Istungidokument
30.3.2012
***
SOOVITUS
Nõukogu määruse eelnõu Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta
(10222/5/2011 – C7‑0076/2012 – 2011/0070(APP) )
Õiguskomisjon
Raportöör: Zbigniew Ziobro
PR_APP
Kasutatud tähised |
* nõuandemenetlus *** nõusolekumenetlus ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)
(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
SISUKORD
Lehekülg
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT,...................5
SELETUSKIRI............................................................................................................................6
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS.......................10
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT,
mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta
(10222/5/2011 – C7‑0076/2012 – 2011/0070(APP) )
(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (10222/5/2011),
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 352 (C7‑0076/2012),
– võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõiget 1,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ( A7-0087/2012 ),
1. annab nõusoleku nõukogu määruse eelnõule;
2. tuletab nõukogule meelde, et kui Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 352 sätestatud ühehäälsuse nõue ja Ühendkuningriigi parlamendi käimasolevad menetlused peaksid põhjustama eelnõu tekstis muudatusi, tuleb Euroopa Parlamendi nõusolekut uuesti taotleda;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
SELETUSKIRI
Taustteave
Komisjon esitas käesoleva ettepaneku 4. aprillil 2011. aastal eesmärgiga suurendada õiguskindlust, laiendades selleks juurdepääsu ELi õigusele ja andes kõigile võimaluse toetuda Euroopa Liidu Teataja elektroonilisele versioonile, mis on ametlik, autentne, ajakohastatud ja täielik väljaanne. Seetõttu sätestatakse ettepanekus, et elektrooniline väljaanne on võrdväärne Euroopa Liidu Teataja nõuetekohase avaldamisega. Vaid erandlikel ja ajutistel juhtudel, kui ilmnevad elektroonilise väljaande ettenägematud häired, oleks õigusjõud trükiversioonil.
Selle muudatusettepaneku taust on Euroopa Kohtu 2007. aasta otsus, mille kohaselt Euroopa Liidu Teataja elektroonilise versiooni alusel ei saa nõuda seaduslikke õiguseid ega jõustada kohustusi[1].
Ettepanekus käsitletakse samuti tehnilisi tingimusi, mille täitmise korral on elektrooniline avaldamine võrdväärne nõuetekohase avaldamisega, ning sätestatakse Euroopa Liidu Väljaannete Talituse pädevus nimetatud valdkonnas.
Määruse eelnõu artikli 5 kohaselt jõustub määrus selle vastuvõtmisele järgneva neljanda kuu esimesel päeval.
Õigusliku aluse valik
Komisjoni poolt esitatud õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 352, nn paindlikkuse klausel, milles nõutakse nõusolekumenetluse kasutamist, mille korral parlamendil on kaks võimalust – kiita ettepanek heaks või lükata see tagasi. Kui nõusolekut on vaja seadusandliku ettepaneku vastuvõtmiseks, nagu käesoleval juhul, võib vastutav komisjon positiivse lõpptulemuse saavutamiseks otsustada esitada parlamendile vaheraporti ettepaneku kohta, milles sisalduvad soovitused seadusandliku ettepaneku muutmiseks või rakendamiseks (Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 81 punkt 3).
Praeguse paindlikkuse klausli eelkäija, EÜ asutamislepingu artikkel 308, ei sisaldanud nõuet saada parlamendi nõusolek. Käesoleva ettepanekuga seoses kasutatakse seega esmakordselt paindlikkuse klauslit parlamendi kaasamiseks.
Komisjon ei põhjenda ettepanekus paindlikkuse klausli kasutamist ega arutle ühegi Lissaboni lepinguga kehtestatud uue õigusliku aluse kasutamise üle.
Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt „peab ühenduse õigusakti õigusliku aluse valik tuginema kohtulikult kontrollitavatele objektiivsetele teguritele, sealhulgas akti eesmärgile ja sisule”[2]. Vale õigusliku aluse valimisega võib seega põhjendada kõnealuse akti tühistamist.
Käesolevat toimikut käsitlevad arutelud õiguskomisjonis ja põhiseaduskomisjonis on seetõttu keskendunud sobiva õigusliku aluse valimisele.
ELi toimimise lepingu artiklis 352 sisalduv paindlikkuse klausel on viimase järjekorra õiguslik alus, mis tähendab, et seda tohib kasutada üksnes juhul, kui aluslepingutega ei ole antud liidule vajalikke volitusi, et võtta aluslepingutes määratletud poliitilises raamistikus meetmeid ühe aluslepingutes kehtestatud eesmärgi saavutamiseks.
Euroopa Ühenduste Teataja loodi EÜ asutamislepingu artikli 191 alusel nõukogu 1958. aasta otsusega[3], kasutades tuletatud pädevuse teooriat, mille kohaselt võib liit võtta vastu õigusakte, mis on vajalikud liidu toimimiseks juhul, kui ei eksisteeri õiguslikku alust, mis sätestaks seadusandliku menetluse. EÜ asutamislepingu artiklis 191 sätestati lihtsalt, et liidu õigusaktid tuleb avaldada ametlikus teatajas, kuid õiguslikku alust selleks ei kehtestatud. Nõukogu 1958. aasta otsus võeti seetõttu vastu toona kehtinud otsustamismenetluse kohaselt, mille järgi lõplik sõna oli nõukogul. EÜ asutamislepingu artiklile 191 vastavad ELi toimimise lepingu artiklid 287 ja 297, milles säilitatakse avaldamiskohustus ilma õiguslikku alust märkimata. Üks võimalikke käsitlusviise on seega, et 1958. aasta pretsedendi kohaselt tuleks käesolev komisjoni ettepanek heaks kiita tuletatud pädevuse teooria alusel, kuid kasutades praegu kehtivat otsustamismenetlust, milleks on seadusandlik tavamenetlus.
Kuna tuletatud pädevuse olemasolu moodustaks erandi pädevuse andmise põhimõttest, tuleb seda rangelt hinnata ja liidul on seega õigus tuletatud pädevust aluseks võtta üksnes juhul, kui see on vajalik asutamislepingu normide kasuliku mõju tagamiseks. Lisaks peab tihedat sidet tuletatud pädevuse ja selle poolt täiendatava sõnaselge pädevuse vahel näitama objektiivsete tõendite abil, mida Euroopa Kohtul oleks võimalik läbi vaadata. Aluslepingu säte, millega kehtestatakse sõnaselge pädevus, millega tuletatud pädevus on seotud, määrab ära otsustamismenetluse, mida liit peab kasutama seda pädevust rakendades[4].
Euroopa Liidu Väljaannete Talitus on institutsioonidevaheline organ, mille peamine ülesanne on Euroopa Liidu Teataja kirjastamine. Organi tegevust reguleerib 26. juuni 2009. aasta otsus (2009/496/EÜ, Euratom) Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta[5]. See otsus ei ole siiski õigusakt, vaid institutsioonidevaheline kokkulepe, milles määratakse kindlaks ametliku teataja kirjastamise praktilised üksikasjad ja korraldus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 287 ja 297 sätestatud sellealasele kohustusele.
Raportöör on seisukohal, et kuigi liidul on sõnaselge pädevus õigusaktide avaldamiseks vastavalt artiklitele 287 ja 297, ei ole selleks kohaldatavat selget õiguslikku alust, mis määraks kindlaks konkreetse otsustamismenetluse. Eespool mainitud pretsedent tuletatud pädevuse kohta 1958. aastast on aegunud seoses rohkem kui 50 möödunud aasta jooksul aset leidnud asutamislepingute mitmekordse muutmisega ja muudatustega otsustamismenetluses. Kuna ametlikus teatajas avaldamine ja sellega seotud Euroopa Liidu Väljaannete Talituse toimingud kujutavad endast eesmärke, mida aluslepingutes on ette nähtud saavutada, on ELi toimimise lepingu artiklis 352 sisalduva paindlikkuse klausli kasutamine nõuetekohane.
Riiklik parlamentaarne analüüs
Euroopa Liidu Teataja elektrooniline avaldamine oli üks Ungari eesistumisaja (2011. aasta jaanuarist juulini) prioriteete, mille põhjenduseks oli asjaolu, et oluline on võimaldada üldsusele juurdepääs liidu õigusele. Riiklike parlamentaarse analüüsi reservatsioonide tõttu nõukogus saatis nõukogu Euroopa Parlamendile ametliku taotluse nõusoleku saamiseks alles 13. märtsil 2012.
Vastavalt Saksamaa konstitutsioonikohtu 2009. aasta otsusele[6] Lissaboni lepingu kohta on Saksamaa seadusandja (Liidupäev ja Liidunõukogu) kohustatud esitama seisukoha paindlikkuse klausli kasutamise kohta, kui kõnealune ettepanek võiks laiendada ELi pädevust väljapoole aluslepingutega kehtestatud piire, ning Saksamaa esindaja nõukogus ei tohi anda Saksamaa nimel ametlikku heakskiitu komisjoni ettepanekule, mille aluseks on ELi toimimise lepingu artikkel 352, enne kui need põhiseadusega kehtestatud eeltingimused on täidetud.
Seetõttu esitas Saksamaa delegatsioon nõukogus parlamentaarse analüüsi reservatsiooni ning menetlus peatati, oodates reservatsiooni tühistamist pärast sisemenetluse lõpuleviimist Saksamaal. Tšehhi Vabariigi delegatsioon ja Ühendkuningriigi delegatsioon nõukogus esitasid sarnased reservatsioonid. Saksamaa ja Tšehhi Vabariik tühistasid oma reservatsioonid küll 2011. aastal, et Ühendkuningriik ei ole käesoleva soovituse esitamise ajaks oma reservatsiooni veel tühistanud. Ühendkuningriik on siiski teatanud, et võib ettepaneku sisu heaks kiita sõltuvalt riigisisese parlamentaarse menetluse tulemusest, ning on vahepeal andnud nõusoleku Euroopa Parlamendile nõusoleku taotluse esitamiseks.
Nõusoleku andmise põhjendus
Raportöör on seisukohal, et nõukogu ettepaneku tekstis reformitakse kiiduväärselt Euroopa Liidu Teataja avaldamise viisi, sest sellega suurendatakse õiguskindlust ja parandatakse kodanike juurdepääsu Euroopa Liidu õigusaktidele. Tänapäeval otsivad peaaegu kõik teavet üksnes elektroonilisel kujul olevatest ELi õigusaktidest. Asjaolu, et õigusaktide elektroonilised versioonid ei ole õiguslikult siduvad, on juba iseenesest vastuvõtmatu ja tekitab kahtlust EUR-LEXi andmebaasis praegu kättesaadavate ELi õigusaktide täpse sisu suhtes. Lisaks on Euroopa Liidu Teataja paberversioonidest teabe otsimine aeganõudev ja kulukas toiming, mida väga vähesed kasutajad teevad. Reform suurendaks seega õiguskindlust ja vähendaks kodanike ja ettevõtete juurdepääsukulusid. Kõik sellised reformid peaksid ELis väga teretulnud olema.
Ettepanekus esitatud muudatused on üksnes tehnilise loomuga ega hõlma poliitilisi valikuid, mille kohta Euroopa Parlament kui kaasseadusandja peaks seisukoha võtma. Seetõttu tuleks sellele nõukogu määruse eelnõule anda nõusolek, et see saaks võimalikult kiiresti jõustuda.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev | 27.3.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 21 0 0 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Piotr Borys, Eva Lichtenberger, Dagmar Roth-Behrendt | |||