on olulised riskid elukindlustuse äritegevuses, mille suhtes vastavuskohandamist kohaldatakse;

d)        elukindluskohustuste portfelli aluseks olevate elukindlustuslepingutega ei kaasne tulevased kindlustusmaksed;

e)        ainsad kindlustusriskid seoses elukindluskohustuste portfelliga on üleelamisrisk, kulude ja korrigeerimise risk ning elukindluskohustuste portfelli aluseks olevates lepingutes ei ole optsioone kindlustusvõtjale või siis ainult lepingu tagasiostmise valikuõigus, kui tagasiostmise väärtus ei ületa artikli 75 kohaselt hinnatud varade väärtust, mis katab elukindlustuskohustused lepingu tagasiostmise valikuõiguse kasutamise ajal;

f)         määratud varaportfelli rahavood on kindlaks määratud;

g)        määratud varaportfelli rahavoogusid ei saa muuta varade emitendid või kolmandad isikud;

h)        määratud varaportfelli varade krediidikvaliteet ei ole madalam piisavast krediidikvaliteedist, mis on kindlaks määratud lõike 7 kohaselt;

i)         elukindlustusandja avalikustab käesoleva artikli järgse vastavuskohandamise kasutuse ja selle rahalise mõju oma finantsseisundile;

j)         elukindlustusandja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastavuskohandamist, saab olla tegev üksnes liikmesriigis, kus kindlustusandjale on tegevusluba antud;

k)        järelevalveasutus on heaks kiitnud elukindluskohustuste portfelli suhtes kohaldatava vastavuskohandamise, olles veendunud, et punktides a kuni j sätestatud nõuded on täidetud.

Kui punktis f osutatud elukindluskohustuste rahavood sõltuvad inflatsioonist, võib elukindlustusandja kasutada varasid, mille rahavood on kindlaks määratud, välja arvatud inflatsioonist sõltuvuse korral, tingimusel et need varad vastavad elukindluskohustuste portfelli rahavoogudele koos inflatsiooniga.

2.        Iga vääringu ja iga tähtaja jaoks arvutatakse vastavuskohandamine järgmiste põhimõtete alusel:

a)        vastavuskohandamine on võrdne järgmiste intressimäärade vahega:

i)         aastane tegelik intressimäär, mis arvutatakse ühe diskontomäärana, mis elukindluskohustuste portfelli rahavoogude suhtes kohaldamise korral annab väärtuse, mis on võrdne vastavalt artiklile 75 määratud varade portfelli väärtusega; ning

ii)       aastane tegelik intressimäär, mis arvutatakse ühe diskontomäärana, mis elukindluskohustuste portfelli rahavoogude suhtes kohaldamise korral annab väärtuse, mis on võrdne elukindluskohustuste portfelli parima hinnangu väärtusega, kui põhilist riskivaba intressikõverat kasutades võetakse arvesse ajaväärtust;

b)        vastavuskohandamine ei sisalda põhilist riskimarginaali, mis kajastab elukindlustusandjale jäävaid riske;

c)        vastavuskohandamine motiveerib õiget juhtimist, sealjuures võetakse arvesse vähemalt määratud varade krediidikvaliteeti.

3.        Lõike 2 punkti b kohaldamisel põhiline riskimarginaal

a)        hinnatakse jooksvalt dünaamiliselt ja on võrdne järgmiste väärtuste summaga:

i)         krediidi riskimarginaal seoses varade maksejõuetuse tõenäosusega ning

ii)       krediidi riskimarginaal seoses eeldatava kahjuga tulenevalt varade väärtuse alandamisest.

b)        ei ole vähem kui 75% riskimarginaali pikaajalisest keskmisest võrreldes põhilise riskivaba intressimääraga, mis finantsturgudel on sama kestuse, krediidikvaliteedi ja kategooriaga varadel.

Punkti a alapunktis i osutatud maksejõuetuse tõenäosus põhineb pikaajalisel maksejõetuse statistikal, mis varade jaoks on oluline nende kestuse, krediidikvaliteedi ja kategooria seisukohalt.

4.        Elukindlustusandjatel, kes kasutavad lõigetes 2 ja 3 sätestatud arvutusmeetodit, ei ole lubatud kohaldada riskivaba intressikõvera suhtes muid kohandamisi. Elukindlustusandjad, kes kohaldavad elukindluskohustuste portfelli suhtes vastavuskohandamist, ei tohi tagasi pöörduda lähenemisviisi juurde, mis ei sisalda vastavuskohandamist. Kui elukindlustusandja, kes kasutab vastavuskohandamist, ei suuda enam täita lõikes 1 sätestatud tingimusi, teavitab ta kohe järelevalveasutust ja võtab vajalikud meetmed nende tingimuste täitmiseks. Kui selline ettevõtja ei suuda kahe kuu jooksul taastada vastavust neile tingimustele, lõpetab ta oma elukindluskohustuste suhtes vastavuskohandamise kohaldamise ning võib alles 24 kuu pärast vastavuskohandamist taas kasutada.

5.        Elukindlustusandjatel, kes kohaldavad käesolevas artiklis sätestatud vastavuskohandamist, ei ole lubatud kohaldada artiklis 77a osutatud asjakohast riskivaba intressikõverat või artiklis 106a osutatud sümmeetrilist kohandusmehhanismi.

6.        Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse järgmised asjaolud:

a)        kriteeriumid, mida elukindlustusandjad peavad täitma, et nad saaksid käesolevas artiklis osutatud vastavuskohandamist kasutada;

b)        kriteeriumid, mille alusel kinnitada ja kontrollida vastavust lõikes 1 sätestatud nõuetele;

c)        eeldused ja meetodid, mida kasutada lõikes 3 osutatud põhilise riskimarginaali arvutamiseks;

d)        kriteeriumid, mille alusel kontrollida vastavust lõike 2 punktis c sätestatud nõuetele.

7.        Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses varade krediidikvaliteediga, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 1 punkti h kohaldamisel määratud varade krediidivaliteeti, mis peab olema kõrgem kui miinimumkvaliteet, milleks üldiselt peetakse investeerimisjärgu krediidireitingut, mis vajaduse korral hõlmab asjakohaseid piiranguid, mis tagavad ettevõtja kõigi varade piisava krediidikvaliteedi.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

8.        Kui elukindlustusandjad arvutavad kõik kindlustustehnilised eraldised või olulise osa neist asjakohase riskivaba intressikõvera abil, mis sisaldab nullist suuremat vastavuskohandamist, esitavad nad igal aastal järelevalveasutusele järgmise kirjaliku teabe:

a)        millist mõju on avaldanud vastavuskohandamise vähendamine nullini;

b)        kui vastavuskohandamise vähendamine nullini põhjustab solventsuskapitalinõudele mittevastavuse, siis esitatakse analüüs ettevõtja kavadest, kuidas selles olukorras taastada solventsuskapitalinõuet katvate nõuetekohaste omavahendite tase või vähendada riskiprofiili solventsuskapitalinõude täitmise tagamiseks;

c)        kui suures summas on kindlustustehnilisi eraldisi elukindluskohustusteks, mille suhtes kohaldatakse vastavuskohandamist.

9.        Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, tehes tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja olles läbi viinud avaliku arutelu, hindab artiklite 77a, 77b, 106, 106a, 304 ja käesoleva artikli lõigete 1–8 kohaldamist, sealhulgas nimetatud sätete alusel vastu võetud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Selle hindamise puhul vaadatakse pikaajaliste garantiide kättesaadavust elukindlustustoodete puhul, elukindlustusandjate käitumist pikaajaliste investoritena ning finantsstabiilsust üldiselt. Sellest hindamisest lähtuvalt edastab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2021 aruande või vastavuskohandamise jaoks vajaduse korral 1. jaanuariks 2019.

Aruandes pööratakse eelkõige põhitähelepanu sellele, milline on olnud mõju:

a)        Euroopa elukindlustusturgude toimimisele ja stabiilsusele;

b)        siseturule ning eelkõige konkurentsile ja võrdsetele võimalustele Euroopa elukindlustusturgudel;

c)        kindlustusvõtja kaitsele;

d)        ulatusele, mil määral elukindlustusandjad jätkavad tegutsemist pikaajaliste investoritena;

e)        annuiteettoodete kättesaadavusele ja hinnale;

f)         muude (konkureerivate) toodete kättesaadavusele ja hinnale;

g)        ettevõtjate pikaajalisele investeerimisstrateegiale seoses toodetega, mille suhtes kohaldatakse lõikeid 1–7, võrreldes toodetega, mille suhtes kehtivad muud pikaajalised garantiid;

h)        tarbijate valikule ja riskiteadlikkusele;

i)         hästi diversifitseeritud ja vähem diversifitseeritud elukindlustusandjatele; ning

j)         muud mõjud reaalmajandusele.

Lisaks sellele tuginetakse aruandes järelevalveasutuse kogemustele artiklite 77a, 77b, 106, 106a, 304 ja käesoleva artikli lõigete 1–8 kohaldamisel, sealhulgas nimetatud sätete alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamine.

Aruandele järgnevad vajaduse korral asjakohased õigusakti ettepanekud.

10.      Kui lõikes 9 nimetatud aruandes jõutakse järeldusele, et vastavuskohandamine ei ole sobiv meede, arvestades hästi toimivat ja stabiilset elukindlustusturgu ning käesoleva direktiivi aluspõhimõtteid, võtab komisjon kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusakti, et asendada käesolev artikkel järgmiste üleminekusätetega vastavuskohandamise kasutamiseks:

Artikkel 308c

Üleminekumeede teatavate elukindlustuskohustuste vastavuskohandamiseks

1.        Erandina artiklitest 75, 76 ja 77 võivad liikmesriigid lubada elukindlustusandjatel arvutada elukindlustuskohustustega seotud parima hinnangu arvutamisel kasutatava asjakohase riskivaba intressikõvera intressimäärad vastavuskohandamise teel, nagu on sätestatud lõigetes 2 ja 3, tingimusel et elukindlustuskohustustega ja neid katvate varadega seoses on täidetud järgmised tingimused:

a)        elukindlustusandja on määranud varaportfelli, mis sisaldab võlakirju ja samasuguste rahavoonäitajatega muid varasid elukindluskohustuste portfelli parima hinnangu katteks, ning säilitab selle määramise kohustuste kehtivuse ajaks, välja arvatud juhul, kui eesmärgiks on säilitada varade ja kohustuste vaheliste rahavoogude vastavus, kui rahavood on oluliselt muutunud, näiteks võlakirja makseviivituse korral;

b)        elukindluskohustuste portfelli, mille suhtes vastavuskohandamist kasutatakse, ja määratud varaportfelli hoitakse, hallatakse ja korraldatakse eraldi elukindlustusandja muust tegevusest, ilma et neid oleks võimalik üle kanda;

c)        määratud varaportfelli tulevased rahavood vastavad kõigile elukindluskohustuste portfelli tulevastele rahavoogudele samas vääringus ning mis tahes mittevastavus ei too kaasa riske, mis on olulised riskid elukindlustuse äritegevuses, mille suhtes vastavuskohandamist kohaldatakse;

d)        elukindluskohustuste portfelli aluseks olevate elukindlustuslepingutega ei kaasne tulevased kindlustusmaksed;

e)        ainsad kindlustusriskid seoses elukindluskohustuste portfelliga on üleelamisrisk, kulude ja korrigeerimise risk; elukindluskohustuste portfelli aluseks olevates lepingutes ei ole optsioone kindlustusvõtjale või siis ainult lepingu tagasiostmise valikuõigus, kui tagasiostmise väärtus ei ületa artikli 75 kohaselt hinnatud varade väärtust, mis katab elukindlustuskohustused lepingu tagasiostmise valikuõiguse kasutamise ajal;

f)         määratud varaportfelli rahavood on kindlaks määratud;

g)        määratud varaportfelli rahavoogusid ei saa muuta varade emitendid või kolmandad isikud;

h)        määratud varaportfelli varade krediidikvaliteet ei ole madalam piisavast krediidikvaliteedist, mis on kindlaks määratud lõike 7 kohaselt;

i)         elukindlustusandja avalikustab käesoleva artikli järgse vastavuskohandamise kasutuse ja selle rahalise mõju oma finantsseisundile;

j)         elukindlustusandja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastavuskohandamist, saab olla tegev üksnes liikmesriigis, kus kindlustusandjale on tegevusluba antud;

k)        järelevalveasutus on heaks kiitnud elukindluskohustuste portfelli suhtes kohaldatava vastavuskohandamise, olles veendunud, et punktides a kuni j sätestatud nõuded on täidetud.

Kui punktis f osutatud elukindluskohustuste rahavood sõltuvad inflatsioonist, võib elukindlustusandja kasutada varasid, mille rahavood on kindlaks määratud, välja arvatud inflatsioonist sõltuvuse korral, tingimusel et need varad vastavad elukindluskohustuste portfelli rahavoogudele koos inflatsiooniga.

2.        Iga vääringu ja iga tähtaja jaoks arvutatakse vastavuskohandamine järgmiste põhimõtete alusel:

a)        vastavuskohandamine on võrdne järgmiste intressimäärade vahega:

i)         aastane tegelik intressimäär, mis arvutatakse ühe diskontomäärana, mis elukindluskohustuste portfelli rahavoogude suhtes kohaldamise korral annab väärtuse, mis on võrdne vastavalt artiklile 75 määratud varade portfelli väärtusega; ning

ii)       aastane tegelik intressimäär, mis arvutatakse ühe diskontomäärana, mis elukindluskohustuste portfelli rahavoogude suhtes kohaldamise korral annab väärtuse, mis on võrdne elukindluskohustuste portfelli parima hinnangu väärtusega, kui põhilist riskivaba intressikõverat kasutades võetakse arvesse ajaväärtust;

b)        vastavuskohandamine ei sisalda põhilist riskimarginaali, mis kajastab elukindlustusandjale jäävaid riske;

c)        vastavuskohandamine motiveerib õiget juhtimist, sealjuures võetakse arvesse vähemalt määratud varade krediidikvaliteeti.

3.        Lõike 2 punkti b kohaldamisel põhiline riskimarginaal

a)        hinnatakse jooksvalt dünaamiliselt ja on võrdne järgmiste väärtuste summaga:

i)         krediidi riskimarginaal seoses varade maksejõuetuse tõenäosusega ning

ii)       krediidi riskimarginaal seoses eeldatava kahjuga tulenevalt varade väärtuse alandamisest.

b)        ei ole vähem kui 75% riskimarginaali pikaajalisest keskmisest võrreldes põhilise riskivaba intressimääraga, mis finantsturgudel on sama kestuse, krediidikvaliteedi ja kategooriaga varadel.

Punkti a alapunktis i osutatud maksejõuetuse tõenäosus põhineb pikaajalisel maksejõetuse statistikal, mis varade jaoks on oluline nende kestuse, krediidikvaliteedi ja kategooria seisukohalt.

4.        Elukindlustusandjatel, kes kasutavad lõigetes 2 ja 3 sätestatud arvutusmeetodit, ei ole lubatud kohaldada riskivaba intressikõvera suhtes muid kohandamisi. Elukindlustusandjad, kes kohaldavad elukindluskohustuste portfelli suhtes vastavuskohandamist, ei tohi tagasi pöörduda lähenemisviisi juurde, mis ei sisalda vastavuskohandamist. Kui elukindlustusandja, kes kasutab vastavuskohandamist, ei suuda enam täita lõikes 1 sätestatud tingimusi, teavitab ta kohe järelevalveasutust ja võtab vajalikud meetmed nende tingimuste täitmiseks. Kui selline ettevõtja ei suuda kahe kuu jooksul taastada vastavust neile tingimustele, lõpetab ta oma elukindluskohustuste suhtes vastavuskohandamise kohaldamise ning võib alles 24 kuu pärast vastavuskohandamist taas kasutada.

5.        Elukindlustusandjatel, kes kohaldavad käesolevas artiklis sätestatud vastavuskohandamist, ei ole lubatud kohaldada artiklis 77a osutatud asjakohast riskivaba intressikõverat või artiklis 106a osutatud sümmeetrilist kohandusmehhanismi.

6.        Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse järgmised asjaolud:

a)        kriteeriumid, mida elukindlustusandjad peavad täitma, et nad saaksid käesolevas artiklis osutatud vastavuskohandamist kasutada;

b)        kriteeriumid, mille alusel kinnitada ja kontrollida vastavust lõikes 1 sätestatud nõuetele;

c)        eeldused ja meetodid, mida kasutada lõikes 3 osutatud põhilise riskimarginaali arvutamiseks;

d)        kriteeriumid, mille alusel kontrollida vastavust lõike 2 punktis c sätestatud nõuetele.

7.        Selleks et tagada järjekindel ühtlustamine seoses varade krediidikvaliteediga, töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 1 punkti h kohaldamisel määratud varade krediidivaliteeti, mis peab olema kõrgem kui miinimumkvaliteet, milleks üldiselt peetakse investeerimisjärgu krediidireitingut, mis vajaduse korral hõlmab asjakohaseid piiranguid, mis tagavad ettevõtja kõigi varade piisava krediidikvaliteedi.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

8.        Kui elukindlustusandjad arvutavad kõik kindlustustehnilised eraldised või olulise osa neist asjakohase riskivaba intressikõvera abil, mis sisaldab nullist suuremat vastavuskohandamist, esitavad nad igal aastal järelevalveasutusele järgmise kirjaliku teabe:

a)        millist mõju on avaldanud vastavuskohandamise vähendamine nullini;

b)        kui vastavuskohandamise vähendamine nullini põhjustab solventsuskapitalinõudele mittevastavuse, siis esitatakse analüüs ettevõtja kavadest, kuidas selles olukorras taastada solventsuskapitalinõuet katvate nõuetekohaste omavahendite tase või vähendada riskiprofiili solventsuskapitalinõude täitmise tagamiseks;

c)        kui suures summas on kindlustustehnilisi eraldisi elukindluskohustusteks, mille suhtes kohaldatakse vastavuskohandamist.

9.        Iga vääringu ja iga tähtaja jaoks arvutatakse intressimäär kaalutud keskmisena järgmistest komponentidest:

a)        lõigetes 1–8 osutatud intressimäär ning

b)        intressimäär konkreetse tähtaja korral asjakohase riskivaba intressikõvera puhul, mis määratakse kindlaks kooskõlas artiklitega 75, 76 ja 77.

Intressimäära kaal suureneb vähemalt lineaarselt iga aasta lõpus ja nimelt ühelt seitsmendikult käesoleva artikli kohaldamise esimesel aastal kuni 100%-ni seitsme aasta möödumisel käesoleva direktiivi kohaldamisest.”

(72)     Artiklis 309 asendatakse lõige 1 järgmisega:

"1.       Liikmesriigid jõustavad artiklite 4, 10, 13, 14, artikli 17 lõike 3, artiklite 18, 23, 26–32, 34–49, 51–55, artikli 58 lõike 8, artiklite 67, 68, 71, 72, 74–85, 87–91, 93–96, 98, 100–110, 112, 113, 115–126, 128, 129, 131–134, 136–142, 143, 144, 146, 148, 162–167, 172, 173, 178, 185, 190, 192, 210–233, 235–240, 243–258, 260–263, 265, 266, 303–304 ning III ja IV lisa täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 2012. Nad edastavad komisjonile viivitamata nende õigusnormide teksti ning nende õigusnormide ja käesoleva direktiivi sätete vastavustabeli.”

(73)     Artikli 310 esimeses lõigus asendatakse kuupäev „1. novembrist 2012” kuupäevaga „1. jaanuarist 2014”.

(73a)   Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 310a

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve personal ja ressursid

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hindab, milline on tema personali- ja ressursivajadus käesoleva direktiivi kohaste volituste ja ülesannete täitmiseks, ning esitab aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.”

(74)     Artikkel 311 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 311

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 308a ning 308b kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Artikleid 1, 2, 3, 5–9, 11, 12, 15, 16, artikli 17 lõiget 2, artikleid 19–22, 24, 25, 33, 57, artikli 58 lõikeid 1–7, artikleid 59–66, 69, 70, 73, 145, 147, 149–161, 168–171, 174–177, 179–184, 186–189, 191, 193–209, 267–300, 302, 305–308 ning I, II, V, VI ja VII lisa kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Komisjon võib enne kolmandas lõigus osutatud kuupäeva vastu võtta delegeeritud õigusakte, regulatiivseid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid.”

(75)     III lisa A osa punkt 28 asendatakse järgmisega:

"28.     Igal juhul ning punktides 1–27 ja 29 loetletud kahjukindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa äriühingu (SE) vormis, nagu on kindlaks määratud nõukogu määruses (EÜ) nr 2157/2001(1).”

(76)     III lisa A osasse lisatakse järgmine punkt:

"29.     kuivõrd asjaomane liikmesriik lubab ühistu õiguslikul vormil osaleda kahjukindlustustegevuses ning punktides 1–28 loetletud kahjukindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa ühistu (SCE) vormis, nagu on kindlaks määratud nõukogu määruses (EÜ) nr 1435/2003[12].”

(77)     III lisa B osa punkt 28 asendatakse järgmisega:

"28.     Igal juhul ning punktides 1–27 ja 29 loetletud elukindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa äriühingu (SE) vormis, nagu on kindlaks määratud määruses (EÜ) nr 2157/2001.”

(78)     III lisa A osasse lisatakse järgmine punkt:

"29.     kuivõrd asjaomane liikmesriik lubab ühistu õiguslikul vormil osaleda elukindlustustegevuses ning punktides 1–28 loetletud elukindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa ühistu (SCE) vormis, nagu on kindlaks määratud nõukogu määruses (EÜ) nr 1435/2003.”

(79)     III lisa C osa punkt 28 asendatakse järgmisega:

"28.     Igal juhul ning punktides 1–27 ja 29 loetletud elukindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa äriühingu (SE) vormis, nagu on kindlaks määratud määruses (EÜ) nr 2157/2001.”

(80)     III lisa C osasse lisatakse järgmine punkt:

"29.     kuivõrd asjaomane liikmesriik lubab ühistu õiguslikul vormil osaleda edasikindlustustegevuses ning punktides 1–28 loetletud edasikindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa ühistu (SCE) vormis, nagu on kindlaks määratud nõukogu määruses (EÜ) nr 1435/2003.”

(81)     VII lisas esitatud vastavustabelit muudetakse järgmiselt:

a)        Veergu „Käesolev direktiiv” lisatakse, et artikli 13 lõige 27 vastab direktiivi 73/239/EMÜ artikli 5 punktile d.

b)        Veerus „Käesolev direktiiv” asendatakse viited artikli 210 punkti 1 alapunktidele f ja ▌g vastavalt viidetega artikli 212 punkti 1 alapunktidele f ja ▌g.

Artikkel 2a

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1060/2009 muudetakse järgmiselt:

Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3.      Reitinguagentuur taotleb käesoleva määruse kohast registreerimist, et teda tunnustataks direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 81 või direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 109a määratletud krediidikvaliteeti hindava asutusena (reitinguagentuur), välja arvatud siis, kui ta annab üksnes lõikes 2 osutatud krediidireitinguid.”

Artikkel 2b

Läbivaatamine

Komisjon esitab 1. jaanuariks 2015 ja seejärel iga-aastaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, kus selgitatakse, kas Euroopa järelevalveasutused on esitanud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mis on ette nähtud direktiivides 2002/92/EÜ, 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ, olenemata sellest, kas selliste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude esitamine on kohustuslik või fakultatiivne, ning lisab asjakohased ettepanekud.

Artikkel 3

Õigusaktide ülevõtmine

1.        Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1, artikli 2 lõigete 3, 6, 8, 9, 12, 13, 24, 25, 28, 30, 32, 33, 37, 40–43, 45, 46, 47, 53–55, 57, 59, 62, 63, 66 ja 75–80 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 2012. Nad edastavad komisjonile viivitamata nende õigusnormide teksti ning nende õigusnormide ja käesoleva direktiivi sätete vastavustabeli.

Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates 1. jaanuarist 2013.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.        Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 2 lõikeid 15, 20 ja 59a kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                                          Nõukogu nimel

president                                                                eesistuja

[…]                                                                       […]

27.6.2011

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ seoses Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitustega

( COM(2011)0008 – C7‑0027/2011 – 2011/0006(COD) )

Arvamuse koostaja: Dimitar Stoyanov

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmine muudatusettepanek:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 2 – punkt 68

Direktiiv 2009/138/EÜ

Artikkel 301c – lõige 1

Selgitus

Vastuväidete esitamise aega tuleb pikendada, et anda parlamendile ja nõukogule piisavalt aega põhjalikuks tutvumiseks kavandatava delegeeritud õigusaktiga ning selle kohta kvalifitseeritud arvamuse esitamiseks.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 2 – punkt 70

Direktiiv 2009/138/EÜ

Artikkel 308a – lõige 1

Selgitus

Eelarutelude käigus tõstatus küsimus lahknevusest artikli 308a lõike 1 ja artikli 308b esimese lõigu punkti a vahel: esimesel juhul nähakse ette viieaastane, teisel juhul kolmeaastane üleminekuperiood. Komisjoni esindaja sõnul on õige kolmeaastane periood. Muudatusettepaneku eesmärk on kõrvaldada see tehniline ebatäpsus.

MENETLUS

MENETLUS